elektriprojekt
Tonu Aas
tarvis.
Oli see ehitusloa taotlemiseks või kasutusloa taotlemiseks.
Maa kinnistamisega on läinud juba nii kaua, et info hakkab peast juba
kaduma.
Säädustest kah nagu ei leidnud. Novott ja siis kesse teeks. Odavalt.
Tõnu.
Ain Vagula
Võrguga liitumise puhul
ain
Mati Halling
ehitusvoolu, sest siis pead kilbi ise ostma ja projektid tellima kilbi
paigalduseks, tuleb kohe teha päris liitumine, siis paneb EE oma kulu ja
kirjadega kilbi ja mõõtja ja peakaitsme). Ehitusloa taotlemisel tahtis vald
saada mingesi elektri projekteerimistingimusi aga ehitusloa andsid niisama
kah ära. EEnergia imestas küll nende projekteerimistingimuste üle a lubas
paari päeva jooksul ära teha (poolteist kuud juba ja ikka pole miskitki).
Eesti Energia ütles, et pole nende asi mida ma pärast kilpi ja peakaitset
teen. :-). Vot selline lugu oli minul sellel suvel.
Matu
"Ain Vagula" <a...@riiska.ee> wrote in message
news:3d764...@news.estpak.ee...
Ott Ojamaa
Mina oma rikutud projekteerija-arusaamadega ütleksin, et enne
elektrisüsteemi väljaehitamist.
0tt 0jamaa
Ain Vagula
Vabandust, sul õigus jah. Inimene küsis tõepoolest, et kuna on tarvis, aga
mitte kuna nõutakse. :)
See, kes mulle on ehitanud, skitseerivb algul midagi kokku, mis töömeestele
antakse ja kui asi valmis, siis joonistab korralikult üles. Mitte selle
pärast, et nii õige oleks, aga aeganõudavaid asju tehakse ikka siis, kui
tõesti enam muidu ei saa.
ain
Ott Ojamaa
Tegelikult on see õige ka. Ainult et töömehed, õieti nende käidujuht
peab pädev olema. Niikuinii tuleb seinal olevad juhtmed enne pildistada,
kui kinni kaetakse jne. jne. ja lõpuks teostusjoonised kokku panna. Ja
pistikupesa õiget asukohta ei tea keegi enne, kui tapeet on seinas :-D
0tt 0jamaa
Peeter S.
projektlahendust
EE seadmete (arvesti) ümberpaigutamisel. EE huvitab projekt kuni
liitumispunktini või mõõtmata
ahelate lõpuni.
Peeter
"Ott Ojamaa" <o...@arhpro.ee> wrote in message
news:3D7675BE...@arhpro.ee...
Alo Raidaru
Ott Ojamaa wrote:
> Ainult et töömehed, õieti nende käidujuht
Kas see on termin või viga? (küsin siiralt)
> peab pädev olema. Niikuinii tuleb seinal olevad juhtmed enne pildistada,
> kui kinni kaetakse jne. jne. ja lõpuks teostusjoonised kokku panna. Ja
> pistikupesa õiget asukohta ei tea keegi enne, kui tapeet on seinas :-D
Keegi teab!
See Keegi teab, kuhu mööbel läheb ja see määrab ju põhiliselt
elektrivajaduse.
Muidugi tuleb arvestada, et kui kõik on valmis, tõstab Keegi mööbli
teise kohta.
Parim lahendus on näha kõikvõimalikud võimalused ette ja teha vastav
installatsioon.
Inimesele võib see olla raskevõitu töö, aga projekteerimise
lihtsustamiseks annab
kenasti kasutada trükkplaatide autorouterit. Ja siis on see töö pea sama
lihtne kui arvuti emaplaadi konstrueerimine. Sellega saab iga mees
hakkama.
Montaazi raskendavaks asjaoluks on see, et müügilt on
kadunud plaadi tagant paigaldatavad ühenduskarbipesad.
On ainult eestpaigaldatavad, aga neid ei saa pika, katkematu liini peale
otse panna.
(Tehniliselt raske. Eeldab plaatide ja elektri üheaegset montaazi.)
Liini katkestamine tekitab aga uusi võimalikke sädelemiskohti.
(vt nt Ohmi seadust)
Kuidas oleks hea, ei tea. Siin oleks vast heast projektist abi.
Töömehel võib olla kogemus, aga kas ta tahab ka mõelda? Selleks kulub ju
aega!
Sina, omanik, pead mõtlema - see on ju sinu kodu.
Alo Raidaru
Ott Ojamaa
Kui elektrimehed ärkavad, eks nad siis paranda, kui eksisin. Aga
"käidujuht" on termin jah, sisus ma unepealt kindel ei ole.
Uusim trend juhtmete paigaldamisel on selline, et harukarpe pole, kõik
algab ja lõpeb kilbis. Väga paindlik süsteem koormuste jagamisel ja
seintel pole neid inetuid lätakaid.
Juhet läheb muidugi palju, aga see on kõige odavam materjal.
0tt 0jamaa
Tonu Aas
> > tarvis
> Võrguga liitumise puhul
Blaah, võrguga olen ma juba ammu liitunud.
Mul on miskipärast jäänud mulje, et lambipirni ei tohi ka ise vahetada,
vaid peab haritud ja litsentsiga spetsialist olema.
Need juhtmed oskan ma ka ise karpidesse toppida, no problem.
Seda va elektriprojekti pole siis üldse tarvis vä ?
Tõnu.
Ott Ojamaa
luba ei antud, kui polnud teada, mida on tehtud. Võib-olla nüüd on iga
mehe enda asi.
0tt 0jamaa
Aimur Liiva
Ott Ojamaa wrote:
> Mina oma rikutud projekteerija-arusaamadega ütleksin, et enne
> elektrisüsteemi väljaehitamist.
>
Äkki teate vastata ka sellisele asjale, et kui on olemas neli potentsiaalset
elamukrunti (esialgu on see veel metsamaa nime all), kuhu oleks vaja saada
elekter, siis millal ja kelle käest tuleb asja uurima hakata? Nii ca 300 m
kaugusel on alajaam, aga üks keskmise sõidukoormusega asfalttee on seal
vahepeal ning teine asi - kas see alajaam on üldse piisav, et sinna veel
neli tarbijat külge tuleb? Tõenäoliselt tuleks seda küsida EE-st, aga kes
seda peaks tegema, st kellele nimetatud infot väljastatakse? Niipalju kui
mina aru saan, on detailplaneeringu tegemisel seda infot vaja anyway, nagu
ka infot muude kommunikatsioonide kohta.
Ja detailplaneeringust üldse, mis järjekorras need asjad liiguvad. Olen aru
saanud, et kõigepealt esitab omanik valda taotluse detailplaneeringu
algatamise kohta. Selleks piisab katastriplaanist, millele on üldjoontes
kruntide piirid peale veetud. Seejärel tuleb mis? Kas geodeetiline
mõõdistamine? Kas detailplaneeringu teeb arhitekt (peab tegema) ja kas selle
arhitekti ülesandeks on ka elektri jms variantide kindlaks tegemine? Või
peab krundi omanik ise seda infot kuidagi kokku kandma?
Ühe sõnaga, millised on need etapid, et ühest võsast saaks koos kõigi
kommunikatsioonidega elamukrunt?
Ai...@ise.pole.krundi.omanik
Aimur
Alo Raidaru
Ott Ojamaa wrote:
> Uusim trend juhtmete paigaldamisel on selline, et harukarpe pole, kõik
> algab ja lõpeb kilbis. Väga paindlik süsteem koormuste jagamisel ja
Algab või lõpeb??
> seintel pole neid inetuid lätakaid.
>
> Juhet läheb muidugi palju, aga see on kõige odavam materjal.
Tõsi, tuleb tuttav ette.
Mina pidasin silmas seda karpi, kuhu sa lüliti või pistikupesa sisse
paned.
