Elektrijuhtmete vahetus korteris
Jaanus
On plaanis teha ühes tüüpilises paneelmaja korteris suurt remonti. Maja
ise on umbes 14 aastat vana. Lisaks muudele asjadele tekkis mõte vahetada
ka vana alumiiniumist elektrijuhtmestik. Kas on tegelikult mõtet? Kui
kaua need alumiiniumist juhtmed peaksid vastu pidama? Üks
vahetamise põhjus oleks muidugi maandusjuhtme lisamine kõikidele
pesadele.
Ja kui siiski läheb juhtmete vahetamiseks, siis kas üritada uusi
juhtmeid toppida olemasolevatesse paneeli kanalitesse (enne vana
alumiiniumjuhtme välja tõmbamist ühendaks uue juhtme otsa vanale
külge)? Mulle endale tundub hetkel, et see vist lihtne ei ole. Millised
oleksid alternatiivid?
Jaanus
Vootele Voit
> vahetada ka vana alumiiniumist elektrijuhtmestik. Kas on
> tegelikult mõtet?
*kui* juhtmestik on heas seisukorras, siis teoreetiliselt ei ole
mõtet. aga loe allpool edasi...
> Kui kaua need alumiiniumist juhtmed peaksid vastu pidama?
alumiiniumiga endaga ei juhtu midagi seni, kuni teda ei liiguta.
samas piisas mõnest korrast pistikuid-lüliteid vahetada ning
juhtmeots võib olla juba väsinud ning murduda.
(veneaegsed lülitid-pesad vajasid üsna tihti vahetamist)
samuti väsib aja jooksul juhtme isolatsioon, eriti, kui juhet on
rohkem koormatud ja see on kuumenenud.
> Üks vahetamise põhjus oleks muidugi maandusjuhtme
> lisamine kõikidele pesadele.
kui maandusjuhtme lisamine eeldab üldehitustöid, siis oleks
minuarust mõtet vahetada kogu juhtmestik.
> Ja kui siiski läheb juhtmete vahetamiseks, siis kas üritada
> uusi juhtmeid toppida olemasolevatesse paneeli kanalitesse
mina olen lasnamäe ehitusel näinud, kuidas neid juhtmeid
on ikka üsna suvaliselt viltu ja üle nurkade paneelivahedest
tõmmatud, mistõttu arvan, et arvestatava ristlõikega (1.5-
2.5 mm2) uue vastjuhtme tõmbamine võib osutuda võimatuks.
suurema jõu rakendamisel ei või kunagi kindel olla, et juhe
ei saanud seina taga vastu mõnda serva hõõrudes viga.
> Millised oleksid alternatiivid?
lihtsuse järjekorras:
1) karbikuring põrandajoonele ümber toa ja pistikupesad
sinna peale-kõrvale.
eksisteerib ka põrandaliistu kujulisi karbikuid ning kohe
sinna peale istuvaid spetsiaalseid pesasid.
välimus on päris viisakas, nagu põrandaliist kunagi, aga
värvivalik nigel - ainult valge ja pruun.
lambijuhtmeid nii muidugi ei vaheta, aga kuna seal ei ole
erilist koormust ja maandusevajadust, siis võib need
hädapärast ka vanad jätta.
2) ühe toa juhtmed ajad läbi seina teise tuppa, teises toas
peidad seinast väljatulevad juhtmed topeltkipsseina taha,
esikus ja köögis statsionaarsete kappide taha-sisse.
hirmus kombineerimine, aga võimalik teha "toast tuppa".
3) freesiga lasta paneelidesse sooned ja sinna sisse
kipsiga uued juhtmed. sisuliselt kapremont kõigis tubades,
palju tolmu, uued tapeedid, aga tulemus on "nagu peab".
kindlasti on võimalusi veel.
--
vootele
0tt 0jamaa
> Tere!
>
> On plaanis teha ühes tüüpilises paneelmaja korteris suurt remonti. Maja
> ise on umbes 14 aastat vana. Lisaks muudele asjadele tekkis mõte vahetada
> oleksid alternatiivid?
>
Mina helistaksin tuttavale elektrikule.
0.0.
Paavo Sild
>On plaanis teha ühes tüüpilises paneelmaja korteris suurt remonti. Maja
>ise on umbes 14 aastat vana. Lisaks muudele asjadele tekkis mõte vahetada
>ka vana alumiiniumist elektrijuhtmestik. Kas on tegelikult mõtet? Kui
>kaua need alumiiniumist juhtmed peaksid vastu pidama? Üks
>vahetamise põhjus oleks muidugi maandusjuhtme lisamine kõikidele
>pesadele.
Maandusjuhe muidugist tore asi aga ainult siis, kui see maandusjuhe ka
tegelikult maandatud saab (kilbis). Enamus koduelektroonikat on ilma
maanduseta ja teatud juhtudel piisab sellest, kui sa maandad ära
üksikud maandust vajavad seadmed (ruumid täpsemini kuna samas ruumis
ei tohi korraga olla maandusega ja ilma maanduseta pistikupesi).
Tüüpiliselt on siis köök ja vannituba sellised ruumid, kus läheb
täismahus elektri vahetuseks (boiler, pesumasin, nõudepesumasin, ahi,
pliit, mikrolaineahi - neil on tavaliselt maandus ette nähtud ja
üldine voolutarve on ka kordades suurem, kui omal ajal projekteerijad
ette oskasid näha)
>Ja kui siiski läheb juhtmete vahetamiseks, siis kas üritada uusi
>juhtmeid toppida olemasolevatesse paneeli kanalitesse (enne vana
>alumiiniumjuhtme välja tõmbamist ühendaks uue juhtme otsa vanale
>külge)? Mulle endale tundub hetkel, et see vist lihtne ei ole. Millised
>oleksid alternatiivid?
Mina näiteks lähtusin puhtalt praktilisest töömahust ja vahetasin
välja ainult kuni harukarpideni minevad juhtmed. Ei tahtnud seinu
freesima hakata. Ülekoormuse seisukohast on vanades installatsioonides
kriitilisemad just need kaablilõigud, mis kilbist harukarbini tulevad.
Aga tõsi ta on, et kui juba tegema hakkad, siis tekib kiusatus ka see
viimane lõik välja vahetada - et oleks nii nagu peab. Aga seina tasub
loomulikult panna ikkagi maandusega kaabel isegi siis, kui maanduse
karv kasutamata jääb.
rgds,
Paavo Sild
(NB! from address before @ is ROT13 encoded)
Tarmo
> 3) freesiga lasta paneelidesse sooned ja sinna sisse
> kipsiga uued juhtmed. sisuliselt kapremont kõigis tubades,
> palju tolmu, uued tapeedid, aga tulemus on "nagu peab".
Mina eelistaksin seda varianti, olen ise kasutanud ning kui on õppind mehed
ja head riistad, ei tule sealt sugugi tolmu. No piisab ka heast riistast.
Kui ikka freesil korralikult kate vastu seina regullitud ja korralik selleks
ette nähtud tolmuimeja küljes, ei tule sealt mingit tolmu.
Tarmo
Kuno Talimaa
"Paavo Sild" <Cn...@uninet.ee> kirjutas sõnumis
news:klvfc0dv9a73d55gf...@4ax.com...
Aga seina tasub
> loomulikult panna ikkagi maandusega kaabel isegi siis, kui maanduse
> karv kasutamata jääb.
Kiviseinas või torudes võib kasutada eraldi juhtmeid. Kaitsejuhi
(kollaroheline) võib vedada olemasolevale installatsioonile lisaks. Kas mööda
samu kanaleid, kus on vanad juhtmed või seintesse freesitud soontes.
kt
Raul Bogomolov
news:pan.2004.06.10...@ut.ee...
> On plaanis teha ühes tüüpilises paneelmaja korteris suurt remonti. Maja
> ise on umbes 14 aastat vana. Lisaks muudele asjadele tekkis mõte vahetada
> ka vana alumiiniumist elektrijuhtmestik. Kas on tegelikult mõtet? Kui
> kaua need alumiiniumist juhtmed peaksid vastu pidama? Üks
> vahetamise põhjus oleks muidugi maandusjuhtme lisamine kõikidele
> pesadele.
Kui 14 a. vana juhtmestik, siis ilmselt Al on vanaduse piiril.
> Ja kui siiski läheb juhtmete vahetamiseks, siis kas üritada uusi
> juhtmeid toppida olemasolevatesse paneeli kanalitesse (enne vana
> alumiiniumjuhtme välja tõmbamist ühendaks uue juhtme otsa vanale
> külge)? Mulle endale tundub hetkel, et see vist lihtne ei ole. Millised
> oleksid alternatiivid?
Sõltub, milline tüüpiline paneelmaja see on. Kui tüüpiline suurpaneel
Mustakal, siis osa maju on paneelidesse valatud 0,5" torudega, millega pole
probleemi - tõmbad vana juhtmega uue probleemideta sisse. Muud alternatiivid
on rasked, on paneele, mida ei võta ükski frees ja ainuke vahend on
lööktrell. Samas see vanus justkui ütleb, et sedatüüpi see maja (vist) ei
ole.
