Google Groups no longer supports new Usenet posts or subscriptions. Historical content remains viewable.
Dismiss

krohvimissegu koostis

300 views
Skip to first unread message

Geit Põldroo

unread,
Jul 22, 2003, 3:30:17 AM7/22/03
to
Tere.

Oskab keegi ehk öelda, milline peaks krohvimissegu koostis olema. Vaja sein
sirgeks ajada, no mitte ei taha see mört sinna seina jääda.

Tervitades,
Geit


urho

unread,
Jul 22, 2003, 3:44:19 AM7/22/03
to

"Geit Põldroo" <ge...@ilmarine.ee> wrote in message
news:bfip8p$bhr$1...@kadri.ut.ee...

> Tere.
>
> Oskab keegi ehk öelda, milline peaks krohvimissegu koostis olema. Vaja
sein
> sirgeks ajada, no mitte ei taha see mört sinna seina jääda.
>
ega ta üldjuhul ka õige koostise puhul oskamatul ei taha seina kinni jääda
;)
(mul kaasa arvatud)


urho


Jan-Erik Moon

unread,
Jul 22, 2003, 3:58:51 AM7/22/03
to
"Geit Põldroo" <ge...@ilmarine.ee> wrote in message
news:bfip8p$bhr$1...@kadri.ut.ee...

> Oskab keegi ehk öelda, milline peaks krohvimissegu koostis olema. Vaja


sein
> sirgeks ajada, no mitte ei taha see mört sinna seina jääda.

Mis on aluspinnaks ning kas tegu on sise või välisseinaga? Niiskes / kuivas
ruumis? Kuivades siseruumides võiks algaja pigem kipskrohvi kasutada. Ise
olen tsementkrohviks kasutanud segu: 3 osa liiva, 1 osa (põlevkivi)
tsementi, törts (vincenti) plastifikaatorit ning törts niiskuskindlat PVA
liimi. Aluspind tuleb kindlasti saastast vabastada ning niisutada. Kui on
eriti sile aluspind siis võiks ka mõnda nakkedispersiooni kasutada mis
aitaks krohvil seina külge kinni jääda.

Jan


Geit Põldroo

unread,
Jul 22, 2003, 4:08:19 AM7/22/03
to
Arvata võib, et mehes on viga. Tegemist on dushiruumiga ja siseseinaga. Vana
pind oli värvitud, sai seda maha kraabitud nii palju kui võimalik, pesin
seina ära ja pintseldasin 2x nakkedispersiooniga üle. Ühe kihi sain kuidagi
suure vaevaga (sellise süsteemidega, mille peale Tallinna Ehituskooli
endised õppejõud hauas ringi keeravad) seina, aga seda on vähe.
Kuidagi oleks vaja see segu saada võimalikult plastne, nagu tainas.
Kas selle jaoks ongi see plastifikaator? Mis selline maksta võiks ja palju
seda panna tuleks?

Andres V

unread,
Jul 22, 2003, 4:23:40 AM7/22/03
to
"Geit Põldroo" <ge...@ilmarine.ee> wrote in message
news:bfirg2$jnr$1...@kadri.ut.ee...

plastifikaator (õigemini "mördi-Mihkel" oli talle peale kirjutatud) maksab
~200 kr/5L ja juhend on peal. Teeb segu eelkõige libedaks minu arvates. S.t.
kergesti vormitavaks. Minu arvates on see oluline eelkõige plokkide
ladumisel.

Kui sa nii sileda pinna peale krohvi juba pidama said, siis on suurem jama
ju seljataga? Minu arvates on trikk selles, et kõigepealt pead krohvitava
seina vedela seguga "sisse viskama". Vedelad lärakad jäävad kergemini külge.
Siis ootad, kuni pisut taheneb ja lased edasi. Kas sas krohvivõrku pole
mõelnud kasutada? See teeks töö eriti lihtsaks.

