Vannituba palkmajas
Kalev Kadak
kips(öäk)plaat + kahhel? Vent tuleb suht korralik. Põrand tuleb ilmselt
valada/plaatida.
Kalev
Ain Vagula
No plaadi võib teha ju raudbetoonist, roostevabast terasest või
väärismetallidest, kui ikka üldse kipsi ei taha. Ainus, mida peab peale
niiskusisolatsiooni hoolikalt järgima, et plaadi sõrestik oleks kinnitatud
niimoodi, et ta ei taksitaks palkide vertikaalsuunalist liikumist, st.
näiteks ovaalsete kruviaukudega nurgikute abil, kruvisid ei maksa liiga
pingutada ka. Samuti ei tohiks plaat otse vastu lage joosta, mõni
sentimeeter vahet tuleb jätta ja see liistuga varjata.
ain
Kill Truu
minu peale, kuid miks öäkida selle õnnetu kipsi peale. Mõstlikes piirides
ja tema omadustega arvestades on see "öäk" ju asendamatu materjal ja see
pidev pipardamine siin listis hakkab juba kergelt vastu
Kill
Hendrik Karilaid
news:3E3A67C3...@eenet.ee...
> Ma annan endale aru, et kogu seltskonna viha ja üldrahvalik põlgus tuleb
> minu peale, kuid miks öäkida selle õnnetu kipsi peale. Mõstlikes piirides
> ja tema omadustega arvestades on see "öäk" ju asendamatu materjal ja see
> pidev pipardamine siin listis hakkab juba kergelt vastu
Hendrik
Aimur
Kalev Kadak wrote:
Kas alternatiiv on see, et natuke niiskuskindlat möginat alla ja
kahhelplaat otse palkseina :-)
Andres V
> ja tema omadustega arvestades on see "öäk" ju asendamatu materjal ja see
millal ta siis asendamatu on? Siis kui eriti odavalt ja lihtsalt tahetakse
sirget/tasast seina saada? Mul igatahes pole teda veel vaja läinud ja pole
ette näha ka, et läheks. Kui muidu ei saa siis paneks vannituppa/sauna
võtaks mingi tsementplaadi, seda usaldaks rohkem.
AndresV
Tõnis
sein lausplaaditud, mujal pane kips umbes 1/3 seina kõrgusest ja kipsile
pane kas plaadid või dekoratiivvärvi. Ehe palk sobib vannituppa ideaalselt.
Head töötlemisvahendit ei oska soovitada, võib-olla piisab ka
puidukaitsevahendist.
Juhul kui vannituba on välisseina vastu, mõtle 7x ennem kui veetorud
paigaldad. Pannes torud kipsi ja välisseina vahele, võib tugeva tuule ja
külmaga torud jäässe ajada.
"Kalev Kadak" <Otto_m...@yahoo.com> wrote in message
news:3E3A5D83...@yahoo.com...
Tõnis
taandub kogu küsimus plaadi tehnilisele sobivusele ja ostja hingelistele
probleemidele.
"Andres V" <andre...@mail.ee> wrote in message
news:b1e359$r8k$1...@keeks.cyber.ee...
Alo Raidaru
> Juhul kui vannituba on välisseina vastu, mõtle 7x ennem kui veetorud
> paigaldad. Pannes torud kipsi ja välisseina vahele, võib tugeva tuule ja
> külmaga torud jäässe ajada.
Kui kipsi taga on vesi jääs, siis kipsi ees peab jääsupleja olema.
Kips ja plaat ju sooja ei pea.
Ja milleks siis hoopiski vannituba vaja, kui vannil jää peal?
A.R.
Tõnis
et tavaline palkmaja ei ole tuule suhtes liiga vastupidav, kipsist ja
palgist moodustunud kinnisesse ruumi (seina vahele) võib madalate
miinuskraadide & tugeva tuulega liiga külm õhk koguneda..
"Alo Raidaru" <rai...@ut.ee> wrote in message
news:3E3AA48C...@ut.ee...
Mart Laas
> minu peale, kuid miks öäkida selle õnnetu kipsi peale. Mõstlikes piirides
> ja tema omadustega arvestades on see "öäk" ju asendamatu materjal ja see
> pidev pipardamine siin listis hakkab juba kergelt vastu
> Kill
Enamasti on olemas palju huvitavamaid ning kestvamaid lahendusi. Kipsplaadi
kasutamine on iseloomulik fantaasiavabadele tüüplahendustele, tema
paigaldamine on lihtne ja jõukohane ka suvalistele "stjopadele", kes näib
olevat tänapäeval põhiline tööjõud ka soliidsete ehitusfirmade juures.
Moderne vannituba palkmajas on minu arust piisavalt huvitav kontseptsioon
mille puhul võiks midagi originaalsemat välja mõelda.
Kui ruum on piisavalt suur siis mina mingeid plaate seina ei laoks.
Isiklikult mulle ei meeldiks pisike ja väikese aknaga (kui üldse) ruum, kus
on palkseinad kuid suurema ruumi puhul, milles on rohkem "õhku" üritaksin
küll pigem palkseina millegiga töödelda mitte seinaplaate kasutada. Kui on
hea ventilatsioon ning vanni/dush just päris seina ääres ei ole siis ei
tohiks ju niiskus liialt suur probleem olla. Olen käinud ligi 100 aastat
vanas saunas, kus pole mingit siseviimistlust, lihtsalt palkseinad ja kogu
lugu. Mingit hallitust, seent, mädanikku vms ma seal ei kohanud.
Mart
Meelis
> kips(öäk)plaat + kahhel? Vent tuleb suht korralik. Põrand tuleb ilmselt
> valada/plaatida.
Mul endal seisab varsti sama asi ees, et palkmajja pesuruumi vaja ehitada.
Kuna palk ei ole nii sirge tuleb sinna tahes tahtmata mingi plaat alla panna
ja selle peale niiskustõke ja kahhelplaadid. Niiskustõke peab olema nii
korralik, et sealt tõesti midagi läbi ei läheks ja seega pole vahet kas seal
kahhelplaadi taga on kips, PLP või vineer. Ainus, mida ma ei ole suutnud
välja mõelda on see, kuidas seda karkassivahe tuulutust teha. Pesuruumi
tuleb lakke tuulutus ka koos ventikaga, aga rohkem ma ei tea. Jama rohkem
kui krooni eest kui see seinavahe mädanema läheb.
Meelis
Alo Raidaru
Üks võimalus on teha kogu see kompleks seinast eemale ja
moodustada sinna taha (ümber) mingi väike meeter-poolteist ruum.
Siis pole seda hirmu, et vannituba on külm, pole hirmu, et torud külmavad,
pole ka puuseina mädanemist.
On lihtsalt suur kauss, kus sees "veel üks mängumaja".
Laest võib ka 5 cm lahti olla.
Kui väga, vaja pane põrandast nelja kanajala otsa.
Nagu siberi ait või nõia maja.
Ehitamise ajal ja järel võtab natuke aega enne kui harjuda sellega,
et kõik asjad ei pea üksteise seljas ja küljes olema.
Ja see probleem, et kunagi tuleb äkki ümber ehitada pole ju meie probleem.
Küll lapsed (või väimees) seda lahendavad.
Meil jätkub peamurdmist, kuidas 10 prussi pooleks saagida,
et vannitoa karkass valmis saada.
See käsiketassaag on tõesti hea asi. Selliste ehitustööde jaoks.
5 minutit ja mure murtud. Ei jõua õieti kirumagi hakata.
Kohe saab teada, mis A ja O ütleb.
Ikka päris õige asi tuleb sealt.
Alo Raidaru,
oma nime all.
Meelis
> Üks võimalus on teha kogu see kompleks seinast eemale ja
> moodustada sinna taha (ümber) mingi väike meeter-poolteist ruum.
> Siis pole seda hirmu, et vannituba on külm, pole hirmu, et torud külmavad,
> pole ka puuseina mädanemist.
> On lihtsalt suur kauss, kus sees "veel üks mängumaja".
> Laest võib ka 5 cm lahti olla.
> Kui väga, vaja pane põrandast nelja kanajala otsa.
> Nagu siberi ait või nõia maja.
kogu ruum ise on aint 5 ruutu. ümberringi saab max 10cm eemale jätta. :\
Põranda alla ei saa vahet jätta, sinna tuleb soojustus ja küte.
Meelis
Alo Raidaru
> kogu ruum ise on aint 5 ruutu. ümberringi saab max 10cm eemale jätta. :\
> Põranda alla ei saa vahet jätta, sinna tuleb soojustus ja küte.
10 cm pilust peaks ju küll õhku läbi mahtuma :)
Alumine põrand võib sooja anda ja ülemine kütta. Sinna mahub ka puhuja.
Laealusest vahest korjad õhu kokku.
Aga ümbertegemine on ikka sant asi ja kaugelt nõu anda ka vilets tegevus.
Jõudu ja mõistust oma peale.
A.R.
Ivar Zarans
> Ma annan endale aru, et kogu seltskonna viha ja üldrahvalik põlgus tuleb
> minu peale, kuid miks öäkida selle õnnetu kipsi peale. Mõstlikes
> piirides ja tema omadustega arvestades on see "öäk" ju asendamatu
> materjal ja see pidev pipardamine siin listis hakkab juba kergelt vastu
Tead, see on nagu mingi popi bändiga - alguses hõiskavad kõik kaasa, aga
siis kui ta enam moes ei ole, materdab igaüks nagu jõuab et ikka
trendikas olla.
