Juhtmete v'arvid
UduElmar
Mis v'arvi juhet kasutatakse t'anap'aeval tavaliselt faasi jaoks, millist
nulli jaoks?
See ilus ja siiruviiruline on siis ilmselt ekraani jaoks?
Kas see on soovituslik v6i standard?
Jutt k'aib siis ~220V laialivedamisest tubades...
Udu Elmar
Gert Markov
g
Kuno Talimaa
"Gert Markov" <si...@mail.ee> kirjutas sõnumis
news:407834fe$1...@news.estpak.ee...
> faas on must(pruun), sinine null, kolla-roheline maa
Uutes 5-soonelistes kaablites on lisandunud faasi värviks ka valge. Tundub, et
kõike muud värvi sooni peale sinise ja kolla-rohelise, võib ühendada majas
pinge alla. Samas pole see alati tehniliselt võimalik. Näit. 1-kontaktilisse
lülitisse suubuv kaabel on reeglina 2-sooneline- 1 s. ja 2. m. Ma olen sel
puhul ühendanud sinise lambile mineva juhtme poole ja musta ühendanud pidevalt
pinge alla.
kt
Martin Naber
> "Gert Markov" <si...@mail.ee> kirjutas sõnumis
> news:407834fe$1...@news.estpak.ee...
>
>>faas on must(pruun), sinine null, kolla-roheline maa
>
>
> Uutes 5-soonelistes kaablites on lisandunud faasi värviks ka valge. Tundub, et
> kõike muud värvi sooni peale sinise ja kolla-rohelise, võib ühendada majas
> pinge alla. Samas pole see alati tehniliselt võimalik. Näit. 1-kontaktilisse
> lülitisse suubuv kaabel on reeglina 2-sooneline- 1 s. ja 2. m. Ma olen sel
> puhul ühendanud sinise lambile mineva juhtme poole ja musta ühendanud pidevalt
> pinge alla.
>
seda käepärast ei ole,siis võtad musta teibi ja teed kaabli otstes
sooned mustaks.Eeskirjade järgi sinist faasi alla panna ei tohi.Kui omal
kodus teed,siis pole vahet,aga näit.elektrikontrollikeskus vaatab uue
paigaldise vastuvõtul seda värvide asja ka.
Martin
UduElmar
T'anan vastamast!
Aga kohe uus mure...
Garaazis on mul v'aike vahekilp kuhu `uusaegne` juhtmestik koondub.
Kas ma seal pean nulli ja ekraani eraldi lattide peal hoidma?
Peakilp on mul veneaegne - seal vaid yks maanduslatt...
Ardo Isküll
> Eeskirjade järgi sinist faasi alla panna ei tohi.
Kas saaks ka viite sellele eeskirjale ?
A.
Mart
> Garaazis on mul v'aike vahekilp kuhu `uusaegne` juhtmestik koondub.
> Kas ma seal pean nulli ja ekraani eraldi lattide peal hoidma?
Jah.
--
Mart
Martin Naber
Kuno Talimaa
"Martin Naber" <a@b.c> kirjutas sõnumis news:4079007e$1...@news.estpak.ee...
Kardan, et see eeskiri hakkab varsti muutuma, kui vase hind tõuseb samas
tempos. (aastaga lisandunud ligi 1000USD/tn, nüüd siis juba ligi 3000USD tn.).
Tõenäoliselt tõstetakse ka uuesti au sisse Al majasisestes võrkudes. Või
klopitakse kaablite tootjaid, et nad teeksid selliseid kaableid mida vaja,
mitte selliseid, mida nemad viitsivad. 1 pääsetee kaablite tootjate diktaadist
on kasutada torusüsteemi, millesse tõmmata sisse juhtmed vastavalt vajadusele.
See lause oleks ka personaalselt Mardile mõeldud, kes otsis palehigis
22-soonelist kaablit. Siis pole vaja ka kümneid maanduste ja neutraalide
paralleelharusid ning eraldi pingeütlustuskontuure nagu need kujunevad eraldi
kaablite puhul.
kt
Raul Bogomolov
>
> Kardan, et see eeskiri hakkab varsti muutuma, kui vase hind tõuseb samas
> tempos. (aastaga lisandunud ligi 1000USD/tn, nüüd siis juba ligi 3000USD
tn.).
> Tõenäoliselt tõstetakse ka uuesti au sisse Al majasisestes võrkudes. Või
> klopitakse kaablite tootjaid, et nad teeksid selliseid kaableid mida vaja,
> mitte selliseid, mida nemad viitsivad. 1 pääsetee kaablite tootjate
diktaadist
> on kasutada torusüsteemi, millesse tõmmata sisse juhtmed vastavalt
vajadusele.
> See lause oleks ka personaalselt Mardile mõeldud, kes otsis palehigis
> 22-soonelist kaablit. Siis pole vaja ka kümneid maanduste ja neutraalide
> paralleelharusid ning eraldi pingeütlustuskontuure nagu need kujunevad
eraldi
> kaablite puhul.
Kardan, et need kartused on mõnevõrra liialdatud. Esmalt, ammu juba ei kehti
need EEI-d, vaid nende põhjal ümberkirjutatud EVS. Seda alates
Elektriohutusseaduse kehtimahakkamisest. Et asi, millest räägitakse on
ajalugu. Ehkki vahet pole, põhi on seesama harmoniseeritud IEC.
Mis puutub alumiiniumi, siis ega selle hind odavamaks pole läinud. Ning
arvestades alumiiniumi voolavust, murdumist jms. ei usu, et meie kohalikes
oludes eriti selle kasutamise piir alla 16 mm2 tuleb. Sest ainuke, millelt
meil kokku hoitakse on hooldus ja ohutus. Kuidagi naiivne on näha siin
kaablitootjate diktaati - nemad pole seda IEC-d teinud.
Ja mis puutub pingeühtlustuskontuuridesse, siis on need muud ilusad
variandid elus ammu proovitud ja ei toimi eriti ükski muu. See asi on nats
keerukam, kui esmapilgul tundub ja siin korduvalt jutuks olnud selle teise
süsteemi puudused.
Et ma küll ei soovitaks eriti ilma asjatundliku abita ise elektrisüsteeme
ehitama hakata. Kindlalt tuleb spetsialisti palkamine odavam, kui näiteks
mahapõlenud garaazh. Või tegemata või vigase potentsiaaliühtlustuse pealt
kokkuhoitud raha eest hakata uut naist või last ostma. :-( Kusjuures, Eestis
on elektritraumade läbi hukkunute arv aastas nii 60 korda kõrgem, kui
näiteks põhjamaades. Ameerikas on kõige tüüpilisem äkksurmade koht dushi all
(mõtle, miks). Jms.
Aga eks mees teab, mis teeb. Oma asi, eks ise riskib.
PS. See naisejutt on nö ajakirjandusest toituvatele inimestele - on ju
tuntud Ekspressikultiveeritud hüüdlause, et kõik on ostetav, sõltub vaid
hinnast. Et osta Eesti Ekspress, ära passi pimeduses :-(.
R.
Ardo Isküll
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> wrote in message
news:c5ceo8$1m4$1...@kadri.ut.ee...
>
> Kardan, et need kartused on mõnevõrra liialdatud. Esmalt, ammu juba ei
kehti
> need EEI-d, vaid nende põhjal ümberkirjutatud EVS. Seda alates
> Elektriohutusseaduse kehtimahakkamisest. Et asi, millest räägitakse on
> ajalugu. Ehkki vahet pole, põhi on seesama harmoniseeritud IEC.
>
EVS-ga vastuollu ?
Ardo.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis
news:c5ceo8$1m4$1...@kadri.ut.ee...
> Mis puutub alumiiniumi, siis ega selle hind odavamaks pole läinud. Ning
> arvestades alumiiniumi voolavust, murdumist jms. ei usu, et meie kohalikes
> oludes eriti selle kasutamise piir alla 16 mm2 tuleb. Sest ainuke, millelt
> meil kokku hoitakse on hooldus ja ohutus. Kuidagi naiivne on näha siin
> kaablitootjate diktaati - nemad pole seda IEC-d teinud.
Ausalt, mind ei koti see haige normatiivistik, kui mul on vaja näit. kaablit
soonte värvidega must ja pruun ning seda poes pole saada. Sa kui spetsialist
võiksid mu arvamust toetada, mitte hakata ajama normatiivset jora. Firma, kust
ma ise kaableid hulgi ostan, on väsinud klientide soovide edastamisest Keila
Kaablile, kuid see firma viidates põtrade maal välja kujunenud tavadele, laseb
kohalike soovide peale laias kaares.
Mis puutub asjasse Al voolavus? Või tahad väita, et kaasajal pole leiutatud
vedruklemme, mis liidet järgi pingutavad? Kas lõõmutatud Al on rabedam, kui
Cu? Minu väide on, et 10a. pärast on Al jälle legaliseeeritud. Jäta see
meelde. vaske jagub siis hädapärast vaid kallitesse el. mootoritesse või
näpuotsaga sinna, kus teda tõesti vaja. Selline laristamine, mis praegu toimub
(ligi 75% vasest on juhtmestikes vooluvabana), vaadatakse pea ringi. Ka
juhtistike installimise filosoofia. Pingeütlustuse võib ka praegu teha rauast,
mitte raisata sinna tonnide viisi vaske. Kui sa vase hinna kekides ei hakka
mõtlema, kuidas seda kokku hoida, siis leitakse projekteerijad, kes sellle
mõtlevad ja asi "ants".
>
> Ja mis puutub pingeühtlustuskontuuridesse, siis on need muud ilusad
> variandid elus ammu proovitud ja ei toimi eriti ükski muu. See asi on nats
> keerukam, kui esmapilgul tundub ja siin korduvalt jutuks olnud selle teise
> süsteemi puudused.
Mis süsteemist käib jutt ja millised on selle (nende) puudused?
>
> Et ma küll ei soovitaks eriti ilma asjatundliku abita ise elektrisüsteeme
> ehitama hakata. Kindlalt tuleb spetsialisti palkamine odavam, kui näiteks
> mahapõlenud garaazh.
Kas ETV-s ei töötanud spetsialitsid, et see põlema läks?
Või tegemata või vigase potentsiaaliühtlustuse pealt
> kokkuhoitud raha eest hakata uut naist või last ostma. :-( Kusjuures, Eestis
> on elektritraumade läbi hukkunute arv aastas nii 60 korda kõrgem, kui
> näiteks põhjamaades.
Kust sa selle "statistika" välja imesid? Alles oli ajalehtedes "statistika",
et liinibussid teevad kõige rohkem avariisid (jättes tähelepamuta nende
liikumisintensiivsuse). kas sa üritad midagi samalaadset serveerida?
Ameerikas on kõige tüüpilisem äkksurmade koht dushi all
> (mõtle, miks). Jms.
Burgeritest ülesöömine? Kuuma veega kõhus gaasid paisuvad ja ülrõhk paksus
kõhus surub südame kokku.
kt
Vootele Voit
> ...kui vase hind tõuseb samas tempos. (aastaga lisandunud...
huvitav, kui suur on juhtmete osakaal vasetootmises?
> 1 pääsetee kaablite tootjate diktaadist on kasutada torusüsteemi,
> millesse tõmmata sisse juhtmed vastavalt vajadusele.
torusüsteem ei vähenda vasekulu, vaid ainult "vale värvi"
isolatsioonist tingitud dubleerimist ja raiskamist.
> See lause oleks ka personaalselt Mardile mõeldud, kes
> otsis palehigis 22-soonelist kaablit.
ma usun, et mart ei otsinud midagi "palehigis" vaid kirjutas
(laiskusest?) newsi. kui mul oleks sellist kaablit vaja läinud,
siis mul oleks see samal päeval olemas olnud.
> Siis pole vaja ka kümneid maanduste ja neutraalide
> paralleelharusid
sellist jama pole mõtet siiski üldsusele ajada ning sellest
on ka korduvalt siin grupis enne juttu olnud.
ma oma majas just kisun maha viimaseid riismeid
40 a. vanast Al installatsioonist, kus magistraal liikus
harutoosist harutoosi ja ei jõua seda ära kiruda.
ainus juhtmestik, millest võib probleemida ja/või
ümberehituste käigus aru saada, on see, kus igal
segmendil on kaks otsa, mis on üheselt tuvastatavad.
kui jaksad maja ehitada, siis jaksad ka juhtmeid osta
ja neljandiku-kolmandiku kokkuhoid erilist võitu ei anna.
eriti arvestades, et magistraaljuhtmed peavad olema
jämedamad (loe: kallimad) ning vähegi kvaliteetsed
hargnemisliitmikud maksavad ka raha.
> ning eraldi pingeütlustuskontuure nagu need kujunevad
> eraldi kaablite puhul.
???
--
vootele
Raul Bogomolov
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
news:4079d25b$1...@news.estpak.ee...
> > meil kokku hoitakse on hooldus ja ohutus. Kuidagi naiivne on näha siin
> > kaablitootjate diktaati - nemad pole seda IEC-d teinud.
