Küttesüsteem
Urmas
Majal karp kinni ja viimane aeg mõelda küttesüsteemile. Maja ise 180 m2, 2
korrust.
Esimesele korrusele paneks põrandakütte, teisele radiaatorid. Kütmine
puudega (puukatel) koos akumulatsioonipaagiga.
Võtsin paarilt firmalt pakkumised.
Üks pakkus katelt 30 kW koos 800 liitrise akupaagiga. Pidavat väga hästi
toimima. Hind kogu süsteemile koos paigaldusega 80000 eeku.
Teine väitis, et minimaalselt katel 40 kW ja akupaak 1500 liitrit (mingi
kandiline ja kindlasti koos elektritennidega). Pakkumise hind töödega
ca'110k eeki. Radiaatoritest oli pakutud väidetavalt head alumiiniumradikad.
Pakkumine oli terve lehekülje pikkune, ca' 30 eri nimetust igasugu jubinaid.
Ootaks kommentaare teadjatelt.
Mehis Siim
umbes analoogsele asjale pakkumine 128k eeki (koos km) peale.
Mehis.
Kuno Talimaa
"Urmas" <in...@puukool.ee> kirjutas sõnumis news: 3fdb189d$1...@news.estpak.ee...
> Selline küsimus:
>
> Majal karp kinni ja viimane aeg mõelda küttesüsteemile. Maja ise 180 m2, 2
> korrust.
> Esimesele korrusele paneks põrandakütte,
Millise lahendusega põrandaküte? Wirsbo, betoon või veel midagi? Wirsbo Al-plaadid
on roppkallid´(ligi 240kr./m2), ise ma üritaks originaale vältida ja teha plaadid
ise. Al-plekk on mul välja vaadatud. Sääst 100m2 pealt ca 15-20kkr.
teisele radiaatorid.
Kokku siis vist 2 pumba-segistus-sõlme. Kuigi ma ise üritaks minna riskantsemat
teed: segistusõlmi üldse vältida, pannes soojuskandja temp. seadmise katla
ülesandeks (välisõhu järgi) ja kontuurid järjestikku (enne radikad ja siis põrand).
Pump oleks 1-- katla oma.
Mis parameetrite järgi sul soojuskandja temp. seadmine?
Kütmine
> puudega (puukatel) koos akumulatsioonipaagiga.
See süst. vajab üledimensioneeritud katelt, arvestades max vajalikku võimsust
jagades selle katla kasutuskoefitsendiga. Teine var. on vähendada katla võimsust ja
kasutada vajadusel lisakütmist elektriga või päris külmaga akumuleerimisele mitte
jääda lootma ja kütta pidevalt. Viimasel juhul, arvestades, et sul eeldatavalt on
kaasaegne maja, mis vajaks ligi 70W/m2, piisaks kütteks ligi 13kW katlast, tarbvee
tarvis oleks vaja võimsust lisada ca 2kW., kokku ligi 15. Silmas tuleb pidada, et
mida võimsam katel, seda rohkem on tal väikesel koormusel kadusid.
Kas katel tegeleb ise automaatselt tarbevee kütmisega?
> Võtsin paarilt firmalt pakkumised.
>
> Üks pakkus katelt 30 kW koos 800 liitrise akupaagiga. Pidavat väga hästi
> toimima. Hind kogu süsteemile koos paigaldusega 80000 eeku.
>
> Teine väitis, et minimaalselt katel 40 kW ja akupaak 1500 liitrit (mingi
> kandiline ja kindlasti koos elektritennidega). Pakkumise hind töödega
> ca'110k eeki. Radiaatoritest oli pakutud väidetavalt head alumiiniumradikad.
> Pakkumine oli terve lehekülje pikkune, ca' 30 eri nimetust igasugu jubinaid.
ei oska kommenteerida. Samas on siin kindlasti ämbriga õhku, mida ei näe enne ära,
kui terve kalkull on ette loetud. Tõenäoliselt on ka projektis kohti, mida saab
lihvida.
>
> Ootaks kommentaare teadjatelt.
Ma pole päris teadja, kuid üritan sinnapoole tasapisi areneda, kuna endal samad
probleemid ees.
kt
>
>
Mehis Siim
> Kokku siis vist 2 pumba-segistus-sõlme. Kuigi ma ise üritaks minna
riskantsemat
> teed: segistusõlmi üldse vältida, pannes soojuskandja temp. seadmise katla
> ülesandeks (välisõhu järgi) ja kontuurid järjestikku (enne radikad ja siis
põrand).
> Pump oleks 1-- katla oma.
>kt
Sel juhul peaks radikad olema väga suure pindalaga. Üldjuhul peab põrandas
olema ikka märgatavalt jahedam vesi (umbes 30 C) samas kui radikatesse
lastakse märksa soojem vesi (umbes 50 C).
Mehis (mõtleb ka pingsalt küttesüsteemidest).
Hendrik Karilaid
> Majal karp kinni ja viimane aeg mõelda küttesüsteemile. Maja ise 180 m2, 2
> korrust.
> Esimesele korrusele paneks põrandakütte, teisele radiaatorid. Kütmine
> puudega (puukatel) koos akumulatsioonipaagiga.
radikad ja all põrandaküte valus. Viskab 2x korda päevas puid alla.
Akumulatsioonipaaki pole veel soojaks saanud, kuid maja koos paari soojapuhuriga
on soe küll. Tal läks asi midagi 60kEEK maksma, kuid palju töid tegi ise kah. Seda
igal juhul tean, et põeb, et liiga väikse akumulatsiooni paagi pani ja kardab, et
peab liiga tihti kütmas käima. See paak tundus silma järgi nii 1200l.
Uurin nädala algul täpsemalt, mis tal on, kui on huvi...
Hendrik
Hendrik Karilaid
news:3fdb498c$1...@news.estpak.ee...
> Kokku siis vist 2 pumba-segistus-sõlme. Kuigi ma ise üritaks minna riskantsemat
sealt kolm edasi - ülesse radikatesse, alumise korruse põrandaküttesse ja tarbevee
boileri soojusvahetisse ning üks ots läheb vaba vooluga akumulatsioonipaaki.
Küttekontuurides termoklapid, mis pumpa minevat vett tagasitulevaga segab ja
konstantsemat temperatuuri hoiab. Kui need avatud jasiisetulek suletud, siis
sunnitakse katlast tulev akumulatsioonipaaki. Mis minu jaoks pisut kummaline
tundus oli see, et katlast tulevat voolu ei suletud, kui kütmine lõppeb. Siis ju
aetakse akumulatsioonipaagi põhjast tulevat külma vett läbi katla.
> teed: segistusõlmi üldse vältida, pannes soojuskandja temp. seadmise katla
> ülesandeks (välisõhu järgi) ja kontuurid järjestikku (enne radikad ja siis
põrand).
Soovitaks kah järjestikku, kui on samal korrusel. Aasta aega elasin majaosas, kus
ainult põrandaküte ja 2. korrusel polnud üldse midagi. Selline tunne on all
korrusel seistes, et külm tuul koguaeg puhub kusagilt. Tegelikult normaalne toasoe
tundus jahedana, kuna tallad olid kuumas ja õhk tõusis toa keskelt ülesse, ning
tuli mööda jahedat seina alla. Vähemalt akende alla soovitaks radikad panna ja
siis sealt põrandaküttega jätkata alustades välis-seinte poolt. 2. korruse küte
kindlasti eraldi kontuuripidi, kuna soe tõuseb niikuinii ülesse ja suurema osa
talvest on radikates vool kinni. Vähemalt praeguses elamises, mis hästi
soojustatud on küll ülal üsna palav ja radikat ainult väga külma ilmaga vaja...
Hendrik
Mart Pirita
>
> Sellise hinna juures tasuks juba maakütte paigaldusele mõelda. Mul tehti
> umbes analoogsele asjale pakkumine 128k eeki (koos km) peale.
Enne tuleb selgitada kuhu ja kas saab torud vedada.
--
Mart
Mart Pirita
> Ootaks kommentaare teadjatelt.
Kes meist siin teadja on:). Aga kui oma raha, siis osta, kui laenuraha,
siis pane elektriküte, vaba rahaga küta.
--
Mart
Kuno Talimaa
"Mehis Siim" <mehi...@hot.ee> kirjutas sõnumis news: brfm5g$sod$1...@kadri.ut.ee...
>
> Sel juhul peaks radikad olema väga suure pindalaga. Üldjuhul peab põrandas
> olema ikka märgatavalt jahedam vesi (umbes 30 C) samas kui radikatesse
> lastakse märksa soojem vesi (umbes 50 C).
Kui kasutada soojuskandja reguleerimist välisõhu järgi (mis ei välista lokaalseid
lisaregulaatoreid), siis meie oludes IMHO võiks piirssituatsioonis (õues -25) olla
süsteem nii seatud, et radikatesse jõuaks kuskil 55-60C vesi, tsirk. kiirus ja
radikate pind nii valitud, et sealt väljuks ca 50-45, see suubuks põrandasse ja
sealt välja ka ca 10C jahtumisega. Mul on tegu puitpõrandatega, millede
soojustakistus ja üleminekutakistus toru-soojushajuti on tiba suurem
betoonpõrandast. Toonitan, tegu oleks piirsituatsiooniga. Graafik langeks enam-vähem
lineaarselt kuni välisõhk on +25, siis soojuskandja oleks sama temp-ga ehk katel
seisaks. projekteerija nuputab, kas ta suudab värgi nii tasakaalu ajada ja ka katla
pumba karakteristik (katel kuni 24kW, pump vasturõhul 0,4bar tootlikkusega ca
800l/h) veab välja. Põhimure on hakkama saada rõhulangudega, et radikate osa ei
takistaks rohkem kui 0,15bar ja põranda osa 0,25bar. Pumba tootlikkus on enam-vähem
katlaga kooskõlas, mis tähendab delta t-ks ca 10C katla maks võimsusel. Võib olla
tuleb pumpa eraldi drosseldada või tema pöördeid (tootlikkust) alla saada. Selleks
oleks var. ta asendada reguleeritava pumbaga. Ikkagi odavam, kui hunnikus
segistussõlmi vorpida. Muideks, pumbad tarbivad elektrit ja mitte vähe.
kt
aL
"Kuno Talimaa" <kuno ät neti punkt ee> wrote in message
news:3fdb498c$1...@news.estpak.ee...
riskantsemat
> teed: segistusõlmi üldse vältida, pannes soojuskandja temp. seadmise katla
> ülesandeks (välisõhu järgi) ja kontuurid järjestikku (enne radikad ja siis
põrand).
> Pump oleks 1-- katla oma.
Kas mitte ei olnud nii, et põrandakütte dT on 5K. See eeldab suuremat
vooluhulka, muidu põrand ebaühtlaselt soe.
Kui katla temperatuur maha keerad, siis hakkab korstnas vesi jooksma.
Puukatlaga seda ei maksaks teha, gaasikatla puhul poleks vast probleem.