Igal materjalil on oma rakendus ja otstarve, samuti omad plussid ja
miinused. Kui need endale selgeks teha, siis saab aru kas
konkreetset materjali kasutada või mitte.
Mis aga palkmaja vannituppa puutub, siis sellisesse kohta vast kipsi küll
ei paneks vaid jätaks seinad nähtavale. Kui ruumi palju, siis
dushi*nurga* asemel tekitaks keset ruumi seisva klaasist dushikabiini.
Osava valgustusega saaks sellise asja üsna efektseks.
--
Ivar
Kill Truu
alla seina pidavaks ei pidanud ma vajalikuks palkseina demomise peale moelda.
Muidugi on ilus palksein tunduvalt huvitavam mingist standardlahendusest, kuid
seejuures tekivad igasugused puhtuse-probleemid, mille juures aitavad jallegi
vinged synteetilised moksid, mis igal juhul panevad palgil hinge kinni.
Alo jutus on sama mote, mis minulgi tarkas.
Ma saan aru, et tuleb porandakyte. Niisiis on ehk kaval panna seinte serva
rohkem voimsust, selle *oak* kipsi ( voi niiskuskindla vineeri vms.) allserva
ca 5 cm laiused tuulutuspilud ja samasugused ka lae alla. Sundvendi jaotaks
nii, et valjatomme oleks palkseina ligidal. See koos porandakytte abil tekkiva
loomuliku tsirkulatsiooniga peaks ka monesntimeetrise seinavahega sellise
tuulutuse tagama, et palksein hukka ei lahe.
Ms. ei maksa ara polata ka dushinurka, mille saab moodustada ringkardinast.
Kerge torukonstrui peal saab seda vabalt liigutada ja kuivatada ja volangi
siduda ja baldahhiine moodustada ja mille mustrivalik annab odava raha eest
naisperele lopmata palju manguruumi...
Vabandan ameerika klaveri parast.
Kill
Hendrik Karilaid
> Põhimõtteliselt võib vannituba ka jääsupleja külastada ;) Asi pigem
selles,
> et tavaline palkmaja ei ole tuule suhtes liiga vastupidav, kipsist ja
> palgist moodustunud kinnisesse ruumi (seina vahele) võib madalate
> miinuskraadide & tugeva tuulega liiga külm õhk koguneda..
kips-seinad, siis "voolab" see külm ilusti sinna või soe vanitoast välja ja
ei juhtu nende torudega midag.
Palkmajal pole ju eriti mõtet, kui tatuulele vastu ei pea. Hästi tihendatud,
siis ei juhtu midagi.
Ei häbene kipsi, pigem on trendi värk see vanade materjalide kasutamine.
Kips-plaat ise-enesest kah looduslähedane asi, kuid kaasaegselt töödeldud.
Kipsi võid ise segada ja seina möksida (mida vanasti tehti). Aga milleks
maksta rohkem, kui tulemus on halvem?
Hendrik
Hendrik Karilaid
http://shop.delfi.ee/images/file246700_Sauna_sein.pdf
http://shop.delfi.ee/images/file246673_Niiske_kuivruum.pdf
Kipsi puhul piisab tuulutuseks ma arvan karkassi jagu ruumist täiesti
(4-5cm), kui seda villaga ei täida. Toa poolsesse seina teed põranda ja lae
juurde augud ja olemas. Pesuruum ju niiskustõkkega ja seina taha pääseb
niiskus ainult väljast. Niiet pigem hakkab toa niiskus pesuruumi seina taha
minema...
Hendrik
Kalev Kadak
Kas on mõistlik panna sisevooder koos isolatsiooni ja muu mudruga ainult
sinna vannitoa ossa, kui niiskuse käive on kõige suurem? a-la vanni
ja/või dushi ümbrus. Kuna sein on suht paks (20cm), pole kogu seina
soojustus nii karjuvalt vajalik.
Kalev
Kill Truu
pesemisel tahes-tahtmata tekib ja mille kõrvaldamine on isegi siledamatelt
pindadelt tülikas ja kanget keemiat vajav ettevõtmine.
Kill
Tõnis
enamus palkmajaehitajaid teeb palkmaju piisavalt tihedates, on palju
näiteid, kus ei teinud. Palkmaja ei ole "tiba kallim, kuid selle-eest tiba
parem".
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message
news:3e3e1a4f$1...@news.estpak.ee...
Hendrik Karilaid
> Lugesid kuskilt või fantaseerid ajaviiteks? Hästi tihendatud - kahtlen kas
> enamus palkmajaehitajaid teeb palkmaju piisavalt tihedates, on palju
> näiteid, kus ei teinud. Palkmaja ei ole "tiba kallim, kuid selle-eest tiba
> parem".
pole vaja. Järelikult on asi piisavalt tuulekindel. Ja isegi kui puhuks
veidi läbi, siis pole kips-seinad nii soojahoidvad, et seal taga temperatuur
võrreldes ruumi omaga oluliselt langeks.
Hendrik
Alo Raidaru
> Ma ei tea millest sa räägid, kuid siin väideti nagu, et sisse lisasoojustust
> pole vaja. Järelikult on asi piisavalt tuulekindel. Ja isegi kui puhuks
> veidi läbi, siis pole kips-seinad nii soojahoidvad, et seal taga temperatuur
> võrreldes ruumi omaga oluliselt langeks.
Vedasin - ühendasin seestpoolt kipsiga kaetud majas elektrit.
Ja pistikuaukudest punus täitsa kõvasti. Jahedat õhku.
Ümber on kivimüür, kahekordne ristsoojustus, tuuletõke ja laudvooder.
Sooja peab kenasti, aga seinast puhub.
Tundub, et seal kipsseina taga toimub midagi huvitavat.
Alo Raidaru
Tõnis
palgist tehtud palkmaja ei ole liiga tuulekindel. Sisemine lisasoojustus ei
kaitse tuule eest, vaid võib niiskust enesesse koguma hakata ja palgi
mädanema panna. Eelpool mainitud palkseina ja kipsplaadi tuulepidavus on
kõvasti kipsi kasuks, seega tuleb karta miinuskraadide teket seina vahele.
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message
news:3e3f5684$1...@news.estpak.ee...
Hendrik Karilaid
> Vedasin - ühendasin seestpoolt kipsiga kaetud majas elektrit.
> Ja pistikuaukudest punus täitsa kõvasti. Jahedat õhku.
> Ümber on kivimüür, kahekordne ristsoojustus, tuuletõke ja laudvooder.
> Sooja peab kenasti, aga seinast puhub.
mingit ruumi jahutada, peab sealt tuul läbi puhkuma (pistikuaugud pole
piisavad, et jahutada). Teiseks peab see olema isoleeritud soojadest
ruumidest. Kipsplaadiga tehakse põrandasoojendust, kuna ta juhib üsna
edukalt sooja. Kui me teeksime külmkapi seinad kipsplaatidest, siis ei saaks
me seda just kuigi külmaks seest. Kui majal on soojustus ja kipsi taga asi
tõesti nii külmaks läheb, et torud jäätuvad, siis pole ju sellest
soojustusest mingit kasu, kuna see on kehvem kui kips. Oleksid nad võrdsed,
siis oleks taga sise- ja välis temperatuuride keskmine. Aga kips ei hoia
mingit sooja ja maja sein peaks hooidma kümneid kordi paremini, isegi kui
sealt tuult natuke läbi puhub, siis järelikult ei saa seal taga temperatuur
kuidagi alla nulli minna. Kordan veelkord SOE/KÜLM EI KOGUNE, vaid voolab,
kui pole soojusisolatsiooni!
Tegin puust ja punaselt. Loodan, et keegi aitab, kui mõned ikka veel aru ei
saa. Endal on mõistus otsas.
Hendrik
Andres V
juhtud patsutama, siis pole vaadata vajagi. Ja kuna enamus piinlikult
sirgeid seinu saadakse tänapäeval kipsplaadi abiga, siis sellise seina ja
kipsi vahele võib minu arvates peaaegu et võrdusmärgi panna.
Kontorisse kergvaheseinte püstitamiseks ok. Aga oma koju tahaks päris seinu,
mitte seest tühje :).
AndresV
"Tõnis" <ton...@hot.ee> wrote in message news:3e3a955f$1...@news.infonet.ee...
Mart Pirita
>
> mina pean teda viimistlusmaterjaliks, kõmisevaks viimistlusmaterjaliks. Kui
> juhtud patsutama, siis pole vaadata vajagi. Ja kuna enamus piinlikult
> sirgeid seinu saadakse tänapäeval kipsplaadi abiga, siis sellise seina ja
> kipsi vahele võib minu arvates peaaegu et võrdusmärgi panna.
> Kontorisse kergvaheseinte püstitamiseks ok. Aga oma koju tahaks päris seinu,
> mitte seest tühje :).
Millest sa siis need seinad teeks? Oletame, et maja on puitsõrestikuga?
Laod kivist, freesid kaablisooned sisse, pahteldad üle?
Ise panin kah kipsplaadi, kuid igalepoole, sh laed topelt, kõik
siseseinad on veel kivivilla täis, sai mugavalt juhmeid veetud, on
piisav heliisolatsioon, hoaib seina sirgena (puitkarkass) ja tugevana ja
ei kumise.
--
Mart
Hendrik Karilaid
> mina pean teda viimistlusmaterjaliks, kõmisevaks viimistlusmaterjaliks.
Kui
> juhtud patsutama, siis pole vaadata vajagi. Ja kuna enamus piinlikult
> sirgeid seinu saadakse tänapäeval kipsplaadi abiga, siis sellise seina ja
> kipsi vahele võib minu arvates peaaegu et võrdusmärgi panna.