Et muul juhul on vast lihtsaim lahendus kanal sisse freesida ja uued juhtmed
uude kanalisse. Tegelt, kuula Oti nõu ;-). Kui leiad mehe, kes juba midagi
teinud, siis küllap leiate koos asjaliku lahenduse.
R.
tanel
> freesima hakata. Ülekoormuse seisukohast on vanades installatsioonides
> kriitilisemad just need kaablilõigud, mis kilbist harukarbini tulevad.
seletage nyyd lollile
kas elekter nagu kogu juhtmetes yhekorraga ei ole?
ei ole ju nii et a la veetrass - kilbist harukarpi peab j2medam toru
voolama et igale poole jaguks...
Maanus Kask
> kas elekter nagu kogu juhtmetes yhekorraga ei ole?
Kui sa vaatad (testriga, või paned tarbija seina) siis on seal juhtmes
elekter, aga kui sa ei vaata, siis nagu eriti ei ole jah.
> ei ole ju nii et a la veetrass - kilbist harukarpi peab j2medam toru
> voolama et igale poole jaguks...
on nii. Lihtsustatult on elekter elektronide liikumine - voolavad nagu
jõgi - selleks et igale poole jätkuks peab jõesäng palju läbi laskma -
ta peab olema kas lai (jäme juhe) või peab vool kiire olema, kiirele
voolule ei pruugi jõesäng vastu pidada ja võib ära laguneda (juhe üles
sulada).
tervit
Maanus
Ivo Mehide
> seletage nyyd lollile
>
> kas elekter nagu kogu juhtmetes yhekorraga ei ole?
>
> ei ole ju nii et a la veetrass - kilbist harukarpi peab j2medam toru
> voolama et igale poole jaguks...
Elektriga on täpselt nagu veega. Mõtle ise, miks auto starteri jaoks
igavene jäme jurakas otse aku pealt veetakse. Ja miks 5-korruselisesse
kortermajja sisse ei tule mitte sellise jämedusega kaablike, nagu sa oma
seinast pistikupesa küljest leiad...
Kas kilbist harukarpi on vaja jämedamat juhet või mitte, sõltub sellest,
kui palju ja kui võimsaid tarbijaid sinna harukarbi taha tuleb. Ehk -
ega elektriprojekte lihtsalt niisama oma lõbuks tehta...
--
Ivo Mehide,
i...@ibs.ee
Kill Truu
>
>
> kas elekter nagu kogu juhtmetes yhekorraga ei ole?
>
> ei ole ju nii et a la veetrass - kilbist harukarpi peab j2medam toru
> voolama et igale poole jaguks...
Potentsiaali on küll igal pool, kuid jõud tuleb ikka ristlõike abil.
Täpselt nagu veetrassis.
Surve on ühesugune, kuid vann jookseb erinevate torude all erineva
kiirusega vett täis.
Kill
Siim Vahter
> juhtmeid toppida olemasolevatesse paneeli kanalitesse (enne vana
> alumiiniumjuhtme välja tõmbamist ühendaks uue juhtme otsa vanale
> külge)? Mulle endale tundub hetkel, et see vist lihtne ei ole. Millised
> oleksid alternatiivid?
Hei!
Oleneb, _kui suurt remonti plaanitakse - endal kaasneb ka põrandavahetus ja
plaanis uued kaablid just (uue) põranda alt vedada - säästab oluliselt
freesimistööde mahult
Parimat,
Siim
Vootele Voit
> Maandusjuhe muidugist tore asi aga ainult siis, kui see
> maandusjuhe ka tegelikult maandatud saab (kilbis).
sugugi mitte. maandusjuhet on vaja ka erinevate,
kokkuühendatud seadmete (nt. arvuti, monitor, printer)
korpuste potentsiaaliühtlustuseks. isegi siis, kui see
maandusjuhe tegelikult maandatud ei saa.
aga üldjuhul teeb selle töö ära ka seadmete toitmine
ühest, maanduskontaktidega pikendusjuhtmest.
> Mina näiteks lähtusin puhtalt praktilisest töömahust ja
> vahetasin välja ainult kuni harukarpideni minevad juhtmed.
sellise pudru juures on liitekohad kõige probleemisemad.
uued juhtmed on reeglina kõik vask ning vanad juhtmed
reeglina alumiinium. keeratavate "mütsikestega" neid
kokku ühendada ei tohi, kõik kiirliitmikud ka ei sobi.
--
vootele
Paavo Sild
<vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote:
>> Mina näiteks lähtusin puhtalt praktilisest töömahust ja
>> vahetasin välja ainult kuni harukarpideni minevad juhtmed.
>
>sellise pudru juures on liitekohad kõige probleemisemad.
>uued juhtmed on reeglina kõik vask ning vanad juhtmed
>reeglina alumiinium. keeratavate "mütsikestega" neid
>kokku ühendada ei tohi, kõik kiirliitmikud ka ei sobi.
Tõsi - selle unustasin mainimata, et vase ja alumiiniumi liitmiseks
eraldi klemme tuleb kasutada! Kõike ei jõua ju korraga kirja panna :))
Kill Truu
> eraldi klemme tuleb kasutada!
Olen neid ühendusi teinud nn. Wagodega. Seal on Cu ja Al vahel Fe
(terasliistakud) ja elektrokeemilist korrosiooni tekib vähem.
Kill
Vootele Voit
praktika on näidanud, et wago vedruga kiirliitmikud
ei kõlba alumiiniumi ühendamiseks. (kuigi vastav
märge on peal)
kui alu juhet natukenegi liigutada, siis too kaldus
kontakt "lõikab" servaga pehme alu sisse ning too
hakkab logisema ning ei anna enam head kontakti.
oma majas vahetasin ka juhtmestikku järk-järgult ning
umbes pooled wago liitmikud alu-vask ühendustes
hakkasid kuumenema. liigutad veidi juhet ja on korras.
mina ei usaldaks sellisesse kohta, kus järelvalvet pole.
--
vootele
rein
>
> On plaanis teha ühes tüüpilises paneelmaja korteris suurt remonti. Maja
> ise on umbes 14 aastat vana. Lisaks muudele asjadele tekkis mõte vahetada
> ka vana alumiiniumist elektrijuhtmestik. Kas on tegelikult mõtet? Kui
> kaua need alumiiniumist juhtmed peaksid vastu pidama? Üks
> vahetamise põhjus oleks muidugi maandusjuhtme lisamine kõikidele
> pesadele.
>
R
Mart
> Milleks seda vaja? Igasse tuppa pesumasin ära maandada?
Seda on vaja selleks, et eeskirjad seda nõuavad.
--
Mart
Kuno Talimaa
"Mart" <a...@me.if.needed> kirjutas sõnumis news:40CABA...@me.if.needed...
> rein wrote:
>
> > Milleks seda vaja? Igasse tuppa pesumasin ära maandada?
>
> Seda on vaja selleks, et eeskirjad seda nõuavad.
Ei nõua. Soovitavad. Ja siis lollilt üliagarad võtavad soovitused nõuete pähe.
kt
Mart
> Ei nõua. Soovitavad. Ja siis lollilt üliagarad võtavad soovitused nõuete pähe.
Ma olen täheldanud, et soovitused muutuvad mõne aja pärast nõudeks.
--
Mart
Kuno Talimaa
"Mart" <a...@me.if.needed> kirjutas sõnumis news:40CAD0...@me.if.needed...
> Kuno Talimaa wrote:
>
> > Ei nõua. Soovitavad. Ja siis lollilt üliagarad võtavad soovitused nõuete pähe.
>
> Ma olen täheldanud, et soovitused muutuvad mõne aja pärast nõudeks.
Kui ma soovitan sul jama ajamise ära lõpetada, mis siis saab?, :).
kt
Mart
> Kui ma soovitan sul jama ajamise ära lõpetada, mis siis saab?, :).
Kui ma seda ei tee, siis sa hakkad seda nõudma?
--
Mart
Kuno Talimaa
"Mart" <a...@me.if.needed> kirjutas sõnumis news:40CAE7...@me.if.needed...
> Kuno Talimaa wrote:
>
> > Kui ma soovitan sul jama ajamise ära lõpetada, mis siis saab?, :).
>
> Kui ma seda ei tee, siis sa hakkad seda nõudma?
Kui ma ei nõua, kas sa siis ajad jama edasi, :)?
kt
Mart
>
> Kui ma ei nõua, kas sa siis ajad jama edasi, :)?
Kuno, me ju tunneme teineteist. Kaks kõva kvi:)
--
Mart
rein
hoone ehitati. Ehk siis ehitusaegsed. Kui ehitati eelmisel
sajandil (keskel) siis rublaaegsed. Kui krooniajal,
siis krooniaegsed.
R
"Mart" <a...@me.if.needed> wrote in message
news:40CABA...@me.if.needed...
Martin Naber
> Eeskirjad kehtivad selles-tolles sajandis, mil
> hoone ehitati. Ehk siis ehitusaegsed. Kui ehitati eelmisel
> sajandil (keskel) siis rublaaegsed. Kui krooniajal,
> siis krooniaegsed.
> R
>
aegsed eeskirjad.Kui hakkad 100 a. tagasi ehitatud majas juhtmeid
vahetama,tuleb seda teha praegu kehtivate eeskirjade järgi.
