Vana maja soojustus
Lauri Rulli
Vana neljakandilisest palgist maja.
Vene ajal on sellele väljapoole löödud krohvimatt ja ära krohvitud.
Kuidas soovitate soojustada.
Olen kuulnud väga erinevaid arvamusi alustades seest soojustamisest ja
lõpetades penoplastiga väljast.
Soojustada tahaks ikkagi väljast kuid millega?
Lauri
rein
Oli saada ainult looduslikke materjale.
Ehksiis linaluu,laast,saepuru,pilliroog
Valik oli hoopis lihtsam kui praegu.
R
"Lauri Rulli" <la...@ids.ee> wrote in message
news:40e9784b$1...@news.infonet.ee...
Andres
Penoplast ei sobi põhimõttega, et membraanide aurutihedus seinas peab
vähenema seest välja.
Alusta sellest, et kas tahad säilitada traditsioonilist väljanägemist, või
muuta seda moodsamaks. Kui maja arhitektuur, akende suurus jne tingivad
traditsioonilise lähenemise, siis peaks sobima mingi vill, tuuletõke,
dist.liist ja laudis. Kindlasti on mingeid moodsamaid lahendusi ka olemas.
AndresV
M
lisasoojustuseks.
madis
Meelis Muru
Mul oli 1,5a sama plaan, enam mul seda mõtet ei ole ja ei tule ka, et palkmaja soojustama hakata.
Väljast sisse tulles on voodrilaud, roovitus 20mm, palksein 150mm, roovitus 22mm ja PLP 16mm.
Talvel -15 -20 vahel kütan õhtul ühe või 1,5 ahjutäie(t) ja viskab temperatuuri 22-24 peale,
järgmiseks hommikuks on 21 ja ülejärgmiseks hommikuks 15-17. Saarel elades sõltub tuulest ka natuke,
aknad ei ole veel nii tihedad kui võiks, aga ventilatsioon on loomulik :) Ahi (nagu neid vene ajal
ikka tehti, plekk-kestaga) kütab kahte tuba, 12m2 ja 22m2.
Kui Sul on maja külm, vaata üle uksed/aknad ja põrandad/laed. Mul maja ~55a vana ja põrandad vahetan
järjest välja, pinnas väga niiske (aastaid tagasi oli maja ümbrus vee all) ning must põrand veel
seisab, aga üles võtmisel pudeneb sõrmede vahel. Lauad on nii _ - _ ja madalamast osast tala ülemise
servani oli soojustuseks ca 40mm slakki. Peal laudis 38mm. Kogu lugu. Põranda alt vedasin ca 150mm
mulda välja, 300+mm liiva sisse, must laudis (vana põranda punnlaud), 100mm villa ja puhas laudis
(28mm) peale).
Maja soojustamisega (eriti palkmaja) tänapäeva poppide materjalidega võid suure tõenäosusega maja
mikrokliima metsa keerata ja lisaks veel seda 50+K eeki ventilatsiooni nada. Mul on ventilatsiooniks
õhuaken ja ahju siiber.
Tänapäeval on neid igasugu nõustajaid ja muidu raha imureid nii palju, et õiget asja on raske saada.
Ma läksin seda teed, et teen nii nagu isaisad ehitasid. Majad kestavad siiani ja tervis on korras.
Meelis
Kalvi Teldre
Villaga, tuuletõkkeplaat, välisvooder (N: puitlaudis). Soovitav on krohv
maha lõhkuda (krohv on suht niiskustpidav asi).
Kalvi
rein
"Kalvi Teldre" <kalvi...@hot.ee> wrote in message
news:40eabd75$1...@news.estpak.ee...
S.t. et laseb auru läbi. Lubikrohviga kaetud fassaade võib lisakatta alati.
Kui aknaid ei liiguta siis võib katta olemasoleva krohvimati 7,5 cm
lisasoojustusega
Sellest peaks piisama palgile. Kui aga paksem, siis peaks aknad(lengid)
väljapoole
tõstma. Muidu on akende ümber rohkem külmasilda. Puumajadel on lengid
enamvähem välispinnaga tasa.
