Kipslagi
Andreas
Kas 50x50 puitroovituse peale lakke kipsi panna on liiga
riskantne ettevõtmine? Kips läheks kindlasti kahekordselt. Vaatan, et
üldiselt on nõutud vähemalt 45x95.
Milline oleks sobivaim metallkarkass lahendus, arvestades, et roovituse
vahe on juba villaga täidetud? (Roovituse all on vahelae talad 50x200).
--
Andreas
Viktor Grossmann
See jutt jäi nüüd minu jaoks natuke segaseks. Täpsustaks natuke, võtame
järjest ülevaltpoolt allapoole, on vahelae talad 50x200mm, nende all 50x50mm
puitroovitis, mille vahed täidetud villaga. On nii? Kui tihe on roovitis
(samm) ja kuidas see vill seal püsib kui allpool praegu enam midagi pole,
tihedalt topituna ilmselt? Kui kipsialuseks karkassiks on soovitatud
45x95mm, siis on see mõeldud lapiti kasutamiseks. Millest nähtub, et sinu
50x50 on läbivajumise suhtes isegi natuke kindlam veel. Ainus mure, et
kipsikruvi pead üpris täpselt paika saama, sest 50mm laiusele latile on
veidi raskem pihta saada kui 95mm laiusele, eriti jätkukohtades. Kui
sõrestik on loodis ja täiendavat rihtimist ei vaja, siis ma sinna enam
mingit lisakarkassi (või ripplage) ei metalli ega puidu näol monteerima ei
hakkaks, vaid paneks kipsi kohe lakke. Alusroovitise samm peaks olema umbes
45cm, 90cm laiuse kipsplaadi alla jääks sel juhul latt kummassegi serva ja
üks keskele. 120cm laiuse plaadi puhul olen ma küll seina pannud ka 60cm
vahega karkassi, aga lakke nii hõredat ei usaldaks, vaid paneks 40cm
sammuga. Siit jõuamegi alguse juurde tagasi, et kas su roovitis on piisava
tihedusega kipsi läbivajumise vältimiseks? Sest iga 40-45cm tagant üks kruvi
peaks ikka sisse saama. Muidu materjali poolest mingit erilist riski ei
tundu olevat.
PS. Kas sina olid see mees, kes tahtis vahelaele mingit helikindlust saada?
Sellisel juhul ma ei paneks 2 kipsi üksteisele otse selga, vaid mõtleks kahe
kihi vahele veel midagi välja, aitaks vast isegi parketi alusvaibast (see
õhuline vaht) kahe kipsikihi vahel. Mõte selles, et 2 üksteisest isoleeritud
kihti annavad parema helikindluse kui sama materjalikogus monoliitsena. Mida
kihilisem seda enam on takistatud heli levik ja ikka nii, et võimalikult
tihe materjal vaheldumas võimalikult hõredaga.
Viktor
kt
"Viktor Grossmann" <vikt...@hot.ee> kirjutas sõnumis
news:471a3...@news.estpak.ee...
> Sellisel juhul ma ei paneks 2 kipsi üksteisele otse selga, vaid mõtleks kahe
> kihi vahele veel midagi välja, aitaks vast isegi parketi alusvaibast (see
> õhuline vaht) kahe kipsikihi vahel. Mõte selles, et 2 üksteisest isoleeritud
> kihti annavad parema helikindluse kui sama materjalikogus monoliitsena. Mida
> kihilisem seda enam on takistatud heli levik ja ikka nii, et võimalikult tihe
> materjal vaheldumas võimalikult hõredaga.
