voolutugevus
Kaupo Kalda
siiski, maja elektrivarustus on 25A märgitud. kas sellest piisab?
elektrikütet majas pole.
--
tervitades,
-------------------------------------------------------
Kaupo Kalda webm...@ok.ee GSM 050 96 742
OK Interactive http://www.okia.ee http://www.ok.ee
Tel. 66 96 730 Narva mnt. 7D 10117 Tallinn EST
-------------------------------------------------------
Vootele Voit
> Hei, elektrilised terminid on minu jaoks tume maa :)
>
> siiski, maja elektrivarustus on 25A märgitud. kas sellest piisab?
> elektrikütet majas pole.
ohmi seadust jms värki õpetati minumeelest 6. klassis
rusikareegel on selline, et 1kW seade võtab ca 5A voolu.
tavaliselt kipuvad suuremate tähtpäevade ajal tarbijad
korraga sees olema:
elektripliit, kus korraga huugab mitu plaati ja küpsetusahi,
võib võtta 7-13 kW, boiler 1,5-3 kW, mikrolaineahi 0.7-1,5kV,
nõudepesumasin, pesumasin, triikraud ka samas järgus.
saunakeris on miski 4-8kW,
jaga need asjad 3 faasi peale ära (kui on 3 faasi) ja arvuta ise.
--
vootele
Kuno Talimaa
"Kaupo Kalda" <webm...@ok.ee> wrote in message news:3D6CD03C...@ok.ee...
> Hei, elektrilised terminid on minu jaoks tume maa :)
>
> siiski, maja elektrivarustus on 25A märgitud. kas sellest piisab?
> elektrikütet majas pole.
Oleneb mille jaoks ja mitu faasi. Loe oma tarbijate võimsused kokku, anna nende kasutussagedus
ja siis võib mõelda, palju oleks "paras".
kt
Mart Pirita
>
> siiski, maja elektrivarustus on 25A märgitud. kas sellest piisab?
> elektrikütet majas pole.
Sõltub, peaks piisama, see on 16,5 kW, mul kulub see ainult kütte peale
ära ja jääb veel tiba üle ka muudele asjadele. Ja kui ei piisa, siis
võid alati juurde osta.
--
Mart
Mart Pirita
>
>
> ohmi seadust jms värki õpetati minumeelest 6. klassis
>
Volt korda amper = watt vist oli?
--
Mart
Kaupo Kalda
on vaid tavalised kodumajapidamismasinad mis allpool ka üles loetletud
ja kõik korraga vaevalt sees saavad olema. kuigi välistatud ju pole.
kogu suurem tehnika (köögis + pesumasin) on A klassi energiatarbega,
kui see midagi mõjutama peaks.
ehk piisab :)
ps. mis on 3 faasi? :)
kaups,
täielik võhik
Vootele Voit
> ps. mis on 3 faasi? :)
ühte faasi mööda tuleb pinge, teist mööda vool ja
kolmandat mööda koosiinus fii... (ära usu! :)
tegelikult, 3 faasilise ühenduse korral tuleb majja sisse
neli juhet: kolm faasi ja null. nimetatakse ka tööstusvooluks.
kolmefaasiline kaitseautomaat näeb tavaliselt välja nagu
kolm üksikut automaati kõrvuti, millede nupud on klambriga
kokku ühendatud
loe ka:
http://www.energia.ee/et/tasubteada?energiaviewer_folderid=322&energiaviewer
_sec=14
--
vootele
Tonu Aas
> > elektrikütet majas pole.
Peaks ikka piisama kui just ei priiska. Mul on 16 ja loodan ka ellu jääda.
> Sõltub, peaks piisama, see on 16,5 kW, mul kulub see ainult kütte peale
> ära ja jääb veel tiba üle ka muudele asjadele. Ja kui ei piisa, siis
> võid alati juurde osta.
Kas odavam ei tule prioriteedireleed peale panna, põrandakütted ja
boilerid
master/slave panna, kui hingehinna eest ampreid juurde osta. Ja lisaks
sellele pead oma
elektrikilpi ka upgradema.