--
al
Vootele Voit
arvestama peaks ka sellega, et selleks ajaks, kui maakütte süsteemi
tasuvusaeg on kätte jõudnud, on ta tõenäoliselt osaliselt amortiseerunud
sõltuvalt süsteemist siis 10-15-20 aastat.
tavalise keskküttesüsteemi eluiga on mitu korda pikem
ei ole maakütte vastane, aga tasuvuses kahtlen.
--
vootele
Mehis Siim
Küsimus ei ole ainult tasuvuses vaid ka mugavuses. Maaküte on siiski
võrreldes kateldega (va õli ja gaasi katlad) märksa mugavam kasutada. Kallim
on t akindlasti kohe :-(
Mehis
Mehis Siim
> > Sel juhul peaks radikad olema väga suure pindalaga. Üldjuhul peab
põrandas
> > olema ikka märgatavalt jahedam vesi (umbes 30 C) samas kui radikatesse
> > lastakse märksa soojem vesi (umbes 50 C).
>
> Kui kasutada soojuskandja reguleerimist välisõhu järgi (mis ei välista
lokaalseid
> lisaregulaatoreid), siis meie oludes IMHO võiks piirssituatsioonis
(õues -25) olla
> süsteem nii seatud, et radikatesse jõuaks kuskil 55-60C vesi, tsirk.
kiirus ja
> radikate pind nii valitud, et sealt väljuks ca 50-45, see suubuks
põrandasse ja
> sealt välja ka ca 10C jahtumisega. Mul on tegu puitpõrandatega, millede
See kuidas sa asja reguleerid ei puutu tegelikult siim ju asjasse! Selleks
et toimiks piisav soojusülekanne soojakandjalt (vesi) ruumi (õhku), peab
olema väiksema pinna puhul suurem temperatuuride vahe (radikad) või
väiksema temperatuuri puhul suurem kokkupuutepind (põrandaküte). Kuna
üldjuhul nende kahe asja kokkupuutepinnad õhuga on väga erinevad, peavad
sama soojaülekande saavutamiseks olema väga erinevad ka nende temperatuurid.
Mehis.
Mart Pirita
> arvestama peaks ka sellega, et selleks ajaks, kui maakütte süsteemi
> tasuvusaeg on kätte jõudnud, on ta tõenäoliselt osaliselt amortiseerunud
> sõltuvalt süsteemist siis 10-15-20 aastat.
Selle torustiku vedamine kulu on suht oluline, st kui torustiku vedamine
läheb 2 x kallimaks kui süsteem ise, siis ei näe asjal mõtet.
>
> tavalise keskküttesüsteemi eluiga on mitu korda pikem
>
> ei ole maakütte vastane, aga tasuvuses kahtlen.
Muide, süsteemi max piir on 200 m2 ja kui on külm talv, siis elektrit
jõudsalt juurde tarbib, lisaks kun vee temp. on madalam, siis on ainus
võimalus põrandaküttena kasutada.
--
Mart
Hendrik Karilaid
"Mehis Siim" <mehi...@hot.ee> wrote in message news:brgl9t$j76$1...@kadri.ut.ee...
> See kuidas sa asja reguleerid ei puutu tegelikult siim ju asjasse! Selleks
> et toimiks piisav soojusülekanne soojakandjalt (vesi) ruumi (õhku), peab
> olema väiksema pinna puhul suurem temperatuuride vahe (radikad) või
> väiksema temperatuuri puhul suurem kokkupuutepind (põrandaküte). Kuna
> üldjuhul nende kahe asja kokkupuutepinnad õhuga on väga erinevad, peavad
> sama soojaülekande saavutamiseks olema väga erinevad ka nende temperatuurid.
veelgi tulisema vee sisse lasta. Põrandakütte puhul piisab juba parketist ja selle
all olevast mürasummutusmatist. Radikad põrandaküttele lisaks panna on igal juhul
hea idee, kuna siis võib põrandat jahedamalt kütta. Seega ka jahedamad radikad on
asja eest. Ülejäänud kütmise teeb ju põrand ise ära. Põhiline, et akende alt soe
hoida ja õhuringlust peatada, mis jahtumist ja niiskuse konenseerumist soodustab.
Hendrik
Mehis Siim
> läheb 2 x kallimaks kui süsteem ise, siis ei näe asjal mõtet.
Selle nn pinnasekollektori hinnaks on mul hinnapakkumises pakutud umbes
30000 (koos km).
> > tavalise keskküttesüsteemi eluiga on mitu korda pikem
Mida mõeldakse "tavalise keskkütte süsteemi" all? Võrrdlema peaks maakütet
teiste mugavuskütte variantidega (õli, gaasi, elektri, täisautomaatne
graanulküte vms.).
> Muide, süsteemi max piir on 200 m2 ja kui on külm talv, siis elektrit
> jõudsalt juurde tarbib, lisaks kun vee temp. on madalam, siis on ainus
> võimalus põrandaküttena kasutada.
Võibolla kehtisid sellised reeglid kunagi. Kaasaaegsetel süsteemidel küll
selliseid piiranguid pole. Tõsi on see, et põrandakütte korral on kasutegur
suurem ja tasuvuse seisukohalt pole lihtsalt mõtet panna endale süsteemi,
mis 100% aastast üksinda ära kütab. Kasulikum on umbes 10%-15% aastast
natuke muu vahendiga (näiteks elekteriga) juurde kütta.
Mehis.
Vootele Voit
> Mida mõeldakse "tavalise keskkütte süsteemi" all?
"tavaline" keskküte - süsteem, kus pole soojuspumpa.
--
vootele
Mart Pirita
> Selle nn pinnasekollektori hinnaks on mul hinnapakkumises pakutud umbes
> 30000 (koos km).
Veab. Mul oli 230 000.-
> Võibolla kehtisid sellised reeglid kunagi. Kaasaaegsetel süsteemidel küll
> selliseid piiranguid pole. Tõsi on see, et põrandakütte korral on kasutegur
> suurem ja tasuvuse seisukohalt pole lihtsalt mõtet panna endale süsteemi,
> mis 100% aastast üksinda ära kütab. Kasulikum on umbes 10%-15% aastast
> natuke muu vahendiga (näiteks elekteriga) juurde kütta.
Elektrit tarbib see aparaat kogu ajal. Ja see piirang on minuteada
endiselt.
--
Mart
Mehis Siim
> Või küttepind piisavalt isoleeritud. Pane radikale kasukas ümber, võid
sinna
> veelgi tulisema vee sisse lasta. Põrandakütte puhul piisab juba parketist
ja selle
> all olevast mürasummutusmatist. Radikad põrandaküttele lisaks panna on
igal juhul
> hea idee, kuna siis võib põrandat jahedamalt kütta. Seega ka jahedamad
radikad on
> asja eest. Ülejäänud kütmise teeb ju põrand ise ära. Põhiline, et akende
alt soe
> hoida ja õhuringlust peatada, mis jahtumist ja niiskuse konenseerumist
soodustab.
>
> Hendrik
Ega ma selle vastu vaidlegi, et lisaks mängib rolli ka küttekeha
isoleerimine.
Mis puutub radikate ja põrandakütte koos kasutamisse ühes ruumis, siis minu
arusaamist mööda pannakse põrandaküte eluruumi just selle pärast, et ei
peaks seintele neid (paljude arvates) koledaid radiaatoreid panema.
Tervislikus ja enesetunde mõttes on radiaator tegelikult (vähemalt minu
arvates) märksa parem lahendus, kui põrandaküte (va kui on tegu keraamiliste
plaatidega). Aga see on hoopis omaette teema.
Ühesõnaga, kui sa ruumi juba radiaatorid paned, siis pole (vähemalt soojast
materjalist, näit puit) põrandasse küll enam mõtet torusid ajama hakata.
Jutt sai alguse aga sellest, et lasta sama toru kaudu vesi nii põrandasse
kui ka radiaatorisse.
Mehis.
Mehis Siim
maja kütmine käib ühestkohast tsentraalselt. Vahe tuleb sisse sellest, kas
sina kui elanik, pead ka seal iga päev oma käsi määrima (igasugu puu, söe
jms katlad) või on see katel (olgu ta siis kas soojuspump, elektrikatel,
õlikatel, gaasikatel, puugraanulite katel vms.) võimeline pikemalt täiesti
iseseisvalt (ilma sinu abita) toimima. Sellist asja kutsuvad mõned ka
mugavuskütteks ja üldjuhul (va gaas vist, aga gaasi jälle paljudel pole) on
mugavuskütte seadmed kallimad kui
tavakütteseadmed.
Mehis.
Mehis Siim
> Selle nn pinnasekollektori hinnaks on mul hinnapakkumises pakutud umbes
> 30000 (koos km).
>
> Veab. Mul oli 230 000.-
lõhkama, siis ma ei oskagi kommenteerida.
Täpsustuseks olgu muidugi öeldud, et hind oli eeldusel, et on võimalik
tavalise kopaga torud 1 m sügavusele saada.
> Elektrit tarbib see aparaat kogu ajal. Ja see piirang on minuteada
> endiselt.
>
Seda küll. Midagi peavad kõik kütteallikad ikka tarbima, päris iseenest ei
tule see soojus ka seal maast tuppa.
Mingi rusikareegli järgi väidetakse, et Eesti tingimustes on maaküte nagu
elektriküte, ainult elektrikulu on 25-30% lihtsalt elektriga kütmisest.
Mehis.
Vootele Voit
> Soojuspump ei puutu üldse siin asjasse ju. Keskküte tähendab
> seda, et kogu maja kütmine käib ühestkohast tsentraalselt...
tundub, et me rääkisime üksteisest mööda.
ma tahtsin öelda, et *samaväärse* *keskküttesüsteemi* korral tuleb
soojuspumba+maatorustiku eest *tunduvalt* rohkem pappi välja
köhida, kui muu katla eest. (vahe on igatahes suurem, kui urmase
110k ja sinu 128k pakkumine - soojuspump + maatorud + paigaldus
on kokku kallim, kui 18k)
selleks ajaks, kui see raha ennast tänu soojuspumbale ära tasub,
on soojuspumba süsteem juba amortiseerunud ja küsib raha.
tavaline keskküttekatel kestab kordades kauem ja on odavam.
ühel juhul maksad raha korraga välja ja käitluskulud on odavamad,
teisel juhul maksad jupikaupa aga rohkem.
> Vahe tuleb sisse sellest, kas sina kui elanik, pead ka seal iga
> päev oma käsi määrima
mugavus on elektril, õlil ja gaasil samast klassist, mis maaküttel.
--
vootele
rein
kui tavalisel katlal? Pump, mis vett ringi ajab+
veel kompressori pump?
Nojah, ilmapumbata veekeskküttel kulub ainult katel.
Torud ja (malm)radikad ei kulu.
R
"Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote in message
news:3fdcfcb2$1...@news.estpak.ee...
Kalvi Teldre
> Selline küsimus:
>
> Majal karp kinni ja viimane aeg mõelda küttesüsteemile. Maja ise 180 m2, 2
> korrust.
> Esimesele korrusele paneks põrandakütte, teisele radiaatorid. Kütmine
> puudega (puukatel) koos akumulatsioonipaagiga.
