Prioriteedireleede rakendamine eramus 16A peakaitsmega (3F)
Madis
praegune struct:
F1 = pump 900w, boiler 1200w, 1f välispistikupesasse, 1f 3F
välispistikupesasse, 1f kuuri
F2 = el.pliit 2500w(max), 1. korruse 1 pool (m.h. külmik), 1f 3F
välispistikupesasse
F3 = veekann, 1. korruse 2 pool, 1f 3F välispistikupesasse
olgu veel siis öeldud et poolikud osad on veel vanade juhtmetega
veetud.
erivate liinide kaitse on olemas ja sellel pikemalt ei peatu. probleem
on selles et see 16A jagune nii lihtsalt, pealegi olen ma huvitatud,
et 1-2 (veel väljaehitamata) liini oleks _püsiva_ 230v toitega.
lahenduseks oleks muidugi suurem peakaitse, kuid see maksab, pealegi
hirmus palju. kuidas ma peaksin jaotama ning milliseid ja kui palju
neidsamu releesid ostma ja kuidas ühendama?
Martin Naber
Elektrikuna ei näe ma siin kusagil probleemi,et võimsust ei jätku.
Võibolla on elektrooniku mõtlemine teine?
Kuno Talimaa
"Madis" <madi...@hotie.ee> kirjutas sõnumis news:kgvbe0d45o6vpmrv4...@4ax.com...
Sul pole selle kirjutise põhjal selliseid tarbijaid, mida PR-ga välja lülitada (esmajoones küte). Seega, unusta see mõte. Tuleb kas
ise teadlikult tarbida, jagada tarbijad sobivalt faaside vahel või suurendada PK-d.
kt
Alo Raidaru
> "Madis" <madi...@hotie.ee> kirjutas sõnumis news:kgvbe0d45o6vpmrv4...@4ax.com...
>>F1 = pump 900w, boiler 1200w,
>>F2 = el.pliit 2500w(max), 1. korruse 1 pool (m.h. külmik)
>>F3 = veekann, 1. korruse 2 pool,
>>et 1-2 (veel väljaehitamata) liini oleks _püsiva_ 230v toitega.
> Sul pole selle kirjutise põhjal selliseid tarbijaid, mida PR-ga välja lülitada (esmajoones küte).
> Seega, unusta see mõte.
>Tuleb kas ise teadlikult tarbida, jagada tarbijad sobivalt faaside vahel
> või suurendada PK-d.
Boilerit ja külmikut võib ju lülitada. Söögitegemise ajaks. :)
Aga see "1-2 (veel väljaehitamata) liini" võib olla probleemide põhiallikas.
***
Lugesin ja mõtlesin et kas sellist valmis automaatikat, mis vastavalt
koormusele valiks liinide vahel, ka olemas on? Nö dünaamiliselt valiks.
Tegelikult on see ju üsna lihtne ülesanne.
Kui vool on mõõdetav ja liin kommuteeritav.
Väikese mikromasinaga on ju need asjad tehtavad.
A.R.
Kuno Talimaa
"Alo Raidaru" <alo.r...@ut.ee> kirjutas sõnumis news:cc5v2p$375$1...@kadri.ut.ee...
>
> Boilerit ja külmikut võib ju lülitada. Söögitegemise ajaks. :)
Külmikut pole mõtet, see on väiketarbija, ca 100w ehk 0,5A. Boilerit võiks, ma ei pannud seda loetelus tähele.
> Aga see "1-2 (veel väljaehitamata) liini" võib olla probleemide põhiallikas.
>
> ***
>
> Lugesin ja mõtlesin et kas sellist valmis automaatikat, mis vastavalt
> koormusele valiks liinide vahel, ka olemas on? Nö dünaamiliselt valiks.
Kindlasti saaks midagi kokku nuputada, kuid mida see maksma läheks, on juba iseküsimus. Pealegi tuleb sellist süsteemi haldada, mis
tähendab temaga tegelemist. Kindlasti on liigse automaatika kasutamisel ka tõrgete sagedus suurem, kui ilma temata. Kui toiteid
kommuteerida releedega, tekib vahepeal lühike toitekatkestus. Võiks ju kasutada sümistore (kui hästi lülitada, läheb võib olla 1
periood kaduma), kuid see lisab jällegi hinda.
>
> Tegelikult on see ju üsna lihtne ülesanne.
> Kui vool on mõõdetav ja liin kommuteeritav.
> Väikese mikromasinaga on ju need asjad tehtavad.
Tihti on jutuks lihtne idee praktikas komplitseeritud nüanssidega. Ise ma pakuks välja lihtsa automaatika: võtta 2mm kuuskantvõti,
uurida PK-ks kasutatava kaitselüliti hingeelu ja ... Pole midagi keerulist siin päikese all, :). Lõppude lõpuks pole EE-l midagi
selle vastu, kui tema elektrit rohkem tarbitakse. Peaasi, et arved ära makstaks.
kt
Madis
muretum tunne". ei ole vaja mõelda kuhu midagi lülitada vaid
ülekoormuse puhul lihtsalt klõps - ja teatud sektsioonides elektrit
pole. kahjuks aga mul puudub ettekujutus nende hinnast,
kättesaadavuses ja muudest asjadest, näiteks ei tea ma seda kas ja
kuidas nendel rakendumisvoolu reguleerida saab? või on nad fix?
Raul Bogomolov
news:kgvbe0d45o6vpmrv4...@4ax.com...
Mu meelest tegeled hõlmamatu hõlmamisega. Kui peakaitse 16A, siis
fiidrikaitsed saavad olla 10A. Näiteks F2 - saad kasutada päevavalges oma
pliiti. Kui tule kah põlema paned, siis peabki asi välja kukkuma. Jne.
Võimalik elada on, aga ma seda eluks küll ei nimetaks. Allpool 25A maja
peakaitse ei mängi kuidagi välja. Selle koosluse korral oleks 40A normaalne
peakaitse. Teine, et välispistikupesale ehita kindlalt omaette liin ja see
peab olema rikkevoolukaitsmega kaitstud. Jne.
Ja sõlmi Kunoga leping, et ta ise tasub oma soovituse täitmisest tulenevad
trahvid kah. Omavoliline peakaitsme suurendamine loetakse samamoodi
varguseks, nagu iga teine case.
R.
Madis
maksab, (oeh...)
On Sat, 03 Jul 2004 12:42:48 +0300, Alo Raidaru <alo.r...@ut.ee>
wrote:
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cc613c$k1l$1...@kadri.ut.ee...
>
> Ja sõlmi Kunoga leping, et ta ise tasub oma soovituse täitmisest tulenevad
> trahvid kah. Omavoliline peakaitsme suurendamine loetakse samamoodi
> varguseks, nagu iga teine case.
Ma soovitasin võtta 2mm kuuskantvõti ja uurida kaitselüliti hingeelu. Ma ei soovitanuid midagi kuskil kruvima minna. Mulle tundub,
et sa vastavalt oma rikutusele panid pildi kokku, :). Liiga hästi panid...
Muideks, EE loeb ka elektri mittetarbimist varguseks. Tema tehnilise ressursi varguseks.
kt
Raul Bogomolov
news:40e68cef$1...@news.estpak.ee...
>
> et sa vastavalt oma rikutusele panid pildi kokku, :). Liiga hästi panid...
>
> Muideks, EE loeb ka elektri mittetarbimist varguseks. Tema tehnilise
ressursi varguseks.
Selles sa eksid. Igas Euroopa riigis on selleks lahendiks püsitasu. Meil
arvab Isamaaliit, et see tasu peab sisalduma elektri hinnas. Võimalik ta on,
aga sel juhul oleks suvila kWh mõnel pool nii 30keeksu.
R.
Kuno Talimaa
> fiidrikaitsed saavad olla 10A.
Sel puhul pole veel tagatud TÄIELIKKU lülitite rakendumise selektiivsust LÜHISE puhul, kui PK ei oma ajalist viidet või tema
lühisvoolukordusus pole klass suurem, kui alama astme lülitil. EE ei taha eriti selliseid lüliteid panna. Pidavat minema keerukaks
(!!!).
Näiteks F2 - saad kasutada päevavalges oma
> pliiti. Kui tule kah põlema paned, siis peabki asi välja kukkuma.
Ei pruugi, Oleneb lambist. Kui kaitselüliti lambi voolutõukest välja ei laksa, siis võib ta jääda sisse. Kaitselüliti on lühiajalise
VÄIKESE ülekoormamise suhtes immuunne. Veel, kui PK on õues, siis talvel külmaga lubab ta ligi 20% ülekoormamist täiesti muretult.
El varustuse kohta vt. (algse kirja autorile): http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV3340/Elektrivarustus.doc .
kt
Raul Bogomolov
>
> "Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis
news:cc613c$k1l$1...@kadri.ut.ee...
> > Mu meelest tegeled hõlmamatu hõlmamisega. Kui peakaitse 16A, siis
> > fiidrikaitsed saavad olla 10A.
>
> Sel puhul pole veel tagatud TÄIELIKKU lülitite rakendumise selektiivsust
LÜHISE puhul, kui PK ei oma ajalist viidet või tema
> lühisvoolukordusus pole klass suurem, kui alama astme lülitil. EE ei taha
eriti selliseid lüliteid panna. Pidavat minema keerukaks
Teadmiseks Sulle - saab, aga tuleb ehitada pikidiferentsiaalkaitse. Mis koos
spetsiaalkonstruktsiooniga kaitselülititele maksab oma 15x rohkem. Kui
soovid omast taskust kinni maksta, pole see mingi probleem.
> Näiteks F2 - saad kasutada päevavalges oma
> > pliiti. Kui tule kah põlema paned, siis peabki asi välja kukkuma.
>
> Ei pruugi, Oleneb lambist. Kui kaitselüliti lambi voolutõukest välja ei
laksa, siis võib ta jääda sisse. Kaitselüliti on lühiajalise
> VÄIKESE ülekoormamise suhtes immuunne. Veel, kui PK on õues, siis talvel
külmaga lubab ta ligi 20% ülekoormamist täiesti muretult.
>
> El varustuse kohta vt. (algse kirja autorile):
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV3340/Elektrivarustus.doc .
2500 W, cosfii 0,9-ga? Korrutustabel Watson?
R.
Madis
värske info otse numbrilt 1545. polegi nii kallis ehk
ongi 10A, kuid praegune alamkaitsmete summa on 30A (korrusepoolikud
10A taga, samuti veekannu ning pliidi pesad ning boiler (jaa, kaitse
ületab tegelikult selle nimipinge). 10A kaitse on ka 3F+1F välispesale
(1F pesa on ühendatud siis eeltoodud skeemi järgi F1'e), pump ja kuur
on ajutiselt veel ühe 10A taga). tasapisi ehitan seda elektrivõrku
omal, kasvõi vähese raha tõttu. reeglina peab olema mida jagada.
välispistikupesal on oma liin, rikkevoolukaitse _peab_ olema, see on
teada, kuid veel paigaldamata (kas piisab 30mA või tuleb panna koguni
10mA? kiire pilk "EETEL eletripaigaldiste ABC"'sse, et antud
tingimustes (märjad kohad, liiatigi veel väljas) piisab ohutuseks
30mA'st)
Kuno jagab häid soovitusi jah :)
a) mustad näpud/saad surma
b) rikud ära EE võimsusjaotussüsteemi
c) saad (kõva) trahvi
On Sat, 3 Jul 2004 13:17:02 +0300, "Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee>
wrote:
Raul Bogomolov
> nt 16 -> 40 = 24*800+400EEK mingi teenustasu = 2320.-
> värske info otse numbrilt 1545. polegi nii kallis ehk
Esialgu proovi siiski 25-ga. Enamik on sellega asjad käima saanud, saad Sina
kah.
> ongi 10A, kuid praegune alamkaitsmete summa on 30A (korrusepoolikud
> 10A taga, samuti veekannu ning pliidi pesad ning boiler (jaa, kaitse
> ületab tegelikult selle nimipinge). 10A kaitse on ka 3F+1F välispesale
> (1F pesa on ühendatud siis eeltoodud skeemi järgi F1'e), pump ja kuur
> on ajutiselt veel ühe 10A taga). tasapisi ehitan seda elektrivõrku
> omal, kasvõi vähese raha tõttu. reeglina peab olema mida jagada.
> välispistikupesal on oma liin, rikkevoolukaitse _peab_ olema, see on
> teada, kuid veel paigaldamata (kas piisab 30mA või tuleb panna koguni
> 10mA? kiire pilk "EETEL eletripaigaldiste ABC"'sse, et antud
> tingimustes (märjad kohad, liiatigi veel väljas) piisab ohutuseks
> 30mA'st)
30 mA on üldiselt piisav. Lisaks - pliidile omaette liin (uuriks selle
jagamist kolmefaasilisele lülitusele - enamikul on see võimalus täiesti
sisseehitatud), ka boilerile soovitaks sama. Valgustus ja pp-d soovitavalt
lahutada eraldi liinidele. Kui ühes lühis, saad siiski laualambi valgel taga
otsida jms. Köögi pp-d omaette toiteliinile ja neid võid panna julgelt 6-8
kapi peale ritta (mikrouun, kohvimasin, mikser, külmkapp jms.), küll näed,
et ikka tuleb puudu :-).
Ohjah, sedasi õpetada on kah nats lootusetu ettevõtmine.
R.
Vootele Voit
> nt 16 -> 40 = 24*800+400EEK mingi teenustasu = 2320.-
> värske info otse numbrilt 1545. polegi nii kallis ehk
komaga ei pannud mööda või? :)
--
vootele
Raul Bogomolov
news:40e6a2f2$1...@news.estpak.ee...
Ei usu. Küll aga on sellega nii, et kui võrk võimaldab. Kui ei, siis tuleb
rekist kah mingi osa ja muu jama ja siis küll kahtleks ja kaaluks.
R.
Vootele Voit
>> Madis pajatas:
>>> nt 16 -> 40 = 24*800+400EEK mingi teenustasu = 2320.-
>>> värske info otse numbrilt 1545. polegi nii kallis ehk
> "Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote in message
>> komaga ei pannud mööda või? :)
> Ei usu. Küll aga on sellega nii, et kui võrk võimaldab...
proovime veel kord - 24 A juurdeostmine maksab:
24 x 800 = 19200 + 400 = 19600 kr,
_aga_mitte_ 1920 + 400 = 2320 kr.
