Fassaadisoojustus ja -kate.
raim
serviti(?!) narvaplokk 200mm, Lubikrohvitud
ca 10mm või rohkem
seespool(!) 60mm roovid ristkülikutes
mineraalvatttahvlid
kaetud Püssiplaadiga. On lisasoojustatud
see Püssiplaat Pärnu isoplaatidega
25 mm ja kaetud kipsplaadiga. Kasu oli
veel sée et kadus Püssiplaadi hais (1976)
Kui seda seina nüüd väljastpoolt lisasoojustada,
siis vist üle 50mm pole mõtet.
Teha roovid (nagu katusele) ja vahele panna
kaks kihti mineraalvilla(millised?)
Kas 25 +25 või 50+25mm ja viimane tuuletõkkega.
Või siis ilma tõkketa aga katta tuuletõkkepaberiga?
Mis sellise ruutmeeter võib maksaŽ, kui tellida või ise
teha? Ja mis siis maksaks kui teha muidugi lõppviimistlus
mingi odavama kattega. A la vooderplast ei sooviks.
Plekk ei kõlba elumajale. See valmis kivikrohvitud
vahtplast(50mm )moodulkate on vist ca 300krooni
meeter. Lujaplaat on ka harjumatu ja marmoroc
liiga kallis. Mingi muu kipsplaat vist ka ca 200krooni meeter?
Kivikrohvitudvahtplastist veel: see vahtplast väljaspool
kiviseinal on mulle siiamaani kahtlane, kuidas ta ikkagi
seinatunginud veeauru välja laseb, kui viimane sinna
satub? vahtpalst ju veekindel tundub?IMHO
R
Ain Vagula
raim wrote:
>
> Rubalaaegne värk: 1976.a. alustatud.
> serviti(?!) narvaplokk 200mm, Lubikrohvitud
normaalne et serviti. üllatus üleliigne, alati pole lapiti vaja.
> ca 10mm või rohkem
> seespool(!) 60mm roovid ristkülikutes
> mineraalvatttahvlid
> kaetud Püssiplaadiga. On lisasoojustatud
> see Püssiplaat Pärnu isoplaatidega
> 25 mm ja kaetud kipsplaadiga. Kasu oli
> veel sée et kadus Püssiplaadi hais (1976)
> Kui seda seina nüüd väljastpoolt lisasoojustada,
> siis vist üle 50mm pole mõtet.
> Teha roovid (nagu katusele) ja vahele panna
> kaks kihti mineraalvilla(millised?)
> Kas 25 +25 või 50+25mm ja viimane tuuletõkkega.
> Või siis ilma tõkketa aga katta tuuletõkkepaberiga?
> Mis sellise ruutmeeter võib maksa´, kui tellida või ise
> teha? Ja mis siis maksaks kui teha muidugi lõppviimistlus
> mingi odavama kattega. A la vooderplast ei sooviks.
> Plekk ei kõlba elumajale. See valmis kivikrohvitud
> vahtplast(50mm )moodulkate on vist ca 300krooni
> meeter. Lujaplaat on ka harjumatu ja marmoroc
> liiga kallis. Mingi muu kipsplaat vist ka ca 200krooni meeter?
> Kivikrohvitudvahtplastist veel: see vahtplast väljaspool
> kiviseinal on mulle siiamaani kahtlane, kuidas ta ikkagi
> seinatunginud veeauru välja laseb, kui viimane sinna
> satub? vahtpalst ju veekindel tundub?IMHO
> R
vahtplast, mida kasutatakse on üldjuhul serifitseeritud ja
konstruktsiooni hingavus tagatud. Soovi korral teeb tarnija
vastavad arvutused vastavalt teie seina konstruktsioonile.
Lugu on koos viimistluskihiga aga väga kallis - kuni 700
krooni ruut. Hinda saab alandada Poola vahtplasti kasutades, mis pole
sertifitseeritud, aga kuskil 550 krooni juures on piir.
Viimasel ajal liigub ringi mingit krohvpolüplaati, mis istub samuti
vahtplasti otsas, ja mis koos odava plastiga kannataks vast panna.
Tõsi, plaadi vuugid jäävad aimatavad, mitte nii teravad kui
Mineriti kasutades. Ise odavuselt alla objektil värvitud
Mineriti pole julgenud pakkuda. (Väga tähtis on värvi valik,
vale mark võib kogu asja ära rikkuda).
srry, reede õhtu, jutt pisut väsinud moega :)
ain
raim
Ain Vagula wrote in message <3A7AECD7...@riiska.ee>...
>
>
>raim wrote:
>>
>> Rubalaaegne värk: 1976.a. alustatud.
>> serviti(?!) narvaplokk 200mm, Lubikrohvitud
>
>normaalne et serviti. üllatus üleliigne, alati pole lapiti vaja.
>
kütad eluaeg?
r
Kuno Talimaa
raim wrote
>Millepoolest normaalne? Et ühekorra si...ti (odavalt?) ehitad aga
>kütad eluaeg?
Ega kivi sooja hoia, olgu teda 20cm voi 30. Kyhvelda sinna peale min 150cm
villakiht koos tuuletokke ja krohviga, siis alles hakkab maja moodi olema. Aknad
peaksid ära nihutama soojustuse sisse, et vältida kylmasildu.
Penoplast (Styrox) on MEELETULT tuleohtlik, samuti näriliste aldis.
kt
raim
Kuno Talimaa wrote in message <3a7af93f$0$2...@diablo.uninet.ee>...
Ja ta on selle Siporexi kohalik nõrgem vend.
Kui see kivi panna serviti siis on peaaegu võimatu seina laduda
nii et ei tekiks külmasilda(mis muudab soojaomadused nulliks)
nimelt on vaja jätta segule õhuvahe.
Ja serviti on soekivi õhem tervelt 10 mm. Elementaarseid
asju räägin; Watson.
Keegi pole penoplastist rääkinud.
ehitamisel kühveldamisest ei tasu ka rääkida.
R
Kuno Talimaa
raim wrote
>Vaata see kivi hoiab küll kuna ta erikaal on väike ja poorne
Parem oleks kui sa mingid soojusjuhtivust iseloomustavad numbrid tema kohta
leiaks ja siis 150cm paksuse villaga vordleksid. Siis veenduksid isegi, et
villaga vorreldes pole olulist vahet ka kivi on 20cm voi 30cm.
>Keegi pole penoplastist rääkinud.
See ju ka soojustus, holmes.
>ehitamisel kühveldamisest ei tasu ka rääkida.
Nalja voiks ka väheke ikka moista, :P.
kt
Ain Vagula
200 mm plokki seega ca 0,67 ühikut.
sama palju, kui 300 mm plokki annab soojapidavust 50 mm villa
(kehvemapoolset). Nii et kui arvestada ühe ja teise hinda,
on plokki vaja ikkagi täpselt niipalju, et ta kannaks.
Sellega soojustada on mõttetu ja kallis.
ain
Kuno Talimaa
raim wrote
>Vaata see kivi hoiab küll kuna ta erikaal on väike ja poorne
Parem oleks kui sa mingid soojusjuhtivust iseloomustavad numbrid tema kohta
leiaks ja siis 15cm (eelmises kirjas eksisin veidi) paksuse villaga vordleksid.
Siis veenduksid isegi, et
villaga vorreldes pole olulist vahet ka kivi on 20cm voi 30cm. Pigem õhema kivi
korral on ehitaja säästnud raha ja säästnud ka seinapaksust paksema voimaliku
villakihi tarbeks. Näiteks var. 10cm villa ja 30cm kivi on kallim ja
ebaökonoomsem kui 15cm villa ja 20cm kivi. Vill on fassadi tarbeks myygil
spetsiaalne koos tuuletõkkekattega. Sinna peale voib juba otse krohvida. Ainult
ta tuleb seina kylge õigesti ka paigaldada. Sellise fassadi rem. kui kasutada
tav. krohvi läheb sul maksma koos vÄrviga ca 250--300kr./m2, eriti kui kasutada
musta tööjoudu ning tallinnast väljas. Näiteks 1-korruseline maja 6×8 ×3m puhul
läheb kogu tegevus maksma ca 40tuh. Igaljuhul odavam kui uute superahjude
ehitamine ja 10a. pärast saab ka juba rahalist voitu kyttekuludelt, eriti kui
elektriga kytad. Mugavusest rääkimata. Samas peaksid ka tegema selgeks, mis sul
toimub poranda all (et jalad ei kylmetaks) ja lae peal (seal nouab eriti head
soojustust, sest ohk on yleval soojem kui all).
