Läbivoolu boiler vs mahuboiler?
Mart Pirita
Tavaliselt ikka kasutatakse mahuboilerit, nüüd tekkis mõte, et kas ikka
on kasulik sellist kasutada, majale sobiv on näiteks 200l, 3 faasilise
toitega, 3 kW ja muudkui tarbib voolu. Nüüd läbivoolu boiler võtab 9 kW
ja tarbib ainult siis kui kraan lahti on.
Mida arvate?
--
Mart
Alo Raidaru
Kui võimsust ja raha jätkub, on see kena asi.
Tuleb sealt ka vett piisaval hulgal?
Kui ma nüüd ei eksinud, siis sain 4 liitrit minutis,
40 kraadi soojem kui sissetulev.
Selles soojas seisvas vees tekib ka kergesti igasugust kasvavat
rohelist.
(Lõhnast tunda)
Alo Raidaru
Mart Pirita
>
> Kui võimsust ja raha jätkub, on see kena asi.
Võimusust on 26 kW. Raha, hmm, siis mõtled selle ostmiseks või
kasutamiseks?
> Tuleb sealt ka vett piisaval hulgal?
Pole aimugi?
> Kui ma nüüd ei eksinud, siis sain 4 liitrit minutis,
> 40 kraadi soojem kui sissetulev.
40 kraadi on vähe, või siis ei ole ka. Ma ei tea mis on oma puurkaevust
saadava vee temperatuur?
>
> Selles soojas seisvas vees tekib ka kergesti igasugust kasvavat
> rohelist.
> (Lõhnast tunda)
Öka:(
--
Mart
Alo Raidaru
> Võimusust on 26 kW. Raha, hmm, siis mõtled selle ostmiseks või
> kasutamiseks?
Sa pead kasutama elektrit siis, kui vett vajad.
Mitte siis kui ta "odav" on. Siit täiendav väike kulu. Pidasin seda
silmas.
> > Tuleb sealt ka vett piisaval hulgal?
> 40 kraadi on vähe, või siis ei ole ka. Ma ei tea mis on oma puurkaevust
> saadava vee temperatuur?
Vist üle nulli, aga ka mitte üle 10 :)
Kui 9 kW annab otse kuumutades 4 liitrit minutis siis:
1. Väike vann on 200 l, seega 50 minutit.
Palju siis soojusest selle ajaga järgi jääb?
2. Läksin ja mõõtsin veekulu dussi kraanist - pang (10 l) 65 sek.
Kas rahuldab?
See oleks Sulle teema mõtiskluseks.
Ise pead otsustama.
A.R.
Ain Vagula
> Mart Pirita wrote:
>
>> Võimusust on 26 kW. Raha, hmm, siis mõtled selle ostmiseks või
>> kasutamiseks?
> Sa pead kasutama elektrit siis, kui vett vajad.
> Mitte siis kui ta "odav" on. Siit täiendav väike kulu. Pidasin seda
> silmas.
>
>> > Tuleb sealt ka vett piisaval hulgal?
>
>> 40 kraadi on vähe, või siis ei ole ka. Ma ei tea mis on oma puurkaevust
>> saadava vee temperatuur?
>
> Vist üle nulli, aga ka mitte üle 10 :)
Põhjavee temperatuur on enamasti 8 kraadi.
välja arvatud vulkaanilistel aladel ;)
ain
Mart Pirita
> Sa pead kasutama elektrit siis, kui vett vajad.
Seda küll. Kuid seda peab niiehknaa kasutama, kui elektriga vett
soojendada on plaanis.
> Mitte siis kui ta "odav" on. Siit täiendav väike kulu. Pidasin seda
> silmas.
Aa. Huvitav oleks mõõta, mis on tulusam kas soendada siis kui vaja või
koguaeg?
> Vist üle nulli, aga ka mitte üle 10 :)
Paar kraadi üle nullis vist jah.
>
> Kui 9 kW annab otse kuumutades 4 liitrit minutis siis:
>
> 1. Väike vann on 200 l, seega 50 minutit.