AndresV


Tõnu

unread,
Jul 22, 2003, 4:53:35 AM7/22/03
to
"Geit Põldroo" <ge...@ilmarine.ee> wrote in message
news:bfip8p$bhr$1...@kadri.ut.ee...

> Tere.
>
> Oskab keegi ehk öelda, milline peaks krohvimissegu koostis olema. Vaja
sein
> sirgeks ajada, no mitte ei taha see mört sinna seina jääda.

Võid proovida kipsi hulka panna kui sul juba midagi on valmis ostetud.

Või siis osta valmis krohvisegu http://www.knauf.ee/?id=1147

Ise tegin Knauf Rotbandiga akna palesid seestpoolt ja jäi ilusti kinni nii
külgedele kui ka üles.


Tõnu

unread,
Jul 22, 2003, 4:57:24 AM7/22/03
to

"Tõnu" <tja...@neti.ee> wrote in message news:3f1cfb8f$1...@news.estpak.ee...

> Või siis osta valmis krohvisegu http://www.knauf.ee/?id=1147

25 kg kottt Rotbandi maksis 140.- kr. Tuleb vist odavam kui hakata
plastifikaatoritega mängima.


Jan-Erik Moon

unread,
Jul 22, 2003, 5:09:17 AM7/22/03
to
"Andres V" <andre...@mail.ee> wrote in message
news:bfis96$lb$1...@keeks.cyber.ee...

> plastifikaator (õigemini "mördi-Mihkel" oli talle peale kirjutatud) maksab
> ~200 kr/5L ja juhend on peal. Teeb segu eelkõige libedaks minu arvates.
S.t.

Ma ise olen kasutanud Vincent'i (Läti või Leedu tootja) Vin Mix vms. möga.
Selline pruun 1L pudelis. Manustamise õpetus on jah küljel kirjas. Alguses
mõõtsin ka käepäraste vahenditega, nüüd paren rohkem tunde järgi törtsti
pudelist. 1L pudel maksab vist 35.-

Jan


Kalev Kadak

unread,
Jul 22, 2003, 5:14:11 AM7/22/03
to
Andres V wrote:
>
> "Geit Põldroo" <ge...@ilmarine.ee> wrote in message
> news:bfirg2$jnr$1...@kadri.ut.ee...
> > endised õppejõud hauas ringi keeravad) seina, aga seda on vähe.
> > Kuidagi oleks vaja see segu saada võimalikult plastne, nagu tainas.
> > Kas selle jaoks ongi see plastifikaator? Mis selline maksta võiks ja palju
> > seda panna tuleks?
>
> plastifikaator (õigemini "mördi-Mihkel" oli talle peale kirjutatud) maksab
> ~200 kr/5L ja juhend on peal. Teeb segu eelkõige libedaks minu arvates. S.t.
> kergesti vormitavaks. Minu arvates on see oluline eelkõige plokkide
> ladumisel.
>
>
> AndresV

Plastfikaatori põhifeatuur on see, et ta tekitab segusse mulle ja segu
lippab paremini. Teine oluline asi on see, et ta võimaldab mörti ka
miinuskraadide juures teha/kasutada. Kui nüüd vanu aegu meenutada, siis
laomehe parim töö oli palava ilmaga kotitäis plastifikaatorit hunnikust
kätte saada :) Natuke täbaram, kui paasi lõhkuda.

Kalev

Kalev Kadak

unread,
Jul 22, 2003, 5:16:13 AM7/22/03
to

Selle 5 l plastfikaatorriga saab pool ilma ära krohvida..

Kalev

madis

unread,
Jul 23, 2003, 3:40:23 PM7/23/03
to
Kasuta krohvivõrku. Osta poest tsingitud võrku silmaga ca 2x2 cm Lase
kruvidega seina kinni. Lihtsustab väääga oluliselt. Ise krohvisin sellise
nippiga palkseina savikrohviga. . . Praeguseks 0.5 a seinas olnud, ei ühtegi
pragu ega ka muud jama.

madis

PS. palkseinal muidugi veel see eelis, et saab klambritega võrgu seina
lasta.