--
vootele
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cc648l$rch$1...@kadri.ut.ee...
> > Ei pruugi, Oleneb lambist. Kui kaitselüliti lambi voolutõukest välja ei
> laksa, siis võib ta jääda sisse. Kaitselüliti on lühiajalise
> > VÄIKESE ülekoormamise suhtes immuunne. Veel, kui PK on õues, siis talvel
> külmaga lubab ta ligi 20% ülekoormamist täiesti muretult.
> >
> > El varustuse kohta vt. (algse kirja autorile):
> http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV3340/Elektrivarustus.doc .
>
> 2500 W, cosfii 0,9-ga? Korrutustabel Watson?
16A kaitselüliti? Isegi sinu müstilise cosfii=0,9 puhul 12,6A. Nori vähem, elad kauem, :).
kt
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cc68oh$b7i$1...@kadri.ut.ee...
Tundub, et elektrik ei tea, palju maksab el. pirn, :). Seda küsiti vene ajal OT eksamil. Kui ei teadnud, siis virutas ettevõttest
pirne.
kt
Raul Bogomolov
Jutt oli fiidrikaitsmest 10A. ;-) 12,6-ga peab igal juhul lendama. Et see
20% jääkülmas sisestuskilbis on jba arves.
R.
Raul Bogomolov
> > Ei usu. Küll aga on sellega nii, et kui võrk võimaldab. Kui ei, siis
tuleb
> > rekist kah mingi osa ja muu jama ja siis küll kahtleks ja kaaluks.
>
> Tundub, et elektrik ei tea, palju maksab el. pirn, :). Seda küsiti vene
ajal OT eksamil. Kui ei teadnud, siis virutas ettevõttest
> pirne.
Ega ei tea küll. Vaatasin - majandusminister on jah taolise müstilise numbri
kehtestanud.
Mis puutub OT-sse, siis pole 23a. jooksul seda küsimust veel küll kuulnud.
Aga eks ilmselt teatakse, kellelt mida küsida ;-).
R.
Kuno Talimaa
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> kirjutas sõnumis news:40e6c8ce$1...@news.estpak.ee...
Vaatasin kirjad üle, Raul vist mainis F2-na 10A kaitselülitit. Siis minu poolt sry, kuid vabandama peaks ka Raul, kuna 12,6A
kestvalt (üle 0,5h) on temale liig. Saada on ka 13A-seid. Samas rakendumise täielikku selektiivsust sa ei saavuta nii 10A kui ka
13A-ga, siis on 13 ikkagi õigem, :). Tiba päästad selektiivsust lühisele, kui kasutada alamte lülititena B-lühisvoolu kar. -ga
lüliteid. Lampide voolutõuked pole ka nii suured, et need välja laksaks.
>
> kt
>
Raul Bogomolov
> Vaatasin kirjad üle, Raul vist mainis F2-na 10A kaitselülitit. Siis minu
poolt sry, kuid vabandama peaks ka Raul, kuna 12,6A
> kestvalt (üle 0,5h) on temale liig. Saada on ka 13A-seid. Samas
rakendumise täielikku selektiivsust sa ei saavuta nii 10A kui ka
> 13A-ga, siis on 13 ikkagi õigem, :). Tiba päästad selektiivsust lühisele,
kui kasutada alamte lülititena B-lühisvoolu kar. -ga
> lüliteid. Lampide voolutõuked pole ka nii suured, et need välja laksaks.
Koormusvoolust juba läheb. Ja mitte tundide vaid minutite jooksul. Tänapäeva
kaitsetel ei ole seda kuni veneaegset 1,3 kordsust, mis pidi tollal
ülekoormust lubama. Aga päris selektiivseks ei saa neid ka A-tunnusjoonega.
Ainuke, mis aitab on pikidiferentsiaalkaitse, mis blokeerib ülema taseme
vabasti.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cc6j0n$1m8$1...@kadri.ut.ee...
>
> Ega ei tea küll. Vaatasin - majandusminister on jah taolise müstilise numbri
> kehtestanud.
Kui ma ei eksi, siis lisandub selle nr.-le veel km18%, kuna tegu on ettevõtte poolt küsitava rahaga. Oleks tegu riigiametiga, siis
ei lisanduks.
>
> Mis puutub OT-sse, siis pole 23a. jooksul seda küsimust veel küll kuulnud.
> Aga eks ilmselt teatakse, kellelt mida küsida ;-).
Eksamil peab valmis olema kõikidele küsimustele vastamiseks. Muidu näitab see teadmiste piiratust, :). Palju siis maksis 100w pirn
poes 20a. tagasi? Kui aus olla, siis mina vastust ei tea, :P. Vaatame, kas pada sõimab katelt?
kt
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cc6jag$q24$1...@kadri.ut.ee...
> "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> news:40e6cf66$1...@news.estpak.ee...
>
> > Vaatasin kirjad üle, Raul vist mainis F2-na 10A kaitselülitit. Siis minu
> poolt sry, kuid vabandama peaks ka Raul, kuna 12,6A
> > kestvalt (üle 0,5h) on temale liig. Saada on ka 13A-seid. Samas
> rakendumise täielikku selektiivsust sa ei saavuta nii 10A kui ka
> > 13A-ga, siis on 13 ikkagi õigem, :). Tiba päästad selektiivsust lühisele,
> kui kasutada alamte lülititena B-lühisvoolu kar. -ga
> > lüliteid. Lampide voolutõuked pole ka nii suured, et need välja laksaks.
>
> Koormusvoolust juba läheb. Ja mitte tundide vaid minutite jooksul. Tänapäeva
> kaitsetel ei ole seda kuni veneaegset 1,3 kordsust, mis pidi tollal
> ülekoormust lubama.
Siis ikkagi 13A lüliti või mida sa tahtsid sellega öelda?. Samas on lülititel ikkagi mõningane hajuvus ja termosõltuvus , vt:
http://kodu.neti.ee/~kuno/Ehitus/Elekter/ElfaPlus-T2-Pag-16-31.pdf 8. ja 14. lk.
/.../
> Ainuke, mis aitab on pikidiferentsiaalkaitse, mis blokeerib ülema taseme
> vabasti.
EE laseb sul sellist panna, :)? Siis saab selle läbi ka tema rakendumist ülekoormuse puhul vältida.
kt
Raul Bogomolov
> > Koormusvoolust juba läheb. Ja mitte tundide vaid minutite jooksul.
Tänapäeva
> > kaitsetel ei ole seda kuni veneaegset 1,3 kordsust, mis pidi tollal
> > ülekoormust lubama.
>
> Siis ikkagi 13A lüliti või mida sa tahtsid sellega öelda?. Samas on
lülititel ikkagi mõningane hajuvus ja termosõltuvus , vt:
> http://kodu.neti.ee/~kuno/Ehitus/Elekter/ElfaPlus-T2-Pag-16-31.pdf 8. ja
14. lk.
>
Eip. 13A ei ole fiidrikaitsmeks valik, minimaalselt 2 astet vahet, muidu
tekkib häda, et summaarne vool viib peakaitsme välja.
> /.../
> > Ainuke, mis aitab on pikidiferentsiaalkaitse, mis blokeerib ülema taseme
> > vabasti.
>
> EE laseb sul sellist panna, :)? Siis saab selle läbi ka tema rakendumist
ülekoormuse puhul vältida.
Ei saa. See ei blokeeri maksimaalvooluvabastit, vaid voolulõike.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cc6l12$aph$1...@kadri.ut.ee...
>
> Eip. 13A ei ole fiidrikaitsmeks valik, minimaalselt 2 astet vahet, muidu
> tekkib häda, et summaarne vool viib peakaitsme välja.
Jutt käib selektiivsusest ülekoormuse või lühise suhtes? Ülekoormuse suhtes saab sel puhul selektiivsuse, kui on võrgul vaid 1
kaitselüliti. Kui neid on mitu, näit. 10A, 6A, 6A ja igast harust tarbitaks, pole koormuse suhtes selektiivsusest juttugi. Saab
kalkuleerida vaid lühise suhtes. Siis saab lühisele selektiivsuse kätte, kui kasutada 1 aste ja 1 grupp alamat lülitit. Võta sama
link ette, lk 14 ja lao c ja b grupi lülitite grafaad kohakuti, muutes ka nende x-teljelist mastaapi nii, et ülemine lüliti oleks
c16 ja alumine b13 (parem muidugi, kui alam oleks b10, kuid see ei talu 12,5A-t kestvalt). Kui ei usu, tee katse. See olevat tõe
kriteerium (V.I.Uljanov).
kt
Raul Bogomolov
Tead, kõiki teooriad, mis on võhikul võimalik tuletada, ei ole võimalik
isegi kommenteerida mitte. Üks tarkpea tuli kunagi tõemeeli välja sellega,
et Eesti elektrijaamade peakaitsmete suurus peaks olema kõigi installeeritud
peakaitsmete summa. See jutt on üsna analoog.
R.
Alo Raidaru
> Tead, kõiki teooriad, mis on võhikul võimalik tuletada, ei ole võimalik
> isegi kommenteerida mitte. Üks tarkpea tuli kunagi tõemeeli välja sellega,
> et Eesti elektrijaamade peakaitsmete suurus peaks olema kõigi installeeritud
> peakaitsmete summa. See jutt on üsna analoog.
Niipea, kui tekib sobiv energiasalvesti, see ka nii läheb.
Iga sell toodab vastavalt oma peakaitsmele näiteks vesinikku ja
tarbib siis kui vaja.
Ja siis peab jaama võimsus olema võrdne kõikide peakaitsmete summaga.
Ainult peakaitsme võid siis valida mitte max, vaid keskmise võimsuse järgi.
Mis siin imelikku ja arusaamatut on?
A.R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cc6mlc$672$1...@kadri.ut.ee...
>
> Tead, kõiki teooriad, mis on võhikul võimalik tuletada, ei ole võimalik
> isegi kommenteerida mitte. Üks tarkpea tuli kunagi tõemeeli välja sellega,
> et Eesti elektrijaamade peakaitsmete suurus peaks olema kõigi installeeritud
> peakaitsmete summa. See jutt on üsna analoog.
Ma ei tahaks ennast selles patus süüdi tunnistada. Ausalt, ma olen hämmingus. Ma andsin sulle graafikud kätte ja sa vastuseks
lahmid. Nii pole korrektne. Ma võin ka kirjutada, et RB jutt on poolenisti udu, aga ma ei tee seda, :).
kt
Raul Bogomolov
Vat ma ei arva, et mul on kohustus olla kt. personaalkonsultant. Aga
üldiselt - esmalt tuleb tagada elektriseadme normaaltalitlus ja _alles_siis_
hakatakse läbi arvutama selektiivsust. Üks aste on taolises tööolukorras
imho ebapiisav. Millal ja mitu astet, sõltub tarbimise üheaegsusest. Selles
ongi seos Sinu pakutud teoorial ja sellel globaalsel.
Ibaajamist, et mutrivõtmega saab kaitselüliteid reguleerida, ei saa kuidagi
korrektseks pidada. Millegipärast on Eestis kombeks, et kõige rohkem
karjuvad ebakorrektsest kohtlemisest teadagi kes.
Parimat.
R.
Toomas Kordemets
>
> praegu küll, aga nendesamade jubinatega on ehk "puhtam, kuivem ja
> muretum tunne". ei ole vaja mõelda kuhu midagi lülitada vaid
> ülekoormuse puhul lihtsalt klõps - ja teatud sektsioonides elektrit
> pole. kahjuks aga mul puudub ettekujutus nende hinnast,
> kättesaadavuses ja muudest asjadest, näiteks ei tea ma seda kas ja
> kuidas nendel rakendumisvoolu reguleerida saab? või on nad fix?
Neid on vähemalt kahte sorti saadaval - ühed on fix ja teised
reguleeritavad. Fixi puhul oli mingi rida nominaale, 5,7A oli üks vist.
Reguleeritav oli 1-20A vahemikus keeratav. Fixide rakendumiskiirus oli
kõlblik automaatkaitsmetega koos kasutamiseks, aga reguleeritav
reageeris pikalt, mälu järgi miski 200ms. Tegelesin teemaga üle 3 aasta
tagasi, ei mäleta täpseid numbreid enam. Infot (tootelehed) ja jubinaid
ise sain tollasest Ehitusmaailmast.
Mul on siin 1x20A, mille pealt teen sooja vee, el pliidid, ahjud jms
igapäevane ja lisaks veel kütan 60m2. Küte käib salvestiga, natu alla
200kg kivi aetakse 3400W tenniga öösel soojaks ja see siis päeval
hüdraulilise klapisüsteemiga laseb nii palju õhku kividest mööda kui
just vaja. Unidare salvesti. Lisaks toetan kahe 1400W konvektoriga ja
vannitoas põrandaküte.
Prioriteedireleega lükkan kogu kütte ja boileri tagant ära, kui muudes
ahelates vool suureks läheb. Lisaks lükkab salvesti sisselülitamisel
programmkell boileri tagant.
Kuna ma ei osanud ette arvata, mis rakendumisvooluga prioriteedireleed
vaja läheb, siis ostsin reguleeritava. Et peakaitse selviks enne relee
rakendumist, kasutan seal aeglast sulavkaitset, mitte automaati. Siiani
3 aastat on süsteem ilusti toiminud.
Võimlema hakkasin mitte mängulustist, vaid kuna elan pelgulinnas ja ühes
vähestest järelejäänud tänavatest, kus olid kolmnurkühenduses õhuliinid
ja mulle lihtsalt ei müüdud rohkem ampreid, ei olnud kuskilt võtta.
Tom
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cc6svs$i9v$1...@kadri.ut.ee...
Aga
> üldiselt - esmalt tuleb tagada elektriseadme normaaltalitlus ja _alles_siis_
> hakatakse läbi arvutama selektiivsust.
Süsteem on tervik. Kui on ette antud võrguühenduse võimsus (mida antud ülesanne on), siis tuleb üritada lähtuvalt sellest saada
parim tulemus. Kõik muu on iba.
Üks aste on taolises tööolukorras
> imho ebapiisav. Millal ja mitu astet, sõltub tarbimise üheaegsusest. Selles
> ongi seos Sinu pakutud teoorial ja sellel globaalsel.