Ära soovita lollust, kui alumise plaadi sel kombel kinni keerab, deformeerub
elastne materjal ja ka alumine kipsplaat kruvi kohtadest rohkem (plaat võib
koguni katki minna) ja keegi ei suuda sellist lage sirgeks pahteldada. 45x45
roov laes ca 40cm sammuga (nii piki kui ka risti) on ok. Roovi peaks panema,
kuna laetalad ei pruugi olla sirged (puit!) ja võivad vajada mõnest kohast välja
raiumist või rihtlappide lisamist. Kui lagi on juba üle 50m2, osta või laenuta
kruvimiseks automaat, mis lindilt kruve ette annab. Tööviljakuse vahe on meeletu
ja kruvid saavad kohe õigele sügavusele (ca 0,5mm plaadi pinnast sügavamale).
kt
Andreas
>> ettevõtmine? Kips läheks kindlasti kahekordselt. Vaatan, et üldiselt on
>> nõutud vähemalt 45x95.
>>
>> Milline oleks sobivaim metallkarkass lahendus, arvestades, et roovituse
>> vahe on juba villaga täidetud? (Roovituse all on vahelae talad 50x200).
>
> See jutt jäi nüüd minu jaoks natuke segaseks. Täpsustaks natuke, võtame
> järjest ülevaltpoolt allapoole, on vahelae talad 50x200mm, nende all 50x50mm
> puitroovitis, mille vahed täidetud villaga. On nii? Kui tihe on roovitis
> (samm) ja kuidas see vill seal püsib kui allpool praegu enam midagi pole,
Täpselt nii. Sammu pean üle kontrollima aga peaks olema 50. Villa hoiab
paigal nöör, mis on jookseb siksakiliselt ja on klambritega roovituse
küljes.
> tihedalt topituna ilmselt? Kui kipsialuseks karkassiks on soovitatud
> 45x95mm, siis on see mõeldud lapiti kasutamiseks. Millest nähtub, et sinu
> 50x50 on läbivajumise suhtes isegi natuke kindlam veel. Ainus mure, et
> kipsikruvi pead üpris täpselt paika saama, sest 50mm laiusele latile on
> veidi raskem pihta saada kui 95mm laiusele, eriti jätkukohtades. Kui
Ma põhiliselt kartsin seda, et see 50x50 "mängib" rohkem kui 45x95.
> PS. Kas sina olid see mees, kes tahtis vahelaele mingit helikindlust saada?
Jah.
> Sellisel juhul ma ei paneks 2 kipsi üksteisele otse selga, vaid mõtleks kahe
> kihi vahele veel midagi välja, aitaks vast isegi parketi alusvaibast (see
See, millest ma praegu rääkisin, oli pööningu lagi. Helikindlust tahtsin
ma esimese ja teise korruse vahele saada. Hetkel on plaan, et panen
mürasummutusplaadi parketi alla, vahelaetalade vahele 15cm villa ja äkki
esimese korruse lakke akustilise profiili kipsi alla. Äkki keegi on
katsetanud seda Saint-Gobaini akustilist profiili (AP-25). Üsna kallis
on ta küll - 100m2 teeb umbes 13000 krooni.
--
Andreas
Andreas
>> mõtleks kahe kihi vahele veel midagi välja, aitaks vast isegi parketi
>> alusvaibast (see õhuline vaht) kahe kipsikihi vahel. Mõte selles, et 2
>> üksteisest isoleeritud kihti annavad parema helikindluse kui sama
>> materjalikogus monoliitsena. Mida kihilisem seda enam on takistatud
>> heli levik ja ikka nii, et võimalikult tihe materjal vaheldumas
>> võimalikult hõredaga.
>
> Ära soovita lollust, kui alumise plaadi sel kombel kinni keerab,
> deformeerub elastne materjal ja ka alumine kipsplaat kruvi kohtadest
> rohkem (plaat võib koguni katki minna) ja keegi ei suuda sellist lage
> sirgeks pahteldada. 45x45 roov laes ca 40cm sammuga (nii piki kui ka
> risti) on ok. Roovi peaks panema, kuna laetalad ei pruugi olla sirged
Roov ise on hetkel ainult ühtepidi - st laetaladega risti. Sammu
kontrollin üle.