> Võtsin paarilt firmalt pakkumised.
>
> Üks pakkus katelt 30 kW koos 800 liitrise akupaagiga. Pidavat väga hästi
> toimima. Hind kogu süsteemile koos paigaldusega 80000 eeku.
>
Katla võimsusega on lihtne asi - kui võimsus on liiga väike siis pead
rohkem ja pidevalt kütma. Suurem võimsus nõuab jälle rohkem akumulatsiooni.
> Teine väitis, et minimaalselt katel 40 kW ja akupaak 1500 liitrit (mingi
> kandiline ja kindlasti koos elektritennidega). Pakkumise hind töödega
> ca'110k eeki. Radiaatoritest oli pakutud väidetavalt head alumiiniumradikad.
> Pakkumine oli terve lehekülje pikkune, ca' 30 eri nimetust igasugu jubinaid.
Elektritennidega kaotad oma odava kütte mõtte. Parem siis
elektriradiaatorid tuppa.
Ise soovitan veel ühele asjale mõelda. Nimelt tulevikus õlikatla
lisamist või antud puukatla automatiseerimise võimalusele. Sel juhul on
väiksema võimsusega katel mõtekam. Asja mõte on automatiseerimises, et
saada suvel sooja tarbevett ja automaatne katel hoiab maja ka siis
soojana, kui pikemat aega ära oled (selline lähenemine kaotab vajaduse
osta elektriboiler). Loomulikult, kui muutud laisaks ja mugavaks siis
hoolitseb veidi suuremas rahakulus.
Akumulatsioonipaak võiks ühtlasi sooja tarbevett soojendada (kui katlal
juba ei ole seda lisavidinat).
Kalvi
Urmas Kirsipuu
> väga hästi toimima. Hind kogu süsteemile koos paigaldusega 80000 eeku.
praegu just lopetavad viessmanni katla paigaldust, hind tuleb kokku ca
80k koos korstnaga. votsin ka koiksugu pakkumisi ja lopuks siiski eeldan
et sakslase elektroonika on IN ning peaks toesti korraliku katla
tooresiimi saavutama
urmas
Urmas Kirsipuu
> temperatuuri hoiab. Kui need avatud jasiisetulek suletud,
> siis sunnitakse katlast tulev akumulatsioonipaaki. Mis minu
ot selgitage mulle ka miks on hea mingi akum.paak? minu teada kasutati
seda varianti siis kui koeti elektriga keskkytet, et oosel aeti vesi
kuumaks odava elektriga ja paeval anult sutsu soojendati juurde. kui aga
on tegu oli katlaga siis mina kyll ei nae mingit motet akum.paagil. ja
ringlused ongi tavaliselt 3 voi 4 pumpa, olenevalt katlast. 1 porand, 1
radikas, 1 soe vesi ja vajadusel 1 tsirkulatsiooni.
urmas
Ivo Mehide
> ot selgitage mulle ka miks on hea mingi akum.paak? minu teada kasutati
> seda varianti siis kui koeti elektriga keskkytet, et oosel aeti vesi
Akumulatsioonipaaki kasutatakse juhul, kui katel puuküttel. Keegi ei
viitsi ju ööpäevaringselt puid katla alla loopida. Kütad näiteks õhtul
akumulatsioonipaagi soojaks ning ülejäänud aja kütab paak maja.
--
Ivo Mehide,
i...@ibs.ee
Hendrik Karilaid
news:C01A94F99F6D9B45B0E...@news.ark.ee...
> ot selgitage mulle ka miks on hea mingi akum.paak? minu teada kasutati
viskaks...
Kui on kraanulisöötja, siis võib väiksemat paaki lubada. Kivimaja puhul võib ka
väikest kütte temp. kõikumist lubada, kuna kivi ise akumuleerib sooja. Aga iga
temperatuurikõikumine tekitab suhtelise niiskuse kõikumise, mis ei mõju
puitkonstruktsioonidele ja sisekliimale hästi.
Hendrik
aL
> seda varianti siis kui koeti elektriga keskkytet, et oosel aeti vesi
> kuumaks odava elektriga ja paeval anult sutsu soojendati juurde. kui aga
> on tegu oli katlaga siis mina kyll ei nae mingit motet akum.paagil. ja
> ringlused ongi tavaliselt 3 voi 4 pumpa, olenevalt katlast. 1 porand, 1
> radikas, 1 soe vesi ja vajadusel 1 tsirkulatsiooni.
Katlal peab tuli pidevalt all olema, kui sa just ei taha tuba kuumaks kütta
ja hommikul hambaid plagistada.
Akupaagi saad aga soojaks kütta ning automaatikaga võetakse sealt sooja just
niipalju kui vaja ja just siis kui vaja.
Akupaagi korral peab aga katla võimsus olema tunduvalt suurem, kui hoone
soojavajadus.
--
al
aL
--
al
"Urmas Kirsipuu" <ur...@ark.ee> wrote in message
news:C01A94F99F6D9B45B0E...@news.ark.ee...
Hendrik Karilaid
> Mis puutub radikate ja põrandakütte koos kasutamisse ühes ruumis, siis minu
> arusaamist mööda pannakse põrandaküte eluruumi just selle pärast, et ei
> peaks seintele neid (paljude arvates) koledaid radiaatoreid panema.
paigutatud põranda sisse, akende alla. Aknad olid maast-laeni ja nende all
restidega kaetud augud, mille sees madalad radiaatorid. See kombineeritult
põrandaküttega oleks minuarust ideaalne lahendus. Ei meeldi mulle tuhvlid mitte ja
jänkide komme välisjalatsitega toas käia...
> Tervislikus ja enesetunde mõttes on radiaator tegelikult (vähemalt minu
> arvates) märksa parem lahendus, kui põrandaküte (va kui on tegu keraamiliste
> plaatidega). Aga see on hoopis omaette teema.
Jah. Põrandaküte peab olema võimalikult jahe. Selline, et paljajalu külm astuda ei
oleks - pisut alla kehatemperatuuri.
> Jutt sai alguse aga sellest, et lasta sama toru kaudu vesi nii põrandasse
> kui ka radiaatorisse.
Jah. Minu jutu point oli see, et küte peab jaotuma ebaühtlaselt põrandale.
Välis-seinte ääres soojem ja akende all kõige soojem. Võib ju panna seina äärde
tihedamalt ja sealt alustada (soojema veega), kuid sellest ei piisa suurte akende
jaoks.
Hendrik
Urmas Kirsipuu
> Katlal peab tuli pidevalt all olema, kui sa just ei taha tuba
katlal voib ju vaiksem tuli all olla, ei pea ju taiega pidevalt
virutama.
> just niipalju kui vaja ja just siis kui vaja. Akupaagi korral
> peab aga katla võimsus olema tunduvalt suurem, kui hoone soojavajadus.
nii et puhas raiskamine
urmas
Urmas Kirsipuu
> Paar nädalat tagasi näitas telesaates nurgakivi ühte
> lahendust, kus radikad olid paigutatud põranda sisse, akende
> alla. Aknad olid maast-laeni ja nende all restidega kaetud
> augud, mille sees madalad radiaatorid. See kombineeritult
see on tegelt BS lahendus. oige lahendus oleks kui sul selles radika
rennis jookseks peale kylm ohk ja siis tekitaks see toas ringluse. kui
on lihtsalt poranda sees (niinagu seal oli) siis tegelikkuses tuleb
antud radikas panna pea topelt suurem ja ikka tekkib sooja ja kylma
tsoonid.
urmas@kahjuks_yhes_toas_sama_ess_lahendus
Urmas Kirsipuu
> Aga kas selle 'elektroonika' eest on mõtet 2x rohkem maksta?
ma ju kirjutasin et ca 80k , ehk sama palju kui threadi alguse pakkumine
oli, nii et ylemaksmisega kyl tegu ei ole
urmas
Hendrik Karilaid
> rennis jookseks peale kylm ohk ja siis tekitaks see toas ringluse. kui
> on lihtsalt poranda sees (niinagu seal oli) siis tegelikkuses tuleb
> antud radikas panna pea topelt suurem ja ikka tekkib sooja ja kylma
> tsoonid.
Ega kui külm õhk radikat paremini jahutab, siis külma õhu kätte paigutatud radikas
ei anna sellepärast kohe soojemat õhku ringlusesse. Või mis sa öelda tahtsid?
Toaringlust on vaja just vältida. Väike ringlus peab olema akna juures. Oluline
osa on ka kiirgusel.
Aga jah, tõsi ta on, et õhk (olgu ta soe või külm) peab radika alt ligi pääsema,
et "soojakardinat" moodustada. Ma ei näinud täpselt, kuidas neil sinna renni õhk
pääses, kuid vaevalt asi nii mööda tehtud oli.
Hendrik
Ivo Mehide
> Paar nädalat tagasi näitas telesaates nurgakivi ühte lahendust, kus radikad olid
> paigutatud põranda sisse, akende alla. Aknad olid maast-laeni ja nende all
> restidega kaetud augud, mille sees madalad radiaatorid. See kombineeritult
Hügieeni koha pealt on minu arust selline variant küll väga halb
lahendus. Isegi tavalisse kõrgusesse paigutatud radiaatoritega on tolmu
kogunemine probleem. Sealt alt august tolmu välja imemine on juba aga
tõeline nuhtlus.
--
Ivo Mehide,
i...@ibs.ee
Altzz
> virutama.
järgnevaga.
Pealegi ... mitte kõik ei kasuta puukätte katlaid (mine osta seda head ja
kuiva kütet). Kui on kivisöega katel, siis väikest vunki anda on suht raske.
> > just niipalju kui vaja ja just siis kui vaja. Akupaagi korral
> > peab aga katla võimsus olema tunduvalt suurem, kui hoone soojavajadus.
> nii et puhas raiskamine
jaksagi akupaaki üles kütta, kogu soojus läheb maja kütmiseks.
Altzz @ teeb.mõttes.projekte.akupaagile
Hendrik Karilaid
news:3fdb5cc5$1...@news.estpak.ee...
> Uurin nädala algul täpsemalt, mis tal on, kui on huvi...
Panin 2x mööda. Akupaak on 600l (soojustus sees) ja praeguseks on sinna 65 kraadi
sisse saanud. Katel on seatud 70 kraadi peale ja on 20kW. Kütab praegu 2x päevas,
okaspuuga. Muidugi soojustus on veel majale paigaldamata, seega kütab ilma.
Aga maksma läks koos radikate ja veevärgiga kogu süsteem ca 60kEEK. Tellis
ESPE-st:
http://www.espe.ee/
Hendrik
Hendrik Karilaid
> http://www.espe.ee/
Oi krt. Oli kiire ja ei vaadanud, mis lingi viskasin...
Õige on see:
http://www.esbe.ee/
Tekid-padjad muidugi alternatiivne variant ;)
Hendrik
veiko
> Mehis Siim wrote:
>
>
>>Selle nn pinnasekollektori hinnaks on mul hinnapakkumises pakutud umbes
>>30000 (koos km).
>
>
> Veab. Mul oli 230 000.-
Palju ahju(de) ehitamine maksma läheks?