Neid nagu ei oska kuidagi välja jätta.
Kui selle pika liinijuhtmega kilbist tuled, jõuad karbini,
peaks sealt risti aukudest läbi minema.
Aga ei saa, karp on "teisel pool" seina (küprok, laud, mis iganes)
Katkestada jälle ei raatsi. See probleem. Selle projekt.
A.R.
Kalev Jõgi
Elektriprojekti vajaduse kohta saab midagi teada Elektriohutusseaduse alusel
kehtestatud majandusministri määrusest nr. 35 28.07.2002 "Tehnilise
kontrolli kord, sagedus ja mahud sõltuvalt elektripaigaldise tehnilistest
andmetest".
Lisan tüki nimetatud määrusest.
3. peatükk
KASUTUSELEVÕTULE EELNEV TEHNILINE KONTROLL
§ 4. Üldnõuded
(1) Kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolliga hindab tehnilise
kontrolli teostaja elektripaigaldise ja selle käidukorraldaja vastavust
<Elektriohutusseaduse> nõuetele ning tõendab nõuetekohasuse tunnistusega
elektripaigaldise valmisolekut ettenähtud otstarbel kasutusele võtmiseks ja
kasutamiseks.
(2) Kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli teostamiseks peab
elektripaigaldise ehitaja deklareerima <Elektriohutusseaduse> § 21 lõike 3
nõuete täitmist, näidates muuhulgas ära projekteerimisel ja ehitamisel
aluseks võetud normdokumendid.
(3) Uues elektripaigaldises peab kasutuselevõtule eelneva tehnilise
kontrolli toimumise alguseks käidukorraldaja <Elektriohutusseaduses>
ettenähtud juhtudel olema omaniku poolt määratud.
§ 5. Nõuded kontrollimiseks esitatavale dokumentatsioonile ja selle
kontrollile
(1) Kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli teostamiseks esitab
elektripaigaldise ehitaja tehnilise kontrolli teostajale:
1) taotluse kasutuselevõtule eelnevaks tehniliseks kontrolliks;
2) elektripaigaldise projekti koos teostusjooniste ja võimalike
parandustega;
3) elektripaigaldise võrguühenduse tehnilised tingimused või
liitumispunkti või ühenduspunkti määratleva dokumendi;
4) elektripaigaldise käidukorraldajat määrava dokumendi;
5) elektripaigaldise ehitaja visuaalkontrolli protokolli soovitavalt koos
nõuetekohasuse deklaratsiooniga;
6) kaetud tööde aktid koos vastavate joonistega (vähemalt maandusseadme,
maakaablite, kaetud installatsiooni ja kaabelkütte kohta);
7) tehnilise kontrolli teostamiseks vajalikus mahus
<Elektriohutusseaduse> nõuetele vastava labori poolt teostatud asjakohased
elektripaigaldise kontrollmõõtmiste, teimide ja katsetuste (edaspidi
mõõtmised) protokollid koos kokkuvõtva aruandega (vt lisa 5).
8) seadistamist vajavate seadmete seadistustööde aktid (sh sätestatud
kaitselüliteile);
9) võimalike eriotstarbeliste seadmete mõõtmiste- ja katsetuste protokollid
vastavalt tootja nõuetele.
Seaduse kohaselt peab pädev käidukorraldaja olema määratud üle 100 A
peakaitsega madalpinge paigaldistele.
Kes soovib asjast suuremat selgust võib lugeda seaduste ja määruste tervik
tekste. Viiteid elektriohutust käsitlevatele dokunentidele võib leida
http://www.techinsp.ee/elekter/padevuseksam.html .
Võimalik on projekti asendamine teostusjoonistega.
"Ott Ojamaa" <o...@arhpro.ee> wrote in message
news:3d76f76a$1...@news.estpak.ee...
> Tsaariajal oli vist peaenergeetik mõniga taseme käidujuhtide ametinimi.
> Kui elektrimehed ärkavad, eks nad siis paranda, kui eksisin. Aga
> "käidujuht" on termin jah, sisus ma unepealt kindel ei ole.
>
Mõiste "käidujuhataja" tuli kasutusele eeskirjas EEI 1:1994 "Elektritööd ja
nende järelvalve" 1995 aastal. Seda sõna on kasutatud ka eeskirjas EEI
4:1998 "Elektripaigaldiste käit", hilisemates dokumentides, 1999 mais
jõustunud I ja käesoleva aasta juulis kehtima hakanud II
elektriohutusseadustes ning nende rakendusmäärustes seda sõna enam ei
kasutata, vaid on kasutusel sõna käidukorraldaja. Käidujuhataja määramise
vajadus EEI 1:1994 järgi erineb käidukorraldaja määramise vajadusest
elektriohutuseaduse järgi.
Kalev
Marek Miiter
Ma arvan et saan teid teie küsimustes aidata, ka. vajadusel
projekteerimises. Helistage 6 711 947 või 6 711 948 ja küsige Marek.
OÜ ARPEN ELEKTER
Projektijuht
Marek Miiter
6 711 947
Kalvi Teldre
Ei ole igamehe asi! Nimelt üks EV seadus nõuab hiljemalt 1 jaanuar 2003
kõigil maja ja korteriomanikel elektriprojekti olemasolu ja selle vastavuse
kontrollimist Elektrikontrollikeskuse (EK) poolt. Iseasi, kas EK mehed
pärast nutsu kättesaamist tegelikult ka midagi kontrollivad. Igatahes EK ei
pea kontrollima, kas elekter on majas ohutu vaid just, kas ta vastab
projektidele ja muule dokumentatsioonile.
Kalvi
Ott Ojamaa <o...@arhpro.ee> wrote in message
news:3d76f...@news.estpak.ee...
Sven Liivak
> et kõigepealt esitab omanik valda taotluse detailplaneeringu
> algatamise kohta
> Ühe sõnaga, millised on need etapid, et ühest võsast saaks koos kõigi
> kommunikatsioonidega elamukrunt?
Isegi algatamise võib arhitekt teha. Oleneb kuidas kokku lepid.
Põhimõtteliselt midagi sellist:
- omanik tellib planeeringu
- omav. algatab ning väljastab tingimused
- tellitakse geoalus
- kui on olemas selge pilt (lõplik eskiislahendus) mis alale tuleb
hinnatakse
ressursivajadused ära ning taodeldakse võrguvaldajatelt tehn.tingimusi.
- insenerid teevad saadud materjalide põhjal eriosade lahendused
- detailplaneering kooskõlastatakse nõutud ametkondade ning võrguvaldajatega
- omavalitsus kehtestab planeeringu
- omanik on häppi
See nagu peamine kondikava. Nimekiri tegelikult oi kui pikk aga
praegusel momendil pole oluline.
sl
Kalev Jõgi
"Kalvi Teldre" <kal...@et.ee> wrote in message
news:3d772...@news.estpak.ee...
> Tere!
>
> Ei ole igamehe asi! Nimelt üks EV seadus nõuab hiljemalt 1 jaanuar 2003
> kõigil maja ja korteriomanikel elektriprojekti olemasolu ja selle
vastavuse
> kontrollimist Elektrikontrollikeskuse (EK) poolt. Iseasi, kas EK mehed
> pärast nutsu kättesaamist tegelikult ka midagi kontrollivad. Igatahes EK
ei
> pea kontrollima, kas elekter on majas ohutu vaid just, kas ta vastab
> projektidele ja muule dokumentatsioonile.
>
> Kalvi
See seadus, mille alusel on majandusministeerium oma määrusega sellise nõude
kehtestanud on elektriohutusseadus.
