naf-nafi maja
Rynno Lohmus
Tekkis sihuke naljakas mõte maja ehitada pisut eksootilisel moel. Nimelt
tehes klassikalise nn sõrestikmaja aga villa asemel topiks vahed
vahtplasti täis ja krohviks polümeerkrohviga ära. St puit jääks ilusti
näha. Puidu enda oleks eelnevalt kaitsevahendiga üle teinud. Maja ise
peaks tulevikus teenima mind suvilana...ja majake ise pesitseks
kruusapadjal ja penole valatud plaatvundamendi peal. Mis oleks sellise
ehitusidee vead/ohud? seestpoolt lööks seinad üle nn "poola laudisega"
parimat
Rynno@tätsa.võhik
Viktor Grossmann
> vahtplasti täis
Muu kohta lambist ei oska öelda, aga sõrestiku vahele peno toppimine
niiviisi, et ühtki pragu ei jää, võib paras peavalu olla. See ju ei
vetru mitte üks raas, milline fakiir tükke nii filigraanselt välja
lõikab, et need TÄPSELT sõrestikuvahed täidaks? Iseasi kui pannagi
laiade vahedega ja praod siis makrot täis pritsida, mu meelest säherdune
lahendus küll tunduvalt kallimaks kujuneb kui traditsioonilist ja
järeleproovitud villa kasutades.
Viktor
Kill Truu
> laiade vahedega ja praod siis makrot täis pritsida, mu meelest säherdune
> lahendus küll tunduvalt kallimaks kujuneb kui traditsioonilist ja
> järeleproovitud villa kasutades.
>
Uurisin kunagi natuke seda asja.
Tlnas on firma, kes teeb vahtplastivalu kohapeal.
ca 70 m2 maja sõrestiku ümberringi(k.a. lagi ja põrand)täisvahutamine
maksaks ca 30-40 000.
Puuduseks see, et eraldub palju niiskust ja vaht tõmbub kokku ca 5%
Mu meelest on odavam, tuulekindlam, kiirem paigaldada võrreldes villa,
sõrestike, kilede, tuuletõkete jms. jamamisega.
Eriti juhul, kui saalungitena kasutada viimistlusaluseid plaatmaterjale.
Näiteks niiskuskindel OSB, mis väljapool lakkida nt. paadilakiga ja
seespool katta muu meeldiva viimistlusega. Saab peaaegu hermeetiline,
soe, veekindel ja kerge asi, millel vundamendiks piisab neljast munakast.
Ventilatsioonisüsteem peab muidugi ülihea olema.
Viktor Grossmann
> Puuduseks see, et eraldub palju niiskust ja vaht tõmbub kokku ca 5%
> Mu meelest on odavam, tuulekindlam, kiirem paigaldada võrreldes villa,
Kõik kena, aga kui vaht tõmbub 5% kokku, kust siis see hermeetilisus või
tuulekindlus tuleb? Kui mul on karkassipostid näiteks 1m vahega, siis
peale vahu kokkutõmbamist leian iga posti kõrvalt 2,5cm laiuse prao? Kui
leiab aset kokkutõmbumine, siis toimub see ju igas suunas. Mistahes
soojustusmaterjali esmane tingimus on, et see EI TOHI kokku tõmbuda ega
vajuda ei tahenemisel ega aja jooksulgi.
Või olen ma millestki valesti aru saanud?
Viktor
Mart
On mingeid penoplokkemis hiljem betooni täis valatakse. Aga ma ei saanud
aru, kuidas see krohvimine peaks toimuma, et puit veel näha ka jääks?
--
Mart
Toomas Soome
> Uurisin kunagi natuke seda asja.
> Tlnas on firma, kes teeb vahtplastivalu kohapeal.
> ca 70 m2 maja sõrestiku ümberringi(k.a. lagi ja põrand)täisvahutamine
> maksaks ca 30-40 000.