> Palju siis soojusest selle ajaga järgi jääb?
>
> 2. Läksin ja mõõtsin veekulu dussi kraanist - pang (10 l) 65 sek.
>
> Kas rahuldab?
> See oleks Sulle teema mõtiskluseks.
> Ise pead otsustama.
Raske otsustada, kui pole elavat näidist kõrval. Arvan, et 9 kW jääb
vaheks, 18 kW oleks juba enam vähem. Ühesõnaga peab hakkama uurima,
tundub, et siin keegi läbivoolu bolilerit ei kasuta.
--
Mart
Alo Raidaru
> Raske otsustada, kui pole elavat näidist kõrval. Arvan, et 9 kW jääb
> vaheks, 18 kW oleks juba enam vähem. Ühesõnaga peab hakkama uurima,
> tundub, et siin keegi läbivoolu bolilerit ei kasuta.
Siis pesemise ajaks perenaine paneb pliidi seisma.
Muidu lendab kaitse ja üks seebine mees saab külma dussi.
***
Kaalusin, aga loobusin sama probleemi pärast, mida kirjeldasin.
Nüüd hoian 150 l kogu aeg soojas (ja pesen 2x aastas boilerit).
Sauna ajal, kui külalisi rohkem on, jääb vett boilerist väheks.
Aga sauna ahi käib puudega ja seal kõrval on paak ning 2 pange pea keeva
vett.
Omainimesed saavad sealt.
Alo Raidaru
Mart Pirita
> Siis pesemise ajaks perenaine paneb pliidi seisma.
> Muidu lendab kaitse ja üks seebine mees saab külma dussi.
Küttest rääkimata...
>
> ***
> Kaalusin, aga loobusin sama probleemi pärast, mida kirjeldasin.
>
> Nüüd hoian 150 l kogu aeg soojas (ja pesen 2x aastas boilerit).
Miks suuremat ei pannud? Näieks 400 l? Ja miks pesed, sesmõttes, et kas
veefiltreid ei ole või need ei aita?
--
Mart
Alo Raidaru
> Miks suuremat ei pannud? Näieks 400 l? Ja miks pesed, sesmõttes, et kas
> veefiltreid ei ole või need ei aita?
Naisevennal Tallinnas oli elamises 300 l ja kurtis ka seda vee
probleemi.
Et jääb seisma ja ei vahetu. Ja siis tekib lõhn.
Valisin siis poole väiksema.
Topeltfilter, nöör+võrk on ees. Temperatuuri tõstsin ka 65 peale.
Naine rohkem ei luba, kardab et keegi saab kogemata kõrvetada.
Vesi tuleb küll Tartu veevärgist, aga dushi all hakkad lõpuks sellist
"vinet" tundma.
Lased tühjaks, seintel on limane kiht.
Pesed maha, jälle hooletu.
Siin need veemehed pumpavad ka oma putkast kraavi. Ütlevad, et pesevad.
***
Kunagi füüsika instituudis oli laseril vaja vesijahutust ja tehti
kinnine süsteem.
Destvesi oli sees ja kasvas mis kole.
Kunagi elasime Kuriilidel allika kõrval, kust maa seest tuli 98 kraadine
vesi ja
oli hapu kah veel. Seest oli allikas roheline.
Ega selle elu vastu hästi ei saa. Ainult keemia aitab.
A.R.
Kalvi Teldre
"Mart Pirita" <ma...@ekustuta-positive.ee> wrote in message
news:3E19B7...@ekustuta-positive.ee...
> Alo Raidaru wrote:
>
> > Sa pead kasutama elektrit siis, kui vett vajad.
>
> Seda küll. Kuid seda peab niiehknaa kasutama, kui elektriga vett
> soojendada on plaanis.
>
> > Mitte siis kui ta "odav" on. Siit täiendav väike kulu. Pidasin seda
> > silmas.
>
> Aa. Huvitav oleks mõõta, mis on tulusam kas soendada siis kui vaja või
> koguaeg?