Praegu kehtiva korra kohaselt on korterid ja eramud (kui peakaitse on alla
35 A) 3 liigi elektripaigaldise ja nendes võib lisaks
Elektrikontrollikeskusele korralise tehnilise kontrolli teostajaks olla
mistahes elektritööde ettevõtja. Kõik elektripaigaldiste tehnilise kontrolli
teostajad on kohustatud kontrollima lisaks elektripaigalise vastavusele
esitatud dokumentatsioonile ka selle vastavust elektriohutusnõuetele. Puuduv
või puudulik dokumentasioon võib olla põhjuseks, et elektripaigaldist
tervikuna ei tunnistata nõuetekohaseks. Mingil määral võib olukorda võrrelda
autode ülevaatusega, kus ka nõutakse auto kohta dokumente.
Kalev
Ott Ojamaa
Tänan.
0tt 0jamaa
Aimur Liiva
Sven Liivak wrote:
> Isegi algatamise võib arhitekt teha. Oleneb kuidas kokku lepid.
> Põhimõtteliselt midagi sellist:
> - omanik tellib planeeringu
> - omav. algatab ning väljastab tingimused
> - tellitakse geoalus
Siiamaani on kõik selge.
>
> - kui on olemas selge pilt (lõplik eskiislahendus) mis alale tuleb
> hinnatakse
> ressursivajadused ära ning taodeldakse võrguvaldajatelt tehn.tingimusi.
Aga kui siis selgub, et nt elektrit mingil põhjusel ei saagi sinna või siis
tuleb eriti raske raha eest hakata ise alajaama hankima? Või on selline variant
välistatud? Point selles, et geoaluse tegemine maksab ju ka teatud hulga raha.
Pärast selgub, et investeering oli asjata. Kas kohe alguses ei saa seda
elektriasja kuidagi teada?
>
> - insenerid teevad saadud materjalide põhjal eriosade lahendused
Kas see tähendab, et arhitekt otsib kusagilt elektriinseneri,
kanalisatsiooniinseneri ja puhta vee inseneri ning tellib neilt vastavad
projektid?
>
> - detailplaneering kooskõlastatakse nõutud ametkondade ning võrguvaldajatega
Kas see tähendab, et arhitekti joonistused + elektrinseneri joonistused +
veevarustuse-kanalisatsiooni inseneri joonistused pannakse ühte kausta ja siis
hakatakse sellele eri ametkondadest templeid ja allkirju koguma? Või on midagi
veel?
>
> - omavalitsus kehtestab planeeringu
Et kui templid-allkirjad on olemas, siis läheb see kaust valla volikokku ja
inimesed hääletavad?
>
> - omanik on häppi
>
Häppi on ta alles siis, kui maja on ka lõpuks püsti. Pärast krundiga ühele poole
saamist hakkab ju kogu jant otsast peale, uuesti projekteerimistingimused
(sedapuhku juba majale) jne.
Aimur
Sven Liivak
> Aga kui siis selgub, et nt elektrit mingil põhjusel ei saagi sinna või
siis
> tuleb eriti raske raha eest hakata ise alajaama hankima? Või on selline
variant
> välistatud? Point selles, et geoaluse tegemine maksab ju ka teatud hulga
raha.
> Pärast selgub, et investeering oli asjata. Kas kohe alguses ei saa seda
> elektriasja kuidagi teada?
Tegelikult uuritaksegi enne planeeringu algatamist maad. Ehk siis sinu
juhtumi puhul peab kõigepealt EE-s ära käima. Kasulik on veel
skeemiga omavalitsust külastada ja nende arvamust uurida.
Kõik sõltub ikka konkreetsest juhtumist aga kuna planeeringu
katkestamine omaette ooper on siis tuleb enne võimalikult
palju inffi koguda. Ja seda võib inimene ise teha -
seal asutustes istuvad kah inimesed ja küsijaid siiamaani
pekstud pole. Avalikult vähemalt mitte :)
> > - insenerid teevad saadud materjalide põhjal eriosade lahendused
>
> Kas see tähendab, et arhitekt otsib kusagilt elektriinseneri,
> kanalisatsiooniinseneri ja puhta vee inseneri ning tellib neilt vastavad
> projektid?
Võib nii ja naapidi, arhitekt ilma insenerideta tavaliselt hakkama ei saa.
Kui samas büroos insenere polegi (puhas arh.büroo) on koostööpartnerid
ikka olemas.
> Kas see tähendab, et arhitekti joonistused + elektrinseneri joonistused +
> veevarustuse-kanalisatsiooni inseneri joonistused pannakse ühte kausta ja
siis
> hakatakse sellele eri ametkondadest templeid ja allkirju koguma? Või on
midagi
> veel?
Täpselt nii.
> > - omavalitsus kehtestab planeeringu
>
> Et kui templid-allkirjad on olemas, siis läheb see kaust valla volikokku
ja
> inimesed hääletavad?
Põhimõtteliselt jah. Enne on veel avalikustamine. Ja olenevalt juhtumist
võidakse ka eskiisi kooskõlastamist nõuda. Kui mingi 'pirukaga' tegemist
pole siis see volikogu seal lõpus rohkem vormitäiteks. Arhitekti sõnavõtu
ajal volikogu liikmed ukse taga suitsu teevad ja eilset filmielamust
meenutavad :)
> > - omanik on häppi
> >
>
> Häppi on ta alles siis, kui maja on ka lõpuks püsti. Pärast krundiga ühele
poole
> saamist hakkab ju kogu jant otsast peale, uuesti projekteerimistingimused
> (sedapuhku juba majale) jne.
see on juba hoopis teine jant, kus bürakraatiat pole pea ollagi. Mis ei
tähenda muidugi, et valutumalt möödub. Siia etappi kuulub näiteks see
hetk kui sulle maja eelarve teatakse :)
sl
Mehis Siim
madalpinge liin üle krundi just selle kohapealt, kuhu maja tahaks kunagi
teha.
Läksin siis EE-sse (Kadaka teele) ja otsisin üles oma piirkonna meistri.
Näitasin talle oma maatüki plaani ja uurisin, kas elektrit ka sinna saab ja
kas liin võiks hoopis krundi kõrvalt joosta. Vaatasime ja arutasime seda
asja. Võimsust oli vähe võitu, aga kuna seal teisi soovijaid oli vist veel
ja kõrgepinge ka suht lähedal, siis otsustati, et tuleb uus trafopunkt sinna
panna (koos uute madalpingeliinidega).
Tegin siis avalduse ära, maksin liitumistasu ka ära ja mingi aeg tagasi
andsin ka kooskõlastuse liiniprojektile ja nüüd ootan. Detaili pole mõtet ju
enne vist alustada, kui vana liin on maha võetud (praegu on seal ehituskeelu
ala). Seda aga ei saa enne teha kui uus liin on olemas (hakkab ka vana liini
tarbijaid varustama). Uut aga enne ei tahetud teha, kui ma liitumislepingu
ära teen ja liitumistasu ära maksan.
Mehis (loodab, et kogu see ja ma ikka asjaette läheb)
Aimur Liiva
Mehis Siim wrote:
> Tegin siis avalduse ära, maksin liitumistasu ka ära ja mingi aeg tagasi
> andsin ka kooskõlastuse liiniprojektile ja nüüd ootan.
St seda, et maksid mingi ca 30k ära ja ootad. Mis nad muidu ütlesid, et kaua see
ootamine kesta võib?
Aimur
Ain Vagula
detailplaneeringu protsess kui selline, siis on üks hea juhend:
http://www.envir.ee/planeeringud/soov.htm
See peaks andma pisut ülevaatlikuma pildi kui kogu niisamajutt.
ain
Kalev Kadak
Oleneb case-st. Mulle pakuti aega 1.5 kuud. Tõsi, üritus oli natuke
lihtsam ehk siis üleminek 1-lt 3-le faasile. Samas peab EE s***tta moodi
vaeva nägema: poste ringi tõstma ja 200m uut kaablit vedama. 16A korral
taheti mult selle eest 5300 eek-i saada.
Kalev
Kuno Talimaa
> algab ja lõpeb kilbis. Väga paindlik süsteem koormuste jagamisel ja
> seintel pole neid inetuid lätakaid.