> Kontorisse kergvaheseinte püstitamiseks ok. Aga oma koju tahaks päris
seinu,
> mitte seest tühje :).
Kui kipsplaadi tagant poleks õõnes, vaid ära täidetud (kasvõi tsementi täis
valatud), siis see oleks OK?
Maitse üle ei vaielda. Kellele meeldib korrapäratus, kellele korrapära.
Kellele vanem ehitus-stiil, kes võtab uuema omaks. Arvan, et "euro hirm" on
mööduv nähtus.
Hendrik
Alo Raidaru
> Kontorisse kergvaheseinte püstitamiseks ok. Aga oma koju tahaks päris seinu,
> mitte seest tühje :).
On väga hea väide "Ma ei taha".
Selleks, et midagi valmis teha, tuleb vastata natuke teisiti. " Ma tahan teha
seinad, laed, põrandad ....."
Mis on siis see "hea" materjal?
Kui ma vaatan oma elamist siis siin on seinu küprokist, laudadest, columbia
kivist.
Kaetud keraamiliste plaatidega, värvitud, siiseehitatud mööbli taha jäävad
seinad.
Trepi juures on osa lage kaetud painutatud puiduga. Sile, aga sirge ei ole.
Sirutan käe välja ja patsutan kabineti ja magamistoa vahelist seina.
Tasakesi patsutan, ei kuule midagi. Rusikaga põrutan, väriseb.
Katuse all on seinas puitraamil lauad, seal väriseb samamoodi.
Sisetrepi sein on laotud tellistest, taon seda rusikaga.
Hääl on natuke tumedam.
Enam ei saa proovida. Koer vaatab ja küsib, olen ma lolliks läinud, mis ma
lõhun.
Hakaku parem tööle.
Millest siis need seinad teha. Et ei oleks sirged ja tühjad ja .. Oleks head?
Seda savikrohvi ma küll nii rusikaga tampida ei julge.
Ja miks ma peaks neid seinu peksma?
Alo Raidaru
Hendrik Karilaid
> Loe siis eestpoolt, saad teada millest räägin. Klassikalise tapiga märjast
> palgist tehtud palkmaja ei ole liiga tuulekindel. Sisemine lisasoojustus
ei
> kaitse tuule eest, vaid võib niiskust enesesse koguma hakata ja palgi
> mädanema panna. Eelpool mainitud palkseina ja kipsplaadi tuulepidavus on
> kõvasti kipsi kasuks, seega tuleb karta miinuskraadide teket seina vahele.
miinuskraade?
Esiteks, kui tuul läbi puhub, siis ei saa sinna niiskust koguneda! Kui kipsi
poleks ja tuul läbi puhuks, siis oleks sul vannituba sama külm, kui kipsi
tagune. Ka siis, kui kips olemas. Seega kui vannituba kütta, siis ei saa
olla kipsi tagune külm. Nii hõre pole ükski palkmaja.
Teiseks! Kui tuul läbi ei puhu, siis hoiab kipsi peal olev niiskustõke selle
sattumise kipsi taha ja tagune püsib sama niiske kui väljas, mis toasoojana
on tegelikult kuivem ülikuiv.
Niiet mida sa tahad selgeks teha? Et miski peab olema "liiga tuulekindel",
et kasutada vältida torde külmumist kipsi kasutamisel?
Hendrik
Hendrik Karilaid
> Niiet mida sa tahad selgeks teha? Et miski peab olema "liiga tuulekindel",
> et kasutada vältida torde külmumist kipsi kasutamisel?
puhul kipsi kasutamine torusi külmumisohtlikumaks.
Hendrik
Alo Raidaru
> Igal juhul ei muuda ka mitte liiga tuulekindla seina
> puhul kipsi kasutamine torusi külmumisohtlikumaks.
Kui tegu on piisavalt "mitte liiga tuulekindla" seinaga
ei saa välistada ka torude külmumist.
Sõltub kütmisest ja kui kuivad on puud.
Aga ma loodan, et kui seina taga on torud külmunud,
märkad seda, kui vannitoas lahti riietud.
Enne veel, kui kraane keerad :)
Midugi, kui oled ikka enne netis piisavalt tõe ja õiguse eest kakelnud,
võid suures vihas ka peaga vastu jääd põrutada. Net on ohtlik asi.
Ohtlikum kui kipsplaat.
A.R.
Ivar Zarans
> mina pean teda viimistlusmaterjaliks, kõmisevaks viimistlusmaterjaliks.
> Kui juhtud patsutama, siis pole vaadata vajagi. Ja kuna enamus
Ma ei tea, kuidas Sina, aga enamus inimesi kodus seinte patsutamisega
aega ei sisusta :)
--
Ivar
Kalvi Teldre
"Mart Pirita" <ma...@e-positive.ee> wrote in message
news:3E3F76...@e-positive.ee...
>
> Millest sa siis need seinad teeks? Oletame, et maja on puitsõrestikuga?
> Laod kivist, freesid kaablisooned sisse, pahteldad üle?
>
Puitsõrestikule ei pea just kipsplaati panema. Sobib ka (ilu)laud,
dekoratiivsed puitkilplaadid, saepuruplaat, vineer, soome papp, jne. Neid on
isegi lihtsam panna. Enamus juhtudel jääb tapeetimine või värvimine ära.
Paljudel juhtudel on kasutatavad materjalid palju niiskusekindlamad.
Kui on kivisein võib seinu krohvida, plaatida ja samuti panna puitkilplaate
(need siiski nõuavad karkassi ehitust).
Saab ehitada maja täiesti ilma kipsplaadita. Minu arust kasutada kipsplaati
või mitte on täiesti maitse asi.
> Ise panin kah kipsplaadi, kuid igalepoole, sh laed topelt, kõik
> siseseinad on veel kivivilla täis, sai mugavalt juhmeid veetud, on
> piisav heliisolatsioon, hoaib seina sirgena (puitkarkass) ja tugevana ja
> ei kumise.
>
Imho on siseseintes kivivilla kasutamine raha raiskamine. Välja arvatud
juhtum, kui talvel ei küta kõiki tube.
Kalvi
Hendrik Karilaid
> Midugi, kui oled ikka enne netis piisavalt tõe ja õiguse eest kakelnud,
> võid suures vihas ka peaga vastu jääd põrutada. Net on ohtlik asi.
> Ohtlikum kui kipsplaat.
kips ei külmuta torusi ja temperatuur ei "kogune". Marru ajab ta just
sellepärast, et omal ehitusmehed ajavad selliseid mullikesi ja veretavad
süüd ei tea mille kaela, et oma kehva tööd õigustada, ja mitte see, et siisn
mõni nii juhm on...
Seda võib ju ka üle arvutada, kuid tunde järgi (sõltub pisut kütte
võimsusest ja seina pindalast) - kipsplaat suudab seina taguse ja ruumi
temperatuuri erinevust hoida heal juhul 1 kraad. Seega olenemata, kas seal
puhub tuul või on midagi muud mäda, ei ole torudel suurt vahet, kummal pool
kipsi nad on. See ei ole argument kipsi kasutamise kahjuks!
Hendrik
Alo Raidaru
> Asi vihast kaugel. Marru ajab lihtsalt see, et inimestele ei jõua kohale, et
> kips ei külmuta torusi ja temperatuur ei "kogune". Marru ajab ta just
> sellepärast, et omal ehitusmehed ajavad selliseid mullikesi ja veretavad
> süüd ei tea mille kaela, et oma kehva tööd õigustada, ja mitte see, et siin
> mõni nii juhm on...
Tundub, et me kõik ajame palli ühte väravasse.
Mul oli kaks uskliku maalrit. Laulsid väga ilusti. Kõlas läbi kolme korruse.
Niikaua laulsid, kui neile selgeks tegin , et See siin on ametlikult Põrgu ja
sellised laulud ei sobi.
(Põrgu E.Wiiralti tänavas) Vait jäid.
Kui nad aga hakkasid arvutama mitu päeva kulub uue tapeedi äärte lõikamiseks,
saatsime nad ära ja panime tapeedi õhtuga seina. (Neil tapeetidel ääri ei
lõigata)
Aga pahteldamine tuli neil hästi välja. Igale oma. Vastavalt oskustele.
Ja kui Sa ei lõpeta,
siis kirjutan kuidas 5. kati elektrikud meile 400 hertsisest alalisvoolust
rääkisid.
(Kuidas seda mõõta).
A.R.
Tonu Aas
et
> kips ei külmuta torusi ja temperatuur ei "kogune". Marru ajab ta just
> sellepärast, et omal ehitusmehed ajavad selliseid mullikesi ja veretavad
> süüd ei tea mille kaela, et oma kehva tööd õigustada, ja mitte see, et
siisn
> mõni nii juhm on...
Paraku on praktikas just nii, et tuul puhub kipsi tagant sooja ära ja
külmutab
toru lõhki. Võib ka mõni muu tuult tõkestav materjal. Seejuures on toas hea
soe olla,
sest tuba ju köetakse. Tihtipeale on asi ka lokaalne, kuid torule piisab ka
sellest
et ta ühes kohast kinni külmub, selleks et ta oma funktsionaalsuse kaotaks.
See et tuul soojustusest läbi puhub pole muidugi eriti normaalne, kuid
võõrast
tööjõudu kasutades ilmselt paratamatu kaasnähe ehitamisel.
Kui tahad normaalset resutaati saada pead tegema ise või siis saad kehva
tulemuse
ja maksad kaks korda rohkem. Pole eriti loogiline, pigem statistiline
järeldus.
Tõnu.
