seina soojustamine
jan
Kui mõistlik oleks soojustada korteri välisseinad seest poolt penoplastiga
millele peale miski mört ja värv.
Tegemist on paneelmajaga (lego) detailid vist tehtud leningradis 80-ndate
algul tõenäoliselt ja siin kokku tõstetud... ehitajateks tööpati tsurkad.
teine küsimus, kas on keegi omal nurkasid lahti lõhkunud sellest pahtlist
millega nurgad üle käidud.. mul kuri kahtlus, et seal nurkades, kus 3
paneeli omavahel kokku puutuvad on miski mõnus tühimik, sest "vorst" pandi
vist ainult ju vahele paneelide välis külgedele. Vähemalt ühel poolelijäänud
ehitisel oli see nõnda, kui nii ka asi tegelikkuses jäi, siis peaks sinna
tühimikku minema (ca 2,5 m kõrge) tohutus koguses vahtu...
On mõne sellekohane kogemus?
jan@tahaks seinad veepidavaks saada ja ka tihedamaks
iCE
news:444692dc$1...@news.estpak.ee...
> Kui mõistlik oleks soojustada korteri välisseinad seest poolt penoplastiga
> millele peale miski mört ja värv.
> Tegemist on paneelmajaga (lego) detailid vist tehtud leningradis 80-ndate
> algul tõenäoliselt ja siin kokku tõstetud... ehitajateks tööpati tsurkad.
Mis sa arvad, kuhu liigub peale sellist tegevust külmumispunkt ja kui
tervislik see on sellele paneelile? Soojustada tuleks ikka väljastpoolt ja
tervet maja! Alustama peaks katusest jne. Siin foorumis on seda jahutud juba
nõrkemiseni. Puuri arhiivi!
> teine küsimus, kas on keegi omal nurkasid lahti lõhkunud sellest pahtlist
> millega nurgad üle käidud.. mul kuri kahtlus, et seal nurkades, kus 3
> paneeli omavahel kokku puutuvad on miski mõnus tühimik, sest "vorst" pandi
> vist ainult ju vahele paneelide välis külgedele. Vähemalt ühel
> poolelijäänud ehitisel oli see nõnda, kui nii ka asi tegelikkuses jäi,
> siis peaks sinna tühimikku minema (ca 2,5 m kõrge) tohutus koguses
> vahtu...
> On mõne sellekohane kogemus?
Maja välisvuugid on ikkagi jälle maja haldaja pädevuses. Tee vastavasisuline
esildis oma ühistule!
iCE
Raim Padar
>
> Kui mõistlik oleks soojustada korteri välisseinad seest poolt penoplastiga
> millele peale miski mört ja värv.
> Tegemist on paneelmajaga (lego) detailid vist tehtud leningradis 80-ndate
> algul tõenäoliselt ja siin kokku tõstetud... ehitajateks tööpati tsurkad.
>
on mõeldud välispidiseks, sest pind ei kannata lööke.
Seest on mõtet soojustada ainult nii paksult, et kastepunkt
jääks välisseina sisse, mitte nii palju, et tuleb välisseina sisepinnale
või sisesoojustuse sisse!
R
jan
Ma pidasin silmas seestpoolt, väljast isegi lubati kunagi, et hakatakse
tegema sel aastal aga seda ka poolel majal - vähe raha ühistul
"iCE" <kysi.k...@nospam.ee> wrote in message
news:4446a60a$1...@news.estpak.ee...
veiko
> Aga kui panna vill kipsplaadi alla, kas siis sama "jama"?
No mis vahet seal on??
jan
Aga milline oleks lahendus antudjuhul? ...jätame välja varjandi, et
terve maja ära soojustada - seda ei juhtu niipea... paraku
Viktor Grossmann
> terve maja ära soojustada - seda ei juhtu niipea... paraku
Eh, betoon ega ka suurem jagu muid tuntud ehitusmaterjale külma ei
karda, tehakse ju betoonist, kartmata nende kokkuvarisemist, ka
sildasid, rääkimata kõnniteekividest ja muudest väliselementidest.
Küll aga murendab konstruktsioone päris tõhusalt niiskuse (vee) ja külma
koosmõju, niiskunud sein välistemperatuuri kõikudes külmub ja sulab
vaheldumisi ja see pole teps mitte hea. Samuti ei pea enam hästi sooja
isolatsioon mis on niiskusest läbi vettinud, ega nõretav kasukas ikka
hästi külma eest kaitse ju.