Lätakad saab jätta tapeedi alla, kasutades õhukesi kaasi.
Harukarbid saab kujundada valgustite alla.
Tarbiajaid saab grupeerida, st. igat tarbijat , lülitit, pistikupesa 10m või enam m eemal
asuvasse kilpi hakata viima on nõmedus, pealegi edasi-tagasi ahelatel peale liigse juhtmekulu
suurenevad ka pingelangud, juhtmepunt kilbis läheb supersuureks, on tegu tema ära
paigutamisega ja süsteemist kaob ülevaade. Ilma skeemi omamata sellist enam ei loe ega putita.
Meil aga puudub ühtne juhtmete tähistussüsteem, seega igas majas peab elektrik enne hakkama
süvenema, mida juhtmetel olevate tähistustega tahetakse öelda.
Samas, kui sellist süsteemi harrastada, siis tuleks vältida neutraali ja maanduse x korda
dubleerimist (õigem sõna oleks vist multiplitseerimist), st. tavakaableid ei tohiks kasutada,
vaid kõikide tarbijateni läheksid ühine neutraal, maandus ja vaid pinge (üldjuhul faas) tuleks
eraldi sooni pidi, nn. kontrollkaableid pidi. Neutraal ja maandus oleksid hoones omaette
kontuurid.
Tõenäoliselt see lahendus on põhjendatud IHC vms. süsteemidele valmisolekuks või KST, mis
kaalutlustel, võib olla el. projekti tegijad saavad kaablifirmast kalõmmi, :P.
> Juhet läheb muidugi palju, aga see on kõige odavam materjal.
Vale. Vase hinnad tõusevad ja tema priiskav kasutamine pole millegagi põhjendatud (vaata ka
edasi).
Lisaks veel juhtmete tähistusest. Eksisteerib 2 põhimõttelist süsteemi;
-vene ja muude oinaste süsteem. Juhtmed on numereeritud klemmliistul klemmliistu klemmide
järjekorras. Vajab pidevalt skeemist näpuga "rea ajamist".
-saksa süsteem. Vähemalt vene ajal kasutasid seda ida-sakslased. Juhtmed on klemmliistul
tähistatud nii, et näit. kilbis A oleva juhtme markeering näitab kuhu juhe LÄHEB, st. kas
kilpi B, C, jne. ja lisaks SIHTKILBI klemmi järjekorra number. Sama juhtme teises otsas on
tähistus vastupidine. Sellist süsteemi saab temast ülevaate omamisel üldjuhul hoida käigus
skeeme kaasas tassimata.
Peale selle on muid süsteemiväliseid süsteeme, mida harrastatakse, kuidas Jumal juhatab. Igal
juhul-- mida tsentraliseeritumaks asi ajada, seda kõrgemat kvalifikatsiooni (raha!) nõuab
süsteemi käigushoid. Samuti iga liigne traat, järjestikune ühendus jne. kahandab süsteemi
töökindlust.
kt
Peeter S.
Kui on üle selle või on veel mingid erijuhud, siis tuleb tasuda
kalkulatsiooni järgi
(st. tegelike kulutuste järgi). EE võib siis panna uue alajaama, asendada
vana alajaama
võimsamaga või kui olemasoleval alajaamal on võimsust piisavalt, siis
paigaldab ainult uue
õhuliini.
Kõige õigem mees sobiva lahenduse leidmiseks on jah EE JV piirkonna meister.
Soovitav
enne ametliku liitumisavalduse esitamist temaga konsulteerida.
Peeter
Mehis Siim
Ei. Maksin 3 X 20 A + 2 tariifne arvesti kokku 10500 EEK-i. See on täiesti
ametlik liitumistasu. Lepingus on antud ka tähtaeg, millal kilp peab krundi
piiril olema (oli mingi nov. alguse paiku). Ega mul hetkel veel väga kiire
selle asjag pole ka.
Mehis.
Kuno Talimaa
"Mehis Siim" <me...@ids.ee> wrote in message news:ala7mh$4q7$1...@kadri.ut.ee...
>
> Ei. Maksin 3 X 20 A + 2 tariifne arvesti kokku 10500 EEK-i. See on täiesti
> ametlik liitumistasu.
Huvitav, et EE ei küsi liitumistasu, arvestades krundi ning hoone pidalasid, nagu seda teeb
veefirma talina vesi.
kt, peab vist minema jälle nendega sõdima (kasvatab mõttes omale paksu nahka).
Mehis Siim
Nojah, mul tuleb paarsada meetrit 10 KV pinge liini + trafopunkt +
madalpinge liini umbes 100 m.
Ja tähtaeg oli vist kuni 4 kuud (võin ka eksida).
Mehis.
Mehis Siim
ja normaalse mulje :-)
Mehis.
RaimPadar
"Mati Halling" <hal...@hot.ee> wrote in message
news:3d765924$1...@news.estpak.ee...
> Võrguga liitumisel ei taht keegi miskistki projekti (ei tohtivat tahta
> ehitusvoolu, sest siis pead kilbi ise ostma ja projektid tellima kilbi
> paigalduseks, tuleb kohe teha päris liitumine, siis paneb EE oma kulu ja
> kirjadega kilbi ja mõõtja ja peakaitsme). Ehitusloa taotlemisel tahtis
vald
> saada mingesi elektri projekteerimistingimusi aga ehitusloa andsid niisama
> kah ära. EEnergia imestas küll nende projekteerimistingimuste üle a lubas
> paari päeva jooksul ära teha (poolteist kuud juba ja ikka pole miskitki).
> Eesti Energia ütles, et pole nende asi mida ma pärast kilpi ja peakaitset
> teen. :-). Vot selline lugu oli minul sellel suvel.
>
Peakaitsmest? Miks peab see EE oma olema?
Nad ei usalda teisi ja siis koorivad 1380 krooni?
Vahetamise puhul(alla)?
Raim
RaimPadar
>
> Ei ole igamehe asi! Nimelt üks EV seadus nõuab hiljemalt 1 jaanuar 2003
> kõigil maja ja korteriomanikel elektriprojekti olemasolu ja selle
vastavuse
> kontrollimist Elektrikontrollikeskuse (EK) poolt. Iseasi, kas EK mehed
> pärast nutsu kättesaamist tegelikult ka midagi kontrollivad. Igatahes EK
ei
> pea kontrollima, kas elekter on majas ohutu vaid just, kas ta vastab
> projektidele ja muule dokumentatsioonile.
>
Raim
RaimPadar
"Alo Raidaru" <rai...@ut.ee> wrote in message
news:3D76EF58...@ut.ee...
>
>
> Montaazi raskendavaks asjaoluks on see, et müügilt on
> kadunud plaadi tagant paigaldatavad ühenduskarbipesad.
Raim
RaimPadar
> Tegelikult on see õige ka. Ainult et töömehed, õieti nende käidujuht
> peab pädev olema. Niikuinii tuleb seinal olevad juhtmed enne pildistada,
> kui kinni kaetakse jne. jne. ja lõpuks teostusjoonised kokku panna. Ja
> pistikupesa õiget asukohta ei tea keegi enne, kui tapeet on seinas :-D
>
Kuule Ojamaahärra, miks varem ei tulnud ideega?(enne katmist pildistada)
mul vene TTL saaks ka makropilte teha? Nojah varem 7 aastat tagasi eiolnud
seda jututuba! Eks loll pea on ikka .....sry
raim
RaimPadar
"Kalev Jõgi" <kalev...@empower.ee> wrote in message
news:3d774ccc$1...@news.estpak.ee...
üles. 1 tuba oli veel(ka praegu) tegemata ja selle elektriprojekt
tuleb nüüd peale r4ublat niikuinii uute materjalidega teistmoodi kui
projektis. Vist ei ole mõtet enne (2003 juunit) kui tuba valmis miskit
kontrollida(maja muideks vastuvõetud):
Raim
RaimPadar
> Tsaariajal oli vist peaenergeetik mõniga taseme käidujuhtide ametinimi.