> (puit!) ja võivad vajada mõnest kohast välja raiumist või rihtlappide
> lisamist. Kui lagi on juba üle 50m2, osta või laenuta kruvimiseks
> automaat, mis lindilt kruve ette annab. Tööviljakuse vahe on meeletu ja
> kruvid saavad kohe õigele sügavusele (ca 0,5mm plaadi pinnast sügavamale).
Just sai uus akutrell soetatud aga tundub, et tehnika on vahepeal veel
edasi arenenud.
PS. Ühtlasin sain teada, kuidas sõna trell (puurimismasin) eesti keeles
kirjutatakse. Selgub, et varemalt kirjutati see drell, kuid 1976. a
välja antud ÕS parandas selle trelliks. Praktikas on nii, et pooled
kirjutavad ühtemoodi ja pooled teistmoodi.
--
Andreas
Viktor Grossmann ätt
> elastne materjal ja ka alumine kipsplaat kruvi kohtadest rohkem (plaat võib
> koguni katki minna) ja keegi ei suuda sellist lage sirgeks pahteldada.
Arvad? Võibolla on sul õigus, parem karta kui pärast kahetseda. Ma ise olen küll niiviisi pannud, võlusõnaks oleks piisava tihedusega kruvimine. Sest lakke panduna vajub kips hõreda kruvimise korral omaraskusega ka tublisti lainesse. Tea kas too õrn vahuke nüüd enamat pressib. Lähen täna õhtul majja, kus mul on kips umbes niiviisi laes. Umbes seepärast, et mul on kips ühes kihis, siis tuleb mainitud vaht ja siis tihe laudis. Ega too laudis briljantselt tasane polnud, aga kips tasandas vead päris kenasti ära, minu silm jäi rahule. Võtan su jutu peale pika joonlaua kaasa. Dai pohh, et sul õigus poleks:) Tulemused homsetes uudistes, seal majas pole netti.
Viktor
kt
"Viktor Grossmann" <viktor54(ätt)hot.ee> kirjutas sõnumis
news:471c60ba$1...@news.estpak.ee...
Arvad? Võibolla on sul õigus, parem karta kui pärast kahetseda. Ma ise olen küll
niiviisi pannud, võlusõnaks oleks piisava tihedusega kruvimine. Sest lakke
panduna vajub kips hõreda kruvimise korral omaraskusega ka tublisti lainesse.
-------
Kui kruve paned 40x40 nagu norm ette näeb, siis sisuliselt 1 kruvi kannab sama
suurt tükki- sel puhul pole kuiva kipsi korral omakaalu tõttu lainesse
vajumisest juttugi. Veel kord- ära aja jama.
---------
Tea kas too õrn vahuke nüüd enamat pressib.
-------
Muig, 1 kruvi tõmbab kuni 1kN jõuga- enne selle jõu saavutamist läheb kruvi läbi
plaadi, kindlasti väänab teda lokaalselt (ülalminitud 40x40 plaat kaalub ca 1kg)
jne. Tundub, et tegelikkuses sa pole üldse kipsi lakke kruvinud ega kirunud, et
plaat võib ka jäiga aluse korral servadest hõlpsalt puruneda. Ah, ma pikemalt
ei viitsi siin elementaarsusi üle korrata.
-------------
Lähen täna õhtul majja, kus mul on kips umbes niiviisi laes. Umbes seepärast,
et mul on kips ühes kihis, siis tuleb mainitud vaht ja siis tihe laudis. Ega too
laudis briljantselt tasane polnud, aga kips tasandas vead päris kenasti ära,
minu silm jäi rahule. Võtan su jutu peale pika joonlaua kaasa. Dai pohh, et sul
õigus poleks:) Tulemused homsetes uudistes, seal majas pole netti.
---------
Kui sa lakke juba uhasid ämbrite viisi pahlit 0,5m pikkuse labidaga, siis sealt
sa loomulikult enam midagi välja ei mõõda.