Vootele Voit

unread,
Jul 23, 2003, 6:14:08 PM7/23/03
to
madis pajatas:

> Kasuta krohvivõrku. Osta poest tsingitud võrku silmaga ca 2x2 cm
> Lase kruvidega seina kinni. Lihtsustab väääga oluliselt. Ise krohvisin
> sellise nippiga palkseina savikrohviga. . . Praeguseks 0.5 a seinas
> olnud, ei ühtegi pragu ega ka muud jama.

nägin just hiljuti sõbra juures roomatte, mis pidid sama otstarvet
täitma. klambritega lastakse tihedalt palkseina külge kinni lasti
ning krohvitakse seejärel savikrohviga üle.

--
vootele

Tõnu Aas

unread,
Aug 4, 2003, 6:01:27 AM8/4/03
to
> > Oskab keegi ehk öelda, milline peaks krohvimissegu koostis olema. Vaja
> sein sirgeks ajada, no mitte ei taha see mört sinna seina jääda.

> Ise olen tsementkrohviks kasutanud segu: 3 osa liiva, 1 osa (põlevkivi)


> tsementi, törts (vincenti) plastifikaatorit ning törts niiskuskindlat PVA
liimi.

See meenutab küll rohkem betooni kui krohvisegu :[

Krohviks piisab 10 osa liiva, 1 osa lupja ja 1/5 osa tsementi.
Plastifikaatori kasutamisel tuleb tsementi rohkem võtta, sest see
saast reageerib ju ainult tsemendiga ja kui seda on liiga vähe, siis
ei plastifitseeri.

Winmix on krohviks päris hea. Igal juhul mitte Sacopor. Ilmselt see
vahtu aetud segu ei seisa seinal. Vanasti kasutati munavalget - on ilmselt
ökom kui see keemia.

Ilma lubjata krohisegu on aga täielik mõttetus, sest ta on rabe ja läheb
praguliseks ning ei jää seina.

Tõnu.


Mart Pirita

unread,
Aug 4, 2003, 6:19:36 AM8/4/03
to
Tőnu Aas wrote:

> Ilma lubjata krohisegu on aga täielik mőttetus, sest ta on rabe ja läheb


> praguliseks ning ei jää seina.

Samas puhas Silikaadi lubiliivsegu ei jää ka seina, tsementi peab hulka
segama, mul pudeneb kogu paekivi müüri ulatuses jätkuvalt ja seinaosa
tuli tervelt alla seoses lumesulamisega.

--
Mart

Tõnu Aas

unread,
Aug 4, 2003, 6:59:09 AM8/4/03
to
> > Ilma lubjata krohisegu on aga täielik mõttetus, sest ta on rabe ja läheb

> > praguliseks ning ei jää seina.

> Samas puhas Silikaadi lubiliivsegu ei jää ka seina, tsementi peab hulka
> segama, mul pudeneb kogu paekivi müüri ulatuses jätkuvalt ja seinaosa
> tuli tervelt alla seoses lumesulamisega.

Ma millegipärast kardan, et lumesulamisega tuleb paekivilt ka koos
tsemendiga alla. Paekivi ju selline püdel ollus ja kui veel niiske ja läbi
külmund, siis tuleb sealt iga asi alla. Lihtsam on äkki lumesulamisveega
võidelda ?

Tõnu.


Mart Pirita

unread,
Aug 4, 2003, 7:07:31 AM8/4/03
to
Tõnu Aas wrote:

> Ma millegipärast kardan, et lumesulamisega tuleb paekivilt ka koos
> tsemendiga alla. Paekivi ju selline püdel ollus ja kui veel niiske ja läbi
> külmund, siis tuleb sealt iga asi alla. Lihtsam on äkki lumesulamisveega
> võidelda ?