R
rein
"Andres" <andrese...@mail.ee> wrote in message
news:ccdh9l$709$1...@keeks.cyber.ee...
> "Lauri Rulli" <la...@ids.ee> wrote in message
> news:40e9784b$1...@news.infonet.ee...
> > Vana neljakandilisest palgist maja.
> > Vene ajal on sellele väljapoole löödud krohvimatt ja ära krohvitud.
> > Kuidas soovitate soojustada.
> >
> > Olen kuulnud väga erinevaid arvamusi alustades seest soojustamisest ja
> > lõpetades penoplastiga väljast.
> > Soojustada tahaks ikkagi väljast kuid millega?
>
> Penoplast ei sobi põhimõttega, et membraanide aurutihedus seinas peab
> vähenema seest välja.
>
R
rein
"M" <ma...@kolmkaru.ee> wrote in message
news:BD102988.9552%ma...@kolmkaru.ee...
> Ise ilmselt soojustaks tselluvillaga. Sobib väga hästi palkmajade
> lisasoojustuseks.
>
tormiga tuiskab katuse ebatihedustest läbi siis
peale hange sulamist on lohk.
R
Andres
> > > Vana neljakandilisest palgist maja.
> > > Vene ajal on sellele väljapoole löödud krohvimatt ja ära krohvitud.
> > > Kuidas soovitate soojustada.
> > >
> > > Olen kuulnud väga erinevaid arvamusi alustades seest soojustamisest ja
> > > lõpetades penoplastiga väljast.
> > > Soojustada tahaks ikkagi väljast kuid millega?
> >
> > Penoplast ei sobi põhimõttega, et membraanide aurutihedus seinas peab
> > vähenema seest välja.
> >
> See ei ole aksioom antud seinas.
Mida sa öelda tahad? Et penoplastiga palkseina soojustada on ok?
AndresV
Tõnis
väidab tegev ehitusinsener, et ON OK.
Samas oleks jälle huvitav sinu põhjendust lugeda.
T.
"Andres" <andrese...@mail.ee> wrote in message
news:ccgm8s$gkq$1...@keeks.cyber.ee...
rein
Rnews:ccgm8s$gkq$1...@keeks.cyber.ee...
Kuno Talimaa
"Tõnis" <ton...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:40ebe1d4$0$3096$bb62...@diablo.uninet.ee...
> Ehitusabi foorumis http://www.ehitusabi.ee/index.php?op=forum&thread_id=4513
> väidab tegev ehitusinsener, et ON OK.
> Samas oleks jälle huvitav sinu põhjendust lugeda.
Ma ei viitsi siin rohkem kaasa rääkida, kuid AP mõni kiri edasi soovitab omale selgeks teha DIN 4108. Seda Googlesse toksides
sattusin kohe järgmise loo otsa http://www.dimagb.de/info/bauphys/pm4108fs.html . Kes saksat ei tönka, võib selle lasta läbi
http://babelfish.altavista.com/ inglisesse. Ma praegu ajapuudusel ei süvenenud, kui keegi viitsib sellest lühiülevaate teha, oleksin
tänulik.
kt
Andres
news:40ebe1d4$0$3096$bb62...@diablo.uninet.ee...
> Ehitusabi foorumis
http://www.ehitusabi.ee/index.php?op=forum&thread_id=4513
> väidab tegev ehitusinsener, et ON OK.
> Samas oleks jälle huvitav sinu põhjendust lugeda.
Seesama insener ütleb seal, et: "VÄLJASPOOL EI TOHI OLLA AURUTIHEDAMAT
KIHTI. Kihtide aurutakistusi tuleb võrrelda omavahel". Ma ei tea, kas
polüstüreen on palgist aurutihedam või mitte. Subjektiivselt arvan, et on.