> Puuduseks see, et eraldub palju niiskust ja vaht tõmbub kokku ca 5%
> Mu meelest on odavam, tuulekindlam, kiirem paigaldada võrreldes villa,
> sõrestike, kilede, tuuletõkete jms. jamamisega.
> Eriti juhul, kui saalungitena kasutada viimistlusaluseid plaatmaterjale.
> Näiteks niiskuskindel OSB, mis väljapool lakkida nt. paadilakiga ja
> seespool katta muu meeldiva viimistlusega. Saab peaaegu hermeetiline,
> soe, veekindel ja kerge asi, millel vundamendiks piisab neljast munakast.
> Ventilatsioonisüsteem peab muidugi ülihea olema.
>
ja kui järjekordne tuulispask tuleb siis lehvitad majale:)
toomas
--
The price one pays for pursuing any profession, or calling, is an intimate
knowledge of its ugly side.
-- James Baldwin
Kill Truu
Mistahes
> soojustusmaterjali esmane tingimus on, et see EI TOHI kokku tõmbuda ega
> vajuda ei tahenemisel ega aja jooksulgi.
> Või olen ma millestki valesti aru saanud?
>
Viktorile
Pole siin miskit arusaamisega. Kõik on õige.
Asi seepärast tegemata ongi. Üks lahendusi oleks nt. sisemine saalung
teha demonteeritav, kaetuna kilega, et vaht lahti tuleks ja siis
tekkinud praod makrofleksiga täita. Asi läheb keerulisemaks ja
kallimaks. Aga unistada-arutleda ju võib.
Toomasele
Miami-tormidele ei pea miski vastu, kuid kodumaisele peaks asi ikka
vastu pidama. See munakajutt oli illustreeriva eesmärgiga viiteks, et
vundament sellisel onnil ei pea olema liiga massiivne. Eks konstruktorid
peavad oma teadmistega asjast ikka üle käima.
kill
Hendrik Karilaid
news:41b3651c$1...@news.estpak.ee...
> vahtplasti täis ja krohviks polümeerkrohviga ära. St puit jääks ilusti
> näha. Puidu enda oleks eelnevalt kaitsevahendiga üle teinud. Maja ise
alaloogilist lahendust siseviimistluses. Umbes nii, et kruvin peno plaadi
paksused liistud kipsi külge, panen plaadid nende vahele, katan aurutõkke ja
pambustapeediga ning panen liistust laiemad dekoratiivsed lauad siis
liitekohtadesse peale. Tulemus oleks pidanud jääma kah midagi sellist, et on
nagu katusesarikad, mille vahel on sein. Ruum oli niikuinii seest talasid
täis.
Et kui odavat lahendust taga ajad, siis hakka ühest nurgast püstiste taladega
ehitama surudes paksud penoplaadid kahe vahele ja pannes väljapoolt tala
servast laiem laud peale, mis jääp plaadi serve T kujuliselt katma. Teisepoole
lööd tugilauad diagonaalselt üle ühe või mitme püsttala vaheldumiisi
(\/\/\/\). Nii jääb sein jäik ja nende diagonaalsete laudade peale annab ka
sisevoodrit kruvida. Väljapoolt krohvid peno üle ja jääb tõesti mulje, et
kivisein on laotud püstiste palkide vahele.
Mina isiklikult teeksin sellise onni pealt vaates ümara lõikega. Nii saab
seina pindala kohta kõige rohkem ruumi pindala. St. tuleb odavam. Katuse
konstruktsiooni tugevust on lihtsam tagada ja igasugu soojakaod on väiksemad
ruumala kohta. Tuleb omapärasem kah.
Hendrik
Kuno Talimaa
"Kill Truu" <ki...@eenet.ee> kirjutas sõnumis news:cp121i$1ng0$1...@news.eenet.ee...