Andres V
> Laod kivist, freesid kaablisooned sisse, pahteldad üle?
Kalvi juba vastas. Ma pole kunagi sõrestikmaja peale mõelnud.
>
> Ise panin kah kipsplaadi, kuid igalepoole, sh laed topelt, kõik
topelt plaat peaks vaiksem olema jah
AndresV
Kill Truu
> siis kirjutan kuidas 5. kati elektrikud meile 400 hertsisest alalisvoolust
> rääkisid.
> (Kuidas seda mõõta).
>
> A.R
Jube huvitav!
Tahan nalja kuulda, päev on jube hapu!
Kill
> .
Andres V
> Siis sind häirivad sirged seinad, mitte kipsplaat ise?
Sirged kiviseinad ei häiri. Häirib see, kui plaat mängib, et on kivisein.
Samuti profiilplekk-katused, mis tahavad olla kivikatused. Igasugu
masstoodang, mis teeskleb, et on käsitöö.
> Kui kipsplaadi tagant poleks õõnes, vaid ära täidetud (kasvõi tsementi
täis
> valatud), siis see oleks OK?
Enam-vähem. Saaks nagi / kapi seina panna soovi korral. Aga sel juhul poleks
ju kipsil enam mõtet.
AndresV
Tõnis
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message
> Asi vihast kaugel. Marru ajab lihtsalt see, et inimestele ei jõua kohale,
et
> kips ei külmuta torusi ja temperatuur ei "kogune". Marru ajab ta just
Milleks sõnadega mängida. Kips ei ole tõesti külma allikas, vaid takistab
sooja ja külma õhu segunemist. Külm õhk tuleb palkide vahelt, soe
siseruumist. Kogu mu jutu eesmärk oli hoiatada palkmajade omanikke, mitte
vaielda sinuga. Mind ei hoiatanud keegi, tulemus on käes..
> võimsusest ja seina pindalast) - kipsplaat suudab seina taguse ja ruumi
> temperatuuri erinevust hoida heal juhul 1 kraad. Seega olenemata, kas seal
Mõõtsin erinevust, vahe oli ~ 17 kraadi, torud olid jääs.
Aitab küll ;)
Hendrik Karilaid
> Sirged kiviseinad ei häiri. Häirib see, kui plaat mängib, et on kivisein.
on jälle krohvi vastu väike põlgus, kuna olen näinud kui kergelt see ära
kukub või praguneb. Saviga sirgeid seinu tegema ei hakka, kui see ka oleks
rohkem päris kivisein.
> Samuti profiilplekk-katused, mis tahavad olla kivikatused. Igasugu
> masstoodang, mis teeskleb, et on käsitöö.
Siin tuleb arvestada, kumma hinna ja kvaliteedi suhe on parem. Samas kui on
vaja säilitada endine miljöö või sarnasus teiste majadega, siis ei pääse
sarnasest profiilist. Ma arvan, et küsimus paljuski pole vanade tavade
hülgamises, vaid rahas või vastupidavuses. Ka maitses.
> Enam-vähem. Saaks nagi / kapi seina panna soovi korral. Aga sel juhul
poleks
> ju kipsil enam mõtet.
Miks? Ta on ju nii odav, et sellega palju lihtsam, kui teisaldatavate
plaatidega seinu valada...
Hendrik
Andres V
> Andres V wrote:
> On väga hea väide "Ma ei taha".
> Selleks, et midagi valmis teha, tuleb vastata natuke teisiti. " Ma tahan
teha
> seinad, laed, põrandad ....."
> Mis on siis see "hea" materjal?
hea materjal on minu arvates aus - näeb välja see, mis ta tegelikult on,
sisu ja välimus on kooskõlas. Aga noh, san. ruumides on meilgi maas
keraamilisi plaate imiteeriv vinüülkate (juba mitu aastat kestnud ajutine
lahendus, vinüül jäi üle keldri põranda katmisest) ja tubades, mida vähe
kasutame, on kilp-parkett...
AndresV
Hendrik Karilaid
> Paraku on praktikas just nii, et tuul puhub kipsi tagant sooja ära ja
> külmutab
> toru lõhki. Võib ka mõni muu tuult tõkestav materjal. Seejuures on toas
hea
> soe olla,
> sest tuba ju köetakse. Tihtipeale on asi ka lokaalne, kuid torule piisab
ka
> sellest
> et ta ühes kohast kinni külmub, selleks et ta oma funktsionaalsuse
kaotaks.
tagant läbi puhub, siis on toas kah külm ja seinad jääkülmad. Vannitoas
seina peal jääkiht ja toas külmuvad torud ära, küta palju tahad.
Ok. Teeme kompromissi. Oletame tõesti, et sees on piisava võimsusega
kütte-elemendid seina ääres, mis hoiavad küproki soojana (vannitoas on
tüüpiliselt põrandaküte, mis paneb külmade seinte puhul konvenktsiooni
käima, mida vüib kah eduka tuulena vaadelda). Kulub küll palju kütet, kuid
seest soe. Siis on tõesti võimalus, et väljast puhub õhk praost sisse ja
otse toru peale enne kui jõuab vastu sooja seina. Toru võib selle lõigu peal
ära külmeda. Täpselt sama case, kuidas mu põrandaküte ära külmus. Kuid,
antud arutelu algataja palkmaja ei ole ilmselt nii hõre ja nii kütet täis
topitud, et selline asi saaks võimalik olla. Seda eeldavad ka oponentide
poolt eelistatud palkseina tuppa jätmise idee (ilus, dekoratiivne jne.) -
muidu ei püsiks soe. Ja seda eeldavad ka jutud "külma kogunemisest". Miks
siis mulle kipsi halbade omaduste selgeks tegemisel nii ekstreemseks
minnakse?
Hendrik
Hendrik Karilaid
> Mõõtsin erinevust, vahe oli ~ 17 kraadi, torud olid jääs.
diffusioon ei suuda laiali kanda, siis kata torud spets soojustusümbrisega.
Olen kah kuulnud juhuseid, kus torud on vahelaes tekkinud õhukanali juures
ära külmunud. Kuid kõik see on välditav. Ja seina taha olev temperatuur
(keskmiselt) ei saa olla palju madalam, kui ruumis kips seina puhul, st.
mingist "külma kogunemisest" ei saa rääkida. Ja see on see point, mille
vastu olem mina vaielnud.
Olgu. Vaidleme teinekord õlleklaasi taga edasi ;)
Hendrik
Alo Raidaru
> "hea materjal on minu arvates aus - näeb välja see, mis ta tegelikult on,
> sisu ja välimus on kooskõlas. Aga noh, san. ruumides on meilgi maas
> keraamilisi plaate imiteeriv vinüülkate (juba mitu aastat kestnud ajutine
> lahendus, vinüül jäi üle keldri põranda katmisest) ja tubades, mida vähe
> kasutame, on kilp-parkett...
Koperatiivis (1970) olid vannitoas saviplaadid, siia sai pandud keraamika.
Ka seina, ca 150 cm, on keraamika. Naine 4 päeva tegutses.
Sauna põrandakalde aluse ja plaadid tegi küll meister.
Põrand on päris laud, väimees metsast ise lõikas ja kuivatas. Punnisin kokku
ja lihvisin.
Sai lakitud, nüüd lapsed oma põrandaid preegitasid ja õlitasid.
Ja alumise korruse seinakate on kipsplaat.
Täiesti ehtne, näeb välja nagu oleks sile, värvitud kipsplaat ja ongi
värvitud, sile kipsplaat.
Kamina ümber on ehtne marmor. (Oh, nüüd tuleb pahandus, unustasin et kamin ei
tohi öelda)
Vähemalt ma arvan, et on. Seal "kivimeeste" juures tundus ta suures plaadis
väga ehtne olevat.
Töömehed olid tellinud, meil jäi ainult valida värv ja muster.
Ei ole ju midagi võltsi või võimatut.
Aaa. Ukse ees on sünteetiline vaip, et jalgu pühkida. Ehtne sünteetiline.
Teema mõtiskluseks.
Kes keelab hakata otsast oma vinüüli vahetama? Ja kas õnn on sõltuv sellest
vinüülist?
Vast on selle rahaga muud teha? Lapsi koolitada näiteks.
A.R.
Tõnis
kena raha alla pandud. Ja torud olid kõikse suurema külma ja tuulega jääs.
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message
news:3e3fa7d5$1...@news.estpak.ee...
Alo Raidaru
> Tahan nalja kuulda, päev on jube hapu!
See pole nali vaid nii tõsine jutt kui saab olla. Mul on ka tunnistaja.
Aasta 1980-1983.
Füüsika instituudis olid suured muutused, kõik tegid el ohutuse eksameid.
Maie saime 2 kat nagu koristajad. Aga olid olemas ka päris elektrikud. 5 kat.
Istusime kunagi koos kolleegiga ja ootasime midagi. Selline natuke kolane
vaheruum oli.
Kaks elektrikut vedasid sealsamas jutmeid või midagi nii.
Vedeles seal põrandal selline vana ossillograaf. Ajaviiteks uurisime siis, mis
ta ka lubab.
(meil oli omal 3-4 ossi ja päevast päeva töös. Elektroonika värk)
Üks meis ütleb "Näe oss". Elektimehed ka vaatavad ja hakkavad rääkima.
" Teate kui vägev riistapuu see on? Siin peal võib näha kuidas 50 Hertsi pinge
edasi-tagasi võngub."
Meie kiidame takka, ja ja.
Ja edasi räägib mees "Aga vat 400 Hz on juba lai alalisvool"
See oli muidugi uus ja huvitav uudis.