Ega see 16,5 kW sul ometi kogu aeg kära. Ainult elektriküttega suur maja
sööb selle vist isegi ära.
Ja faasid loe ise ära: kui sisse tuleb 2 traati, siis 1faas ja kui 4
traati siis 3 faasi.
Tõnu.
tanel
> ps. mis on 3 faasi? :)
nagu 3 eraldi juhet või nii :)
3-faasilise ühenduse tunned elektrikilpi sisse
nähes ilmselt ära.
tavaliste koduseadmete kontekstis võib asja
vaadelda selliselt, et paned ntx ülemise
korruse 1 kaitsme alla, alumise teise alla
ja köögi 3. alla ja siis saad igal pool
kuni 25A voolu tarbida, kokku seega kuni
3x rohkem.
El. pliidi annab 3-faasilisse võrku ühendada
nii, et osa plaate ühe faasi peal ja osa teise peal.
tanel
Toomas Kordemets
> Kas odavam ei tule prioriteedireleed peale panna, põrandakütted ja
> boilerid
> master/slave panna, kui hingehinna eest ampreid juurde osta. Ja lisaks
> sellele pead oma
> elektrikilpi ka upgradema.
Seda prioriteedireleede värki ma julgen reklaamida. Mul on 20A ja rohkem
ei anta (3x220V põhjatallinnas, vanad kaablid postis). Kütan elektriga.
Panin siis ka kütted ja boileri läbi relee ja mitu aastat on juba
muretu. Peakaitsme panin aeglase sulavkaitsme, see relee tahan
rakendumiseks pisut aega. Aga igastahes on täiesti selge alternatiiv
amprite juurdeostmisele (kes saab üldse osta).
Tom
Mart Pirita
>
>
> nagu 3 eraldi juhet või nii :)
Ikka neli, kui just vanalinn pole, et võetakse pinget faaside mitte
faasi ja nulli vahelt.
--
Mart
Kuno Talimaa
"Mart Pirita" <ma...@ekustuta-positive.ee> wrote in message
news:3D6CD9...@ekustuta-positive.ee...
> Sõltub, peaks piisama, see on 16,5 kW, mul kulub see ainult kütte peale
> ära ja jääb veel tiba üle ka muudele asjadele. Ja kui ei piisa, siis
> võid alati juurde osta.
Kui endale GE kaitseautomaadi hingeelu selgeks teed, mida hetkel EE paigaldab, saad teada, et
ampreid saab ca 50% "juurde osta" 1,5mm kuuskantvõtit kasutades.
kt
Andres Kaju
Valdo Praust
In article <3D6CDA3B...@ok.ee>, webm...@ok.ee says...
>ps. mis on 3 faasi? :)
Tavaline valgustusvool (ehk nn 1 faas) on kaks traati - üks neist on
maaga ühendet ehk nn nulljuhe (ja sellest võib lööki saamata üldjuhul
kinni krabada), teine on aga esimesega võrreldes 220 V pinge all ehk
siis faas. Ja voolutarvititel on otsas pistik, mis kujutab endast
(vähemalt meie standardiruumis) kaheharuline ümmarguste otstega asja.
Kui selline pistik tavalisse seinakontakti pista, siis satub üks nimetet
otestest nulljuhtmesse, teine aga faasijuhtmesse ja tarviti hakkab
kulutama voolu nende vahel.
Võimsuse ja voolu vahe arvutatakse siin vahemist P = 0,22 x I (P on
võimsus kilovattides, I voolutugevus amprites.
Tavalise valgustusvoolu edasiarendus on nn massijuhtmega valgustusvool,
kus teatud kaalutlusil (mida ma ei tahaks populaarteaduslikkuse juurde
jäädes lahti seletada) on lisaks nulljuhtmele igal pool ma nn massijuhe,
mida mööda vool ei liigu ja mis maandab nt asjade korpused nii ära, et
Sa seal voolu ei saa saada. Meie standardiruumis on säärase süsteemi
pistikute ümarharud veidi jämedamad ning pesa servas (pistiku külgedel)
on veel üks kontakt, mis on nn massijuhe. Säärane standard hakkas
siinmail levima peale Eesti taasiseseisvumist (tekkis jama - jäme ots ei
lähe veneaegse pistikupesa peenikesse auku)...