>
150 või 400 l mahuboileri soojakadu on suht väike. Seega vahet pole, millist
kasutad. Samuti võid kasutada kombineeritult - st. 100 l mahuboileri
lõppotsa paned veel läbivoolu boileri. Kuna vesi on soe siis läbivooluboiler
suurt elektrit ei kasuta. Küll aga kaob ära väikeste mahuboilerite õnnetus,
kui vanni vett lased, et algul on soe, kuid pärast on täitsa külm.
Eestis on suht raske läbivooluboilerit kasutada, sest nõuab tugevat
elektrivõrku. Samuti saab mahuveeboilerit sundida kasutama öist
elektrienergiat.
Kalvi
Andres V
news:3E19BE06...@ut.ee...
Mart Pirita wrote:
>
> Siis pesemise ajaks perenaine paneb pliidi seisma.
> Muidu lendab kaitse ja üks seebine mees saab külma dussi.
on ju miski prioriteedirelee välja mõeldud, millele saab ette anda, mis
järjekorras tarbijaid/kaitsmeid vooluta jäetakse. Pliit võib ju 5 min oodata
ka.
> Nüüd hoian 150 l kogu aeg soojas (ja pesen 2x aastas boilerit).
mina hoian 50 l soojas (madalaimal võimalikul temp-l) ja pole 2 aasta
jooksul kordagi boilerit avanud veel. Tarbimine 1-2 m3 kuus.
AndresV
Ilmar Naaber
> Naisevennal Tallinnas oli elamises 300 l ja kurtis ka seda
> vee probleemi.
> Et jääb seisma ja ei vahetu. Ja siis tekib lõhn.
Millisest seisvast veest te räägite?
Pole lausa näpuga järge ajanud palju päevas vett kulub,
kuid kui 150 liitrine pütt saab õhtuks tühjaks - kus ta siis seisab?
Selge see, 150 liitrisest pütist ei saa 150l sooja vett, sest külm tuleb
peale ja seguneb.
Ei viitsi arvutama hakata, kuid kui 70 kraadine vesi õhtuks on ca 20 kraadi,
siis oletades, et peale tuleb 10 kraadi peab vähemalt pool sellest kogusest
vahetuma päevas. Või on mu loogika vale, või ei saanud ma aru mis seisvast
veest te räägite.
Et sooja vett jätkuks külmaga segunemata kauemaks, tekkis mul selline mõte:
äkki oleks mõttekas panna järjestikku kaks väiksemat boilerit. Kütaks ainult
odaval ajal ja tarbiks teiset boilerist. Esimesest siis voolab peale sooja
vett ja külmaga segunema hakkab esimeses pottis.
See peaks _vist_ võimaldama väiksema(te)st boilerist rohkem sooja vett kätte
saada?
--
--
--IN--
Alo Raidaru
>
> "Alo Raidaru" wrote:
>
> > Naisevennal Tallinnas oli elamises 300 l ja kurtis ka seda
> > vee probleemi.
> > Et jääb seisma ja ei vahetu. Ja siis tekib lõhn.
>
> Millisest seisvast veest te räägite?
> Pole lausa näpuga järge ajanud palju päevas vett kulub,
> kuid kui 150 liitrine pütt saab õhtuks tühjaks - kus ta siis seisab?
Kuu veekulu on kuskil 6-7 kuupmeetrit (oma mõõtja), seega üle 200 l
päevas.
8 inimese peale on veevärgi mõõtja, näidud klapivad. Seega võiks uskuda.
Aga suvel on kuuma vee kulu vast siiski väiksem.
Kõike vett ju 35 kraadiga ei kasuta (siis oleks kuuma kulu 100 l).
Kui segamistemperatuur on 20-25, kulub vahetuseks õige mitu päeva.
Mõnikord oled veel paarpäeva ära.
Ka ei ole välistatud, et seal boileri sees on piirkondi, kus vesi ei
segune.
