Google Groups no longer supports new Usenet posts or subscriptions. Historical content remains viewable.
Dismiss

põranda laagid

609 views
Skip to first unread message

Martin L.

unread,
May 27, 2004, 9:47:25 AM5/27/04
to
Tere!
Oskab ehk keegi valgustada, kas/misjaoks on laudpõrandale lisaks taladele
veel laage alla vaja?

Taust: vana palkmaja liivpõrand sai mullani tühjaks visatud. Asemele tuleks
alt tuulduv põrand. Kuigi otse liivas olnud palkidest põrandatalad olid kõik
heas korras, tunduks alt tuulduv justkui parem (tuulutusavad olid ka olemas
vundamendis). Täite, õhuvahe ja talade kõrgusi arvutades kerkiski küsimus,
kas/milleks lisaks põrandataladele laage vaja on? Kas ainult vajaliku
soojustuse mahutamiseks, et parajalt paksult mahuks?

Martin


Andres

unread,
May 27, 2004, 10:06:38 AM5/27/04
to
"Martin L." <m.laur.ts.ee> wrote in message
news:40b5f16d$1...@news.infonet.ee...

Millise sammuga talad on ja kui paksud tulevad põrandalauad? Laagidel on
minu teada 2 otstarvet - koormuse ühtlustamine (kui talad on hõredalt) ja
soojustuse parem jaotumine.

AndresV


Villu Uett

unread,
May 28, 2004, 12:56:46 AM5/28/04
to

Kuigi otse liivas olnud palkidest põrandatalad olid kõik
> heas korras, tunduks alt tuulduv justkui parem (tuulutusavad olid ka
olemas
> vundamendis).
See on vale väide. Parem on loomulikult laagid kuva liiva sees hoida.
Põhjus - kuiva liiva niiskusesisaldus on alati väiksem, kui õhul (olgu
pealegi tuulutatav)
Kui mina ehitust õppisin, siis nimetati põrandatalasid laagideks.


Andres

unread,
May 28, 2004, 1:23:16 AM5/28/04
to
"Villu Uett" <vi...@loksa.ee> wrote in message
news:40b6c7d7$0$3115$bb62...@diablo.uninet.ee...

> See on vale väide. Parem on loomulikult laagid kuva liiva sees hoida.
> Põhjus - kuiva liiva niiskusesisaldus on alati väiksem, kui õhul (olgu
> pealegi tuulutatav)

Tiit Masso väidab, et selline põrand säilib hästi juhul, kui majas pidevalt
elatakse. Kui talvel kütmata, siis läheb põrandakonstrui niiskeks.

AndresV@plaan_järele_proovida


Martin L.

unread,
May 28, 2004, 1:44:52 AM5/28/04
to
"Andres" <andre...@mail.ee> wrote in message
news:c96iho$9v6$1...@keeks.cyber.ee...

Mis mõttes laagid liiva sees parem varaint on? Kas alt tuulduv ja ca 25 cm
tselluvill soojustusega ei tuleks soojem põrand? Laagid/talad plaanis panna
niiehknaa immutatud puit.
Samas jah, kui siiani pidasid talad liiva sees kenasti vastu, miks ei peaks
edaspidigi, kui ainult ei kahtlustaks et soojustusega põrand soojem võiks
olla:)

Talade vahe saan panna nii kitsa-laia kui vajadus on, aga arvestan ca 60 cm
talade servast. Põrandalaud on 32 mm-ne, seega võiks talade vahe väiksem
olla?

Talvine kütmine saab edaspidi ka arvatavasti olema, siiani on nüüd aastaid
kütmata olnud.

Martin


Altzz

unread,
May 28, 2004, 2:00:14 AM5/28/04
to
Probleem vanade talumajade puhul võib tekkida kuiva liiva puudumisel
põranda all. Üldjuhul tehti nii, et põrand on pea maapinnaga tasa. Kuid
selleks, et liiv kuiv püsiks, peab kihi paksus (mulle nii väideti) olema
25 cm niiskest pinnast, ehk siis maapinnast.
Mul omal kõdunesid kahes ruumis põrandalaagid ära sel põhjusel, et
liiv seal põranda all polnud kuiv mitte.
Ma isiklikult kasutaks kergkruusa. Kallim ta on, aga ehk saab parem.
Altzz

Martin L.

unread,
May 28, 2004, 2:58:27 AM5/28/04
to
Antud juhul pole tegemist talumajaga ning vundamendi ja ka liivtäite kõrgus
on kesmiselt 60 cm maapinnast. Liiv oli siiski ülevalt 15cm sügavuselt
niiske eelmine nädal. Vana liiv oli pigem liivatolm, mis ilmselt imeb
niiskust kõrgemale kui "õige" liiv.

Plaanis oligi alla suts kergkruusa ja liiv selle otsa, kuid mis sealt
edasi - kas liiv laudadeni (jääb külmem põrand?) või jätta õhuvahe ja
tselluvillaga soojustus talade vahel (jääks soojem ja kindlam et põrand alt
kuiv)?