Füüsika (elektrotehnika ehk vahelduvvoolu) eripäradest tingituna on
eeltoodud faas-null süsteemi ehk siis valgustusvoolu puudus aga see, et
selle tehnikaga on elektrimootoreid väga raske teha - nad tuleb
valmistada suured ja kohmakad. Et sellest puudusest üle saada, mõeldi
välja nn kolmefaasisüsteem, kus ühe faasijuhtme asemel on neid
kogunisti 3 tükki.
Iga nimetatud faasijuhe kolmest on maapinnaga ehk siis nulljuhtmega 220
V pinge all. Kui võtta aga suvalised kaks faasijuhet kolmest omavahel,
siis need on omavahel 380 voldise pinge all (220 tuleb korrutada
ruutjuur 3-ga, miks, selle jätan jälle populaarsuse huvides vaatluse
alt välja).
Selline süsteem, mida nimetatakse lisaks 3-faasilisele voolule vahel ka
tööstusvooluks, võib omada 3 kuni 5 juhet, olenevalt standardist ja
ajast, mil elektriinstallatsioon ehitatud. Et käitada ühte (küllalt
võimsat) elektrimootorit, peab igal juhul mootorini kulgema 3
faasijuhet. Nulljuhtme kulgemine sinna ei ole üldjuhul vajalik, kuna
selline mootor "liigutab voolu" vaid faaside vahel (kus on 380 volti),
mitte faasi ja nulli vahel. Reeglina läheb sinna aga ka nulljuhe - nii
näeb veneaegne 3-faasilise ehk tööstusvoolu pistik välja selline suur
ümmargune kobakas (läbimõõduga umbes 10 cm), millel on küljes neli
rühmitatud lapikut klemmi - kolm klemmi faasijuhtmete jaoks, üks
nulljuhtme jaoks. Reeglina on veneaegse standardi tööstusvoolu pistikud
ja pesad musta värvi plastmassist.
Kaasaegne tööstusvoolu ehk 3-faasilise voolu süsteem on aga veidi
teistsugune, kuna ohutusnõuete tõttu sisaldab see lisaks kolmele
faasijuhtmele ja nulljuhtmele veel eraldi maandusjuhet; seega kokku 5
juhet. Meie ehk Euroopa standardiruumis näevad selle pistikud välja
umbes ümmargused 6 cm läbimõõduga, mille sees asub tihedalt koos 5
jämedat ümarklemmi. Kui pistik ei ole pesas, siis sulgub pesa
vedru abil veelkaanega. Reeglina on nii pistikud kui ka vastavad pesad
punast + hallikasvalget värvi plastmassist. Nt kui vaadata
elektripliite, tööstuslikke suuri soojapuhureid, siis nende taga olevad
pistikud/pesad on reeglina säärased.
Ning lisaks võib öelda, et nn euro-tööstusvoolu pistikustandardeid on
veel kaks - alla 32 amprise voolutugevuse jaoks väiksemate mõõtmetega
pistikud/pesad (reeglina on kõik koduste majapidamiste nn
euro-tööstusvoolu pistikud-pesad sellised) ning suuremate võimsuste (üle
32 ampri) korral mõõtmetelt lihtsalt veidi suuremad. Muide - oma
väliskuju osas on need väga sarnased, erinevus on ainult mõõtmetes -
asjad on samades värvides ja peale vaadates enamvähem sama kujuga.
Muidugi ühe standardi pistik teise standardi pessa ei hakka...
Lisaks elektrimootorite tootmise lihtsusele, töötamise ökonoomsusele ja
selleks kuluva mnaterjali vähesusele (ükski tõsisem mootor ei käi
reeglina faas-null süsteemi ehk valgustusvoolu pealt, vaid ikka 3 faasi
pealt) on kolmefaasilise elektrivõrgu eelis veel see, et vajatakse
väiksema ristlõikega juhtmeid. Teiste sõnadega - voolutugevus on sama
võimsuse juures veidi väiksem. Põhjusi on kaks - esiteks on voolutugevus
jaotatud 2 juhtme asemel 3 juhtme vahel; teiseks põhjuseks on aga suurem
pinge (220 voldi asemel 380 volti).