Sinu arvestus tähendab, et inimene peab minema puht kaitselülitite selektiivsuse tagamiseks minema ostama endale KÕVASTI juurde
võrguühenduse võimsust. Kui tal on majasiseses jotusvõrgus n x 16A automaadid, siis ta peab kasutama vähemalt 3x 32A PK-d. Samas sa
ei tea, palju see (võimsus) maksab. Mina vastupidiselt väidan, et süsteemi saab üles ehitada ka ainult lühisvooludel selektiivsuse
saavutamisele ja väiksema varuga, kuid see olevat iba. Kõige imelikum on, et su etteheide minule (et ma ei arvestavat tarbimise
üheaegsuse ja lülitusteguritega) on vastuolus sinu suurte varude taotlemisega. Ju sa omal rahakotil ei osta kunagi alajaama võimsust
ja kliendidel lased ikkagi installerida kaitselülitide summarse amperaaži võrdseks EE "viimase ja lõpliku lahklülitiga" selleks, et
oleks tagatud "normaaltalitlus"... ainult süüdistuse selle patu eest saavad selga juba teised. Vastavalt vajadusele. Siis, kui nad
liiga palju küsima hakkavad.
kt
Madis
wrote:
>Esialgu proovi siiski 25-ga. Enamik on sellega asjad käima saanud, saad Sina
>kah.
->25A = 7600.- ...minul seda ei ole
>Lisaks - pliidile omaette liin (uuriks selle
>jagamist kolmefaasilisele lülitusele - enamikul on see võimalus täiesti
>sisseehitatud),
ainult 1F pliit (sellest ka siis nii väike max võimsus)
>ka boilerile soovitaks sama.
sama 1F, küll on aga uus boiler tulekul millel (vähemalt
tutvustuspaberi alusel) on "3*230v ühendus" olemas - arvatavasti
tähendab see kolme faasi
>Valgustus ja pp-d soovitavalt
>lahutada eraldi liinidele. Kui ühes lühis, saad siiski laualambi valgel taga
>otsida jms. Köögi pp-d omaette toiteliinile ja neid võid panna julgelt 6-8
>kapi peale ritta (mikrouun, kohvimasin, mikser, külmkapp jms.), küll näed,
>et ikka tuleb puudu :-).
sinnapoole on tee küll... köögis, muide, veel polegi sellist kappi
kuhu neid pesi panna.
tagavaraks ei teeks ka paha üks pisike pirn kilbis ning korras
taskulamp kõigile teada-tuntud kohas
Madis
On Sat, 3 Jul 2004 15:06:51 +0300, "Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee>
wrote:
>
Kuno Talimaa
"Madis" <madi...@hotie.ee> kirjutas sõnumis news:eqfee0tm3ckonjoke...@4ax.com...
> veel... pliit ja boiler on juba eraldi liinides
Pliidi ja boileri puhul saaksid PR-ga mängida ja toppida need 1-e liini. Samas, sul pidi uus boiler tulema, kumma tarvis
arvestad?... Esialgne var. Pliidi lülitustegur on nii kui nii väikene. GE-l on selleks tooted 666446 ja 666445. Maksavad ca 300.
Väikese käiviti või vaherelee pead sellele järgi panema. Võimalik, et PR kannatab ise ka 6A, kuid ta võib rikneda lühisega boileri
ahelas. PR-i "voolumähise" paned pliidi ahelasse, rihid ta mingi 9-10A peale. See on saadud arvestusest, et boiler tarbib ca 5,5A,
seega 16-5,5=10,5A. Väike varu ka. Käiviti lülitub välja, kui PR rakendub. PR on vaja NC kontaktidega. Küsi õige toode, erinevatel
koodidel on NO ja NC kontaktid.
Kui kaitselüliteid rehkendada, siis boileri ette B6, pliidi ette B13. Mõlemad koormaksid siis sama faasi. Õue 3-f pistikupesa
1-faasi võid ka lasta läbi sama PR-i. Seega, PR asuks ENNE el. pliidi kaitselülitit, edasi läbi tema järgneksid el. pliidi B13 ja 1
f. õue el. varustusele näit. 3xC8+RVK (juhul, kui plaanid mootoreid lülitada, näit. 3-f saagi). Selle 2 f. toited võtaksid otse PK
alt. Kaitselülitite selektiivsusega on asi suhtkoht nutune, kuid IMHO optimaalne var., mis annab välja pigistada.
kt
Madis
mõtlen järgi, esmapilgul hea mõte ...kuid täna vaja magama minna, kuna
homme on laulupeo II kontsert, mida mina, kui eestlane tahaks
kindlasti näha/kuulda :)
On Sun, 4 Jul 2004 03:33:48 +0300, "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid>
wrote:
Kuno Talimaa
"Madis" <madi...@hotie.ee> kirjutas sõnumis news:ookee0t3ipsdfaq82...@4ax.com...
> nutune lugu neh...
See nutne ei ole nii nutune, et elada ei saaks (vastupidi mõningate tõsispetsialistide arvamusele). Iseenesest on sul päris
korraliku võimsusega ühendus- 10,5kW (3x220V/380V puhul). Väga paljud näevad sellisest und ja saavad ka elatud.
kt
Raul Bogomolov
> nutune lugu neh...
> mõtlen järgi, esmapilgul hea mõte ...kuid täna vaja magama minna, kuna
> homme on laulupeo II kontsert, mida mina, kui eestlane tahaks
> kindlasti näha/kuulda :)
Täiendaks nats. Kui samasse faasi teisi tarviteid mitte panna, peaks Kuno
pakutud asi töötama kah. Aga siis ei tule kõneks 3f boiler ega 3f pliit.
Praktikas peaks õnnestuma küll need ülejäänud asjad teistele kahele faasile
upitada. Kui need kah hakkavad peakaitset välja viima, ega siis
sellegipoolest muud lahendust pole, kui see suuremaks ajada. Seal vahepeal
on 20A kah veel valik, mis enam-vähem asja selektiivseks viiks. Kaaluda võib
ka ajada asi pikatoimelistele sulavkaitsmetele, aga seda üldiselt EE ei
aktsepteeri - kaitselüliti saad ise tagasi panna. Kui taoline SK läbi põleb,
siis istud niikaua kahel faasil, kuni...
Muideks, algsest jäi mulle mulje, et tegu on lisaks 3 taoliselt grupeeritud
fiidriga. Sellest ka eelnev vastusjutt. Selliseid installe kah olemas ja
mitte vähe.
R.
Raul Bogomolov
> Süsteem on tervik. Kui on ette antud võrguühenduse võimsus (mida antud
ülesanne on), siis tuleb üritada lähtuvalt sellest saada
> parim tulemus. Kõik muu on iba.
Mutrivõti on lahendus ;-).
> Üks aste on taolises tööolukorras
> > imho ebapiisav. Millal ja mitu astet, sõltub tarbimise üheaegsusest.
Selles
> > ongi seos Sinu pakutud teoorial ja sellel globaalsel.
>
> Sinu arvestus tähendab, et inimene peab minema puht kaitselülitite
selektiivsuse tagamiseks minema ostama endale KÕVASTI juurde
> võrguühenduse võimsust. Kui tal on majasiseses jotusvõrgus n x 16A
automaadid, siis ta peab kasutama vähemalt 3x 32A PK-d. Samas sa
> ei tea, palju see (võimsus) maksab. Mina vastupidiselt väidan, et süsteemi
saab üles ehitada ka ainult lühisvooludel selektiivsuse
> saavutamisele ja väiksema varuga, kuid see olevat iba. Kõige imelikum on,
et su etteheide minule (et ma ei arvestavat tarbimise
> üheaegsuse ja lülitusteguritega) on vastuolus sinu suurte varude
taotlemisega. Ju sa omal rahakotil ei osta kunagi alajaama võimsust
> ja kliendidel lased ikkagi installerida kaitselülitide summarse amperaa˛i
võrdseks EE "viimase ja lõpliku lahklülitiga" selleks, et
> oleks tagatud "normaaltalitlus"... ainult süüdistuse selle patu eest
saavad selga juba teised. Vastavalt vajadusele. Siis, kui nad
> liiga palju küsima hakkavad.
Sa hindad selle selektiivsuse tähtsust tugevasti üle. Eramajas ei juhtu
sellest suurt midagi, kui peakaitse välja läheb - lähed ja lükkad tagasi. Ja
täielikku selektiivsust taotled ju hoopis Sina :-). Seega ka arvad, et peab
ostma endale kõvasti juurde. Kord juba olnud jutuks, et lühiseid on üsna
mitmesuguse suurusega. Ja erinevate lühisvoolude kaitseks on ka erinevad
kaitsed. Ja ilma hetkvabastita (enne nimetati seda vabastit voolulõikeks)
kaitselüliteid üles ei pandagi. Neid lihtsalt pole enam tootmises.
Näide elust - on mul töös liitumine, kus metalne lühis liitumiskilbi
lattidel on 6,7 kA. Arvestades sisestust ja toiteliine on tulemus, kui laps
käärid pistikupesasse lükkab, nii umbes 3,5 kA. Võta ja arvuta läbi
kordsused kõigile tunnusjoontele, igal juhul saad tulemuseks, et lülitub
välja see lüliti, millel jumalast antud kiirem reaktsioon. Kordsusega ei ole
võimalik hetkvabastite selektiivsust saavutada. Võimalik ka et mitu korraga.
Ainuke lahendus on seesama difkaitse. Et kui soovid, ehita neid nii et küll
saab.Või lase suurendada liitumiskilbi kaitset, kuni selektiivsustagatise
saavutamiseni. Ehk õnnestub leida kliente, kes selle perfektsionismi kinni
maksavad.
See aga ei tähenda, et neid kaitseskeeme ei rakendata - näitena
avarii/evakuatsioonivalgustuses, vastutusrikaste süsteemide toites ja mitmel
pool mujalgi. Ainult maksimaalvooluvabastiga arvutustes valdavalt ei
piirduta. Samas - kui selleks puudub eriline vajadus, siis nende
selektiivsust _ei tagatagi_. Midagi hullu ei juhtu ja kahju on seda väiksem,
mida kiiremini see välja lülitatakse. Pole suurt tähtsust, milline lüliti
seda teeb.
Küll on aga üsna oluline, et ülekoormuse korral rakenduks lähim kaitse ja
väljalülituspiirkond oleks minimaalne. Seda kasvõi süsteemidiagnostika
seisukohalt. Aga on ka hulgaliselt teisi aspekte, mille lõplikku loetelu ma
ei hakkaks siinkohal ära tooma.
PS. Vestluse arneg on olnud üldiselt meeldiv ja isegi kt. on saanud valmis
tunduvalt asjalikema üllitistega, kui soovitus mutrivõtmega kaitselülitite
hingeelu soovitavas suunas modifitseerida. Veelkorra ütlen, et taolised
jutud on iba.
R.
Madis
wrote:
>Sa hindad selle selektiivsuse tähtsust tugevasti üle. Eramajas ei juhtu
>sellest suurt midagi, kui peakaitse välja läheb - lähed ja lükkad tagasi.
parem oleks, kui ei läheks.
>Küll on aga üsna oluline, et ülekoormuse korral rakenduks lähim kaitse ja
>väljalülituspiirkond oleks minimaalne.
just...
ehk räägiksid mulle pikemalt metalsest lühisest? lühis on lühis. vool
mille kestev soojuslik toime on ohtlik juhi isolatsioonile, liidetele,
klemmidele ning ümbrusele (elektrivõrgu kontekstis). (teemasse
mittepuutuv küsimus: milline vool sulataks (sõna otseses mõttes)
~0.75mm2 vaskjuhtme. oma silmaga on nähtud seda, ...üsna imelik tundub
praegu).
P.S.: kas 16A pesad tohivad olla paralleelselt 20A või enama
nimivooluga kaitsme taga? minuarust kindlasti ei tohi, kuigi seda
ilmselt tehakse.
Raul Bogomolov
> ehk räägiksid mulle pikemalt metalsest lühisest? lühis on lühis. vool
> mille kestev soojuslik toime on ohtlik juhi isolatsioonile, liidetele,
> klemmidele ning ümbrusele (elektrivõrgu kontekstis). (teemasse
> mittepuutuv küsimus: milline vool sulataks (sõna otseses mõttes)
> ~0.75mm2 vaskjuhtme. oma silmaga on nähtud seda, ...üsna imelik tundub
> praegu).
Metalne on lühis juhul, kui juhtmed on koos ja lühisekoha enda takistust
(see on kah olemas) arvesse ei võeta. Lühiserezhiimidelt arvutatakse läbi
kaks põhilist metalset lühist - ühefaasiline ja kolmefaasiline. Neist
esimene on kõvasti väiksem ja peab olema kindlalt kaitse rakendusalas, teine
on suurim võimalik ja tavaliselt dimensioneeritakse nende järgi lülitite
lahutusvõime, latistuse mehaaniline tugevus jms. Praktikas tänapäevaste
lülititega asi kunagi nii hulluks ei lähe. Taolisel lühisel on oma dünaamika
(süsteemi induktiivsus ei lase kohe voolul nii suureks minna) ja tänapäeva
lülititel elektroonilised vabastid. Reageerimisaeg on kõigil lülititel ka
hetkeliselt väljalülitamisel ja tavaliselt pole need enam pikemad, kui üks
periood. Et taoliste kordsuste puhul lülitatakse lühis enne välja, kui see
oma maksimumi kätte saab ja pole see asi nii hull ühti. Aga mainitud
kääridest jääks vast tulepuru ja helge mälestus.
Aga see üldiselt päris hull asi. Meil kunagi põles linna katlamaja maha ja
siis aeti suvasepad igalt poolt taastama. Ja omaette teema, et nende endi
energeetik oli kah vist keemikuharidusega. Lühidalt lasi 20kW veepumba
mootori 4mm2 (või oli see 6mm2) juhtmega ära ühendada. Elektrik ütles, et
sisse lülitad ja vastutad ise. No oli nii kõva mees, et lülitaski. Enne, kui
termovabasti jõudis rakenduda, jäi juhtmest ainult must jutt seinale. Et
jah, mutrivõtmega pole tänapäeva kaitselüliti juures enam mudida midagi.