Yks hea nali ka juurde, yks tuttav, kellel oli maja sisuliselt ehitatud maa
peale, selleks et porandat soojustada, puuris sinna ca 0,5m-se rastriga 10mm-sed
augud ja soristas sinna monedkymmend pudelitäied vahtu (kui palju tegelikult, ta
ei tihanud öelda). Teostas ta selle töö mitmes etapis, et hanguv vaht maja
paigast ei tostaks ja igasse auku lasi nii palju, et järgmisest juba tuli välja,
et olla kindel kogu põrandaluse tyhimiku (ca 5cm paksune saepuru kohal)
täituvuses. Vahupudelist saab ligi 25l vahtu (profi omdest), seega 1m2 kohta kaks
pudelit. Tema vÄite järgi ta säästis vanade korras porandate yleskiskumise
arvelt. Samuti pääses ta koheselt porandate naksumisest. Noh, hulgihinnana maksab
vaht ca 35-40kr. pudel, siis näiteks 100 pudelit on ca 4000kr, mis ei tundugi nii
hull. Tulemus oli täiesti aktsepteeritav, so. põrandad said ''soojaks''. Kui
koveraks nad ikkagi paindusid, sellest ka vaikiti, sest laudporanda peale sai
kilpparkett, kas sinna alla oli ämbritega kipsi valatud voi muid tasandustrikke
tehtud, sellest ka ei räägitud.
>Keegi pole penoplastist rääkinud.
See ju ka soojustus, holmes.
>ehitamisel kühveldamisest ei tasu ka rääkida.
Nalja voiks ka väheke ikka moista, :P.
kt
mca
See on aadressil http://www.eelk.ee/viru/soojus.htm
Ott Ojamaa
>>>>>>>>>>>>>>>>>> Original Message <<<<<<<<<<<<<<<<<<
On 02.02.2001, 20:29:55, "raim" <son...@hot.ee> wrote regarding Re:
Fassaadisoojustus ja -kate.:
> Kui see kivi panna serviti siis on peaaegu võimatu seina laduda
> nii et ei tekiks külmasilda(mis muudab soojaomadused nulliks)
Külmasild seespool soojustust?
O.O.
Ain Vagula
head sinist tsementi oli laialt käes. Praegu on selleks spetsiaalne rakis,
mis on võimalik ka ise poole tunniga max. kokku lüüa (ka firmast osta,
kõigile standardsetele seinapaksustele 150.... 390 mm)
Külmasild ei muuda ühegi konstruktsiooni soojapidavust nulliks,
watson. seda teadust nimetatakse matemaatikaks kergete füüsika
sugemetega (või vastupidi). Loomulikult on abiks, kui soojustuskiht ei
katke, aga see kas kõige nõrgema pidavusega kihi sees mõni sild
on, see on ikka suhteliselt kama küll.
ain
raim
Ain Vagula wrote in message <95f8bp$oci$1...@kadri.ut.ee>...
300 mm plokki annab soojapidavust 1 ühiku vajalikust 3-st.
200 mm plokki seega ca 0,67 ühikut.
sama palju, kui 300 mm plokki annab soojapidavust 50 mm villa
(kehvemapoolset). Nii et kui arvestada ühe ja teise hinda,
on plokki vaja ikkagi täpselt niipalju, et ta kannaks.
Sellega soojustada on mõttetu ja kallis.
Ei saanud aru? Mis asjaga ei ole soojustada mõtet.
Mingi imelik tagurpidi jutt?
Jutt oleks sellest, et kui oleks Tellissein+soojustus.
Oleks viimast vaja min. 150mm. Kui on narvaplokksiporex
siis on paras 100 mm soojustus väljspoolt. Mis peaks
andma kokku 3,0 ühikut. Mida rohkem on köetavat
massi seda rohkem ta akumuleerib ja seda suurem
on inerts. Maja püsib kauem soe. elementaarne.
Teema jookseb muidugi aiast aiaauku. sry
r
raim
Kuno Talimaa wrote in message <3a7b3352$0$1...@diablo.uninet.ee>...
>
>raim wrote
>>Vaata see kivi hoiab küll kuna ta erikaal on väike ja poorne
>
>Parem oleks kui sa mingid soojusjuhtivust iseloomustavad numbrid tema kohta
>leiaks ja siis 15cm (eelmises kirjas eksisin veidi) paksuse villaga
vordleksid.
>Siis veenduksid isegi, et
>villaga vorreldes pole olulist vahet ka kivi on 20cm voi 30cm. Pigem õhema
kivi
>korral on ehitaja säästnud raha ja säästnud ka seinapaksust paksema
voimaliku
>villakihi tarbeks. Näiteks var. 10cm villa ja 30cm kivi on kallim ja
>ebaökonoomsem kui 15cm villa ja 20cm kivi. Vill on fassadi tarbeks myygil
>spetsiaalne koos tuuletõkkekattega. Sinna peale voib juba otse krohvida.
15 aasta jooksul mida ma hobiks pooleli maja tahaks valmis saada
enne pensile minekut, kõik võimaliku eestikeelse kirjanduse oma kõvakettale
tagunud.
Ehitaja säästis selle kivi serviti ladudes, et ei suutnud tagada segule
seda, et olks külmasild välistatud. kohati on kohati ei ole. Ja nüüd pean
mina kurja vaeva nägema(ka siis kui seestpoolt panin 2 kihti Pärnu
isoplaati juurde. Ja peaks nüüd ka väljast rohkem lisasoojustama
a la 75 mm 25 asemel. Sel ajal oli vist hoopis ploki mitte raha defitsiit
ja serviti kivile 2 korrust pealeteha on ka tobedaimast tobedaim.
rakveres on see suur Künnapuu aastabetooneramu ka selline, et
garashiosa on serviti ja selle peal tuba lapiti?! bPotjomkin.
Muuseas terve see kajakarp koos "silotorniga" on tänavapoole viltu.
Võib-olla Künnapuu tahtis: Kui ei usu võin kastiviinapeale kihlavedada.
Ta pani sellele lapiti narvale 10 cm vahtpolüsteroolikrohvi peale.
Palju see oleks katte hinda tõstnud kui oleks pand serviti kivile 15cm
soojustuselekrohvi.
R
raim
Ain Vagula wrote in message <95glso$gfd$1...@kadri.ut.ee>...
väga võimalik on laduda. Muidugi vene ajal seda ei tehtud, kuna
head sinist tsementi oli laialt käes. Praegu on selleks spetsiaalne rakis,
mis on võimalik ka ise poole tunniga max. kokku lüüa (ka firmast osta,
kõigile standardsetele seinapaksustele 150.... 390 mm)
Külmasild ei muuda ühegi konstruktsiooni soojapidavust nulliks,
watson. seda teadust nimetatakse matemaatikaks kergete füüsika
sugemetega (või vastupidi). Loomulikult on abiks, kui soojustuskiht ei
katke, aga see kas kõige nõrgema pidavusega kihi sees mõni sild
on, see on ikka suhteliselt kama küll.
Noormees vist on paberipealehitaja?sry.
Lugeda võiks kogu eestikeeelset ehituskirjandust,
mis on 70 aastajooksul ilmunud.
Fakt on see, et külmasild muudab siporexkivi
soojapidavuse samaks, mis silikaattellisel.
absoluutsenullini me ei jõua kunagi muidugi.
paberipeal on kõik kama muidugi.sry.
R
Ain Vagula
kuna seda listi loevad ka teised inimesed,
oleks äkki kasuks mõningaid väärarvamusi
ümber lükata.
1. Tuhaploki moodulpaksus ongi 200 mm, kõrgus on
288 mm, mis koos vuugiga annab kõrgusmooduliks
300 mm (andeks kui ma mõne millimeetriga eksin, aga
ma ei viitsi järgi vaadata ja pole ka oluline). Nii et pole
mõtet ehitaja peale pahandada.
2. Väikeploki seestpoolt soojustamine on väga halb mõte.
Suure niiskuseimavuse ja sisalduse tõttu loob see head
tingimused seina lagunemiseks. Väljastpool soojustamisel
on see pluss, et kogu plokk jääb sooja tsooni ja
ehkki ta on küll niiskust täis, ei lagunda teda vähemalt
külmatsüklid. Kombineeritud soojustuse korral nii sees
kui väljas kisub asi kah nukraks, kuna siis võib nullpunkt
ikkagi ploki sisse jääda ja paha see on. Nii et 1+1+1 ei ole
alati kokku 3.