Kolmefaasilisest voolust saab faas-null süsteemi ehk valgustusvoolu
alati tekitada, viies kolmest faasist edasi vaid ühe pluss nulljuhtme.
Enamikes majapidamistes on kaasajal sees tööstusvool ehk siis
kolmefaasiline vool, kuigi paljudes vanemates majapidamistes leidub
senini ka ühefaasilist. Kui majas (korteris vm) on vaid valgustusvool ja
üks faas, siis sellest võrgust ei saa kolmefaasilisi tarbijaid
(mootoreid sisaldavad masinad, suured tööstusliku soojapuhurid vm)
käitada.
Kui kolmefaasiline vool tuleb (voolukapis) jaotada vaid
valgustusvooludeks, siis pannakse reeglina erinevad ahelad erinevate
faaside peale, et kõigi kolme faasi koormused oleksid ühtlased: nt ühe
faasi taga köö, teise taga 2 tuba, kolmanda taga veel 2 tuba jne. Kui
faasid saavad väga ebaühtlasi (valgustusvoolu) koormusi, siis tekitab
see tekitab energi tootjatele ja jaotajatele hulga suuri lisaprobleeme
(mida ma aga jutu lihtsuse tõttu ka ei puudutaks).
Ning lõpetuseks veel üks praktiline nõuanne - kolmefaasiline
elektrimootor võib ringi käia põhimõtteliselt mõlemat pidi. Kui mootor
käib ringi nn "tagurpidi", siis kahe suvalise faasijuhtme omavaheline
vahetamine (nt pistikus või pesas) muudab mootori pöörlemissuunda.
Veneaegsete nn "suurte mustade pesadega" installatsioonides on see
vägagi tihti probleemiks, kuna elektrikul ei ole reeglina juhtmete pessa
ühendamisel kaasas seadet, mis võimaldab kindlaks määrata, kas mootori
pöörlemissuund on õige või mitte.
Vabandan ülielementaarse ja ülidiletantliku jutu eest ning soovin mitte
fleimi kaela saada, et "the very basics of" igapäevaste vooluvõrkude
praktikast ära rääkisin. Tean juba ette, et see jutt on enamikele
elektriga seotud inimestele üliigav lugeda, kuid eeldatavalt võiks
mõnede jaoks siin kasulikke teadmisi olla.
Parimat,
Valdo Praust
Ott Ojamaa
0tt 0jamaa
Gert Markov
> >
absoluutse offtopikuna küsin, et miks on küll nii, et tihti on vastuste
juures üht või teispidi küsija lolliks tehtud?
inimene tunnistab, et Edisson ei kuulu tema 3 miloni parima tuttava hulka ja
siis tuleb kolakas, et kuues klass jne.
kui kõik oleksid spetsialistid, ei oleks juvaja säärast gruppi?
gert
Vootele Voit
> absoluutse offtopikuna küsin, et miks on küll nii, et tihti on
> vastuste juures üht või teispidi küsija lolliks tehtud?
> inimene tunnistab, et Edisson ei kuulu tema 3 miloni parima
> tuttava hulka ja siis tuleb kolakas, et kuues klass jne.
kuna sa seda absoluutse offtopikuna avalikult küsid, siis
ma ka avalikult vastan:
esiteks, ma ei tahtnud küsijat lolliks teha, vaid vihjata, et
selles "tumedas" elektrivärgis, (Amprid x Voldid = Watid)
pole midagi keerulist ja tõenäoliselt on see algkoolis
läbivõetud asi.
tihtipeale on nii, et inimene teab sisuliselt asja aga ei oska
seda reaalse eluga seostada.
teiseks, ma vähemalt oletan, et arvutitega kokkupuutuv
inimene on suuteline ülalnimetatud valemist aru saama,
vastasel korral poleks mõtet üldse asja seletada.
kolmandaks, antud teema kohta leiab netist vastuse kiiremini
kui newsist küsides. kasvõi sealtsamast www.energia.ee lehelt.
kui inimene siiski newsist küsis, siis ilmselt sellepärast, et
kindel olla, kas ta on õigesti aru saanud. vt. minu: "esiteks".
vabandust, kui ma selle 6. klassiga kellegi tundeid riivasin.