Veel. Arusaamatuks jääb siiski su algne väide, et selliselt sinna topitud
õhukene vahukene midagi oluliselt muudab lae helipidavuse puhul- las saaksid
viiteid mõnele katseprotokollile või oli algne väide su isiklik luulu ja
"sisetunde" najal genereeritud?
kt
Viktor Grossmann ätt
> suurt tükki- sel puhul pole kuiva kipsi korral omakaalu tõttu lainesse
> vajumisest juttugi. Veel kord- ära aja jama.
Just nii, aga millest mina siis rääkisin sinu arvates? Kuidas sa mõistad sõnu "vajub lainesse hõreda kruvimise korral". Rõhk sõnal "hõre". Ma tahtsin selle lausega öelda, et kui kruve saab normikohasest harvemini, siis vajub ikka lainesse küll. Tõsijutt. Loe ikka teksti. Normikohase kruvikogusega ei vaju, selles osas on sul absoluutselt õigus ja soovituslikust kruvitihedusest ma rääkisin juba ka mingis postituses.
>> Lähen täna õhtul majja, kus mul on kips umbes niiviisi laes.
> jne. Tundub, et tegelikkuses sa pole üldse kipsi lakke kruvinud ega kirunud, et
Vaata nüüd minu eelnevalt kirjutatud ja siis oma koostatud lauset. Kas minu öeldust mitte ei järeldunud, et ma siiski olen kipsi lakke pannud? Aga kirunud ma tõesti enam ammuilma pole, sest kui seda tööd aegajalt teha, saavutad lõpuks teatud vilumuse ja midagi ei purune ega väändu kõveraks.
> Kui sa lakke juba uhasid ämbrite viisi pahlit 0,5m pikkuse labidaga, siis sealt
> sa loomulikult enam midagi välja ei mõõda.
Küllap mõõdan, sest kips sai pandudki eesmärgiga ebatasast lage siledamaks saada vajaduseta pahtliga hullupööra mäkerdada. Pahtlit said ainult kruviaugud ja jätkud, lauspahteldamist ei teinud. Inimese tasapinnalt vaadates tundub värk piisavalt tasane olema, võibolla laes roniv kärbes nõustuks sinu arvamusega. Eks ma homme muljetan kuidas kärbse vaatevinklist lagi paistis.
> Veel. Arusaamatuks jääb siiski su algne väide, et selliselt sinna topitud
> õhukene vahukene midagi oluliselt muudab lae helipidavuse puhul- las saaksid
> viiteid mõnele katseprotokollile või oli algne väide su isiklik luulu ja
> "sisetunde" najal genereeritud?
Teooria ja kogemused, olen natuke heli isoleerimise ning akustikaprobleemidega kokku puutunud. Seega tõepoolest mu isiklikud luulud ja sisetunne. Olen varem siia sel teemal ka mõne kirjutise üllitanud, hetkel kukub kohe kell ja ma pean minema ahju laduma. Märksõna oli küll kirjas, aga paistab, et põhimõte jäi arusaamatuks, eks ma homme püüan seda teooriat selgitada.
Viktor
Viktor Grossmann ätt
Nii, täna ongi homme:) Vaatasin oma lage natuke terasemalt ja lähemalt. 1,2m rihtlatt abiks. Proovisin ka laseriga, aga ei õnnestunud selle kiirt nii laepinna lähedusse sättida, et võimalikud kõverused esile tuua. Tulemus - absoluutselt tasane ta ei ole, esineb kuni 1mm kõikumisi. Mis on minu arvates isegi päris hea näitaja arvestades endise laudise sentimeetriseid ebatasasusi. Päris loodis ta ka pole, üks serv on 3mm kõrgemal.
Aga seda, kas osad ebatasasused võiksid olla tingitud vahelepandud vahust, ma kommenteerida ei oska. Kui alus oleks olnud peegelsile, siis oleks ehk midagi tuvastada õnnestunud. Kui ma leian kusagilt paar kipsiriba, siis teen sellekohase katse. Niisiis jääb mainitud probleem seni minu poolt lahtiseks.
