soojussõlm
Ylar
Kas keegi teab soovitada firmasid, mis tegelevad soojussõlmede müügi ja
paigaldusega suurtele majadele st siis korterelamutele (55 korterit). On
kellegil olnud kokkupuuteid uue moodsa soojusvahetiga automaatiseeritud
soojussõlmega. Olen kuulnud, et on olemas mitu süsteemi: üks on nn
poolik süsteem st. kasutab kaugkütte vett radiaatorite soendamiseks ja
teine, mis kasutab lokaalset vett, mida omakorda soendatakse siis
soojusvahetis (sinna tuleb siis ikkagi kaugküttest vesi). Või oleks
üldse mõtekam paigaldada oma lokaalne gaasikatlamaja (gaasitrass jookseb
majja sisse). Nimelt on plaanis väljavahetada vana ja amortiseerunud
soojussõlm uue moodsa vastu. Eesmärk on ka kindlasti vähendada
küttekulusid st hoida kokku temperatuuride kõikumisest tulenevatelt
ülekütmistelt ja samas hoida ka majas stabiilset temperatuuri.
Kõik soovitused ja arvamused teretulnud.
Ette tänades,
Ülar
Kalvis
Kaugküttega köetavat kütteelementi on vaja maja tarbevee soojendamiseks. Kui
seda modifitseerida (õigemini sinna kõrvale ehitada uus) siis saab sinna
juurde panna elektrikütte, gaasikütte jne. Muidugi tuleb see element vastava
valmidusega ehitada.
Üldiselt soojasõlm on keeruline asi, võta ühendust projekteerijaga. Temale
esitad ka oma küsimused.
Siiski megakalleid ja imeasju soojasõlme panna ei tasu, sest maja
küttekulude kokkuhoid ei teki mitte massiliselt soojasõlmest vaid
korteritest. Investeeri parem korteri radiaatoritele termostaadid
(termostaat lõpetab üleköetud korterid) ja ole nõus tavalise soojussõlmega.
Muidugi valesti reguleeritud soojasõlmega võib per korter küttekulud
kahekordseks saada nagu nalja.
Kalvi
"Ylar" <yla...@hotmail.com> wrote in message
news:3CE9F372...@hotmail.com...
Maaks
või eraldi süsteem
Esimesel juhul ringleb su majas sama vesi mis trassis, segatuna majast
tagasituleva süsteemiga. Segajaks on siis kas elevaator/ejektor pump või ka
uuematel segamispump.
Soe tarbevesi tehakse eraldi soojusvahetis (kui on 2-e torusüsteem).
Teisel juhul käib vesi trassi vesi läbi soojusvaheti, milles soojendatakse
maja küttesüsteemi vesi. Sooja tarbevee jaok on täiendav soojusvaheti.
Kui on 4-torusüsteem (majja tuleb nii küte kui ka soe vesi väljastpoolt)
siis sooja tarbevee soojusvaheti puudub.
Odavaim viis soojussõlme rekonstrueerida, on paigaldada soojale tarbeveele
uus soojusvaheti (vana on reeglina kiirboiler), küttesüsteemile segamispump,
reguleerklapp (elevaatori asemele) ja kogu see kupatus täiendavalt
automatiseerida.
Automaatika peab: hoidma soojavee temp ~55°C, hoidma maja küttegraafikut
(vanadel majadel reeglina projekteeritud 95/70) sõltuvalt välisõhu
temperatuurist, võimaldama seda reguleerida.
Reeglina paigaldatakse ka soojusmõõtja, kui seda veel ei ole.
Siis veel seda, et soojussõlm, nii uus ja uhke kui tahes, ei hoia soojust
kokku. Kokkuhoid tuleb ainult reguleerimise arvelt + võib olla väiksemad
energiakulutused pumpadele.