--
vootele
Kuno Talimaa
"Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote in message news:3d6d4...@news.estpak.ee...
> kolmandaks, antud teema kohta leiab netist vastuse kiiremini
> kui newsist küsides. kasvõi sealtsamast www.energia.ee lehelt.
http://www.energia.ee/et/tasubteada?energiaviewer_folderid=322
kt
Paavo Sild
<vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote:
>esiteks, ma ei tahtnud küsijat lolliks teha, vaid vihjata, et
>selles "tumedas" elektrivärgis, (Amprid x Voldid = Watid)
>pole midagi keerulist ja tõenäoliselt on see algkoolis
>läbivõetud asi.
Märgiks, et märgitud valem kehtib vaid erijuhul (aktiivkoormuse
korral).
rgds,
Paavo Sild
Andres V
Kuidas siis _üldjuhul_ arvutada?
Kui palju ma peaks el.võimsust taotlema saunsuvila jaoks, kus elektriga
kütta ei kavatse ja max tarbitav võimsus, mida ette kujutan, on el.pliit (~5
kW) + boiler (2,5 kW) + veepump (<1kW?) + 500W pirne (+ külmik + raadio) ?
3x16A piisab?
AndresV
"Paavo Sild" <pa...@uninet.NO.SPAM.ee> wrote in message
news:oesrmu0sjd71cnu0f...@4ax.com...
tanel
> Kuidas siis _üldjuhul_ arvutada?
Üldjuhul Sul ongi valdavalt aktiivkoormus ja sellest
valemist täiesti piisab.
> kW) + boiler (2,5 kW) + veepump (<1kW?) + 500W pirne (+ külmik + raadio) ?
Nimetatud asjadest ehk ainult veepump, külmik ja raadio
võivad ka reaktiivenergiat tarbida.
tanel
Kalvi Teldre
Andres V <andre...@mail.ee> wrote in message
news:akl36n$ld4$1...@kadri.ut.ee...
> vähemalt minu jaoks ajasid lihtsa asja segasemaks :(
> Kuidas siis _üldjuhul_ arvutada?
> Kui palju ma peaks el.võimsust taotlema saunsuvila jaoks, kus elektriga
> kütta ei kavatse ja max tarbitav võimsus, mida ette kujutan, on el.pliit
(~5
> kW) + boiler (2,5 kW) + veepump (<1kW?) + 500W pirne (+ külmik + raadio) ?
> 3x16A piisab?
>
> AndresV
>
Sõltub harjumustest ja mugavustest. Iseenesest säästlikule ja
mittenõudlikule piisab. Kui aga lugeda Saksamaa soovituslikku peakaitsme
valiku kriteeriumit siis ei piisa. Ühele piisab sapakast, teisele mersu.
Minu soovitus on, et jää 25 A juurde, kui aga ihud hammast püsitasuga paketi
peale siis võta 16 A. Aga kui tulevikku mõtled ja laiendada tahad siis võta
32 A. Mitu tuttavat elavad sinu toodud asjade puhul ka 1*10A kaitsmega
tänaseni ära. Lihtsalt kui pliidipeal süüa tehakse siis keegi telekat
vaadata ei tohi ja pliidil on korraga vaid üks raud sees.
Kalvi
Kalvi
Vootele Voit
> Märgiks, et märgitud valem kehtib vaid erijuhul
> (aktiivkoormuse korral).
märgiks, et üldjuhul on meil erijuht ja meil on (oli) vaja
rusikareeglit, millega arvutada.
--
vootele
Alo Raidaru
Vootele Voit wrote:
> ohmi seadust jms värki õpetati minumeelest 6. klassis
Üks väike tähelepanek.