> Näiteks niiskuskindel OSB, mis väljapool lakkida nt. paadilakiga ja seespool
> katta muu meeldiva viimistlusega. Saab peaaegu hermeetiline, soe, veekindel ja
> kerge asi, millel vundamendiks piisab neljast munakast.
> Ventilatsioonisüsteem peab muidugi ülihea olema.
See tähendaks, et talvel istud väga kuivas ruumis, mille niiskus pole inimesele
elamiseks talutav.
kt
>
Olavi
>
> Tere
>
> Tekkis sihuke naljakas mõte maja ehitada pisut eksootilisel moel. Nimelt
> tehes klassikalise nn sõrestikmaja aga villa asemel topiks vahed
> vahtplasti täis ja krohviks polümeerkrohviga ära. St puit jääks ilusti
> näha. Puidu enda oleks eelnevalt kaitsevahendiga üle teinud. Maja ise
puit jääb sissepoole või väljapoole näha? kui väljapoole, siis mädaneb
ju ära, kaitseaines üksnes pikendab seda protsessi. Aga kõik sõltub
sellest, kui kauaks seda maja üldse plaanitakse. Ja ega süvaimmutatud
puitmaterjal ka just odav pole.
Olavi
Jan-Erik Moon
news:41B45077.B7AE9A05@nospam_aetec.ee...
> puit jääb sissepoole või väljapoole näha? kui väljapoole, siis mädaneb
> ju ära, kaitseaines üksnes pikendab seda protsessi. Aga kõik sõltub
Ei saa täpselt aru miks see puit ära mädanema peaks seal? Ainult seetõttu,
et ta on külgedelt umbne? Mina näen antud lahenduse probleeme ainult selles,
et tihedust on raske saavutada sest puit vahtplasti vahel mängib ning läbi
sellise seina on kuradi lihtne majja sisse minna :) Kohapeal vahtplasti
tegemine tuleb muidugi kohe ära unustada ainult ning kasutada vahtplasti
plaate mis on seisnud 2-3 aastat, need on oma kahanemised ära kahanenud.
Jan
Vootele Voit
> ...villa asemel topiks vahed vahtplasti täis...
ma kardaks sellise maja tuleohtlikkust.
isegi kui kasutada sellist penoplasti, mis (hästi) ei põle,
tekib tulekahju korral kohutavas koguses mürgist tossu.
makrofleks muide süttib sädemest ja põleb korralikult.
--
vootele
Tanel Pőlts
kust see peno sul välja paistma jääb, et nii lambist kohe põlema läheb?
"Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote in message
news:41b4688f$1...@news.estpak.ee...
Vootele Voit
> kust see peno sul välja paistma jääb, et nii lambist
> kohe põlema läheb?
ka kivimajades juhtub tulekahjusid. kahjuks.
merivälja (või oli pirita) kooli sein läks ka põlema
nagu säraküünal. vana maja oli soojustatud penoga
ja üle krohvitud. leek läks hirmsa kiirusega alt üles
katuseni välja. pärast käis kraaklemine ehitajate ja
penomüüjate vahel, kes süüdi on, kas materjal või
valed ehitusvõtted. tulemus oli see, et mõlemalt
poolt oli kõik "nagu peab", aga sellegipoolest põles.
küsimus pole tegelikult ka selles, kas peno ise läheb
põlema või lähevad kardinad ja siis peno.
probleem selles, et kui tuli kiiresti levib ja mürgist
tossu levitab, siis ei saa sealt majast kedagi ega
midagi evakueerida.
--
vootele
Toomas Soome
>
> merivälja (või oli pirita) kooli sein läks ka põlema
> nagu säraküünal. vana maja oli soojustatud penoga
> ja üle krohvitud. leek läks hirmsa kiirusega alt üles
> katuseni välja. pärast käis kraaklemine ehitajate ja
> penomüüjate vahel, kes süüdi on, kas materjal või
> valed ehitusvõtted. tulemus oli see, et mõlemalt
> poolt oli kõik "nagu peab", aga sellegipoolest põles.