Ain Vagula
Palju. Lisaks on vaja ehitada korstnad, ühega ei tule kindlasti välja, sest
lõõri pikkusel on omad piirid, hoone ahjukütte järgi ümber planeerida või
ehitada ahjusid arutul hulgal (väikestele ruumidele sooja saamine on paras
pita)...
Rääkigu puristid & naturalistid, mis tahes, aga tänapäevase elamise ahikütte
peale rajamine on paras jama.
Sõltuvalt tegijast ja ahju suurusest võib üks ahi maksta 15...30 tuhat,
ülemine piir muidugi ei ole jäik.
ain
Kalev Kadak
>
> veiko kirjutas:
>
> >
> > Palju ahju(de) ehitamine maksma läheks?
>
> Palju. Lisaks on vaja ehitada korstnad, ühega ei tule kindlasti välja, sest
> lõõri pikkusel on omad piirid, hoone ahjukütte järgi ümber planeerida või
> ehitada ahjusid arutul hulgal (väikestele ruumidele sooja saamine on paras
> pita)...
> Rääkigu puristid & naturalistid, mis tahes, aga tänapäevase elamise ahikütte
> peale rajamine on paras jama.
> Sõltuvalt tegijast ja ahju suurusest võib üks ahi maksta 15...30 tuhat,
> ülemine piir muidugi ei ole jäik.
>
> ain
Alumine piir ei ole ka jäik. Sõltuvalt pottsepa tutvusastmest ja
saadaolevast materjalist. Tagasihoidlik tellisahi läks maksma 4000
ukse/siibrite/luukide eest + alusejagu kive + mõnikümmend shamotti.
Pottahju kesta materjali sain sisuliselt tasuta, kui prahi äravedamise
800 eek välja arvata. Törts savi ja liiva ka juurde. Paraku kipub
pottsepa taks kivi enda hinnaga võrdne olema. Vanadest pottidest ilusa
ahju tegemine on aga kunsttükk omaette, eriti, kui potid nummerdamata
on.
Korstendega on jah see jama, et tänapäeva normid näevad ainult 40 cm
slepet ette. Vanasti võis rõhtlõõr 2m olla. Veel vanema lajal oli
korsten keset maja ja lõõrid jooksid kõik sinna kokku. Nii et ahiküttega
suurem maja hakkaks nagu õhutõrjepatarei välja nägema. Korstna hind
oleks üllatuste vältimiseks 1000 eek/m koos naha ja karvadega.
Kalev
Paavo Sild
wrote:
> siiski eeldan
>et sakslase elektroonika on IN ning peaks toesti korraliku katla
>tooresiimi saavutama
Üks mees, kes Siemnsi asjadega päevast päeva tegeles ütles antud
kontekstis :
"Jaa, see on see kuulus saksa kvaliteet. Selle peab ära kannatama!"
:)
rgds,
Paavo Sild
Kuno Talimaa
"Paavo Sild" <paavo....@uninet.ee> kirjutas sõnumis news:
s3brtv8kdnk39acsk...@4ax.com...
Sakslased võivad lõdvalt teha sellise konstrui, et kui elektroonikalt korraks toide
kadunud, siis peab seda hakkama softis uuesti üles ehitama. Lisaks ma kahtlustan
(minu paranoia) tarkvara kaudu sisseprogetud tööea piiranguid. Selle tulemusel
hakkab taetud aja järel kuskil midagi n...ma, kuigi aparaatide füüsiline seisund on
veel korralik. Tundub kehtima just saksa toodete kohta.
kt
Olavi
>
> Selline küsimus:
>
> Majal karp kinni ja viimane aeg mõelda küttesüsteemile. Maja ise 180 m2, 2
> korrust.
> Esimesele korrusele paneks põrandakütte, teisele radiaatorid. Kütmine
> puudega (puukatel) koos akumulatsioonipaagiga.
> Võtsin paarilt firmalt pakkumised.
>
> toimima. Hind kogu süsteemile koos paigaldusega 80000 eeku.
>
> kandiline ja kindlasti koos elektritennidega). Pakkumise hind töödega
> ca'110k eeki. Radiaatoritest oli pakutud väidetavalt head alumiiniumradikad.
> Pakkumine oli terve lehekülje pikkune, ca' 30 eri nimetust igasugu jubinaid.
mõlemad paagid on väikesed, sellise maja kohta võiks ikka 2000-3000 l
olla, siis ei pea ka kõva külmaga 2x päevas kütma ja soojemate ilmadega
ei pea 2-3 päeva tulda alla tegema. Selle saab ilusti välja arvutada,
kui kaua paagi arvelt maja soe on, küsi nendelt firmadel, vaata kas
saad mingi mõistliku vastuse. Või kui tead ise öelda, palju su maja
soojatarve on, siis oskab ka mingi umbes vastuse arvutada.
Olavi
Hendrik Karilaid
news:3FDDB962.831F1722@kustuta_aetec.ee...
> mõlemad paagid on väikesed, sellise maja kohta võiks ikka 2000-3000 l
> olla, siis ei pea ka kõva külmaga 2x päevas kütma ja soojemate ilmadega
> ei pea 2-3 päeva tulda alla tegema. Selle saab ilusti välja arvutada,
> kui kaua paagi arvelt maja soe on, küsi nendelt firmadel, vaata kas
> saad mingi mõistliku vastuse. Või kui tead ise öelda, palju su maja
> soojatarve on, siis oskab ka mingi umbes vastuse arvutada.
ju ikka samatihedalt, kui ilma paagita või siis pikemalt (rohkem) ühel korral. On
mingi piir, kui palju ta vunki ühe täiega annab.
Kui juba suurushullustuseks läks, siis on olemas ka süsteemid, mille puhul terve
maja-alune on vett täis, poole meetrise soojustusega. St. üks null vähemalt
juurde. Siis see kütetakse suve jooksul katusel olevate päikesepatareidega soojaks
ning talvel küte kuludevaba. Tasuvusaeg väga hull polegi.
Hendrik
Tarmo Keerberg
> olla, siis ei pea ka kõva külmaga 2x päevas kütma ja soojemate ilmadega
> ei pea 2-3 päeva tulda alla tegema. Selle saab ilusti välja arvutada,
> kui kaua paagi arvelt maja soe on, küsi nendelt firmadel, vaata kas
> saad mingi mõistliku vastuse. Või kui tead ise öelda, palju su maja
> soojatarve on, siis oskab ka mingi umbes vastuse arvutada.
>
> Olavi
Täiesti nõus, et 180 m2 maja jaoks 800-1500 l akupaak väike on.
Mul endal 150 m2 põrandaküttega köetava pinna kohta 2000+ l
paak ja 32kW puugaasi katel. Praeguste ilmadega võib rahulikult
üle kahe päeva kütta, kuid kui krõbedad külmad on, siis võiks paak veel
suuremgi olla. Akupaagi ja kogu süsteemi 20 C pealt kuumaks (75-80 C)
kütmiseks läheb praegu olenevalt puude kuivusest 6-7 h (iga 2-3 tunni
tagant ahjutäis).
Tarmo
Kalvi Teldre
> Täiesti nõus, et 180 m2 maja jaoks 800-1500 l akupaak väike on.
> Mul endal 150 m2 põrandaküttega köetava pinna kohta 2000+ l
> paak ja 32kW puugaasi katel. Praeguste ilmadega võib rahulikult
> üle kahe päeva kütta, kuid kui krõbedad külmad on, siis võiks paak veel
> suuremgi olla. Akupaagi ja kogu süsteemi 20 C pealt kuumaks (75-80 C)
> kütmiseks läheb praegu olenevalt puude kuivusest 6-7 h (iga 2-3 tunni
> tagant ahjutäis).
Tere!
Kas see suurusehullustus liiga suureks ei lähe?
Väga krõbedad külmad - katla all ongi kogu aeg tuli või kütad iga 8
tunni tagant. Lisaks lükkad elektripuhuri sisse. Eesti kliimas on
krõbedad külmad ikkagi haruldased, keskmine talvetemperatuur peaks jääma
7-8 miinuskraadi juurde. Pole mõtet hiigelsuurde akumulatsioonisüsteemi
investeerida (kus sa neid hoiad?, milline raha sinna magama läheb?),
muretse siis juba täiendav õlikatel (töötab 24 h kui vaja) - see ei vaja
akumulatsioonipaaki.
Muidu sponsoreerid akumulatsioonipaakide ja suurte katelde tootjaid.
Kalvi
Hendrik Karilaid
news:3fddc534$1...@news.estpak.ee...
> Mul endal 150 m2 põrandaküttega köetava pinna kohta 2000+ l
> paak ja 32kW puugaasi katel. Praeguste ilmadega võib rahulikult
> üle kahe päeva kütta, kuid kui krõbedad külmad on, siis võiks paak veel
> suuremgi olla. Akupaagi ja kogu süsteemi 20 C pealt kuumaks (75-80 C)
> kütmiseks läheb praegu olenevalt puude kuivusest 6-7 h (iga 2-3 tunni
> tagant ahjutäis).
samaks! Et saad neid kuhjata ühele päevale ülepäeva? Iva on siis, kui tahad
paariks päevaks ära minna ja ei raatsi niikaua elektrit kulutada. Siis näed terve
eelmine päev vaeva, et akupaaki soojaks saada.
Normaalne oleks nii, et kõige külmeima ilma puhul viskad hommikul ühe korra puud
alla ja õhtul kaks korda. St. akumulatsioonipaak peaks mahutama ühe ahjutäie
soojust. Kui ahjutäis põleb max võimsusel 2h, siis teeb see 64kW. Kuipalju peab
vett olema, et selle soojushulga abil tõuseks temperatuur 60 kraadi? Teine
sületäis põletatakse aeglaselt, kuidas küttel koormus on. Hõõgub nii 6-8h. Ära
kustub, siis võetakse soe akupaagist, kuni koju jõuad ja uue täie sisse lükkad.
Kui akupaak kah tühi ja temperatuur alampiirini langenud, siis soojendatakse
elektriga küttevett. Just kallimat alternatiivkütmist peaks akumulatsioonipaak
vältida aitama, mitte aga kütmiskordi mingile päevale kuhjama.
Teine asi, kui kasutatakse põlemiskiirust mitte reguleerivat ja lihtsamat katelt,
siis on muidugi suuremat paaki vaja, kuid mis mõte sellel tänapäeval on? Hinnas
see küll säästu ei anna.
Hendrik
Andres V
> oleks üllatuste vältimiseks 1000 eek/m koos naha ja karvadega.
Seda puhta vuugi korral. Krohvi alla peaks poole odavam olema, aga mina
räägin lõõrimeetrist.
AndresV
Mehis Siim
Ei oska öelda, aga neid (ahju ja suvalist mugavuskütet) pole nii ehk nii
mõtet võrrelda.
Tuttav ehitas umbes 4 aastat tagasi umbes 200 M2 maja, mida kütavad kaks
suuremat sorti ahju. Praegu ta mõtleb pingsalt radiaatorite paigaldamisele.