Võimsuste ja voolude arvutamisel härra Ohmi valemit vaja ei lähe.
Küll aga võib teadmisest, et
mida suurem on press, seda suurem on tulemus, (ohmi seadus)
olla kasu näiteks reklaaminduses või muidu elus.
A.R.
Reino Vainaste
wrote:
> Tere!
>
>Andres V <andre...@mail.ee> wrote in message
>news:akl36n$ld4$1...@kadri.ut.ee...
>Minu soovitus on, et jää 25 A juurde, kui aga ihud hammast püsitasuga paketi
>peale siis võta 16 A. Aga kui tulevikku mõtled ja laiendada tahad siis võta
>32 A. Mitu tuttavat elavad sinu toodud asjade puhul ka 1*10A kaitsmega
palju EE on arvestanud ampreid juba vene ajal ehitatud hoonete
jaoks, vanasti olid 6 ja 10 A kaitsmed, kui suure võiks nüüd panna,
ilma et EE ampritasu hakkaks tahtma 16 või 20 või midagi muud
seda peab arvestama, et kui hakkad väga palju elektrit tahtma,
on nad kohe valmis uue liini/alajaama/elektrijaama ehitama,
kui sul pappi jagub nendega jagada :)
Reino
Kalvi Teldre
Reino Vainaste <rei...@hot.ee> wrote in message
news:b36umucpge13cjbhu...@4ax.com...
> On Thu, 29 Aug 2002 16:37:04 +0300, "Kalvi Teldre" <kal...@et.ee>
> wrote:
>
> palju EE on arvestanud ampreid juba vene ajal ehitatud hoonete
> jaoks, vanasti olid 6 ja 10 A kaitsmed, kui suure võiks nüüd panna,
> ilma et EE ampritasu hakkaks tahtma 16 või 20 või midagi muud
>
>
Senine kogemus EE-ga suhtlemisel on, et kui sa ei ole allkirja andnud
amprite teemal siis see peakaitse mis sul ees on, selle jagu ongi sul
ampreid. Teine, mis loeb, palju on projektis kirjas. Seega sõltub väga palju
EE-ga heast läbisaamisest.
Seega, kel on väiksem kaitse kui projektis märgitud, näitab EE-le oma
projekti (NB! projekt peab ikkagi nõukogudeaegne olema), kel aga suurem
kaitse on vait kui sukk või tellib vaikselt EE esindaja kohale ja laseb
kaitse ära fikseerida ning uude lepingusse panna. Teine võimalus on
samamoodi projekt takkajärgi vormistada.
Kui aga on EE-s uus leping sõlmitud ja seal on peakaitse kirjas siis on
kuidas lepingus on.
Kalvi
Mehis Siim
Ehk siis on 3 traati, millest igaühe otsa saad panna 16X220=3520W ehk siis
3,5 KW. Kui sa suudad oma asjad sinna ära jagada, siis oledki õnnelik :-)
Sinu toodud asjadest mahuvad kõik peale pliidi ära. Kui pliiti saab panna
tööle ka kolme faasi peale (kõiki ei saa, aga üldjuhul saab), siis pead
vaatama, et ühe faasi koormus ei läheks üle 3,5 KW või lihtsalt jälgima, et
pliidil kõiki asju korraga sisse ei pandaks.
Mehis.
Kuno Talimaa
"Kalvi Teldre" <kal...@et.ee> wrote in message news:3d6f1dbe$1...@news.estpak.ee...
> Senine kogemus EE-ga suhtlemisel on, et kui sa ei ole allkirja andnud
> amprite teemal siis see peakaitse mis sul ees on, selle jagu ongi sul
> ampreid. Teine, mis loeb, palju on projektis kirjas. Seega sõltub väga palju
> EE-ga heast läbisaamisest.
> Seega, kel on väiksem kaitse kui projektis märgitud, näitab EE-le oma
> projekti (NB! projekt peab ikkagi nõukogudeaegne olema), kel aga suurem
> kaitse on vait kui sukk või tellib vaikselt EE esindaja kohale ja laseb
> kaitse ära fikseerida ning uude lepingusse panna. Teine võimalus on
> samamoodi projekt takkajärgi vormistada.