>
enne seina panemist võtad ehitajalt ja materjali tarnijalt allkirja et
materjal ei põle ja kui põleb, siis nemad katavad kahjud ja siis lähed
tulemasinaga hunniku juurde..... :)
toomas
--
Tom's hungry, time to eat lunch.
Rynno Lohmus
Tere
Plaanis oleks analoogne maja nagu on olen mõnel pool saksamaal näinud
sõrestikmaja prusside vahed (diagonaalidega tugevdatud) on telliskive
täis laotud (kahjuks ei tea kuidas seda tehnikat kutsutakse- midagi
saab aimu:
http://www.fp.rdg.ac.uk/sociology/data/images/tours/town/old%20house%202.jpg
http://www.gimmelwald.com/pics/rothenburg/rothenburg3.jpg
). Mina tahaks lüüa 2 kärbest ühe hoobiga-soojustada ja saada ka
dekoratiivse onni. Peno plaanisin vahuga kinnitada. Siis prussidele teip
peale ja krohvida peno ära nii et puitu ära ei mäkerda. Ja maja peaks
kannatama ka aastaringset seeselamist.
parimat
rynno
Hendrik Karilaid
> http://www.gimmelwald.com/pics/rothenburg/rothenburg3.jpg
> ). Mina tahaks lüüa 2 kärbest ühe hoobiga-soojustada ja saada ka
> dekoratiivse onni. Peno plaanisin vahuga kinnitada. Siis prussidele teip
> peale ja krohvida peno ära nii et puitu ära ei mäkerda. Ja maja peaks
> kannatama ka aastaringset seeselamist.
lihtne ilmastikukindlaks teha. Parem võta sellised 5x10cm püst-talad ja topi
10cm vahtplastplaadid vahele. Pole vaja midagi liimida, las olla vabalt. Siis
võtad mädanemiskindlaks töödeldud lauad (kas immutatud või kuumtöödeldud),
näiteks 10cm laiad ning katad talad servade pealt ära. See katab siis peno
serva ära, jääb T kujuliselt hoidma ja jätab selle tuulekindlaks ka siis, kui
plast peaks kokku tõmbuma või puit mängima. Vajadusel saab aastate pärast neid
laudu ka vahetada, kui ajahammas purema hakkab, ning kandev konstruktsioon
jääb puutumata. Ning täpselt need samad lauad saad panna ka ristipidi ja
diagonaalis nii sissepoole, kui ka väljapoole, et seina jäigana hoida, ning
jääbki täpselt selline asi, nagu pildil, kui näha jääv peno pind ära krohvida.
Kui sein seestpoolt mingi plaatmaterjaliga või laudadega ära katta, siis ma
jätaks seal risti lauad ära, et jääks maast-laeni tuulutusvahe taha, mis
diagonaalis üle talade jookseks. Peaks olema maksimaalselt odav lahendus ja
lihtne teostada.
Hendrik
Hendrik Karilaid
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message
news:41b424b3$1...@news.estpak.ee...
> Mina isiklikult teeksin sellise onni pealt vaates ümara lõikega. Nii saab
> seina pindala kohta kõige rohkem ruumi pindala. St. tuleb odavam. Katuse
> konstruktsiooni tugevust on lihtsam tagada ja igasugu soojakaod on väiksemad
> ruumala kohta. Tuleb omapärasem kah.
pidades. Nimelt on maja üheks kallimaks elemendiks vundament. Kuid miks peab
see kindlasti kivist olema? Kui keldrit tahad (n. kaminasaali ja sauna), siis
nelakandilise maja puhul tekib pinnase surve probleem ja siis on kivivundament
ise-enesest mõistetav. Aga kui maja (eriti vundament) on ümara lõikega, siis
puitsõrestikseina keldri põrandast katuseni ja altpoolt maapinda katad
lihtsalt rohkem penoga ära ja jätad talad seestpoolt hingama. Huvitav, mis
sellise lahenduse miinusteks võiks olla?