> Veel. Arusaamatuks jääb siiski su algne väide, et selliselt sinna topitud
> õhukene vahukene midagi oluliselt muudab lae helipidavuse puhul- las saaksid
Kahtlused on esimesel hetkel põhjendatud, õhuke vaht iseenesest tõesti mingit arvestatavat helikindlust ei oma. Kui me räägime aga misiganes liitkonstruktsioonist, siis ei väljendu selle tugevus, helikindlus vm näitaja alati selle üksikute osade summana. Näiteks tervikuks liidetud liimpuittala talub suuremat koormust kui samade mõõtudega lihttala või liimpuidus kasutatud kogus liiste eraldiseisvana. Selles ilmselt kahtlusi ei teki. Sarnane on lugu ka helikindlusega kihilises konstruktsioonis.
Tuleb vist natuke veel tagasi võtta, on ju üldiselt teada, et heli vajab levimiseks ainet, vaakumis heli ei liigu. Mida tihedam aine, seda paremini heli selles levib. Õhk ja teised gaasid on tegelikult üpris halvad helijuhid. Siinkohal kasutatakse üldlevinud raudteerööpa näidet, pannes kõrva rööpale, on rongi lähenemine tublisti kaugemalt kuulda, vahe on ka heli levimise kiiruses. Siit võib nüüd tekkida kohe õigustatud küsimus, et miks siis üldse seinu vahele ehitada kui õhust halvemat helijuhti pole? Et ehitades näiteks terasest seina, mis on ju õhust tunduvalt parem helijuht, peaks nagu teisele poole seina heli veel paremini levima? Aga levib vastupidiselt oodatule üpris vaevaliselt hoopis.
Siinkohal tuleb mängu veel üks helilaine ladusaks levimiseks oluline faktor, see levib hästi ühtlase tihedusega aines. Üleminek ühelt tiheduselt teisele osutub heli levikule takistuseks ja seda suuremaks, mida ERINEVAM on vastakuti asuvate materjalide tihedus. Õhk ja metall on väga erineva tihedusega ja heli leviks läbi metallseina nagu naksti kui vaid õhus leviv helilaine suudaks metallseina kaasa võnkuma panna. Võngetega on ju tegemist. Kuna sellised üleminekud on heli levikule väga suureks takistuseks, siis osutub raske metallsein väga heaks õhuheli isoleerijaks. Ja seinal on alati 2 külge, see heli, mis näeb vaeva, et esiküljelt tihedasse seina sisse tungida, näeb teiselpool täpselt sama palju vaeva, et sealt seinast jälle välja pääseda ja tema pinna vastas olevat hõredat õhku kaasa võnkuma panna.
Eelnevast tulenedes püütakse heliisolatsionid ehitada võimalikult kihilistena, iga järgmine kiht lisab helilaine levikule 2 lisatakistust üleminekutena oma kahe vastaskülje näol. Eeldades, et vastakuti sattuvad kihid on ka erineva tihedusega. 2 üksteise otsa pandud samast materjalist plaati käituvad heli levimise osas nagu üks paks plaat ja kihilisus kaotab mõtte. Aga olgu neil õhuvahe, kasvõi millimeetrine, kohe teine tera, otseühendus ja heli ladus levik on selle lihtsa võttega järsult katkestatud. Nii, et kui läheb konstruktsiooni helikindluse hindamiseks, siis 10cm paksuse monoliitseina ja 5+1+5cm kihilise seina korral saame kardinaalselt erinevad tulemused vaatamata faktile, et mõlemas kasutatakse 10 cm jagu sama materjali. See 1cm mingit muud asja seal vahel, olgu selleks kasvõi õhuvahe, teeb liitsüsteemis tööd kuigi eraldiseisvana pole 1cm õhku kõneväärt. Aga kui neid kihte oleks 2+1+2+1+2+1+2, päris tubli saaks juba?
Siis on veel oma osa peegeldustel ja resonantsidel ka, aga see praegu antud teemaga eriti ei haaku, ei hakka asja keerulisemaks ajama.