3. Pärnu puidkiudplaat ei ole hea soojustusmaterjal. Hind ja
soojapidavus ei ole kooskõlas. Selleks siiski mitmesugused villad
sobilikumad.
4. Siporexil ja meie väikeplokil on ühesugune värv. Muu on
pisut ikka erinev.
ain
Ain Vagula
Ma ei projekteeri õhulosse, enamus tehtud töödest on
valmis ja käiku antud ning pretentsioonid siiani puuduvad.
Palju lihtsam oleks mul nalja visata nende meeste üle,
kes kogu oma nn. kirjandusest kogutud tarkuse
ilma valimata ja sellest aru saamata üritavad oma
(õnnetuseks veel isikliku) maja ehituse sisse toppida.
Fakt on see, et külmasilla hädade suurus sõltub
külmasilla suurusest. Nagu öeldud, väljastpoolt
soojustatud konstruktsioonides on võimalik külmasildu
praktiliselt vältida, samas, kui müüritiste soojajuhtivus-
tegurid 70 aasta jooksul kirjutatud raamatutes arvestavad
siiski ka vuukide olemasolu, mitte pole lihtsalt konkreetse
kivijuraka laboratoorne näitaja.
Hiljaaegu ilmus ET kataloogis kaart seinatüüpide kohta.
Ma ei ütle, et seda ilma mingi kriitikata peaks pimesi
kasutama hakkama, aga head võrdlusmaterjali on seal
kindlasti
ain.
Ott Ojamaa
On 03.02.2001, 14:54:55, "raim" <son...@hot.ee> wrote regarding Re:
Fassaadisoojustus ja -kate.:
> Noormees vist on paberipealehitaja?sry.
Raim on meil selline muhe naljahammas.
> Lugeda võiks kogu eestikeeelset ehituskirjandust,
> mis on 70 aastajooksul ilmunud.
Ei ole mõtet kõike lugeda, aega saab kasulikumalt kulutada
(projekteerides ja ehitades näiteks).
> Fakt on see, et külmasild muudab siporexkivi
> soojapidavuse samaks, mis silikaattellisel.
Muudaks juhul, kui kogu "siporex" asenduks mingil viisil mördiga.
> absoluutsenullini me ei jõua kunagi muidugi.
-270 – brr, jumal tänatud, et ei jõua.
> paberipeal on kõik kama muidugi.sry.
Ei ole kama ühti, meil on projekti vead näiteks miljoni eest
kindlustatud. Ikka võib ju midagi kahe silma vahele jääda.
Ott Ojamaa
raim
Ain Vagula wrote in message <95gvsr$dom$1...@kadri.ut.ee>...
heh... sa ei saanud aru :)
kuna seda listi loevad ka teised inimesed,
oleks äkki kasuks mõningaid väärarvamusi
ümber lükata.
1. Tuhaploki moodulpaksus ongi 200 mm, kõrgus on
288 mm, mis koos vuugiga annab kõrgusmooduliks
300 mm (andeks kui ma mõne millimeetriga eksin, aga
ma ei viitsi järgi vaadata ja pole ka oluline). Nii et pole
mõtet ehitaja peale pahandada.
2. Väikeploki seestpoolt soojustamine on väga halb mõte.
Suure niiskuseimavuse ja sisalduse tõttu loob see head
tingimused seina lagunemiseks. Väljastpool soojustamisel
on see pluss, et kogu plokk jääb sooja tsooni ja
ehkki ta on küll niiskust täis, ei lagunda teda vähemalt
külmatsüklid. Kombineeritud soojustuse korral nii sees
kui väljas kisub asi kah nukraks, kuna siis võib nullpunkt
ikkagi ploki sisse jääda ja paha see on. Nii et 1+1+1 ei ole
alati kokku 3.
3. Pärnu puidkiudplaat ei ole hea soojustusmaterjal. Hind ja
soojapidavus ei ole kooskõlas. Selleks siiski mitmesugused villad
sobilikumad.
4. Siporexil ja meie väikeplokil on ühesugune värv. Muu on
pisut ikka erinev.
Milleks selline vaidlus. teema oli ju küsiv:
Ma ei kahtle Aini teadmistes aga ma ei tahtnud
selliseid parastavaid loenguid.
Mul on see nullpunkt ja muu värk juba 15 aastat teada.
Pärnuplaat on lihtsalt olemas ja maha kiskuda ei kavatse.
Ma lihtsalt küsisin. Ain võib ju esimese messi küsilaused
ülevaadata.
R
Kuno Talimaa
raim wrote
>Ei noh aiaaugust võib ka rääkida ja see on ammu teada, sest maolen
>15 aasta jooksul mida ma hobiks pooleli maja tahaks valmis saada
>enne pensile minekut, kõik võimaliku eestikeelse kirjanduse oma kõvakettale
>tagunud.
Tubli.
>Ehitaja säästis selle kivi serviti ladudes, et ei suutnud tagada segule
>seda, et olks külmasild välistatud. kohati on kohati ei ole. Ja nüüd pean
>mina kurja vaeva nägema(ka siis kui seestpoolt panin 2 kihti Pärnu
>isoplaati juurde. Ja peaks nüüd ka väljast rohkem lisasoojustama
> a la 75 mm 25 asemel. Sel ajal oli vist hoopis ploki mitte raha defitsiit
>ja serviti kivile 2 korrust pealeteha on ka tobedaimast tobedaim.
Raske moista sinu kaalutlusi. Miks on serviti kivile 2 korrust tobedamast
tobedam? Ma ju pysib, seega vaevalt ploki lubatud kandevoimet on yletatud. Ja
kivi arvelt soojustust?? Ok, sa void jah syydistada, et maja eelmine omanik
lihtsalt ehitas moistlikult, raha mitte laiutades, aga teda ebamoistlikkuses
syydistada pole alust. Su putka vajab kaasaegsete soojustehniliste normide järgi
ca 170--150mm villa VÄLJASTPOOLT. Kui kivi oleks olnud myyris lapiti oleks piir
150-130mm. Mis olulist vahet, niikuinii ostad kui sa oled moistusega inimene,
150-sed plaadid.
>rakveres on see suur Künnapuu aastabetooneramu ka selline, et
>garashiosa on serviti ja selle peal tuba lapiti?! bPotjomkin.
Veelkord, kui alumise osa kivi kandevoime pole yletatud (koos varuteguriga
muidugi), siis pole vahet kas lapiti voi hoopis pikuti veel pooleks saetud
kivile.
>Muuseas terve see kajakarp koos "silotorniga" on tänavapoole viltu.
Voib olla probleem hoopis vundamendis voi ehitajal oli rikkis lood?
>Võib-olla Künnapuu tahtis: Kui ei usu võin kastiviinapeale kihlavedada.
>Ta pani sellele lapiti narvale 10 cm vahtpolüsteroolikrohvi peale.
>Palju see oleks katte hinda tõstnud kui oleks pand serviti kivile 15cm
>soojustuselekrohvi.
Ära soga, vaata väheke materjalide soojusjuhtivustegureid. Seniks pane oma karp
kinni, lauslollust pole motet postitada ja sulle hea sydamega nouandajaid veel
seitsmes surmapatus syydistada. Mingi viisakus peaks ka olema, seda enam, et sind
noustatakse tasuta.
kt
Kuno Talimaa
raim wrote Mida rohkem on köetavat
>massi seda rohkem ta akumuleerib ja seda suurem
>on inerts. Maja püsib kauem soe. elementaarne.
Noh ja siis? Kes enne soojamahtuvuse arvelt on terve talve suutnud maja soojas
hoida? Et akumuleerid suvel ja talvel soe? Muhahahaaaa.
>Teema jookseb muidugi aiast aiaauku. sry
Ämbrisse lausa.
kt
raim
Ain Vagula wrote in message <95h3jt$nmo$1...@kadri.ut.ee>...
Paberi peal ehitaja? Noormees, teie iroonia on kohatu.
Ma ei projekteeri õhulosse, enamus tehtud töödest on
valmis ja käiku antud ning pretentsioonid siiani puuduvad.
Palju lihtsam oleks mul nalja visata nende meeste üle,
kes kogu oma nn. kirjandusest kogutud tarkuse
ilma valimata ja sellest aru saamata üritavad oma
(õnnetuseks veel isikliku) maja ehituse sisse toppida.