> Kui elektrimehed ärkavad, eks nad siis paranda, kui eksisin. Aga
> "käidujuht" on termin jah, sisus ma unepealt kindel ei ole.
>
> algab ja lõpeb kilbis. Väga paindlik süsteem koormuste jagamisel ja
> seintel pole neid inetuid lätakaid.
>
raim
RaimPadar
> Mina hakkasin hoopis EE-st asjaajamisega peale. Mul nimelt jookseb üks
vana
> madalpinge liin üle krundi just selle kohapealt, kuhu maja tahaks kunagi
> teha.
> Läksin siis EE-sse (Kadaka teele) ja otsisin üles oma piirkonna meistri.
> Näitasin talle oma maatüki plaani ja uurisin, kas elektrit ka sinna saab
ja
> kas liin võiks hoopis krundi kõrvalt joosta. Vaatasime ja arutasime seda
> asja. Võimsust oli vähe võitu, aga kuna seal teisi soovijaid oli vist veel
> ja kõrgepinge ka suht lähedal, siis otsustati, et tuleb uus trafopunkt
sinna
> panna (koos uute madalpingeliinidega).
> Tegin siis avalduse ära, maksin liitumistasu ka ära ja mingi aeg tagasi
> andsin ka kooskõlastuse liiniprojektile ja nüüd ootan. Detaili pole mõtet
ju
> enne vist alustada, kui vana liin on maha võetud (praegu on seal
ehituskeelu
> ala). Seda aga ei saa enne teha kui uus liin on olemas (hakkab ka vana
liini
> tarbijaid varustama). Uut aga enne ei tahetud teha, kui ma liitumislepingu
> ära teen ja liitumistasu ära maksan.
>
eest nii ca 50000 siiis ET võtab ainult 820 krooni. Kui 3(5)00 m abonent
vist
metsas. Ja selle ET ab. tegelikult omahinnaks vist 15 000.
Kui nüüd võrrelda kuutasusid(5 krooni ja 98 krooni) siis kumb, kas
endine kirbumonopol või praegune üliEEssamonopol on tarbijale.....?
raim
Alo Raidaru
RaimPadar wrote:
> > Montaazi raskendavaks asjaoluks on see, et müügilt on
> > kadunud plaadi tagant paigaldatavad ühenduskarbipesad.
> Mismoodi paigaldad?
Olid sellised karbid. Põhjaga silinder, poole peal rõngas, lahtises
otsas kruviaugud.
Ladusid need juhtmele, juhtme vedasid samas läbi plaatide karkassi.
Siis panid plaadid peale. Hiljem lasid augud sisse, (kus Keegi soovis)
ja õngitsesid
selle karbi läbi augu välja. Tuli kuni selle randini. Nüüd keerasid
eestpoolt
kontakti või lüliti raami karbi külge ja ta oligi kinni. Juhe ilusti
kõhus.
Uuemad karbid pead plaadi eest sisse toppima ja siis kruviga "kõrvad"
plaadi taha kinni keerama. Pika magistraaljuhtme ühendamisega on
raskem.
Nemad on head kasutada valmis seina pesa lisamisel, aga mitte oma maja
ehitamisel.
A.R.
Mehis Siim
nagu tulla ei tohiks.
Mehis (lihtsalt, et faktid oleksid paigas)
Kalev Jõgi
"RaimPadar" <son...@hot.ee> wrote in message
news:alefio$hmp$1...@kadri.ut.ee...
>
> >
> Elekter sai ise tehtud (enne ja peale mind) ja selle pealt joonistati
> üles. 1 tuba oli veel(ka praegu) tegemata ja selle elektriprojekt
> tuleb nüüd peale r4ublat niikuinii uute materjalidega teistmoodi kui
> projektis. Vist ei ole mõtet enne (2003 juunit) kui tuba valmis miskit
> kontrollida(maja muideks vastuvõetud):
> Raim
>
>
01.01.03 teostada korraline tehniline kontroll ja peale elektripaigaldise
rekonstrueerimist kasutuselevõtu eelne tehniline kontroll. Sellise tegevuse
otstarbekuse kohta otsuse peab tegema elektripaigalise omanik.
Korteri olemasoleva elektripaigaldise korralise tehnilise kontrolli
läbiviimisel pole elektripaigalise ehitaja ning projekteerija
(teostusjooniste teostaja) vastavuse kindlaks tegemine ehitamise ajal
kehtinud nõuetele enamasti võimalik. Uue või rekonstrueeritud
elektripaigaldise kasutuselevõtule eelneva tehnilise kontrolli läbiviimisel
on aga elektritööde teostajate vastavate õiguste kindlaks tegemine üks osa
tehnilisest kontrollist.
Kalev Jõgi
>
> >
> Mis see EKK maksab?
> Raim
>
>
Hind sõltub kokkuleppest teenuse osutajaga.
Eramu (korteri) elektripaigaldise tehnilise kontrolli hind koos mõõtmistega
Äripäeva küstluse alusel oli vist vahemikus 1500...3000 EEK.
Kalev
Peeter S.
kelle vastutusalas ta asub. EE paigaldatud liitumiskilbis on kaitse näiteks
EE
oma. Eramutes-korterites asuvad kaitsmed (nii hoone pea- kui korterikaitse)
on aga tarbijatele kuuluvad, mida peavad tarbijad ka korras hoidma. Tööks
selle juures tuleb EE-lt võtta plommieemaldusluba (120.- km.-ga)
Peeter
Kalvi Teldre
Momendil on aega vähe, kuid püüan lõunaks järgi uurida.
Nimelt naine eile saunas rääkis, et EKK poolt nõutav elektrisüsteemi
kontrolli vastavus elektriprojektile olla 1 juuli 2002 kehtima hakanud uute
nõuetega 5 aastat edasi lükatud.
Kalvi
Kalvi Teldre <kal...@et.ee> wrote in message
news:3d772...@news.estpak.ee...
> Tere!
>
> Ei ole igamehe asi! Nimelt üks EV seadus nõuab hiljemalt 1 jaanuar 2003
> kõigil maja ja korteriomanikel elektriprojekti olemasolu ja selle
vastavuse
> kontrollimist Elektrikontrollikeskuse (EK) poolt. Iseasi, kas EK mehed
> pärast nutsu kättesaamist tegelikult ka midagi kontrollivad. Igatahes EK
ei
> pea kontrollima, kas elekter on majas ohutu vaid just, kas ta vastab
> projektidele ja muule dokumentatsioonile.
>
> Kalvi
>
> Ott Ojamaa <o...@arhpro.ee> wrote in message
> news:3d76f...@news.estpak.ee...
> > Vanasti pidi pingestamisluba olema, kui tahtsid midagi käiku anda. Ja
> > luba ei antud, kui polnud teada, mida on tehtud. Võib-olla nüüd on iga
> > mehe enda asi.
>
>
>
Kalev Jõgi
> Tere!
>
> Momendil on aega vähe, kuid püüan lõunaks järgi uurida.
> Nimelt naine eile saunas rääkis, et EKK poolt nõutav elektrisüsteemi
> kontrolli vastavus elektriprojektile olla 1 juuli 2002 kehtima hakanud
uute
> nõuetega 5 aastat edasi lükatud.
>
> Kalvi
>
Kalev
Kalvi Teldre
Võtan oma lolli jutu suhu tagasi. Pärast kahte tundi seadustes tuhnimist
selgus tõde. Kuigi energiaseadus, elektriohutusseadus ja lugematu arv
majandusministri määrusid, mis kõik muutusid jäi kehtima nõue, et kõik 3
liigi seadmed (peakaitse kuni 35 amprit kaasarvatud) peavad olema tehtud
elektrikontroll ikkagi 01 jaanuar 2003. Küll sõimasin läbi valeinfot
esitanud elektrikontrolli teostaja.