Aga kui soovid korraliseks kontrolliks esitada 100 a. tagasi tehtud
elektrisüsteemi,siis peavad kontrollijad otsima välja selleaegsed
eeskirjad ja kontrollima vastavust nendele :-)
Martin
Kuno Talimaa
"Mart" <a...@me.if.needed> kirjutas sõnumis news:40CB16...@me.if.needed...
> Kuno Talimaa wrote:
> >
> > Kui ma ei nõua, kas sa siis ajad jama edasi, :)?
>
> Kuno, me ju tunneme teineteist. Kaks kõva kvi:)
Ma prooviks "tuld" enda pealt ära tõmmata soovitusega sul vaadata, mida kodanikud kirjutavad grupis ee.bullshit. Näiteks:
news:cag0it$8em$1...@kadri.ut.ee . Pane tallele!
kt, :)
Kuno Talimaa
> Kuno Talimaa wrote:
> >
> > Kui ma ei nõua, kas sa siis ajad jama edasi, :)?
>
> Kuno, me ju tunneme teineteist. Kaks kõva kvi:)
Ma prooviks "tuld" enda pealt ära tõmmata soovitusega sul vaadata, mida kodanikud kirjutavad grupis ee.bullshit. Näiteks:
news:40cba...@news.estpak.ee . Pane tallele!
kt, :)
Alo Raidaru
> Täpsemalt mitte hoone ehituse aegsed, vaid elektripaigaldise ehituse
> aegsed eeskirjad. Kui hakkad 100 a. tagasi ehitatud majas juhtmeid
> vahetama, tuleb seda teha praegu kehtivate eeskirjade järgi.
> Aga kui soovid korraliseks kontrolliks esitada 100 a. tagasi tehtud
> elektrisüsteemi, siis peavad kontrollijad otsima välja selleaegsed
> eeskirjad ja kontrollima vastavust nendele :-)
See on ikka üsna raske saada neid vanaaja kummi ja riidega keatud
juhtmeid või kulo toru. Kui just muinsuskaitse ei nõua, siis teeks ikka
natuke lihtsamalt.
Kui uue kohvimasina otsas on kolmene jäme pistik,
siis võiks seinas ju ka kolm vastavat auku olla.
See vahetus on vast paari päeva töö ja pole kõnet väärt.
***
Mis asi on "korraliseks kontrolliks"? Pole küll oma elu ajal näinud, et
keegi tahaks midagi kontrollida. Ainult gaasipliiti käidi kunagi
vaatamas ja nende meeste huvi oli ka et midagi saada. "Noh õunu või ..."
A.R.
Kalvi Teldre
Korraline kontroll on seaduses ettenähtud raha loovutamine kontrollijale
ja omale allkirjastatud tõendi saamine, et kõik on ohutu. Kui tõendit ei
ole siis saab teha trahvi.
Ega keegi ei peagi ukse taha korralist kontrolli pakkuma tulema. Sa ise
pead seadus sätestatud aja jooksul selle tellima.
Niipaljukest, et korterid vabastati korralise kontrolli kohustusest.
Kalvi
Martin Naber
> ***
> Mis asi on "korraliseks kontrolliks"? Pole küll oma elu ajal näinud, et
> keegi tahaks midagi kontrollida. Ainult gaasipliiti käidi kunagi
> vaatamas ja nende meeste huvi oli ka et midagi saada. "Noh õunu või ..."
>
See oli see vahepealne paanika meedias,et kõik maja- ja korteriomanikud
peavad laskma oma elektripaigaldised ära kontrollida.Kuna rahva kisa
läks liiga suureks,siis muudeti seadus ümber,elumajades tuleb ainult
eramajad üle 35A peakaitsmega ja kortermajades üldosa(trepikoda)lasta
mingi X aasta tagant kontrollida(täpsemalt ei viitsi praegu otsida)
Martin
Kalvi Teldre
> rein wrote:
>
>> Eeskirjad kehtivad selles-tolles sajandis, mil
>> hoone ehitati. Ehk siis ehitusaegsed. Kui ehitati eelmisel
>> sajandil (keskel) siis rublaaegsed. Kui krooniajal,
>> siis krooniaegsed.
>> R
>>
> Täpsemalt mitte hoone ehituse aegsed,vaid elektripaigaldise ehituse
> aegsed eeskirjad.Kui hakkad 100 a. tagasi ehitatud majas juhtmeid
> vahetama,tuleb seda teha praegu kehtivate eeskirjade järgi.
Kui tegu on juhtmete või seadmete vahetamisega siis ei pea seda tegema
praeguste eeskirjade järgi. Piisab tolleaegsetest eeskirjadest. Juhtmed
ja seadmed võivad tänapäevased olla, peaasi, et vastaksid tolleaegsetele
nõudmistele.
Teine asi on, kui on ümberehitamine või uue ehitamine - siis kehtivad
raudselt praegused eeskirjad.
> Aga kui soovid korraliseks kontrolliks esitada 100 a. tagasi tehtud
> elektrisüsteemi,siis peavad kontrollijad otsima välja selleaegsed
> eeskirjad ja kontrollima vastavust nendele :-)
Jep, mingi aeg tagasi oligi tartus üks vanapapi esitanud eesti vabariigi
aegse maja koos tolleaegse projektiga. Kontrollijad laiutasid käsi ja ei
osanud kontrollida, sest ühtegi seadust tollest ajast polnud säilinud.
Aga vanapapi jagas asja ja tal olid ka tolleaegsed elektriseadused alles
olnud.
Kalvi
Alo Raidaru
> Korraline kontroll on seaduses ettenähtud raha loovutamine kontrollijale
> ja omale allkirjastatud tõendi saamine, et kõik on ohutu.
> Kui tõendit ei ole siis saab teha trahvi.
Kas ka siis, kui panen keldrisse kütteõliga töötava mootori, mis annab
20 kW sooja ja 10 kW elektrit?
Kas siis võivad kolm kaukaaslast tõestada kontrollijale et loata
sisenemine on ohtlik?
A.R.
Alo Raidaru
> Juhtmed ja seadmed võivad tänapäevased olla, peaasi, et vastaksid tolleaegsetele
> nõudmistele.
Tolleaegne kulo toru oli närilistekindel. Kaasaegset juhet nad närivad
ja see pole kaugeltki ohutu. Järelikult EI SAA kaasaegsete materjalidega
kindlustada samaväärset ohutust. Kas nüüd hakata tootma korrlikke
juhtmeid või teha nii sandilt nagu seadus käseb?
A.R.
Raul Bogomolov
news:40cc2f78$1...@news.estpak.ee...
> > Aga kui soovid korraliseks kontrolliks esitada 100 a. tagasi tehtud
> > elektrisüsteemi,siis peavad kontrollijad otsima välja selleaegsed
> > eeskirjad ja kontrollima vastavust nendele :-)
>
> Jep, mingi aeg tagasi oligi tartus üks vanapapi esitanud eesti vabariigi
> aegse maja koos tolleaegse projektiga. Kontrollijad laiutasid käsi ja ei
> osanud kontrollida, sest ühtegi seadust tollest ajast polnud säilinud.
> Aga vanapapi jagas asja ja tal olid ka tolleaegsed elektriseadused alles
> olnud.
Jep. Seda lugu räägitakse kursustel jah. Ainult et - keegi pole tõmmanud
piiri, kusmaalt hakkab pihta rekonstrueerimine, kusmaal on tegu
hooldusremondiga. Et kui tolleaegsed materjalid on vahetatud, siis on juba
tegu rekonstrueerimisega, mitte tavapärase hooldusega ja kell hakkab
tegemise ajast käima - rekonstrueerimisprojekt lauda. Ja kui tolleaegsed
materjalid on alles, siis võib vabalt kirjutada - untauglich, sest need on
juba ajast tulenevalt hapud. ;-).
Niipalju sellest fenomenist. Et pigem on asi taas seadusliku mõttetusega,
millega lihtsalt ei tahetud vana peedistada.
R.
Raul Bogomolov
No põhipõhjus oli vast siiski selles, et pole ka tegijaid piisavalt. Ja
parajalt mõttetu on kah - kui juhtmestikul isolatsioon ka täiesti ära
pudenenud, ei näita see korraline kontroll mitte midagi. Vähemalt niikaua,
kuni juhtmed kokku ei puutu või märjaks ei saa. Kui omanik taolisi asju ei
näe ja tarvilikku kaitset välja ei ehita, on see nii ehk teisiti raiskamine.
R.
Vootele Voit
> Kalvi Teldre wrote:
>> Juhtmed ja seadmed võivad tänapäevased olla, peaasi, et
>> vastaksid tolleaegsetele nõudmistele.
>
> Tolleaegne kulo toru oli närilistekindel. Kaasaegset juhet nad
> närivad ja see pole kaugeltki ohutu. Järelikult EI SAA
> kaasaegsete materjalidega kindlustada samaväärset ohutust.
siis pannakse juhe toru või kõri sisse.
--
vootele
Raul Bogomolov
news:40cc4a96$1...@news.estpak.ee...
>
> "Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis
news:cahggk$j9l$1...@kadri.ut.ee...
> Kuiv õhk on dielektrik. Senikaua, kui pudeda isolatsiooniga juhtmeid ei
näpita, ei juhtu midagi.