Penovaimustuses võiks ju seda lausa katusekattematerjalina kasutada ;)
Hendrik
pp
> kahjuks ei tea kuidas seda tehnikat kutsutakse
Sakslased ütlevad taoliste majade kohta kohta "Fachwerkhaus".
p
Altzz
> Hendrik
Altzz
Hendrik Karilaid
news:41b57e77$1...@news.estpak.ee...
> > Penovaimustuses võiks ju seda lausa katusekattematerjalina kasutada ;)
peale mätas panna, siis oleks tõeline naf-naf maja :D
Et siis madala kaldega murukatus või üldse terass-katus.
Hendrik
keto...@search26.com
Aimur
>
> Tekkis sihuke naljakas mõte maja ehitada pisut eksootilisel moel.
> Nimelt tehes klassikalise nn sõrestikmaja aga villa asemel topiks
> vahed vahtplasti täis ja krohviks polümeerkrohviga ära.
See pole eriti loodussõbralik, vahtplast jms. Kui juba eksootilisel
moel, siis võiks pigem nii:
http://www.zpok.hu/inforse/12b.html
A
Altzz
> > Varesed söövad ära ja tihased tassivad pesadesse sinu penost kastuse :-)
> Einoh muidugi. Katmata kujul ei peaks ta ju päikeselegi vastu. Aga kui sinna
> peale mätas panna, siis oleks tõeline naf-naf maja :D
> Et siis madala kaldega murukatus või üldse terass-katus.
> Hendrik
Puitsõrestik oleks ntx vineerist (äästi paksust) ja katust polegi nagu eraldi vaja.
Ainus asi, mida sinna iglusse hetkel ära ei kujuta - kuidas kautsele korsten ja
antenn orgunnida, ilma et asi kaevunud klaabu moodi välja ei paistaks :-)))
Altzz
Hendrik Karilaid
> Kõikse 'põnevam' oleks sihukene maja iglu vormis. Täitsa sexi lahendus ihmo.
> Puitsõrestik oleks ntx vineerist (äästi paksust) ja katust polegi nagu
eraldi vaja.
No ei tea. Nähtava sõrestiku puhul oleks ta üsna pooliku arbuusi moodi -
triibuline. "Tsuksimaja" stiilis asja jaoks poleks üldse sõrestikku vaja, kuna
see vorm on ise-enesest stabiilne ja ennast tugevaks suruv (st. ei esine
tõmbavaid pingeid, mis võiks pragusid tekitada või midagi lahti rebida). Siis
tuleks kohale kutsuda just see penoplastivalu tegev firma. Või teise variandi
puhul teha kerg-kraanul-betooniga...
Ei tule praegu meelde selle ahtitekti nimi, kes selle töövõtte leiutas, kuid
põhimõtteliselt puhutakse sellised majad täis, nagu õhumull. Kõigepealt
valatakse põrand. selle peale laotatakse kummimembraan, mis servadest põranda
külge kruvitakse, mis siis betooniga kaetakse. Õigel hetkel, kui betoon enam
ei voola, siis hakatakse membraani alla õhku pumpama, kuni lõpuks muna püsti.
Hiljem ehita sinna alla mida tahes ja peale võid muru kasvama panna.
> Ainus asi, mida sinna iglusse hetkel ära ei kujuta - kuidas kautsele korsten
ja
> antenn orgunnida, ilma et asi kaevunud klaabu moodi välja ei paistaks :-)))
Korsten tuleks jah teha eraldi, eemale ja antenn selle külge. Või siis jätta
katusele lihtsalt auk ja ahi/kamin selle alla. Et korsten katusest kõrgemale
ei peaks ulatuma, siis võib selle ümber teha väikese õõnsuse, kus õhukeeris
suitsu pinnast lahutab. Või siis kogunisti sisehoov suurema augu alla.