> P.S.: kas 16A pesad tohivad olla paralleelselt 20A või enama
> nimivooluga kaitsme taga? minuarust kindlasti ei tohi, kuigi seda
> ilmselt tehakse.
Ei tohiks kaitse olla üle taolise pistikupesa (üldiselt kaitsva seadme)
nimivoolu. Võib (suisa peab), kui vastavatele pistikupesadele on omaette
kaitse ja grupikaitse on eraldi. Erandiks on mootorid, mille puhul pead
arvestama ka käivitust, aga see pole tavaliselt pistikupesas.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cca2iq$6j9$1...@kadri.ut.ee...
Tore jutt kustutatud.
Ja omaette teema, et nende endi
> energeetik oli kah vist keemikuharidusega. Lühidalt lasi 20kW veepumba
> mootori 4mm2 (või oli see 6mm2) juhtmega ära ühendada. Elektrik ütles, et
> sisse lülitad ja vastutad ise. No oli nii kõva mees, et lülitaski. Enne, kui
> termovabasti jõudis rakenduda, jäi juhtmest ainult must jutt seinale.
Sa ei märkinud ära juhtme materjali. See on suur viga. Kui eeldame, et tegu vasega, siis kestvalt on sellistele kaablitele lubatud
kas 3x32 või 3x40A torus või 3x41 või 3x50 A (oleneb ka kaabli isol. materjalist) paigaldamisel lahtiselt? Siis, kuidas sa seletad
vastuolu, et sellise mootori mähised on tehtud ca 2-3mm läbimõõduga traadist ja need ei põle maha (eriti veel nii, et must flogiston
lendaks mootorist välja? Võrdluseks, 1,2mm läbimõõduga vaske kasutati kunagi 100A sulavkaitsme lappimiseks. Selle mootori nimivool
rusikareegli järgi on 40A ja selle mootori ees oleksid sulavkaitsmed ka ligi 100A (varuteguriga 2,5, kerge käivitus). Käivitusvoolu
kordsus küll ligi 7 otselülitusega võrku, aga pump on kerge käivitusega ja selline lühiajaline voolutõuge pole eriline probleem.
Seega, aja udu, aga mõõdukalt.
kt
Madis
ammune)?
...samas, kui kääridest midagi järele ei jää, mis siis veel pesa
kontaktidest?
On Mon, 5 Jul 2004 02:38:36 +0300, "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid>
wrote:
>Sa ei märkinud ära juhtme materjali. See on suur viga. Kui eeldame, et tegu vasega, siis kestvalt on sellistele kaablitele lubatud
Raul Bogomolov
> >Sa ei märkinud ära juhtme materjali. See on suur viga. Kui eeldame, et
tegu vasega, siis kestvalt on sellistele kaablitele lubatud
> >kas 3x32 või 3x40A torus või 3x41 või 3x50 A (oleneb ka kaabli isol.
materjalist) paigaldamisel lahtiselt?
Rasked käivitustingimused -> kuni 8-kordne nimivool ;-).
R.
Mart
>
> Küte käib salvestiga, natu alla
> 200kg kivi aetakse 3400W tenniga öösel soojaks ja see siis päeval
> hüdraulilise klapisüsteemiga laseb nii palju õhku kividest mööda kui
> just vaja. Unidare salvesti.
Räägi rohkem sellest aparaadist. Andmete järgi on Sul kõige võimsam.
Kuidas käitub, kui palju reaalselt ära kütab. Kas öisest laadimisest
piisab päeval sooja andmisks jne?
--
Mart
Raul Bogomolov
news:ccaqdt$m7c$1...@kadri.ut.ee...
PS. Kõrgsurvepumbal ei ole kerge käivitus. Vasest võisid sellel ajal alles
unistada. Vaat oligi, et kogemustega elektrik küsis selle kolm korda üle,
aga raamatuinsener oli surmkindel.
R.
Reino Vainaste
>mis sest ~100W'st (külmkapp) ikka välja lülitada.
mootoriga kapp on ikka üle kilovati, vähe ta küll käib ...
Reino
Paavo Sild
wrote:
>Lugesin ja mõtlesin et kas sellist valmis automaatikat, mis vastavalt
>koormusele valiks liinide vahel, ka olemas on? Nö dünaamiliselt valiks.
Suurte UPSide väljundisse pandi omal ajal selline asi nagu "Power
Distributor". See oli konfitav ja see ostustas, kuhu surakas saata kui
UPSi akude pealt juba mõnda aega oli tiksunud. Ehk siis üks suur mitme
otsaga prioriteedireleee. Üks kord olen näinud (sellline külmiku
mõõtu) kuid sisemusega kursis pole. Kahjuks pole mul ühtegi viidet ja
ma ei tea, kas ka Google otsing aitab.
rgds,
Paavo Sild
(NB! from address before @ is ROT13 encoded)
Reino Vainaste
wrote:
>
>. Veel, kui PK on õues, siis talvel külmaga lubab ta ligi 20% ülekoormamist täiesti muretult.
>
väike ventilaator, nagu protsessorile, peale puhuma :)
R.
Raul Bogomolov
news:gcuhe05fqdkcjf2mg...@4ax.com...
> >. Veel, kui PK on õues, siis talvel külmaga lubab ta ligi 20%
ülekoormamist täiesti muretult.
> väike ventilaator, nagu protsessorile, peale puhuma :)
Ei mängi välja - tänapäeva vabastid on elektroonilised ja
termokompensatsiooniga. Ehk vesijahutus ;-).
R.
Alo Raidaru
> Üks kord olen näinud (selline külmiku
> mõõtu) kuid sisemusega kursis pole. Kahjuks pole mul ühtegi viidet ja
> ma ei tea, kas ka Google otsing aitab.
See oli lihtsalt mõte.
Kui oleks sellised voolumõõtjad
(ampermeetrid nt väikepinge lamp ja valgusmõõtja :) ),
sobivad releed (?) ja
mikroprotsessor.
Siis see komplekt võiks asendada inimest,
kes tahab kõike oma 3x16 amprit kasutada.
Mitte ei saanud aru Rauli jutust,
et aktiivkoormus tekitab 25 kraadi faasinihet(fii).
Aga mine tea, vast on pikad liinid.
***
Muidugi, kõige lihtsa on asju faaside vahel käsitsi ringi tõsta.
Ja sealt võiks alustada. Eriti kui ka mõtted veel pooleli.
A.R.
Kuno Talimaa
"Reino Vainaste" <errvee_KU...@spymac.com> kirjutas sõnumis news:gbshe011lunv6ub43...@4ax.com...
> On Sat, 03 Jul 2004 13:39:38 +0300, Madis <madi...@hotie.ee> wrote:
>
> >mis sest ~100W'st (külmkapp) ikka välja lülitada.
>
> mootoriga kapp on ikka üle kilovati, vähe ta küll käib ...
Äkki teeks nii, et ENNE kirjutamist kontrollid fakte?
kt
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:ccau89$49s$1...@kadri.ut.ee...
Termokompensaatoriga oli vene AP50. Tänapäevastel ei mahu termokompensaator ära. Tavalistel ei ole ka elektroonilist vabastit. Kui
elektroonika all pead silmas pooljuhte. Täpsemalt, tavaliste kaitselülitite sees pole üldse elktroonikat.
kt
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:ccaqdt$m7c$1...@kadri.ut.ee...
Raske käivitustingimus ei ole ainult 7 või 8x nimivool, vaid suhteliselt pikk (üle 10s) aeg, mille jooksul see vool mõjub. Juhtmete
soojenemisel nii käivituse kui ka lühise arvutamisel võetakse siis integraal I(r2)dt ja eeldatakse, et suht. lühikese aja jooksul
soojus juhtmetest ümbritsevasse keskkonda ei levi. Sel puhul ei tohi isol. sulada ega juhtmed süttida. Vask on sel puhul palju
tänuväärsem materjal kui Al, sest tema erisoojus ja tihedus on tunduvalt suurem, kui Al. Veel, raskeid käivitustingimusi saabki
leevendada toitekaabli mitteüledimensioneerimsiega, siis toitekaabel toimib takistina , :P ja leevendab voolutõuget.
Vasest ei unistatud ka vene ajal. Väheke keerulisem oli teda küll hankida, kuid ta oli täiesti olemas. Kui vaske poleks olnud, siis
oleks näiteks trafod jäänud kerimata ja el. masinad mähkimata.
Võrdluseks, mul on 10kW soojapuhur, mille TOITEkaablis on sooned on 3x1,5mm2 Cu. Kuigi jah, selle käivitamine on ülikerge, kuid see
on näiteks, et 1,5mm2 veab vabalt 3x380V pingesüsteemis ära 10kW.
Mis puudutab antud 20kW pumpa, siis ma ei taba, milleks tavalises katlamajas suure võimsusega KÕRGrõhupump. Kõrge rõhk on tavaliselt
hüdraulika valdkonda puutuv ja üle 100bar.
kt
Kuno Talimaa
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> kirjutas sõnumis news:40e915dc$1...@news.estpak.ee...
integraal I(r2)dt ja eeldatakse,
Peab olema $(I2)rdt.
kt
marx
> "Reino Vainaste" <errvee_KU...@spymac.com> kirjutas sõnumis news:gbshe011lunv6ub43...@4ax.com...
>
>>On Sat, 03 Jul 2004 13:39:38 +0300, Madis <madi...@hotie.ee> wrote:
>>
>>
>>>mis sest ~100W'st (külmkapp) ikka välja lülitada.
>>
>>mootoriga kapp on ikka üle kilovati, vähe ta küll käib ...
Tavatarbija külmikud on ~-160W
Profiseadmetest on külmikud <1kW
kui hakkame rääkima juba kiirjahutitest ja kiirkülmutitest = <2,3kW
tsentraalse süsteemiga kiirjahutid ja külmutid sellest veel edasi....
seega ühtin kt kirjaga, et tasuks fakte kontrollida
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cc8udl$h5n$1...@kadri.ut.ee...
>
> Sa hindad selle selektiivsuse tähtsust tugevasti üle. Eramajas ei juhtu
> sellest suurt midagi, kui peakaitse välja läheb - lähed ja lükkad tagasi.
Tohoh? Igasugused kellad lähevad valeks, arvuti võib pekki minna jne.
Ja
> täielikku selektiivsust taotled ju hoopis Sina :-).
Lühise suhtes vastupidiselt sinule, kes taotleb selektiivsust ülekoormuse suhtes.
Seega ka arvad, et peab
> ostma endale kõvasti juurde.
Lühise puhul sel. taotlemisel ei pea, kuid ülekoormuse suhtes totlemisel peab (ostma võimsust juurde). Tõin ka eelnevalt arvutusliku
näite ja antud teema kinnitab seda.
Kord juba olnud jutuks, et lühiseid on üsna
> mitmesuguse suurusega. Ja erinevate lühisvoolude kaitseks on ka erinevad
> kaitsed. Ja ilma hetkvabastita (enne nimetati seda vabastit voolulõikeks)
> kaitselüliteid üles ei pandagi. Neid lihtsalt pole enam tootmises.
Siis küsin, mille jaoks on (A-vähe saadav),B,C, D-grupi lühisvoolukordsusega kaitselülitid?
>
> Näide elust - on mul töös liitumine, kus metalne lühis liitumiskilbi
> lattidel on 6,7 kA. Arvestades sisestust ja toiteliine on tulemus, kui laps
> käärid pistikupesasse lükkab, nii umbes 3,5 kA. Võta ja arvuta läbi
> kordsused kõigile tunnusjoontele, igal juhul saad tulemuseks, et lülitub
> välja see lüliti, millel jumalast antud kiirem reaktsioon. Kordsusega ei ole
> võimalik hetkvabastite selektiivsust saavutada.
Täeilikku mitte, kuid osalist küll. Ka osaline selektiivsus tähendab, et SUURE tõenäosusega lööb välja väiksema lühisvoolukordsusega
aparaat.
Võimalik ka et mitu korraga.
> Ainuke lahendus on seesama difkaitse.
Ka ajaline viide. Siis saab juba täieliku selektiivsuse.
Et kui soovid, ehita neid nii et küll
> saab.Või lase suurendada liitumiskilbi kaitset, kuni selektiivsustagatise
> saavutamiseni. Ehk õnnestub leida kliente, kes selle perfektsionismi kinni
> maksavad.
Ma ei tea, kuda praegu on suurendatud ajalise viitega kaitselülitite saadavusega, kuid vene ajal oli neid küll.
>
> See aga ei tähenda, et neid kaitseskeeme ei rakendata - näitena
> avarii/evakuatsioonivalgustuses, vastutusrikaste süsteemide toites ja mitmel
> pool mujalgi. Ainult maksimaalvooluvabastiga arvutustes valdavalt ei
> piirduta. Samas - kui selleks puudub eriline vajadus, siis nende
> selektiivsust _ei tagatagi_. Midagi hullu ei juhtu ja kahju on seda väiksem,
> mida kiiremini see välja lülitatakse. Pole suurt tähtsust, milline lüliti
> seda teeb.
IRW. Lühist pole alati vaja välja lülitada ülikiirelt. Vastupidi, välja arvestad ja lühiajaline lühis on veel võrgu normaaltalitlus.
Kõrgepineliinidel võidakse liini lühistumise järel teha veel 1 automaatne taaslülitus, et kontrollida, kas liin jääb sisse või
mitte. Mingist sinu kirjast lugesin, et lühis lahutatakse tihti juba siis, kui vool jõuab areneda nö. täislühiseks. Võta teadmiseks,
et 50Hz AC puhul on vool=0 100x sekundis. Milleks on ülekandeliinidel reaktorid? Lühise soojuslikust mõjust ma tõin integraali oma
eelnevas kirjas. Kui siis temp. ei ületa seadmetele lubatavat, pole midagi katki. Lühisvoolu mehaanilisele mõjule peavad sedmed nii
ehk naa olema õigesti dimensioneeritud. AC on DC-ga võrreldes tänuväärne, et selle el. kaare kututamine pole nii keerukas.
>
> Küll on aga üsna oluline, et ülekoormuse korral rakenduks lähim kaitse ja
> väljalülituspiirkond oleks minimaalne.
Kui on nii palju võimsusressurssi, et seda saab tagada. Ka antud ülesandes on pudelikaelaks PK, mitte alama astme lülitid.