Ahjuküte võib ju olla küll armas ja tore ja odav kasutada jne. aga kui sai
kka tihtipeale jõuad õhtul väsinuna koju, siis on vaja veel naine ja lapsed
"klobida", siis ei teki küll mingit tahtmist veel ahjudega jändama hakata.
Minu jaoks võib ahjukütmine olla küll meeldiv vaheldus (maal), aga mitte
mingiljuhul igapäevane kohustus :-(
Mehis.
Kuno Talimaa
"Urmas Kirsipuu" <ur...@ark.ee> kirjutas sõnumis news:
C01A94F99F6D9B45B0E...@news.ark.ee...
> ot selgitage mulle ka miks on hea mingi akum.paak? minu teada kasutati
> seda varianti siis kui koeti elektriga keskkytet, et oosel aeti vesi
> kuumaks odava elektriga ja paeval anult sutsu soojendati juurde. kui aga
> on tegu oli katlaga siis mina kyll ei nae mingit motet akum.paagil. ja
> ringlused ongi tavaliselt 3 voi 4 pumpa, olenevalt katlast. 1 porand, 1
> radikas, 1 soe vesi ja vajadusel 1 tsirkulatsiooni.
See kipub juba elektiga kombineeritud kütte kanti. Pumpade käitamiseks vajalik
energia eraldub ka soojusena. Kui installid veel paar pumpa, võid kevad-sügises
perioodi läbi ajada katelt käivitamata, :).
Märkus su saksa tehnika kiitusele. Täna sain näha korralikku k..i Steineli PIR-iga
prožega. See peaks olema puhas sakslane. Tema andur lollitas nii, et vähe polnud:
küll keeldus lampi välja lülitamast, küll lülitus ilma põhjuseta sisse, kord töötas
mutivibraatorina jne. Lamp sai pandud 5m kõrgusele, :). Sai mõnusalt trenni tehtud
redelist üles-alla jooksmisega. Teine, mis hiinakas, läks laksust käima ja
unustatud.
kt
Urmas Kirsipuu
> See kipub juba elektiga kombineeritud kütte kanti. Pumpade
> käitamiseks vajalik energia eraldub ka soojusena. Kui
no see on kyll minimaalne energia
> jooksmisega. Teine, mis hiinakas, läks laksust käima ja unustatud.
vot sellega ongi nii et hiinakas laheb laksust kaima kui ei peaks :P ,
tegelikult ma ei usu et suurkateldel sellised vead kyljes on , see tooks
jubedad kohtu keisid kaela, ja ju nad kasutavad vaikekateldel
analoogseid juhtplokke. aga eks ma annan kevade poole teada kuidas katel
tootanud on.
urmas
ps! kas sa oma pemu oled juba mone iinaka vastu vahetanud?
Andres V
> Tuttav ehitas umbes 4 aastat tagasi umbes 200 M2 maja, mida kütavad kaks
> suuremat sorti ahju. Praegu ta mõtleb pingsalt radiaatorite
paigaldamisele.
Seal, kus meid ei ole, tundub tihtipeale parem olevat. Mul on radiaatorid
(kaugküte) ja kadestan neid, kes saavad ise otsustada, millal kütta ja
millal mitte.
> Ahjuküte võib ju olla küll armas ja tore ja odav kasutada jne. aga kui sai
> kka tihtipeale jõuad õhtul väsinuna koju, siis on vaja veel naine ja
lapsed
> "klobida", siis ei teki küll mingit tahtmist veel ahjudega jändama hakata.
Naine-lapsed külmetavad vapralt, kuni pereisa tuleb? Ahju tuletegemine pole
nii keeruline. Eriti kui puud on tuppa valmis toodud.
> Minu jaoks võib ahjukütmine olla küll meeldiv vaheldus (maal), aga mitte
> mingiljuhul igapäevane kohustus :-(
Ära liialda. Igapäevane on ta võibolla neil, kel maja korralikult
soojustamata. Või siis tõelise pakasega, mida sel aastal pole veel olnud ja
ei tea, kas tulebki. Mu vanematel on 1/2 laudvoodriga palkmajast, ~80 m2,
mingit lisasoojustust seintes pole. Sel kütteperioodil on nad korra päevas
pliiti kütnud (tarbevesi ja soemüür). Ahju on ka köetud ... tervelt 3 korda
:) Tõsi küll, neil on vaid 2 tõelist välisseina, kolmandas küljes on naabrid
palkseina taga ja neljandas küljes tellistest tuletõkkemüür ja naabermaja.
AndresV
Meelis K
> Kui kasutada soojuskandja reguleerimist välisõhu järgi (mis ei välista lokaalseid
> lisaregulaatoreid), siis meie oludes IMHO võiks piirssituatsioonis (õues -25) olla
> süsteem nii seatud, et radikatesse jõuaks kuskil 55-60C vesi, tsirk. kiirus ja
> radikate pind nii valitud, et sealt väljuks ca 50-45, see suubuks põrandasse ja
> sealt välja ka ca 10C jahtumisega.
Vaevalt sa põrandaküttes 10C jahtumist saavutad.
Seda enam et sul:
> Mul on tegu puitpõrandatega, millede
> soojustakistus ja üleminekutakistus toru-soojushajuti on tiba suurem
> betoonpõrandast.
> ... kuni välisõhk on +25, siis soojuskandja oleks sama temp-ga ehk katel
> seisaks.
Mis katel ja korsten sul +25C vett kannatavad pidevalt välja anda?
> projekteerija nuputab, kas ta suudab värgi nii tasakaalu ajada ja ka katla
> pumba karakteristik (katel kuni 24kW, pump vasturõhul 0,4bar tootlikkusega ca
> 800l/h) veab välja. Põhimure on hakkama saada rõhulangudega, et radikate osa ei
> takistaks rohkem kui 0,15bar ja põranda osa 0,25bar.
Kui sul radikatele ka termostaatventiilid tulevad ei ole võimalik
kasutada süsteemi, kus vesi käib kõigepealt radikatest läbi ja siis
läheb põrandaküttesse. See projekteerija jääbki nuputama.
> Ikkagi odavam, kui hunnikus
> segistussõlmi vorpida.
Eks mugavus maksab ka midagi ja mitte vähe.
Kuno Talimaa
"Meelis K" <kaam...@lycos.punkt.com> kirjutas sõnumis news:
3FDEC51E...@lycos.punkt.com...
> Kuno Talimaa wrote:
>
> > Kui kasutada soojuskandja reguleerimist välisõhu järgi (mis ei välista
lokaalseid
> > lisaregulaatoreid), siis meie oludes IMHO võiks piirssituatsioonis (õues -25)
olla
> > süsteem nii seatud, et radikatesse jõuaks kuskil 55-60C vesi, tsirk. kiirus ja
> > radikate pind nii valitud, et sealt väljuks ca 50-45, see suubuks põrandasse ja
> > sealt välja ka ca 10C jahtumisega.
>
> Vaevalt sa põrandaküttes 10C jahtumist saavutad.
Tegu oli piirseisuga, mida enam välistingimused sellest erinevad soojenemise suunas,
seda väiksem oleks dt. ehk teisisõnu, kõik temperatuurilangud oleksid sõltuvuses
f(25-välistemp.).
>
> Mis katel ja korsten sul +25C vett kannatavad pidevalt välja anda?
gaasikatel, korsten alumiinium.
> Kui sul radikatele ka termostaatventiilid tulevad ei ole võimalik
> kasutada süsteemi, kus vesi käib kõigepealt radikatest läbi ja siis
> läheb põrandaküttesse. See projekteerija jääbki nuputama.
Kui radikakontuurile panna ca 0,15-0,20bar timmitud bypass (möödavooluklapp), siis
saab hakkama. Võib olla süsteemi täitmise ajaks see tuleb kraaniga blokeerida, et
pump jõuaks vedeliku 2.-le korrusele pumbata. Kui süsteemist juba õhk väljas, saab
bypassi ahelasse jätta.
>
> Eks mugavus maksab ka midagi ja mitte vähe.
Kuskil tuleb leida kompromiss kulu ja tulu vahel. Ise ma eelistaks rõhutada kulude
poolt. Lisaks pole absoluutselt stabiliseeritud elukeskond ka tervislik.
kt
Mehis Siim
> > radikate pind nii valitud, et sealt väljuks ca 50-45, see suubuks
põrandasse ja
> > sealt välja ka ca 10C jahtumisega.
>
> Vaevalt sa põrandaküttes 10C jahtumist saavutad.
> Seda enam et sul:
Mul on kuskilt meelde jäänud, et põrandasse üle 30C vett ei soovitata
juhtida. Laminaatparketi olemasolul pidi see parketile suht hävitavalt
näiteks mõjuma.
Mehis.
Mehis Siim
> Kui radikakontuurile panna ca 0,15-0,20bar timmitud bypass
(möödavooluklapp), siis
> saab hakkama. Võib olla süsteemi täitmise ajaks see tuleb kraaniga
blokeerida, et
See möödavoolav vesi viib sul ju jälle radikatest väljuva vee tempi üles.
Tekib selline seis, et mida rohkem keerata radika termostaati kinni, seda
rohkem voolab kuuma vett radikast mööda. See omakorda tõstab radikate
plokist väljuva (põrandasse mineva) vee tempi. Ehk siis kui radikaid
keerata jahedamaks, läheb põrand kuumemaks!
>
> Kuskil tuleb leida kompromiss kulu ja tulu vahel. Ise ma eelistaks
rõhutada kulude
> poolt. Lisaks pole absoluutselt stabiliseeritud elukeskond ka tervislik.
>
See on õige, aga eks igal inimesel on see mugavuse / hinna suhe erineva
kohapeal. Mõnele on mosse ka hea auto, teisele jälle ei sobi Mersu vaid peab
olema BMW jne.
Mehis.
Kalvi Teldre
> Mis katel ja korsten sul +25C vett kannatavad pidevalt välja anda?
Ega katla väljundis ei pea 25 kraadi vesi olema. Ja korstnas peab
suitsugaaside temp üle 90 kraadi olema. Iga õige automaatkatel sialdab
või peab juba ohutuse pärast sisaldama vee segamist, kus väljundisse
segatakse sisendisse saabuvat külma vett juurde. See viib sel moel katla
efektiivsust nati alla. Teine nipp just automaatkateldel (gaas, nafta)
on, et köetakse portsjonite kaupa - mõni minut töötab katel täiega ja
siis ootereziimi, kus tsirkulatsioonipump segab vee ruttu 40 kraadi
peale. Kui toa termostaat jälle karjub, et külm, siis uus portsjon.
> Kui sul radikatele ka termostaatventiilid tulevad ei ole võimalik
> kasutada süsteemi, kus vesi käib kõigepealt radikatest läbi ja siis
> läheb põrandaküttesse. See projekteerija jääbki nuputama.
On ikka võimalik, tuleb kasutada targemat automaatikat. Sellist, mis
põrandaküttele annab kuuma vett peale "portsjonite kaupa". Kui veidi
veel mõelda siis mõningase reguleeritavuse kaotuse hinnaga saab palja
termostaadiga ka - termostaat on täitsa lukkus, kui radikatest väljuv
vesi on üle 40 kraadi. Kui skeeme ja reguleerimist veelgi keerulisemaks
ajada saab ikka kõike.