Kihilisuse saavutamine oligi minu soovituse tagamõtteks. Vahu ülesanne ei ole selles lahenduses mitte heli otsene isoleerimine, vaid kahe kipsikihi teineteisest eraldamine. Kui hästi vaht selle ülesandega toime tuleb ja kuivõrd teda kahe kihi vahel kokku pressitakse, et kipsikihid ikka tõesti jääks mingil määral eraldatuks, jään siinkohal vastuse võlgu. Küllap leidub ka kokkususrutavuse suhtes kindlamaid materjale kihtidevaheliseks isolaatoriks. Eks kipsi ümbritsev paberikiht ole ka juba midagi.
Ütlesin, et ise nii teeksin, ega sunni kedagi minu võtteid järgima. Vaba rahvas vabal maal, igaühel on õigus oma arvamusele:)
Loodetavasti oli selgitus ideest arusaamiseks ammendav.
Viktor
kt
katseprotokollid 2 kips vs kips-poroloon-kips kohta? Kui ei, võid rahulikult
elada oma lobaga heas usus, :). Mis muidugi ei tähenda, et kaubandusvõrku oma
ülejääva raha viimine oleks taunitav.
Seda objektiivset tõde, et selline svamm lage ebaühlasemaks ei muuda, ma kohe
mitte ei usu- ära püüa mulle seda rohkem seletada. Selle tõestuseks võid järjest
suurendada svammi paksust ja siis jälle ebaühtlusi mõõta- tegutsemist peaks nüüd
sul olema mitmeks kuuks, :). Kohe võiksid ka fikseerida sumbumiskõverad, mine
tea, mis vähk seal "kivi" all veel peaitub- äkki saad nobeli?
kt
"Viktor Grossmann" <viktor54(ätt)hot.ee> kirjutas sõnumis
news:471df22d$1...@news.estpak.ee...
Ilmar Naaber
> Oeh, mihuke vahva traktaat, kas sul heli levimise võrdluseks on ette
> näidata katseprotokollid 2 kips vs kips-poroloon-kips kohta? Kui ei,
[cut]
> Seda objektiivset tõde, et selline svamm lage ebaühlasemaks ei muuda, ma
> kohe mitte ei usu- ära püüa mulle seda rohkem seletada.
Kas Sul on ette näidata katseprotokollid et selline svamm lae
ebaühtlasemaks muudab?
Kui sul ikka protoKolle pole, siis ära siin oma kõhutundega kekka midagi.
--
--IN--
kt
"Ilmar Naaber" <kaval...@adrastos.ee> kirjutas sõnumis
news:471ed5ce$1...@news.estpak.ee...
>> Seda objektiivset tõde, et selline svamm lage ebaühlasemaks ei muuda, ma kohe
>> mitte ei usu- ära püüa mulle seda rohkem seletada.
>
> Kas Sul on ette näidata katseprotokollid et selline svamm lae
> ebaühtlasemaks muudab?
>
> Kui sul ikka protoKolle pole, siis ära siin oma kõhutundega kekka midagi.
Mõningaid seoseid saab lähtuvalt praktilisest elukogemusest ja koolis õpetatust
tuletada. Aga heli sumbuvuse kontrolliks erinevates "võileibades" oleks vaja
laborit või vähemalt võrreldavaid konstruktsioone samades tingimustes (näit
korrusmajas 1 analoogiline tuba tehtud nii, teine naa). Aga olgu, keksige siin
nüüd omapäi oma svammiga.
kt
Alo Raidaru
"kt" <kuno at neti ee> wrote in message news:471eea3f$1...@news.estpak.ee...
:
: "Ilmar Naaber" <kaval...@adrastos.ee> kirjutas sõnumis
Alo Raidaru
"kt" <kuno at neti ee> wrote in message news:471eea3f$1...@news.estpak.ee...
On ju ilme et ei ole võimalik elada toas mille lagi tervelt 1 mm lainetab.
See on täiest mõeldamatu.
Laserkiirt saab sinna pikki lage panna liikuma kui kasutada peeglit 45 kraadi all,
võib näiteks ka pinoklist võetud prisma olla.