R: Jälle kargab ninna. Nagu mina oleks selle maja
76. aastal serviti ladunud. Ma olin siis vene kroonus
pooles siberis. Ja majaga hakkasin tegegelema
11 aaatat hiljem kui juba 9 aastat oli seestpoolt soojustatuna
niisama seisnud. ma nimelt sain selle sugulase
päranduse arvel, mis ei olnud nii suur, et valmis maja
muretseda ja tol ajal oli huvi oma käega midagi
omale teha ja pooleli maja omandamisel on
üllatused minimaalsed.
Ma lihtsalt küsisin, kuidas seda vääralt tehtut paremaks
väljaspoolt teha, mitte aga teada tuntud asjade
üle vaielda.
Fakt on see, et külmasilla hädade suurus sõltub
külmasilla suurusest. Nagu öeldud, väljastpoolt
soojustatud konstruktsioonides on võimalik külmasildu
praktiliselt vältida, samas, kui müüritiste soojajuhtivus-
tegurid 70 aasta jooksul kirjutatud raamatutes arvestavad
siiski ka vuukide olemasolu, mitte pole lihtsalt konkreetse
kivijuraka laboratoorne näitaja.
Hiljaaegu ilmus ET kataloogis kaart seinatüüpide kohta.
Ma ei ütle, et seda ilma mingi kriitikata peaks pimesi
kasutama hakkama, aga head võrdlusmaterjali on seal
kindlasti
R: Maja oli algse projekti järgi hoopis gerardiseinaga.
Silikaat kahelpool ja keskel 140 mm vatti.
Kuna oli kõik vastavuses tolleagse 60 ruutmeetrihirmuga,
siis eelmine ehitaja sai selle serviti värgi arvel ainult
2 ruutmeetrit juurde soojapidavuse arvel.
0,4 ühikut soojapidavust rohkem on kõva sõna.
ehitad ühekorra aga kütad...
Ma kordan veelkord siporextüüpi seinal, kui
vuugid on servast servani segu täis on sellise
seina soojapidavus olematu ca 0,1 ühikut.
Külmasillad on selle põhjuseks.
Võidetakse ainult ehituskiiruses. Milleks?
ühekorra ehitad.....
R
raim
Ain Vagula wrote in message <95gvsr$dom$1...@kadri.ut.ee>...
heh... sa ei saanud aru :)
kuna seda listi loevad ka teised inimesed,
oleks äkki kasuks mõningaid väärarvamusi
ümber lükata.
1. Tuhaploki moodulpaksus ongi 200 mm, kõrgus on
288 mm, mis koos vuugiga annab kõrgusmooduliks
300 mm (andeks kui ma mõne millimeetriga eksin, aga
ma ei viitsi järgi vaadata ja pole ka oluline). Nii et pole
mõtet ehitaja peale pahandada.
2. Väikeploki seestpoolt soojustamine on väga halb mõte.
Suure niiskuseimavuse ja sisalduse tõttu loob see head
tingimused seina lagunemiseks. Väljastpool soojustamisel
on see pluss, et kogu plokk jääb sooja tsooni ja
ehkki ta on küll niiskust täis, ei lagunda teda vähemalt
külmatsüklid. Kombineeritud soojustuse korral nii sees
kui väljas kisub asi kah nukraks, kuna siis võib nullpunkt
ikkagi ploki sisse jääda ja paha see on. Nii et 1+1+1 ei ole
alati kokku 3.
R:Tuhaploki moodulpaksus? Mis büro see veel on?
ja millise ehitaja peale ma ei peaks pahandama?
tuhaplokist võib minu andmetel teha kuni 3 korruselise
aga mitte nii et esimene on serviti? saate loogikast
aru või tuleb jälle mingi moodul?
see sein kus on serviti seestpoolt ei ole veel 25 aasta
jooksul lagunemise tundemärke avaldanud, nii et
ei maksa igat paberit ka kullana võtta.
R
raim
Kuno Talimaa wrote in message <3a7c5940$0$1...@diablo.uninet.ee>...
>
>raim wrote Mida rohkem on köetavat
>>massi seda rohkem ta akumuleerib ja seda suurem
>>on inerts. Maja püsib kauem soe. elementaarne.
>
>Noh ja siis? Kes enne soojamahtuvuse arvelt on terve talve suutnud maja
soojas
>hoida? Et akumuleerid suvel ja talvel soe? Muhahahaaaa.
>
>
soojaakumaulatsioon ja ridade välja kiskumine
kontekstist. Kuño rahuneks maha enne kui
veel mõne...rumalusekirjutab.sry.
R
raim
Kuno Talimaa wrote in message <3a7c593f$0$1...@diablo.uninet.ee>...
>
>raim wrote
>Raske moista sinu kaalutlusi. Miks on serviti kivile 2 korrust tobedamast
>tobedam? Ma ju pysib, seega vaevalt ploki lubatud kandevoimet on yletatud.
Ja
>kivi arvelt soojustust?? Ok, sa void jah syydistada, et maja eelmine omanik
>lihtsalt ehitas moistlikult, raha mitte laiutades, aga teda
ebamoistlikkuses
>syydistada pole alust. Su putka vajab kaasaegsete soojustehniliste normide
järgi
>ca 170--150mm villa VÄLJASTPOOLT. Kui kivi oleks olnud myyris lapiti oleks
piir
>150-130mm. Mis olulist vahet, niikuinii ostad kui sa oled moistusega
inimene,
>150-sed plaadid.
>
üksteise kõrval, Õhuvahe ca 2 cm. Ja laotud on seest ja väljast
sirgena, nii et ainult krohvimise vaev. See vastab kusagil 2,0
ühikule, mis on tänapäeval muidugi vähe. 3,0 oleks vaja vähemalt.
>>rakveres on see suur Künnapuu aastabetooneramu ka selline, et
>>garashiosa on serviti ja selle peal tuba lapiti?! bPotjomkin.
>
>Veelkord, kui alumise osa kivi kandevoime pole yletatud (koos varuteguriga
>muidugi), siis pole vahet kas lapiti voi hoopis pikuti veel pooleks saetud
>kivile.
>
>
>>Muuseas terve see kajakarp koos "silotorniga" on tänavapoole viltu.
>
>Voib olla probleem hoopis vundamendis voi ehitajal oli rikkis lood?
>
>
>Ära soga, vaata väheke materjalide soojusjuhtivustegureid. Seniks pane oma
karp
>kinni, lauslollust pole motet postitada ja sulle hea sydamega nouandajaid
veel
>seitsmes surmapatus syydistada. Mingi viisakus peaks ka olema, seda enam,
et sind
>noustatakse tasuta.
>
Eks siis hakatakse küsija suu peale lööma ja tolku sellest
messist ei olnud suurt midagi. Paras kõigile.
Mis tasuta nõu mulle annti? kühevlda 170 mm soojustust väljastpoolt
peale? Kisu seest kõik maha? Lahmimine ainult. Kuuse
alla niikauaks?
Mis sinna väliskrohvile panna siis peale? Seda olematut tasuta nõu?
Võib ju esimese messi üle vaadata ja uurida mida seal küsiti
aga mitte mõne ! märgi pärast turja tulla.
R
raim
Ott Ojamaa wrote in message <20010203...@mis.configured.host>...
>>>>>>>>>>>>>>>>>> Original Message <<<<<<<<<<<<<<<<<<
Ei ole mõtet kõike lugeda, aega saab kasulikumalt kulutada
(projekteerides ja ehitades näiteks).
R:Tähendab raamatutes ei ole midagi kasulikku, et neile aega
raisata.
> Fakt on see, et külmasild muudab siporexkivi
> soojapidavuse samaks, mis silikaattellisel.
Muudaks juhul, kui kogu "siporex" asenduks mingil viisil mördiga.
R:Nojah mis siin vaielda, targem järele ei anna niikuinii.
Mörti täis vuuk kahe ploki vahel õuest tuppa on külmasild
ja selle vastu ei saa ükski kodanik projekteerigu ta nii
palju kui tahab või tehku midagi muud.
Kui sein koosnebki külmasildadest on sel kivi kergusel üldse
mõtet.? Nojah, kahe mehe või kraana asemel üks mees.
Hoiad ehitades kokku aga kütad pärast eluaeg(surmani)
Ei ole kama ühti, meil on projekti vead näiteks miljoni eest
kindlustatud. Ikka võib ju midagi kahe silma vahele jääda.
R: Külmasildade kindlustamine miljoni eest: eks saab
ju selle raha eest uue maja teha ilma külmasildadeta.