> Kui aga on EE-s uus leping sõlmitud ja seal on peakaitse kirjas siis on
> kuidas lepingus on.
Peakaitset pole mõtet üle dimensioneerida, vaid oskuse korral 1,5mm 6-kantvõtit kasutada pigem
veidi alla, sest kuutasudega pakettide korral üledimensioneeritud kaitse lüpsab ta omaniku
taskud tühjaks. Elu näitab, et EE kipub järjest rohkem rõhuma amprimaksule. Hilisem
kaitselüliti suuruse vähendamine maksab ca 1,3k, kui ma ei eksi. Seega enne tasub kõvasti
kaaluda, mida üldse valida.
kt, 6A pk-ga, :P
Kuno Talimaa
> amprite teemal siis see peakaitse mis sul ees on, selle jagu ongi sul
> ampreid. Teine, mis loeb, palju on projektis kirjas. Seega sõltub väga palju
> EE-ga heast läbisaamisest.
> Seega, kel on väiksem kaitse kui projektis märgitud, näitab EE-le oma
> projekti (NB! projekt peab ikkagi nõukogudeaegne olema), kel aga suurem
> kaitse on vait kui sukk või tellib vaikselt EE esindaja kohale ja laseb
> kaitse ära fikseerida ning uude lepingusse panna. Teine võimalus on
> samamoodi projekt takkajärgi vormistada.
> Kui aga on EE-s uus leping sõlmitud ja seal on peakaitse kirjas siis on
> kuidas lepingus on.
Peakaitset pole mõtet üle dimensioneerida, vaid oskuse korral ....................... (inff
privas) pigem
veidi alla, sest kuutasudega pakettide korral üledimensioneeritud kaitse lüpsab ta omaniku
taskud tühjaks. Elu näitab, et EE kipub järjest rohkem rõhuma amprimaksule. Hilisem
kaitselüliti suuruse vähendamine maksab ca 1,3k, kui ma ei eksi. Seega enne tasub kõvasti
kaaluda, mida üldse valida.
kt, 3x6
RaimPadar
> wrote:
>
> > Tere!
> >
> >Andres V <andre...@mail.ee> wrote in message
> >news:akl36n$ld4$1...@kadri.ut.ee...
> >Minu soovitus on, et jää 25 A juurde, kui aga ihud hammast püsitasuga
paketi
> >peale siis võta 16 A. Aga kui tulevikku mõtled ja laiendada tahad siis
võta
> >32 A. Mitu tuttavat elavad sinu toodud asjade puhul ka 1*10A kaitsmega
>
> palju EE on arvestanud ampreid juba vene ajal ehitatud hoonete
> jaoks, vanasti olid 6 ja 10 A kaitsmed, kui suure võiks nüüd panna,
> ilma et EE ampritasu hakkaks tahtma 16 või 20 või midagi muud
>
>
>
> seda peab arvestama, et kui hakkad väga palju elektrit tahtma,
> on nad kohe valmis uue liini/alajaama/elektrijaama ehitama,
> kui sul pappi jagub nendega jagada :)
>
ei mingit järelmaksu.(nagu mõnel teisel mittemonopoolsel
infrastruktuuril, mis võtab nn järelmaksu peale sissemaksu)
Raim
RaimPadar
"Kuno Talimaa" <kuno at neti punkt ee> wrote in message
news:3d6f2cfd$1...@news.estpak.ee...
aastal tasuta. Śee (üli)monopol ikka oskab lüpsta.
Ja terve talve viriseti, et ei tule ots otsaga kokku enne viimast(sry)
hinnatõusu ja nüüd tuli välja, et kasum oli juba eelmisel aastal sadu
miljoneid.
(Üks kodanik kes ei raatsinud eelmisel aastal vene AK40A rohkem
vähendada kui C32A peale(oleks pidanud C(D)25A peale vähendama.
Endine pooleli öisest salvestusküttest unistaja))
Raim
mitte.ei.raa...@maksta.enam