Katsusin siis nii vaikselt ja suunavalt uurida, et kui 50 võngub ja 400 on
alaline, mis siis seal telemastis on.
(Telemast oli aknast näha.)
Meestel oli ka see teada. "Seal on juba kõrgsagedus väli."
Harva, kui ma olen loobunud millegi selgitamisest, aga siis oli küll mõistus
otsas.
Hiljem olen mõelnud, et neil seal 400 juures oli sünkro paigast ära ja
nii siis saidki "laia alalisvoolu". Ekraanil oli ju sirge, lai joon.
Seega 5. kat elektrik on ikka targem kui kaks füüsikut-elekroonikut-optikut
kokku.
Vot nii..
A.R.
Hendrik Karilaid
> Harva, kui ma olen loobunud millegi selgitamisest, aga siis oli küll
mõistus
> otsas.
ja no mitte ei saanud pilti ette. Tuli välja, et ega ta nagu suurt väljundil
ja sisendil vahet ei teinud ja terminaatorpesa oli üldse vale juhtme otsa
pandud. Elektriku paberid taskus, kuid isegi seda ei teadnud, et vannitoas
220 valgusti ja dushi vaheline 10cm vahe on kurjast, ning klapita pistiku
panek otse köögivalamu taha täiesti mõstusevastane. Kui inimesel on ikka
niivõrd kõrge ego, mida paberid annavad, siis tuli loobuda talle nõuete
ettelugemisest ja ise töö ära teha...
Hendrik
Kill Truu
Alo Raidaru wrote:
> Poole jutu pealt ma aimasingi seda lõppu, aga lõbus on sellegipoolest.
Kill
Kalev Kadak
>
> "Tonu Aas" <to...@ids.ee> wrote in message news:3e3f91c3$3...@news.infonet.ee...
> > Paraku on praktikas just nii, et tuul puhub kipsi tagant sooja ära ja
> > külmutab
> > toru lõhki. Võib ka mõni muu tuult tõkestav materjal. Seejuures on toas
> hea
> > soe olla,
> > sest tuba ju köetakse. Tihtipeale on asi ka lokaalne, kuid torule piisab
> ka
> > sellest
> > et ta ühes kohast kinni külmub, selleks et ta oma funktsionaalsuse
> kaotaks.
> seest soe. Siis on tõesti võimalus, et väljast puhub õhk praost sisse ja
> otse toru peale enne kui jõuab vastu sooja seina. Toru võib selle lõigu peal
> ära külmeda. Täpselt sama case, kuidas mu põrandaküte ära külmus. Kuid,
> antud arutelu algataja palkmaja ei ole ilmselt nii hõre ja nii kütet täis
> topitud, et selline asi saaks võimalik olla. Seda eeldavad ka oponentide
> poolt eelistatud palkseina tuppa jätmise idee (ilus, dekoratiivne jne.) -
> muidu ei püsiks soe. Ja seda eeldavad ka jutud "külma kogunemisest". Miks
> siis mulle kipsi halbade omaduste selgeks tegemisel nii ekstreemseks
> minnakse?
>
> Hendrik
Arutelu algatajal polegi selle koha peal veel palki. On mingi narva
plokkidest ja paekivist moodustis. Sinna on tulemas 20cm saetud palgist
sein kalasabatappidega, nii et tuul ei tohiks päris tuppa puhuda.
Põhiline probleem on palgi niiskuse eest kaitsmisega.
Kalev
Kalev
Ott Ojamaa
tuulutada.
0.0.
Tonu Aas
> antud arutelu algataja palkmaja ei ole ilmselt nii hõre ja nii kütet täis
> topitud, et selline asi saaks võimalik olla.
Aga asi on hoopis nii, et tundub küll et ei saa läbi puhuda,
aga tegelikult ikka puhub. Olgu siis ees kas palksein või kivivooder -
taga tuul tõmbab et kole. Kui nüüd sinna ette panna miskine hea materjal
mis takistab sooja ja külma õhu segunemist, siis on kuri külm karjas.
20cm palki pole ka teabmis hea soojustus, eriti palkide vahe kohas, kus
on võibolla hoopis 15cm ja seda on vähe isegi ilma tuuleta.
Kui sinna taha panna veel soojustus ja torud, siis ongi paha, sest
villast
puhub tuul läbi ja tekitab kuskile jääd.
> Miks siis mulle kipsi halbade omaduste selgeks tegemisel nii ekstreemseks
> minnakse?
Selleks et sa saaksid aimu loodujõudude vägevusest ja osavusest iga
viimane
kui ehitusviga üles leida :)
Mina aga arvan hoopis et kipsplaat on seal kuhu ta sobib täiesti
sobilik.
Spashnoi gips on aga kurjast. Majas peab ikka mõni koht olema, kuhu vastu
saab vajadusel toetuda :)
Tõnu.
Alo Raidaru
> Poole jutu pealt ma aimasingi seda lõppu, aga lõbus on sellegipoolest.
Loo tegelik lõpp on selline, et nemad on vast siiani elektrikud, aga mina olen
töötu.
Alo Raidaru
> Majas peab ikka mõni koht olema, kuhu vastu
> saab vajadusel toetuda :)
Kas sul siis naist pole?
Mart Pirita
> Puitsõrestikule ei pea just kipsplaati panema. Sobib ka (ilu)laud,
> dekoratiivsed puitkilplaadid, saepuruplaat, vineer, soome papp, jne. Neid on
> isegi lihtsam panna.
Lihtsam? Räägi mulle kuidas on lihtsam saepuruplaati paigaldada, võttes
arvesse selle kaalu ja raskust. Ja räägi kuidas on lihtsam soome pappi
paigaldada, võttes arvesse, et tavakarkassi samm on 56 cm, siis soome
papile on vaja tihedamat karkasi, rääkimata selle viimistlemisest ja
kinnitusest. Ja ilulaud? Ega sa sauna ei ehita?
>Enamus juhtudel jääb tapeetimine või värvimine ära.
> Paljudel juhtudel on kasutatavad materjalid palju niiskusekindlamad.
Nii, räägi millised sinupoolt pakutud materjalidest on niiskuskindlamad
kui kipsplaat?
>
> Kui on kivisein võib seinu krohvida, plaatida ja samuti panna puitkilplaate
> (need siiski nõuavad karkassi ehitust).
Päh, milleks siis see krohvimine? Tavaliselt on krohvimise eesmärk sein
sirgeks ja tasaseks krohvida, mis karkassi sa sinna peale veel
paigaldada tahad?
>
> Saab ehitada maja täiesti ilma kipsplaadita. Minu arust kasutada kipsplaati
> või mitte on täiesti maitse asi.
Saab. See on siis kivi -või palkmaja.
> Imho on siseseintes kivivilla kasutamine raha raiskamine. Välja arvatud
> juhtum, kui talvel ei küta kõiki tube.
Müraisolatsioonist oled midagi kuulnud?
--
Mart
Alo Raidaru
> Nii, räägi millised sinupoolt pakutud materjalidest on niiskuskindlamad
> kui kipsplaat?
Eriti veel selle niiskustõrje vedelikuga immutatud kipsplaat.
Muuseas kui kipsplaadist on vaja teha kumerat võlvi, siis niisutad,
paned vormile so toetad alt kohati ja peale kuivamist on sul kõver võlv.
Siis immutad niiskuskaitsega.
> > Saab ehitada maja täiesti ilma kipsplaadita. Minu arust kasutada kipsplaati
> > või mitte on täiesti maitse asi.
>
> Saab. See on siis kivi -või palkmaja.
Nii on ju ehitatud sadu aastaid. Aga kui tahad odavalt, siis pead ka odava asja
valima.
> > Imho on siseseintes kivivilla kasutamine raha raiskamine. Välja arvatud
> > juhtum, kui talvel ei küta kõiki tube.
>
> Müraisolatsioonist oled midagi kuulnud?
Kui ikka naabril on korralik võimendus, siis ei aita miski.
Siis ehitad omaette maja ja lähed Floridasse puhkusele,
kui linnas lauluväljakul kontsert tuleb. Minu juurest on sinna ainult 6-8 km.
A.R.
Ott Ojamaa
Lauluväljakule on linnulennul viis ja pool. Palkmaja muide müraisoleerib
päris hästi. Kui on kolmekordse klaasiga aknad.
0.0.
Kuno Talimaa
Kipsplaadiga tehakse põrandasoojendust, kuna ta juhib üsna
> edukalt sooja.
Kipsplaadi soojusjuhtivustegur on puiduga peaaegu sama.
Soojusjuhtivuselt võib teda liigitada pooljuhiks, sest ta juhib soojust
suurusjärk-paar kehvemalt, kui metallid ja suurusjärk paremini, kui
soojusisoleermaterjalid. Seega põrandakütte puhul võib teda rakendada
nii soojusisolaatorina, kui ka -juhina.
kt
Kuno Talimaa
> võimsusest ja seina pindalast) - kipsplaat suudab seina taguse ja
ruumi
> temperatuuri erinevust hoida heal juhul 1 kraad. Seega olenemata, kas
seal
> puhub tuul või on midagi muud mäda, ei ole torudel suurt vahet,
kummal pool
> kipsi nad on. See ei ole argument kipsi kasutamise kahjuks!