Vaakum on veel parem. ;-). On lihtsalt selliseid olukordi, kus kuiv õhk
läheb üle "märjaks" õhuks ;-). Ja siis hakkab juhe ennast kuivaks keetma. Ja
sellise pudeda isolatsiooniga juhtmest saad kõik 220V, mis saada on. Lisaks
on äärmiselt raske tagada, et ühtegi lülitit või pistikupesa ei puudutata.
Jms.
> Juhmeid vahetada sellel põhjusel, et vask (alumiinium) on vana- on nonsens
nagu keegi eelnevalt mainis. Mida peaks pinnapealse vana
> torumontaazhi puhul silmas pidama, et teda ei kaetaks paksu tapeedikihi
alla, siis on juhtmete jahutus vilets ja kui toru mingil
> põhjusel hakkab kuumenema, võib paks tapeedikiht tema peal põlema minna.
Ojaa. Ma räägingi just nendest põhjustest, mil "toru hakkab _mingil_
põhjusel kuumenema". Neid on päris palju, et hakata siin ammendavat loetelu
tooma. Eks see iga mehe enda mure ole, milliseid "eksperimente" harrastab.
Väikese ääremärkusena - juhe ei koosne ainult vasest(alumiiniumist), vaid on
ka isolatsioon. Tänapäevastel juhtmetel suisa topeltisolatsioon (milline
kujuteldamatu raiskamine). Ja eestiajal peale kummi ja piginööri(paberi)
suurt muud ei tuntud. Ehk vaatad mõnest käsiraamatust nende eluea ja
muutused. Pigi korral ka voolavuse mõju jms. Siis võiks edasi rääkida
teemal, et portselanharukarbid on elektriohutuse alus.
> Naeltega lapitud kaitsekorgid tuleks ikka korralike ja õigesti
dimensioneeritute vastu vahetada. 10A on piir, mida vana
> torumontaazhi puhul (tavaliselt on selliste juhtmete ristlõige 1,5mm2)
ületada ei tohi.
Jahh? Muideks Mustaka suurpaneelides on enamik magistraale nn.
Bergmann-torudes. Ilus 16 mm2 Al. Kas 10A kaitse ehk palju pole ;-? Kaasajal
on need kaitsed standardiseeritud nii 300 mA peale.
R.
Nuff, just 2 cents.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cai19h$iki$1...@kadri.ut.ee...
Kas 10A kaitse ehk palju pole ;-? Kaasajal
> on need kaitsed standardiseeritud nii 300 mA peale.
Ma ei saa aru. Eriti 300mA peale standardiseemisest "korgi" kontekstis. 1,5mm2 vasele üldjuhul võib panna ka 13A kaitselüliti. Selle
tõttu täiendati kaitselülitite rida 13A-sega.
kt
Alo Raidaru
> siis pannakse juhe toru või kõri sisse.
Kaasajal on selleks toruks plastik. Võin isegi näidata seda
laastamistööd oma keldris. Tõsi, autor lahkus parematele jahimaadele.
Tänu sinistele teradele ja õllele.
***
Tartu elevaatoris parandasime kunagi mõõtesüsteemi mis oli 3/4
raudtorus, betoonis ja oli ka osatud katki teha. Seal olid küll
kahejalgsed rotid mängus. :)
A.R.
Kuno Talimaa
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> kirjutas sõnumis news:40cc9c49$1...@news.estpak.ee...
Lisan, et allikas http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAV5420/11.htm lubab näiteks pinnases TORUSSE paigaldatud 1,5mm2
Cu-le 3 soonelisel (st. 3 faasi sümm. koormuse all) isol puhul kuni 23A kestvalt. Toru ja kaabli vahel on õhkvahe. Küsimus juhile
lubatud voolude määramisel taandub suures osas isol. kestvuse määramisele. Seda muidugi lühikeste liinide korral.
Selles valguses on betooni sees veetud Al juhtmetega olukord soodne. Kuna kivi sees otsene tuleoht puudub, siis võib selliseid
2,5mm2-seid juhtmeid koormata vabalt 20A-ga lühiajaliselt (koormustegur kuskil 0,1, näit pesumasin, triikraud jne.) või 16A-ga
kestvalt.. See oleks ka vastus algsele küsimuse püstitajale-- kas vahetada või mitte. Otsest tehnilist põhjust vahetamiseks pole.
Vaja on vaid valida õige lühisvoolu kordsusega kaitselülitid, tõenäoliselt tuleks kasutada B-karakteristikuga lüliteid. Üle tuleb
kontrollida vaid harukarbid ja vajadusel ühendusi pingutada või korrastada. Ajakirjanduse tihti vohav loba, et selline võrk ei sobi
kaasaja tarbijate jaoks, on pehmelt öeldes BS. Probleemseks võib osutuda vaid võrgu algus, kuhu koonduvad tarbijad. Toonitan üle, et
see jutt ei puuduta enam vanades puumajades installitud juhtmestikku. Oli vaid näitlikustamiseks, et sinna soovitatud 10A kaitse
pole midagi liiast.
>
> kt
>
Raul Bogomolov
koonduvad tarbijad. Toonitan üle, et
> see jutt ei puuduta enam vanades puumajades installitud juhtmestikku. Oli
vaid näitlikustamiseks, et sinna soovitatud 10A kaitse
> pole midagi liiast.
Oi ei viitsi seda vask-alumiinium-raud teemat hakata tuliseks taguma ;-). Ja
selle 10A peale - 2kW küttekeha puitseina ühes punktis ja kaitse läbi ei
põlegi, kas tõesti arvad, et puitsein põlema ei lähe?
PS. 300 mA on rikkevoolukaitse, mis tänapäevastes süsteemides tuleohu korral
soovitatav. Nõutav pole, et võid ära jätta - raiskamine, nagunii ei lähe
põlema. Kui läks, maksab projekteerija maja kinni. As simple as that.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:caibco$328$1...@kadri.ut.ee...
>
> Oi ei viitsi seda vask-alumiinium-raud teemat hakata tuliseks taguma ;-). Ja
> selle 10A peale - 2kW küttekeha puitseina ühes punktis ja kaitse läbi ei
> põlegi, kas tõesti arvad, et puitsein põlema ei lähe?
Tee proovi. Ma olen sellises puumajas elanud, olen kütnud ka elektriga ja samuti kahelnud, kas võrk vastu peab. Olen küttekeha
kestva töö järel torusid-harukarpe kobanud ja erilist soojenemist ei ole märganud. Kui sa hästi meenutad akadeemilisest aluspõhjast
(peale normide lugemise), siis tead hästi, kuidas sõltuvalt juhtmete paigaldusviisist, tuleohtlikkusest, kaablite arvust kimpudes
jne. voolutugevusi valitakse. Selleks ka maakaabli näide. Vana torumontaazh on sisuliselt lahtine montaaz, koormatud korraga vaid 2
juhti. Limiteerib puitmaja puhul vaid puit ise oma tuleohtlikkusega, kus tuleb võtta varutegur 0,7.
>
> PS. 300 mA on rikkevoolukaitse, mis tänapäevastes süsteemides tuleohu korral
> soovitatav. Nõutav pole, et võid ära jätta - raiskamine, nagunii ei lähe
> põlema. Kui läks, maksab projekteerija maja kinni. As simple as that.
Sa ei märkinud seda algses tekstis. Sellest ka segadus. Ise kasutan 100mA-st koos PK-ga kokkuehitatuna nii, et PK kaitselüliti
vabastab ahela RV-kaitse signaali peale. On sellised mehaaniliselt kokku ehitaud plokid. EE ajas paigaldamisel küll sõrad alguses
vastu, kuid pärast pani plommid peale. Mul ka maandustakistus natsa lahja (ca 170 oomi) ja TT võrk, seega suuremt ei saanud panna.
Ärme hakka nüüd kaklema, miks just TT, :).
kt
Raul Bogomolov
>
> "Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis
news:caibco$328$1...@kadri.ut.ee...
> >
> > Oi ei viitsi seda vask-alumiinium-raud teemat hakata tuliseks taguma
;-). Ja
> > selle 10A peale - 2kW küttekeha puitseina ühes punktis ja kaitse läbi ei
> > põlegi, kas tõesti arvad, et puitsein põlema ei lähe?
>
> Tee proovi. Ma olen sellises puumajas elanud, olen kütnud ka elektriga ja
samuti kahelnud, kas võrk vastu peab. Olen küttekeha
Eip. Ma viitasin sellele, et see 10A võib lühisvool olla. Et see kaitse üksi
ei ole mitte piisav. Ja eeldab kõrvalolevat PEN-i, et enne maja
põlemaminekut sulaks nats PEN-i isolatsioon kah. Ja üldine tõenäosus, et
juhe kusagil toru keskel viga saab, on praktikas nullilähedane.
Muideks, on proovi tehtud. Sõbral jäi 500W keeduspiraal kohvivett keetma,
kui poodi läks. Kui tagasi tuli, oli tuba suitsu täis - kann oli tühjaks
saanud ja lõhki löönud. Ja köögikapikesel imeilus must augukene. Ainult 20
minutiga. Nii lihtsalt see käibki, pole mingit 10A tarvis.
R.
Vootele Voit
> Vootele Voit wrote:
>> siis pannakse juhe toru või kõri sisse.