>
> Ausalt, mind ei koti see haige normatiivistik, kui mul on vaja näit.
kaablit
> soonte värvidega must ja pruun ning seda poes pole saada. Sa kui
spetsialist
> võiksid mu arvamust toetada, mitte hakata ajama normatiivset jora. Firma,
kust
> ma ise kaableid hulgi ostan, on väsinud klientide soovide edastamisest
Keila
> Kaablile, kuid see firma viidates põtrade maal välja kujunenud tavadele,
laseb
> kohalike soovide peale laias kaares.
Kui see on Sinu soov, lasta enda ohutusele laias kaares, tuleb seda
aktsepteerida. Paraku on Sinu soov ohtlik teistele. Et Sinu arvates on Keila
Kaabel maailmas ainuke kaablitootja? Ja ega nemad loomulikult ei tooda mitte
seda, mis normatiivaktidele vastab, vaid seda, mis Sinu arvates pahn. Ok,
pole probleemi ju - nad teevad ka eritellimise peale kaablit. Palun mine ja
telli. Ära soiu, et kogu maailm on üks hädaorg ja standardid mõeldud
inimeste ahistamiseks. Tegelikult on nendes hoopis üldistatud oskusteave.
Tahad vastutuult sülitada, lase käia :-(.
> Mis puutub asjasse Al voolavus? Või tahad väita, et kaasajal pole
leiutatud
> vedruklemme, mis liidet järgi pingutavad?
Oled kuulnud, et aasta pärast _vase_ nende klemmide alla panekut tuleb neid
klemme järgi pingutada! Teadjamees hüppas metsast välja.
> Kas lõõmutatud Al on rabedam, kui
> Cu? Minu väide on, et 10a. pärast on Al jälle legaliseeeritud. Jäta see
Kas lugesid Nostradamust hiljuti?
> meelde. vaske jagub siis hädapärast vaid kallitesse el. mootoritesse või
> näpuotsaga sinna, kus teda tõesti vaja. Selline laristamine, mis praegu
toimub
> (ligi 75% vasest on juhtmestikes vooluvabana), vaadatakse pea ringi. Ka
> juhtistike installimise filosoofia. Pingeütlustuse võib ka praegu teha
rauast,
> mitte raisata sinna tonnide viisi vaske. Kui sa vase hinna kekides ei
hakka
> mõtlema, kuidas seda kokku hoida, siis leitakse projekteerijad, kes sellle
> mõtlevad ja asi "ants".
Õige! Kullast võiks kah teha! Peagi on kuld odavam kah, kui seda prognoosi
lugeda. See raua jutt, kallis mees - kes selle juhtme magneetumise kinni
maksab? Ja milline on selle tegelik komplekstakistus? Uljaid ideid ja
helgeid homseid võib kuulutada küll.
> > Ja mis puutub pingeühtlustuskontuuridesse, siis on need muud ilusad
> > variandid elus ammu proovitud ja ei toimi eriti ükski muu. See asi on
nats
> > keerukam, kui esmapilgul tundub ja siin korduvalt jutuks olnud selle
teise
> > süsteemi puudused.
>
> Mis süsteemist käib jutt ja millised on selle (nende) puudused?
Loe esmalt Ristheina "Juhistikusüsteemid" läbi. Peale seda võiksime edasi
diskuteerida. Neid on üsna mitmeid. Eestiski neli erinevat. Kui oled proff,
siis näita end sellega, et loed need siin üles. Kui ei suuda, siis paluks
mitte teisi lollitada oma suurejooneliste ideedega.
> > Et ma küll ei soovitaks eriti ilma asjatundliku abita ise
elektrisüsteeme
> > ehitama hakata. Kindlalt tuleb spetsialisti palkamine odavam, kui
näiteks
> > mahapõlenud garaazh.
>
> Kas ETV-s ei töötanud spetsialitsid, et see põlema läks?
Olid ekspert asja juures?
> Või tegemata või vigase potentsiaaliühtlustuse pealt
> > kokkuhoitud raha eest hakata uut naist või last ostma. :-( Kusjuures,
Eestis
> > on elektritraumade läbi hukkunute arv aastas nii 60 korda kõrgem, kui
> > näiteks põhjamaades.
>
> Kust sa selle "statistika" välja imesid? Alles oli ajalehtedes
"statistika",
> et liinibussid teevad kõige rohkem avariisid (jättes tähelepamuta nende
> liikumisintensiivsuse). kas sa üritad midagi samalaadset serveerida?
Paku oma ja tõepärasem. Need on 2002 aasta ametlikud andmed. Rahuldab see
variant? Sa arvad, et meie nö. "elektrikasutusintensiivsus" on siis 60 korda
suurem, kui mujal? Pole paha, kui sedapidi tahad serveerida. Geniaalne lausa
taoline võrdlus.
> Ameerikas on kõige tüüpilisem äkksurmade koht dushi all
> > (mõtle, miks). Jms.
>
> Burgeritest ülesöömine? Kuuma veega kõhus gaasid paisuvad ja ülrõhk paksus
> kõhus surub südame kokku.
Nii lihtne see geniaalne kah pole. Mõtle veel, paku, küsi variante.
Ehk aitab. Pole nagu midagi kommenteeridagi.
R.
Raul Bogomolov
news:4079c686$1...@news.estpak.ee...
Jah.
R.
Kuno Talimaa
"Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> kirjutas sõnumis
news:4079e2f5$1...@news.estpak.ee...
> Kuno Talimaa pajatas:
> huvitav, kui suur on juhtmete osakaal vasetootmises?
Ei oska öelda. Kuid arvan, et mitte väike. Tegelikult tarbijat ei huvitagi
osakaal, vaid poes müüdava kaabli hind. See on 1a. lõikes tublisti tõusnud.
Mine osta näit. 4Gx2,5 kaablit ja sa näed, et selle meeter maksab tublisti
rohkem, kui 3Gx2,5 (ca 11 vs 7 letihinnana). Samas võiks 4Gx2,5 asemel panna
3x2,5. Edasine kommentaar järgneb allpool.
>
> torusüsteem ei vähenda vasekulu, vaid ainult "vale värvi"
> isolatsioonist tingitud dubleerimist ja raiskamist.
Hmm, ei vähenda vasekulu, vaid dubleerimisest (ma ütleks pidem
multipleksimisest) tingitud raiskamist. Kuidas seda siis mõista, kui ei
vähenda? Või mida sa õieti tahtsid ütelda?
/.../
> > Siis pole vaja ka kümneid maanduste ja neutraalide
> > paralleelharusid
>
> sellist jama pole mõtet siiski üldsusele ajada ning sellest
> on ka korduvalt siin grupis enne juttu olnud.
Sa pole vist näinud tööstuse el. varustust. Või ütleks nii, et sul pole el.
varustusest akadeemilist ülevaadet. Kui sulle ei meeldi, ära loe. Kui
kellelegi ei meeldi, ma ei kirjuta.
>
> ma oma majas just kisun maha viimaseid riismeid
> 40 a. vanast Al installatsioonist, kus magistraal liikus
> harutoosist harutoosi ja ei jõua seda ära kiruda.
Igal inimesel peavad olema oma rõõmud. Kas sa tahad väita, et see install ei
toiminud? Vaata, kui ökonoomselt ta oli tehtud. Püüa leida asjas positiivset.
>
> ainus juhtmestik, millest võib probleemida ja/või
> ümberehituste käigus aru saada, on see, kus igal
> segmendil on kaks otsa, mis on üheselt tuvastatavad.
Vooluringi jaoks on vaja min 2 otsa. Kuid ega Kirchoff ilmaasjata oma seadusi
treinud. Ta nimelt leidis, et mõni juhe võib olla erinevate vooluringide jaoks
ühine ja ka need vooluringid on arvutatavad, :).
> kui jaksad maja ehitada, siis jaksad ka juhtmeid osta
> ja neljandiku-kolmandiku kokkuhoid erilist võitu ei anna.
> eriti arvestades, et magistraaljuhtmed peavad olema
> jämedamad (loe: kallimad) ning vähegi kvaliteetsed
> hargnemisliitmikud maksavad ka raha.
Võimalik. Kõik tuleb kokku kalkuleerida, kui vähedegi suurem projekt käsil.
Kuid vase hind muudkui tõuseb. Tõuseb nii kiirelt, et hulgifirmad väljastavad
hinnakirju kaablitele kehtivusega 1-2 nädalat ja seovad selle vase hinnaga
Maailmaturul.
>
> > ning eraldi pingeütlustuskontuure nagu need kujunevad
> > eraldi kaablite puhul.
Vtl:???
Hetkel tehakse nii, et hoone metallosad ühendatakse kokku jämeda vasega ja
tarbijateni tuuakse kaablid, milles on PE-soon. Tegelikult on see 1 ja sama
potentsiaal ja selle saab tarbijale võtta otse hoone metalltarindilt või
pingeühtlustuskontuurilt, vältides (toite)kaablites PE-soont. Väheneb
raiskamine. Paraneb PE juhtivus. Viimane on tähtis lühise puhul PE-sse. Ära
loe rikutult, :).
kt
Kuno Talimaa
> Kui see on Sinu soov, lasta enda ohutusele laias kaares, tuleb seda
> aktsepteerida. Paraku on Sinu soov ohtlik teistele.
Et siis minu soov saada õigete värvidega 2-soonelist kaablit on ohtlik
teistele???
Et Sinu arvates on Keila
> Kaabel maailmas ainuke kaablitootja? Ja ega nemad loomulikult ei tooda mitte
> seda, mis normatiivaktidele vastab, vaid seda, mis Sinu arvates pahn.
Kus ma seda väitsin?
Ok,
> pole probleemi ju - nad teevad ka eritellimise peale kaablit. Palun mine ja
> telli. Ära soiu, et kogu maailm on üks hädaorg ja standardid mõeldud
> inimeste ahistamiseks.
kas kriitika on soigumine? Kui ja, siis ära loe.
Tegelikult on nendes hoopis üldistatud oskusteave.
> Tahad vastutuult sülitada, lase käia :-(.
Küll neid tekib juurde, kui vask maksab 10x rohkem, kui hetkel. Edasi ma ei
viitsi su emotsionaalseid avaldusi refereerida. ma jään sinuga suures osas
eriarvamusele. Mis puutub prof. Ristheina, siis tema eksamitelt ma sain päris
hästi läbi. Elame rahus. Nagu sa isegi tead, on el. ohutus eeskirjades pidevas
muutmises. Ajaloost on näiteid piisavalt. Samas sinu poolt toodud Ristheina
raamatuski. ja sa peaksid teadma, et ka nõuetekohane el. paigaldis ei taga ka
praeguste eeskirjadega 100% ohutust vaid rohkem krentiinsele kontrollile
lollimängimist objektil.
kt
Kuno Talimaa
See raua jutt, kallis mees - kes selle juhtme magneetumise kinni
> maksab?
Hmm, milles probleem? kas teda ei suudeta sinu arvates piisavalt tugevalt
kinnitada, või on ta väidetava jääkmagnetismiga mingi võimalik tüli?
>Ja milline on selle tegelik komplekstakistus?
Raua eritakistus (aktiiv) on ca 4x suurem kui vasel ja 2x suurem kui Al-l.
Induktiivtakistus sõltub juhi geom kujust. Need seosed kehtivad ka vase kohta.
Raua puhul lisandub muidugi ka induktiivsus tema magnetilisest läbitavusest.
Kuid.. miskipärast maanduskontuuride ühendamisel võib rauda kasutada ja pole
tal häda midagi. rauda saab ka tsinkida, siis ta üldjuhul ei korrodeeru.
Kuidas sinu andmetel on näiteks tehtud NORMIKOHANE RAUAST vent-torustiku
potentsiaaliühtlustsus? vÕI MALMIST (suure C-sisaldusega (üle 1%) RAUD)
kanalitorude puhul? Kas iga torujupp ja jubin on omavahel vasega sillatud? Mis
erinevus on sinu arvates maanduskontuuril ja pot. ühtlustausel?
Sry, et ma siiski su kirja veel refereerisin, kuid see tundus olema vähemalt
MULLE huvitav. Võid vastata privas kuno ät neti punkt ee, kui viitsid ja
leiad, et siin grupis pole mõtet rohkem nalja teha.
kt
Raul Bogomolov
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> > Kui see on Sinu soov, lasta enda ohutusele laias kaares, tuleb seda
> > aktsepteerida. Paraku on Sinu soov ohtlik teistele.
>
> Et siis minu soov saada õigete värvidega 2-soonelist kaablit on ohtlik
> teistele???
Ei. Sa väitsid, et need normid on totrus ja neist ei peagi kinni pidama.
> Et Sinu arvates on Keila
> > Kaabel maailmas ainuke kaablitootja? Ja ega nemad loomulikult ei tooda
mitte
> > seda, mis normatiivaktidele vastab, vaid seda, mis Sinu arvates pahn.
>
> Kus ma seda väitsin?
Selline on järeldus, kui võtta see toodud jutt kokku. Kui nad ei tooda
sellist, mida Sulle vaja, siis...