Muide, see ehitusinsener, kes enda sõnul ka praktikat tunneb, ütleb lõime
lõpus, et "Kui aga jätate palgi talveks ilma katteta, siis üks talv ei tee
palgile küll midagi, aga endal vähe kehv majas olla kui hanged toas." Tõesti
huvitav avaldus praktiku suust! Miks peaks talv üldse palgile midagi enamat
tegema kui suvi? Teadaolevalt on palkseina suurim vaenlane päike (UV) ja
talved meil just UV-rohkusega ei hiilga. Sa Tõnis elad ju ise palkmajas, kas
sulle tundub see "hanged toas" jutt realistlik?
AndresV
Tõnis
> Muide, see ehitusinsener, kes enda sõnul ka praktikat tunneb, ütleb lõime
> lõpus, et "Kui aga jätate palgi talveks ilma katteta, siis üks talv ei tee
> palgile küll midagi, aga endal vähe kehv majas olla kui hanged toas."
Tõesti
> huvitav avaldus praktiku suust! Miks peaks talv üldse palgile midagi
enamat
> tegema kui suvi? Teadaolevalt on palkseina suurim vaenlane päike (UV) ja
> talved meil just UV-rohkusega ei hiilga. Sa Tõnis elad ju ise palkmajas,
kas
> sulle tundub see "hanged toas" jutt realistlik?
Ma arvan et tema ütluse mõte oli "kui sul on lisasoojustuseta majas külm,
siis see on su enda mure, palkidel on sellest kama2". Ütlus "hanged toas" ei
pruugi tähendada tubast suusarada.
Kust sa võtad et puit ei ole uv kindel? Siiani arvasin et puit on piisavalt
ilmastikukindel. Piisav = me ei heida talle vastava põhjusega lagunemist
ette ;)
Tõnis
rein
> Seesama insener ütleb seal, et: "VÄLJASPOOL EI TOHI OLLA AURUTIHEDAMAT
> KIHTI. Kihtide aurutakistusi tuleb võrrelda omavahel". Ma ei tea, kas
> polüstüreen on palgist aurutihedam või mitte. Subjektiivselt arvan, et on.
>
R
Andres
piisavalt
> ilmastikukindel. Piisav = me ei heida talle vastava põhjusega lagunemist
ette ;)
Ma päris nii ei öelnudki. Aga UV mõju mine mine vaata mõnel vanal
palkhoonel. Päikesepoolne külg on alati _tunduvalt_ kehvemas seisus. Puit on
hall ja süül on sügav reljeef, kohati sügavad radiaalsed lõhed - kaugele
näha, et puit on vana (mis on väga ilus muidugi). Samas põhja pool küljes on
palk kohati alles täiesti sile ja pruuni tooni.
AndresV
Tõnis
> Ma päris nii ei öelnudki. Aga UV mõju mine mine vaata mõnel vanal
> palkhoonel. Päikesepoolne külg on alati _tunduvalt_ kehvemas seisus. Puit
on
> hall ja süül on sügav reljeef, kohati sügavad radiaalsed lõhed - kaugele
> näha, et puit on vana (mis on väga ilus muidugi). Samas põhja pool küljes
on
> palk kohati alles täiesti sile ja pruuni tooni.
Pakuks hüpoteesi, et päikese pool elutsevad seened ja muud puitu lagundavad
tegelased jõudsamalt?
Toomas Soome
>
> Pakuks hüpoteesi, et päikese pool elutsevad seened ja muud puitu lagundavad
> tegelased jõudsamalt?
>
no seened tahtsid ennevanasti niisket ja varju;)
toomas
T�nu Aas
> > palkhoonel. Päikesepoolne külg on alati _tunduvalt_ kehvemas seisus.
> Pakuks hüpoteesi, et päikese pool elutsevad seened ja muud puitu
lagundavad
> tegelased jõudsamalt?
Seened ja muud elukad pesitsevad ikka põhjapool.
Lõunapool lagundab puitu eeskätt UV kiirgus ja mitte vähe.
Kõik värvid ja pinotexid jms. sisaldavad spetsiaalselt UV-kaitseks
lisandeid. Mine ja vaata, isegi eri UV kaitse tasemega on neid.
Ei tea küll miks ?
Muide ka inimese nahk vananeb UV kiirguse toimel kiiremini kui ilma
selleta.