Väike teooria (ise mõtlesin välja, :)):
Seina soojusisolatsioon on kihtide kaupa, kui jadamisi ühendatud
takistid. Igal kihil on oma soojuslik takistus. Takistus on juhtivuse
pöördväärtus. Kui sein koosneb (seest välja): kips, õhkvahe,
tuuletõkkepapp, palk, siis temperatuurilangude suhtväärtused kujunevad
proportsionaalselt järgmistele soojustakistustele:
-siseruum-kipsplaat
-kipsplaat
-õhkvahe (siin tuleks eristada konvektsionaalset soojustakistust ning
mittekovektsionaalset (viimane oleks õhkvahe paksusel alla 15mm nagu
pakettakendelgi ja on esimesest mitmeid kordi suurem)).
-tuuletõkkepapp
-palk
-palk-välisõhk.
Kui siia lisada veel mõni kiht, siis soojustakistus vaid kasvab. Samas
see arutlus seisab koos eeldusel, et piirdeid ei puhutaks läbi.
Toonitan, et jutt käib vaid LÄBI puhumisest, kui piire on ebatihe, aga
mitte läbi puhutav, on olukord IMHO palju soodsam. Läbi puhumisel
läbipuhutava piirde soojustakistus väheneb sõltuvalt läbipuhkumise
intensiivsusest. Lisaks alaneb ka ruumi temp. seetõttu, et ruumist
puhutakse välja sooja õhku.
kt
Mart Pirita
> Nii on ju ehitatud sadu aastaid. Aga kui tahad odavalt, siis pead ka odava asja
> valima.
Kas sa pidasid silmas, et seest puit või kivimaja suhtes on kipsplaat
odav? Julgen pakkuda, et mitte sugugi, õigemini kui midagi korralikult
teha, siis odavam see nüüd küll ei tule.
> Kui ikka naabril on korralik võimendus, siis ei aita miski.
Ikka aitab, majal on ka välissein seestpoolt korralikult soojustatudja
isoleeritud, lisaks väljast fibost kiht laotud + krohvitud. Korralikud
puitaknad pealekauba.
> Siis ehitad omaette maja ja lähed Floridasse puhkusele,
> kui linnas lauluväljakul kontsert tuleb. Minu juurest on sinna ainult 6-8 km.
Ära lahmi, istun lauluväljakust umbes 200 meetri kaugusel ja pole 5
aasta jooksul veel ühtegi kontserti tasuta sellgipoolest kuulanud, miski
müdin vahest kusagilt kostub ja kõik:)
--
Mart
Alo Raidaru
Kuno Talimaa
"Ott Ojamaa" <o...@arhpro.ee> wrote in message
news:3e3fbaa6$1...@news.estpak.ee...
> Lähtuma peaks sellest, et mitte kaitsta, vaid minema juhtida - ehk
> tuulutada.
Mõlemat peaks tegema. Primaarne oleks kaitse, sekundaarne oleks
niiskuse ära juhtimine.
kt
Alo Raidaru
Läks kiri enne kui jõudsin kirjutada. VABANDUST.
> Alo Raidaru wrote:
>
> > Nii on ju ehitatud sadu aastaid. Aga kui tahad odavalt, siis pead ka odava asja
> > valima.
>
> Kas sa pidasid silmas, et seest puit või kivimaja suhtes on kipsplaat
> odav? Julgen pakkuda, et mitte sugugi, õigemini kui midagi korralikult
> teha, siis odavam see nüüd küll ei tule.
Pidasin silmas, et kipsplaadist annab odavalt ehitada. Võrreldes krohviga.
Või puidu või veel millega. Vähemalt jäi ehitamise ajal selline tunne.
> > Kui ikka naabril on korralik võimendus, siis ei aita miski.
>
> Ikka aitab, majal on ka välissein seestpoolt korralikult soojustatud ja
> isoleeritud, lisaks väljast fibost kiht laotud + krohvitud. Korralikud
> puitaknad pealekauba.
Mis seal fibo ja sisemise soojustuse vahel on?
*
Mul naabriga aknaid vahel pole. Plokk ja kaks plaati, mul nagu täide ka.
Kas temal on, ei tea. Aga tuli mut- mut-mut. 4 tundi järjest. Tera tüütu oli.
Ega palju muud ei kuulnud. Vaatame kuidas uus naaber on.
Oti meeleheaks jälle laulsid koerad vahel duetti. Kohe ilus oli kuulata.
Nemad teineteist kuulsid.
> Ära lahmi, istun lauluväljakust umbes 200 meetri kaugusel ja pole 5
> aasta jooksul veel ühtegi kontserti tasuta sellgipoolest kuulanud, miski
> müdin vahest kusagilt kostub ja kõik:)
Korra-paar aastas on kuulda. Aga kuulanud ei ole mina ka mitte.
A.R.
Kuno Talimaa
> Mart Pirita wrote:
>
> Läks kiri enne kui jõudsin kirjutada. VABANDUST.
Ära vabanda, vaid tee valele kirjale Cancel.
kt
Alo Raidaru
> Ära vabanda, vaid tee valele kirjale Cancel.
Saadetud kirjale? Kuidas?
Pole kunagi isegi üritanud.
A.R.
Alo Raidaru
> Floridasse
ja Nuustakule
Sa ei loe ajakirja Juridica. 1993.a 4. numbri kaanematerjal.
(Kasutatud paljundusaparaati ja toimetaja kalendrit. Siis me olime vaesed.)
> Lauluväljakule on linnulennul viis ja pool. Palkmaja muide müraisoleerib
> päris hästi. Kui on kolmekordse klaasiga aknad.
Minu elamine on väga kivist maja moodi.
(Vaata neid linnakonkursside võitjaid)
Aga ka 3 kordne aken suvel eriti ei aita (kui ta lahti on :)
A.R.
Kuno Talimaa
Mozilla kohta pead seda ise uurima, kuid OE-l on üleval menüüs Message
all valik: Cancel message. Toimib kehtiva sessiooni ajal.
kt
Alo Raidaru
> Toonitan, et jutt käib vaid LÄBI puhumisest, kui piire on ebatihe, aga
> mitte läbi puhutav, on olukord IMHO palju soodsam. Läbi puhumisel
> läbipuhutava piirde soojustakistus väheneb sõltuvalt läbipuhkumise
> intensiivsusest. Lisaks alaneb ka ruumi temp. seetõttu, et ruumist
> puhutakse välja sooja õhku.
Kui vaadata/jätkata analoogiat elektriga, oleks tuuleauk välismaailma ja
kipsitaguse vahel
samaväärne isolatsioonitakistustega paralleelselt pandud väikese
takistusega.
Vool hakkab käima sealt ja suur takistus enam olulist mõju ei avalda.
Ka küttekoldest seinani olevat ala võib ju takistina kujutada.
Või nagu patarei sisetakistust, koormuse kasvades klemmipinge langeb.
st soojuse intensiivse äravoolu korral on ruum külmem.
Tore teooria.
Ainult kumba pidi on mõistlikum kirjeldada?
Kas soojuse abil kirjeldada elektrit või elektri abil soojuse liikumist.
Kummast ronkem aru saadakse.?
A.R.
Alo Raidaru
> Mozilla kohta pead seda ise uurima, kuid OE-l on üleval menüüs Message
> all valik: Cancel message. Toimib kehtiva sessiooni ajal.
1. OE on ....?
2. Kehtiv sessioon on kui oled saatnud, vaadanud netis tulemust ja
ei ole veel väljunud programmist. Kas nii?
Ehitajate listist pead sa arvutikasutust õppima. Ohh.
Aitähh ette.
A.R.
Üks suur silmapaar.
Ain Vagula
Mozillas piisab lihtsalt Del-klahvi pruukimiseks. Kinnitust küitakse ka.
ain
Kuno Talimaa
> 1. OE on ....?
Suure Billi poolt konstrueeritud ja skripti vormitud Outlook Express
(vers. 5.50).
> 2. Kehtiv sessioon on kui oled saatnud, vaadanud netis tulemust ja
> ei ole veel väljunud programmist. Kas nii?
Mul toimib nii. Võib olla on veel mõned võimalused. Neid ma ei tea.
>
> Aitähh ette.
Ptv. Ma sain seda ka kunagi listist teada, kui ma oma ülimas
grafomaanluse agaruses saadetud kirjadele lisasid treisin.
kt
Rynno Lohmus
> See pole nali vaid nii tõsine jutt kui saab olla. Mul on ka tunnistaja.
>
> Aasta 1980-1983.
> Füüsika instituudis olid suured muutused, kõik tegid el ohutuse eksameid.
tuli kunagi ühe füüsiku tuppa mingi linna elektrikorntoll ja tegi märkuse,
et juhtmed maas vedelevad jne-teadlasel sõitis katus ära ja käratas: "ärge
seletage ma olen füüsik ja tean paremini kui teie" ja siis tegidki kõik kuni
koristajani välja el. ohutuse exameid:)))
> Maie saime 2 kat nagu koristajad. Aga olid olemas ka päris elektrikud. 5
kat.
>
> Istusime kunagi koos kolleegiga ja ootasime midagi. Selline natuke kolane
> vaheruum oli.
> Kaks elektrikut vedasid sealsamas jutmeid või midagi nii.
>
> Vedeles seal põrandal selline vana ossillograaf. Ajaviiteks uurisime siis,
mis
> ta ka lubab.
> (meil oli omal 3-4 ossi ja päevast päeva töös. Elektroonika värk)
> Üks meis ütleb "Näe oss". Elektimehed ka vaatavad ja hakkavad rääkima.
> " Teate kui vägev riistapuu see on? Siin peal võib näha kuidas 50 Hertsi
pinge
> edasi-tagasi võngub."
tead..... see on kurb aga nende haridustase ei ole siiani tõusnud.....ja
kahjux jäi just lollim neist kahest alles-targem pani kõrvad pea alla..