Soojussõlmi müüvad ilmselt paljud firmad, ise olen kokku puutunud LPM-iga:
copy-paste:LPM-Balti AS
Pärnu mnt 160a, 11317 TALLINN
(0) 6508740
Reg. nr. 10031562
l...@lpm-balti.ee
http://www.lpmgroup.com
Kütteseadmed ja -süsteemid
automaatika
keskküte
soojusseadmed
LPM-Balti AS
Pärnu mnt 160a, 11317 TALLINN (0) 6508740
faks (0) 6508749
l...@lpm-balti.ee
lpm....@lpmgroup.com
http://www.lpmgroup.com
Soojusseadmed
konsultatsioon
soojussõlmed
LPM-Balti AS
Pärnu mnt 160a, 11317 TALLINN (0) 6508740
faks (0) 6508749
l...@lpm-balti.ee
lpm....@lpmgroup.com
http://www.lpmgroup.com
Maaks
Ylar
Olen siin mõtetes 3 vahel st: gaasikatlamaja ((hind on nähtavasti see mis
välistab antud elemendi + tulevikus (võibolla juba praegu) kehtima hakkavad
saastemaksud)); segamisega süsteem ja sõltumatu e. eraldi süsteem. Segamisega
süsteemi kasuks räägib nähtavasti hind... automaatika+pump+mõned üleminekud ja
kraanid .. palju see ikka maksab.
Aga siiski.. kas sõltumatul ja siis sõltuval süsteemil (kaugkütest) on peale
kaugkütte vee ringlimise/mitteringlemisele mingeid muid suuri erinevusi, mis
räägiksid ühe või teise kasuks (tarbevee soendamine käib lokaalselt igas
korteris oleva gaasiboileriga).
Soojusmõõtja on olemas ja kõikidele maja püstikutele on paigaldatud
reguleerventiilid. Kunagi rääkisin sellise firmaga nagu Efipa... on selle firma
kohta midagi head või halba rääkida. Eelmise firmaga, kes paigaldas majale
reguleerventiilid.. ma eriti rahul ei ole... teistkorda ämbrisse (sellise tähtsa
sõlmega nagu on seda soojussõlm).. nagu eriti ei tahaks astuda.
terv.
Ülar
Kuno Talimaa
"Kalvis" <kal...@et.ee> wrote in message news:3cea0583$1...@news.estpak.ee...
> Tere!
> Muidugi valesti reguleeritud soojasõlmega võib per korter küttekulud
> kahekordseks saada nagu nalja.
Kui tubades olevatel radikatel on paigaldatud regulaatorid, siis ei aja midagi. Eks füüsikas
targad inimesed täiendavad.
Lisan oma lolli inimese arvamuse, et kui radikatel on regulaatorid, siis soojussõlme kui
taolist polegi vaja.
kt
Maaks
temperatuuri, aga kas pole
> mingit lahendust muul moodul seda paika saada kui vaid segistiga? Antud
variandi kontekstis,
> kus KÕIGIL radikatel on regulaatorid peal.
>
Mina ei ole veel sellist regulaatorit kohanud, mis küttegraafikut hoida
suudaks!!! Kindlasti keegi tõesti teeb selle kunagi valmis ja müüb sulle
terve majatäie nii umbes nelja soojasõlme raha eest.
Maaks
Paavo Sild
>Kas keegi teab soovitada firmasid, mis tegelevad soojussõlmede müügi ja
>paigaldusega suurtele majadele st siis korterelamutele (55 korterit). On
Kuna teema üles võeti, siis on ehk asjakohane esitada küsimus:
kas kellegi on kegemusi, kui palju saavutati kokkuhoidu üldisetes
küttekuludes peale igasse korterisse radikatele termostaadiga
ventiilide paigaldamist?
Küsimus siis ajendet sellest, et 20 korteriga ühistus on juba olemas
suht kobe katlamaja (vist oli Alfa Laval) ja nüüd arutlus teemal, et
kas minna üle gaasiküttele.
Oma kõhutunne ütleb, et parem reguleerimine (igas korteris) annab
suurema kokkuhoiu, kui energiaallika vahetamine. Loomulikult üks ei
välista teist.
On antud teemal kommentaare, praktilist kogemust, konkreetseid arve?
rgds,
Paavo Sild