>
> Kaasajal on selleks toruks plastik.
kaasajal on igasugust toru müügil. muuhulgas metallkõri.
--
vootele
Vootele Voit
> Ja üldine tõenäosus, et juhe kusagil toru keskel viga saab,
> on praktikas nullilähedane.
juhe saab kuskil (seina sees) toru keskel viga siis, kui seina
keeratakse kruvi või lüüakse nael.
seina peal võib ka torus olev juhe viga saada, kui sinna vastu
lükatakse (eriti servapidi) raskem kapp vms.
--
vootele
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:caimr7$8i2$1...@kadri.ut.ee...
> Eip. Ma viitasin sellele, et see 10A võib lühisvool olla.
Sa hüppad ka võrgu erinevatelt režiimidelt ilma eelneva hoiatuseta ringi. Võid lugeja lisaks lühisesse ajada, :). Mina kirjutasin
eelnevalt võrgu normaalsest talitlusest ja juhtmete soojenemisest ligi 10A (tegelikult 11A 2kW) voolu puhul. Mina väitsin, et
1,5mm2 torus paigaldatud juhtmed kannatavad seda. Kõik. Milleks sellisel puhul hüpoteetiline lühisejama? Kas 10A asemel 6A-se
kaitsme kasutamine teeb võimaliku lühise puhul olukorra kergemaks? Või mida sa üldse üritasid näidata?
Et see kaitse üksi
> ei ole mitte piisav. Ja eeldab kõrvalolevat PEN-i, et enne maja
> põlemaminekut sulaks nats PEN-i isolatsioon kah. Ja üldine tõenäosus, et
> juhe kusagil toru keskel viga saab, on praktikas nullilähedane.
Kak papugai, :). Alles ütlesid, et torusse võib sattuda vesi jne. Jah, kõrval olev PEN suurendab kaitselülituse rakendumise
kindlust, kui on lisatud ka RV-kaitse. Tingimusel, et see on lisatud. Kui ei, siis mingit erilist kaitsemete rakendumise kindluse
tõusu ei lisandu. Kuid... jutt käis eestiaegsest installist. Samas.. eeltoodud eestiaegse installi töökindlust kaitselülitite
rakendumise suhtes saaks eeltoodud meetodiga tõsta, vedades läbi torude PE-juhi. Ja loomulikultl isades ka RV-kaitse. See oleks
viisakas alternatiiv torustiku asendamisele uute kaablitega. Mõni võib torusid, portselanist lüliteid-harukarpe seinal fännata...
neid enam kuskilt ei leia. Muidugi võiks torudesse vedada ka kõik uued juhtmed (mitte kaablid!).
>
> Muideks, on proovi tehtud. Sõbral jäi 500W keeduspiraal kohvivett keetma,
> kui poodi läks. Kui tagasi tuli, oli tuba suitsu täis - kann oli tühjaks
> saanud ja lõhki löönud. Ja köögikapikesel imeilus must augukene. Ainult 20
> minutiga. Nii lihtsalt see käibki, pole mingit 10A tarvis.
Mõttetu näide selles kontekstis, kus ma kirjutasin võrgu normaalsest tööst. Lühis on väga suure tõenäosusega tõesti LÜHIühendus, st,
tekkiva el. kaare tõttu juhid madalpingevõrgus praktiliselt momentaalselt keevituvad kokku. Peale keevitumist enam ühenduskohas
erilist soojust ei eraldu, vool läheb nii suureks (ahela takistus väikseks), et ületab õigesti valitud kaitsme rakendumisläve.
Kui vaidleme, siis nii, et ilma hoiatuseta ei hüppaks 1-st kraavist teise.
kt
Raul Bogomolov
> > Eip. Ma viitasin sellele, et see 10A võib lühisvool olla.
>
> Sa hüppad ka võrgu erinevatelt re˛iimidelt ilma eelneva hoiatuseta ringi.
Võid lugeja lisaks lühisesse ajada, :). Mina kirjutasin
> eelnevalt võrgu normaalsest talitlusest ja juhtmete soojenemisest ligi
10A (tegelikult 11A 2kW) voolu puhul. Mina väitsin, et
> 1,5mm2 torus paigaldatud juhtmed kannatavad seda. Kõik. Milleks sellisel
puhul hüpoteetiline lühisejama? Kas 10A asemel 6A-se
> kaitsme kasutamine teeb võimaliku lühise puhul olukorra kergemaks? Või
mida sa üldse üritasid näidata?
Ohjah, mingist üksikust tarbijaliinist võrguni ja rezhiimideni on siin ikka
tükk maad :-(. Mu meelest ma sekkusin punktis, kus väitsid, et 10A kaitset
vanadele torus juhtmetele on alati ja kõikjal OK.
Et katsun veel korra aja aeglasemalt :-). Väidan seda, et 10 A on vigase
(vananenud) isolatsiooni korral vägagi tõenäoline lühisvool. Et see ongi
põhjus, miks ma soovitaks nood eestiaegsed välja vahetada. Ja ka veneaegsed
kuulod jms. Sinu väited on sellised, et normaalrezhiimidest erinevaid
rezhiime ei eksisteeri ja kaitse põleb kohe läbi - noovat ei põle kaugeltki
mitte alati. Eriti vananenud isolatsiooni korral. Ja näide oli kah üsna
asjakohane - nimelt Sa üritasid tõestada, et alla 10A lühise korral ei juhtu
midagi. Ma jälle väidan, et mingit 10A pole vajagi, et puitmaja põlema ajada
ja piisab märksa väiksematest lühistest. Hea kuivanud ja enamasti paberiga
kaetud materjal, läheb mõne minutiga nagu küünal.
Mis puutub Vootele väitesse, siis on nonde torusse naelutamiste korral
enamasti tulemuseks metallilisele lähedane lühis, pooleks juht vms. Vanast
isolatsioonist on mu meelest jutt. Sellel tekkivad lühised enamasti kusagil,
kus marginaalne osa vett ligi pääseb ja kondensist piisab täiesti. Miskohast
too kuumenemine peale hakkab, pole selle juures eriline küsimus. Küsimus on
pigem selles, kas lühisvool jõuab minna üle kaitsme rakendusläve või mitte.
Kuno väidab, et läheb ja alati ja kohe. Mina väidan, et kaugeltki mitte
alati ja kõige kehvem isolatsioon on pragunenud kummi. Selles mõttes on
plast märksa parem asi, ehkki kah mitte alati ja igal pool. Juhtmete
kannatused on hoopis teine teema. Et võib sellest kramplikult kinni pidada,
aga on rohkem aiaauk, kui aed mu meelest.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cak69i$69n$1...@kadri.ut.ee...
.
Mu meelest ma sekkusin punktis, kus väitsid, et 10A kaitset
> vanadele torus juhtmetele on alati ja kõikjal OK.
Vasta siis palun küsimusele, milline nimivooluga sulavkaitse sobiks puumajas kasutusel oleva bergmann/toru montaazhi puhul? Torus on
2 soont, kumbki 1,5mm2 vask. Muu jutt on tore, aga kui põhiküsimus jääb heietuse varjus vastamata, siis IMO ei käi mitte. Kui tuleb
jälle niuke vastus, et see mont. on vaja kiirelt välja vahetada, siis mina ei loe seda vastuseks.
kt
Raul Bogomolov
Veelkorra, vastus on, et Su installatsioon on selle tasemeni amortiseerunud,
et tuleks kiiremas korras välja vahetada. Ükski sulavkaitse ei taga enam
ohutust, kui isolatsiooni pole. Kui aga juhtmed on välja vahetatud, siis on
nonsenss see bergmanntoru. Et keskenduks ehk reaalsele olukorrale, mitte
teooriatele, mis annavad (justnagu) õigustuse.
Kui see vastus ei rahulda, on see mingit isiklikku laadi probleem ja ei oska
kuidagi aidata.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cak9lh$26j$1...@kadri.ut.ee...
> Veelkorra, vastus on, et Su installatsioon on selle tasemeni amortiseerunud,
> et tuleks kiiremas korras välja vahetada. Ükski sulavkaitse ei taga enam
> ohutust, kui isolatsiooni pole. Kui aga juhtmed on välja vahetatud, siis on
> nonsenss see bergmanntoru. Et keskenduks ehk reaalsele olukorrale, mitte
> teooriatele, mis annavad (justnagu) õigustuse.
Kas tuleb siis vastus puuseinale lahtiselt paigaldatud 1,5mm2 2-soonelise Cu PPj kaabli kohta? Imelik, et sa keskendusid sõnale
"vana", aga mitte "1,5mm2. vask jne.". Väide "tuleb välja vahetada" ei anna abi reaalses olukorras, kus install paigas, korteris
elada vaja. Oleme realistid.
kt
Martin Naber
Kui elada on vaja aga juhtmeid vahetada ei taha,siis telli
isolatsioonitakistuse mõõtmine.See ei maksa ka eriti palju.
Seda muidugi juhul,kui Sind tõesti huvitab juhtmete seisukord mitte
vaidlemine.
Martin.
Kalvi Teldre
Paned kas kulo juhtme (kui õnnestub tolleaegset töökorras olevat isendit
saada) või praeguse seaduste alusel närimiskindla juhtme (metalltorusse
näiteks - kuid metalltoru nõuab tihti täiendavaid lisameetmeid))
Muuseas praegustes eeskirjades on näriliste kindlus nõutud (... tuleb
arvestada loomariigi toimet...)