Usun oma nina. Rohkem kui kinnitust et nii ei saa olla. :)
Siinsetest "rääkijatest" peaks Kill Truu olema sama veetoru peal. (kui
pole tegu nimekaimuga).
Ei tea kuidas temal suvel on. Meil on ka teised kurtnud.
Nagu praktika näitab, aitab boileri pesemine ja filtrite vahetus.
A.R.
Kill Truu
torujupp. Kui mul on "manulisi", siis hakkan lõugama ...
Kill
Kuno Talimaa
"Ilmar Naaber" <ilmar....@mail.eee> wrote in message news:3e1a83cf$1...@news.estpak.ee...
> Selge see, 150 liitrisest pütist ei saa 150l sooja vett, sest külm tuleb
> peale ja seguneb.
Kui külm vesi tuleb pütti sisse alt, siis ta ei segune sooja veega, kui küttekeha pole sisse lülitatud. Sel puhul pole mingit
mehanismust, mis sunniks erineva temperatuuriga veekihte segunema ja vee soojusjuhtivus on suhteliselt kehv.
kt
Ardo Isküll
> vaheks, 18 kW oleks juba enam vähem. Ühesõnaga peab hakkama uurima,
> tundub, et siin keegi läbivoolu bolilerit ei kasuta.
>
läbivooluboilerit. Praegu enam ei kasuta. Nagu juba eespool mainitud,
puuduseks oli väike tootlikkus ja liiga suur tarbitav vool, mis on just
praegusel ampritasude ajastul kurjast. Praktiliselt ainuke eelis sellisel
läbivooluboileril on väikesed mõõtmed. Korralikku mahtboilerit kasutades ei
kaota Sa midagi, selle soojakaod on üsna nullilähedased. Soovitan õigesti
valitud mahuga mahtboilerit.
18 kW võimsusest jätkuks jah küll, aga see tähendab et igast faasist
tarbitakse ca 30A voolu. 1 faasi korral oleks see siis ca 90A!!!!
Ardo.
Hendrik Karilaid
ideed. Pane suur püstine boiler ja ainult öösel kütma. Ma ei tea, kas on
selliseid, mis oskavad ise öösel hästi tuliseks kütta ja päeval ainult siis,
kui ülemise otsa temperatuur on mingist piirist alla langenud? Ja sellega
jadamiisi võib (st. peale boilerit) ju panna läbivooluboiler, mis
temperatuuri pisut tõstab juhul, kui see on päeva jooksul jahtunud. 10
kraadi võrra tõstmise puhul peaks ju tootlikus 4x suurem olema?
Läbivooluboiler tuleks muidugi võimalikult kraanide ja dusshide lähedale
panna, kuid mahuboiler võib siis keldris olla. Peaks kõige lollikindlam
süsteem olema.
Hendrik
kristjan
>
> Kui külm vesi tuleb pütti sisse alt, siis ta ei segune sooja veega, kui
küttekeha pole sisse lülitatud. Sel puhul pole mingit
> mehanismust, mis sunniks erineva temperatuuriga veekihte segunema ja vee
soojusjuhtivus on suhteliselt kehv.
Jah aga kui külm vesi pütti tuleb siis tuleb ta ikkagi mingi survega ja see
sama surve ju peaksabgi vähemalt mingi osa veest segamini.
Kristjan
Alo Raidaru
>
> Jah aga kui külm vesi pütti tuleb siis tuleb ta ikkagi mingi survega ja see
> sama surve ju peaksabgi vähemalt mingi osa veest segamini.
Vaata surve kui selline ei peksa midagi.
Kui äravoolu ei ole, pole ka mingit liikumist.
Kui avad natuke ühe kraani, nii et ainult tilgub, tuleb ka süsteemist
vett juurde tilkhaaval.
See surve all olek on analoogiline lindude istumisega elektritraatidel,
õhuga autokummis
ja veega lillevaasis. Staatiline rõhk ei tekita liikumist.
Suur liikumine tekib alles rõhu muutusel. Kui torus on auk. Või kraani
avad.