Tõnu.
Kalvi Teldre
Teadaolevalt on palkseina suurim vaenlane päike (UV) ja
> talved meil just UV-rohkusega ei hiilga. Sa Tõnis elad ju ise palkmajas, kas
> sulle tundub see "hanged toas" jutt realistlik?
UV otse ei ole palgi vaenlane. UV koos kõigi muu päikesekiirguse
komponentidega põhgjustab puidpinna äkksoojenemist ja pilve taha kadudes
äkkjahtumist. See põhjustab koostöös veega väga efektiivselt lõhesi.
Rohkem lõhisi - rohkem vett puitu ja seda raskemini sealt välja. Palju
vett puidu pinnas - efektiivne mädanemine.
Protsessi pidurdamiseks piisab kasvõi heast värvimisest, mis immutavad
lõhed ja vesi ei pääse enam puitu. Või kasvõi heledam pinnakate.
Kalvi
Toomas Soome
ja et kallis lugeja sellest protsessist ära ei ehmataks, tuletame meelde, et
jutt käib vanadest majadest.
toomas@laia räästaäärt soovides...
--
Q: What is the last thing a Kansas stripper takes off?
A: Her bowling shoes.
T�nu Aas
> komponentidega põhgjustab puidpinna äkksoojenemist ja pilve taha kadudes
> äkkjahtumist. See põhjustab koostöös veega väga efektiivselt lõhesi.
Ja huvitav miks siis plastmassid päikese käes rabedaks muutuvad ?
Miks värvid ära pleegivad ja ussikesed/pisikud surevad ?
Äkki on ka "muud päikesekiirguse komponendid" siin mängus ?
Jäta ükskord oma loba ja loe raamatuid/internetti.
UV on väga karm asi ja lõhub ka tugevamaid materjale kui puu.
Kui teda veel rohkem oleks, siis annaksime isegi otsad.
Mine vaata mõne vana maja lõunakülge. See ei ole mitte lõhedest
sõelapõhi vaid puukiudude vaheline materjal on välja uhutud.
Tõnu.
Tõnis
news:40f3a2c1$1...@news.infonet.ee...
> Ja huvitav miks siis plastmassid päikese käes rabedaks muutuvad ?
> Miks värvid ära pleegivad ja ussikesed/pisikud surevad ?
> Äkki on ka "muud päikesekiirguse komponendid" siin mängus ?
>
> Jäta ükskord oma loba ja loe raamatuid/internetti.
> UV on väga karm asi ja lõhub ka tugevamaid materjale kui puu.
> Kui teda veel rohkem oleks, siis annaksime isegi otsad.
>
> Mine vaata mõne vana maja lõunakülge. See ei ole mitte lõhedest
> sõelapõhi vaid puukiudude vaheline materjal on välja uhutud.
>
fleim-fleim.."jäta ükskord loba" kõlab kuidagi väheusutavalt, vähemalt ei
sobi kokku ülejäänud tekstiga. UV mõju orgaanikale on piisavalt keeruline,
et võtta see kokku kui "lõhub tugevamaid materjale kui puu". Mõju ei sõltu
materjali tugevusest kuidagi.
T�nu Aas
> sobi kokku ülejäänud tekstiga. UV mõju orgaanikale on piisavalt keeruline,
> et võtta see kokku kui "lõhub tugevamaid materjale kui puu". Mõju ei sõltu
> materjali tugevusest kuidagi.
Kui jutt kontekstist välja rebida, siis saab enamus juttudest fleim.
O.k. tähenärija sõnastan lause ümber:
"UV on väga karm asi ja lõhub ka UV suhtes tugevamaid materjale kui puu".
""jäta ükskord loba" kõlab kuidagi väheusutavalt" + "UV mõju orgaanikale on
piisavalt keeruline" = fleim.
Sa väidad et UV mõju puidule on loba, samas väidad et UV mõju orgaanikale on
keeruline.
On siis mõju või pole ??? Enne kui vastama hakkad, mõtesta enda jaoks lahti
ka oma väide
"ei sobi kokku ülejäänud tekstiga".