Naljakas, et ülemine tsemandiga tehtud osa jäi pidama, tõsi, see küll
soojustuse peal. Aga proovime korras veel ja lumega tuleks võidelda aga
pole veel garaashiteed koos äravooluga valmis teinud.

--
Mart

Ardo Isküll

unread,
Aug 4, 2003, 8:24:28 AM8/4/03
to

"Mart Pirita" <a...@it.com> wrote in message news:3F2E32...@it.com...

>>
> Samas puhas Silikaadi lubiliivsegu ei jää ka seina, tsementi peab hulka
> segama, mul pudeneb kogu paekivi müüri ulatuses jätkuvalt ja seinaosa
> tuli tervelt alla seoses lumesulamisega.
>
>
Ega vist niisketes kohtades peagi jääma. Välisseinte, keldri siseseinte jms.
krohvimisel on tsemendi lisamine lausa kohustuslik. Vesi peseb ju lubja
välja sealt.

Ardo.


Ain Vagula

unread,
Aug 4, 2003, 8:30:04 AM8/4/03
to
Ardo Isküll wrote:

Eee... vabandust? Mulle kuidagi tundub, et ma olen kohanud krohvitud
keldreid ajajärgust, mil tsementi veel ei tuntud.

ain

Viki

unread,
Aug 4, 2003, 8:35:21 AM8/4/03
to
> >> Samas puhas Silikaadi lubiliivsegu ei jää ka seina, tsementi peab hulka
> >> segama, mul pudeneb kogu paekivi müüri ulatuses jätkuvalt ja seinaosa
> >> tuli tervelt alla seoses lumesulamisega.

Meie pool pannakse ikka pihutäis savi kah sisse, palju mõnusam hõõruda


Tõnu Aas

unread,
Aug 4, 2003, 8:51:51 AM8/4/03
to
> Ega vist niisketes kohtades peagi jääma. Välisseinte, keldri siseseinte
jms.
> krohvimisel on tsemendi lisamine lausa kohustuslik. Vesi peseb ju lubja
> välja sealt.

Kui lubjakrohv on saanud korralikult kivistuda, siis enam ei pese.
Asi aga selles, et lubimördi kivistumisaeg on ca 1 aasta !

Tõnu.


Mart Pirita

unread,
Aug 4, 2003, 9:31:09 AM8/4/03
to
Ain Vagula wrote:

> Eee... vabandust? Mulle kuidagi tundub, et ma olen kohanud krohvitud
> keldreid ajajärgust, mil tsementi veel ei tuntud.

Üks mõis sai selle Silikaadi sodiga krohvitud, kõik tuli maha, asi läks
ekspertiisi, selgus, et see Silikaadi sodi pole sobiv.

Aga ma tahaks ka teada, kuidas väljast paepinda krohvida ja paemüüri
laduda nii, et krohv maha ei tuleks.

--
Mart

Ain Vagula

unread,
Aug 4, 2003, 9:40:20 AM8/4/03
to
Mart Pirita wrote:

Nojah, ma mõtlesin päris lubimörti, ei pand seda silikaadi-juttu tähele.

ain

Mart Pirita

unread,
Aug 4, 2003, 9:44:35 AM8/4/03
to
Ain Vagula wrote:

> Nojah, ma mõtlesin päris lubimörti, ei pand seda silikaadi-juttu tähele.

Mis see päris lubimört on? Sesmõttes, et see silikaadi oma peaks olema
selle kuiv variant. Ehk kust seda saab alla tonni koguses?