> Eks mugavus maksab ka midagi ja mitte vähe.
Vot paljudel keskkütte süsteemidel ongi see peamine probleem. Odav on
ebamugav, mugav maksab roppu raha. Äärmise läbimõeldatusega on võimalik
saada ka mõistlik kompromiss.
Kalvi
Hendrik Karilaid
> Mul on kuskilt meelde jäänud, et põrandasse üle 30C vett ei soovitata
> juhtida. Laminaatparketi olemasolul pidi see parketile suht hävitavalt
> näiteks mõjuma.
keemia järgi. Endal oli nii ja kui külmaga ventilatsiooni kinni toppisin, siis
läks hais tuntavalt vängeks. Kui müüma hakkasin, siis üsna mitu potensiaalset
ostjat loobus, kuna põrandaküte+laminaat pidi tervisele väga kahjulik olema.
Lõpuks panin radikad sisse ja võtsin kütte põrandakütte lahti. Kliima kohe hoopis
teine.
Niiet soovitan põrandaküttele ainult naturaalset või spooni ja kindlasti
õlitatult, mitte lakitult.
Hendrik
aL
> See möödavoolav vesi viib sul ju jälle radikatest väljuva vee tempi üles.
> Tekib selline seis, et mida rohkem keerata radika termostaati kinni, seda
> rohkem voolab kuuma vett radikast mööda. See omakorda tõstab radikate
> plokist väljuva (põrandasse mineva) vee tempi. Ehk siis kui radikaid
> keerata jahedamaks, läheb põrand kuumemaks!
>
aga kui baipass kohe tagasivoolule?
Siis võib aretada veel nii (kui kolmikut ja pumpa ei taha panna) et
baipassile (see lühistoru peale- ja tagasivoolu vahel) panna
reguleerventiil, mida omakorda juhib põrandakütte ruumitermostaat.
--
al
Urmas Kirsipuu
> See möödavoolav vesi viib sul ju jälle radikatest väljuva vee
> tempi üles. Tekib selline seis, et mida rohkem keerata radika
> termostaati kinni, seda rohkem voolab kuuma vett radikast
> mööda. See omakorda tõstab radikate plokist väljuva
> (põrandasse mineva) vee tempi. Ehk siis kui radikaid keerata
> jahedamaks, läheb põrand kuumemaks!
ot mis asja, porandal on ju oma temp andur/sulgur ees, nii et sinna kyll
soojemat minema ei hakka.
urmas
Viktor Grossmann
kahtlustan
> (minu paranoia) tarkvara kaudu sisseprogetud tööea piiranguid. Selle
tulemusel
> hakkab taetud aja järel kuskil midagi n...ma, kuigi aparaatide füüsiline
seisund on
> veel korralik. Tundub kehtima just saksa toodete kohta.
Samad kahtlused siin, mingil suvalisel hetkel äkki keeldub mingi
elektrooniline vidin töötamast. Kusjuures võib täheldada, et üheaegselt
soetatud sarnased asjad lähevad rikki ka üheaegselt. See ei saa olla juhus
kui 5 aastat peale ostmist ütlevad ühe kuu jooksul üles 4 termostaati
ostetud 5-st.
Ma võin käsi südamele pannes vanduda, et mistahes kodutehnika eluiga on tema
ostmisel ette teada, selleks on garantiiaja pikkus. Üle poolte ostetud
asjadest lõpetavad oma töö õige pea peale garantiiaja lõppu. Eriti just
tuntud kaubamärkide firmakad. Mingi suvaline kataloogijunn võib aga üles
öelda suvalisel hetkel peale ostmist või kesta ka aastakümneid
probleemideta. Tundub, et tuntud firmadel on investeeritud kaupade
etteplaneeritud riknemisse suuri summasid, see õnnestub neil järjest
paremini:(
Viktor
Mehis Siim
> ot mis asja, porandal on ju oma temp andur/sulgur ees, nii et sinna kyll
> soojemat minema ei hakka.
>
> urmas
Kui ma õigesti mäletan, siis jutt saigi alguse sellest, et KT tahtis radikad
ja põranda järjestikku panna.
Mehis.
Mehis Siim
> aga kui baipass kohe tagasivoolule?
> Siis võib aretada veel nii (kui kolmikut ja pumpa ei taha panna) et
> baipassile (see lühistoru peale- ja tagasivoolu vahel) panna
> reguleerventiil, mida omakorda juhib põrandakütte ruumitermostaat.
Tuletan meelde, et arutelu läks sellest lahti kas on võimalik panna radikaid
ja põrandakütet ühe kontuuri peale järjestikku.
Samas kui ma õigesti aru sain, siis asuvad nad eraldi ruumides.
Isiklikult arvan, et ega need kütte mehed nii lollid ka ei ole, et
ilmaasjata põrand ja radikad eraldi kontuuridesse pannakse.
Katsetada on ju igati tore, aga kui pärast mingi jama välja tuleb on pagana
kallis seda jälle ümber tegema hakata.
Mehis.
aL
> Tuletan meelde, et arutelu läks sellest lahti kas on võimalik panna
radikaid
> ja põrandakütet ühe kontuuri peale järjestikku.
> Samas kui ma õigesti aru sain, siis asuvad nad eraldi ruumides.
> Isiklikult arvan, et ega need kütte mehed nii lollid ka ei ole, et
> ilmaasjata põrand ja radikad eraldi kontuuridesse pannakse.
> Katsetada on ju igati tore, aga kui pärast mingi jama välja tuleb on
pagana
> kallis seda jälle ümber tegema hakata.
Eraldi kontuurid olekski õige lahendus, sest juba vooluhulgad põrandaküttel
ja radiaatorküttel on totaalselt erinevad
--
al
veiko
> Ahjuküte võib ju olla küll armas ja tore ja odav kasutada jne. aga kui sai
> kka tihtipeale jõuad õhtul väsinuna koju, siis on vaja veel naine ja lapsed
> "klobida", siis ei teki küll mingit tahtmist veel ahjudega jändama hakata.
Jah, kui üksi elad või kõik hilja koju jõuavad, siis tõesti ei ole ahi
hea variant. Lapsed ju siiski enamasti varem koju jõuavad, ma olen pea
kogu aeg ahjuküttega majas elanud ja lapsena pidevalt ahju kütmisega
tegelenud. Muidugi on ahjuküttel üks suur puudus - temperatuur toas ei
ole püsiv, vaid kõigub pidevalt.
> Minu jaoks võib ahjukütmine olla küll meeldiv vaheldus (maal), aga mitte
> mingiljuhul igapäevane kohustus :-(
Igapäevane mõnu on külmast tulles end vastu sooja ahju toetada :)
Paavo Sild
<kaam...@lycos.punkt.com> wrote:
>Kui sul radikatele ka termostaatventiilid tulevad ei ole võimalik
>kasutada süsteemi, kus vesi käib kõigepealt radikatest läbi ja siis
>läheb põrandaküttesse. See projekteerija jääbki nuputama.
Kui nn. ümberlülitavaid termostaate kasutada (väidetavalt pidi ESBE
valikus olema), siis peaks isegi nii saama, et ühe küttekontuuri
ulatuses on radiaator ja põrandaküte järjestikku. Aga jah - peab
hoolitsema, et tsirkulatsioon alles jääks ja et põrandasse liiga kuum
vesi ei läheks. See viimane on muuseas puitpõranda puhul oluline -
liiga kuuma põrandaküttega võib puitpõranda väidetavalt nässu keerata.
Seega ikkagi kaks termostaati per küttekontuur.
Ilma termostaatideta imho sellist süsteemi töökindlalt tööle ei saa.
Kas ikkagi kaks pumpa ja eraldatud süsteemid pole lollikindlam ja
odavam?
rgds,
Paavo Sild
Mehis Siim
> Eraldi kontuurid olekski õige lahendus, sest juba vooluhulgad
põrandaküttel
> ja radiaatorküttel on totaalselt erinevad
>
> --
> al
Seda minagi üritan siin seletada ;-)
MS
Meelis K
> Ega katla väljundis ei pea 25 kraadi vesi olema. Ja korstnas peab
> suitsugaaside temp üle 90 kraadi olema. Iga õige automaatkatel sialdab
> või peab juba ohutuse pärast sisaldama vee segamist, kus väljundisse
> segatakse sisendisse saabuvat külma vett juurde.
.....
> On ikka võimalik, tuleb kasutada targemat automaatikat. Sellist, mis
> põrandaküttele annab kuuma vett peale "portsjonite kaupa". Kui veidi
> veel mõelda siis mõningase reguleeritavuse kaotuse hinnaga saab palja
> termostaadiga ka - termostaat on täitsa lukkus, kui radikatest väljuv
> vesi on üle 40 kraadi. Kui skeeme ja reguleerimist veelgi keerulisemaks
> ajada saab ikka kõike.
Vastupidi, tavaliselt segatakse sisendisse väljundist kuuma vett juurde.
KT tahtis just ainult hüdraulikaga ilma automaatikata ja
segamisventiilideta asja lahendada.
Meelis K
> Tegu oli piirseisuga, mida enam välistingimused sellest erinevad soojenemise suunas,
> seda väiksem oleks dt. ehk teisisõnu, kõik temperatuurilangud oleksid sõltuvuses
> f(25-välistemp.).
Ei saa ka -25 välistemeratuuri puhul põrandaküttes temp. vahet 10C.
> > Mis katel ja korsten sul +25C vett kannatavad pidevalt välja anda?
>
> gaasikatel, korsten alumiinium.
Ei pidanud kuigi tervislik olema ka gaasi kateldele ja alum. korstnale.
> Kui radikakontuurile panna ca 0,15-0,20bar timmitud bypass (möödavooluklapp), siis
> saab hakkama.
Aga mis piirab vee temperatuuri, mis radika möödavoolu kaudu põrandasse
läheb?
Ivar Zarans
> Kas ta just parketile hävitavalt mõjub, kuid tarbijatele küll. Kuumaga
> "haiseb" keemia järgi. Endal oli nii ja kui külmaga ventilatsiooni kinni
> toppisin, siis läks hais tuntavalt vängeks.
Kui saladus ei ole, siis millise laminaadiga tegu? Endal põrandaküte ja
Pergo laminaat ning pole mingit haisu tundnud.
--
Ivar
Kuno Talimaa
"aL" <et...@hot.ee> kirjutas sõnumis news: 3fdeea7c$1...@news.estpak.ee...
>
> "Mehis Siim" <me...@ids.ee> wrote in message
> news:3fdee3e0$1...@news.infonet.ee...
>
> > See möödavoolav vesi viib sul ju jälle radikatest väljuva vee tempi üles.
> > Tekib selline seis, et mida rohkem keerata radika termostaati kinni, seda
> > rohkem voolab kuuma vett radikast mööda. See omakorda tõstab radikate
> > plokist väljuva (põrandasse mineva) vee tempi. Ehk siis kui radikaid
> > keerata jahedamaks, läheb põrand kuumemaks!