Kalvi
Kalvi Teldre
Täitsa mõttetus ei ole. On küll suht laialivalguv, mis asi on
asendamine, mis on uue ehitamine. Kui ei tea, küsi TJI või
ministeeriumist järgi. Kui kontrollija annab allkirja siis rohkem pole
vaja, edasi vastutab tema. Kui aga ei anna siis pead tagumike TJI-sse
lohistama ja neilt loa välja lunima.
Kalvi
Alo Raidaru
> Kui elada on vaja aga juhtmeid vahetada ei taha,siis telli
> isolatsioonitakistuse mõõtmine.See ei maksa ka eriti palju.
> Seda muidugi juhul,kui Sind tõesti huvitab juhtmete seisukord mitte
> vaidlemine.
Seal nad ju juba olid.
vt kirju 13.06.2004 15:15 ja 15:37.
Siiani ma arvasin et põnevam elektrijutt oli jutt neljasaja hertsisest
alalisvoolust. Aga see siin kipub veel huvitavam olema.
Isolatsioon, mis määrab 10A lühisvoolu. Superidee. :)
A.R.
Kuno Talimaa
"Martin Naber" <a@b.c> kirjutas sõnumis news:40cdbdff$1...@news.estpak.ee...
>
> Kui elada on vaja aga juhtmeid vahetada ei taha,siis telli
> isolatsioonitakistuse mõõtmine.See ei maksa ka eriti palju.
> Seda muidugi juhul,kui Sind tõesti huvitab juhtmete seisukord mitte
> vaidlemine.
Isol. takistust ma oskan ise ka mõõta. Mind huvitab eeldatava autoriteedi vastus küsimusele ja punkt.
kt, ei taha rohkem demagoogiast kubisevaid vastuseid
Raul Bogomolov
"Martin Naber" <a@b.c> wrote in message news:40cdbdff$1...@news.estpak.ee...
> > "vana", aga mitte "1,5mm2. vask jne.". Väide "tuleb välja vahetada" ei
anna abi reaalses olukorras, kus install paigas, korteris
> > elada vaja. Oleme realistid.
> >
>
> Kui elada on vaja aga juhtmeid vahetada ei taha,siis telli
> isolatsioonitakistuse mõõtmine.See ei maksa ka eriti palju.
> Seda muidugi juhul,kui Sind tõesti huvitab juhtmete seisukord mitte
> vaidlemine.
Seda ma just ütlengi, et isolatsioonitakistus ei näita mitte midagi. Ka kahe
paljasjuhtme vahel on isolatsioon ideaalne, kuni on õhkvahe. Tuleb juhtmele
pilk peale kah visata. Või õigemini pole pärast seda vajagi enamasti
isolatsiooni mõõta. Vana kummiisolatsioon on pea sama hea, kui käsn.
Muideks on hämmastav, et enamasti ei maksa see elementaarne ohutus sugugi
rohkem, kui mõne akna vahetus. Mingist sanitaarpuuderdamisest rääkimata. Aga
ega raha sellisteks asjadeks ei ole. Triviaalne Eesti mõtlemine.
R.
Raul Bogomolov
news:cakfci$crt$1...@kadri.ut.ee...
> Siiani ma arvasin et põnevam elektrijutt oli jutt neljasaja hertsisest
> alalisvoolust. Aga see siin kipub veel huvitavam olema.
> Isolatsioon, mis määrab 10A lühisvoolu. Superidee. :)
Lekkimatut isolatsiooni ei ole. Kui Sinu arvates 10-amprine ei saa olla
lühis, siis ehk pakud oma definitsiooni ja kirjutad jutu sellest lähtuvalt.
Sisu ju ei muutu ;-).
PS. On veel asi, mida teooria toetab, aga tegelikult olemas ei ole -
metalliline lühis.
R.
Raul Bogomolov
> Raul Bogomolov wrote:
> > Niipalju sellest fenomenist. Et pigem on asi taas seadusliku
mõttetusega,
> > millega lihtsalt ei tahetud vana peedistada.
>
> Täitsa mõttetus ei ole. On küll suht laialivalguv, mis asi on
> asendamine, mis on uue ehitamine. Kui ei tea, küsi TJI või
> ministeeriumist järgi. Kui kontrollija annab allkirja siis rohkem pole
> vaja, edasi vastutab tema. Kui aga ei anna siis pead tagumike TJI-sse
> lohistama ja neilt loa välja lunima.
Just. Et kui kontrollija on vähegi inimene, siis ei hakka ta mingit
täiendavat teostusjoonist nõudma. Sellegi võib ju joonistada kesiganes ja
kuidasiganes. Kui juhtmestik on üldiselt korras (muide see paistab kaugele
ära), paneks ise kah julgelt käe alla.
R.
Alo Raidaru
> Paned kas kulo juhtme (kui õnnestub tolleaegset töökorras olevat isendit
> saada)
Ma võin olla hull, aga mitte niipalju. Tegin kunagi käsitsi 90 kraadist
painet.
> või praeguse seaduste alusel närimiskindla juhtme (metalltorusse
> näiteks - kuid metalltoru nõuab tihti täiendavaid lisameetmeid))
Maandada, maandada ja isoleerida. Kas need problemid?
> Muuseas praegustes eeskirjades on näriliste kindlus nõutud (... tuleb
> arvestada loomariigi toimet...)
Kas termiit on loom? Need pidid ka juhtmeid sööma. :)
***
Kauplus kinnitas, et see Keila juhe on paberite järgi rotikindel.
Kirjutasin selle suurelt paberile ja riputasin elektrikilbi kõrvale.
Ta sõi veel kaks juhet paljaks. Kuni surm ta kilbist lahutas.
A.R.
Minu jutu eesmärk on
sellest ohust teavitamine.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cakfkr$eki$1...@kadri.ut.ee...
Eelnev kt küsimus, mis oli osavalt välja lõigutud:
Kas tuleb siis vastus puuseinale lahtiselt paigaldatud 1,5mm2 2-soonelise Cu PPj kaabli kohta?
Kommentaar eelmise kt kirja põhjal: Millise nimivooluga sulavkaitset kasutada?
RB vastus:
> Seda ma just ütlengi, et isolatsioonitakistus ei näita mitte midagi. Ka kahe
> paljasjuhtme vahel on isolatsioon ideaalne, kuni on õhkvahe. Tuleb juhtmele
> pilk peale kah visata. Või õigemini pole pärast seda vajagi enamasti
> isolatsiooni mõõta. Vana kummiisolatsioon on pea sama hea, kui käsn.
>
> Muideks on hämmastav, et enamasti ei maksa see elementaarne ohutus sugugi
> rohkem, kui mõne akna vahetus. Mingist sanitaarpuuderdamisest rääkimata. Aga
> ega raha sellisteks asjadeks ei ole. Triviaalne Eesti mõtlemine.
kt kommentaar: sisseütlevas käändes 4-täheline sõna.
kt
Martin Naber
> Seda ma just ütlengi, et isolatsioonitakistus ei näita mitte midagi. Ka kahe
> paljasjuhtme vahel on isolatsioon ideaalne, kuni on õhkvahe. Tuleb juhtmele
> pilk peale kah visata. Või õigemini pole pärast seda vajagi enamasti
> isolatsiooni mõõta. Vana kummiisolatsioon on pea sama hea, kui käsn.
>
> Muideks on hämmastav, et enamasti ei maksa see elementaarne ohutus sugugi
> rohkem, kui mõne akna vahetus. Mingist sanitaarpuuderdamisest rääkimata. Aga
> ega raha sellisteks asjadeks ei ole. Triviaalne Eesti mõtlemine.
>
Jutt käis vist süvistatud juhtmetest?Neile "pilgu peale viskamine" väga
odav ikka ei tule.
Ise tegelen praegu ühes kadrioru kortermajas juhtmestiku
väljavahetamisega ja tegelikult ei ole eelmise eesti aegsete
vaskjuhtmete isolatsiooni mehaanilisele tugevusele küll midagi ette
heita.Aga 15a tagasi pandud alumiiniumi ümbert kukub isolatsioon
puudutades kohe ära.
Martin
Kalvi Teldre
> Kalvi Teldre wrote:
>
>> Korraline kontroll on seaduses ettenähtud raha loovutamine
>> kontrollijale ja omale allkirjastatud tõendi saamine, et kõik on ohutu.
>
>
> > Kui tõendit ei ole siis saab teha trahvi.
>
> Kas ka siis, kui panen keldrisse kütteõliga töötava mootori, mis annab
> 20 kW sooja ja 10 kW elektrit?
Sõltub seadmest. Kui elektripaigaldise tingimused ei muutu, anna minna.
> Kas siis võivad kolm kaukaaslast tõestada kontrollijale et loata
> sisenemine on ohtlik?
Milleks see vajalik on? Saab ka seaduslikult.
Kalvi
Raul Bogomolov
> > Muideks on hämmastav, et enamasti ei maksa see elementaarne ohutus
sugugi
> > rohkem, kui mõne akna vahetus. Mingist sanitaarpuuderdamisest rääkimata.