Niiskus tungib konstruktsiooni suunaga soojemast külmema poole, seega
toast õue poole. Niisiis tuleb soojustamise käigus hoolitseda selle
eest, et niiskus sinna ei pääseks kasutades niiskustõket soojustuse
toapoolsel küljel ja õhutust soojustuse välisküljel. Ja muretsemiseks
pole põhjust, küll see betoon välispidise kuiva külma üle elab:)
On muidugi teisi momente, miks eelistatakse välispidist soojustamist,
aga see pole seotud enam materjalide säilimisega, vaid pigem ruumi
temperatuurirežiimidega. Seespidise soojustuse korral on seinte
soojussalvestusvõime väike, nii kui kütmine lõpetada, jahtub ka ruum.
Teisalt saab jälle mahajahtunud ruumi kiiremalt soojaks kah.
Välispidise soojustuse korral on massiivsemate seinte tõttu nende
soojussalvestusvõime suurem, temperatuurid tubades püsivad stabiilsemana
ja pikemat aega. Samas on mahajahtunud ruumi üleskütmine jälle aeganõudvam.
Maitseasi, kasutatakse reaalses elus mõlemaid variante, kui õigesti
teha, siis probleeme pole.
Seespidine vähese soojainertsiga soojustus eeldaks siiski stabiilsemat
ja ühtlaselt pidevat soojust jagavat kütteallikat, elekter näiteks. Ahi,
kamin või muu kõikuvama temperatuuri andja eeldaks, et ruumi soojainerts
oleks pikem ja kompenseeriks sellega küttekeha pidevaid
temperatuurimuutusi.
Viktor
Kalvi Teldre
> kui järgi mõelda, siis ega pole küll jahh...
>
> Aga milline oleks lahendus antudjuhul? ...jätame välja varjandi, et
> terve maja ära soojustada - seda ei juhtu niipea... paraku
Sellistel majadel on küttekulud ühised. Kui suudad teistele selgeks
teha, et soojustades vähenevad kõigi küttekulud võrdselt siis peaks
rahvale maja välisseina soojustamine meeldima.
Kui tuba on külm siis investeeri radiaatorite küttevõimsuse
suurendamisse. Lisad olemasolevale kõige kuumemale radikale veel ühe
lõõtspilli.
Kalvi
Raim Padar
olema välisseina välisosa sisemist veeauru läbilaskev
("hingav"). Nii on kindel, et kas sees on aurutõke või ei ole
aga niiskus päseb seinast välja.
R
"Viktor Grossmann" <viktor5.ätt.hot.ee> wrote in message
news:4448e216$1...@news.estpak.ee...
>> Aga milline oleks lahendus antudjuhul? ...jätame välja varjandi, et
>> terve maja ära soojustada - seda ei juhtu niipea... paraku
>
> Eh, betoon ega ka suurem jagu muid tuntud ehitusmaterjale külma ei karda,
> tehakse ju betoonist, kartmata nende kokkuvarisemist, ka sildasid,
> rääkimata kõnniteekividest ja muudest väliselementidest.
> Küll aga murendab konstruktsioone päris tõhusalt niiskuse (vee) ja külma
> koosmõju, niiskunud sein välistemperatuuri kõikudes külmub ja sulab
> vaheldumisi ja see pole teps mitte hea. Samuti ei pea enam hästi sooja
> isolatsioon mis on niiskusest läbi vettinud, ega nõretav kasukas ikka
> hästi külma eest kaitse ju.
> Niiskus tungib konstruktsiooni suunaga soojemast külmema poole, seega
> toast õue poole. Niisiis tuleb soojustamise käigus hoolitseda selle eest,
> et niiskus sinna ei pääseks kasutades niiskustõket soojustuse toapoolsel
> küljel ja õhutust soojustuse välisküljel. Ja muretsemiseks pole põhjust,
> küll see betoon välispidise kuiva külma üle elab:)
> On muidugi teisi momente, miks eelistatakse välispidist soojustamist, aga
> see pole seotud enam materjalide säilimisega, vaid pigem ruumi
> temperatuurire˛iimidega. Seespidise soojustuse korral on seinte