> Seega 5. kat elektrik on ikka targem kui kaks
füüsikut-elekroonikut-optikut
> kokku.
see on alati nii mina olen loobunud:))
Parimat
ry...@juba.pikalt.fi-s
Alo Raidaru
> Ptv. Ma sain seda ka kunagi listist teada, kui ma oma ülimas
> grafomaanluse agaruses saadetud kirjadele lisasid treisin.
Uskumatu, aga see töötab. Netscape 4.7 ei suuda kustutada.
Mozilla suudab. Isegi mitme päeva vanuseid asju. Sisu kustub, jääb kiri
kataloogi.
Vt seda kirja, milles jutt alguse sai. Mina teksti enam ei näe. Error
jne.
Võõra kirja kallale ikkagi ei lasta.
Huvitav, aga oma kiri teisest masinast,
Aga kui kustutada võõra nime allt. Ütled, et oled autor.
Aga kas oma kirja parandada ka saab?
Milline avar väli uurimusteks.
***
Ei noh, elu aeg õpid, surres ole ikka loll.
Vist on vanarahval õigus.
Nad ju oskasid isegi ehitada.
Ilma neti abita.
Natuke targem
Alo Raidaru
Kuno Talimaa
.
>
> Uskumatu, aga see töötab. Netscape 4.7 ei suuda kustutada.
> Mozilla suudab. Isegi mitme päeva vanuseid asju. Sisu kustub, jääb
kiri
> kataloogi.
> Vt seda kirja, milles jutt alguse sai. Mina teksti enam ei näe. Error
> jne.
Hmm. Kustutasid vist kirja omas masinas, aga njuusiserveritesse Cancel
käsku IMHO ei läinud, muidu mu OE oleks juba su kirja nähtamatuks
teinud. Kuigi... see toimib vist teatava ajalise viitega. Mul OE saadab
Canceli puhul välja eraldi tühja kirja, mis sellega edasi toimub,
sellest tevad juba targemad pajatada. Kuid.. ma ise jään oma kustutatud
kirja nägema. Samas on mul Win vähekene lombakas, võib olla ka see OE
osa, mis peaks kirjade kustutamisega omas masinas tegelema.
Vaatab, kas followup to: arvutid.vestlus õnnestub.
kt
Teet Eomäe
> Uskumatu, aga see töötab. Netscape 4.7 ei suuda kustutada.
> Mozilla suudab. Isegi mitme päeva vanuseid asju. Sisu kustub, jääb kiri
-cut-
Ka 4.7 kustutab niiet tolm taga... artikli peal parem hiireklõps,
sealt cancel message ja yes. Mingi nüanss oli, et pausi ei
tohtinud canceli ja yes-i vahel pikalt teha.
Teet.
Meelis K
>
> Kuno Talimaa wrote:
>
> > Ptv. Ma sain seda ka kunagi listist teada, kui ma oma ülimas
> > grafomaanluse agaruses saadetud kirjadele lisasid treisin.
Seilasime teame:)
> Uskumatu, aga see töötab. Netscape 4.7 ei suuda kustutada.
Minul küll NS 4.7 suudab kustutada. Väiksed agad on ainult, et server peab seda kustutamist toetama (kõik ei toeta) ja sinu messile ei tohi olla keegi vastust
saatnud.
Aimur
Teet Eomäe wrote:
> Ka 4.7 kustutab niiet tolm taga... artikli peal parem hiireklõps,
> sealt cancel message ja yes. Mingi nüanss oli, et pausi ei
> tohtinud canceli ja yes-i vahel pikalt teha.
>
Proovisin paergast ja mul millegipärast ei toimi. Pikka pausi ei teinud. Aga
viskas ette kasti kirjaga:
A News (NNTP) error occured: Article has no body -- just headers.
Alo Raidaru
> Minul küll NS 4.7 suudab kustutada. Väiksed agad on ainult, et server peab seda kustutamist toetama (kõik ei toeta)
> ja sinu messile ei tohi olla keegi vastust saatnud.
Töötab tõesti, ja kui ma ise vastan, siis saan esimest ka kustutada.
Äkki keegi aitaks testida.
Seal Test all ootab üks kustutamise test testimise vastus.
Peale vastust ma prooviks oma kirja ära koristada.
Netscapega ja kui ei saa, siis mozillaga.
Et keegi valest aru ei saaks, siis me vist ehitame arusaamist internetist :)
See võiks toimuda ka arvutid.vestlus all. Seal on ka alge olemas.
A.R.
Kalvi Teldre
"Mart Pirita" <ma...@e-positive.ee> wrote in message
news:3E3FDB...@e-positive.ee...
> Kalvi Teldre wrote:
>
> > Puitsõrestikule ei pea just kipsplaati panema. Sobib ka (ilu)laud,
> > dekoratiivsed puitkilplaadid, saepuruplaat, vineer, soome papp, jne.
Neid on
> > isegi lihtsam panna.
>
> Lihtsam? Räägi mulle kuidas on lihtsam saepuruplaati paigaldada, võttes
> arvesse selle kaalu ja raskust. Ja räägi kuidas on lihtsam soome pappi
> paigaldada, võttes arvesse, et tavakarkassi samm on 56 cm, siis soome
> papile on vaja tihedamat karkasi, rääkimata selle viimistlemisest ja
> kinnitusest. Ja ilulaud? Ega sa sauna ei ehita?
Paljudel tuttavatel on ka toad ehitatud kas ilulauast või hööveldatud
lauast. Aga ilumeel on maitse asi ütles part ja ...
> Nii, räägi millised sinupoolt pakutud materjalidest on niiskuskindlamad
> kui kipsplaat?
Puidu vastupidavust on tõestatud aastatuhandete vältel. Samuti kivi
> Päh, milleks siis see krohvimine? Tavaliselt on krohvimise eesmärk sein
> sirgeks ja tasaseks krohvida, mis karkassi sa sinna peale veel
> paigaldada tahad?
Mitte ainult. peidab kivi ladumise ebaühtlused, elektrijuhtmed ja tekitab
niiskustõkke sissepoole. Pärast krohvimist saad tapeetida, seina värvida,
enne krohvimist on enamus juhtudel see liig võimatu. Aga vihje just oligi,
et krohvimise puhul ei ole vaja karkassi teha. Ja krohvitud seina puhul pole
vaja karta, et vihaga rusika läbi kipsplaadi lööd.
> Saab. See on siis kivi -või palkmaja.
Miks sa puitsõrestik maja välja jätsid. Saab ka seal. Ka puitseinu saab
krohvida aga puitmajal eelistaks ükskõik mida muud aga mitte puitseina
krohvimist. Kasvõi kipsplaat.
> Müraisolatsioonist oled midagi kuulnud?
Sellepärast ongi kasulik siseseinad kivist teha. Kivi on palju suurema
massiga ja summutab kipsplaadist palju paremini müra. Ja isegi laudis või
muust plaadist sein ei jää kipsplaadile alla.
Kalvi
Kalvi Teldre
Kips võib ju hea soojajuht olla, kuid ära unusta, et soojusarvutustel
kasutatkse veel kahte lisasuurust - pinna neeldumistakistus ja pinna
kiirgustakistus. Seega tekib täiendav soojusjuhtivuse takistus ja üsnagi
tuntav. Vihjeks, et aknaklaas töötab samal põhimõttel, ehk kui kipsplaate
sõrestiku otsa õhuvahedega üksteise otsa laduda võib saada vägagi sooja
maja, ilma, et villa vaja oleks. Seda siiski eeldusel, et õhuvahedesse õhk
kuskilt läbi ei puhu.
Kalvi
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message
news:3e3fa600$1...@news.estpak.ee...
> "Tonu Aas" <to...@ids.ee> wrote in message
news:3e3f91c3$3...@news.infonet.ee...
> > Paraku on praktikas just nii, et tuul puhub kipsi tagant sooja ära
ja
> > külmutab
> > toru lõhki. Võib ka mõni muu tuult tõkestav materjal. Seejuures on toas
> hea
> > soe olla,
> > sest tuba ju köetakse. Tihtipeale on asi ka lokaalne, kuid torule piisab
> ka
> > sellest
> > et ta ühes kohast kinni külmub, selleks et ta oma funktsionaalsuse
> kaotaks.
> Seda, kuidas asi praktikas on tean väga hästi omal nahal. Kui ikka kipsi
> tagant läbi puhub, siis on toas kah külm ja seinad jääkülmad. Vannitoas
> seina peal jääkiht ja toas külmuvad torud ära, küta palju tahad.
> Ok. Teeme kompromissi. Oletame tõesti, et sees on piisava võimsusega
> kütte-elemendid seina ääres, mis hoiavad küproki soojana (vannitoas on
> tüüpiliselt põrandaküte, mis paneb külmade seinte puhul konvenktsiooni
> käima, mida vüib kah eduka tuulena vaadelda). Kulub küll palju kütet, kuid
> seest soe. Siis on tõesti võimalus, et väljast puhub õhk praost sisse ja
> otse toru peale enne kui jõuab vastu sooja seina. Toru võib selle lõigu
peal
> ära külmeda. Täpselt sama case, kuidas mu põrandaküte ära külmus. Kuid,
> antud arutelu algataja palkmaja ei ole ilmselt nii hõre ja nii kütet täis
> topitud, et selline asi saaks võimalik olla. Seda eeldavad ka oponentide
> poolt eelistatud palkseina tuppa jätmise idee (ilus, dekoratiivne jne.) -
> muidu ei püsiks soe. Ja seda eeldavad ka jutud "külma kogunemisest". Miks
> siis mulle kipsi halbade omaduste selgeks tegemisel nii ekstreemseks
> minnakse?