> Tegelikult on nendes hoopis üldistatud oskusteave.
> > Tahad vastutuult sülitada, lase käia :-(.
>
> Küll neid tekib juurde, kui vask maksab 10x rohkem, kui hetkel. Edasi ma
ei
> viitsi su emotsionaalseid avaldusi refereerida. ma jään sinuga suures osas
> eriarvamusele. Mis puutub prof. Ristheina, siis tema eksamitelt ma sain
päris
> hästi läbi. Elame rahus. Nagu sa isegi tead, on el. ohutus eeskirjades
pidevas
> muutmises. Ajaloost on näiteid piisavalt. Samas sinu poolt toodud
Ristheina
> raamatuski. ja sa peaksid teadma, et ka nõuetekohane el. paigaldis ei taga
ka
> praeguste eeskirjadega 100% ohutust vaid rohkem krentiinsele kontrollile
> lollimängimist objektil.
Nõnda siis kasutatavatest juhistikusüsteemidest üldisemalt. Vahe on suur,
kus ja mida kasutatakse. Seda esmalt seadmetes, mida teenindab
elektriohuteadlik personal. Juba ainuüksi sõltuvalt sellest püstitatakse
seadmele omad nõuded. Rääkimata nendest seadmetest, mida kasutab
el.teadmisteta personal. Kui soovid 100%-list elektriohutust, siis tuleb
elada petroolilambi valgel, selge see. Kui räägime aga sellest, milline
süsteem on ohutum, siis praegune on seda tunduvalt rohkem, kui endine, kus
töönull oli kaitsenull.
Kui Sa isegi sellest pole aru saanud, et elektrijuhtmestiku maksumus maja
maksumusest on marginaalne, siis selle hind 10% ei puhu pilli. Inflatsioon
on suurem. Kahju, aga peab ütlema, et vast oli prof. Sinuga leebe
sellepärast, et loobus - külge ei jäänud midagi :-(.
PS. Maksimaalselt saab olla selle "raisatud" vase osakaal 33%, minimaalselt
20%. Niipalju Sinu "statistilisest" 75-st. Jne.
PSS. Ameerikat ei toonud kah päris asjata mängu. Seal on sageli
kahejuhtmesüsteem, kolmas maandatud. Tulemus umbes selline, nagu meil
avariirezhiimides - nulljuhtmes maaühenduse potentsiaal. Veidigi kehv
potentsiaaliühtlustus ja isolatsionileke ning sellest need dushialused
infarktid. Niipalju sellest. Ega Sa ise niisugust asja välja ei mõtle, aga
hea näide kokkuhoiust - näe üks juhe läheb vähem. Et avastasid Ameerika.
Hurraa, seltsimees!
R.
Raul Bogomolov
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> Hmm, milles probleem? kas teda ei suudeta sinu arvates piisavalt tugevalt
> kinnitada, või on ta väidetava jääkmagnetismiga mingi võimalik tüli?
>
> >Ja milline on selle tegelik komplekstakistus?
>
> Raua eritakistus (aktiiv) on ca 4x suurem kui vasel ja 2x suurem kui Al-l.
> Induktiivtakistus sõltub juhi geom kujust. Need seosed kehtivad ka vase
kohta.
> Raua puhul lisandub muidugi ka induktiivsus tema magnetilisest
läbitavusest.
Isegi sides ei kasutata enam terasjuhet, ehkki põhimõtteliselt
alalisvoolusüsteem. Miks küll? Ehk võtaksid mõne käsiraamatu ja loeksid -
saad teada.
> Kuid.. miskipärast maanduskontuuride ühendamisel võib rauda kasutada ja
pole
> tal häda midagi. rauda saab ka tsinkida, siis ta üldjuhul ei korrodeeru.
> Kuidas sinu andmetel on näiteks tehtud NORMIKOHANE RAUAST vent-torustiku
> potentsiaaliühtlustsus? vÕI MALMIST (suure C-sisaldusega (üle 1%) RAUD)
> kanalitorude puhul? Kas iga torujupp ja jubin on omavahel vasega sillatud?
Mis
> erinevus on sinu arvates maanduskontuuril ja pot. ühtlustausel?
Oh kulla mees, vii oma paber kooli tagasi! Sa pakkusid seda rauda asendama
kaitsenulli (PEN). Seal tekkib päris oluline pingelang. Peale selle, kui
jäme on maanduskontuuri teras? Miks? Ega ma jõua siin inseneri
täienduskoolitust lugema hakata. Ka potentsiaaliühtlustus tehakse tänapäeval
tõepoolest üldjuhul vasega. Miks küll?
Lisaküsimused:
Kas kanalisatsioonitorudele tehakse potentsiaaliühtlustus ja kui, siis kus?
Kui veetorustikule tehakse potentsiaaliühtlustus, siis millistel
Kas vastab tõele, et tsingitud raud ei korrodeeru?
> Sry, et ma siiski su kirja veel refereerisin, kuid see tundus olema
vähemalt
> MULLE huvitav. Võid vastata privas kuno ät neti punkt ee, kui viitsid ja
> leiad, et siin grupis pole mõtet rohkem nalja teha.
Kas sellest võib teha järelduse, et Sinu soovitused olid mõeldud naljana?
Siis valisid ehk vale grupi - news:ee.nali oleks sobivam olnud :-(.
R.
rein
"Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote in message
news:4079e2f5$1...@news.estpak.ee...
> Kuno Talimaa pajatas:
>
> > ...kui vase hind tõuseb samas tempos. (aastaga lisandunud...
>
> huvitav, kui suur on juhtmete osakaal vasetootmises?
>
Raiskamine.
R
Martin Naber
> Kardan, et need kartused on mõnevõrra liialdatud. Esmalt, ammu juba ei kehti
> need EEI-d, vaid nende põhjal ümberkirjutatud EVS. Seda alates
> Elektriohutusseaduse kehtimahakkamisest. Et asi, millest räägitakse on
> ajalugu. Ehkki vahet pole, põhi on seesama harmoniseeritud IEC.
>
OT:kas EVS on juba olemas kõigi EEI osade asemel?
Aasta alguses oli ainult 2 osa
Paavo Sild
wrote:
>Igal inimesel peavad olema oma rõõmud. Kas sa tahad väita, et see install ei
>toiminud? Vaata, kui ökonoomselt ta oli tehtud. Püüa leida asjas positiivset.
>>
>> ainus juhtmestik, millest võib probleemida ja/või
>> ümberehituste käigus aru saada, on see, kus igal
>> segmendil on kaks otsa, mis on üheselt tuvastatavad.
Kuna siin kõike muud on juba kommenteeritud, siis toon ühe näite
arvutivõrkudest: peenikese koaksiaalkaabliga sai teha väga ökonoomse
võrgu - üks pikk kaabel masinast masinasse (samalaadset "ketti" sai
tegelt ka keerupaariga teha).
Ometi pööras arendus keerupaari ja nn. struktureeritud kaabelduse
suunas.
Keerupaar teadagi odavam koaksiaaliga võrreldes, kuid kui kogu selle
arenduseks kulunud raha oleks koaksiaalkaabli lahenduse peale
kulutanud, siis lippaks praegu kõik võrgud ammugi Gb kiirustega.
Struktureeritud kaabeldus aga oli lollikindlam kuna vigase segmendi
sai isoleerida kiiresti ja ilma teisi masinaid segamata.
Ehk siis kokkuvõttes: esmapilgul odav(am) lahendus võib pikapeale üsna
kalliks kätte tulla. Umbes nagu Boshi hobi-tööriistad :))
rgds,
Paavo Sild
Urmas Kirsipuu
> telli. Ära soiu, et kogu maailm on üks hädaorg ja standardid mõeldud
> inimeste ahistamiseks. Tegelikult on nendes hoopis üldistatud
> oskusteave.
vat mina arvan kyll teistmoodi. standardid on tehtud lollidele, ja taga
on aetud ainult firma(de) kasumeid. kindlasti asi lihtsustub , kuid
tegelikkuses ei pruugi oskusteave siin pilli essugi puhuda. kui ma teen
oma majas nii et just sinine on vool, no naiteks mulle toob sinine kohe
ette elketri ja must/pruun maa, et nae muld on ka must. ja ma
kaabeldangi nii terve systeemi ja siis tuleb kohale keegi elektitolvan
ja pistab napu sinise juhtme vastu, kuna teab et seal voolu sees ei ole.
esimene asi voiks oopis ylemoota mis on mis ja voolu valja lylitada. ei
hoopis toomehe aeg maksab ja tanu mootmisele tema kaotab aega ja nyyd
kes siis siiski miinusesse jaab? ikka elektrik ja selle jaosk on temal
vaja voidelda ja voitlemiseks on tema valja motelnud standardi. ja eriti
palju neid standardeid on valja imenud inimesed kes asju kaugelt nainud
on.
urmas@tahaks_et_vool_oleks_punane
Raul Bogomolov
Meie majandusministeeriumi andmetel on. Sellega on üks juriidiline
paradoks - nimelt kehtestati Elektriohutusseadus. See näeb ette, et asja
reguleerib standard ja siis ka see EVS oma numbri sai. Elusast peast pole
neid aga keegi veel näinud (vist?).
R.
Ardo Isküll
"Martin Naber" <a@b.c> wrote in message news:4079007e$1...@news.estpak.ee...
> >>Eeskirjade järgi sinist faasi alla panna ei tohi.
> >
> >
> Võta raamat EEI 3-5,vt punkt 514.2 ja 514.3.
Mina kasutaksin siin sõnapaari "ei tohi" asemel sõnaühendit "ei ole hea
tava", kuna nimetatud punktide kohaselt see pole otseselt keelatud. Ma kohe
üldse ei taha õigustada anarhiat ja olen ka arvamusel et seal kus see vähegi
võimalik on, tuleb kasutada juhtide õigeid värve. Kuid juhtudel, kus selleks
on põhjendatud vajadus ja juhi värvuse tõttu eksimine on praktiliselt
võimatu, võiks "patustamine" olla lubatud. Vähemalt nii olen mina neid
punkte siiani käsitlenud.
Toon näite. 3-faasiline elektrimootor tuleb ühendada 4-soonelise kaabliga,
kus jookseb 3 faasi ja kaitsejuht. Kaabli soonte värvid on must, pruun,
sinine ja kollaroheline. Kui nüüd sinine soon läheb kaabli ühest otsast
mootori (faasi)klemmi alla ja teisest otsast kontaktori või lüliti alla,
siis keda see eksitab?
A.
Raul Bogomolov
news:c5djea$dj2$1...@kadri.ut.ee...
> Mina kasutaksin siin sõnapaari "ei tohi" asemel sõnaühendit "ei ole hea
> tava", kuna nimetatud punktide kohaselt see pole otseselt keelatud. Ma
kohe
> üldse ei taha õigustada anarhiat ja olen ka arvamusel et seal kus see
vähegi
> võimalik on, tuleb kasutada juhtide õigeid värve. Kuid juhtudel, kus
selleks
> on põhjendatud vajadus ja juhi värvuse tõttu eksimine on praktiliselt
> võimatu, võiks "patustamine" olla lubatud. Vähemalt nii olen mina neid
> punkte siiani käsitlenud.
Õigesti teed mu meelest kah.
> Toon näite. 3-faasiline elektrimootor tuleb ühendada 4-soonelise kaabliga,
> kus jookseb 3 faasi ja kaitsejuht. Kaabli soonte värvid on must, pruun,
> sinine ja kollaroheline. Kui nüüd sinine soon läheb kaabli ühest otsast
> mootori (faasi)klemmi alla ja teisest otsast kontaktori või lüliti alla,
> siis keda see eksitab?
Tavaliselt pannakse selles olukorras veel üks tähis - tõmmatakse sellele
sinisele jupp (musta) isoleeri ühendusotsa peale. Millega ongi tähistatud,
et see asi pole mitte see, milleks seda pead ;-).
R.
Kuno Talimaa
> Oh kulla mees, vii oma paber kooli tagasi! Sa pakkusid seda rauda asendama
> kaitsenulli (PEN). Seal tekkib päris oluline pingelang.
Kuidas insener saab opereerida mõistega oluline? Insener arvutab asja läbi ja
tulemuste pealt näeb, kas sobib või mitte. Toonitan eeltoodud märkust, et ka
vask pole ülijuht. sa jõuad varsti järeldusele, et raud on kas isolaator või
pooljuht, :). OK, lõpetab jama. Sinule rahustuseks, ma ei projekteeri võõrale
ühtegi el. süsteemi ja oma süsteemides ma olen siiani veel elus. Oma paberi ma
võin viia kooli tagasi, see ei muuda minu jaoks midagi.
kt
Vootele Voit
> kui ma teen oma majas nii et just sinine on vool, no naiteks
> mulle toob sinine kohe ette elketri ja must/pruun maa, et
> nae muld on ka must. ja ma kaabeldangi nii terve systeemi...
irw. kusjuures kui ma 90-te alguses oma tööruumi kaabeldust
tegin, esimest korda nonde "lääne stiilis" PPJ kaablitega, siis
ma iseenese tarkusest justnimelt nii valisingi - must oli maa,
nagu paljudes teistes kaabeldustes ja ülejäänud värvid (pruun,
hall ja sinine vastavalt mis üle jäid, oli faas)
tõsi küll, kui ma kuu aega hiljem teada sain, kuidas tegelikult
peaksid asjad käima, siis oli raske otsustada, kas:
a) jätkata majas kaabeldust samas stiilis, nagu alustatud;
b) teha ülejäänud maja kaabeldus, nagu peab ja jätta
olemasolev nii, nagu on;
c) teha olemasolev kaabeldus ringi ja jätkata, nagu peab.