OK, samas saaks nii teha, et katla termoandur paikneks põrandaküttele mineva toru
peal. skeem oleks selline, et katla väljund läheb radikatesse, paralleelselt
radikatega on timmitav möödavooluklapp ja temaga paralleelselt veel reguleeritav
drossel, kui vaja (sest põrandaküte nõuab väidetavalt suuremat vooluhulka). Edasi
läheks vedelik põrandaküttesse (seal otsal olekski katla termoandur, katel töötab
välistemperatuuri sõltuvusel). Põrandaküttest tagasi pumpa ja sealt katla
soojusvahetisse. Tõenäoliselt tuleb kasutada suurendatud pinnaga radikaid kuna
soojuskandja temp. on jahedam. Kui radikate lisa-maksumus hakkab ületama segusõlme
ja pumba ja täiendava automaatika maksumust, siis tuleb ikkagi lisada viimased ja
teha asi nii nagu "valged inimesed" teevad või kaaluda üldse radikatest loobumist ja
mõelda muud välja.
BTW, mis Al-korstnatorudega võib madalal katlatemperatuuril juhtuda (gaasikatel)?
Põrandaküttest tagastuv vesi on ju madala temperatuuriga.
kt
aL
"Kuno Talimaa" <kuno ät neti punkt ee> wrote in message
news:3fdf5d14$1...@news.estpak.ee...
>
> OK, samas saaks nii teha, et katla termoandur paikneks põrandaküttele
mineva toru
> peal. skeem oleks selline, et katla väljund läheb radikatesse,
paralleelselt
> radikatega on timmitav möödavooluklapp ja temaga paralleelselt veel
reguleeritav
> drossel, kui vaja (sest põrandaküte nõuab väidetavalt suuremat
vooluhulka). Edasi
> läheks vedelik põrandaküttesse (seal otsal olekski katla termoandur, katel
töötab
> välistemperatuuri sõltuvusel). Põrandaküttest tagasi pumpa ja sealt katla
> soojusvahetisse. Tõenäoliselt tuleb kasutada suurendatud pinnaga radikaid
kuna
> soojuskandja temp. on jahedam. Kui radikate lisa-maksumus hakkab ületama
segusõlme
Ma kujutan ette, et sel juhul tuleks radikad vähemalt 2x suuremad. On nagu
kõrva jäänud, et põrandasse ikka üle 40 kraadi ei maksaks lasta.
--
al
Raido Kurel
Pidavat töötama normaalselt kuni -10kraadi.
Lisakütet muidugi vaja, aga maaküttega võrreldes ikka tunduvalt odavam
alginvesteering.
Mehis Siim wrote:
> Sellise hinna juures tasuks juba maakütte paigaldusele mõelda. Mul tehti
> umbes analoogsele asjale pakkumine 128k eeki (koos km) peale.
>
> Mehis.
>
>> kandiline ja kindlasti koos elektritennidega). Pakkumise hind töödega
>> ca'110k eeki. Radiaatoritest oli pakutud väidetavalt head
> alumiiniumradikad.
>> Pakkumine oli terve lehekülje pikkune, ca' 30 eri nimetust igasugu
> jubinaid.
>>
>> Ootaks kommentaare teadjatelt.
>>
>>
aL
"Raido Kurel" <ra...@mail.com> wrote in message
news:3fdf9fa4$0$183$bb62...@diablo.uninet.ee...
> Aga mis arvatakse õhu soojuspumbast?
> Pidavat töötama normaalselt kuni -10kraadi.
> Lisakütet muidugi vaja, aga maaküttega võrreldes ikka tunduvalt odavam
> alginvesteering.
No lööge või maha, aga mina ei usu, et ermajja piisab ühest seadmest
selgitusega, et siis peavad vaheuksed avatud olema.
Loe ja imesta.
http://www.soojuspump.ee/tooted/uudis.html
--
al
Kalvi Teldre
> Aga mis arvatakse õhu soojuspumbast?
> Pidavat töötama normaalselt kuni -10kraadi.
> Lisakütet muidugi vaja, aga maaküttega võrreldes ikka tunduvalt odavam
> alginvesteering.
>
Ma pean seda olulisemalt mõttekamaks, kuid ikkagi veel aristokraatide
seadmeks. Õhu soojuspump töötab ka toast väljuva ventilatsiooniõhule
(seda maasoojuspump ei tee). Lisaks toodab õhusoojuspump ka suvel
tarbevett (paljudel hinna sees ka veeboiler), siit just tema sääst
tulebki. Kuid võrreldes maasoojuspumbaga on kasutegur väiksem (maa omal
1:4, õhul 1:2)
Toodetakse kombineerituid seadmeid (õhk+maa), kuid hind on neil
maasoojuspumbaga pea sama.
Ise eelistaksin raha lugejana traditsioonilist keskkütet (puude, nafta
või gaasiga).
Kalvi
Kalvi Teldre
> OK, samas saaks nii teha, et katla termoandur paikneks põrandaküttele mineva toru
> peal. skeem oleks selline, et katla väljund läheb radikatesse, paralleelselt
> radikatega on timmitav möödavooluklapp
See võib, kuid ei pea olema timmitav. Vesi liigub torudes temperatuuri
vahede järgi. Mõtle, miks on radikatel lühistorud? Ja see möödaminev
toru on palju kasulikum asendada akumulatsiooni paagiga.
ja temaga paralleelselt veel reguleeritav
> drossel, kui vaja (sest põrandaküte nõuab väidetavalt suuremat vooluhulka). Edasi
> läheks vedelik põrandaküttesse (seal otsal olekski katla termoandur, katel töötab
> välistemperatuuri sõltuvusel). Põrandaküttest tagasi pumpa ja sealt katla
> soojusvahetisse. Tõenäoliselt tuleb kasutada suurendatud pinnaga radikaid kuna
> soojuskandja temp. on jahedam. Kui radikate lisa-maksumus hakkab ületama segusõlme
> ja pumba ja täiendava automaatika maksumust, siis tuleb ikkagi lisada viimased ja
> teha asi nii nagu "valged inimesed" teevad või kaaluda üldse radikatest loobumist ja
> mõelda muud välja.
Kui veel mõelda siis mina sellise sega süsteemi puhul loobuks radikate
ja põrandakütte eraldi reguleerimisest. Sel juhul, kui tuba soe, keerab
termostaat kinni ühtemoodi kuuma vee pealetuleku nii radikatele, kui
põrandaküttele. Sel juhul radikatest väljuv vesi ei kõigu termostaadi
tujudest nii palju. Kindlasti peab olema kas reguleeritav lühistoru või
siis akumulatsioonipaak (juhtumiks, kui kõik termostaadid on kinni).
Kalvi
Maanus Kask
On Wed, 17 Dec 2003 02:13:23 +0200
Raido Kurel <ra...@mail.com> wrote:
> Aga mis arvatakse õhu soojuspumbast?
Väga hea ja kaval asi. Ilma selleta ei kujutaks oma maja ette.
Ent seda kasutaks ainult ventilatsiooniõhu peal selleks, et mitte
asjatult soojust majast välja lasta. Kütaks ikkagi ahju või keskküttega.
tervit
Maanus
Meelis K
> Kui veel mõelda siis mina sellise sega süsteemi puhul loobuks radikate
> ja põrandakütte eraldi reguleerimisest. Sel juhul, kui tuba soe, keerab
> termostaat kinni ühtemoodi kuuma vee pealetuleku nii radikatele, kui
> põrandaküttele.
Kuna radikad ja põrand on kümneid kordi erineva inertsiga ei saa
sellisest variandist midagi mõistliku, sisuliselt hakkavad küttma
ainult radikad.
Meelis K
> Kui radikate lisa-maksumus hakkab ületama segusõlme
> ja pumba ja täiendava automaatika maksumust, siis tuleb ikkagi lisada viimased ja
> teha asi nii nagu "valged inimesed" teevad
M.O.T.T.
Üldisemalt, mitte otseselt KT-le: Ei saa mina aru inimestest kellel pole
mingeid probleeme panna 50 keek-i kodukino või 300 keeki auto alla (mis
ainult lisa kulusid tahavad), kui aga tekkib küsimus kas panna 10-15
keeki korraliku automaatika alla (mis ennast kütte kokkuhoiu kaudu
tagasi teenib) tekkib kohe mingi koonerdamise kompleks ja asi jääb
tegemata.
Kalvi Teldre
> Kuna radikad ja põrand on kümneid kordi erineva inertsiga ei saa
> sellisest variandist midagi mõistliku, sisuliselt hakkavad küttma
> ainult radikad.
Jep, just nii. Kuid põranda saad soojaks. Kui katlas tuleb 75 kraadi ja
radikast väljub 40 kraadi ja põrandaküte võtab maha vaid 10 kraadi siis
siililegi selge, et eelkõige kütavad radikad. Mis teha, radikatega saab
lihtsamini ja odavamalt maja kütta. Põrandaküte on vaid ikkagi sellisel
segasüsteemil põranda enda soojendamiseks.
Teine variant on alandada katlast väljuva vee hulka või kasutada
portsjonitega vee segamist. See vähendab radikate osatähtsust.
Kalvi
Hendrik Karilaid
news:pan.2003.12.16.19...@alcaron.ee...
> Kui saladus ei ole, siis millise laminaadiga tegu? Endal põrandaküte ja
> Pergo laminaat ning pole mingit haisu tundnud.
soojustus hea. Mul soojustus ei pidanud ja pidin põrandasse rohkem vunki andma,
ning ventilatsiooni kinni toppima, et viimastki sooja sees hoida. Ja samas on
võimalik selle lõhnaga ära harjuda (mina paraku ei harjunud).
Hendrik
Hendrik Karilaid
> Ma kujutan ette, et sel juhul tuleks radikad vähemalt 2x suuremad. On nagu
> kõrva jäänud, et põrandasse ikka üle 40 kraadi ei maksaks lasta.
isoleeris.
Teine reguleerimisvõimalus on muuta vee voolu kiirust. Reeglina on pumbal 3
asendit. Jadamiisi on kasulik ühendada seetõttu, et vesi jahtub rohke, delta t
suurem ja katla kasutegur kah seega suurem. Kuidas iganes neid möödavoole jms. ei
lahenda, on alati kasulik põrandas kasutada radikates jahutatud vett, mitte otse
katlast võtta. Ehitamise odavust pole sellega mõtet taodelda...
Hendrik
Raul
kütan üle päeva ja täieti piisab. Köetavat pinda on üle 200 m2. Ainult et
kütmiseks nii palju küll aega ei lähe, seni olen 4-5 tunniga hakkama saanud.