Hendrik
Kill Truu
ilma et asi kaevunud klaabu moodi välja ei paistaks :-)))
> Altzz
No mis sel Klaabul viga?
Igavesti vahva sell!
Ja kui juba minna sellisele ekstreemsele konstruile, siis täie rauaga.
Kill
Andres Lips
> Ei tule praegu meelde selle ahtitekti nimi, kes selle töövõtte leiutas,
kuid
> põhimõtteliselt puhutakse sellised majad täis, nagu õhumull. Kõigepealt
> valatakse põrand. selle peale laotatakse kummimembraan, mis servadest
põranda
> külge kruvitakse, mis siis betooniga kaetakse. Õigel hetkel, kui betoon
enam
> ei voola, siis hakatakse membraani alla õhku pumpama, kuni lõpuks muna
püsti.
> Hiljem ehita sinna alla mida tahes ja peale võid muru kasvama panna.
Mõtlesid midagi sellist?
http://www.ehitaja.ee/?lang=est&show=artiklid&id=15
--/--
Kolm venda – David, Barry ja Randy South – ehitasid 1975. aastal ja
patenteerisid samaaegselt esimese, uue tehnoloogia järgi valmistatud
monoliitse raudbetoonist kupli.
--/--
Tööprotsessi on artiklis ka põgusalt kirjeldatud.
Päris muhe.
Eestis selliseid elumaju vist siiski pole...
Andres
Olavi
>
> Ei saa täpselt aru miks see puit ära mädanema peaks seal? Ainult seetõttu,
> et ta on külgedelt umbne? Mina näen antud lahenduse probleeme ainult selles,
märg puit mädaneb, see nagu teada-tuntud fakt. Täpselt nii, nagu väline
voodrilaud ära kõduneb, hakkavad ka need kandepostid mädanema. Kui
voodrilauad saab (suhteliselt) odavalt ja lihtsalt asendada, siis maja
püsti hoidvad postid...
Olavi
Joel Kuusk
Andres Lips kirjutas:
Hmm... Erinevalt Hendriku kirjeldatust betoneeriti need Muuga sadama kuplid
siiski *seestpoolt*, nii et membraan jäi lõpuks kõige välimiseks kihiks
ilmastiku eest kaitseks.
--
Joel
Heiko Vainsalu
Õlepallimajad nagu meerika mandril üpris popid. Seda eriti rohlise
ilmavaatega inimeste seas. Ja mis kõikse veidram, siis pannakse neid
püsti lausa Kanda-maal, kus kontinentaalne kliima (suvel pea +40 ja
talvel mõnus -40 tselsiuse skaalal). Väidetavalt peavad ilusti vastu.
Veider, et Eestis pole veel ühestki katsetusest kuulnud. Siin on ilge
jama niiskusega (pallid peaksid ju kuivaks jääma) aga muidu võiks täitsa
pädevad majad olla... imho
Keegi teab midagi säärasest katsetusest?
--
Heiko
Quantum Mechanics is God's version of "Trust me."
Hendrik Karilaid
news:41b5c0da$0$3114$bb62...@diablo.uninet.ee...Midagi taolist jah. Mina nägin kuppelmajade kohta mingit dokumentaalfilmi.
Selles näidati kõigepealt, kuidas mingid tegelased (vist oli 60-datel)
kinnisideeks saanud kuppelmaja teostasid. Kui õieti mäletan, siis see tehti
sobivaks vormitud pinnasekuhja peale pritsbetooniga ja pärast kaevati alt
tühjaks. Filmi lõpupoole oli juttu uuemast tehnoloogiast, kus nagu
"betoonimull" täis puhuti. Mälu järgi pumbati just peale betooni valamist.
Mäletan, et idee autor nägi kurja vaeva, et tõestada selle tehnoloogia
töökindlust. Alul arvati, et betoon on selleks liiga raske. Meelde jäi ka see,
et armatuur polnud vajalik ja seina paksus moodustub automaatselt sobiv -
ülalt õhem ja alt paksem.