(pika mõtlemise ja vandumise peale sai valitud variant "c".)
> urmas@tahaks_et_vool_oleks_punane
just. kunagi iru elektrijaamast mööda sõites oli ilusti näha,
kuidas kolm faasi hoovi peal olevatel trafolattidel olid
värvitud punane-kollane-roheline.
roheline on teatud juhtudel juba ära vahetatav sinisega.
--
vootele
Raul Bogomolov
Ma katsun kolmandat korda ja hästi aeglaselt. Raud on magneetuv materjal.
Niikaua, kuni selles suurt voolu pole, pole hullu. Kui on, siis hakkab
toimuma pidev ümbermagneetumine. Sellest ka enamus tema halbu omadusi
_vahelduvvoolusüsteemides_. Lihtsalt pidevkoormuse juures on cį 1,5 mm2
vaske pea samaväärne 25 mm2 rauaga.
Sa soovitasid seda kasutada kaitsejuhina, ilmselt siis juhtmes sees? Kujutad
selle installeerimist ette kah?
Kui aga võtta siin aluseks see teine teooria, et tahad igas majas kõikjal ja
alati vedada teraslatte seinte peal, siis kuidas lahendaksid selle, et
triikraud vooluvõrku ühendamisel kaitsenulli saaks? Praegu on see lahendatud
pistiku ehitusega. Näed isegi niikaugele on "ahistamine" jõudnud, et enne
peab ühenduma kaitsekontakt ja alles seejärel tööjuhistik. Ja lahutamisel
vastupidi. Seda ei asenda teraslatiga, usu või mitte!
Mis puutub sellesse maa tuleb aga maast ja faasid olgu eraldi, siis Tallinna
vanalinnas on taoline süsteem kasutusel. Tutvu palun praktikaga. See kaitse
on selle määrani ebakindel, et rikkevoolukaitset rakendada ei saagi. See on
aga tänapäeva elektriohutuse üks põhialuseid, et mistahes rike lülitatakse
välja enne, kui see ohtlikuks saab. Ükski teine kaitseaparaat seda ei taga.
Sama häda on selle Saksa (TN-T) süsteemiga. Pikk teema, mis takistusega
peavad olema korduvmaandurid, kui neil omavaheline ühendus puudub. Lähtudes
labasest puutepingest 62 V ja lühisvoolust võid hakata arvutama. Et Sinu
leiutis tähendab ei muud, kui seda, et kokkuhoitud vase raha tuleb matta
maassetaotavasse rauda. Kui lähtuda Sinu loogikast siis peaksin vast väitma,
et oled rauatootjate vahendaja ja kaup ei lähe nagu peab :-?
Lisaks tähendab see seda, et pead tagama ka selle omaehitatud "odava ja hea"
maanduskontuuri katkematuse. Et oled kindel, et see kogu kupatus ikka koos
püsib? See on kah üsna arukas põhjus, miks viia need juhtmed koos. Kui miski
katkeb, siis on tõenäoline, et katkeb (lõhutakse) ka faas. Jpms
elementaarset on veel. Näiteks elektrokeemia, mis mõjutab seda tsingitud
toru jms. Ja mängib elus päris olulist rolli. Samuti on levinud "elutarkus",
et alumiinium ei roosteta - oi ja kuidas veel. Ja kuidas tänu sellele tema
mehhaanilised omadused muutuvad. Veel asjaolu, kui Sul on alumiiniumjuhet
(nii 2,5-4 mm2), siis proovi esmalt ots ära puhastada ja siis painuta seda
neli korda. Tulemus on ennustatav - tõenäosusega 80% juhe murdub
puhastuskohast. Et kui klemmi hakkad peale pingutama, siis saad enamasti uue
otsa teha ja kammaiaa hakkab otsast - ootad, kuni aeg on teinud oma töö ja
siis proovid uuesti. Ehk seekord läheb õnneks.
Mis puutub olulisse pingelangu, siis paraku insener oskabki öelda, mis on
mis tingimustes oluline. Ja praegu ma väidangi, et terase kasutamisel
kaitsejuhina tekkib oluline pingelang. Mis tähendab vastavat potentsiaali
kaitstaval seadmel. Muideks, on olukordi, kus tapab juba 12V (vihje
avastatud Ameerikale).
Parimat ja õnne elus. Seda on kohe kindlalt vaja, kui omaehitatud
elektriseadmega majas elad :-(
R.
Raul Bogomolov
> just. kunagi iru elektrijaamast mööda sõites oli ilusti näha,
> kuidas kolm faasi hoovi peal olevatel trafolattidel olid
> värvitud punane-kollane-roheline.
> roheline on teatud juhtudel juba ära vahetatav sinisega.
Muideks on ka neil oma kindel järjestus. Asi nimelt selles, et lähim
tavaolukorras oli punane ja kaugeim kollane (mõlemad silmatorkavad värvid).
Keskmine on roheline. Et punane roheline kollane :-).
Aga pruun sobiks ju suurepäraselt maaks kõrbetingimustes? Või ehk isegi
kollaroheline (no palju liiva ja mõni tutt rohelist :-).
R.
Kuno Talimaa
> Ma katsun kolmandat korda ja hästi aeglaselt. Raud on magneetuv materjal.
> Niikaua, kuni selles suurt voolu pole, pole hullu. Kui on, siis hakkab
> toimuma pidev ümbermagneetumine.
Pehmetel magneetikutel pole hüsterees oluline, seega "suur ja väike" ei puhu
siin pilli. Isegi olisem oleks siin "suur", sest ligi 1-2T magnetvoo puhul
hakkab tekkima küllastus ja raudjuhtme induktiivtakistus siis enam ei suurene.
Sellest ka enamus tema halbu omadusi
> _vahelduvvoolusüsteemides_. Lihtsalt pidevkoormuse juures on cá 1,5 mm2
> vaske pea samaväärne 25 mm2 rauaga.
Huvitav väide, mis intrigeerib seda kontrollima. Pidasid vist silmas
ümmargusest (d~=6mm) rauast juhti? Aga, kui võtta lapik (näit. 1x25)?
>
> Sa soovitasid seda kasutada kaitsejuhina, ilmselt siis juhtmes sees? Kujutad
> selle installeerimist ette kah?
Vastupidi, ma kirjutasin, et kaablite sees vältida kaisejuhi (PE) vedamist,
vaid tarbijate ühenduste juures võtta see hoone PE- kontuurist eraldi lühikese
juhtmega.
>
> Kui aga võtta siin aluseks see teine teooria, et tahad igas majas kõikjal ja
> alati vedada teraslatte seinte peal, siis kuidas lahendaksid selle, et
> triikraud vooluvõrku ühendamisel kaitsenulli saaks?
Ülal seletasin.
Praegu on see lahendatud
> pistiku ehitusega.
Pistikule jm tarbijatele tuleks ikkagi PE, N ja L(1,2,3...).
Rikkevoolukitsmete kasutamisel on muidugi igale tarbijagrupile vaja vedada oma
N. See oleks siis N-magistraali suur miinus.
>
> Mis puutub sellesse maa tuleb aga maast ja faasid olgu eraldi, siis Tallinna
> vanalinnas on taoline süsteem kasutusel. Tutvu palun praktikaga.
Nim. IT, kui terminitaga kilgata.
See kaitse
> on selle määrani ebakindel, et rikkevoolukaitset rakendada ei saagi.
Saab, sest inimest ei tapa pinge, vaid vool (üldjuhul Maasse). Kui voolu pole
ja inimene on vaid 220V pinge all, pole probla.
/.../
> Lisaks tähendab see seda, et pead tagama ka selle omaehitatud "odava ja hea"
> maanduskontuuri katkematuse. Et oled kindel, et see kogu kupatus ikka koos
> püsib?
Kas koos püsivad (elamus) 10-d PE juhi ühendused kilbi latil? aga, kui 1 neist
on lati viletsa ehituse tõttu katkenud? Radiaalvõrgu ja eriti ringikujulise
magistraalvõrgu vahe on see, et kui viimane on 1-st punktist katkenud, siis
ühendus on veel olemas. Muidugi tuleb katkestus õigeaegselt üles leida
kõrvaldada.
See on kah üsna arukas põhjus, miks viia need juhtmed koos. Kui miski
> katkeb, siis on tõenäoline, et katkeb (lõhutakse) ka faas.
See on argument.
/../ (jääb ajapuudusel hetkel refereerimata)
kt
Vootele Voit
> ...et kui viimane on 1-st punktist katkenud, siis ühendus
> on veel olemas. Muidugi tuleb katkestus õigeaegselt üles
> leida kõrvaldada.
kuidas sa oma ringmagistraalis toda 1. katkestust märkad
ja rikkekohta otsid, on veel iseküsimus.
--
vootele
Vootele Voit
> juures on cá 1,5 mm2 vaske pea samaväärne 25 mm2 rauaga.
>
> Sa soovitasid seda kasutada kaitsejuhina, ilmselt siis juhtmes
> sees? Kujutad selle installeerimist ette kah?
rikkad inimesed tellivad endale sepistatud juhtmestiku.
ilusti lattidena seinale naelutatult. disainielement kah.
--
vootele
Kuno Talimaa
Ringmagistraali mõlemad otsad saab lati peal lahti võtta ja magistraal läbi
mõõta. Kui ütled, et see on jama, siis tavalised potentsiaaliühtlustused
käivad ka korralise kontrolli alla. Muidugi tuleb tähelepanu pöörata ühenduste
töökindluse kogu magistraalis. Kasutada keevitusi, jooteid, pressliitmike,
spetsklemme jne. sa võid ka sepistada, :). Hea küll, ma rohkem ei võta sõna,
küll tulevikus võtab sõna selle rahakott, kellele juhtmestikku tehakse. Nagu
öeldakse, mõistus läheb raha abil p...st pähe.
kt
Vootele Voit
> no naiteks mulle toob sinine kohe ette elketri ja must/pruun maa
> urmas@tahaks_et_vool_oleks_punane
too sinine-must on imho üldse üks ebaõnnestunud kombinatsioon.
mul tuli veel meelde üks vana lugu. kunagi 80-te keskpaigas
õnnestus mul kusagilt saada silikoonisolatsiooniga lääne
testrijuhtmed. ainus õnnetus oli see, et üks oli sinine, teine must.
no ei osanud valida, kumba plussiks, kumba miinuseks kasutada.
vanad testrijuhtmed olid "-" must ja "+" punane, seega oleks
loogiline, et must oleks edasi miinuseks ja teine värv plussiks,
samas vanades füüsikaõpikutes ja mänguasjapoodides
müüdavates "elektrikonstruktorites" oli ju "-" alati sinine ja
"+" punane, seega peaks sinine nagu veel "negatiivsem"
olema kui must.
võta siis kinni...
--
vootele
Martin Naber
> "Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> kirjutas sõnumis
> news:407a837d$1...@news.estpak.ee...
>
>>Kuno Talimaa pajatas:
>>
>>
>>>...et kui viimane on 1-st punktist katkenud, siis ühendus
>>>on veel olemas. Muidugi tuleb katkestus õigeaegselt üles
>>>leida kõrvaldada.
>>
>>kuidas sa oma ringmagistraalis toda 1. katkestust märkad
>>ja rikkekohta otsid, on veel iseküsimus.
>
>
> Ringmagistraali mõlemad otsad saab lati peal lahti võtta ja magistraal läbi
> mõõta. Kui ütled, et see on jama, siis tavalised potentsiaaliühtlustused
> käivad ka korralise kontrolli alla. Muidugi tuleb tähelepanu pöörata ühenduste
> töökindluse kogu magistraalis. Kasutada keevitusi, jooteid, pressliitmike,
> spetsklemme jne. sa võid ka sepistada, :)
Või võtad profülaktika mõttes kord kuus kilbist lahti ja mõõdad üle?
Neutraali katkemine võib teinekord päris huvitavate tagajärgedega olla.
. Hea küll, ma rohkem ei võta sõna,
> küll tulevikus võtab sõna selle rahakott, kellele juhtmestikku tehakse. Nagu
> öeldakse, mõistus läheb raha abil p...st pähe.
1,5 miljonilise maja elekter maksab umbes 50000.Kaablid on selles
kolmandik või veel vähem.Mitu protsenti sa siis maja hinnast kokku
hoiad,kui kaablitesse 25% vähem vaske panna?
Ardo Isküll
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
>
>
> Võimalik. Kõik tuleb kokku kalkuleerida, kui vähedegi suurem projekt
käsil.