Nii on võimalik need väljaulatuvad kohad maha lihvida ja natukegi inimlikumad tingimused tekitada.
Kunagi meie esimeses kooperatiivis oli 3 m laia toa põrand 5 cm kaldu ja
ratastel lapsevoodi sõitis pidevalt minema. Tuli pidurid ehitada.
See oli Tallinna proffide ehitatud maja.
A.R.
news.estpak.ee
> Oeh, mihuke vahva traktaat, kas sul heli levimise võrdluseks on ette
> näidata katseprotokollid 2 kips vs kips-poroloon-kips kohta? Kui ei,
> võid rahulikult elada oma lobaga heas usus, :). Mis muidugi ei tähenda,
> et kaubandusvõrku oma ülejääva raha viimine oleks taunitav.
kt
"Alo Raidaru" <alo.r...@ordioreesti.ee> kirjutas sõnumis
news:4720752e$1...@news.estpak.ee...
On ju ilme et ei ole võimalik elada toas mille lagi tervelt 1 mm lainetab.
See on täiest mõeldamatu.
Laserkiirt saab sinna pikki lage panna liikuma kui kasutada peeglit 45 kraadi
all,
võib näiteks ka pinoklist võetud prisma olla.
Nii on võimalik need väljaulatuvad kohad maha lihvida ja natukegi inimlikumad
tingimused tekitada.
_-
Muig, lained või konkreetse lahenduse puhul vahelduvad muhud-lohud on laes
lampide valguses kuradima hästi näha. Ja kui nad sinna isegi kohe ei teki, siis
pärast suvist niiskust kui pole veel kütma hakatud, tekivad tõenäoliselt
kindlasti. Miks- seda putru ei pea nüüd omaeti suhu toppima, koolis saadud
teadmiste alusel saab seda ju tuletada?
kt
Alo Raidaru
"kt" <kuno at neti ee> wrote in message news:47211557$1...@news.estpak.ee...
> "Alo Raidaru" <alo.r...@ordioreesti.ee> kirjutas sõnumis
>> võib näiteks ka pinoklist võetud prisma olla.
Prisma saamiseks kõlbab ka täiesti korras binokkel, ei pea olema pees nokkel
ehk pinokkel.
> Muig, lained või konkreetse lahenduse puhul vahelduvad muhud-lohud on laes
> lampide valguses kuradima hästi näha. Ja kui nad sinna isegi kohe ei teki,
> siis pärast suvist niiskust kui pole veel kütma hakatud, tekivad
> tõenäoliselt kindlasti. Miks- seda putru ei pea nüüd omaeti suhu toppima,
> koolis saadud teadmiste alusel saab seda ju tuletada?
Aga selle, otse laes leviva valgusti saamiseks peaks olema võimalik kasutada
ka klaashelmest.
Kui seda alt laserpointeriga valgustada peaks tekkima poolsfaar raadiuse
kaugusel laest.
(katsetused viibivad helme puudumise tõttu).
Veel parem oleks 45 kraadine koonus. See suunaks kogu kiirguse pikki lage.
Kui koonus toetuks peegeldavale tasapinnale, siis saaks sealt ka
tagasipeegelduse laseri risti seadmiseks.
Kas selle lae ebatasasuste NÄGEMISE vältimiseks ei olegi kasutusel
lambikatted ja kõiksugused tilinad seal juures? Pilt aetakse nii kirjuks et
keegi ei saa enam aru.
A.R.
P.S. Kas selleks lae heli isoleerimiseks ei oleks kõige parem need ülemised
ja
alumised ruumid lihtsalt kas müravabana või tühjana hoida?
Andreas
Aga tulles nüüd metallkarkassi juurde ja konkreetsemalt
müts(kübar)profiili juurde, siis pakutakse kahte varianti:
a) 16mm kõrge, 50mm lai
b) 27mm kõrge, 38mm lai
Kumba varianti peaks kasutama või mis omaduste-paigaldamise vahe neil
olla võiks?
--
Andreas