Aga pakun, et selline tehnoloogia pole igal pool sobiv. Vaja kindlaid
tingimusi ja õige koostisega betooni. Meie kliimas on vaja soojustust kah ja
siin tõesti nii lihtsam, et toimetad seespool, vormid madala rõhu all
penoplasti kihi, ning siis selle külge armatuuriga betoonkooriku. Armatuur on
vajalik, kui tahad rohkem ruumi, muidu peab seina kalle maadligi olema
piisavalt suur, et raskusjõud hoiaks seina koos. Ilmselt saab armatuuri abil
seina õhema kah teha.
Ise vist kogu maja selliselt ei ehitaks, kuid katuse võiks sellise tehnoloogia
abil pumbata küll. Või miks mitte jättagi kile kuppel kerge rõhu alla katuseks
;)
Hendrik
Rein Padar
postvundamentidele! igale liiprile vähemalt 3 posti! ca 3 m 1 liiper!
Mittevägavanad ja kasutatud saab odavalt ca 50kr liiper
EVR(eestivaguniremont)
EKR(eestikuningriiigiraudteeOT ist das)
Rnews:41b56cda$1...@news.estpak.ee...
Rein Padar
pidevalt mädaneb!
R
"Olavi" <olavi@nospam_aetec.ee> wrote in message
news:41B5C4FD.2346BF05@nospam_aetec.ee...
john smith
>
> Õlepallimajad nagu meerika mandril üpris popid. Seda eriti rohlise
> ilmavaatega inimeste seas. Ja mis kõikse veidram, siis pannakse neid
> püsti lausa Kanda-maal, kus kontinentaalne kliima (suvel pea +40 ja
> talvel mõnus -40 tselsiuse skaalal). Väidetavalt peavad ilusti vastu.
> Veider, et Eestis pole veel ühestki katsetusest kuulnud. Siin on ilge
> jama niiskusega (pallid peaksid ju kuivaks jääma) aga muidu võiks täitsa
> pädevad majad olla... imho
Vaata parem britisaarte tegemisi. Neil seal niiskust jätkub. Selle
liigniiskuse tõttu teevad nad vundamente teisiti (sokkel kõrgemal) ja
krohvivad väljast mitte savikrohviga vaid lubjakrohviga. Ülejäänud
tehnoloogia on sama.
> Keegi teab midagi säärasest katsetusest?
Eestis tehti Soomaa kanti miski väikeehitis põhupaki tehnoloogial.
Ajakirjanduses oli ääriveeri juttu. Vähestelt piltidelt paistis et
vundament oli kõrgetest postidest, selle peale oli tehtud majasuurune
mustpõrand ja siis oli hakatud seinu laduma. Jutust ei selgunud kas
kasutati "stressitud seina" või postkarkass ja põhupakitäide tehnoloogiat.
a
john smith
> Midagi taolist jah. Mina nägin kuppelmajade kohta mingit dokumentaalfilmi.
> Selles näidati kõigepealt, kuidas mingid tegelased (vist oli 60-datel)
> kinnisideeks saanud kuppelmaja teostasid. Kui õieti mäletan, siis see tehti
> sobivaks vormitud pinnasekuhja peale pritsbetooniga ja pärast kaevati alt
> tühjaks. Filmi lõpupoole oli juttu uuemast tehnoloogiast, kus nagu
> "betoonimull" täis puhuti. Mälu järgi pumbati just peale betooni valamist.
> Mäletan, et idee autor nägi kurja vaeva, et tõestada selle tehnoloogia
> töökindlust. Alul arvati, et betoon on selleks liiga raske. Meelde jäi ka see,
> et armatuur polnud vajalik ja seina paksus moodustub automaatselt sobiv -
> ülalt õhem ja alt paksem.