> Kuid vase hind muudkui tõuseb. Tõuseb nii kiirelt, et hulgifirmad
väljastavad
> hinnakirju kaablitele kehtivusega 1-2 nädalat ja seovad selle vase hinnaga
> Maailmaturul.
>
peaks tulema ka teatav langus. Kuidagi veidravõitu on see hinnatõus. Hiina
majanduskasv oleks justkui üleöö tekkinud, eile ei olnud aga täna juba on.
A.
Vootele Voit
>> kuidas sa oma ringmagistraalis toda 1. katkestust märkad
>> ja rikkekohta otsid, on veel iseküsimus.
>
> Ringmagistraali mõlemad otsad saab lati peal lahti võtta ja
> magistraal läbi mõõta. Kui ütled, et see on jama, siis tavalised
> potentsiaaliühtlustused käivad ka korralise kontrolli alla.
ok, see on vastus minu esimesele küsimusele (kuidas sa
katkestust märkad)
muide, millal sa viimati oma magistraale lahti võtsid ja läbi mõõtsid?
> Muidugi tuleb tähelepanu pöörata ühenduste töökindluse
> kogu magistraalis. Kasutada keevitusi, jooteid, pressliitmike,
> spetsklemme jne. sa võid ka sepistada, :).
aga nüüd vasta teisele küsimusele: oletame, et sa leidsid
eelmises lõigus kirjeldatud viisil, et magistraal on ühest
kohast katkenud. mida sa edasi teed?
tavalise (ok, meil levinud) juhtmestikutüübi korral on sul
kaks otsa, mis on lihtsalt leitavad - üks ots kilbis, teine
ots tarbija juures (seinakontaktis, lülitis, lambi juures)
aga sinu magistraal eeldab, et sul on võimalik kergelt
leida, ligi pääseda ja avada kõik harukarbid.
peidetud installatsiooni korral on see küllaltki raske ning
lõpeb ilmselt mööbli ümbertõstmise ning halvimal juhul
üldehitustöödega.
rääkimata sellest, et magistraali korral on *magistraalil*
tekkiva katkestuse tõenäosus paljude ühenduste tõttu
märksa suurem, kui kilbist-otse-tarbijani juhtmete korral.
pealegi, need ühendused on kusagile seina taha harutoosi
peidetud ja võivad märkamatult pikka aega "säriseda".
kilbis ja tarbija juures olevad ühendused on rohkem "silma all"
> Hea küll, ma rohkem ei võta sõna, küll tulevikus võtab
> sõna selle rahakott, kellele juhtmestikku tehakse. Nagu
> öeldakse, mõistus läheb raha abil p...st pähe.
nagu ma juba kord mainisin, ma ei usu, et juhtmestik
oluliselt kinnisvara hinda muudab.
ilmselt on ka tänasel päeval odavamaid alternatiive.
kindlasti vedeleb vanades ladudes kellelgil rull kuulot
või toda kolhoosiaegset lapikut juhet, millele sai naela
keskelt läbi lüüa (nagu too "labshaa" telefonijuhe, aga
tüki maad jämedam)
--
vootele
Vootele Voit
> Igal inimesel peavad olema oma rõõmud. Kas sa tahad
> väita, et see install ei toiminud?
see install särises juba 10 aastat tagasi igast otsast.
> Vaata, kui ökonoomselt ta oli tehtud.
esivanemad ka arvasid, et triikraud on ja jääb kõige
suuremaks tarbijaks selles ökonoomses installis.
> Püüa leida asjas positiivset.
ainus positiivne asi selles installatsioonis oli see, et
ma jõudsin selle välja vahetada enne, kui see oleks
põlema läinud.
--
vootele
Vootele Voit
> Hetkel tehakse nii, et hoone metallosad ühendatakse
> kokku jämeda vasega ja tarbijateni tuuakse kaablid...
> ...Väheneb raiskamine... Paraneb PE juhtivus...
abikaasa luges minu eelmist kirja üle õla ja pakkus
välja, et võiks ju kohe paneelid kokku keevitada nii,
et armatuur-raud jookseks kahe-kolmekaupa ning
moodustaks tulevase maja elektrisüsteemi.
uute pesade tekitamine on imelihtne - lased freesiga
õigesse kohta augu sisse ja ühendad kohe armatuuri
külge
--
vootele
Kuno Talimaa
> aga nüüd vasta teisele küsimusele: oletame, et sa leidsid
> eelmises lõigus kirjeldatud viisil, et magistraal on ühest
> kohast katkenud. mida sa edasi teed?
> tavalise (ok, meil levinud) juhtmestikutüübi korral on sul
> kaks otsa, mis on lihtsalt leitavad - üks ots kilbis, teine
> ots tarbija juures (seinakontaktis, lülitis, lambi juures)
> aga sinu magistraal eeldab, et sul on võimalik kergelt
> leida, ligi pääseda ja avada kõik harukarbid.
> peidetud installatsiooni korral on see küllaltki raske ning
> lõpeb ilmselt mööbli ümbertõstmise ning halvimal juhul
> üldehitustöödega.
Sama tuleb teha kaasaegses hoonestuses ka siis, kui potentsiaaliühtlustus on
"katki".
>
> rääkimata sellest, et magistraali korral on *magistraalil*
> tekkiva katkestuse tõenäosus paljude ühenduste tõttu
> märksa suurem, kui kilbist-otse-tarbijani juhtmete korral.
Kui magistraal on jätkuvlüli ilma katkestusteta, siis mitte. Samuti on igal
ühendusviisil oma tõrkekindlus, seal tuleb kasutada kõrke tõrkekindlusega
(näit. keev., press, joode jne nagu ennist mainisin). Sama filosoofia on ka
peidetud torustiku installil.
>
> pealegi, need ühendused on kusagile seina taha harutoosi
> peidetud ja võivad märkamatult pikka aega "säriseda".
Võimalik, kui teostuskultuur või materjal vilets.
>
> kilbis ja tarbija juures olevad ühendused on rohkem "silma all"
Võimalik. Kuid mu jutu algne põhipoint oli ja rõhutan korra üle: IMHO võiks
hoone pot. ühtlustuse (mis tuleb nii kui nii paigaldada) ühitada tarbijatele
suunduvate PE-juhtidega ehk siis vältida tarbija toitekaablites asjatuid ja
sisuliselt mittetöös olevaid kollarohelisi juhtmeid. Teises sõnastuses:
tarbijale minev kollaroheline võtta lähimast pot. ühlustuse kontuuri osast.
Nutraaljuhtme magistraal on ise jutt, mida sai lihtsalt sisse toodud nö.
ääri-veeri.
kt
Kuno Talimaa
>
> abikaasa luges minu eelmist kirja üle õla ja pakkus
> välja, et võiks ju kohe paneelid kokku keevitada nii,
> et armatuur-raud jookseks kahe-kolmekaupa ning
> moodustaks tulevase maja elektrisüsteemi.
>
> uute pesade tekitamine on imelihtne - lased freesiga
> õigesse kohta augu sisse ja ühendad kohe armatuuri
> külge
Ega ta palju ei eksinud, kui märksõnaks panna IHC või X10 vms. Toitemagistraal
tuleks betoonist isoleerida. Kasutada näit. plastiga kaetud armatuuri, mis
jookseks paneeli teatud kõrgusel (200mm, 1000mm ja ülal servas valgustitele).
Hoone pot. ühtlustuse sidumine tema armatuuriga on juba ammune võte. Sel puhul
ma julgeksin pakkuda kasutamiseks isegi TN-C juhistikku nii, et TN-Sks
hargneks ta alles siis, kui jätkub juhtmetena peale armatuuri. Esialgsed
naljakad ideed võivad tulevikus praktikaks saada, :). ma arvan, et veel 20a.
tagasi oleks 1 õige torujüri nina kirtsutanud, kui oleks kuulnud, et tulevikus
majja pandaks plastist torud. Heal juhul ta arvajat napaks pidanud.
kt
Raul Bogomolov
> Pehmetel magneetikutel pole hüsterees oluline, seega "suur ja väike" ei
puhu
> siin pilli. Isegi olisem oleks siin "suur", sest ligi 1-2T magnetvoo puhul
> hakkab tekkima küllastus ja raudjuhtme induktiivtakistus siis enam ei
suurene.
Unustad ühe pisiasja - juhi soojenemise. Kuidas on sellega küllastuse
korral? Samas ohutuks saab lugeda juhi temperatuuri max. 70 kraadi. Sealt
edasi hakkab asi juba tuleohtlikuks minema. See on kah koht, kus see
magneetumine pilli puhub ja kõvasti. Aga ega kõik kuule.
> Sellest ka enamus tema halbu omadusi
> > _vahelduvvoolusüsteemides_. Lihtsalt pidevkoormuse juures on cį 1,5 mm2
> > vaske pea samaväärne 25 mm2 rauaga.
>
> Huvitav väide, mis intrigeerib seda kontrollima. Pidasid vist silmas
> ümmargusest (d~=6mm) rauast juhti? Aga, kui võtta lapik (näit. 1x25)?
Ok. PS-25 juhe (teras) lubatav vool 16 A. A-25 (Alumiinium nii umbes 70 A.
Mõlemad 25 mm2. Ikka ei usu?
> > Sa soovitasid seda kasutada kaitsejuhina, ilmselt siis juhtmes sees?
Kujutad
> > selle installeerimist ette kah?
>
> Vastupidi, ma kirjutasin, et kaablite sees vältida kaisejuhi (PE)
vedamist,
> vaid tarbijate ühenduste juures võtta see hoone PE- kontuurist eraldi
lühikese
> juhtmega.
Millega tagad, et see ühendus triikraual olemas on? Paned teraslati külge?
Et võtad suvalisest armatuurinurgast eraldi juhtmega? Kumb on tõenäolisem
katkema, kas see üksiktolgendav juhe või 3-ne kimp? Ja taas, kas hakkad iga
maandatud seadme juures kontrollimas käima? Hooldus maksab kah raha.
Kaitsenulli puhul pole vaja täiendavat isolatsiooniteimi, mille puhul kõik
lambid pesasdest välja keeratakse jne. Piisab, kui mõõdetakse null
kaitsenulli suhtes. Selle järgi saab hinnata _kogu_ juhtmestikku viie
minutiga. Vene aeg tehtud töö, ühe tsehhi megerdamine võttis kolm päeva.
> Praegu on see lahendatud
> > pistiku ehitusega.
>
> Pistikule jm tarbijatele tuleks ikkagi PE, N ja L(1,2,3...).
> Rikkevoolukitsmete kasutamisel on muidugi igale tarbijagrupile vaja vedada
oma
> N. See oleks siis N-magistraali suur miinus.
Ei tule PE-d kusagilt. Tuleb T ehk see, mis tuleb on suvaline
potentsiaaliühtlustus maaga. Ja kui ehitad eraldi magistraalid, siis on see
ju märksa kallim, kui kulutatud vask. Kasvõi need lahustöötavad maandurid,
mida IT-süsteemis on võimatu koondada laimaanduriks. Vaat selleks
ühendataksegi alajaamade maanduskontuurid, sisestuste kontuurid, liinide
korduvmaandurite kontuurid jms.
> > Mis puutub sellesse maa tuleb aga maast ja faasid olgu eraldi, siis
Tallinna
> > vanalinnas on taoline süsteem kasutusel. Tutvu palun praktikaga.
>
> Nim. IT, kui terminitaga kilgata.
>
> See kaitse
> > on selle määrani ebakindel, et rikkevoolukaitset rakendada ei saagi.
>
> Saab, sest inimest ei tapa pinge, vaid vool (üldjuhul Maasse). Kui voolu
pole
> ja inimene on vaid 220V pinge all, pole probla.
Jah. Niikaua, kuni ta ei puutu maaga ühendatud osa. Paraku on inimesel
varblase kombel traadil olla üsna raske. Ja omaette teema on sealjuures
isolatsioonirike. Tead, kuidas seda otsitakse? Tead, mida tähendavad
maaühenduslikud voolud? Nende tekitatud rikkevoolude suurusjärke tead? Ka
need koormavad maandurit. Ja eriti seda konkreetset, kus rike on. Et seal on
praktiliselt võimatu tagada puutepingeohutust.
> > Lisaks tähendab see seda, et pead tagama ka selle omaehitatud "odava ja
hea"
> > maanduskontuuri katkematuse. Et oled kindel, et see kogu kupatus ikka
koos
> > püsib?
>
> Kas koos püsivad (elamus) 10-d PE juhi ühendused kilbi latil? aga, kui 1
neist
> on lati viletsa ehituse tõttu katkenud? Radiaalvõrgu ja eriti
ringikujulise
> magistraalvõrgu vahe on see, et kui viimane on 1-st punktist katkenud,
siis
> ühendus on veel olemas. Muidugi tuleb katkestus õigeaegselt üles leida
> kõrvaldada.