Martin

"Altzz" <albertvolkov_ätt_hot_punkt_ehee> wrote in message
news:40b6d66a$1...@news.estpak.ee...

Altzz

unread,
May 28, 2004, 3:45:28 AM5/28/04
to
Mis sa sellest liivast veel, kui juba kergkruusa kasutada mõtled.
Enivei ma ei paneks ei liiva ega ka kergkruusa taladeni. Just panin
ühe põranda - meil on tüüpiline talumaja põrand - talad jätsin õhku.
Ses mõttes, et tassisin niiske liiva alt välja (krrrt, koos paari suuremat
sorti maakiviga) ja kergkruus asemele, õigemini allesjäänu liiva peale.
Ja kui teed tuulduva põranda, siis pole (vist?) mingit vahet mis seal all on.
Ja ei tohiks tekkida küsimust, et kas soojustada põrandat või mitte.
Altzz

Meelis Muru

unread,
Jun 1, 2004, 1:55:48 AM6/1/04
to
Heips,

kergkruusa kasutamise kohta ma ei oska miskit öelda, küll on kokkupuuteid olnud liivaga.

Variant 1. Pinnas, selle peal vähemalt 15cm liiva, soovituslik 20cm või rohkem. Vastunäidustatud
savine ja mullane liiv. Liiva ja talade alumise serva vahe rohkem kui 5cm. Vundamendis vajalikud
tuulutusavad, suvel lahti ja talvel kinni. Must põrand, soojustus ja puhas põrand

Variant 2. Pinnas, selle peal liiv kuni põrandalaudadeni välja. Enne põranda paigaldamist peab liiv
ruumis kuivama vähemalt 2 nädalat. Laagide ja pinnase vahepeal peab liiva vähemalt 20cm olema. Ühest
raamatust lugesin, et selline põrand akumuleerib hästi soojust, ülevalt poolt tulev kuiv ja soe õhk
surub niiskuse alla ja sellega on välistatud ka puidu mädanemine. Pidavat olema parem, kui
soojustatud alt tuulutatav põrand.

Ise olin sunnitud tehnilistel põhjustel rakendama esimest varianti, muidu oleks kindlasti teise
kasuks otsustanud.

Meelis@see_suvi_j2rgmised_2_p6randat


Martin L.

unread,
Jun 1, 2004, 5:13:23 AM6/1/04
to
Umbes nii kujutasin ka ise ette neid variante.

Meelsamini teeks variandi 2, kui teaks et jääb tõepoolest u. sama soe põrand
kui alt tuulduva ja ca 25 cm tselluvilla täitega põrand. Kuna uued põrandad
tulevad kahte tuppa, siis võiks ka muidugi eksperimendi teha mõlema
variandiga :), kui keegi pärast kehvema variandiga toa põranda ümbertegemise
kinni maksaks :))

Ega ei mäleta, mis raamatust info pärineb? vähemalt, kas uuema või vanema
aja kirjandus?

Martin


"Meelis Muru" <mee...@eemaldaseeosa.tehnik.ee> wrote in message
news:40bc1a75$1...@news.estpak.ee...

Altzz

unread,
Jun 1, 2004, 6:14:02 AM6/1/04
to
Pole kuulnud sellisest variandist :-(
Ma mõtlesin mõnda aega põhjusi, et miks sellist põrandat teha ei tohiks.
Ei leidnud. Mis ei tähenda, et teised ei leia muidugi :)
Ainus asi, et selline põrand sobib eluruumi, ehk siis talveläbi käetavasse
ruumi.
Ja ma kühveldaks mulla ka liiva alt ära ning selle võrra paneks rohekm liiva.
---
Kes viitsib võib edasi mõelda, kui hea/paha on sellisele põrandale põrandakütet
paigaldada.
Altzz

Altzz

unread,
Jun 1, 2004, 6:16:43 AM6/1/04
to
P.S. tahaks ka teada selle konstruktsiooni allikat ning võimalusel ka mõni
näide.
Altzz

> Pole kuulnud sellisest variandist :-(

> > Ise olin sunnitud tehnilistel põhjustel rakendama esimest varianti, muidu

Andres

unread,
Jun 1, 2004, 8:37:09 AM6/1/04
to
"Martin L." <m.laur.ts.ee> wrote in message
news:40bc48b4$1...@news.infonet.ee...

> Meelsamini teeks variandi 2, kui teaks et jääb tõepoolest u. sama soe
põrand
> kui alt tuulduva ja ca 25 cm tselluvilla täitega põrand. Kuna uued
põrandad
> tulevad kahte tuppa, siis võiks ka muidugi eksperimendi teha mõlema
> variandiga :), kui keegi pärast kehvema variandiga toa põranda
ümbertegemise
> kinni maksaks :))
>
> Ega ei mäleta, mis raamatust info pärineb? vähemalt, kas uuema või vanema
> aja kirjandus?

Tiit Masso "Väikemajad" 1990. lk 166.


0 new messages