Nii palju siis meie arusaamadest.
kt
Reino Vainaste
wrote:
>
sorry, my bad
jah tunniga võtab ehk tolle
R.
>
>kt
tanel
> nt 16 -> 40 = 24*800+400EEK mingi teenustasu = 2320.-
> värske info otse numbrilt 1545. polegi nii kallis ehk
no mis kuramuse matemaatika see nyyd on?
6ige:
24*800+400+k2ive=~23000.- !!
telefonitibi ajas sulle vast mingit k2gu
Kuno Talimaa
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> kirjutas sõnumis news:40e91dea$1...@news.estpak.ee...
> Ma ei tea, kuda praegu on suurendatud ajalise viitega kaitselülitite saadavusega, kuid vene ajal oli neid küll.
Küsisn huvi pärast VE-st. On saada reg. viitega, näit. 3x25A maksab ca 2kkr.
kt
Raul Bogomolov
> Mis puudutab antud 20kW pumpa, siis ma ei taba, milleks tavalises
katlamajas suure võimsusega KÕRGrõhupump. Kõrge rõhk on tavaliselt
> hüdraulika valdkonda puutuv ja üle 100bar.
Linna tsentraalkatlamajas asi oli. Ja jaanuarikuus. Sellest ka suur aplaava.
Kusjuures, eks see käivitusautomaatika oli kah vast olemas, aga maha põlenud
juba "oskuslike" meeste käes.
Et kui korra juhtmed käivitusel juba kokku sulasid, siis läks kõige kaduva
teed nagu säraküünal.
R.
Madis
uskumatu lugu, aga tõsi. on siis külmik Snaige RF310 (võimsus on 90W,
seega ma ei pannudki väga mööda öeldes algul "~100W"). manuaalis on
öeldud, et toite eemaldamisel oodata tagasilülitamisega 10min. ma
omaette mõtlesin, et mis siis ikka juhtub, teeks proovi. tegingi,
pistik välja-sisse töötsükli ajal ja kompressor sisse ei lülitunud.
tegi vaid kahtlast häält, kustkui tahaks käivituda, aga millegipärast
ei saa. mina muidugi ootasin siis taaslülitusega nõutud aja, mis
juhtub aga siis, kui katkestus tuleb eespoolt kui PK? ja just vastava
pikkusega.
On Mon, 5 Jul 2004 12:22:47 +0300, "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid>
wrote:
>
Ilmar Naaber
> isegi külmkapp võib p'sse minna, kui peakaitse kohe tagasi lülitada.
> uskumatu lugu, aga tõsi. on siis külmik Snaige RF310 (võimsus on 90W,
> seega ma ei pannudki väga mööda öeldes algul "~100W"). manuaalis on
> öeldud, et toite eemaldamisel oodata tagasilülitamisega 10min. ma
> omaette mõtlesin, et mis siis ikka juhtub, teeks proovi. tegingi,
> pistik välja-sisse töötsükli ajal ja kompressor sisse ei lülitunud.
> tegi vaid kahtlast häält, kustkui tahaks käivituda, aga millegipärast
> ei saa. mina muidugi ootasin siis taaslülitusega nõutud aja, mis
Jutt õige.
Suurtel külmamasinatel on selleks sees spetsiaalne viiterelee, mis ei
lase kompressoril käivituda enne teatud aja (tavaliselt 6 min) möödumist.
Probleem selles, et kopressor on löönud survepoolel rõhu üles ja nüüd
nullist tööle hakates ei jõua selle vasturõhu tõttu käima minna.
Peab ootama, kuni rõhk langeb ...
Külmikutel viidet ei ole ja kompressori läbikärsatamine lühikese
voolukatkestusega üsna tõenäoline.
--
--IN--
Kuno Talimaa
"Ilmar Naaber" <ilmar....@mail.eee> kirjutas sõnumis news:ccdisf$3dn$1...@kadri.ut.ee...
> Probleem selles, et kopressor on löönud survepoolel rõhu üles ja nüüd
> nullist tööle hakates ei jõua selle vasturõhu tõttu käima minna.
> Peab ootama, kuni rõhk langeb ...
>
> Külmikutel viidet ei ole ja kompressori läbikärsatamine lühikese
> voolukatkestusega üsna tõenäoline.
Tegelikult ikka on. Eeltoodud Snaige kohta ma sõna ei võta, kuid üldiselt on kodukülmikutel päris kaval käivitusrelee koos
sisseehitaud termokaitsega. Kui külmiku uuesti lülitamise katsel ei jõuta mootorit käima vedada, rakendub termorelee ja siis on ligi
5min vaikust, mil see ennistub. Võimalik, et päris uutel on seal mingi elektrooniline karp. Kuid ilma kaitselülituseta pole üksi.
Nii, et see BS matke nüüd ilusti maha. Külmik üldjuhul ei_lähe_tuksi, kui ta uuesti kohe pingestada. Kui mõni mudel teeb selle järel
paha häält, siis see on nö. kontrolli all olev paha hääl ehk normaaltalitlus, :).
kt
Kalvi Teldre
> "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
>
>
>>>Koormusvoolust juba läheb. Ja mitte tundide vaid minutite jooksul.
>
> Tänapäeva
>
>>>kaitsetel ei ole seda kuni veneaegset 1,3 kordsust, mis pidi tollal
>>>ülekoormust lubama.
>>
>>Siis ikkagi 13A lüliti või mida sa tahtsid sellega öelda?. Samas on
>
> lülititel ikkagi mõningane hajuvus ja termosõltuvus , vt:
>
>>http://kodu.neti.ee/~kuno/Ehitus/Elekter/ElfaPlus-T2-Pag-16-31.pdf 8. ja
>
> 14. lk.
>
>
> Eip. 13A ei ole fiidrikaitsmeks valik, minimaalselt 2 astet vahet, muidu
> tekkib häda, et summaarne vool viib peakaitsme välja.
Huvitav - see 2 astme nõue on täiesti mõttetu eramajas. Muidu kuno
soovitus B karakteristik ja 13 A oli üks kõige odavamatest ja
mõistlikumatest valikutest, et saavutada mingisugust selektiivsust.
eramajas on nagunii juhtmete pikkused sedavõrd lühikesed, et
selektiivsust lühisele pole mõtet üldse taga ajada. Ise väidad ka, et
selektiivsus on antud juhul mõttetu. Ainus vajadus selle 13 A kaitsme
järele on liigkoormus või väga pikkade liinide puhul lühis (viimast saab
ka jämedama ristlõikega lahendada). Kui seda vaja pole siis piisab kogu
majale vaid peakaitsmest. Kui küsijal oleks muidugi suurem peakaitse
siis oleks teine lugu.
Kui kasutati 1,5 mm läbimõõduga juhet siis jätkub pooltel
paigaldusviisidel 16 A kaitsmest otse (vaadake mõned varasemad threadid
1,5 mm soone koormuse kohta), 2,5 mm juhtmega igal juhtumil. Mingisugune
jarundaa veel vahekaitsmete mõttes on vaid tarbijagruppide mugavaks
väljalülitamiseks (NB! kaitselahutuseks remondiks ei tohi nagunii neid
moodulkaitsmeid kasutada). Eramajas on täiesti mõttetu ajada
moodulkaitsmetega taga selektiivsust, see on tööstustarbijate või
rikkurite hiidkolosside pärusmaa.
Kui aga hirmus tähtis on, et pärast lühist ei lendaks välja peakaitse
siis on olemas selektiivkaitsmed ja elektroonsete sätetega (või igatpidi
reguleeritavad) kaitsmed. Vot need sättige siis õieti (kõigest 2-3 korda
kallimad moodulkaitsmetest). Saab odavamalt kui
pikidiferentsiaalkaitsmed. Või pusi tõesti voolumõõteseadmetega oma
prioriteedirelee valmis.
Kalvi
Raul Bogomolov
news:40eaba3a$1...@news.estpak.ee...
> Raul Bogomolov wrote:
> Huvitav - see 2 astme nõue on täiesti mõttetu eramajas. Muidu kuno
> soovitus B karakteristik ja 13 A oli üks kõige odavamatest ja
> mõistlikumatest valikutest, et saavutada mingisugust selektiivsust.
> eramajas on nagunii juhtmete pikkused sedavõrd lühikesed, et
> selektiivsust lühisele pole mõtet üldse taga ajada. Ise väidad ka, et
> selektiivsus on antud juhul mõttetu. Ainus vajadus selle 13 A kaitsme
> järele on liigkoormus või väga pikkade liinide puhul lühis (viimast saab
> ka jämedama ristlõikega lahendada). Kui seda vaja pole siis piisab kogu
> majale vaid peakaitsmest. Kui küsijal oleks muidugi suurem peakaitse
> siis oleks teine lugu.
Nagu tead isegi, nõuet midagi korralikult teha ei olegi -
elektriohutusseaduses on see öeldud segasemalt ja kõikehõlmavamalt, kui
piiblis. See kaks astet "nõue" on tegelik praktika - kui samas faasis on ka
teistelt fiidritelt veidigi koormust, siis iga väikese ülekoormuse korral
mistahes fiidris lendab enamasti peakaitse. Lihtsalt tunnusjoonte ajaline
kattuvus nihkub sedajagu ära. Üks aste on piisav küll, aga vaid siis, kui
samas liinis harundit pole (į la ristlõike muutus vms.).
Teine, et _iga_ kaitse peab olema reserveeritud. Ainult peakaitsmest ei
piisa - kui see ei rakendu, siis jääda ootama, millal alajaamast välja
kukub, on isegi mitte naiivne. Alajaama kaitsetel on teine eesmärk ja
arvutusalused - need laitsevad liini ja ei peagi reserveerima iga mehe
peakaitset. Ja peakaitsme tööeesmärk pole kah mitte toitefiidreid kaitsta,
vaid neid reserveerida.
> Kui aga hirmus tähtis on, et pärast lühist ei lendaks välja peakaitse
> siis on olemas selektiivkaitsmed ja elektroonsete sätetega (või igatpidi
> reguleeritavad) kaitsmed. Vot need sättige siis õieti (kõigest 2-3 korda
> kallimad moodulkaitsmetest). Saab odavamalt kui
> pikidiferentsiaalkaitsmed. Või pusi tõesti voolumõõteseadmetega oma
> prioriteedirelee valmis.
Ega nende moodulkaitsmetega kah üldjuhul hetkvabastite selektiivsust ei
saagi (vt. toodud näide). Korralike toiteskeemide- ja liinide korral on need
kordsused selle tasemeni suured, et langevad kõigil lülititel
hetkrakendumisalasse. Ja ega see pole ka tõepoolest tavaolukorras tähtis.
Ükski arukas poisslaps ei topi kaks korda kääre pistikup-sse, et nende
lühiste tõenäosus on niivõrd harv, et pole mõtet sellele eraldi raha
raisata. Kusjuures narr lugu on asja juures veel see, et difkaitstud
hetkvabasti tõrke korral peab toimima sellegipoolest siis hoopis
maksimaalvooluvabasti ja see ainult pikendaks väljalülitamisaega, laseks
lühisel kenasti oma amperaazhi kätte saada ja üldiselt teeks asja pigem
kaitstavas osas hullemaks. Küll aga kaitseks teisi ahelaid sellegipoolest
paremini. No ega tulekahju korral pole nagunii seda juhet oluliselt päästa
;-).
Muidugi on omaette teema jälle tänapäevaste asjade tõrketõenäosus ja Gevalia
kohvi efekt (juttu jätkub kauemaks). Et igast asjast, mille saab kolme
sõnaga ära seletada, saab ka kolmepäevase kursuse teha. Ja ega
sellegipoolest veena ümber inimest, kes oma seisukohtades veendunud on.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cceu7u$pqf$1...@kadri.ut.ee...
Kusjuures narr lugu on asja juures veel see, et difkaitstud
> hetkvabasti tõrke korral peab toimima sellegipoolest siis hoopis
> maksimaalvooluvabasti ja see ainult pikendaks väljalülitamisaega, laseks
> lühisel kenasti oma amperaazhi kätte saada ja üldiselt teeks asja pigem
> kaitstavas osas hullemaks. Küll aga kaitseks teisi ahelaid sellegipoolest
> paremini. No ega tulekahju korral pole nagunii seda juhet oluliselt päästa
> ;-).
Kui sa pidevalt lühise puhul tulekahjuga ähvardad (nagu väikeseid lapsi kolliga) ja pidevalt toonitad, et võrk ei tohi sekundi
murdosagi töötada lühisrezhiimis, siis, kas sa oskad öelda, kui kiirelt soojeneb 10mm2 vaskjuhe näit. 25C temperatuurilt 300C
temperatuurini ( see on ligilähedane PPJ kaabli isol. isesüttimise temp) 2kA (keskmine lühisvool hajaasustuses elumaja
sisendfiidris, 3f. met. lühis) toimel? Eeldame, et soojus ümbritsevasse keskonnda ei levi (see aeg on piisavalt lühike).
Probleemiga pidevalt tegelev spetsialist peaks vastuse suht kiirelt leidma. Esialgses lahendis ära arvesta juhtme takistuse
sõltuvusega temp-st, vaid võta juhtme aktiivtakistuseks 10mm2 Cu takistus 150C puhul. Komplekstakistust pole siin mõtet arvutada,
kuna induktiivtakistusel ei eraldu soojust.
kt
Raul Bogomolov
150C puhul. Komplekstakistust pole siin mõtet arvutada,
> kuna induktiivtakistusel ei eraldu soojust.
Õpib ise korrutustabel ära ;-). Mul niigi selge.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:ccfacr$5ne$1...@kadri.ut.ee...
Hmm, ma tahan ka teada saada. Vähemalt suurusjärkugi. Kas 0,01; 0,1; 1; 10; jne., s?
kt
Madis
voolumõõtja paigaldas kunagi EE elektrik väliskilpi, kasutades
sedasama moodulkaitset. rääkimata sellest, et teisel pool kaitset on
juba liin.
ja kas peakaitse sealsamas ee väliskilbis peab olema 16A kar. C või
peaks see veidi "vastupidavam" olema nt suurem kui C, majas on samuti,
16 C, mis mul muud sinna ikka panna...
On Mon, 05 Jul 2004 17:36:28 +0300, Kalvi Teldre <kalvi...@hot.ee>
wrote:
Ilmar Naaber
> "Ilmar Naaber" <ilmar....@mail.eee> kirjutas:
>>Probleem selles, et kopressor on löönud survepoolel rõhu üles ja nüüd
>>nullist tööle hakates ei jõua selle vasturõhu tõttu käima minna.