Kui arvad, et nende katkematuse kontroll ei kuulu teimiprotseduuride hulka,
siis eksid. Ja kuulub mõlemal juhul, väike metoodiline vahe vaid. Ajalises
mõttes kõvasti taas selle TN-N süsteemi kahjuks. Et aru nagu ei saa, miks
see jutt üldse?
> See on kah üsna arukas põhjus, miks viia need juhtmed koos. Kui miski
> > katkeb, siis on tõenäoline, et katkeb (lõhutakse) ka faas.
>
> See on argument.
Eip, ma küll ei arva, et terve polk käib valet jalga, aga minu poeg õiget
(tsitaat sõduriemade leksikonist). Mis võib ju tõepoolest ka õige olla - kui
orkestris suurt trummi lüüakse, siis peab astuma selle vasaku jalaga (vanal
hallil ajal olid selles vist õled?). Paraku üldises kontekstis on mehel
saapad vast vahetuses, ei muud ;-). Või on polkovnik viimase käskkirjaga
õlgede asukohta muutnud, aga ühel mehel teoreetiline ettevalmistus ajast ja
arust :-(.
Et siiski-siiski. See uus ongi tulnud tänu sellele, et leiti ohutum variant,
kui see vana, mida juurutada püüad.
R.
Raul Bogomolov
> > peidetud installatsiooni korral on see küllaltki raske ning
> > lõpeb ilmselt mööbli ümbertõstmise ning halvimal juhul
> > üldehitustöödega.
>
> Sama tuleb teha kaasaegses hoonestuses ka siis, kui potentsiaaliühtlustus
on
> "katki".
Ei vasta tõele. Kui see PÜ on katki, siis on ese isoleeritud.
> > pealegi, need ühendused on kusagile seina taha harutoosi
> > peidetud ja võivad märkamatult pikka aega "säriseda".
>
> Võimalik, kui teostuskultuur või materjal vilets.
Mitte võimalik, vaid elementaarne, kui alumiiniumjuhtmed ning keevitamata
või klemmühenduseta. Passiveerumine junou. Tüüpviga, tekkib juba mõne
aastaga. Ka klemmidega kipub tekkima seesama häda, lisaks tuleb arvestada
alumiiniumi voolavust. Vask-alumiiniumühendused (tüüpiline pistikupesa
klemm) moodustavad ka ideaalse elektrokeemilise paari, et natuke niiskust ja
tuutu.
> > kilbis ja tarbija juures olevad ühendused on rohkem "silma all"
>
> Võimalik. Kuid mu jutu algne põhipoint oli ja rõhutan korra üle: IMHO
võiks
> hoone pot. ühtlustuse (mis tuleb nii kui nii paigaldada) ühitada
tarbijatele
> suunduvate PE-juhtidega ehk siis vältida tarbija toitekaablites asjatuid
ja
> sisuliselt mittetöös olevaid kollarohelisi juhtmeid. Teises sõnastuses:
> tarbijale minev kollaroheline võtta lähimast pot. ühlustuse kontuuri
osast.
> Nutraaljuhtme magistraal on ise jutt, mida sai lihtsalt sisse toodud nö.
> ääri-veeri.
Aga võetaksegi ju lähimast harukarbist. Mujalt polegi võtta ;-). Seal
neutraaliga ühendamise miinustest on piisavalt juttu olnud, et mitte enam
üle rääkima hakata.
R.
Kuno Talimaa
> Millega tagad, et see ühendus triikraual olemas on? Paned teraslati külge?
> Et võtad suvalisest armatuurinurgast eraldi juhtmega?
Näiteks. Keevitusega, pressliitmikuga vms.-ga.
Kumb on tõenäolisem
> katkema, kas see üksiktolgendav juhe või 3-ne kimp?
Siin tuleks läbi viia korralikud katsetused ja töökindluse arvutused. Muidu
jäämegi lahmima. Ühenduste arv ei suurene, vaid väheneb juhi pikkus. Lühem
juht (suures osas ka jämedam--- hoone pü-kontuur) on jälle töökindlam jne.
Ja taas, kas hakkad iga
> maandatud seadme juures kontrollimas käima? Hooldus maksab kah raha.
Seda tuleb teha ka praegu.
> Kaitsenulli puhul pole vaja täiendavat isolatsiooniteimi, mille puhul kõik
> lambid pesasdest välja keeratakse jne. Piisab, kui mõõdetakse null
> kaitsenulli suhtes. Selle järgi saab hinnata _kogu_ juhtmestikku viie
> minutiga. Vene aeg tehtud töö, ühe tsehhi megerdamine võttis kolm päeva.
N ja PE oleksid ikka eraldi. Kokku saaksid sis. kilbis (TN-C>TN-Sle) Seega see
argument ei päde.
> Ei tule PE-d kusagilt. Tuleb T ehk see, mis tuleb on suvaline
> potentsiaaliühtlustus maaga. Ja kui ehitad eraldi magistraalid, siis on see
> ju märksa kallim, kui kulutatud vask. Kasvõi need lahustöötavad maandurid,
> mida IT-süsteemis on võimatu koondada laimaanduriks. Vaat selleks
> ühendataksegi alajaamade maanduskontuurid, sisestuste kontuurid, liinide
> korduvmaandurite kontuurid jms.
Mu jutt (algne) käis kogu aeg TN-S juhistiku kohta. Loe: (ma juba vist 3.t
korda) Nii nagu selle kirja ülaosas kirjas, PE juhtme tarbijale võtkasime
hoone PE kontuurilt. V'ldiksime varustuskaablis kollarohelise soone. mu n'pud
on v'sinud seda 1 ja sama juttu siia toksimast.
> Jah. Niikaua, kuni ta ei puutu maaga ühendatud osa. Paraku on inimesel
> varblase kombel traadil olla üsna raske. Ja omaette teema on sealjuures
> isolatsioonirike. Tead, kuidas seda otsitakse? Tead, mida tähendavad
> maaühenduslikud voolud? Nende tekitatud rikkevoolude suurusjärke tead? Ka
> need koormavad maandurit. Ja eriti seda konkreetset, kus rike on. Et seal on
> praktiliselt võimatu tagada puutepingeohutust.
Sry, sul on loll komme lihtsa asja keerukaks ajamisega. seda nim.
demagoogitsemiseks, kui täpsemalt ja teravamalt öelda. Ära topi Einsteini
piltlikult 10m/s kiiruse juurde. Jutt käis inimese kaitsmisest teda läbiva
VOOLU mõju eest. Ja eeldan vaikimisi objektiks eramaja, mitte km2 suurusi
territooriume.
/.../>
> Eip, ma küll ei arva, et terve polk käib valet jalga, aga minu poeg õiget
> (tsitaat sõduriemade leksikonist). Mis võib ju tõepoolest ka õige olla - kui
> orkestris suurt trummi lüüakse, siis peab astuma selle vasaku jalaga (vanal
> hallil ajal olid selles vist õled?). Paraku üldises kontekstis on mehel
> saapad vast vahetuses, ei muud ;-). Või on polkovnik viimase käskkirjaga
> õlgede asukohta muutnud, aga ühel mehel teoreetiline ettevalmistus ajast ja
> arust :-(.
>
> Et siiski-siiski. See uus ongi tulnud tänu sellele, et leiti ohutum variant,
> kui see vana, mida juurutada püüad.
Ohutus ja installi filosoofia on tihedalt seotud maj. aspektiga.
kt
Kuno Talimaa
> "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> news:407a9546$1...@news.estpak.ee...
> on
> > "katki".
>
> Ei vasta tõele. Kui see PÜ on katki, siis on ese isoleeritud.
Võib ka olla poolisoleeritud. Ehk väikese isol takistusega. Sellest ka
jutumärgid. kas sellist "ühendust" ei tulegi eeskirjade järgi remontima
hakata? Või mida sa tahtsid öelda?
> Mitte võimalik, vaid elementaarne, kui alumiiniumjuhtmed ning keevitamata
> või klemmühenduseta. Passiveerumine junou. Tüüpviga, tekkib juba mõne
> aastaga. Ka klemmidega kipub tekkima seesama häda, lisaks tuleb arvestada
> alumiiniumi voolavust.
Oi plääha.muuha! sa ajad nagu papagoi juttu 20a. vanalt tasemelt.
Vask-alumiiniumühendused (tüüpiline pistikupesa
> klemm) moodustavad ka ideaalse elektrokeemilise paari, et natuke niiskust ja
> tuutu.
Kui vältida sinna niiskuse sattumine? krt, vala kompaundi, kui muud ei oska,
:). Või tõmba kantoss peale, :)). Vabandan, kuid pideva negativistliku ja
asjast mitte arusaada tahtva mula peale ma ei oska enam tõesti muud lisada.
annan alla, sinu võit.
kt, lubab nädal aega el. teemal mitte jahuda
Raul Bogomolov
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> Kumb on tõenäolisem
> > katkema, kas see üksiktolgendav juhe või 3-ne kimp?
>
> Siin tuleks läbi viia korralikud katsetused ja töökindluse arvutused.
Muidu
> jäämegi lahmima. Ühenduste arv ei suurene, vaid väheneb juhi pikkus. Lühem
> juht (suures osas ka jämedam--- hoone pü-kontuur) on jälle töökindlam jne.
Jah aga - suureneb materjalikulu, montaazhikulu. Muide, vene ajal oli
minimaalne lubatud terasmaandusjuht tsingitud diam.6. Et sama tasemega
kaitse saavutamine ei tule juba hinnanguliselt kuidagi odavam. Töökindlam
kah kindlalt mitte, eriti terase korral. Veel vähem Al-korral. Et jääb vask,
klemmliistud eraldi tuppa. igal pool eraldi juhe jne.... No ei.
> Ja taas, kas hakkad iga
> > maandatud seadme juures kontrollimas käima? Hooldus maksab kah raha.
>
> Seda tuleb teha ka praegu.
Aga saab teha praegu oluliselt lihtsamalt. Selle eraldi süsteemi korral
tuleb hakata taas kaitserakendustagatist mõõtma. Ja igas pesas eraldi.
> > Kaitsenulli puhul pole vaja täiendavat isolatsiooniteimi, mille puhul
kõik
> > lambid pesasdest välja keeratakse jne. Piisab, kui mõõdetakse null
> > kaitsenulli suhtes. Selle järgi saab hinnata _kogu_ juhtmestikku viie
> > minutiga. Vene aeg tehtud töö, ühe tsehhi megerdamine võttis kolm päeva.
>
> N ja PE oleksid ikka eraldi. Kokku saaksid sis. kilbis (TN-C>TN-Sle) Seega
see
> argument ei päde.
Ok. Siin räägime mööda. Sinu arvates on see kaitsejuht, minu arvates ei
ole - parimal juhul eraldi potentsiaaliühtlustus null-latiga. Kui see
kvalifitseeruks juhiks, siis see süsteem (ehk) kehtiks. Aga selleks peaks
see olema samas kaablis! Mina näen seda pigem kui TN-T, mis läbi väikese
takistuse maaga ühendatud. Tegelt selle piiri tõmbamiseks peaks
ühendusskeemi nägema. Et seda C-d ei näe küll kusagilt - juht on lihtsalt
asendatud potentsiaaliühtlustusega. Teimi korral mõõdad Sa vaid seadmestikku
vs. PÜ. Ei enamat. Juhtmestik (selle isolatsioon) tuleb vene kombel veel
korra üle mõõta. Sellele vihjasin. Et pädeb ikka küll.
> > maaühenduslikud voolud? Nende tekitatud rikkevoolude suurusjärke tead?
Ka
> > need koormavad maandurit. Ja eriti seda konkreetset, kus rike on. Et
seal on
> > praktiliselt võimatu tagada puutepingeohutust.
>
> Sry, sul on loll komme lihtsa asja keerukaks ajamisega. seda nim.
> demagoogitsemiseks, kui täpsemalt ja teravamalt öelda. Ära topi Einsteini
> piltlikult 10m/s kiiruse juurde. Jutt käis inimese kaitsmisest teda läbiva
> VOOLU mõju eest. Ja eeldan vaikimisi objektiks eramaja, mitte km2 suurusi
> territooriume.
Jutt oli IT-võrgust, mille ise näitena mängu tõid. Arvad, et seda ei saa
eramajas olla? Milles demagoogia, kas selles, et selgitada, milleks seda
likvideeritakse? Väike arvutusalus, kaablivõrgu maaühendusvool on cá 1,5
A/km. Et 50A on selle juures üsna poisike veel, küll aga tuleb maandus
dimensioneerida puutepingele 62 V (kuni kiiretoimelisi kaitseid pole
pandud). Et igale (era)majale cá 0,75 oomi maandustakistust. Palju rauda,
palju.... Ja jämedat.
> > Et siiski-siiski. See uus ongi tulnud tänu sellele, et leiti ohutum
variant,
> > kui see vana, mida juurutada püüad.
>
> Ohutus ja installi filosoofia on tihedalt seotud maj. aspektiga.
On on. Ja see eraldi klemmliistude ja topeltinstalleerimise filosoofia ei
ole sellega seotud kohe üldse mitte.
R.
