Elan 80 aastal ehitatud tellismajas ja nagu siis kombeks oli on soojustus
"unustatud" panna. Ühe toa akna alt on eriti külm. Kas ja kuidas panna
sissepoole soojustust ja mis ohud sellega võivad kaasneda?
Esialgne plaan oli klaasvill + kipsplaat. Kuid mis juhtub kui 0 punkt tuleb
villa sisse? Kas on vaja panna niiskustõket?
Tervitades
Margus
"Margus" <labu....@mail.ee> wrote in message
news:btosta$jug$1...@kadri.ut.ee...
Tere!
Maja konstruktsiooni puutuvad asjad kuuluvad ühistu või muu maja juhtiva
organi pädevusse. Kui vähegi saad, maksimeeri radiaatorist kättesaadav
soojus. Äärmisel juhul tihenda aknad (või vaheta need ära). Kõige õigem
on soojustada sellist maja ikkagi väljast. Kui köetakse vähe siis pead
pöörduma ühistu juhatuse poole. Kui temp. on langenud alla 18 kraadi
siis saad pöörduda juba kohtusse või riigiametitesse ning nõuda ühistul
paremat kütmist või nautida luksust mitte maksta soojaarveid.
Kui ikka tahad seest soojustada siis maximum 5 cm villa ja mingi plaat
selle peale (kips, soome papp jne). Isegi see on liiga palju.
Võid loomulikult elukohta vahetada.
Kalvi
LK
"Margus" <labu....@mail.ee> wrote in message
news:btosta$jug$1...@kadri.ut.ee...
Tellisseina soojustamisel sissepoole aurutõkkekihti panna ei tohi.
ain
Hmm..
Kuna mu lapsele meeldis urgitseda radiaatori juures seinas olevat
värvikihti, siis ülepahteldamise asemel kleepisin radiaatori taha neid
odavaid 5mm paksuseid penoplasti tahvleid, mida lae katmiseks müüakse.
Arvan, et radiaatori soojust hakkas siiski vähem seina sisse minema ja
rohkem tuppa. Välimus jäi ka enam-vähem OK.
Kas nüüd on oht, et sein ära laguneb?
rgds,
Paavo Sild
Ei usu :)
Kiviseina seestpoolt soojustamine on niikuinii selline hädalahendus ja minu
lausega on mõeldud seda, et soojustus ei tohi jääda kahe umbse kihi vahele
(kile ja tellissein).
Konstruktori käsiraamatust:
"Ka ei ole lubatud kaht aurutihedat kihti umbses piirdes. Sel juhul ei pääse
tarindisse pääsenud niiskus välja kummaltki poolt, tagajärjeks võib olla
niiskuse kogunemine koos kõige sellega kaasnevaga (puidu mädanemine,
hallitus, ebameeldiv lõhn, läbi piirde immitsevad veenired või
niiskuselaigud)."
Ma ei näe põhjust selle jutuga mitte nõustuda.
ain
Hendrik
> Minuteada ei ole soovitatav kiviseina seestpoolt soojustada, kuna
läbikülmumine
> vähendab kivi eluiga. Eriti kui sinna ka niiskus sisse pääseb. Siis iga
külma
> tulekuga kõik praod ja lõhed laienevad. Õige on panna väljapoole nii, et
toasooja
> abil kivi koguaeg pluss kraadide juures püsib.
See võiks päris jube vaatepilt olla, kui lisaks rõdude omaalgatuslikule
kinni ehitamisele, ka kortereid väljaspoolt soojustama hakatakse, ikka
korter korteri haaval...
:P
--
aL
Tänan nõuannete eest. Samas tundub, et lihtsam on radikale ribisi juurde
keerata. Siis ei lammuta maja ära ja niiskusega pole ka probleeme.
Margus
"aL" <et...@hot.ee> wrote in message news:4002a5e9$1...@news.estpak.ee...
Kui sul tegemist ikkagi ühetorusüsteemiga, siis on see süsteemi surm,
vähemalt siis, kui sa ei ole mitte viimane 'tarbija' oma püstikus. Vaevalt,
et sa ühistu juhatuse käest nõusolekut saamata seda asja võid ka teha -
radikad peaksid siiski ühistu omad olema (neid ei või sa ka korterit müües
endaga kaasa võtta :P)
Käi aga soojussõlme 'nupumehele' peale, et temeratuuri tõstetaks, kui ikka
ka teised külmetavad.
--
aL
Kui ühistu luba olemas (kirjalik) siis võid kõike radikatega teha. Kui
temp. on alla 18 kraadi siis võid õieti toimides seaduslikult
küttekulude eest maksmatta jätta.
> Käi aga soojussõlme 'nupumehele' peale, et temeratuuri tõstetaks, kui ikka
> ka teised külmetavad.
Üks võimalus on ventilaator radika peale puhuma panna, see tõstab
soojuseraldust (märgatavalt, kuigi mitte väga palju).
Kalvi