>>Peab ootama, kuni rõhk langeb ...
>>
>>Külmikutel viidet ei ole ja kompressori läbikärsatamine lühikese
>>voolukatkestusega üsna tõenäoline.
>
>
> Tegelikult ikka on.
Nõus.
Minu kirja eesmärk oli valgustada tagamaid miks kompressor ei taha
pärast voolukatkestust käima minna. Mõtlesin küll kirjutada ka sellest,
et tegelikult on masin ikka natuke kaitstud ka selle jama eest. Kuid
pidasin seda teisejärguliseks.
Ega's kõik saa nii põhjalikud olla kui kt. :-)
Aga nüüd on siis ka selles punktis selgus majja toodud.
See termoga kaitsmine tundub ikka kopressori vägistamisena ...
... kuid ta toimib tõesti.
--
--IN--
Kuno Talimaa
"Madis" <madi...@hotie.ee> kirjutas sõnumis news:boeme05pl31n1eu4d...@4ax.com...
> vabandust, millise lülitiga tuleb siis liin lahutada?! isegi mu
> voolumõõtja paigaldas kunagi EE elektrik väliskilpi, kasutades
> sedasama moodulkaitset. rääkimata sellest, et teisel pool kaitset on
> juba liin.
>
> ja kas peakaitse sealsamas ee väliskilbis peab olema 16A kar. C või
> peaks see veidi "vastupidavam" olema nt suurem kui C, majas on samuti,
> 16 C, mis mul muud sinna ikka panna...
EE muud ei pane, kui C lühisvoolukordusega. Ma enda paigaldistele olen suure surmaga saanud D-karaga, kuid see oli umbes selline
deal, et olen lüliti ise vägisi paika pannud ja siis kutsunud inspektori plommima. Kui tahad head lahendust, siis peaks seal olema
selektiivne kaitselüliti, mille ajaline viide tuleb läbi arvutada nii, et võimaliku 3f. lühise puhul ei tõuseks tema järel olevate
kaablite temperatuur üle 80C (see on tavaliselt eramajal 0,2-1s). Veel oleks tark sinna lisada kohe 300mA või 100mA
rikkevoolukaitse (soov. ka ca 1s viitega). Neid on saada ka kaitselülitiga kokkuehitatavaid. See juhuks, kui maja põlema läheb ja on
vaja automaatset kiiret majaliini väljalülitist. Veel võiks lisada sinna automaatse ennistuse (nii PK-le kui ka RVK-le, kui need
kokku ehitatud; näiteks 2 üritust 1h jooksul, kui need ebaõnnestuvad, blokeeruks ajam lõplikult ja vajaks Reset nupu tallamist).
Kuid see on juba kõik insenertehniline kõrgpilotaazh, mida EE ei salli. Seega lepi C-karaga lülitiga ja mis ikka teha.
kt
Raul Bogomolov
> EE muud ei pane, kui C lühisvoolukordusega. Ma enda paigaldistele olen
suure surmaga saanud D-karaga, kuid see oli umbes selline
EE on sunnitud raha lugema. Sellepärast ei pane. Kui ise tahad, võid omale
ka lehtkullast kilbi panna.
> deal, et olen lüliti ise vägisi paika pannud ja siis kutsunud inspektori
plommima. Kui tahad head lahendust, siis peaks seal olema
> selektiivne kaitselüliti, mille ajaline viide tuleb läbi arvutada nii, et
võimaliku 3f. lühise puhul ei tõuseks tema järel olevate
> kaablite temperatuur üle 80C (see on tavaliselt eramajal 0,2-1s). Veel
oleks tark sinna lisada kohe 300mA või 100mA
> rikkevoolukaitse (soov. ka ca 1s viitega). Neid on saada ka kaitselülitiga
kokkuehitatavaid. See juhuks, kui maja põlema läheb ja on
> vaja automaatset kiiret majaliini väljalülitist. Veel võiks lisada sinna
automaatse ennistuse (nii PK-le kui ka RVK-le, kui need
> kokku ehitatud; näiteks 2 üritust 1h jooksul, kui need ebaõnnestuvad,
blokeeruks ajam lõplikult ja vajaks Reset nupu tallamist).
> Kuid see on juba kõik insenertehniline kõrgpilotaazh, mida EE ei salli.
Seega lepi C-karaga lülitiga ja mis ikka teha.
Oi ei ole - tavaline mitshuurini õunapuu. Võetud õunapuu, poogitud külge
pirnipuu oks ja hakatud kirsse kasvatama. Niikaua, kui oma majapidamisega
piirdud, lase geniaalsusel vohada. ;-)
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:ccgfmo$guu$1...@kadri.ut.ee...
> "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
>
> plommima. Kui tahad head lahendust, siis peaks seal olema
> > selektiivne kaitselüliti, mille ajaline viide tuleb läbi arvutada nii, et
> võimaliku 3f. lühise puhul ei tõuseks tema järel olevate
> > kaablite temperatuur üle 80C (see on tavaliselt eramajal 0,2-1s). Veel
> oleks tark sinna lisada kohe 300mA või 100mA
> > rikkevoolukaitse (soov. ka ca 1s viitega). Neid on saada ka kaitselülitiga
> kokkuehitatavaid. See juhuks, kui maja põlema läheb ja on
> > vaja automaatset kiiret majaliini väljalülitist. Veel võiks lisada sinna
> automaatse ennistuse (nii PK-le kui ka RVK-le, kui need
> > kokku ehitatud; näiteks 2 üritust 1h jooksul, kui need ebaõnnestuvad,
> blokeeruks ajam lõplikult ja vajaks Reset nupu tallamist).
> > Kuid see on juba kõik insenertehniline kõrgpilotaazh, mida EE ei salli.
> Seega lepi C-karaga lülitiga ja mis ikka teha.
>
> Oi ei ole - tavaline mitshuurini õunapuu. Võetud õunapuu, poogitud külge
> pirnipuu oks ja hakatud kirsse kasvatama. Niikaua, kui oma majapidamisega
> piirdud, lase geniaalsusel vohada. ;-)
IRW, silmas tuleb pidada ka seda, et kogu "pirnipuu" läheks plommi alla. Veel ei meeldi EE-le see, et seadmestik tahaks saada
üliväikese vooluga (ca 5mA) toidet ENNE arvestit. Kommentaariks veel seda, et see väidetav pirni-õuna-kirsipuu koosneks GE ja
Circutor'i seadmetest. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks tööstulikult SELLEKS OTSTARBEKS toodetud seadmeid pakkuda väljaspoole oma
majapidamist ja miks peaks sellesse kombinatsiooni nii halvustavalt suhtuma. Sinu hinnang nende toodangule tuleb tegelikult
bumerangina sulle endale tagasi. Kui sul on midagi kobiseda, siis paluks argumenteeritult. Viita näiteks mõne topaka bürokraadi
poolt koostatud eeskirjale.
Ma panin korra selle asja paberil kokku, valisin ka seadmed välja, kuid asi jäi soiku, kuna antud koht, kuhu need oleksid läinud,
sai enne maha müüdud. PK ja arvesti olid majast ca 60m kaugusel. Ahjaa, EE ei tahtnud näha isegi arvesti distantslugemist.
kt
Kuno Talimaa
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> kirjutas sõnumis news:40ebc7bc$1...@news.estpak.ee...
Ma ei näe põhjust, miks ei võiks tööstulikult SELLEKS OTSTARBEKS toodetud seadmeid pakkuda väljaspoole oma
> majapidamist ja miks peaks sellesse kombinatsiooni nii halvustavalt suhtuma.
Lisan, et seadmete külmakindlus (-25C) oleks võimaldanud nede välispaigaldust. "Tavalisi" RVK-sid sinna ei soovitaks, need on
siseinstallatsiooniks.
kt
Teet Eomäe
-cut-
> IRW, silmas tuleb pidada ka seda, et kogu "pirnipuu" läheks plommi alla. Veel ei meeldi EE-le see, et seadmestik tahaks saada
> üliväikese vooluga (ca 5mA) toidet ENNE arvestit. Kommentaariks veel seda, et see väidetav pirni-õuna-kirsipuu koosneks GE ja
Kas seda 5mA mingi muu toiteallikaga ei saa asendada või on too
signaaliks ka?
Teet.
Kuno Talimaa
"Teet Eomäe" <te...@bigfoot.com> kirjutas sõnumis news:40ebcc25$1...@news.estpak.ee...
Võimalik, et saab, kuid ma ei viitsinud asja liiga keeruliseks ajada. Valmis seadmed olid ka 220V toitega. Toide oleks vajalik
kaitselüliti ennistusautomaatika toiteks ja ka selleks, et automaatika saaks aru, et pinge väljundis on kadunud tema juures oleva
kaitselüliti väljalülitamise tõttu, mitte võrgus oleva pinge kadumise tõttu. Süsteem oleks koosnenud 4xD25 PK-st, B0,5
ennistusautomaatika kaitseks, abikontaktist, ennistusajamist, GE nn. click-in 100mA RVK-st ja Circutori valmis plokist, mille
katalooginumbrit ma ei viitsi praegu otsida. Ruumi oleks võtnud ca 10-12 DIN-moodulit.
EE tüüpide arvates oli see suht. lihtne kila-kola "insenertehniline kõrgpilotaazh".
kt
Toomas Kordemets
> Räägi rohkem sellest aparaadist. Andmete järgi on Sul kõige võimsam.
> Kuidas käitub, kui palju reaalselt ära kütab. Kas öisest laadimisest
> piisab päeval sooja andmisks jne?
Puhkus hakkas peale ja maal eriti tuppa-arvutisse ei satu.
Pööningukorter ehk tuultele valla neljast küljest. Vanad, aga
korralikult tihendatud puitaknad. Topeltklaas, ei muud. Siit-sealt
puudulikult soojustatud, tuuletõke ei ole ka igal pool tihe. Mõnda kohta
ei pääse enne korda tegema, kui katust vahetatakse :(. 58 ruutu. On
eraldi 14m2 tuba, vannituba ja saun, ja ülejäänu kõik avatud pind. Seal
avatud pinnal on seesama salvesti ja 1.4kw konvektor. Kuni nullini hoiab
salvesti põmtselt ka magamistoa sooja, kui uks lahti hoida. Sealt edasi
jaotub soojus ühtlasemalt, kui konvektorid ka sees hoida. Tänu
puudulikule tuuletõkkele on kõige hullem tuuline ilm, kui on -10 ja
tuul, siis läheb natuke jahedaks. Muidu hoiab täiesti elatavat
temperatuuri. Kuna konvektor on toeks, siis päris täpselt ei teagi, kui
suure pinna see salvesti ise ära kütaks. Elektriarvel on öine ja päevane
elekter talvel enamvähem 50:50 ja päeval elatakse kodus
aktiivselt-tuled, pesumasin jms. Öisest laadimisest piisab, et nullist
täis tõmmata ennast. Täpselt tunde ei ole lugend, kui kaua ta taga on
sel juhul.
Seadet saab tuunida ka- üks nupp määrab, kui palju energiat ta
salvestab, teine määrab sooja väljaandmise graafiku- kas flat või
boostiga mingil hetkel.
Tom
Mart
> Pööningukorter ehk tuultele valla neljast küljest. Vanad, aga
> korralikult tihendatud puitaknad. Topeltklaas, ei muud. Siit-sealt
> puudulikult soojustatud, tuuletõke ei ole ka igal pool tihe. Mõnda kohta
> ei pääse enne korda tegema, kui katust vahetatakse :(. 58 ruutu. On
> eraldi 14m2 tuba, vannituba ja saun, ja ülejäänu kõik avatud pind. Seal
> avatud pinnal on seesama salvesti ja 1.4kw konvektor. Kuni nullini hoiab
> salvesti põmtselt ka magamistoa sooja, kui uks lahti hoida. Sealt edasi
> jaotub soojus ühtlasemalt, kui konvektorid ka sees hoida. Tänu
> puudulikule tuuletõkkele on kõige hullem tuuline ilm, kui on -10 ja
> tuul, siis läheb natuke jahedaks. Muidu hoiab täiesti elatavat
> temperatuuri. Kuna konvektor on toeks, siis päris täpselt ei teagi, kui
> suure pinna see salvesti ise ära kütaks. Elektriarvel on öine ja päevane
> elekter talvel enamvähem 50:50 ja päeval elatakse kodus
> aktiivselt-tuled, pesumasin jms. Öisest laadimisest piisab, et nullist
> täis tõmmata ennast. Täpselt tunde ei ole lugend, kui kaua ta taga on
> sel juhul.
> Seadet saab tuunida ka- üks nupp määrab, kui palju energiat ta
> salvestab, teine määrab sooja väljaandmise graafiku- kas flat või
> boostiga mingil hetkel.
Selge, parajasti pean plaani kuis talveks küttesüsteemi täiendada, oli
abiks info.
--
Mart
Kalvi Teldre
> vabandust, millise lülitiga tuleb siis liin lahutada?! isegi mu
> voolumõõtja paigaldas kunagi EE elektrik väliskilpi, kasutades
> sedasama moodulkaitset. rääkimata sellest, et teisel pool kaitset on
> juba liin.
>
> ja kas peakaitse sealsamas ee väliskilbis peab olema 16A kar. C või
> peaks see veidi "vastupidavam" olema nt suurem kui C, majas on samuti,
> 16 C, mis mul muud sinna ikka panna...
Mis täht kaitselülitile peab tulema, see sõltub projekteerimise
arvutustest. See C on eramajal ikka see kõige parem. Küll tasub alamad
kaitsmed B-d panna, kus ei ole elektrimootoreid või ei esine suuri
voolutõukeid. B-d on kiirema rakendumisega.
Elektriohutus nõuab, et vähemalt peakaitse peab võimaldama
kaitselahutust. Kaitselahutust võimaldaval kaitsel on kas vastav
kaitselahutuse märk või on viide vastavale kaitselahutuse standardile.
Ka on nad kallimad.