Kalvi
Kalvi Teldre <kal...@et.ee> wrote in message
news:3d7d9799$1...@news.estpak.ee...
Peeter S.
Hinnaguliselt
võib (uus- ja renoveeritud ehitised enamuses välja jättes) elektriprojekt
olemas olla ja
objekt ise projektile ja nõuetele vastata vast 5-10 % el. paigaldistest
peakaitsmega alla 35 A.
Julgen aga ka öelda, et üle selle pk. suurusega olevatel hoonetel reeglina
el. projekt ja nõuetele vastavus puudub (eriti mitmekorterilised ühise
omanikuta või -tegutsemislepinguta hooned).
Milliseid sanktsioone selliste objektide suhtes hakatakse rakendama? Kas
Tehnilise Järelvalve
Inspektsioon hakkab selliseid hooneid ka kontrollima?
Peeter
"Kalvi Teldre" <kal...@et.ee> wrote in message
news:3d7df1d5$1...@news.estpak.ee...
RaimPadar
"Peeter S." <sp...@hot.ee> wrote in message news:alju64$f85$1...@kadri.ut.ee...
> Peakaitse võib olla nii tarbija kui EE oma. Kuuluvuse määrab see,
> kelle vastutusalas ta asub. EE paigaldatud liitumiskilbis on kaitse
näiteks
> EE
> oma. Eramutes-korterites asuvad kaitsmed (nii hoone pea- kui
korterikaitse)
> on aga tarbijatele kuuluvad, mida peavad tarbijad ka korras hoidma. Tööks
> selle juures tuleb EE-lt võtta plommieemaldusluba (120.- km.-ga)
>
Kuidas sellega kas said ilma? EE ei küsinud 1380?
Raim
Kuno Talimaa
"Peeter S." <sp...@hot.ee> wrote in message news:all14b$eut$1...@kadri.ut.ee...
Kas
> Tehnilise Järelvalve
> Inspektsioon hakkab selliseid hooneid ka kontrollima?
Ta võib ju seda üritada, aga võõrale piiratud kinnistule ei tule 1-ki rott köhima ilma omaniku
nõusolekuta. Seega neil peab olema varuks argument, mis sunniks majaomanikku mitte vastu
punnima. Mis see võiks olla, kas trahv, energiaga varustamise katkestamine või kinnistu
sundmüük? Või hoopis lubamise korral jagatakse mingit nänni?
kt
Kalvi Teldre
Seadustes olid viited nende mittetäitmise korral haldusõigusrikkumise ja
väärteo seaduse paragrahvidele. EE ei puutu üldse selle kontrolli kohustuse
poole pealt asjasse, sest nagu varem öeldi, peale peakaitsme teda asjad
rohkem ei huvita. Küll aga EKK ja teised kontrolliõigust omavad
litsentseeritud ettevõtted. Kindlustusel kontrolli puudumine annab
automaatselt õiguse jätta mahapõlenud maja eest hüvitis välja maksmatta. Ka
ämm teab, et antud majas on ohutu elektrit kasutada.
Ühest küljest olen kontrolli tegemisega nõus - kui ikka elektrist midagi ei
tea ja oled valesid juhtmeid kasutanud siis see on ainus meetod sellise
kahjuliku ehitamise takistamiseks. Teine asi, et elektrikontrolli tuleb teha
korduvalt.
Kalvi
Kuno Talimaa <kuno at neti punkt ee> wrote in message
news:3d7e22fc$1...@news.estpak.ee...
Peeter S.
Järelvalve Ispektsiooni (TJI)
õigused peaksid olema analoogsed liiklusjärelvalvega. Elektriohutusseaduse
alusel on TJI
ametnikul õigus siseneda muuhulgas elektriseadmete ja -paigaldiste
paigaldus- ja hoolduskohale
ning elektripaigaldiste asukohta. Selle takistamine oleks analoogne
liikluspolitsei takistamisega ülevaatuseta autole trahvi tegemast.
Peeter
Paavo Sild
On Wed, 11 Sep 2002 09:04:30 +0300, "Peeter S." <sp...@hot.ee> wrote:
>ametnikul õigus siseneda muuhulgas elektriseadmete ja -paigaldiste
>paigaldus- ja hoolduskohale
>ning elektripaigaldiste asukohta. Selle takistamine oleks analoogne
>liikluspolitsei takistamisega ülevaatuseta autole trahvi tegemast.
Ilus ja üllas!
Seejuures ei tasu muidugist unustada teisi seadusi, mis imho on
ülimuslikud. Kui mu kodu-ukse juures hakkab sebima ja sissesaamist
nõudma igatsugu kahtlasi kohalikke jolkimeid, kellel eri ametimärgid
rinnus, siis ma ennast enam eriti turvaliselt ei tunne.
Sedasorti kohustuslikud asjad lahendatakse ikkagi tiba teisiti -
näiteks nii, et ilma vastava paberita ei saa maja enam müüa. Või siis
kohustatakse energiamüüki kraan kinni keerama.
rgds,
Paavo Sild
Kalev Jõgi
sisulise määruse avaldamise ajal mai 1999 võimalik küll, kuna siis oli aega
selleks antud 3,5 aastat. Samuti võidi arvestada ka sellega, et nendel
objektidel võivad tehnilist kontrolli läbi viia kõik elektritööde
ettevõtjad. Arvan, et tähtajaks on enamus nendest kontrollimata kuna seda
omanikud ei telli. Muidugi kui kõik avastavad kontrolli vajaduse vanaaasta
viimasel päeval, siis suudeta seda enam tähtajaks läbi viia. Vestlustes EKK
töötajatega ja teiste kontrolli teostajatega pole kuulnud, et praegu oleks
mingi probleem tellimuste täitmisega.
Ilma midagi korrastamata nõuetele vastavate III liigi elektripaigaldiste osa
võib tõesti olla 5...10%, kuid päris palju on
selliseid elektripaigaldisi milliste korrastamine ja nõuetele vastavaks
viimine pole eriti kulukas. Elektripaigaldised ei pea vastama praegu
kehtivatele eeskirjadele, vaid nende ehitamise ajal kehtinud eeskirjadele.
Elektriprojekti võib asendada teostusjoonistega, kus süvisjuhtmestiku korral
on vaja näidata ainult elektrikilbi skeem kaitsmete suuruste ja väljuvate
juhtmete markidega.
Tehnilise Järelvalve Inspektsiooni töötajad on väitnud, II liigi
elektripaigaldiste hulka kuuluvaid suurelamute üldkasutavate ruumide
elektripaigaldisi on kontrollimas käidud, kuid kus ja millal ei tea.
Milliseid sanktsioone on rakendatud pole kuulnud. Arvan, et massilist
kontrolli TJI poole esialgu ei tule, kuna nad ei teinud seda ka I ja II
liigi elektripaigaldiste korralise kontrolli tähtaja mõõdumisel.
Lisaks Tehnilise Järelvalve Inspektsioon sanktsioonide kartusele tuleks
tehnilise kontrolli läbiviimise juures arvestada ka sellega, et elektrivõrgu
rikke tagajärjel riknenud elektriseadmete taastamiseks EE-le arve esitamisel
võivad EE mehed väita, et seadmete riknemise põhjuseks oli nõutele
mittevastav elektripaigaldis. Küsimusi tekib kindlasti ka kindlustusega, kui
kohustuslik tehniline kontroll on teostamata.
Kalev
"Peeter S." <sp...@hot.ee> wrote in message news:all14b$eut$1...@kadri.ut.ee...
Peeter S.
tagamisega.
EE seadmed lõpevad liitumispunktis. Liitumispunktist võivad tarbija poole
jääda aga
arvesti (mis kuulub müüjale ehk EE-le) ja peakaitse, mis kuulub tarbijale.
Seega sõltuvalt liitumispunkti asukohast võib peakaitse kuuluda nii EE-le
või tarbijale.
