Hüdrofoor
Madis Raidaru
saab? Kas see kui kaev majast kaugel on ka imemissügavust mõjutab?
Madis
Toomas Kordemets
> Üldiselt õhu rõhk üle 10 m ei luba imeda. Spetsiaalse otsikuga (ejektoriga)
> saab kasuteguri langusega ka rohkem imeda (15 m sügavuselt).
> Soovitan, et kui imemine, müra või soojustamine on probleemiks, kasuta
> hoopis uputavaid keerispumpasid. Nad on veits kallimad, kuid probleeme
> tunduvalt vähem.
> NB! imemissügavus tähendab siin vertikaalset sügavust, mitte toru pikkust.
Kuidas nende uputatavate pumpadega süsteemi kasutamismugavus on? Kui mul
on maamaja, kus pidevalt kedagi ei ela, uputan pumba kaevu ja seal ei
tohiks tal külm hakata. Aga toru külmub ikka läbi. Kas sellistel
pumpadel on miski tagasivooluklapp, mis ei lase toru tühjeneda või on
võimalus lasta vesi välja? Kas sellist pumpa peaks kombineerima paagiga,
et kraanist mugavalt ja reguleeritava survega vett lasta? Kas pumpa
käivitab mingi automaatika?
T...@vahest.maal.ja.obusega
Viktor Grossmann
> hüdrofoor majja ja punp kaevu, kaev ise on umbes 40 m sügav + veel trass
> majani.
>
> --
> Mart
Siin ei ole ju mingit dilemmat, 40 m sügavusest vett ei ole võimalik imeda,
seega jääb majas olev pumbavariant mängust välja.
Viktor
Viktor Grossmann
>on maamaja, kus pidevalt kedagi ei ela, uputan pumba kaevu ja seal ei
>tohiks tal külm hakata. Aga toru külmub ikka läbi. Kas sellistel
>pumpadel on miski tagasivooluklapp, mis ei lase toru tühjeneda või on
>võimalus lasta vesi välja? Kas sellist pumpa peaks kombineerima paagiga,
>et kraanist mugavalt ja reguleeritava survega vett lasta? Kas pumpa
>käivitab mingi automaatika?
Kasutusmugavus? Mina keeran kraani, vesi tuleb täpselt ühtmoodi, asugu pump
siis majas, kaevus või kus iganes. Pump teeb oma tööd omapäi ja mina ei tea
sest midagi, vähemalt viimased 5 aasta pole teadnud.
Aga veidi tõsisemalt rääkides toon välja erinevused punkthaaval niipaljukest
kui neid üldse on:
1. Pump ei külmu kummalgi juhul (majas asuv pump võib seda siiski teha kui
kütmata ruumis paikneb)
2. Toru külmub läbi mõlemal juhul, sest trass on alati vett täis. Selle eest
hoolitseb põhjaklapp. Trass rajatakse külmumispiirist sügavamale ja muret
pole.
3. Vaid hooajalisel kasutamisel tuleb trassi tühjendamiseks põhjaklapp lahti
päästa, see tähendab mõlemal juhul imitoru/pumba kaevust välja tõstmist või
hehee enda kaevu sukeldumist. (hm ma ei tea, kas on liikvel ka põhjaklappe,
mida saaks mingist nöörist-trossist sikutades valla päästa, analoogiliselt
tuletõrjeauto imitoru põhjaklapiga. Sel juhul oleks asi lihtsam.)
4. Pumbaga võib kombineerida paagi küll, kuid viimane võtab palju ruumi,
samuti on vaja sedagi kaitsta külmumise eest. Isiklikult mulle ei meeldi ka
see, et paagis läheb vesi pikapeale liisuma, eriti vähese tarbimise korral.
Ilmselt parem on pumba kombineerimine hüdrofooriga, mis võtab vähem ruumi,
ühtlustab survet ja kaitseb hüdrolöökide eest pumba käivitumise hetkedel.
5. Kui lahendus teha veemahuti-paagi baasil, siis on võimalik ka pumba
käsitsilülitamine (ja hoidku selle eest, et pumpa õigel ajal välja
lülitamast ei unusta). Igal teisel juhul pole ilma automaatikata asi
mõeldav.
6. Majasisene pump teeb müra, kaevusisese müra pole elamises kuulda
7. Majasisese pumbaga saab vee kätte kuni 8 m sügavuselt, sellise sügavuseni
on võimalik valida, sügavama veehorisondi korral pole valikut, tuleb
kasutada põhjaveepumpa.
8. Põhjaveepump vajab tööks lisaks veetrassile ka elektrit
9. Majasisene pump ehk nn veeautomaat on tegelikult pump, hüdrofoor ja
automaatika üheskoos ja hind seetõttu odavam, põhjaveepumba korral tuleb
nimetatud jupid ükshaaval osta ja see läheb minu arvestuste järgi ca poole
kallimaks.
Saigi vist tähtsam üles loetud, endal on majasisene veeautomaat ja kui
peaksid selle kasuks otsustama, siis soovitus: too plastist imitoru ja
põhjaklapp, mis komplektiga kaasas, viska kohe hästi kaugele. Need
aiakastmiseks mõeldud. Püsivama lahenduse saamiseks tuleb põhjaklapiks mingi
korralik messingist, vasest või roostevabast materjalist klapp panna, muidu
hakkad igal nädalal kaevus pusima.
Viktor
Valdo Praust
In article <3cb15e2d$1...@news.estpak.ee>, kal...@et.ee says...
>Üldiselt õhu rõhk üle 10 m ei luba imeda. Spetsiaalse otsikuga (ejektoriga)
>saab kasuteguri langusega ka rohkem imeda (15 m sügavuselt).
>Soovitan, et kui imemine, müra või soojustamine on probleemiks, kasuta
>hoopis uputavaid keerispumpasid. Nad on veits kallimad, kuid probleeme
>tunduvalt vähem.
>NB! imemissügavus tähendab siin vertikaalset sügavust, mitte toru pikkust.
10 m kõrguste vahet on ideaalvariant ja toimiks juhul, kui pump annaks
absoluutset vaakumit (meie kohal asuv õhusammas avaldab ca 1 atm õhurõhku,
mille annaks 10 m veesammast ehk ka 760 mm elavhõbedasammast). Kuna pump seda
ei anna, on reaalne kõrguste vahe (pump vs veetase) ehk siis praktikas toimiv
imemissügavus 6-7 m, maksimum 8.
Parimat,
Valdo Praust