Veneaegsed kaitselülitid olid kõik sedavõrd suurte sädevahemikega, et
enamus neist kindlasti tagasid kaitselahutuse nõude.
Muidugi on teada üksjagu praktikat, kus inimene võis ise pealt vaadata
kuidas terve maja maha põles ja midagi teha ei saanud (elektrit polnud
võimalik välja lülitada).
Kalvi
Madis
saa midagi panna, kui ee lubakski 2) ei mahu:p, vaid 3p KL koht
On Wed, 7 Jul 2004 14:25:13 +0300, "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid>
wrote:
>
Alo Raidaru
> mainiks veel et kilp kus asub toosama 16c asub väljas ning sinna 1) ei
> saa midagi panna, kui ee lubakski 2) ei mahu:p, vaid 3p KL koht
Kus Sa oleksid harilik surelik, siis tõmbaksid sealt kilbist 5 traati
tuppa ja panaksid sinna teise, suurema kilbi.
Siis saad oma faase ühendada ja lahutada nii nagu sinu süda soovib.
(Naine, koer ja kass muidugi soovivad enne).
Isegi seda 5 mA (1W) ei pea ümbernurga saama.
Lülititele kirjuta ikka juurde mis mida teeb.
Muidu pärast enam ei mäleta.
Kui targalt valid, saad kõik oma 48 A kätte.
Aga mees teab, mis mees teeb. :)
A.R.
Tõnu Sergo
> Muidugi on teada üksjagu praktikat, kus inimene võis ise pealt vaadata
> kuidas terve maja maha põles ja midagi teha ei saanud (elektrit polnud
> võimalik välja lülitada).
Hmm... kas sellisel juhul ei oleks arukas asjale robustsemate vahenditega
läheneda ja a'la kirvega juhe läbi lüüa? Tuleb kindlasti odavam kui uus
maja;)
Raul Bogomolov
> IRW, silmas tuleb pidada ka seda, et kogu "pirnipuu" läheks plommi alla.
Veel ei meeldi EE-le see, et seadmestik tahaks saada
> üliväikese vooluga (ca 5mA) toidet ENNE arvestit. Kommentaariks veel seda,
et see väidetav pirni-õuna-kirsipuu koosneks GE ja
> Circutor'i seadmetest. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks tööstulikult
SELLEKS OTSTARBEKS toodetud seadmeid pakkuda väljaspoole oma
> majapidamist ja miks peaks sellesse kombinatsiooni nii halvustavalt
suhtuma. Sinu hinnang nende toodangule tuleb tegelikult
> bumerangina sulle endale tagasi. Kui sul on midagi kobiseda, siis paluks
argumenteeritult. Viita näiteks mõne topaka bürokraadi
> poolt koostatud eeskirjale.
Tõsi ta on, et Sa näid olevat tunnustamata geenius, kellel kogu maailm jalus
ees :-(. Esmalt - pole vahet, kas võtad toite arvesti eest või tagant. Et
automaadi asendit kontrollide, siis on hoopis otstarbekam plokk-kontakt.
Mis aga puutub taolisesse tagasilülitamisautomaatikasse üldiselt, siis seda
kasutatakse _vaid_ olukorras, kus see ka põhjendatud on. Näiteks õhuliinide
automaatseks tagasilülitamiseks. Elamus on see üsna ohtlik, kui lühisele
korduvalt lülitama hakkad. Eriti, kui automaatselt. Asi selles, et nn.
mööduvate lühiste osakaal on selles seadmes kaduvväike ja kui seda korduvalt
ja pingeliselt pidevalt taaspingestada, siis meenutab see tahtlikku
süütamist. No ei läinud, proovime aga veel. Veel toredam on, kui selleks
lühiseahelaks juhtud olema kogemata ise :-(. Aga ega geeniusi loodusseadused
ei heiduta.
Mis puutub tegemisse ja tootmisse, siis selleks on ettenähtud seadusega oma
kord. Kuna Sa mingi tootja ei ole, siis selle krempli jaoks peab olema
tüübikinnitus.
> Ma panin korra selle asja paberil kokku, valisin ka seadmed välja, kuid
asi jäi soiku, kuna antud koht, kuhu need oleksid läinud,
> sai enne maha müüdud. PK ja arvesti olid majast ca 60m kaugusel. Ahjaa, EE
ei tahtnud näha isegi arvesti distantslugemist.
"Teadmised" on jõud ja nende vastu ei saa. Üldiselt on elektris nii, et ega
Sa ei tohi sugugi traadist ja isoleeripaelast ise omale kaableid teha. Isegi
taolise ahistamiseni on jõutud. Erinevalt Sinu arvamusest on Edisoni ajad
ammu möödas ja kasutatavad seadmed peavad olema ka testitud, teimitud jms.
Kui paned omale kontrollarvesti, siis tee sinna taha, mida tahad. Ja
distantslugemise võid endale teha näiteks veebikaameraga, aga paigaldatud
arvesti asemele Sa oma asja panna ei saa. Maailmas on kombeks, et müüja
ostab kaalud ja ostja kauba. Müüja tagada on kauba korrektne kaalumine ja
kuidas ja millega ta seda teeb, ei ole eriti ostja mure. Küll aga peab müüja
tagama taatlemised jpms., et see piirang konkreetsetele arvestitüüpidele on
mu meelest müüjafirma tegevuse lihtsustamiseks, mitte konkreetselt kt.
ahistamiseks.
Teadustööd, normdokumente ja muud sellist otsib endale igaüks ise. Korra
juba öelnud, et mul puudub võimalus taolise tööga tegeleda, kui vaid kt-l
järjekordne idee tekkib, mille peale ei oska muud öelda, kui et "huvitav".
Tõsi ta on, et ma ei tahaks selle klienditeenindaja nahas olla, kes peab
selliseid ideid kuulma. Üldiselt pole elekter just parim isiksuse
loominguliseks eneseväljendamiseks, näiteks savi või plastiliin on hoopis
tänuväärsem materjal.
R.
Madis
On Thu, 8 Jul 2004 15:04:37 +0300, "Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee>
wrote:
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:ccjd92$s1n$1...@kadri.ut.ee...
>/Ennasttäis ja ajuvaba kräpp eemaldatud./
> Mis aga puutub taolisesse tagasilülitamisautomaatikasse üldiselt, siis seda
> kasutatakse _vaid_ olukorras, kus see ka põhjendatud on.
Kui panid tähele, siis SEE OLI KOOS RVK-ga. Lisaks annab automaatne taaslülitus mugavust juurde. Mitu korda seda tehti, oli alguses
juttu. Seadmed on kõik tööstulikud. Kaitselülitina POLNUD kasutaud selektiivset kaitselülitit, mille kohene taaslülitamine võib olla
komplitseeritud juhtmete vahepealse jahtuda laskmise vajadusega.
Näiteks õhuliinide
> automaatseks tagasilülitamiseks. Elamus on see üsna ohtlik, kui lühisele
> korduvalt lülitama hakkad. Eriti, kui automaatselt. Asi selles, et nn.
> mööduvate lühiste osakaal on selles seadmes kaduvväike ja kui seda korduvalt
> ja pingeliselt pidevalt taaspingestada, siis meenutab see tahtlikku
> süütamist. No ei läinud, proovime aga veel.
Põhimõtteliselt on su jutus pointi, kuid kaaluma peab veel, palju oleks kaasaegses elamus lühiseid koos põlenguga. Silmas tuleb
pidada ka seda, et PK kui pudelikael lendab suure tõenäosusega välja ülekoormuste, kui lühiste peale. Ja kas 2 järjestikust
taaslülitust suurendavad juba tekkinud põlengut oluliselt? Ja lisaks vt. mu eelmine lõik.
Veel toredam on, kui selleks
> lühiseahelaks juhtud olema kogemata ise :-(. Aga ega geeniusi loodusseadused
> ei heiduta.
Ajuvaba ja loll jutt. Vt. 1. lõik.
>
> Mis puutub tegemisse ja tootmisse, siis selleks on ettenähtud seadusega oma
> kord. Kuna Sa mingi tootja ei ole, siis selle krempli jaoks peab olema
> tüübikinnitus.
Kas sinu järjekordne luulu? Kas taotled igale oma projekteeritud kilbile (st. seadmete kogumile) tüübikinnitust? Vt. ka 1. lõik.
/Mõttetu jama eemaldatud/.
1 asi on see, et sul pole suhtlemiskunstist õrna aimugi, vaid sa oled selles suhtes täielik ajuvaba mats (ilus ek.-ne sõna, eks
ole?). Kuid see pole veel kõige huillem. Hullem on see, et vaatamata oma teadmistele, oled sa nende liiasuse poolt üdini rikutud, ei
oska tabada asja pointi, vaid näed tonti seal, kus tonti pole, jne. Selle varjus jätad välja pakkumata piisavalt tõhusaid ja
normaalseid lahendusi ja kaldud äärmusesse- kas kõik või mitte midagi. Ja lisaks mulle tundub, et kui idee pole RB oma, siis see on
läbinisti totter, võhiklik, normidele vastuolus, ohtlik jne. Ja see, kes seda pakub, tunnustamata geenius, :P.
Kunagi mu töökaaslane rääkis järgmise anektoodi:
Isal oli 3 poega, 2 olid normaalsed, 1 oli elektrik.
Paistab, et sellel on tõepõhi all.
Ega paha ei teeks ka tutvumine inseneri- ja grupitöö eetikaga.
kt, ei viitsi rohkem vaielda, kus vaidlemiseks sobivat materjali peab idiootlike kildude hulgast selekteerima
Raul Bogomolov
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> 1 asi on see, et sul pole suhtlemiskunstist õrna aimugi, vaid sa oled
selles suhtes täielik ajuvaba mats (ilus ek.-ne sõna, eks
> ole?). Kuid see pole veel kõige huillem. Hullem on see, et vaatamata oma
teadmistele, oled sa nende liiasuse poolt üdini rikutud, ei
> oska tabada asja pointi, vaid näed tonti seal, kus tonti pole, jne. Selle
varjus jätad välja pakkumata piisavalt tõhusaid ja
> normaalseid lahendusi ja kaldud äärmusesse- kas kõik või mitte midagi. Ja
lisaks mulle tundub, et kui idee pole RB oma, siis see on
> läbinisti totter, võhiklik, normidele vastuolus, ohtlik jne. Ja see, kes
seda pakub, tunnustamata geenius,
Söör, ma mõistan, et Teil on oma seisukohad ja need on pühad. Ainuke, mida
ma ei mõista, on kogu selle suure idee toimimiseks tarvilik - ma pole veel
elus näinud liitumiskilbis PK-d, millel oleks sisselülitusajam. Aga seegi
pole probleem - ilmselt on Teil ehitatud vastav robot, mis seda liigutust
teeb ;-).
Teiseks läbivad liitumiskilbid tüübikinnituse ja peavad olema EE poolt
aktsepteeritud. Ilmselt on ka see pisiasi Teil kahe silma vahele jäänud.
Kolmandaks, kui PK välja lülitub, siis on see projekteerija viga -
selektiivsust ei ole. Kolmas ring, et seega mõttetu seletada - pärale ei
jõua. Eks elektrikke ole kah igasuguseid. Mõnelt vast keerukamat asja, kui
elektripirni hind ei olegi mõtet küsida, kui Teie enda põhipostulaatide
juurde tagasi tulla.
Jõudu ja jaksu edaspidiseks.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:ccjlve$iov$1...@kadri.ut.ee...
> Söör, ma mõistan, et Teil on oma seisukohad ja need on pühad. Ainuke, mida
> ma ei mõista, on kogu selle suure idee toimimiseks tarvilik - ma pole veel
> elus näinud liitumiskilbis PK-d, millel oleks sisselülitusajam. Aga seegi
> pole probleem - ilmselt on Teil ehitatud vastav robot, mis seda liigutust
> teeb ;-).
Et RB pole näinud, siis on võimatu, mõttetu, jne., :). Hea nali. Kas sa ei väsi juba ennast blameerimast?
>
> Teiseks läbivad liitumiskilbid tüübikinnituse ja peavad olema EE poolt
> aktsepteeritud. Ilmselt on ka see pisiasi Teil kahe silma vahele jäänud.
On tüpiseeritud. On küll, kuid tüpiseeritud on kilbi pinge, vool, kaitseaste jms. värk vastavalt IEC normatiivistikule. Kuid
tüpiseeritud ei ole kilbi siseskeem. Kas tahtsid jälle kirvega kurge püüda ja pealtnäha targa väitega välja tulla? See, et EE
pisitarbijale igal võimalusel taha keerab, on ammu teada tõde. Eks seal istuvad koos samasugused pullimehed nagu sa ise. Samas, kui
uksest astuks sisse potentsiaalne uus suurtarbija, saaksin nad tõenäoliselt Oki oma allkirjaga paberi peal soovituse seda mitte
lollitada, 1-kõik, mida see siis kokku joonistada või valmis ehitada laseb.
Teen ettepaneku lõpetada BS väljaütlemine.
>
> Kolmandaks, kui PK välja lülitub, siis on see projekteerija viga -
> selektiivsust ei ole.
Antud ülesandes juba piisavalt lahti kirjutatud.
Ootan huviga, mis veel tuleb?
kt
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:ccjd92$s1n$1...@kadri.ut.ee...
Leidsin veel läbu hulgast sellise hea killu:
Ja
> distantslugemise võid endale teha näiteks veebikaameraga, ...
"No täitsa p..s!", jääb vaid üle konstanteerida. Mul tekib tahtmine RB kildudest panna kokku "Eriline elelktriala asjatundja
käsiraamat"...
kt
Raul Bogomolov
>
> "Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis
news:ccjlve$iov$1...@kadri.ut.ee...
> > Söör, ma mõistan, et Teil on oma seisukohad ja need on pühad. Ainuke,
mida
> > ma ei mõista, on kogu selle suure idee toimimiseks tarvilik - ma pole
veel
> > elus näinud liitumiskilbis PK-d, millel oleks sisselülitusajam. Aga
seegi
> > pole probleem - ilmselt on Teil ehitatud vastav robot, mis seda
liigutust
> > teeb ;-).
>
> Et RB pole näinud, siis on võimatu, mõttetu, jne., :). Hea nali. Kas sa ei
väsi juba ennast blameerimast?