Seega on lubatud paigaldata elektriarvestusseadmeid ka tarbija
elektripaigaldisse
ehk trepikotta, korrusekilpi ning seetõttu peab EE teostama kontrolli ka
tarbija
el. paigaldises asuvate mõõtmata ahelate ja ühenduste üle, et need oleksid
plommitavad ja
nõuetele vastavad. Vastavad nõuete esmaseks tingimuseks on hoone
elektriskeem (-projekt)
nende ahelate üle mis aga reeglina puudub. Liitumispunktist tarbijapoole
jääva kaitsme
korrasoleku ja plommitavuse peab hetke seisuga tagama tarbija.
Probleemid on esmajoones vanemate kortermajadega. Eramutes on mõõtmata
ahelad suht. lühikesed ja nähtavad. Seega püüab EE hea seista, et nõudeid
jämedalt rikkuvad hooned esmajärgus seadustega ettenähtud nõuetele vastavaks
saavad.
Peeter
Alo Raidaru
"Kalev Jõgi" wrote:
> Lisaks Tehnilise Järelvalve Inspektsioon sanktsioonide kartusele tuleks
> tehnilise kontrolli läbiviimise juures arvestada ka sellega, et elektrivõrgu
> rikke tagajärjel riknenud elektriseadmete taastamiseks EE-le arve esitamisel
> võivad EE mehed väita, et seadmete riknemise põhjuseks oli nõutele
> mittevastav elektripaigaldis. Küsimusi tekib kindlasti ka kindlustusega, kui
> kohustuslik tehniline kontroll on teostamata.
Kena. Oletame et kontroll ON tehtud. Allkirjad all ja puha.
Järgmine päev põleb maja elektrilühisest maha.
Kas need allkirja andjad kannavad ka vastutust?
Kardan, et üks korralik, vastutav kontroll ei leia ühtegi korras maja.
***
Kunagi võeti meil arvtit teenendusele (oli aeg).
Kohe oli teada viga - teil ei ole vastavat maandust - 5 oomi.
Nende õnnetuseks oli see FI ja paberitega maandus 1 oom.
Seltskond maadles 2 päeva ja leidis, et töölt lahkumise ajal oli
5 minuti jooksul 4 toite impulsshäiret. Korrutati 288 ja saadi et on
üle 1000 häire ööpäevas.
Tulemus - teenenduse saate, maksta saate, aga meie ei vasatuta.
***
Juridicas ilmus artikkel kindlustuspettustest.
10 näidet. Kui üldistada, oleks tulemus selline -
kui kindlustus peab maksma, on tegu kindlustuspettusega.
Otsige üles ja lugege. Kui ei usu.
Maksab ikka see kõige ...
Alo Raidaru
Peeter S.
vajadusel
tellida katkestus. Hind (Plommieemaldus+peakaitse+katkestus+enda aeg) võib
kujuneda aga suuremaks, kui kogu töö tellimine EE-lt.
Peeter
"RaimPadar" <son...@hot.ee> wrote in message
news:all821$db6$1...@kadri.ut.ee...
indrek siitan
> jäi kehtima nõue, et kõik 3 liigi seadmed (peakaitse kuni 35
> amprit kaasarvatud) peavad olema tehtud elektrikontroll ikkagi
> 01 jaanuar 2003.
er. em.
kas keegi seletaks ikkagi, mida see minu kui heauskse kinnisvaraomaniku
jaoks tähendab? on ridaelamuboks, peakaitse on 50A. ostmisel mingeid
selleteemalisi pabereid kaasa ei saanud, midagi olen ise olude sunnil
generaatori ja muude vahendite abil välja ajanud.
et kas nüüd tuleb enne aastalõppu mingi ametkond koju kutsuda, kes seinad
laiali lõhub ja juhtmete asukoha ja ristlõiked ära kaardistab?
--
Indrek
Kalvi Teldre
Kohale pead kutsuma litsenseeritud spetsialisti, kes kontrollib elektrivõrgu
vastavust dokumentidele. Minuteada ei viitsi mitte ükski neist
elektrikilbist suurt kaugemale kõndida, seega arvamus seinte lõhkumistest
jne. jääb ära. Elektriohutusseaduses ja energiaseaduses on piisavalt palju
öeldud millised dokumendid peavad olema. Juhul kui spetsialist avastab
puudused, teeb ta ettekirjutuse, mille pead täitma. Enamus juhtudel võivad
need olla päris kallid rahakotile ja sisaldada seinte lõhkumist,
elektriprojekti koostamist, juhistike tööde tellimist litsenseeritud
firmadelt jne.
Kuna sul on peakaitse 50A siis peab sul olema juba tänaseks olema tehtud
elektrikontroll. Selle paberi puudumisel võib teha trahvi. Seega, kas tellid
kibekiiresti seaduskuuleka kodanikuna spetsialisti ja lased üle kontrollida
või vähendad maja peakaitset 35 A-ni. Siis on sul aega kuni 01 jaanuar 2003.
Kuna spetsialist tuleb nii või naa tellida ja EV praktika väidab, et
masskaristamisi ei plaanita lähipäevil teha siis minu soovitus oleks hakata
paberite korrastamisega tegelema. Eelkõige elektriprojekt peaks vastama
hoones olemasolevaga. Ega sult ei nõuta kõigi peensuste täitmist vaid et
paberit oleksid üldjoontes korras.
Kalvi
indrek siitan <t...@frontier86.ee> wrote in message
news:3d7efae3$1...@news.estpak.ee...
Toomas Kordemets
> Kuna sul on peakaitse 50A siis peab sul olema juba tänaseks olema tehtud
> elektrikontroll. Selle paberi puudumisel võib teha trahvi. Seega, kas tellid
> kibekiiresti seaduskuuleka kodanikuna spetsialisti ja lased üle kontrollida
> või vähendad maja peakaitset 35 A-ni. Siis on sul aega kuni 01 jaanuar 2003.
Ma ei ole seda theadi viitsind jälgida, niiet sorri kui see siin juba
räägitud on. Aga- kas 20A peakaitsme ja korteri puhul peab ka hakkama
pea peal seisma ja pabereid vormistama?
Tom@tegi ise ja pabereid pole
Kuno Talimaa
"Kalvi Teldre" <kal...@et.ee> wrote in message news:3d7f34d7$1...@news.estpak.ee...
> või vähendad maja peakaitset 35 A-ni.
Ma arvan, et 35A PK-d kirjade järgi kaitseaparaadina pole, on 32A. Vähemalt GE seeria 100-s
pole. Järgmine on 40A.
kt
indrek siitan
> Ma arvan, et 35A PK-d kirjade järgi kaitseaparaadina pole, on 32A.
> Vähemalt GE seeria 100-s pole. Järgmine on 40A.
no asja ajaks ilmselt see 32-ne ka vabalt ära - 50 on pandud selle
arvestusega, et kogu seda 217 m2 lauta köetakse elektriga. nii loll ma ei
ole ja matan selle ühe talve kütteraha parem kohe keskkütte alla - trass
jookseb niikuinii keldrist läbi, ole ainult mees ja löö torud ja soojamõõtja
külge.
aga nagu ma aru olen saanud, siis maksab see kaitsmevahetus ka hea hunniku
raha (kaitse ise + need plommieemaldamisload + töö) ja kogu see rida
päästaks mind ametlikult ainult 1. jaanuarini, misajaks peab ka <35A
peakaitsme korral elektriprojekt olemas olema?
--
Indrek
Kalvi Teldre
Seaduses on öeldud, et kuni 35 A kaasaarvatud loetakse 3 liigi seadmeks ja
sellisel juhul peab elektrikontroll olema tehtud 01 jaanuar 2003.