Raul Bogomolov
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> > Mitte võimalik, vaid elementaarne, kui alumiiniumjuhtmed ning
keevitamata
> > või klemmühenduseta. Passiveerumine junou. Tüüpviga, tekkib juba mõne
> > aastaga. Ka klemmidega kipub tekkima seesama häda, lisaks tuleb
arvestada
> > alumiiniumi voolavust.
>
> Oi plääha.muuha! sa ajad nagu papagoi juttu 20a. vanalt tasemelt.
Eip. Ma jahutan ülekuumenenud alumiiniumiteoreetikuid, kes arvavad, et kõige
tähtsam on odav lahendus. Mul korra olnud Hiina ketsid - nägid välja täpselt
samad nagu mu eelmised soomlased. Odavad. Ainuke häda, et pidasid nädala
vastu, siis hakkasid tallad lahti tulema. Ostsin 70 kroonise superliimi,
sain taas nädal käia. Kuu aja pärast olid täiesti lagunenud. Ostsin mingi
Sidney logoga roppkallid ja käin senini (7 aastat). Et mis on Sinu arvates
kallis?
> Vask-alumiiniumühendused (tüüpiline pistikupesa
> > klemm) moodustavad ka ideaalse elektrokeemilise paari, et natuke
niiskust ja
> > tuutu.
>
> Kui vältida sinna niiskuse sattumine? krt, vala kompaundi, kui muud ei
oska,
> :). Või tõmba kantoss peale, :)). Vabandan, kuid pideva negativistliku ja
> asjast mitte arusaada tahtva mula peale ma ei oska enam tõesti muud
lisada.
> annan alla, sinu võit.
Jajaa, on veel variant. Vaakum sisse tõmmata. õhuta olekus kondensvett kah
ei tekki ;-).
R.
Raul Bogomolov
> abikaasa luges minu eelmist kirja üle õla ja pakkus
> välja, et võiks ju kohe paneelid kokku keevitada nii,
> et armatuur-raud jookseks kahe-kolmekaupa ning
> moodustaks tulevase maja elektrisüsteemi.
Muide, need on ka tänapäeval keevitatud. Ainuke häda, et ei saa seda
armatuuri mittekatkemist tagada. Kurb, kui mõni tahab just sellele kohale
vanaisa pilti panna ja panebki ;-). Ja lappimine oleks kah üsnagi kulukas -
lõhu paneel laiali.
> uute pesade tekitamine on imelihtne - lased freesiga
> õigesse kohta augu sisse ja ühendad kohe armatuuri
> külge
No aga tehastes lattsüsteemid tehaksegi nii. Kui vaja, siis uus auk ja seade
külge.
R.
Raul Bogomolov
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> Ega ta palju ei eksinud, kui märksõnaks panna IHC või X10 vms.
Toitemagistraal
> tuleks betoonist isoleerida. Kasutada näit. plastiga kaetud armatuuri, mis
> jookseks paneeli teatud kõrgusel (200mm, 1000mm ja ülal servas
valgustitele).
> Hoone pot. ühtlustuse sidumine tema armatuuriga on juba ammune võte. Sel
puhul
> ma julgeksin pakkuda kasutamiseks isegi TN-C juhistikku nii, et TN-Sks
> hargneks ta alles siis, kui jätkub juhtmetena peale armatuuri. Esialgsed
> naljakad ideed võivad tulevikus praktikaks saada, :). ma arvan, et veel
20a.
> tagasi oleks 1 õige torujüri nina kirtsutanud, kui oleks kuulnud, et
tulevikus
> majja pandaks plastist torud. Heal juhul ta arvajat napaks pidanud.
Julgete mõtete maailmas. Kui ma praktikuna neid ideid loen, siis ütleks, et
see on pigem lattsüsteemi ehitamine seina sisse. Ka sinna, kuhu seda pole
vaja ja ealeski ei hakka vaja minema. Ikka selleks, et asi oleks odavam ;-).
PÜ ei ole PE. Need on kaks ise asja. Muideks ka TN-C-S oli veel 10 aastat
tagasi asi, mille rajamist lolluseks peeti. Tänapäeval on harv juhus, kui
teistmoodi ehitatakse. Muideks ka IT, TN-T, TN-N pole eeskirjadega kusagil
keelatud, lihtsalt probleeme on liialt palju. Projekteerija otsustab, vahel
on IT väga arukas lahendus ja suisa parim. Aga ka vastutab.
R.
Kuno Talimaa
> No aga tehastes lattsüsteemid tehaksegi nii. Kui vaja, siis uus auk ja seade
> külge.
ma lubasin, et el. suhtes 1 nädal sõna ei võta. ja ei teegi seda. vaid küsin,
et miks sinu arvates (tehastes) kasutatakse (vahest) lattsüsteemi?
kt
Raul Bogomolov
Oh jah, mitte sugugi vahest ja mitte ainult tehastes :-). Kui on vaja
tehnoloogiat sageli ümber paigutada, siis on see optimaalne ja odavaim
lahendus. Muide, sama on ka Saku Suurhallis. Ikka sellesama pärast. Et
näituseboksile oleks see paneel üks sobivamaid lahendusi vast.
R.
Kuno Talimaa
> "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> küsin,
> > et miks sinu arvates (tehastes) kasutatakse (vahest) lattsüsteemi?
>
> Oh jah, mitte sugugi vahest ja mitte ainult tehastes :-). Kui on vaja
> tehnoloogiat sageli ümber paigutada, siis on see optimaalne ja odavaim
> lahendus. Muide, sama on ka Saku Suurhallis. Ikka sellesama pärast. Et
> näituseboksile oleks see paneel üks sobivamaid lahendusi vast.
Kuna ma lubasin mitte sõna võtta, siis ma vaid küsin veel. Kas poleks
töökindlam ja igati toredam paigaldada näiteks iga 2 m takka oma el.
varustuspunkt (totška), millele siis vedada kuskilt kaugelt asuvast kilbist ka
oma kaabel?
kt
Raul Bogomolov
> töökindlam ja igati toredam paigaldada näiteks iga 2 m takka oma el.
> varustuspunkt (tot ka), millele siis vedada kuskilt kaugelt asuvast
kilbist ka
> oma kaabel?
Mu meelest ei oleks. Kilp pannakse sinna latistusele klemmidega täpselt
sinna, kuhu vaja ja kaitseb enda taga olevat süsteemi. Aga ka nende
latistustega on umbes sama nagu Tootsil hiirtega (kapsaraua case ;-), ehk
neid on suisa mitu :-). Kasvõi selleks, et heli ja valguse toide lahus hoida
jne. Mu meelest olid need nii 3x400A ja üsna mitu süsteemi. Pistikupesad
peale selle.
Tegelt, selles pole ma just kõige pädevam. Korra ainult pilku peale visanud
ja sedagi mitte projekteerijana. Lava elektriseadmestikku ise projekteerinud
pole. Hooldanud küll.
Aga vaata ise - http://www.sakusuurhall.ee/index.php?korraldajale/tehniline/
R.
Kuno Talimaa
> "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> news:407ad...@news.estpak.ee...
>
> > töökindlam ja igati toredam paigaldada näiteks iga 2 m takka oma el.
> kilbist ka
> > oma kaabel?
>
> Mu meelest ei oleks. Kilp pannakse sinna latistusele klemmidega täpselt
> sinna, kuhu vaja ja kaitseb enda taga olevat süsteemi.
Selle kohta jääb mul vaid kosta, et inimese mõtlemine on dialektiline.
kt
Raul Bogomolov
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
> > > varustuspunkt (tot ka), millele siis vedada kuskilt kaugelt asuvast
> > kilbist ka
> > > oma kaabel?
> >
> > Mu meelest ei oleks. Kilp pannakse sinna latistusele klemmidega täpselt
> > sinna, kuhu vaja ja kaitseb enda taga olevat süsteemi.
>
> Selle kohta jääb mul vaid kosta, et inimese mõtlemine on dialektiline.
Teab, kas just seda... Ma oma mättast lähtuvalt näen seda moodustist kui
tavalist toitefiidrit, millele tavainimene ligi ei pääsegi
(elektriohuteadlik personal vaid). Sellel omad kriteeriumid ja neid ei veeta
enamasti radiaalis ja ei kaitsta ka sisu otsepuute eest. See oleks üsnagi
raiskamine. Ka ei arva, et alajaama kaitse peab olema summa
fiidrikaitsetest, fiidrikaitse summa kilbikaitsetest jms. Et pigem lähtun
siiski kogemustest ja praktikast, läbitöötatud ja -testitud süsteemidest,
mitte filosoofilistest kategooriatest. Inseneri kutsehaigus. Kui
filosoofiast, siis mu meelest polegi olemas ideaalseid lahendusi, on
kontektstist lähtuvad veidi paremad ja halvemad. Ja needki omas ajas ja
kohas.
Muideks arendades seda plasttorude teemat. Me võiks hoida asulates kokku
hunniku raha, kui kasutada korduvmaandurina üldkasutatavaid veetorusid.
Tavaliselt on sellega tehtav PÜ sisult shunt korduvmaandurile (no alla 1
oomi igas asulas). Paraku kui teema seminaril diskussioonina üles tõusis,
pidin nõustuma, et selle vastu on argument ja väga tugev. Nimelt asendab
veefirma oma toru plastiga ja otse loomulikult ei informeeri sellest
ehteestlaslikult kedagi. Et kui filosoofiasse, siis peab ütlema, et selles
kohalikus täiendavas keelus on tuline õigus. :-( Rahvuslik omapära, et ega
me teisest inimesest ja tema muredest eriti palju pea, eriti neist, kes
meist sõltuvad. Vaat kui seda asja annaks kuidagi korrigeerida...
R.
Urmas Kirsipuu
> Ostsin mingi Sidney logoga roppkallid ja käin senini (7
> aastat). Et mis on Sinu arvates kallis?
jalanousi peab vahetama voimalikult tihti, nii et see on pigem miinus
urmas@sry_offtopic
Erts
Kolla-roheline -- on kaitsejuht (PE) või kaitse- ning neutraaljuht (PEN)
Sinine -- Neutraaljuht (N)
Pruun -- 1. faas
Must -- 2. faas
Hall -- 3. faas
Uuele värvisüsteemile ülemineku tähtaeg on 1.aprill 2006
Vastavalt eeskirjale EEI 3-5:1994 punkt 514.3.1 on kirjas
Neutraal- ja kaitsejuhid tuleb tähistada IEC 446 nõuete kohaselt.
Selle standardi järgi peab isoleeritud kaitsejuht olema
kollarohelisetriibuline;
selliselt tähistatud juhti ei tohi kasutada muul otstarbel.
"UduElmar" <udu....@mail.ee> wrote in message
news:01c41f30$73fbf580$fe00a8c0@snx...
> Tere!
> Mis v'arvi juhet kasutatakse t'anap'aeval tavaliselt faasi jaoks, millist
> nulli jaoks?
> See ilus ja siiruviiruline on siis ilmselt ekraani jaoks?
> Kas see on soovituslik v6i standard?
> Jutt k'aib siis ~220V laialivedamisest tubades...
>
> Udu Elmar
>
Vootele Voit
> CENELEC standardi HD 308 S2:2001 järgi
>
> Kolla-roheline -- on kaitsejuht (PE) või kaitse-
> ning neutraaljuht (PEN)
> Sinine -- Neutraaljuht (N)
huvitav, ma olen mitmes kohas kilpides näinud,
et PEN juht on kolla-rohe-sinise-triibuline.
mis on ka loogiline, arvestades, et tegu on
kaitsemaa ja neutraali ühise juhiga.
--
vootele
Erts
" Isoleeritud PEN-juhid tuleb tähistada ühel järgmistest viisidest:
* kollased ja rohelised triibud kogu pikkuses ja helesinine lisamärgistus
juhi lõppudel;
* helesinine tunnusvärv kogu pikkuses ja kollaroheline lisamärgistus juhi
lõppudel.
EE märkus. Eestis tuleb, nagu see Soomes ja teistes põhjamaades
juba tavaks on kujunenud, kasutada esimesena nimetatud märgistamisviisi."
võibolla tuleb see kolla-rohe-sinise-triibuline ka kui see eeskiri
standardiks tehakse
EVS-IEC 60364-5 pole veel ilmunud, inglisekeelset pole näinud.
"Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote in message
news:407dbee6$1...@news.estpak.ee...
Raul Bogomolov
> võibolla tuleb see kolla-rohe-sinise-triibuline ka kui see eeskiri
> standardiks tehakse
See lisamarkeering on tegelikult pigem soovitatav, et segadust vältida? Ma
seda veel praktikas näinud pole - kui eraldi N-i pole, siis _peab_ PE olema
ühtlasi N. Teistpidi on nähtud küll, kui sinine on kollase-rohelisega
mögeldatud. Sama maandusjuhil pealekantuna.
> EVS-IEC 60364-5 pole veel ilmunud, inglisekeelset pole näinud.
Ega inglisekeelset otse Eestis kasutada ei saa. Vähemalt seni, kuni pole
sinna need EE-erisused sisse kantud.
R.