Puu on muidugi leht- mitte okaspuu. Ja kindlasti on mõistlikum kütta akupaak
kuumaks ühekorraga ja uuesti kütta siis, kui hakkab jahedaks minema (mitte
paar korda päevas veidi sussutamas käia - katel ei saa "veidi küttes" kätte
täisvõimsust ja ei tööta vajalikul ja võimalikul efektiivsusel). See, mis
siin ühes vastuses öeldi, et kütan 2 tundi ja saan 64kW; nojah, saan küll,
aga ega see kõik siis akusse ei salvestu - soe tuleb kohe tuppa, soojeneb
tarbevesi. Seega 2 tunnist täisvõimsusest jääb ikka väheks. Tennid akupaagis
on selleks, et mitmeks päevaks kodunt ära minnes ei ole võimalik ilma
kütmata majas sooja hoida - väikese elektriküttega hoitakse lihtsalt toas
väike soe sees ning torud ei külmu.
Ja kogu threadi algatanud kirjas toodud hinnad on küll üsna müstilised. Ise
sain nö "võtmed kätte" variandi alla 60 tuhande krooni kätte. Töö teostati
sel suvel. Üsna mõistlik tundus, seni olen rahul.
Raul
"Tarmo Keerberg" <tarmo.k...@profitsoftware.com> wrote in message
news:3fddc534$1...@news.estpak.ee...
> "Olavi" <olavi@kustuta_aetec.ee> wrote in message >
> > mõlemad paagid on väikesed, sellise maja kohta võiks ikka 2000-3000 l
> > olla, siis ei pea ka kõva külmaga 2x päevas kütma ja soojemate ilmadega
> > ei pea 2-3 päeva tulda alla tegema. Selle saab ilusti välja arvutada,
> > kui kaua paagi arvelt maja soe on, küsi nendelt firmadel, vaata kas
> > saad mingi mõistliku vastuse. Või kui tead ise öelda, palju su maja
> > soojatarve on, siis oskab ka mingi umbes vastuse arvutada.
> >
> > Olavi
>
> Täiesti nõus, et 180 m2 maja jaoks 800-1500 l akupaak väike on.
> Mul endal 150 m2 põrandaküttega köetava pinna kohta 2000+ l
> paak ja 32kW puugaasi katel. Praeguste ilmadega võib rahulikult
> üle kahe päeva kütta, kuid kui krõbedad külmad on, siis võiks paak veel
> suuremgi olla. Akupaagi ja kogu süsteemi 20 C pealt kuumaks (75-80 C)
> kütmiseks läheb praegu olenevalt puude kuivusest 6-7 h (iga 2-3 tunni
> tagant ahjutäis).
>
> Tarmo
>
>
Urmas Kirsipuu
> aga tekkib küsimus kas panna 10-15 keeki korraliku
> automaatika alla (mis ennast kütte kokkuhoiu kaudu tagasi
> teenib) tekkib kohe mingi koonerdamise kompleks ja asi jääb tegemata.
sellise katla automaatikaga ei saa teiste ees kiideldada :P
urmas@investeeris_automaatikasse
Kill Truu
See pole kiitlemine, vaid selge ülemaksmine automaatika eest. Lugu on
teine, kui hind sisaldab ka põletit ja (põrandakütte) segamissõlmesid.
Kill
Mehis Siim
> Pidavat töötama normaalselt kuni -10kraadi.
> Lisakütet muidugi vaja, aga maaküttega võrreldes ikka tunduvalt odavam
> alginvesteering.
>
pidi suht normaalselt toimima. Kui aga hakkab, selline asi, et öösel külm
päeval soe, pidi see välimine soojusvaheti kippuma jäätuma ja siis on jama
majas.
MS
aL
"Kill Truu" <ki...@eenet.ee> wrote in message
news:brp4js$lhv$1...@kadri.ut.ee...
> See pole kiitlemine, vaid selge ülemaksmine automaatika eest. Lugu on
> teine, kui hind sisaldab ka põletit ja (põrandakütte) segamissõlmesid.
Hiljuti sattus näppu Danfossi taoline komplekt, kus oli vajalik olemas -
põleti, segusõlme, pumba juhtimine; andurid, ventiilid ning nädala kellgi
oli kaasas, hind võis olla mingi 6 keegu kandis (see oli suht vana hind, mis
arvatavasti praeguseks pole suurt muutunud).
Aga noh eks ikka ole nii, et mõni ostab endale 'millise' auto, teine saab ka
100-tuhhisega hakkama.
Hendrik Karilaid
> siin ühes vastuses öeldi, et kütan 2 tundi ja saan 64kW; nojah, saan küll,
> aga ega see kõik siis akusse ei salvestu - soe tuleb kohe tuppa, soojeneb
piisab katla täisvõimsusel üle jäävast soojusest ühe katlatäie puude põletamisel.
Ma ei näe pointi rutiini rikkumisel. Mis mõte on kütta ülepäeviti, kui
kütmiskordade (puude alla viskamiste) arv jääb samaks??
> tarbevesi. Seega 2 tunnist täisvõimsusest jääb ikka väheks. Tennid akupaagis
> on selleks, et mitmeks päevaks kodunt ära minnes ei ole võimalik ilma
> kütmata majas sooja hoida - väikese elektriküttega hoitakse lihtsalt toas
> väike soe sees ning torud ei külmu.
Täitsa nõus. Aga kui sa ei ole piisavalt pikalt kodus, et suurt akupaaki soojaks
kütta? Parem on ju õhtul teha üks kiirkütmine, peale seda öiseks soojas-hoidmiseks
puud alla visata ja hommikul päevaks puud alla. Milleks näha vaeva selle suure
paagi kütmisega, et järgmine õhtu oleks vaba ja ülejärgmine peaks jälle iga paari
tunnu tagant katlaruumis mässama?
Muidugi katel peab olema piisavalt võimas ja maja piisavalt soojustatud, et kolme
katlatäiega ööpäevas ka kõige külmema ilma puhul toime tulla. Ja
alternatiivküttest ei tasu kah kokkuhoiu eesmärgil loobuda. Juhtub midagi ja kogu
süsteem külmub lõhki...
Hendrik
Ivar Zarans
> põrandasse rohkem vunki andma, ning ventilatsiooni kinni toppima, et
> viimastki sooja sees hoida. Ja samas on võimalik selle lõhnaga ära
> harjuda (mina paraku ei harjunud).
Siis oli Sul ju probleem hoopis mujal, mitte põrandaküttes ega
laminaatparketis :)
--
Ivar
Meelis K
>
> Ühel tuttaval on. Nii kaua kui temp on ühtlane (ükskõik kas + või kuni -10),
> pidi suht normaalselt toimima. Kui aga hakkab, selline asi, et öösel külm
> päeval soe, pidi see välimine soojusvaheti kippuma jäätuma ja siis on jama
> majas.
Selle vastu on korralikel soojuspumpadel välisosa sulatuse reshiim aga
tegelikult on vägagi kaprissed asjad need õhusoojuspumbad.
Mart Pirita
>
> Aga mis arvatakse õhu soojuspumbast?
Mõtetu vidin, saad elekriboileri ja ventilaatori ühes korpuses ca 10 x
kallima hinnaga kui eraldi ostes.
--
Mart
Mart Pirita
>
> Aga mis arvatakse õhu soojuspumbast?
Mõtetu vidin, saad elekriboileri ja ventilaatori ühes korpuses ca 10 x
liina
juba 1:3.
See vahe ei ole nagu nii suur maapumbaga võrreldes. Eriti kui mõleda
maasoojuspumba eluea ja tasuvusaja peale.
Mis õhusoojuspumba omanikud ütlevad soojuse jaotumise kohta? Kas see mitte
ei tekita häirivat tuult? Kuidas see nohustele lastele võib mõjuda?
Ain Vagula
Väga huvitav kasuteguri implementatsioon jälle. Mida kõike müügi
eesmärgil välja ei mõelda. Ma olen alati arvanud, et 1:4 on väiksem kui
1:3 on väiksem kui 1:2.
ain
Kalvi Teldre
>
> Väga huvitav kasuteguri implementatsioon jälle. Mida kõike müügi
> eesmärgil välja ei mõelda. Ma olen alati arvanud, et 1:4 on väiksem kui
> 1:3 on väiksem kui 1:2.
Õigem oleks külmategur kirjutada. Suhe 1:4 näitab, et iga kulutatud kWh
kohta õnnestub kätte saada 4 kWh. Aga samas on see kui aparaadi kasutegur.
Kalvi
Hendrik Karilaid
"liina" <li...@automaja.ee> wrote in message news:3fe0d...@news.estpak.ee...
> Mis õhusoojuspumba omanikud ütlevad soojuse jaotumise kohta? Kas see mitte
> ei tekita häirivat tuult? Kuidas see nohustele lastele võib mõjuda?
Eilses päevalehes oli artikkel elektriradiaatorite kohta. Seal kiideti õliradikaid
ja laideti konvektoreid. Et viimased võtavad õhust viimse niiskuse ja see ei ole
hingamiseks hea. See on sama ibal jutt, kui et elektrikeris võtab õhust viimse
hapniku. Kuhu see kaob? Läheb traati mööda elektrijaama või?
Ehk on point siis selles, et konvektori puhul peab õhk olema soojem, kui õliradika
puhul. Viimane kiirgab soojuskiirgust ja õhk võib jahedam olla. Kokkuvõttes tundub
meile soojem, kui tegelikult on. Konvektor aga peab seinu õhu abil kütma ja
seetõttu temperatuur veelgi kõrgem, kui meile tundub...
Hendrik
liina
Ma ei tahtnud eelmise kirjutajaga vastuollu minna.
Mehis Siim
õliradikaid
> ja laideti konvektoreid. Et viimased võtavad õhust viimse niiskuse ja see
ei ole
> hingamiseks hea. See on sama ibal jutt, kui et elektrikeris võtab õhust
viimse
> hapniku. Kuhu see kaob? Läheb traati mööda elektrijaama või?
Minu tagasihoidliku arvamuse põhjal oli see jutt seal küll tavakasutaja
jaoks (mitte meiesuguste tähenärijate!)päris asjalik. Olen olnud nii
õliradikatega, kui ka konvektor tüüpi radikatega majakestes (kämpingutes) ja
fakt on see, et õliradika soojus on mugavam kui konvektorradika oma. Üks
põhjusi on väidetavalt õhu molekulide ioniseerumine, kui nad puutuvad kokku
väga kuuma konvektori küttekehaga, teine asi on tolmu ja loomakarvade
probleem (mõlemast oli vist juttu ka seal artiklis). Lisaks veel see, et
õliradiaatori peal saab riideid kuivatada.
> Ehk on point siis selles, et konvektori puhul peab õhk olema soojem, kui
õliradika
> puhul. Viimane kiirgab soojuskiirgust ja õhk võib jahedam olla.
Kokkuvõttes tundub
> meile soojem, kui tegelikult on. Konvektor aga peab seinu õhu abil kütma
ja
> seetõttu temperatuur veelgi kõrgem, kui meile tundub...
> Hendrik
Vot sellest teooriast ei saanud ma küll midagi aru. Õliradikas ei kiirga
minuteada väga oluliselt soojuskiirgust, sest ta ei lähe nii kuumaks. Miks
peab konvektor seinu kütma jääb ka segaseks. Konvektor radika seinad jäävad
üldjuhul suht jahedaks ju. Peamine erinevus on õhuga kokkupuutuva pindala
suur erinevus õliradikal ja konvektorradikal.
MS.