Seega pead igal juhul oma projekti korda ajama. Küll aga korterelamute puhul
piisab ühest projektist kogu maja peale ja enamus nõukogudeaegsetest majadel
olid need olemas. Seega oleksid paberid justkui korras. Kui on loodud ühistu
siis peab selle paberi korda ajamise eest vastutama ühistu juhatus. Juhul
kui ühistu juhatus väidab, et neil ei ole elektriprojekti siis soovitan
lugeda üht teist seadust, kus enne ühistu loomist endine omanik (kohalik
omavalitsus) oli kohustatud üle andma kõik seaduses ette nähtud paberid,
sealhulgas elektriprojekti. Ja elektrikontrolli peab tellima sel juhul
ühistu juhatus, mitte sina oma korterile.
Kalvi
Toomas Kordemets <t...@uninet.ee> wrote in message
news:3D7F3633...@uninet.ee...
Kalvi Teldre
Kes teadsid, need lasid kaitse varem ära vahetada, kui EE tegi seda tasuta.
Nüüd tuleb papp lauale laduda.
Kalvi
indrek siitan <t...@frontier86.ee> wrote in message
news:3d7f88e7$1...@news.estpak.ee...
Toomas Kordemets
>
> Tere!
>
> Seaduses on öeldud, et kuni 35 A kaasaarvatud loetakse 3 liigi seadmeks ja
> sellisel juhul peab elektrikontroll olema tehtud 01 jaanuar 2003.
> Seega pead igal juhul oma projekti korda ajama. Küll aga korterelamute puhul
> piisab ühest projektist kogu maja peale ja enamus nõukogudeaegsetest majadel
> olid need olemas. Seega oleksid paberid justkui korras. Kui on loodud ühistu
> siis peab selle paberi korda ajamise eest vastutama ühistu juhatus.
Mul on seal majas ühistegevusleping, mitte korteriühistu. Huvitav, kelle
asi siis on? Muidu ilmselt poleks mingit vahet, keegi iialgi ei jõua
kontrollima, aga ma pole siiani viitsind kasutusluba teha, aga tahaks
ikka varsti paberid joonde ajada.
Tom
RaimPadar
"Peeter S." <sp...@hot.ee> wrote in message news:almts6$1cj$1...@kadri.ut.ee...
> Tööks enda elektripaigaldises tuleb võtta vaid plommieemaldusluba ja
> vajadusel
> tellida katkestus. Hind (Plommieemaldus+peakaitse+katkestus+enda aeg) võib
> kujuneda aga suuremaks, kui kogu töö tellimine EE-lt.
>
küsivad? Või see (Plommieemaldus+peakaitse+katkestus+enda aeg)
sisaldab ka seda 1380 krooni?
Raim
RaimPadar
"Peeter S." <sp...@hot.ee> wrote in message news:almplo$15n$1...@kadri.ut.ee...
> EE otsesed huvid piirduvad loomulikult eeskätt enda seadmete heaolu
> tagamisega.
> EE seadmed lõpevad liitumispunktis. Liitumispunktist võivad tarbija poole
> jääda aga
> arvesti (mis kuulub müüjale ehk EE-le) ja peakaitse, mis kuulub tarbijale.
> Seega sõltuvalt liitumispunkti asukohast võib peakaitse kuuluda nii EE-le
> või tarbijale.
> Seega on lubatud paigaldata elektriarvestusseadmeid ka tarbija
> elektripaigaldisse
> ehk trepikotta, korrusekilpi ning seetõttu peab EE teostama kontrolli ka
> tarbija
> el. paigaldises asuvate mõõtmata ahelate ja ühenduste üle, et need oleksid
> plommitavad ja
> nõuetele vastavad. Vastavad nõuete esmaseks tingimuseks on hoone
> elektriskeem (-projekt)
> nende ahelate üle mis aga reeglina puudub. Liitumispunktist tarbijapoole
> jääva kaitsme
> korrasoleku ja plommitavuse peab hetke seisuga tagama tarbija.
> Probleemid on esmajoones vanemate kortermajadega. Eramutes on mõõtmata
> ahelad suht. lühikesed ja nähtavad. Seega püüab EE hea seista, et nõudeid
> jämedalt rikkuvad hooned esmajärgus seadustega ettenähtud nõuetele
vastavaks
> saavad.
>
saalis(kusagil kinnitatud) plakateid kõikvõimalike
erinevate kliendijuhustega elektrivarustuse-liitumispunktide skeemidega
ja muid variante lihtsalt ei tunnistīata.
Raim
RaimPadar
"Kalev Jõgi" <kalev...@empower.ee> wrote in message
news:3d7ee28d$1...@news.estpak.ee...
> Tehnilise kontrolli läbiviimine III liigi elektripaigaldistes oli vastava
> sisulise määruse avaldamise ajal mai 1999 võimalik küll, kuna siis oli
aega
> selleks antud 3,5 aastat. Samuti võidi arvestada ka sellega, et nendel
> objektidel võivad tehnilist kontrolli läbi viia kõik elektritööde
> ettevõtjad. Arvan, et tähtajaks on enamus nendest kontrollimata kuna seda
> omanikud ei telli. Muidugi kui kõik avastavad kontrolli vajaduse
vanaaasta
> viimasel päeval, siis suudeta seda enam tähtajaks läbi viia. Vestlustes
EKK
> töötajatega ja teiste kontrolli teostajatega pole kuulnud, et praegu oleks
> mingi probleem tellimuste täitmisega.
> Ilma midagi korrastamata nõuetele vastavate III liigi elektripaigaldiste
osa
> võib tõesti olla 5...10%, kuid päris palju on
> selliseid elektripaigaldisi milliste korrastamine ja nõuetele vastavaks
> viimine pole eriti kulukas. Elektripaigaldised ei pea vastama praegu
> kehtivatele eeskirjadele, vaid nende ehitamise ajal kehtinud eeskirjadele.
> Elektriprojekti võib asendada teostusjoonistega, kus süvisjuhtmestiku
korral
> on vaja näidata ainult elektrikilbi skeem kaitsmete suuruste ja väljuvate
> juhtmete markidega.
kaitsmetaga olevad tarbijagrupid.
raim
RaimPadar
> Tere!
>
> Kes teadsid, need lasid kaitse varem ära vahetada, kui EE tegi seda
tasuta.
> Nüüd tuleb papp lauale laduda.
>
Raim
Peeter S.
Just, 1380 sisaldab juba kõikide tööde hinda - katkestused, plommimised,
kohalkäimised
ja kaitse ise.
Peeter
RaimPadar
"Peeter S." <sp...@hot.ee> wrote in message news:als4t4$t3u$1...@kadri.ut.ee...
>
> Just, 1380 sisaldab juba kõikide tööde hinda - katkestused, plommimised,
> kohalkäimised
> ja kaitse ise.
>
kas siis saab ilma nendeta peakitset vähendada
ja ´maksan ainult uue plommi eest?
Raim
Peeter S.
Peakaitse peab ainult asuma Sinu vastutusalas (hoones sees).
Liitumiskilpides (EE vastutusala) on peakaitsme vahetus ainult EE poolt
teostatav.
Peeter
RaimPadar
"Peeter S." <sp...@hot.ee> wrote in message news:am4age$t9e$1...@kadri.ut.ee...
on 1308 krooni!!
Miks räägid mulle peale plommimise maksmise ka
tööde ja materjalide maksmise eest. Mu kõvaketas
ju väljendas maitea mitmendat korda, et ma ei kavatse
maksta ei tööde ega materjalide eest EE-le ega kellelegi
teisele. Mul on uus peakaitse olemas ja olen neid
(eelmisel) aastal ka ise paika pannud(vene asemele).
Kolleeg käis mingit varianti soolamas EE-s ja talt
lubati võtta 800!!
Ilmselt ei tea (nagu juba ammu teada) see klienditeenindus
(naised) EE- tehnilisest poolest s-ttagi ja ei tasu nendega
üldse tegemist teha. Nad vanad tigedanäoga mutid seal
(rublaaegsed).
Raim