Ehk härra Talimaa õpib lugema. Siis saab aru, et neid üllitisi on päris tore
lugeda ja lisasoovitused Teile on sama tõsised, kui kirjutatud jutt. Ainult,
et need kuuluvad ulmejuttude valdkonda. Ega ma muud väidagi, kui et Teie
fantaasia on tõepoolest väga lennukalt asja kokku kirjutanud. Ainuke, mis
puudub selle realiseerimiseks, on tehniline võimalus selle realiseerimiseks
praktikas. Ja ka vajadus. Sellest ka hinnang, et asi on "Dream, the
impossible dream..." Ma loen mõnuga ka nt. Herbert Wellsi ulmekaid, aga need
on oma aja kullafond. Aga taolised fantaasiad, kus räägitakse mingist
5mA-sest elektroonikast, mis töötab akudel ja kontrollib, kas pinge on
olemas ja siis lülitab ise roboti abil kaitselüliteid sisse...
Eks jäägu Teile arvamus, et ma blameerin ennast.
R.
Martin Naber
>
> Ehk härra Talimaa õpib lugema. Siis saab aru, et neid üllitisi on päris tore
> lugeda ja lisasoovitused Teile on sama tõsised, kui kirjutatud jutt. Ainult,
> et need kuuluvad ulmejuttude valdkonda. Ega ma muud väidagi, kui et Teie
> fantaasia on tõepoolest väga lennukalt asja kokku kirjutanud. Ainuke, mis
> puudub selle realiseerimiseks, on tehniline võimalus selle realiseerimiseks
> praktikas. Ja ka vajadus. Sellest ka hinnang, et asi on "Dream, the
> impossible dream..." Ma loen mõnuga ka nt. Herbert Wellsi ulmekaid, aga need
> on oma aja kullafond. Aga taolised fantaasiad, kus räägitakse mingist
> 5mA-sest elektroonikast, mis töötab akudel ja kontrollib, kas pinge on
> olemas ja siis lülitab ise roboti abil kaitselüliteid sisse...
On olemas ainult need asjad ,mida ma näinud olen.Kõik muu on puhas
fantaasia.
Raul Bogomolov
> Raul Bogomolov wrote:
> > on oma aja kullafond. Aga taolised fantaasiad, kus räägitakse mingist
> > 5mA-sest elektroonikast, mis töötab akudel ja kontrollib, kas pinge on
> > olemas ja siis lülitab ise roboti abil kaitselüliteid sisse...
>
> On olemas ainult need asjad ,mida ma näinud olen.Kõik muu on puhas
> fantaasia.
Eip. Sa ei saanud pihta - kunst nüüd sellinegi riistapuu ehitada. Ainult et
taoline sisestuskilp läheb pea kallimaks, kui maja ehitamine. Ehk tõesti
mõni teeb ja peaks siis tõsine olema?
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:ccjvfi$7fd$1...@kadri.ut.ee...
Aga taolised fantaasiad, kus räägitakse mingist
> 5mA-sest elektroonikast, mis töötab akudel ja kontrollib, kas pinge on
> olemas ja siis lülitab ise roboti abil kaitselüliteid sisse...
Maja signa näiteks.
kt
Madis
kaitselülitiga tuleb kaitsta? tolmuimeja, pump (1.3-1.5; 0.9kW)? kas
seda on pigem vaja jälgida tingimustes kus seadme nimivool on lähedal
kaitsme omale? minu arust on seesama voolutõuge üsna suur ka väikeses
elektrimootoris, seega kahtlen eelmises lauses. kas konkreetset pumpa
võiks (kasvõi selektiivsusprobleemide vähendamiseks) kaitsta 4A type C
kaitselülitiga? mootori kohta väidetakse labelil 900W ja 4.0A. samas
arvutus näitab 920W (võttes pingeks täpselt 230v). kokkuvõttes 4A
lüliti vist ei pea...
On Mon, 5 Jul 2004 02:07:01 +0300, "Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee>
wrote:
>"Madis" <madi...@hotie.ee> wrote in message
>news:mtgge0pvqjdc4vftv...@4ax.com...
>
>> ehk räägiksid mulle pikemalt metalsest lühisest? lühis on lühis. vool
>> mille kestev soojuslik toime on ohtlik juhi isolatsioonile, liidetele,
>> klemmidele ning ümbrusele (elektrivõrgu kontekstis). (teemasse
>> mittepuutuv küsimus: milline vool sulataks (sõna otseses mõttes)
>> ~0.75mm2 vaskjuhtme. oma silmaga on nähtud seda, ...üsna imelik tundub
>> praegu).
>
>Metalne on lühis juhul, kui juhtmed on koos ja lühisekoha enda takistust
>(see on kah olemas) arvesse ei võeta. Lühiserezhiimidelt arvutatakse läbi
>kaks põhilist metalset lühist - ühefaasiline ja kolmefaasiline. Neist
>esimene on kõvasti väiksem ja peab olema kindlalt kaitse rakendusalas, teine
>on suurim võimalik ja tavaliselt dimensioneeritakse nende järgi lülitite
>lahutusvõime, latistuse mehaaniline tugevus jms. Praktikas tänapäevaste
>lülititega asi kunagi nii hulluks ei lähe. Taolisel lühisel on oma dünaamika
>(süsteemi induktiivsus ei lase kohe voolul nii suureks minna) ja tänapäeva
>lülititel elektroonilised vabastid. Reageerimisaeg on kõigil lülititel ka
>hetkeliselt väljalülitamisel ja tavaliselt pole need enam pikemad, kui üks
>periood. Et taoliste kordsuste puhul lülitatakse lühis enne välja, kui see
>oma maksimumi kätte saab ja pole see asi nii hull ühti. Aga mainitud
>kääridest jääks vast tulepuru ja helge mälestus.
>
>Aga see üldiselt päris hull asi. Meil kunagi põles linna katlamaja maha ja
>siis aeti suvasepad igalt poolt taastama. Ja omaette teema, et nende endi
>energeetik oli kah vist keemikuharidusega. Lühidalt lasi 20kW veepumba
>mootori 4mm2 (või oli see 6mm2) juhtmega ära ühendada. Elektrik ütles, et
>sisse lülitad ja vastutad ise. No oli nii kõva mees, et lülitaski. Enne, kui
>termovabasti jõudis rakenduda, jäi juhtmest ainult must jutt seinale. Et
>jah, mutrivõtmega pole tänapäeva kaitselüliti juures enam mudida midagi.
>
>> P.S.: kas 16A pesad tohivad olla paralleelselt 20A või enama
>> nimivooluga kaitsme taga? minuarust kindlasti ei tohi, kuigi seda
>> ilmselt tehakse.
>
>Ei tohiks kaitse olla üle taolise pistikupesa (üldiselt kaitsva seadme)
>nimivoolu. Võib (suisa peab), kui vastavatele pistikupesadele on omaette
>kaitse ja grupikaitse on eraldi. Erandiks on mootorid, mille puhul pead
>arvestama ka käivitust, aga see pole tavaliselt pistikupesas.
>
>R.
>
Madis
oleks küll kena, paraku...
lülitite juurde on kirjutatud juba :)
On Thu, 08 Jul 2004 01:56:41 +0300, Alo Raidaru <alo.r...@ut.ee>
wrote:
Kuno Talimaa
"Madis" <madi...@hotie.ee> kirjutas sõnumis news:n9qlf0t4sgruu7qso...@4ax.com...
> mis klassifitseerub "väikeseks elektrimootoriks" mida kar C
> kaitselülitiga tuleb kaitsta? tolmuimeja, pump (1.3-1.5; 0.9kW)?
Kaitsed ikka rohkem oma muud võrku ja juhtmestikku kuni mootorini, kui mootorit ennast. Mootori kaitsmiseks on tavalistest
kaitselülititest vähe abi, siis on vaja mähistesse temp. andureid ja vastavat releed või kontrollerit. Pumba kuivaksjäämise jaoks on
veel hoopis eriline kaitselülitus.
kas
> seda on pigem vaja jälgida tingimustes kus seadme nimivool on lähedal
> kaitsme omale?
Mingi segane küsimus. Sry, aeg ka hiline.
minu arust on seesama voolutõuge üsna suur ka väikeses
> elektrimootoris, seega kahtlen eelmises lauses.
Kahtle, kui viitsid. Mina ei saanud küll aru, milles sa kahtled. Mõistega "üsna suur" tehnik üldjuhul ei opereeri, :). Kisub
lorilaulu kanti... mul on suurem, kui sul jne.
kas konkreetset pumpa
> võiks (kasvõi selektiivsusprobleemide vähendamiseks) kaitsta 4A type C
> kaitselülitiga?
cos(fii) on kuskil 0,8, võib väheks jääda. Kaitsed siis võrku, mitte pumpa. Jaga aktiivvõimsuse avaldisest saadud voolutugevus
cosfii-ga läbi. Samas, pumba poolt tarbitav tegelik võimsus sõltub tema tööpunktist, seega, kui sa temast viimast ei võta, võib ka
4A kaitselüliti sobida. Pumba poolt tarbitav võimsus ja vool ei ole päris korrelatsioonis, kuna nimikoormusest väiksemal koormusel
muutub cosfii väiksemaks ehk protsentuaalselt rohkem voolu kulub mootori magneetimiseks (induktiivsus!). Vektordiagrammil pöördub
vektor rohkem maagneetimisvoolu poole, kuid läheb ka aktiivkoormuse kahanemise tõttu lühemaks.
Edasi järgneb mula, mille võid vahele jätta.
Siin on Pythagorase teoreem abiks või kaalutled nagu EE, et ühenduse eest on vaja võtta ka tasu. Mootori lülitamisel nagu ET, et
lülitamisel tuleb rakendada lülitustasu (protsessor kulub). Kui mõlema firma põhifilosoofiaid loovalt edasi arendad, on sul varsti
el. mootori võrku lülitamine ja võrgus hoidmine selge nagu 1x1 (mis ei pidavat võrduma alati 1-ga, näit kui üks 1 on imaginaararv)
ja ühenduskaablid jäävad ka tossamata, kui sa teda liiga tihti ei lülita (5min võiks ikka vahet pidada).
mootori kohta väidetakse labelil 900W ja 4.0A. samas
> arvutus näitab 920W (võttes pingeks täpselt 230v). kokkuvõttes 4A
> lüliti vist ei pea...
Topi see pump sellesse faasi, mis on vähem koormatud, näit. valgustus ja elu-mag. tubades olevad pistikud. See, et pumba
sisselülitamisel laes lambid vilguvad, on kaasnev paratamatus, mis ilmneb, kui asud EE trafost kaugel. Kui lampide vilkumine ei
meeldi, kasuta sagedusmuundiga sujuvat käivitust, :).
kt
Kuno Talimaa
"Madis" <madi...@hotie.ee> kirjutas sõnumis news:v1tlf0trmnnui34vk...@4ax.com...
> 5 traati? EE'l on vaid 4 traati mulle anda, sh PEN-juht.
Siin lähed ostad Ristheina raamatu Juhistikusüsteemid. Kui natuke jagad, millest jutt, siis klikka seda linki
http://kodu.neti.ee/~kuno/Ehitus/Juhistikusysteemid.jpg . Pane tähele, et TN-C hargneb TN-S-ks peale viimast maandust. See on su
maja loomulike ja tehismaandurite pundar, mille sa pead saama hargnemiskohast sillaga lahti ühendada, kui EE-le alluv "iseseisev ja
sõltumatu" EKK su paigaldises tahab maandustakistust mõõta.
48A? see
> oleks küll kena, paraku...
3x16=antud juhul 48
kt
Raul Bogomolov
> maja loomulike ja tehismaandurite pundar, mille sa pead saama
hargnemiskohast sillaga lahti ühendada, kui EE-le alluv "iseseisev ja
> sõltumatu" EKK su paigaldises tahab maandustakistust mõõta.
???
Ehk on ikka jutt juhtmestiku isolatsioonitakistusest. Maanduse mõõtmisel
jäta see klemm "iseseisvalt ja sõltumatult" päris rahule.
EKK kirjutab EE-le mängureegleid ette. Et kuidas see seos võiks tegelikkuses
olla? Näiteks formaalsest loogikast lähtuvana. Wellsiliku kujutlusvõime ja
muud hiromantia vormid kõrvale jättes. Et ehk hingaks enne paar korda
sisse-välja, parandaks aju verevarustust ja pärast selginemist kirjutaks?
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cdg89c$nir$1...@kadri.ut.ee...
> "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> news:40fafbf6$1...@news.estpak.ee...
>
> > maja loomulike ja tehismaandurite pundar, mille sa pead saama
> hargnemiskohast sillaga lahti ühendada, kui EE-le alluv "iseseisev ja
> > sõltumatu" EKK su paigaldises tahab maandustakistust mõõta.
>
> ???
>
> Ehk on ikka jutt juhtmestiku isolatsioonitakistusest. Maanduse mõõtmisel
> jäta see klemm "iseseisvalt ja sõltumatult" päris rahule.
Et siis mõõdame maja maandustakistust koos N-i maandustakistusega??? Sinuga diskuteerides ma hakkan ennast päris räbalalt tundma,
:))). Nii palju ma vist ennist väljendusin puudulikult, et maja maandurid ja kaitsejuhid tuleb ühendada kokku 1-le latile ja
neutraal teisele. Nende lattide vahele läheb sisestuskilpi sild, mis ühendatakse maja maandustakistuse mõõtmise ajaks lahti. Peale
silda on majas juba TN-S juhistik. >
> EKK kirjutab EE-le mängureegleid ette. Et kuidas see seos võiks tegelikkuses
> olla? Näiteks formaalsest loogikast lähtuvana. Wellsiliku kujutlusvõime ja
> muud hiromantia vormid kõrvale jättes. Et ehk hingaks enne paar korda
> sisse-välja, parandaks aju verevarustust ja pärast selginemist kirjutaks?
Kui EKK on 100% EE tütarfirma, siis ta pole iseseisev ja sõltumatu. Paistab, et see nüanss on sul vist tundmatu. Vt
http://www.energia.ee/et/tuttavaks?energiaviewer_folderid=71
http://www.eeinet.ee/esileht.html
kt, jätab lõppsõna RB-le ja lugejatele võimaluse ise selekteerida tõde ja õigust, :).