Aga ka siis, kui dussist vesi täie hooga tuleb,
jookseb boilerisse sisse suhteliselt aeglane veevool.
(10 l minutis, nagu mõõtsin) See ei pea tekitama intensiivset
segunemist.
A.R.
indrek siitan
> Naisevennal Tallinnas oli elamises 300 l ja kurtis ka seda vee
> probleemi. Et jääb seisma ja ei vahetu. Ja siis tekib lõhn.
mul 250l / 2 inimest ja sama jama. :(
--
Indrek
Jaan Laasalu
> Lugesin threadi läbi ja tundus, et keegi ei pakkunud kahetariifse elektri
> ideed. Pane suur püstine boiler ja ainult öösel kütma. Ma ei tea, kas on
> selliseid, mis oskavad ise öösel hästi tuliseks kütta ja päeval ainult
siis,
> kui ülemise otsa temperatuur on mingist piirist alla langenud?
Kodus 200l boiler. Kasutajaid 3.
Ostsin miski seadme mis näeb välja nagu kell+vargapesa. (Key-ehituskaubad?
Järve selveri kõrval.)
Sättisin boileri ja seina vahele tööle -> 0h-6h + nädalavahetus, st
öötariifi ajal.
Enne oli öö/päeva vahekord ~50/50
nüüd ~60/30. (abs suurusi ei mäleta kokku vist ca 1000kr mõlemal kuul).
Vesi pole kordagi külmaks jäänud.
Kell maksis ~300.00, võimsust 3,6 kW (minu boiler max 2,4kW).
Järledusi võib ise teha.
trv,
Jaan
Mart Pirita
> Lugesin threadi läbi ja tundus, et keegi ei pakkunud kahetariifse elektri
> ideed. Pane suur püstine boiler ja ainult öösel kütma.
Jah, seda tean ja seda ka paljud praktiseerivad, sest boileri kütmine
päevasel ajal on tegelikult mõtetu. Kuid elekrit tarbib see ikka.
Mina püüdsin aru saada kas läbivoolu boileri kasutamine võib tulla
odavab tavaboileri omast.
--
Mart
Hendrik Karilaid
> Jah, seda tean ja seda ka paljud praktiseerivad, sest boileri kütmine
> päevasel ajal on tegelikult mõtetu. Kuid elekrit tarbib see ikka.
Kui kiiresti need mahtboilerid siis jahtuvad? Maal vahetati katlamaja soe
vesi boileri vastu, kuna tuli odavam ja see boiler on väljast jahe ja hoiab
ikka päevi sooja vett, kui välja lülitada.
> Mina püüdsin aru saada kas läbivoolu boileri kasutamine võib tulla
> odavab tavaboileri omast.
Tuleb odavam, kuna sa ei saa palju sooja vett korraga kasutada. Muu sääst on
tühine selle kõrval, mis öise elektriga säästaksid.
Huvitav, miks boilereid vaakumtermosega ei tehta? Vist ei oma mõtet?
Hendrik
Kalvi Teldre
Sa mõtle esiteks, et boileris on paras surve (vvevõrgu surve+kuumutamisest
tekkiv surve). Lisaks veel vee kaal ja teraskesta kaal. ja kui vaakum sisse
panna siis välisrõhu korvamiseks peab ka väliskest kogukas olema. Lõpuks
kaalub kogu kupatus väga palju ja on oi kui kallis.
Kalvi
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message
news:3e1c01da$1...@news.estpak.ee...
Hendrik Karilaid
news:3e1c0fc8$1...@news.estpak.ee...