Keegi pealkirjas mainitust ka vahepeal räägiks?tnx
sry.
R
Kuno Talimaa
raim wrote in message <95epct$d6e$1...@kadri.ut.ee>...
>Rubalaaegne värk: 1976.a. alustatud.
Vundament on korralik, so. pole vajumisi, pragusid, kylmakerkeid?
>serviti(?!) narvaplokk 200mm,
Seinad on sirged, vinklis?
Lubikrohvitud
>ca 10mm või rohkem
>seespool(!) 60mm roovid ristkülikutes
>mineraalvatttahvlid
>kaetud Püssiplaadiga.
Kivisein kui kandev konstruktsioon on temperatuurikoikumiste moju all. Seega
paisub soojenedes, tombub kokku jahtudes. Kuid samas saab kuivada. Mis on tähtis,
et ta ei kylmuks muredaks. Kas deformatsioonivuugid on voi on mõõtmete
muutumisest tingitud praod jäetud tekkima isetekke teed?
Seest soojustatud, tähendab, kivi kylmub ka alla mingi temp. mingis osas läbi.
Mida kylmem, seda rohkem. Samas ta on veel suht. kuiv kuniks sa pole veel
fassaadi kallale läinud, sest niiskustoke sees puudub. Kui sa seda kompotti
hakkadki pealt soojustama, siis vesi kondenseerub tokke alla. Samuti niiske kivi
saab ohukese soojustuse all kylmumistsykleid rohkem kui paksu soojustuse all.
Seega sinna tuleb ette näha ka kerge tuulutus ja vee väljajooku voimalus (avad
sokli kohal, reeglina peidetud sokli kattepleki alla). Samuti soojustuse alla ja
sokli randi peale hydroisol. ca 20cm korguselt.
On lisasoojustatud
>see Püssiplaat Pärnu isoplaatidega
>25 mm ja kaetud kipsplaadiga. Kasu oli
>veel sée et kadus Püssiplaadi hais (1976)
Mis ajal katsid kipsplaadiga? Kui moned aastad tagasi, siis sa alustasid sellega,
mida nimetatakse ehitusveaks. Oige oleks olnud saast koigepealt välja rookida.
>Kui seda seina nüüd väljastpoolt lisasoojustada,
>siis vist üle 50mm pole mõtet.
Miks sa siis teda veel väljast soojustad? Seda ju praegusel aastaajal kylm teha.
Pigem pane sisse veel 50cm villa ja sinna karkassi peale uus kipsplaat. Kui
tulemus ei rahulda, siis saab seda protseduuri jälle korrata, :).
Mida ma tahtsin kogu jutuga ytelda? Seda, et sa tegelikult oled oma maja
poolenisti p..se keeranud ja yritad teadmatusest seda protsessi veel syvendada.
Selline soojustuse kompott, mida sa yritad nyyd rakendada (sees ilma
niiskustokketa mingi kogus villa ja kuhi igatsugu plaate), siis myyritis ja välja
veel õhuke kasukas koos krohviga (jah, krohvi koik voimalikud praud ka kinni),
voib NIISKUNUD kivikonstruktsiooni jätta kyllaltki kauaks 0C temp. koikumiste
ymber, mis saab temale ypris kiiresti hukatuslikuks.
Jah, ma ei syvenenud alguses niiväga sellesse, mis su majal sisse on laotud, vaid
pigem su hädaldamisesse, et sein on ''valetpidi'' kivist tehtud. Koik ylejÄänud
asi tundus korvaline.
Mida sa tahad oma majaga teha? 1 var. myy maha (nagu sa ise mainisid, et nii
tehakse). 2. var. ela nii edasi ja ehita lisa-ahi. 3. var. soojusta veel seest.
4. var. ja tegelikult oige kisu see jama kuni kiviseinteni puhtaks ja tee ta nii
nagu peab. 5. var. Tee välja PAKS soojustus ja looda, et plaatide kuhila ei lase
ka niiskust niiväga kiviseina. 6. on voib olla veel midagi.
kt, elust enesest, :), 2.-l katsel
Ain Vagula
kõige esimeses vastuses. kordan veelkord üle:
ainus tehniliselt hea lahendus on suva
kõva soojustuse peale krohvitud ja viimistletud
süsteem. Sertfitseeritud materjalist ja väga kallis.
Tarnija arvestab kõigi antud olukorra iseärasustega,
arvutused tasuta (olen ise kah lasknud mõnel
sellisel enda objektide niiskusbilansi üle kontrollida,
aga reklaami ma siin ei tee ka siis kui peale maksad).
Odavamatest on olemas krohvpolüplaat, mis kuuldavasti ei
ole nii selgelt eristuvate vuukidega kui Luja plaat.
Millegipärast aga kassutatakse sedda meil veel väche... :)
Viimaseks, kui Luja (mineriti) muster on ilusti kujundatud pole kah
hullu midagi. Tehnoloogiliselt õige värv peale ja seisab.
Väga suure niiskusesisaldusega hoonete peal (ujulad jms)
ei seisa, vaid mängleb ja kukub.
Ja veel, kindlustamine on normaalne, elu aga
näitab, et vastutuskindlustus on alati olemas neil,
kellel seda kõige vähem vaja läheb (omal kah, muide).
Ja nagu veel kord öeldud, külmasillad on komposiitkonstruktsioonides
juba seina näitajate hulka arvestatud. Neid on alati ja niikuinii
(kasvõi avade kõrval kivist kandekonstruktsiooniga hoonetes).
Ja päris lõpuks - mina ei mõnita siin kedagi. Olen harjunud
ka silmast silma rääkides mittespetsialistist inimesega ennast piltlikut
väljendama, et ma ei peaks mingit tehnilist hiina keelt kasutult mitu korda
järjest üle kordama. Kes solvub, ärgu küsigu. Niigi aega vähem
kui tööd. Oma ametist pean ma siiski sellel määral lugu, et
otsest irvitamist teab kelle poolt ei kavatse alla neelata.
See pole siin delfi, et võtad sõnasabast kinni ja hakkad oma
lõbuks närima, kõik ümberringi spetsialistid vanuses 6 - 60. KEEGI EI
KINDLUSTA KÜLMASILDU. Võib-olla olete tähele pannud,
et 3 teile vastanud inimest esinevad oma vanemate pandud
nimede all?
ain
Kalle
kalle
raim
Kalle wrote in message <3A7CF37E...@hot.ee>...
>Misasi see "serviti" sul seal seestpoolt on? Püssiplaat vä?
>
R
raim
Ain Vagula wrote in message <95hv4d$76s$1...@kadri.ut.ee>...
pealkirjas mainitud asjadest rääkisin oma
kõige esimeses vastuses. kordan veelkord üle:
ainus tehniliselt hea lahendus on suva
kõva soojustuse peale krohvitud ja viimistletud
süsteem. Sertfitseeritud materjalist ja väga kallis.
R: Miks jus peap kõva olema? Milline kas vaht või
kõva vill? Ja kui palju panna, minu etteantud asjade
peale?Ja ei tahakski väga kallist, sest kui juba
mingi on kasvõi seespool koos veidisoe
kiviplokil soojustust. Kokku oli praegu vist plokk
0,57 +vatt 0,5+Püssiplaat 0,12+ Pärnuplaat 0,4+
kipsplaat või sisevoodrilaud ca 0,2 + välislubikrohv vist 0,2
+ veel miskit 0,1 peaks tulema kokku 2,0. Tahaks
aga 3,0. Aknad on juba tehtud nii et sisemise raami
valts on freesitud 1,4 pealt 2,0cm -le ja paigaldatud
1 klaasi asmel pakett 4+4+12mm poolkõva plastliistuga
pakett. Süsimust ta on see liist kahe klaasi vahel aga
see eest on soojem kui metallliistuga pakett. Pooled
on sel klaasiga. (alati kui klaasmergist tellima läksin
siis oli hall liist otsas.) Muuseas kui seda paketti kohe
ette ei pane vaid paned seina äärde seisma, siis tuleb
jälgida, et all oleks mõlemale klaasile toetus muidu
hakkab omaraskuse mõjul nihkuma see mis jääb seinast
eemale.
Odavamatest on olemas krohvpolüplaat, mis kuuldavasti ei
ole nii selgelt eristuvate vuukidega kui Luja plaat.
R: milline see võib olla ja mis maksta...Kas seda ka tuntakse
(Üks on siin kõrvaltänavas puumaja peal) see kollakas nagu
terrassiitkrohvitud 50mm vahtplasti peal moodulitest sein.