Siia ka üks asjalik jutt mõtlemiseks:
Puidu värvust mõjutavad tema tähtsamate koostisosade värv: helehall
tselluloos ja kollakas ligniin. Päikesevalgus, eelkõige UV-kiirgus käivitab
niiskes puidus suhteliselt kiiresti füüsikalis-keemilise reaktsiooni, mida
nimetatakse fotooksüdatsiooniks (oksüdeerumine valguse mõjul).
Fotooksüdatsiooniks vajalikku niiskust leidub nii toores puidus kui
sõltuvalt ilmastikuoludest ka välisõhus.
Puidu pealispinnal toimuv puidu koostis-ainete lagunemisprotsess kahjustab
esmajoones ligniini. Päikesepõletuse tagajärjel lagunenud ligniin värvib
puidu kollakaks (kuusk, nulg) või punakaks (männi lülipuit, lehis; fotod
7-8), omandades aastatepikku üha tumenedes lõpuks pruuni värvingu.
Oksakohtades kollaseks oksüdeerunud vaik muudab pinna kirjuks (foto 16).
Vihm peseb ligniini laguproduktid välja, jättes pealispinnale alles
tunduvalt suurema valguskindlusega hõbejas-valge tselluloosi, mis moodustab
puidu koostisest 50.60%. Pragude ümbruses pleegib puit ligniini
väljauhtumise tõttu peaaegu valgeks.
Edasi võib lugeda:
Kusjuures sellest jutust seal järeldub, et hallitus ja seened
pigem kaitsevad kui kahjustavad puitu !
Tõnu.
Tõnis
> Kusjuures sellest jutust seal järeldub, et hallitus ja seened
> pigem kaitsevad kui kahjustavad puitu !
Ma väitsin et loba on see, kui kui üks vend (Kalvi) toob argumenteeritud
seisukoha ja teine vend (Tõnu) hakkab pehmelt öeldes rapsima ja räägib
anonüümsest materjalist internetis. Äkki oled ka kuulnud, et osad
värvid/lakid/jne ei pleegi päikese käes, osad plastmassid ei muutu rabedaks
päikese käes jne?
"On siis mõju või pole ???" - minu esimene väide oli et puit on piisavalt
ilmastikukindel meie teema kontekstis. Ja ka "piisava" seletasin lahti.
Niiet maitsvat närimist sulle endale ;)
T.
T�nu Aas
Kalvi väidab et puit laguneb lõunaküljel sooja/külma mõjul tekkivate
pragude ja
hallituse/mädaniku toimel. Kalvi jutus on tegu pigem väidetega.
> ... ja räägib anonüümsest materjalist internetis.
??? Paremal üleval nurgas "PILLE NAGEL JA MARJE TAMMERT" -
need meenutavad mulle vähemalt inimeste nimesid. Sulle ?
> Äkki oled ka kuulnud, et osad värvid/lakid/jne ei pleegi päikese käes
Ei ole kusjuures. Äkki tood kasvõi ühe näite, mis pole müügimehe loba.
>osad plastmassid ei muutu rabedaks päikese käes jne?
See kah suht kahtlane. Pikkadele plastifikaatori ahelatele on UV
igal juhul destruktiivse mõjuga.
Kõik sõltub ajast. Kui arvestada maja elueaks 10 aastat, nagu
praegu ehitatakse, siis võibolla jah pole muutused eriti märgatavad.
Tahaks tõesti näha seda värvi, mis pole 100 aasta jooksul teragi pleekinud.
> "On siis mõju või pole ???" - minu esimene väide oli et puit on piisavalt
> ilmastikukindel meie teema kontekstis. Ja ka "piisava" seletasin lahti.
> Niiet maitsvat närimist sulle endale ;)
Kaldud jälle teemast kõrvale. "On siis mõju või pole ???" oli küsitud
ju teema kumb lagundab puitu lõunasküljel UV versus floora. Sina aga
viid jutu targu ja tasapisi puidu piisava ilmastikukindluseni.
Tõnu.