Aga
> > ega raha sellisteks asjadeks ei ole. Triviaalne Eesti mõtlemine.
>
> kt kommentaar: sisseütlevas käändes 4-täheline sõna.
kt-le vastuseks tsitaat Aristoteleselt(?). Lollidele küsimistele on vaid
lollid vastused :-(. On Eestis lademes inimesi, kes sõidavad autoga selles
maneeris, et LE lubab 90 km/h sõita, siis järelikult on see kiilasjääl kah
sobiv kiirus. No ei ole :-(. Niipalju juhtmetest ja nende kannatustest.
R.
Alo Raidaru
> Lekkimatut isolatsiooni ei ole. Kui Sinu arvates 10-amprine ei saa olla
> lühis, siis ehk pakud oma definitsiooni ja kirjutad jutu sellest lähtuvalt.
Miks selle 10 ampri peale ei rakendu kaitse?
Sain jutust aru et vool EI JÕUA 10 A väärtuseni.
Ja kui juhtmed koos siis määrab voolu ju lühistakistus. Mis siis on
kistmist isolatsiooniga?
> PS. On veel asi, mida teooria toetab, aga tegelikult olemas ei ole -
> metalliline lühis.
Kui mul lamp oma pessa tulevaid ja
klambriga pigistatud juhtmeis nii soojendas,
et selle Keila juhtme sisemine isolatsioon soonte vahelt minema ujus,
oli metall metalliga lühises küll. 10 A kaitse oli raudselt väljas.
Pärast ei jäänudki enam pidama. Nõudis kruvikeerajat :)
Aegajalt saab transi jala ja plaadi foolio vahele ka tehtud metalliline
lühis. Kui tina panna.
A.R.
Alo Raidaru
>> Kas ka siis, kui panen keldrisse kütteõliga töötava mootori, mis annab
>> 20 kW sooja ja 10 kW elektrit?
>
> Sõltub seadmest. Kui elektripaigaldise tingimused ei muutu, anna minna.
Küsimuse mõte oli selles, et kui ma ei ole sõlminud mingit elektrialast
lepingut (pole elektrit), kas siis mootorgeneraator ja taskulamp on
kontrolli alla minevad asjad. Kes seda peaks kontrollima?
A.R.
Raul Bogomolov
> Raul Bogomolov wrote:
> Jutt käis vist süvistatud juhtmetest?Neile "pilgu peale viskamine" väga
> odav ikka ei tule.
Pole see nii hull ühti. Vaata neid kohti, kus saad ;-). Harukarbist
väljaminekuid, lülitite kaante alla jms. Parim koht, kus uurida, on nt.
kütmata koridor kemmergu kõrval :-).
> Ise tegelen praegu ühes kadrioru kortermajas juhtmestiku
> väljavahetamisega ja tegelikult ei ole eelmise eesti aegsete
> vaskjuhtmete isolatsiooni mehaanilisele tugevusele küll midagi ette
> heita.Aga 15a tagasi pandud alumiiniumi ümbert kukub isolatsioon
> puudutades kohe ära.
Kui ei ole, siis tõmba megerdamisel märja kaltsuga mõni koht üle. Ainult
vaata, et isolatsiooni peale jääd. Näed kohe, kas isolatsioon kannatab või
mitte. Suvel kuivab kah suhtkähku. 15 a. tagasi oli muide see aeg, kus mõnes
ettevõttes suisa kilekotte kokku osteti ja kaabliisolatsiooniks pandi. Et ei
imesta, et need kõige hapumad on. Pandi neid graanuleid, mida õnnestus
varustajal kätte saada. Kas need ka oma omadustelt üldse millekski sobisid,
ei huvitanud kedagi.
Aga ainult megeriga vaadates võib kõik olla OK.
R.
Raul Bogomolov
> Raul Bogomolov wrote:
>
> > Lekkimatut isolatsiooni ei ole. Kui Sinu arvates 10-amprine ei saa olla
> > lühis, siis ehk pakud oma definitsiooni ja kirjutad jutu sellest
lähtuvalt.
>
> Miks selle 10 ampri peale ei rakendu kaitse?
> Sain jutust aru et vool EI JÕUA 10 A väärtuseni.
> Ja kui juhtmed koos siis määrab voolu ju lühistakistus. Mis siis on
> kistmist isolatsiooniga?
See see pistmine, et on alati olemas üleminekutakistus. Ja see pole
määratletud, kuiväike see peab olema, et lühis kvalifitseeruks lühiseks.
Praegu kasutatakse taolises kontekstis pigem mõistet rikkevool, aga see
hektel ei sobi, kuna ei ole väljaspool tööahelat.
> oli metall metalliga lühises küll. 10 A kaitse oli raudselt väljas.
> Pärast ei jäänudki enam pidama. Nõudis kruvikeerajat :)
>
> Aegajalt saab transi jala ja plaadi foolio vahele ka tehtud metalliline
> lühis. Kui tina panna.
Ka tinal on oma takistus. Ehkki praktikas ei pruugi seda arvestada. Ja
elektrikaarel on kah oma takistus. Jne. Tead seda isegi küll.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cakgmi$m8j$1...@kadri.ut.ee...
IRW, las jääda lugejate otsustada, kas mu korrigeeritud küsimus oli loll või mitte.
Ise vastan. El. mont. käsiraamat (1982) annab tabelis 7.37 Cu1,5 kestvalt lubatavaks vooluks 15-23A.
Vastavalt tabelile 7.39 tuleb eluruumides valida sular koefitsendiga 0,8I/1,25=15x0,8/1,25=9,6A. See oli kõige halvemal tingimusel
(1 kolmesooneline sümm. koormatud). Kõik muud tingimused on paremad. Mul oli jutt 2-soonelisest.
Automaat tuleb valida koefitsendiga 1, st. 16A. Kuigi jah, ise ma julgeks soovitada puumajas max 13A ja võimalusel
B-karakteristikut . Nii palju siis kompetentsusest ja demagoogiast. Kas käid sellises stiilis objekte ka kontrollimas? Kui ja, siis
kaastunne kontrollitavatele.
kt
Raul Bogomolov
> Vastavalt tabelile 7.39 tuleb eluruumides valida sular koefitsendiga
0,8I/1,25=15x0,8/1,25=9,6A. See oli kõige halvemal tingimusel
> (1 kolmesooneline sümm. koormatud). Kõik muud tingimused on paremad. Mul
oli jutt 2-soonelisest.
>
> Automaat tuleb valida koefitsendiga 1, st. 16A. Kuigi jah, ise ma julgeks
soovitada puumajas max 13A ja võimalusel
> B-karakteristikut . Nii palju siis kompetentsusest ja demagoogiast. Kas
käid sellises stiilis objekte ka kontrollimas? Kui ja, siis
> kaastunne kontrollitavatele.
Jah. Eks olen pelgalt visuaalsel vaatlusel küll tagurpidi uksest välja
tulnud. Kas sellepärast kontrollitavale kaasa tunda, ei tea. Eks ta leiab KT
juurde tee, kes loeb raamatuid, pabereid ja kirjutab pimesi. Ja ega teda
huvita tegelik olukord.
R.
Kuno Talimaa
"Raul Bogomolov" <2ra...@neti.ee> kirjutas sõnumis news:cakihb$68g$1...@kadri.ut.ee...
> Jah. Eks olen pelgalt visuaalsel vaatlusel küll tagurpidi uksest välja
> tulnud. Kas sellepärast kontrollitavale kaasa tunda, ei tea. Eks ta leiab KT
> juurde tee, kes loeb raamatuid, pabereid ja kirjutab pimesi. Ja ega teda
> huvita tegelik olukord.
Kaitsemete nimivoolude valikule sa vastu ei vaielnud, see projekt läks siis SEEKORD (2.-l katsel) läbi. Paistab, et tümitamise
meetod (teatmeteose sissetoomine) toimis. Jõudu edaspidiseks. Ehk peedista nagu torust tuleb, aga nii, et ise lolliks ei jääks.
kt
Toomas Soome
> ***
> Kauplus kinnitas, et see Keila juhe on paberite järgi rotikindel.
> Kirjutasin selle suurelt paberile ja riputasin elektrikilbi kõrvale.
>
> Ta sõi veel kaks juhet paljaks. Kuni surm ta kilbist lahutas.
>
> A.R.
> Minu jutu eesmärk on
> sellest ohust teavitamine.
siit moraal - rotid ei mõista kas lugeda või eesti keelt lugeda.
PS: usas ilmselt saaks poelt või Keila kaablilt mõnedki head miljonid:)
toomas
--
If someone says he will do something "without fail", he won't.
Urmas Sander
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote
Paistab, et tümitamise
> meetod (teatmeteose sissetoomine) toimis. Jõudu edaspidiseks. Ehk peedista
nagu torust tuleb, aga nii, et ise lolliks ei jääks.
>
Sellised madistamised (kohati liialdamised) on harivad, lükkavad lugejal
mõtted liikuma ja tekitavad huvi.
Urmas
Ain Vagula
Inimesed, kelle teadmised tegelikult ka kuhugi küünivad, ei oma vajadust
siit võidurõõmu hankimas käia.
ain
Kalvi Teldre
> Kalvi Teldre wrote:
>
>
>> Paned kas kulo juhtme (kui õnnestub tolleaegset töökorras olevat
>> isendit saada)
>
> Ma võin olla hull, aga mitte niipalju. Tegin kunagi käsitsi 90 kraadist
> painet.