--
Mart

Ain Vagula

unread,
Aug 4, 2003, 10:18:48 AM8/4/03
to
Mart Pirita wrote:

Vanade retseptide järgi tehtud lubimörti kasutatakse restaureerimisel (sealt
küsidki). Ma ei näe mingit praktilist mõtet selle kasutamisel kaasaegses
ehitises, aga puhtal kujul lubimört pole ka ilmvõimatu asi, pigem maitse
asi.

ain

Mart Pirita

unread,
Aug 4, 2003, 10:29:43 AM8/4/03
to
Ain Vagula wrote:

> Vanade retseptide järgi tehtud lubimörti kasutatakse restaureerimisel (sealt
> küsidki). Ma ei näe mingit praktilist mõtet selle kasutamisel kaasaegses
> ehitises, aga puhtal kujul lubimört pole ka ilmvõimatu asi, pigem maitse
> asi.

Kas püsiv krohvsein ei olegi praktiline?

--
Mart

Ain Vagula

unread,
Aug 4, 2003, 11:37:15 AM8/4/03
to
Mart Pirita wrote:

Ma ei liigitaks tsementi vähepüsivate materjalide hulka, muidu oleks me kõik
varsti hunniku all. Krohvi juures on muidugi vaja ka plastifikaatoreid
kasutada, lupja tavaliselt.

ain

Alo Raidaru

unread,
Aug 4, 2003, 2:40:04 PM8/4/03
to
Ain Vagula wrote:

> Krohvi juures on muidugi vaja ka plastifikaatoreid
> kasutada, lupja tavaliselt.

Seal on veel mingi nipp. :)
Näitsik viskab selle krohvi muuseas seina.
Iseoma tarkuses teed kõik kõige paremini ja
ta on väga plastiliselt ainult põrandal.

Uhketel majadel tuleb krohv maha, aga garaazis seisab seinal.
Vat seal on ikka spetsialisti vaja.

A.R.

Ain Vagula

unread,
Aug 4, 2003, 2:48:03 PM8/4/03
to
Alo Raidaru wrote:

Jah ma tean. 20 aastat tagasi anti mulle hunnik lubikrohvi ja kästi lagi ära
krohvida (vana Pälsoni 3.k koridor). Jamasin nädal aega, pärast oli käsi
nii haige, et saanud lusikat ka tõsta. Õnneks põles see koridor järgmine
suvi uuesti ja seetõttu pole mu šedöövrit enam võimalik näha.
Aga sellest ajast peale ma tean - krohvida ma ei oska ;)

ain

Alo Raidaru

unread,
Aug 4, 2003, 3:05:43 PM8/4/03
to
Ain Vagula wrote:
>
> Aga sellest ajast peale ma tean - krohvida ma ei oska ;)

On siin täna aga pessimistid koos.
*
Ütle: krohvimine ei ole vast minu kõige tugevam külg.
Palju optimistlikum. Ja kah õige.

A.R.

0tt 0jamaa

unread,
Aug 4, 2003, 4:37:21 PM8/4/03
to
Alo Raidaru wrote:

Olgu siis ka väike heietus. Krohvisime vennaraasu korterit Jakobi mäel.
Väga hästi püsis seinal ja mujalgi. Paksult pidi panema, muidu paistis
krohvimatt - okastraat - välja.

Aga puutöö meeldib mulle rohkem.

Sai optimistlik?

0.0.

Kill Truu

unread,
Aug 5, 2003, 2:33:55 AM8/5/03
to
.... ripub nii meeldivalt....
Kill

Tõnu Aas

unread,
Aug 5, 2003, 3:56:23 AM8/5/03
to

Praktiline pole teda lubimördist teha.

Tõnu.


Tõnu Aas

unread,
Aug 5, 2003, 3:58:45 AM8/5/03
to
> > Krohvi juures on muidugi vaja ka plastifikaatoreid
> > kasutada, lupja tavaliselt.
>
> Seal on veel mingi nipp. :)
> Näitsik viskab selle krohvi muuseas seina.
> Iseoma tarkuses teed kõik kõige paremini ja
> ta on väga plastiliselt ainult põrandal.

Plastilisusest üksi ei piisa, vaja on ka nakkuvust.
Kannatust kah vaja, teisel päeval hakkab juba ludinal minema.

Tõnu.


0 new messages