Kalvi Teldre
> Kalvi väidab et puit laguneb lõunaküljel sooja/külma mõjul tekkivate
> pragude ja
> hallituse/mädaniku toimel. Kalvi jutus on tegu pigem väidetega.
>
Pärit on nad ühe soomlase raamatust (Panu Kaila "MAJATOHTER") ja seal on
terve peatükk, miks lõunaküljel puit vastu ei pea. Kahjuks netis teda
üleval ei ole ja kodus ka mitte. Et mitte loba ajada siis edaspidi loeb
igaüks ise sealt raamatust.
Kalvi
Altzz
Vana thread küll juba, aga ikkagi:
http://www.isover.ee/files/pdf/hoone%20vundamendi%20ja%20seina%20renoveerimine.pdf
(sorry, kui ära wrapib)
Altzz
> Tere!
Maanus Kask
"Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee> wrote:
> Vana thread küll juba, aga ikkagi:
> http://www.isover.ee/files/pdf/hoone%20vundamendi%20ja%20seina%20renoveerimine.pdf
> (sorry, kui ära wrapib)
Ei wrapi ära, aga:
Hakemaasi sivua ei löydy.
Saada parem selle lehe link kuskohas sellele failile viidatakse.
Maanus
Altzz
Maanus Kask
"Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee> wrote:
> Ega mul kahju pole :-)
> http://www.isover.ee/insulation/default.asp?aid=162&bid=171&val=1
nojah:
Hakemaasi sivua ei löydy.
Millega sa seda vaatad?
Maanus
Ivo Mehide
> nojah:
>
> Hakemaasi sivua ei löydy.
See on vist newsilugeja probleem. Mul thunderbird/firefox
kombinatsiooniga avanevad mõlemad lingid väga ilusasti (ehk - ka
mozillaga peaks kenasti hakkama saama).
--
Ivo Mehide,
i...@ibs.ee
Altzz
IE ja reader6.0.
Hakka navigeeruma:
www.isover.ee ->soojustamine->3D joonised(vasakul)->Renoveerimine
Altzz @ mõtleb.sokli.soojustusele.ee
Maanus Kask
Ivo Mehide <i...@ibs.ee> wrote:
> See on vist newsilugeja probleem. Mul thunderbird/firefox
> kombinatsiooniga avanevad mõlemad lingid väga ilusasti (ehk - ka
> mozillaga peaks kenasti hakkama saama).
Ei ole newsilugejaprobleem. Kui teen lahti (Mozilla, Konqueror, IE6)
www.isover.ee siis viskab kohe www.isover.ee/fi/ peale.
Ma ennist arvasin, et nii peabki olema, aga tundub, et mõned välja
valitud inimesed näevad ka eestikeelset lehte. Ainus mis pähe tuleb, on
et mul on teine IP aadress ja isover arvab sellepeale, et ma olen
soomlane... Nüüd tahaks neid neljatähelisi sõnu ütelda kohe mitu tükki
järjest...
tervit
Maanus
Maanus Kask
Maanus Kask <maanu...@mail.ee> wrote:
> valitud inimesed näevad ka eestikeelset lehte. Ainus mis pähe tuleb,
> on et mul on teine IP aadress ja isover arvab sellepeale, et ma olen
Nüüdseks on selgunud, et Unineti nimeserver annab www.isover.ee peale
vale aadressi...
tervit
Maanus
Ivo Mehide
>
> Nüüdseks on selgunud, et Unineti nimeserver annab www.isover.ee peale
> vale aadressi...
No ei anna. Asun unineti võrgus ning kogu aeg on www.isover.ee tulnud
ilusasti lahti.
--
Ivo Mehide,
i...@ibs.ee
Maanus Kask
Ivo Mehide <i...@ibs.ee> wrote:
> No ei anna. Asun unineti võrgus ning kogu aeg on www.isover.ee tulnud
> ilusasti lahti.
Kas kasutasid ka unineti nimeserverit 194.204.0.1? Mina kodus kasutasin
seda ja veel eile õhtul andis vale aadressi, tänaseks on korda tehtud.
tervit
Maanus