> Sa mõtle esiteks, et boileris on paras surve (vvevõrgu surve+kuumutamisest
> tekkiv surve). Lisaks veel vee kaal ja teraskesta kaal. ja kui vaakum
sisse
> panna siis välisrõhu korvamiseks peab ka väliskest kogukas olema. Lõpuks
> kaalub kogu kupatus väga palju ja on oi kui kallis.
kõigest 1 atm juurde. Selle pärast küll seinad oluliselt paksemad ei pea
olema. Tean seda, et 1atm on võrdeline 11m kõrguse veega, st. et pumbata
vett 11m kõrgusele on vaja õhu suhtes 1atm survet. Maju on kõrgemaid küllaga
ja see vaakumi hoidmiseks lisanduv kaal on tühine vett täis boileri kaalu
suhtes. Aga effektiivsus oleks oluliselt kõrgem, kui penoplastiga
soojustatud boileril.
Hendrik
Alo Raidaru
>
> Tere!
>
> Sa mõtle esiteks, et boileris on paras surve (vvevõrgu surve+kuumutamisest
> tekkiv surve). Lisaks veel vee kaal ja teraskesta kaal. ja kui vaakum sisse
> panna siis välisrõhu korvamiseks peab ka väliskest kogukas olema. Lõpuks
> kaalub kogu kupatus väga palju ja on oi kui kallis.
Füüsikutel on vedele lämmastiku ja heeljumi jaoks sellised metallanumad
olemas.
10 liitrit, 50 l ja ka suuremaid on. Kenad, roostevabad ja sobiksid.
Aga kätte neid ei saa.
Ja vedelet lämmastikku hoidsime ka penoplastist topsis ja seisis üsna
kaua.
Seega peab ka penoplast üsna hästi. Ja on natuke odavam.
Ja mis hirmus kole asi juhtub, kui keldris boiler sooja lekitab.
Lihtsalt kütad keldrit elektriga.
A.R.
Kalvi Teldre
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message
news:3e1c136f$1...@news.estpak.ee...
Ära unusta, et kuna vaakum peab olema siseseina ja välisseina vahel siis
peavad mõlemad seinad olema tugevad. Kokkuvõttes ikkagi topeltkaal. Kuid
soojus läheb tänu soojuskiirgusele ikkagi läbi vaakumi.
Kalvi
Hendrik Karilaid
> Ära unusta, et kuna vaakum peab olema siseseina ja välisseina vahel siis
> peavad mõlemad seinad olema tugevad. Kokkuvõttes ikkagi topeltkaal. Kuid
> soojus läheb tänu soojuskiirgusele ikkagi läbi vaakumi.
siis peab üsna õhukeste seintega suuri rõhkusi. Välja tuleb teha kest, mis
talub 1atm rõhku ja siseseina kah selle võrra paksendada, st. kui kaalu
rõhuga võtta, siis tuleb pool kaalust juurde. Võibolla vähemgi, kui boilerid
üle 4atm vastu peavad. Tegelikult veelgi vähem, kuna vastavat kuju kasutades
tõuseb rõhu taluvuspiir kaalu tõusu sust kiiremini. Ja kui palju kaalub
boileriga võrreldes selle sees olev vesi.
Et vältida kadu soojuskiirguse abil, tehakse termosel vaakumis olevad pinnad
hõbedased.
Hendrik
Toomas Uiboupin
> Sättisin boileri ja seina vahele tööle -> 0h-6h + nädalavahetus, st
> öötariifi ajal.
> Enne oli öö/päeva vahekord ~50/50
> nüüd ~60/30. (abs suurusi ei mäleta kokku vist ca 1000kr mõlemal kuul).
Kui rahaliselt polnud vahet, siis mis mõte asjal on? Öösel tarbitakse
lihtsalt siis 2 korda rohkem elektrit, kui päeval?
toomas
Hendrik Karilaid
news:3e1c3189$0$156$bb62...@diablo.uninet.ee...
tundub see lihtsalt 20% olevat ja ju siis teisel kuul tarbiti elektrit
näiteks kütte peale rohkem, et võrdne tuli.
Hendrik
Kuno Talimaa
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message news:3e1c136f$1...@news.estpak.ee...
Tean seda, et 1atm on võrdeline 11m kõrguse veega, st. et pumbata
> vett 11m kõrgusele on vaja õhu suhtes 1atm survet.