See pole siin delfi, et võtad sõnasabast kinni ja hakkad oma
lõbuks närima, kõik ümberringi spetsialistid vanuses 6 - 60.
R: mõned võtavad, (kiviseinasoojusinertsist pidi maja terve talve
soe olema)
et 3 teile vastanud inimest esinevad oma vanemate pandud
nimede all?
R: Mis see siia puutub. Internet on ju hullem kui KGB ja CIA
ei kokku. Ikka keegi puurib su välja(kes, kus töötab või kes kellega
käib) ja siis pannakse siltmärk külge nagu vanasti märgitud
aatomiga. MuuseasŽmind on juba ammu tuttavad välja puurinud
et ma
Raimond
Varjunimede(kirjanikel näiteks)on siin võimatu. (Isegi mitte ema
neiupõlvenime,
sest onupoeg võitis eile eurovisioonipileti)sry saba upist.
raim
Kuno Talimaa wrote in message <3a7c727c$0$2...@diablo.uninet.ee>...
>Vaatame huviga veelkorra yle nagu palutud, :).
>
>raim wrote in message <95epct$d6e$1...@kadri.ut.ee>...
>>Rubalaaegne värk: 1976.a. alustatud.
>
>Vundament on korralik, so. pole vajumisi, pragusid, kylmakerkeid?
>
oli täiesti olemas vertikaalne pragu ja sai lahti teha ca
5 cm sügavuselt ja soudalvahuga
täidetud ning pealt krohviga kaetud. Peale seda ei ole enam
pragu näha.
>>serviti(?!) narvaplokk 200mm,
>
>Seinad on sirged, vinklis?
>
>Kivisein kui kandev konstruktsioon on temperatuurikoikumiste moju all.
Seega
>paisub soojenedes, tombub kokku jahtudes. Kuid samas saab kuivada. Mis on
tähtis,
>et ta ei kylmuks muredaks. Kas deformatsioonivuugid on voi on mõõtmete
>muutumisest tingitud praod jäetud tekkima isetekke teed?
>Seest soojustatud, tähendab, kivi kylmub ka alla mingi temp. mingis osas
läbi.
>Mida kylmem, seda rohkem. Samas ta on veel suht. kuiv kuniks sa pole veel
>fassaadi kallale läinud, sest niiskustoke sees puudub. Kui sa seda kompotti
>hakkadki pealt soojustama, siis vesi kondenseerub tokke alla. Samuti niiske
kivi
>saab ohukese soojustuse all kylmumistsykleid rohkem kui paksu soojustuse
all.
>Seega sinna tuleb ette näha ka kerge tuulutus ja vee väljajooku voimalus
(avad
>sokli kohal, reeglina peidetud sokli kattepleki alla). Samuti soojustuse
alla ja
>sokli randi peale hydroisol. ca 20cm korguselt.
>
soojustust
siis peaks 0 punkt olema kivi sees veidi. Kui õhuke peaks soojustus olema
sinna
kivi ja krohvi peale 50 mm peaks piisama või siis 75? 25 on mõttetu.
>Mis ajal katsid kipsplaadiga? Kui moned aastad tagasi, siis sa alustasid
sellega,
>mida nimetatakse ehitusveaks. Oige oleks olnud saast koigepealt välja
rookida.
>
Varasem tehtu väiksema veaga?
>>Kui seda seina nüüd väljastpoolt lisasoojustada,
>>siis vist üle 50mm pole mõtet.
>
>Miks sa siis teda veel väljast soojustad? Seda ju praegusel aastaajal kylm
teha.
>Pigem pane sisse veel 50cm villa ja sinna karkassi peale uus kipsplaat. Kui
>tulemus ei rahulda, siis saab seda protseduuri jälle korrata, :).
>
krohv(viimistlus
puudub)) saaks fassaadi korda peale kõige muu. Ja ainus asi millega kõik
nõus on oli ju see, et Kivi tuleb Väljastpoolt soojustada, eriti kui koef on
2,0
aga mitte 3,0 nagu tänapäeval oleks eramuseinale normaalne.
>Mida ma tahtsin kogu jutuga ytelda? Seda, et sa tegelikult oled oma maja
>poolenisti p..se keeranud ja yritad teadmatusest seda protsessi veel
syvendada.
>
tagasi
tolleaegset normile enamvähem sobilikku ise edasi tegema siis ma
ju püüdsin eelkäija tehtut paremaks teha ja nüüd 14 aastat hiljem
omatehtut edasi teha. Kui ei tohi siis mis see Teie ........on.
>
>Selline soojustuse kompott, mida sa yritad nyyd rakendada (sees ilma
>niiskustokketa mingi kogus villa ja kuhi igatsugu plaate), siis myyritis ja
välja
>veel õhuke kasukas koos krohviga (jah, krohvi koik voimalikud praud ka
kinni),
>voib NIISKUNUD kivikonstruktsiooni jätta kyllaltki kauaks 0C temp.
koikumiste
>ymber, mis saab temale ypris kiiresti hukatuslikuks.
>
Püssiplaat on veel
lisaaurutõke.
>Jah, ma ei syvenenud alguses niiväga sellesse, mis su majal sisse on
laotud, vaid
>pigem su hädaldamisesse, et sein on ''valetpidi'' kivist tehtud. Koik
ylejÄänud
>asi tundus korvaline.
>
>Mida sa tahad oma majaga teha? 1 var. myy maha (nagu sa ise mainisid, et
nii
>tehakse). 2. var. ela nii edasi ja ehita lisa-ahi. 3. var. soojusta veel
seest.
>4. var. ja tegelikult oige kisu see jama kuni kiviseinteni puhtaks ja tee
ta nii
>nagu peab. 5. var. Tee välja PAKS soojustus ja looda, et plaatide kuhila ei
lase
>ka niiskust niiväga kiviseina. 6. on voib olla veel midagi.
>
ja kahe lapsega elama. Sry kui kedagi solvasin sellega.
Kunoga jõudsime siis elamisega kuuse alla.
Ain veel õue ei saatnud sai räägitud väljst lisasoojustusest ja fassaadi
korrastamisest.
Tnx vahepeal kaaskannatajatele.
Eelmises kirjas ütlesin valesti, Tanel on onupojapoeg mitte poega ja mis
on mu ema neiupõlvenimi seda ei ole raske arvata. Sry.
Raimond
Ott Ojamaa
Mina läheksin mõnda inseneribüroosse ja laseksin teha hoone
konstruktsioonidele ekspertiisi ning seejärel kas otsiksin või
tõenäolisemalt telliksin lahenduse. Olen nimelt arhitekt, mitte
ehitusfüüsik, -konstruktor ega -eelarvestaja. Igaüks tegelgu sellega,
mida ta oskab, ja saagu sellevõrra ka makstud. "Teeme ise 1000 asja" on
tore küll, aga ainult ajaviitena, mitte elukeskkonna kujundamisel.
Kui aga ei täi (raatsi vms.)professionaale ligi lasta, on tegelikult
täiesti ükskõik, mida teed. Kuskil paned ikka kapitaalselt mööda.
Ott Ojamaa
Ain Vagula
>
> R: Miks jus peap kõva olema? Milline kas vaht või
> kõva vill? Ja kui palju panna, minu etteantud asjade
> peale?Ja ei tahakski väga kallist, sest kui juba
> mingi on kasvõi seespool koos veidisoe
> kiviplokil soojustust. Kokku oli praegu vist plokk
> 0,57 +vatt 0,5+Püssiplaat 0,12+ Pärnuplaat 0,4+
> kipsplaat või sisevoodrilaud ca 0,2 + välislubikrohv vist 0,2
> + veel miskit 0,1 peaks tulema kokku 2,0. Tahaks
> aga 3,0. Aknad on juba tehtud nii et sisemise raami
> valts on freesitud 1,4 pealt 2,0cm -le ja paigaldatud
> 1 klaasi asmel pakett 4+4+12mm poolkõva plastliistuga
> pakett. Süsimust ta on see liist kahe klaasi vahel aga
> see eest on soojem kui metallliistuga pakett. Pooled
> on sel klaasiga. (alati kui klaasmergist tellima läksin
> siis oli hall liist otsas.) Muuseas kui seda paketti kohe
> ette ei pane vaid paned seina äärde seisma, siis tuleb
> jälgida, et all oleks mõlemale klaasile toetus muidu
> hakkab omaraskuse mõjul nihkuma see mis jääb seinast
> eemale.