>
> Hendrik
>
>
>
Meelis Klimov
Kalvi Teldre wrote:
> > Müraisolatsioonist oled midagi kuulnud?
>
> Sellepärast ongi kasulik siseseinad kivist teha. Kivi on palju suurema
> massiga ja summutab kipsplaadist palju paremini müra.
Lisaks veel annavad kivist siseseinad temperatuuristabiilsust, kui näiteks küte
vahepeal ära kaob.
OnuMel
Mart Pirita
> Ära vabanda, vaid tee valele kirjale Cancel.
Tohoh, selle ühe liigse kirja pärast nüüd terve hunnik soga?
--
Mart
Mart Pirita
>
> Pidasin silmas, et kipsplaadist annab odavalt ehitada. Võrreldes krohviga.
> Või puidu või veel millega. Vähemalt jäi ehitamise ajal selline tunne.
Kõik on suhteline. Mul küll sellist muljet ei jäänud olles pooltuhat
kipsplaati ostnud:(
> Mis seal fibo ja sisemise soojustuse vahel on?
Tüüpiline, väljast sisse > krohv, fibo, õhk, tuuletõkkeplaat, 20 cm
kivivilla, aurutõkkepaber, 2,5 cm puitkarkass, 2 kihti kipsplaati.
> *
> Mul naabriga aknaid vahel pole. Plokk ja kaks plaati, mul nagu täide ka.
> Kas temal on, ei tea. Aga tuli mut- mut-mut. 4 tundi järjest. Tera tüütu oli.
> Ega palju muud ei kuulnud. Vaatame kuidas uus naaber on.
:)
--
Mart
Alo Raidaru
> Tohoh, selle ühe liigse kirja pärast nüüd terve hunnik soga?
Aga kui palju inimesi targemaks sai?
Ühte ma tean kindlasti. :)
Mart Pirita
>
> Paljudel tuttavatel on ka toad ehitatud kas ilulauast või hööveldatud
> lauast. Aga ilumeel on maitse asi ütles part ja ...
Ilumeel veel aga see ei ole prktiline.
> Puidu vastupidavust on tõestatud aastatuhandete vältel. Samuti kivi
Ok, nõus, kuid kui laimalt vaadata, siis kas kips ei ole kivi? Ega ma ei
võitle kipsplaadi poolt, vaid üritan selgitada, et korralikult
ehitamisel pole hinnas vahet.
> Mitte ainult. peidab kivi ladumise ebaühtlused, elektrijuhtmed ja tekitab
> niiskustõkke sissepoole. Pärast krohvimist saad tapeetida, seina värvida,
> enne krohvimist on enamus juhtudel see liig võimatu. Aga vihje just oligi,
> et krohvimise puhul ei ole vaja karkassi teha. Ja krohvitud seina puhul pole
> vaja karta, et vihaga rusika läbi kipsplaadi lööd.
Kui ikka vihane oled, siis ei pea ka kivisein sind:)
> Miks sa puitsõrestik maja välja jätsid. Saab ka seal. Ka puitseinu saab
> krohvida aga puitmajal eelistaks ükskõik mida muud aga mitte puitseina
> krohvimist. Kasvõi kipsplaat.
Nuvot, siin me siis jälle oleme. Kui puitsõrestik maja, siis magu tobe
sinu krohvida. Ja julgen väita, et see ei pruugigi õnnestuda. Kui juba
kivipinnal krohv praguneb, siis puidupinnal on asi veelgi hullem.
> Sellepärast ongi kasulik siseseinad kivist teha. Kivi on palju suurema
> massiga ja summutab kipsplaadist palju paremini müra. Ja isegi laudis või
> muust plaadist sein ei jää kipsplaadile alla.
Minuarust on kivist, st betoonist kasulik vaid vahelaed teah, summutab
hästi müra ja saab sirged pinnad. Muidu kui teha sein korralik (vahed
mitte kohakuti, vaheseina kohalt põrand läbilõigatud, plaadid ei ole
põranda ja laega kokkupuutes jne), siis vahet pole.
--
Mart
Alo Raidaru
> Tüüpiline, väljast sisse > krohv, fibo, õhk, tuuletõkkeplaat, 20 cm
> kivivilla, aurutõkkepaber, 2,5 cm puitkarkass, 2 kihti kipsplaati.
Kas puit kipsi all pragusid sisse ei tõmba? Kui kütad ja jahutad.
Aga olgu.
Rääkisid, lakke ka topelt. Kas seda õhukest, armatuuriga lae oma või harilikku.
Ja kas lagi lainetama ei kipu?
Nagu ühes keldri ruumis märkasin sellist asja.
Kuidas sinu juures tundub?
Alo Raidaru
Mart Pirita
> Kas puit kipsi all pragusid sisse ei tõmba? Kui kütad ja jahutad.
> Aga olgu.
Võib küll tõmmata, kuid mis siis? See on ju loomulik.
>
> Rääkisid, lakke ka topelt. Kas seda õhukest, armatuuriga lae oma või harilikku.
Harilikku, sama mis seina.
> Ja kas lagi lainetama ei kipu?
Veel pole tunda, samas miks peaks?
>
> Nagu ühes keldri ruumis märkasin sellist asja.
>
> Kuidas sinu juures tundub?
Siiamaani kõik veel hästi, loodetavasti ka tulevikus. Muide topeltkips
annab ka soojustuse ja müraisolatsiooniosas plusspunkte, tuule osas vist
kah, kuna plaatide liitekohad ei kattu.
--
Mart
Tonu Aas
> kivivilla, aurutõkkepaber, 2,5 cm puitkarkass, 2 kihti kipsplaati.
Vaatan ja vaatan ... eriti arulage konstruktsioon.
Kõigi kasutatud materjalide head omadused on nullitud ja halvad
omadused eriti rõhutatud. Mingi põhjendus ka sellisel jamal on või.
Tõnu.
Ain Vagula
Miks? Kui inimesel on 100-sest fibost krohvitud tuulduv vooder, siis on see
täiesti tavaline konstruktsioon, Samamoodi laotakse ju puitkarkassmajadele
ka tellisvoodrit ümber. Fibo on üks odavamaid materjale krohvi kannatava
pinna saamiseks, kui vundamendi laiusest jätkub.
ain
Alo Raidaru
> Alo Raidaru wrote:
> > Kas puit kipsi all pragusid sisse ei tõmba? Kui kütad ja jahutad.
> Võib küll tõmmata, kuid mis siis? See on ju loomulik.
Lollilt küsisin
Kui all on puitalus, kas see ei mängi ja ei kisu kipsi vahesid laiali ja pahteldust
mõraseks..
Siin ühes majas peremees kurdab et kaks lauda on laes ja nende vahel mõra.
Metallalust kuipalju, püsib.
Niipidi oli see õige küsimus.
A.R.
Alo Raidaru
Ma imestasin, et seal fibo kannab ja kõik muu ripub selle küljes. :)
A.R.
Alo Raidaru
> Minul küll NS 4.7 suudab kustutada.
> Väiksed agad on ainult, et server peab seda kustutamist toetama (kõik ei toeta) ja
> sinu messile ei tohi olla keegi vastust saatnud.
Mul õnnestus siin kõik kustutusjutu kirjad maha saada. Teised vist ka ei näe enam sisu.
Ainuke, mis vastu ajab on vastus Ott Ojamaale. Seal on sees nii tõsine juriidiline süüdistus,
et server ilmselt kardab kustutada. Oskab teine sisust aru saada.
Mart Pirita
> Vaatan ja vaatan ... eriti arulage konstruktsioon.
> Kõigi kasutatud materjalide head omadused on nullitud ja halvad
> omadused eriti rõhutatud. Mingi põhjendus ka sellisel jamal on või.
Prr, vabanda aga seleta siis üksikasjalikult mis on vale ja mis on õige?
--
Mart
Mart Pirita
> Miks? Kui inimesel on 100-sest fibost krohvitud tuulduv vooder, siis on see
> täiesti tavaline konstruktsioon, Samamoodi laotakse ju puitkarkassmajadele
> ka tellisvoodrit ümber. Fibo on üks odavamaid materjale krohvi kannatava
> pinna saamiseks, kui vundamendi laiusest jätkub.
Ei väljendanud ennast vist arusaadavalt aga see on puitkarkass maja,
kuna eeldasin, et see on elementaarne, seega et oleks täpne:
Väljast sisse > 10 mm krohv, 100 mm fibo, 50 mm õhuvahe,
tuuletõkkeplaat, 15 mm puitkarkass, mille vahel 150 mm kivivilla, siis
50 mm horisontaal karkass, mille vahele on pandud risti suunas eelmise
kivivilla suhtes veel 50 mm kivivilla, aurutõkkepaber, 25 mm vertikaalne
puitkarkass, 2 kihti kipsplaati.
--
Mart
Teet Eomäe
-cut-
> Minul küll NS 4.7 suudab kustutada. Väiksed agad on ainult, et server peab seda kustutamist toetama (kõik ei toeta) ja sinu messile ei tohi olla keegi vastust
> saatnud.
-cut-
Vasta mu messile ja ma proovin kustutada...
Teet.
Ott Ojamaa
Alo Raidaru
Mina ootan oma testile news.test all juba eile hommikust vastust.
Ei leia vastajat.
Aga üksi on ju raske selliseid asju testida.
Alo
Alo Raidaru
> Palun.
>
Pakun ka Sinule võimaluse, mu tänahommikune pidev kaaslane. :)