Veesamba staatiline rõhk on 10m puhul 1,0 kg/cm2. See tuleneb vee erikaalust, mis on 1.0kg/dm3 temperatuuril kuskil 20C. Sry, et ma
SI süsteemi ei kasutanud, aga eelnevalt käis ka jutt atm-dest, 1atm=1kg/cm2=760mm (Hg) Pumpamisel lisandub küll ka torustiku
rõhukadu. Kuid et ta oleks 0,1 atm (1m veesammast, H2O), seda ei maksaks küll eeldada, see sõltub rohkem pumbatavast vedelikukvoost
ja torustiku takistusest.
kt
Hendrik Karilaid
news:3e1c3...@news.estpak.ee...
> Veesamba staatiline rõhk on 10m puhul 1,0 kg/cm2. See tuleneb vee
erikaalust, mis on 1.0kg/dm3 temperatuuril kuskil 20C. Sry, et ma
> SI süsteemi ei kasutanud, aga eelnevalt käis ka jutt atm-dest,
1atm=1kg/cm2=760mm (Hg) Pumpamisel lisandub küll ka torustiku
> rõhukadu. Kuid et ta oleks 0,1 atm (1m veesammast, H2O), seda ei maksaks
küll eeldada, see sõltub rohkem pumbatavast vedelikukvoost
> ja torustiku takistusest.
Ma tegin nii otsese võrdluse seetõttu, et vett ei anna pumbata (ehk imeda)
kõrgemalt, kui 11m, kuna siis tekib torustikus vee raskuse tõttu vaakum.
Sedasi töötasid ka maailma esimesed paromeetrid. Pead ei anna, et see number
õige on, kuid sinnakanti ikka.
Väitsid, et 1atm=1kg/cm2 kohta. Kui toru on 10m kõrge ja ristlõige on 1cm,
siis tema sees on täpselt kilo vett. Mis siis valesti on?
Hendrik
Kuno Talimaa
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message news:3e1c38f6> Sedasi töötasid ka maailma esimesed paromeetrid.
Kui juba norida, siis ka paromeeter kirjutatakse pehme peega.
kt
Kuno Talimaa
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message news:3e1c38f6$1...@news.estpak.ee...
> Ma tegin nii otsese võrdluse seetõttu, et vett ei anna pumbata (ehk imeda)
> kõrgemalt, kui 11m, kuna siis tekib torustikus vee raskuse tõttu vaakum.
> Sedasi töötasid ka maailma esimesed paromeetrid. Pead ei anna, et see number
> õige on, kuid sinnakanti ikka.
> Väitsid, et 1atm=1kg/cm2 kohta. Kui toru on 10m kõrge ja ristlõige on 1cm,
> siis tema sees on täpselt kilo vett. Mis siis valesti on?
Valesti on 10m asemel 11m. Igas sinu toodud mõttes, k. a. vee imemine. Kuigi viimane sõltub õhurõhust ehk siis täpne on ta õhu rõhul
760mm(Hg).
kt
Toomas Uiboupin
> Eh, kui palju võtab soojaveeboiler võrreldes ülejäänud majapidamisega?
Siin
> tundub see lihtsalt 20% olevat ja ju siis teisel kuul tarbiti elektrit
> näiteks kütte peale rohkem, et võrdne tuli.
Vat seda ma ütlengi, et kõik toovad mingi tunde järgi selle välja :) Tunne
aga on nagu ta on... Et siis kui palju reaalselt see ainult öösel
soojendamine kokku hoiab, et ütle(arvuta?) keegi.
toomas
Mart Pirita
> Kui juba norida, siis ka paromeeter kirjutatakse pehme peega.
Kui norida siis on olemas nõrk p, mitte pehme...
--
Mart
Hendrik Karilaid
1cm,
> > siis tema sees on täpselt kilo vett. Mis siis valesti on?
>
> Valesti on 10m asemel 11m. Igas sinu toodud mõttes, k. a. vee imemine.