>
sisemist soojustust ära väga palju hetkel arvesta (teda pole
kah eriti palju), kipsplaat ja püssi plaat sooja ei anna, kas
vatt on sul oma pandud ja korralikult? Siukese kompoti
korral oleks seespool ka kile vajalik.
Kõvast villast või plastist räägin sellepärast, et neid kannatab kohe
krohvida. Muidu tuleksid veel kõiksugu tuuletõkked jms, (muide, mina
ei usu tuuletõkkepaberisse, selleks on ikka plaat parem).
Sõltub muidugi sellest, palju sokli peal ruumi on. Kui palju, saab ju
ka õhukesest kivist kas vuugitud või krohvitud voodrit kasutada,
koos pehme villaga. Välise soojustuse paksus kõva
soojustuse korral ei sõltu niipalju hoone soojapidavusest,
(see rahuldatakse niikuinii) vaid niiskusbilansist. 0-punkt
on vaja kivist igal juhul välja viia, see määrab ka üleliigse paksuse.
Nagu ise näed, töötab sisemine soojustus sulle siin vastu.
> Odavamatest on olemas krohvpolüplaat, mis kuuldavasti ei
> ole nii selgelt eristuvate vuukidega kui Luja plaat.
>
> R: milline see võib olla ja mis maksta...Kas seda ka tuntakse
> (Üks on siin kõrvaltänavas puumaja peal) see kollakas nagu
> terrassiitkrohvitud 50mm vahtplasti peal moodulitest sein.
>
ma ei tea täpselt. Koos soojustusega tuli miskise 300 krooni
kanti. Aga ma ei tea, kes seda maale toob või teeb. Tunnen küll ühte
kohalikku edasimüüjat, aga see jääb asustatud kohtadest
väga kaugele. Põhimõtteliselt näeb välja nagu terrassiit jah.
> aatomiga. MuuseasŽmind on juba ammu tuttavad välja puurinud
> et ma
> Raimond
> Varjunimede(kirjanikel näiteks)on siin võimatu. (Isegi mitte ema
> neiupõlvenime,
> sest onupoeg võitis eile eurovisioonipileti)sry saba upist.
>
nii hull see asi kah pole. Kui oma reputatsiooni pärast nihuke
hirm on, siis pole vaja kirjutada, või kui, siis arukat juttu.
ain
Kuno Talimaa
raim wrote
>10 aastat tagasi vähemasti.
>Varasem tehtu väiksema veaga?
Kui pead silmas 20cm paksust blokkseina koos väidetavate kylmasildadega (muideks,
nende yldpindala suhe muu seina pidalasse polegi nii suur kui sa ette kujutad,
jääb kuskile 3--5% kanti, seega ikkagi suht. väike), siis see pole oluline viga
kui sein maja koormust kannab. Oluline viga on sisemine soojustus, niiskustokke
puudumine ja nn.linaluu plaat voi mis iganes, formaldehyyde levitav jama. Oleksid
olnud tark enne kipsi panekut, oleksid vähemalt rämpsplaadi välja rookinud ja
jätnud puidkiudplaadi panemata. Sisemise soojustuse oleksid voinud ka hiljem
fassadile ringi tosta, kuigi see oleks olnud paras n...
Minu seisukoht (mis voib olla muidugi ekslik), et kivisein peaks olema nii palju
seest soojustatud, et ta puutel ei tundu kylm. Selleks piisab vaid
kipsiplönnidele paigaldatud ohukeset kipsplaadist. Kuigi fibo plokke armastatakse
viimasel ajal ka ainult seest yle krohvida, kuidas nad seejuures teevad
niiskustokke, ma ausalt ei teagi. Arvatavasti lihtsalt pintseldatakse yle enne
kui viimistlus selga läheb.
Koige oigem oleksi olnud alustada tööd fassaadist kui sees oleksid tahtnud elada,
teha selle ära ja siis kohe kiiresti sisemiste ruumide kallale.
Antud olukorras kui sind häirib fassadi viimistlus, oleks moistlik tegeleda vaid
viimistlusega (kas krohvida uuesti voi katta mingi plaadiga, aga ilma
soojustuseta ja tagada plaadialune ohu liikumine, et niiskus saaks välja
kuivada..)
>arva ise ära miks tahan väljast lisasoojustada(krohv on ka lihtsalt
>krohv(viimistlus
>puudub)) saaks fassaadi korda peale kõige muu. Ja ainus asi millega kõik
>nõus on oli ju see, et Kivi tuleb Väljastpoolt soojustada, eriti kui koef on
>2,0
>aga mitte 3,0 nagu tänapäeval oleks eramuseinale normaalne.
Veel korra: kahjuks vist keegi eriti ei syvenenud, et sul see asi on seest
suhtkoht palju isoleeritud. Keegi ei osanud aru saada, :), et sellist asja yldse
kuskil tehakse. Ain juba kommenteeris ka, miks väljas tuleb sel puhul soojustusel
e paksust lisada kui seda yldse teha.
>>
>mina ei ole mitte suurt midagi perr .. keeranud. Kui Hakkasin 14 aastat
>tagasi
>tolleaegset normile enamvähem sobilikku ise edasi tegema siis ma
>ju püüdsin eelkäija tehtut paremaks teha ja nüüd 14 aastat hiljem
>omatehtut edasi teha. Kui ei tohi siis mis see Teie ........on.
Mul on käes (ei ela sees) ca 20a. tagasi alustatud tuhaplokist pool karpi. Isegi
selle kohta käib spetsialistide arvamus, et pigem lammuta see laiali ja tee uus,
saad alates vundamendist korraliku asja. Mis muidugi ei tähenda, et kui seda ka
nyyd moistusega jätkata, et asi mingil viisil elatav ei tuleks. Lihtsalt,
praeguse aja tehnoloogia ja arhitektuur on nii palju arenenud ja ehitusvotted on
radikaalselt muutunud, et uut ja vana kokku sobitada on tihti väga raske kui
mitte voimatu. Kui keegi seda teeb, satub ta tahes tahtmata katsejänese rolli ja
spetsialistidel siis palju kaasa rääkida ka enam ei ole, va. yldtunnustatud
reeglite järgimine.
>Keegi pole öelnud et seespool aurutõket kipsi või voodriall ei ole.
>Püssiplaat on veel
>lisaaurutõke.
Mingil määral kindlasti, iga materjal omab gaasidele mingit takistust. Hetkel on
ainult seisukoht selline, et piisav on korralikult paigaldatud saadaolev materjal
ja koik muu on jama. Muideks, auru satub kiviseina vähem kui elamisel maja
pidevalt ja tohusalt ventileerida ja vältida igatsugu niiskust eraldavaid
protsesse (pesu kuivatamine toas, jms.). Seega voiksid kaaluda ka korralikku
vent. agregaati ja naisele sonade peale lugemist kuni eraldi pesukuivatusruumini
(mis omab sisemist niiskustoket ja korralikku ohu väljatommet) välja. Saaksid ka
olukorda leevendada siis kui soojustad väljast ohukeselt. Poest hygromeetri
muretsemine ei ole siin liiast ja selle jälgimine, et mida kylmem ilm on väljas,
seda madalam peab olema tubades SUHTELINE niiskus. Samas alla 50% hakkab juba
ebamugav, hingamisteed hakkavad kuivama. Samas liigne, niiskuse välja viimise
tottu ventileerimine suurendab kyttekkulusid ja muudab lisasoojustuse effekti
0-ks, va. et seinad on seest soojemad. Seega oled peale raha magama panemist
jälle pea-aegu alguses tagasi, ainult seinad on paksemad, fassad läigib ja
rahakott tyhjem.
3. var. soojusta veel
>seest.
>Miks just seest?
Ain just vastas, sa ei tohi jätta niisket kivi kylma meelevalda. On 2 voimalust,
kas jätta sinna suht. kuiv kivi voi vältida niiske kivi kylmumist. Koige parem on
muidugi vältida suht. kuiva kivi kylmumist.
>Kui ma kõik tehtu mahakisun siis pean ise minema kuuse alla koos naise
>ja kahe lapsega elama.
Saab teha ka jupikaupa. Kui raha on olemas, saaksid palgata mehed ja teha
kiiresti, nagu kirja alguses öeldud. Kui vähe, siis pead kannatama voi riskima
näit. peale fassadi kapitaalset remonti (150 soojustus + muu värk) remonti
moningate kylmakahjsutustega kuniks saad ta ka seest tehtud nagu peab.