Sa võid ka tänapäevaseid juhtmeid julgelt kasutada, kui vaid ohutuse
nõuded on täidetud.
>> või praeguse seaduste alusel närimiskindla juhtme (metalltorusse
>> näiteks - kuid metalltoru nõuab tihti täiendavaid lisameetmeid))
>
>
> Maandada, maandada ja isoleerida. Kas need problemid?
Jep. Siiski on rauda sisaldavatel torudel ka ferroresonantsi nõuded. Kui
sa just ei taha, et pöörisvooludest maja põlema läheb.
>> Muuseas praegustes eeskirjades on näriliste kindlus nõutud (... tuleb
>> arvestada loomariigi toimet...)
>
> Kas termiit on loom? Need pidid ka juhtmeid sööma. :)
Standardite ja eeskirjade väljamõtlejad on äärmiselt kavalad. Lihtne
punkt, et ohutuse tagamiseks tuleb arvestada loomariigi toimet. Ehk, kui
termiit sööb juhtmeid või nende isolatsiooni siis jah - juhtmed peavad
vajadusel olema termiidikindla märgistusega.
>
> ***
> Kauplus kinnitas, et see Keila juhe on paberite järgi rotikindel.
> Kirjutasin selle suurelt paberile ja riputasin elektrikilbi kõrvale.
>
> Ta sõi veel kaks juhet paljaks. Kuni surm ta kilbist lahutas.
Vene ajal oli rotikindlus otseselt lahti kirjutatud (rotirohketes
kohtades nõuti juhtmete panekut raudtorru). Praegu on see ehitaja ja
projekteerija südametunnistuse asi.
Ja ära usu, mis müügimees räägib. Muidugi sa võiksid Keila kaabli kohta
kaebuse rotikindlusest kirjutada TJI-sse (müüja on deklareerinud
lausvalet loomariigi toimest), kuid teades kuidas seal asjaajamine käib
saad võib olla kõhutäie naerda. Endal on jäänud ka mulje, et TJI ei tea
muhvigi elektriohutusest, veel vähem rottidest.
Kalvi
Toomas Kordemets
> Ma võin olla hull, aga mitte niipalju. Tegin kunagi käsitsi 90 kraadist
> painet.
Kui tangid olemas, siis ei ole ju mingit probleemi? Mul ei olnud,
nikerdasin ettevaatlikult tavaliste näptsate lõikeosaga. Niimoodi küll
üle paari pöörde korraga heameelega ei teeks:) Aga kummiisolatsioon oli
teadmata vanuses juhtmetel veel täiesti elastne ja korralik, julgesin
mujalt maja pealt kokkukorjatud kuloga ühe vanas stiilis sisustatud toa
maal teha küll.
> Kauplus kinnitas, et see Keila juhe on paberite järgi rotikindel.
> Kirjutasin selle suurelt paberile ja riputasin elektrikilbi kõrvale.
Rotikindel tähendab arvatavasti, et ta ei söö seda. Ta ei söö ka
põrandalaudu, betooni, plekki jpm, aga see ei sega teda neid kõiki
närimast, kui ta arvab, et seal sees või taga on midagi huvipakkuvat.
Rott on nii intelligentne loom, et uudishimu on tema jaoks päris
arvestatav ajend. Ja ju siis on elu õpetand, et paremad asjad pakitakse
ebameeldivate sisse. Kõige kindlam on ilmselt mõelda nii nagu rott ja
juhtmeid võimalusel mitte vedada kohtadesse, kust ta võib tahta läbi
minna. Ilmselt siis mida põrandast kõrgemal, seda ohutum.
Tom
Alo Raidaru
> Kõige kindlam on ilmselt mõelda nii nagu rott ja
> juhtmeid võimalusel mitte vedada kohtadesse, kust ta võib tahta läbi
> minna. Ilmselt siis mida põrandast kõrgemal, seda ohutum.
Ca 1,8 m maast on kilbi ülemine äär ja seal täheb juhtmepunt lae alla ja
laiali. Ilmselt istus see tegelane kilbi peal ja näris neid tõusvaid
juhtmeid. Kuskil 5 cm oli isolatsioon ära ja sellest 1-2 cm vask väljas.
Mõnes kohas ka 2 vaske kõrvuti paljad.
Kui sealt kuhugi "läbi minna" siis on ees juhe ja selle taga 30 cm
betooni. Edasi naabrinaise kelder. Seal kõrval oli auk, kust kaudu rott
käis vabalt läbi ja ei olevat lasknud naabrinetil trepist ülesse minna.
Olevat istunud astme peal ja jõllitanud otsa.
Seega polnud need juhtmed tal mitte kuskil ees.
Saatuslikuks sad hoopis sinised terad ja õlu.
USA-s oleks ma ilmselt saadud karistada alla 14-aastasele alkohooli
pakkumise eest.
A.R.
Joel Kuusk
Raul Bogomolov kirjutas:
> Kui aga juhtmed on välja vahetatud, siis on
> nonsenss see bergmanntoru. Et keskenduks ehk reaalsele olukorrale, mitte
> teooriatele, mis annavad (justnagu) õigustuse.
Ei pruugi sugugi olla nonsenss. Bergmanntoru sees on vabalt võimalik
juhtmeid ära vahetada, nii et pärast on uued juhtmed toru sees. Seega
täiesti reaalne olukord, millele võib keskenduda küll.
--
Joel
Alo Raidaru
> Ei pruugi sugugi olla nonsenss. Bergmanntoru sees on vabalt võimalik
> juhtmeid ära vahetada, nii et pärast on uued juhtmed toru sees. Seega
> täiesti reaalne olukord, millele võib keskenduda küll.
Viimaks ometi.
Just Sinu peale ma mõtlesin, kui seda lugulaulu siin lugesin.
Ilmselt võib sellist vahetust endale lubada inimene kes teeb OMA asja.
Sa tõmbasid sinna torusse 3 monot? Kas talki ka vaja läks?
Kuidas traadid nurkadest läbi tulid? Kas said üksi hakkama või
oli keegi ka teise otsa juures?
A.R.
Kill Truu
> Joel Kuusk wrote:
>
>> Ei pruugi sugugi olla nonsenss. Bergmanntoru sees on vabalt võimalik
>> juhtmeid ära vahetada, nii et pärast on uued juhtmed toru sees
>
>
>
> Kuidas traadid nurkadest läbi tulid? Kas said üksi hakkama või
> oli keegi ka teise otsa juures?
>
> A.R.
>
Tegime väimehega vanas eestiaegses majas sama, mitte kõikjal, vaid
vastavalt vajadusele.
1,5m2 3-sooneline mahtus päris vabalt ja kuna nurgad olid vana hea kombe
kohaselt tangidega korraliku kaarega tehtud, siis ka sealt saime läbi.
Üürielamises ilma põhjalikumat remonti planeerimata ei hakanud uut asja
süvistama, sest kohati oleks asi lõppenud lauskrohvimisega, eriti lagedes.
Kill
Kill Truu
>
>
>Siiski on rauda sisaldavatel torudel ka ferroresonantsi nõuded. Kui
> sa just ei taha, et pöörisvooludest maja põlema läheb.
On küll, kuid kas kavatsed sealt kiloampreid läbi kütta!?
Häh, kõiki teoorias sisalduvaid kaduvväikesi kurat-teab-mida reaalses
elus lihtsalt ei näe muude suurte jamade taustal ja nad ei tee ka ilma.
Kill
Joel Kuusk
Alo Raidaru kirjutas:
> Sa tõmbasid sinna torusse 3 monot?
Jah. Enne oli 2tk 1.5mm2, nüüd on 3 tk 2.5mm2
> Kas talki ka vaja läks?
Natuke läks jah. Ühe koha pealt viimane juhe ei tahtnud kuidagi üle minna.
> Kuidas traadid nurkadest läbi tulid?
Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis tõmbasin alguses ühe vanaga 2 uut ja
lõpuks teise vanaga kolmanda uue. Esimesed 2 tulid enam-vähem ilusti,
viimasega oli rohkem jamamist. 2 nurka oli ühe toru peal, neist ühest ei
tahtnud siis läbi tulla hästi. Mingil põhjusel ma sikutasin ühe uue sealt
tervenisti läbi (ei mäleta, miks) ja sellel isolatsiooni vigastusi ei
paistnud olevat.
> Kas said üksi hakkama või
> oli keegi ka teise otsa juures?
Kahekesi tegime. Üks tõmbas, teine lükkas.
--
Joel
Vootele Voit
> Saatuslikuks sad hoopis sinised terad ja õlu.
> USA-s oleks ma ilmselt saadud karistada alla 14-aastasele
> alkohooli pakkumise eest.
tohoh, nüüdsest peetakse siis ka õlut alkoholiks?
aga roti-eluea-aastaid tuleks ilmselt teise koefitsendiga korrutada
koeral oli see koefitsent vist 7, roti kohta ei tea. marielt võib küsida.
(s.t. 10 aastane koer on amortisatsioonilt nagu 70 aastane inimene)
--
vootele