Kuigi viimane sõltub õhurõhust ehk siis täpne on ta õhu rõhul
> 760mm(Hg).
ju eriti mõõta. 10m kaevust saab vett veel "ilusa ilmaga" kätte maapinnal
asuva pumbaga, kuid 11m kaevust ei saaks enam mingi õhurõhu puhul. Aga noh,
mis me vaidleme 10 või 11. Palju vahet pole ju. Point oli see, et vaakum
võrreldes veevärgi rõhuga ei muuda boileri kaalu kahekordseks.
OT: Mäletan kusagilt raamatust, et kunagi olla üritatud õhulaeva teha, mis
heeliumi või vesiniku asemel vaakumit sisaldaks ja siis välja surutud õhu
arvel kergem oleks ja õhku tõusta suudaks. Hiljem olla keegi teine teadlane
tõestanud, et ei ole võimalik ehitada nii kerget kesta, mis 1atm vastu peaks
ja ca 1kg välja surutud õhu 1m3 kohta kaaluks. See kõik oli mingi sajandeid
tagasi. Äkki tänapäevaste materjalidega siiski õnnestub?
Hendrik
Hendrik Karilaid
> > Kui juba norida, siis ka paromeeter kirjutatakse pehme peega.
> Kui norida siis on olemas nõrk p, mitte pehme...
Sry offtopicu pärast
Hendrik
Meelis Klimov
Alo Raidaru wrote:
> Füüsikutel on vedele lämmastiku ja heeljumi jaoks sellised metallanumad
> olemas.
> 10 liitrit, 50 l ja ka suuremaid on. Kenad, roostevabad ja sobiksid.
> Aga kätte neid ei saa.
Heeliumi, eksju ;)
Nimetatakse neid Dewari anum ja neid saab täiesti vabalt osta. Üks 25 liitrine,
mis praegu silma hakkas, maksab näiteks 18KEEK.
> Ja vedelet lämmastikku hoidsime ka penoplastist topsis ja seisis üsna
> kaua.
> Seega peab ka penoplast üsna hästi. Ja on natuke odavam.
Küllalt paljud tänapäeva Dewarid ongi penoplastist isolatsiooniga.
OnuMel
Jaan Laasalu
> Vat seda ma ütlengi, et kõik toovad mingi tunde järgi selle välja :) Tunne
> aga on nagu ta on... Et siis kui palju reaalselt see ainult öösel
> soojendamine kokku hoiab, et ütle(arvuta?) keegi.
>
Otsisin siis arved välja:
November:
päev 462 kWh
öö 410 kWh
Detsember:
päev 375 kWh
öö 673 kWh
Detsembri tarbimise üldine suurenemine oli tingitud ilmselt ka sellest, et
lihtsalt läks
külmemaks ja keerasin veidi kütet juurde.
Konkreetne rahaline kasu selgub ilmselt siis, kui teha mingit pikemaajalist
statistikat.
See kella kasutamine oli näiteks kuidas lihtsa vahendiga veidi kokku hoida.
trv,
Jaan
Alo Raidaru
> Veesamba staatiline rõhk on 10m puhul 1,0 kg/cm2.
> See tuleneb vee erikaalust, mis on 1.0kg/dm3 temperatuuril kuskil 20C.
> Sry, et ma SI süsteemi ei kasutanud, aga eelnevalt käis ka jutt atm-dest,
> 1atm=1kg/cm2=760mm (Hg)
Huvitav, et Maa ümbermõõdust saadud meeter ja juhuslikult valitud
metallitükk
on nii täpselt seotud õhusamba kaaluga.
Kui natuke asjasse süveneda ja arvutada
siis ilmneb, 760 mm elavhõbedat kaalub
13,5461 x 760 = 10295,036
Seega on õhusammas natuke raskem kui 10 meetrine veesammas
ja vastab 10,295 meetri pikusele veesambale.
Seda on ka varem tähele pandud ja koolides õpetataks lastele,
et on olemas looduslik ja tehniline atmosfäär.
Omavahel natuke erinevad, aga mitte palju.
A.R.