> Aga pakun, et selline tehnoloogia pole igal pool sobiv. Vaja kindlaid
> tingimusi ja õige koostisega betooni. Meie kliimas on vaja soojustust kah ja
> siin tõesti nii lihtsam, et toimetad seespool, vormid madala rõhu all
> penoplasti kihi, ning siis selle külge armatuuriga betoonkooriku. Armatuur on
> vajalik, kui tahad rohkem ruumi, muidu peab seina kalle maadligi olema
> piisavalt suur, et raskusjõud hoiaks seina koos. Ilmselt saab armatuuri abil
> seina õhema kah teha.
>
> Ise vist kogu maja selliselt ei ehitaks, kuid katuse võiks sellise tehnoloogia
> abil pumbata küll. Või miks mitte jättagi kile kuppel kerge rõhu alla katuseks
> ;)
Kaasajal tehakse seda lihtsalt tehnoloogilisemalt.
http://www.monolithic.com/
a
tanel
google-> "ELAMUs"
Andres
> >
> > Ei saa täpselt aru miks see puit ära mädanema peaks seal? Ainult
seetõttu,
> > et ta on külgedelt umbne? Mina näen antud lahenduse probleeme ainult
selles,
>
> märg puit mädaneb, see nagu teada-tuntud fakt.
kui vahepeal saab ära kuivada siis ei mädane
> Täpselt nii, nagu väline
> voodrilaud ära kõduneb
Mu vanemate (palk)maja laudvooder peaks kohati oma 70 aastat vana olema.
Päikese eest varjatud kohad säilivad eriti kaua.
AndresV
Olavi
>
> kui vahepeal saab ära kuivada siis ei mädane
ei ole nii, seened hakkavad lagundama üsna ruttu, vist isegi tundide
jooksul. Lihtsalt puidu kiire kuivamine ei võimalda seentel nii kiirelt
areneda ja puidu lagunemine kestab kauem. Teatud juhtudel võib see kauem
kestmine olla piisavalt kaua, et poleks enam probleemiks. Näiteks
välisvoodri lauad. Isegi kui need on kaotanud poole oma esialgsest
tugevusest, täidavad nad endiselt oma ülesannet ja näevad suhteliselt
head välja. Aga kui maja püsti hoidev post kaotab poole tugevusest,
siis mis juhtub?
Olavi
Tõnis Varjas
Tartu avatud vahhvärk :)
Tõnis
tanel
Tõnis Varjas
tanel wrote:
Ei ei
See õige asi on pildistaja selja taga
Pildil olev asi on meil sihuke vana maja müüri külge poogitud tekno -
klaas ja metall.
Selja taha jääb aus 1800 midagi ehitatud puitvahhvärk tellislaotisega,
see sügis vahetasime mädand puitosa välja ja ladusime tellised uuesti
tagasi.
Tõnis
Kalvi Teldre
> Vootele Voit <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote:
>
>>merivälja (või oli pirita) kooli sein läks ka põlema
>>nagu säraküünal. vana maja oli soojustatud penoga
>>ja üle krohvitud. leek läks hirmsa kiirusega alt üles
>>katuseni välja. pärast käis kraaklemine ehitajate ja
>>penomüüjate vahel, kes süüdi on, kas materjal või
>>valed ehitusvõtted. tulemus oli see, et mõlemalt
>>poolt oli kõik "nagu peab", aga sellegipoolest põles.
>>
>
>
> enne seina panemist võtad ehitajalt ja materjali tarnijalt allkirja et
> materjal ei põle ja kui põleb, siis nemad katavad kahjud ja siis lähed
> tulemasinaga hunniku juurde..... :)
Selleks pole allkirja vaja vaid peab olema projekt. Projektis on
tulepüsivused sees ja muud vajalikud nõuded. Kuid vahtplaste tehakse ka
mittepõlevaid ja need ajavad vaid mürgist tossu.
Kalvi