Ardo Isküll
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> wrote in message
news:c5lj6b$go5$1...@kadri.ut.ee...
>
> See lisamarkeering on tegelikult pigem soovitatav, et segadust vältida? Ma
> seda veel praktikas näinud pole - kui eraldi N-i pole, siis _peab_ PE
olema
> ühtlasi N. Teistpidi on nähtud küll, kui sinine on kollase-rohelisega
> mögeldatud. Sama maandusjuhil pealekantuna.
>
kasutada kollarohelist muuks otstarbeks kui PE. Seega justkui ei tohi
kollarohelist ilma lisamärgistamata kasutada, kui see on PEN juht.
Ardo.
Raul Bogomolov
"Ardo Isküll" <ardo....@mail.ee> wrote in message
news:c5vpvv$6ib$1...@kadri.ut.ee...
> > See lisamarkeering on tegelikult pigem soovitatav, et segadust vältida?
Ma
> > seda veel praktikas näinud pole - kui eraldi N-i pole, siis _peab_ PE
> olema
> > ühtlasi N. Teistpidi on nähtud küll, kui sinine on kollase-rohelisega
> > mögeldatud. Sama maandusjuhil pealekantuna.
> >
> Kui see oleks ainult soovitatav, siis tekiks vastuolu punktiga, mis keelab
> kasutada kollarohelist muuks otstarbeks kui PE. Seega justkui ei tohi
> kollarohelist ilma lisamärgistamata kasutada, kui see on PEN juht.
Just - et on keelatud selle kollarohelise märgistuse korral kasutada seda
muuks, kui PE või PEN. Sinise puhul seda öeldud ei ole. Et mu meelest on
vastuolu just kollarohelise ja märgistuse korral. Ja kui N-i pole, siis see
sinine märgistus on on pelgalt informatiivne. Ei viitsi eriti paberites
hakata näpuga järge ajama - sõltub paljugi sõnastusest.
R.
Urmas Kirsipuu
> Kui see oleks ainult soovitatav, siis tekiks vastuolu
> punktiga, mis keelab
> kasutada kollarohelist muuks otstarbeks kui PE. Seega justkui ei tohi
> kollarohelist ilma lisamärgistamata kasutada, kui see on PEN juht.
krt, kas siis el, kilbis kaitsmest kaitsmesse vedamisel peab veel eraldi
margistama hakkama? elektrikud siis puhta soodad kui isegi 20cm pikkuse
1 juhtme puhul varve vaja.
urmas
Raul Bogomolov
> > Kui see oleks ainult soovitatav, siis tekiks vastuolu punktiga, mis
keelab
> > kasutada kollarohelist muuks otstarbeks kui PE. Seega justkui ei tohi
> > kollarohelist ilma lisamärgistamata kasutada, kui see on PEN juht.
>
> Just - et on keelatud selle kollarohelise märgistuse korral kasutada seda
> muuks, kui PE või PEN. Sinise puhul seda öeldud ei ole. Et mu meelest on
> vastuolu just kollarohelise ja märgistuse korral. Ja kui N-i pole, siis
see
> sinine märgistus on on pelgalt informatiivne. Ei viitsi eriti paberites
> hakata näpuga järge ajama - sõltub paljugi sõnastusest.
Pagan. Ja ongi nii, et peab olema. Irw. Sedasi lendab see maakera ju pea
peale :-). Asi selles ju, et enne PE ja N hargnemist kannab see ju alati
mõlemaid funktsioone. Pole lihtsalt teist võimalust. Kas see peaks tähendama
nüüd seda, et igale kaabliotsale igal pool mujal peab hakkama sinist
mökerdama? Omg, kas nad ei taha, et kaabel varustada kirjega - on
valmistatud ja tööolukorras kooskõlas Oomi seadusega :-))).
Et ma nagu mõtsin, et miks ma seda sinist paela kuskil näinud pole.
R.
Madis
On Mon, 12 Apr 2004 02:18:35 +0300, "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid>
wrote:
>
>"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis
>news:c5ceo8$1m4$1...@kadri.ut.ee...
>> Mis puutub alumiiniumi, siis ega selle hind odavamaks pole läinud. Ning
>> arvestades alumiiniumi voolavust, murdumist jms. ei usu, et meie kohalikes
>> oludes eriti selle kasutamise piir alla 16 mm2 tuleb. Sest ainuke, millelt
>> meil kokku hoitakse on hooldus ja ohutus. Kuidagi naiivne on näha siin
>> kaablitootjate diktaati - nemad pole seda IEC-d teinud.
>
>Ausalt, mind ei koti see haige normatiivistik, kui mul on vaja näit. kaablit
>soonte värvidega must ja pruun ning seda poes pole saada. Sa kui spetsialist
>võiksid mu arvamust toetada, mitte hakata ajama normatiivset jora. Firma, kust
>ma ise kaableid hulgi ostan, on väsinud klientide soovide edastamisest Keila
>Kaablile, kuid see firma viidates põtrade maal välja kujunenud tavadele, laseb
>kohalike soovide peale laias kaares.
>
>Mis puutub asjasse Al voolavus? Või tahad väita, et kaasajal pole leiutatud
>vedruklemme, mis liidet järgi pingutavad? Kas lõõmutatud Al on rabedam, kui
>Cu? Minu väide on, et 10a. pärast on Al jälle legaliseeeritud. Jäta see
>meelde. vaske jagub siis hädapärast vaid kallitesse el. mootoritesse või
>näpuotsaga sinna, kus teda tõesti vaja. Selline laristamine, mis praegu toimub
>(ligi 75% vasest on juhtmestikes vooluvabana), vaadatakse pea ringi. Ka
>juhtistike installimise filosoofia. Pingeütlustuse võib ka praegu teha rauast,
>mitte raisata sinna tonnide viisi vaske. Kui sa vase hinna kekides ei hakka
>mõtlema, kuidas seda kokku hoida, siis leitakse projekteerijad, kes sellle
>mõtlevad ja asi "ants".
>>
>> Ja mis puutub pingeühtlustuskontuuridesse, siis on need muud ilusad
>> variandid elus ammu proovitud ja ei toimi eriti ükski muu. See asi on nats
>> keerukam, kui esmapilgul tundub ja siin korduvalt jutuks olnud selle teise
>> süsteemi puudused.
>
>Mis süsteemist käib jutt ja millised on selle (nende) puudused?
>>
>> Et ma küll ei soovitaks eriti ilma asjatundliku abita ise elektrisüsteeme
>> ehitama hakata. Kindlalt tuleb spetsialisti palkamine odavam, kui näiteks
>> mahapõlenud garaazh.
>
>Kas ETV-s ei töötanud spetsialitsid, et see põlema läks?
>
>Või tegemata või vigase potentsiaaliühtlustuse pealt
>> kokkuhoitud raha eest hakata uut naist või last ostma. :-( Kusjuures, Eestis
>> on elektritraumade läbi hukkunute arv aastas nii 60 korda kõrgem, kui
>> näiteks põhjamaades.
>
>Kust sa selle "statistika" välja imesid? Alles oli ajalehtedes "statistika",
>et liinibussid teevad kõige rohkem avariisid (jättes tähelepamuta nende
>liikumisintensiivsuse). kas sa üritad midagi samalaadset serveerida?
>
> Ameerikas on kõige tüüpilisem äkksurmade koht dushi all
>> (mõtle, miks). Jms.
>
>Burgeritest ülesöömine? Kuuma veega kõhus gaasid paisuvad ja ülrõhk paksus
>kõhus surub südame kokku.
>
>kt
Madis
(alalisvooluliinides st.) (vabandust, kui asi ei ole selles, kuid
mulle vähemalt tundus nii)
On Mon, 12 Apr 2004 13:08:08 +0300, "Vootele Voit"
<vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote:
>> urmas@tahaks_et_vool_oleks_punane
Madis
On Mon, 12 Apr 2004 13:59:13 +0300, "Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee>
wrote:
>Aga pruun sobiks ju suurepäraselt maaks kõrbetingimustes? Või ehk isegi
>kollaroheline (no palju liiva ja mõni tutt rohelist :-).
Madis
sugugi ei ole _VAJA_, lihtsalt hea oleks standardeid jälgida, kasvõi
ohutuse mõttes), justnimelt et oleks töönull ja kaitse lahus. odavam
4-sooneline ei õigusta end, minuarust
On Mon, 12 Apr 2004 11:12:34 +0300, "Ardo Isküll"
<ardo....@mail.ee> wrote:
>Toon näite. 3-faasiline elektrimootor tuleb ühendada 4-soonelise kaabliga,
>kus jookseb 3 faasi ja kaitsejuht. Kaabli soonte värvid on must, pruun,
>sinine ja kollaroheline.
Madis
karbikusse, kas oleks sel puhul mõttekam kasutada kaabli asemel
paigaldus/montaažijuhtmeid juhtmeid (vagadusel kimpuköidetuna ja
märgetega varustatud)? lisakaitse on tänu karbikuseinale ja vajadusel
kõrile on ilmselt tagatud. kas selline lahendus õigustaks end?
P.S. kuidas saaks vaskjuhtmest (>=2.5mm2) ilma seda katkestamata võtta
väljundharusid. mingeid klemme selleks vist isegi on saadaval, ise
küll pole näinud klemme võrguvoolu jaoks, küll aga (kiulistele)
madalpingejuhtmetele
mida arvate?
On Sun, 11 Apr 2004 15:38:57 +0300, "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid>
wrote:
>1 pääsetee kaablite tootjate diktaadist
>on kasutada torusüsteemi, millesse tõmmata sisse juhtmed vastavalt vajadusele.
Joel Kuusk
Madis kirjutas:
> üldiselt oli vist 3 faasilise liini jaoks 5 juhet vaja (ei, mitte
> sugugi ei ole _VAJA_, lihtsalt hea oleks standardeid jälgida, kasvõi
> ohutuse mõttes), justnimelt et oleks töönull ja kaitse lahus. odavam
> 4-sooneline ei õigusta end, minuarust
Muarust jälle aeg-ajalt õigustab, sest tihti on 3-faasiline tarbija
kolmnurka ühendatud, nii et töönulli polegi ja siis see viies soon tilpneb
seal lihtsalt lahtiselt.
--
Joel
Kuno Talimaa
"Madis" <ketas Ŗ&$si.pri.ee@> kirjutas sõnumis
news:00fo90dl8n9meqicb...@4ax.com...
> siit küsimus, kui ma sooviks paigaldada liini tubastes tingimustes
> karbikusse, kas oleks sel puhul mõttekam kasutada kaabli asemel
> paigaldus/montaažijuhtmeid juhtmeid (vagadusel kimpuköidetuna ja
> märgetega varustatud)? lisakaitse on tänu karbikuseinale ja vajadusel
> kõrile on ilmselt tagatud. kas selline lahendus õigustaks end?
N ja PE erilist isoleerimist IMHO ei vaja. Mõistlikum olekski nende ühenused
jätta isoleerimata, siis on ühenduste kvaliteeti ekspluatasioonis hõlpsam
kontrollida. Karbik on ise isolatsioon, seega on 1x isolatsiooni nõue
täidetud. Ühenduskohad tuleks paigaldada teineteisest eemale nii, et oleks
välditud nende kokkupuude. Kui seda nõuet pole võimalik täita, tuleb
isoleerida kõigepealt N. Seda ka RV kaitsmete kasutamise korral, kui karbikus
on N1, N2 jne. (erinevate RV-kaitsmete neutraalid).
>
> P.S. kuidas saaks vaskjuhtmest (>=2.5mm2) ilma seda katkestamata võtta
> väljundharusid. mingeid klemme selleks vist isegi on saadaval, ise
> küll pole näinud klemme võrguvoolu jaoks, küll aga (kiulistele)
> madalpingejuhtmetele
Keeruta ja tinuta. Keeruta harva sammuga nii, et tina pääseks ilusti ühenduse
vahele. Kasuta selliseid klemme, millest saab juhtme katkestamata läbi viia.
Bogomolov teeb nüüd platsi puhtaks, :).
kt
Kuno Talimaa
"Joel Kuusk" <jo...@scorpion.aai.ee> kirjutas sõnumis
news:409c8...@news.estpak.ee...
Sellise tarbija tähtühenduse puhul pole ka N-i vaja. Kuigi vahel seda
kasutatakse, kas N-järgnevusega kaitselülituse tööks või tähtühenduses
aktiivtarbija (nät. el. boileri) ühendamisel. Viimase puhul aitab N-i
ühendamine pikendada antud tarbija eluiga sümmetreerides tema pinged eri
harudel. ka 1 või 2 küttekeha haru läbipõlemisel jääb ta veel tööle, kuigi 2/3
või 1/3 võimsusega.
kt
Helar Laasik
> punane ilmselt ei sobi, ehk on asi selles et punane tähistab "+"'i
> (alalisvooluliinides st.) (vabandust, kui asi ei ole selles, kuid
> mulle vähemalt tundus nii)
Mitte alati. Näiteks HP bladeserverite toitekaabelduse puhul oli punane
just -48V. Ühesõnaga, kuum ots.
Helar