Siin tuleb sul teha pohimotteline otsus-- kas teha asi kapitaalselt ja kestvalt
voi lihtsalt kohendada, aga siis ylima ettevaatusega, et ei käivitaks mingit
protsessi, mis maja mone aastaga tuksi keerab (näit. torvapapp välja voi umbne
ohuke lisasoojustus välja). Viimase variandi puhul ei oleks isegi paha paigutada
monesse seina andurid, mis informeeriksid sind temas valitsevast olukorrast
(temp. eri sygavusel, samuti niiskus).
kt
Ain Vagula
> Ain just vastas, sa ei tohi jätta niisket kivi kylma meelevalda. On 2
> voimalust, kas jätta sinna suht. kuiv kivi voi vältida niiske kivi
> kylmumist. Koige parem on muidugi vältida suht. kuiva kivi kylmumist.
>
See valge tuhast väikeplokk on alati niiske. Niiskus antakse poest
ilma rahata kaasa. Sellel on üks abiks omadus - naelad roostetavad nii
kinni, et kui neid palju ei loksuta, pole tüübleid vajagi :)
Lisaks seotud niiskusele on saadanas ka hügroskoopne.
Muide, Fibo ei vaja tavalises eluruumis suure savisisalduse
tõttu niiskustõket viimistluse alla. Tavalises eluruumis.
ain
raim
Ain Vagula wrote in message <95jbn7$i6p$2...@kadri.ut.ee>...
raim wrote:
>
sisemist soojustust ära väga palju hetkel arvesta (teda pole
kah eriti palju), kipsplaat ja püssi plaat sooja ei anna, kas
vatt on sul oma pandud ja korralikult? Siukese kompoti
korral oleks seespool ka kile vajalik.
R: ma ei hakanud ju kõiki naelu ja peensusi välja kirjutama
ja aurutõke on kipsi all niikuinii. Ma kordan veelkord:
Kui 14 aastat tagasi hoone sain siis oli sel seestpoolt soojustus
olemas viimane oli püssiplaat ja selle peale panin pärnu+kipsi.
Kõvast villast või plastist räägin sellepärast, et neid kannatab kohe
krohvida. Muidu tuleksid veel kõiksugu tuuletõkked jms, (muide, mina
ei usu tuuletõkkepaberisse, selleks on ikka plaat parem).
R: vill laseb krohhvialusest kivist niiskuse välja aga kuigi
pannakse auruläbilaskvat plasti villa asemel ei ole
mul selle plasti auruläbivusse usku, kui just keegi laborikatset
ei näita, sest väliselt on kõik plastid sarnased.
Sõltub muidugi sellest, palju sokli peal ruumi on. Kui palju, saab ju
ka õhukesest kivist kas vuugitud või krohvitud voodrit kasutada,
koos pehme villaga. Välise soojustuse paksus kõva
soojustuse korral ei sõltu niipalju hoone soojapidavusest,
(see rahuldatakse niikuinii) vaid niiskusbilansist. 0-punkt
on vaja kivist igal juhul välja viia, see määrab ka üleliigse paksuse.
Nagu ise näed, töötab sisemine soojustus sulle siin vastu.
R:Soklilaius ei tule arvesse, sest tegemist on soklitaguse keldriga
ja maja ülemine seinaosa eendub väljapoole. Narvaplokk on soekivi
ja ei ole vaja, et 0punkt olks kindlasti õues vaid aitab kui jääb kas
keskele
või siis välimisse serva.
nii hull see asi kah pole. Kui oma reputatsiooni pärast nihuke
hirm on, siis pole vaja kirjutada, või kui, siis arukat juttu.
Kui kaaskirjutajad uuriksid tähelepanelikult teiste kirju,
küll siis arukus õuele jõuab. Muidu võib juhtuda jälle
aiast ja august.
Raimond
raim
Ott Ojamaa wrote in message <20010204...@mis.configured.host>...
Ons selline ekspertiis hinnaline? Kui mingit ekspertiisi teha,
siis infraviisorist ära ei ütleks. Kui palju see maksta võib?
Teised ekspertiisid ei huvita. Kuna olen enne ja ja peale mind
hoone juures tehtus ekspert ise. Juttu võib rääkida ja ka
vaielda. Kui välislauslisasoojustus peale panna likvideerib see
ka viimased külmasillad (aknauksesillused, välis ja vaheseina liitekohad)
Kuigi see lauslisasoojustuskrohv raiskab materjali ka kuna
tuleb panna seda näiteks räästa ja lae vahelisele seinaosale,
mille taga on külm pööning.
Raimond
raim
Kuno Talimaa wrote in message <3a7d56d1$0$1...@diablo.uninet.ee>...
>
>raim wrote
>>10 aastat tagasi vähemasti.
>>Varasem tehtu väiksema veaga?
>
>Kui pead silmas 20cm paksust blokkseina koos väidetavate kylmasildadega
(muideks,
>nende yldpindala suhe muu seina pidalasse polegi nii suur kui sa ette
kujutad,
>jääb kuskile 3--5% kanti, seega ikkagi suht. väike), siis see pole oluline
viga
>kui sein maja koormust kannab. Oluline viga on sisemine soojustus,
niiskustokke
>puudumine ja nn.linaluu plaat voi mis iganes, formaldehyyde levitav jama.
Oleksid
>olnud tark enne kipsi panekut, oleksid vähemalt rämpsplaadi välja rookinud
ja
>jätnud puidkiudplaadi panemata. Sisemise soojustuse oleksid voinud ka
hiljem
>fassadile ringi tosta, kuigi see oleks olnud paras n...
>
mörti täis, siis see külmasild haarab oma tegevusse teda ümbritseva kivi ka.
Ja kui kivi on ümeringi piiratud külmasillaga siis..... Kas on veel vaja
seletada?
Kui mind ei usu, siis võiks võtta ükskõik millise raamatu, kus on juttu kas
narva või siporex kivist. Mul on plaanis see suvi teha üks puuduv aknaava
ja siis näen täpselt kuidas seda mõrti on pandud, sest aastaid tagasi
ühte radikatagust uurides oli vähemalt 1sm õhuvahe mördi sees.
Üldse on sellest mördist nii palju jahutud, et vist hakkab aitama.
>Minu seisukoht (mis voib olla muidugi ekslik), et kivisein peaks olema nii
palju
>seest soojustatud, et ta puutel ei tundu kylm. Selleks piisab vaid
>kipsiplönnidele paigaldatud ohukeset kipsplaadist. Kuigi fibo plokke
armastatakse
>viimasel ajal ka ainult seest yle krohvida, kuidas nad seejuures teevad
>niiskustokke, ma ausalt ei teagi. Arvatavasti lihtsalt pintseldatakse yle
enne
>kui viimistlus selga läheb.
>
kraadi
ja väljast on soojustatud nii et kogusein tervikuna annab koefitsendiks
2,0-3,0.
Ja nullpunkt on sellise seina välissoojustuses kui ei ole tegemist
soekivi(minu
leiutis nime poolest) seinaga. Kui on siporex või narva siis on 0 punkt kivi
välimise
serva juures.
>Koige oigem oleksi olnud alustada tööd fassaadist kui sees oleksid tahtnud
elada,
>teha selle ära ja siis kohe kiiresti sisemiste ruumide kallale.
>
>Veel korra: kahjuks vist keegi eriti ei syvenenud, et sul see asi on seest
>suhtkoht palju isoleeritud. Keegi ei osanud aru saada, :), et sellist asja
yldse
>kuskil tehakse. Ain juba kommenteeris ka, miks väljas tuleb sel puhul
soojustusel
>e paksust lisada kui seda yldse teha.
>
>
>Mul on käes (ei ela sees) ca 20a. tagasi alustatud tuhaplokist pool karpi.
Isegi
>selle kohta käib spetsialistide arvamus, et pigem lammuta see laiali ja tee
uus,
>saad alates vundamendist korraliku asja. Mis muidugi ei tähenda, et kui
seda ka
>nyyd moistusega jätkata, et asi mingil viisil elatav ei tuleks. Lihtsalt,
>praeguse aja tehnoloogia ja arhitektuur on nii palju arenenud ja
ehitusvotted on
>radikaalselt muutunud, et uut ja vana kokku sobitada on tihti väga raske
kui
>mitte voimatu. Kui keegi seda teeb, satub ta tahes tahtmata katsejänese
rolli ja
>spetsialistidel siis palju kaasa rääkida ka enam ei ole, va. yldtunnustatud
>reeglite järgimine.
>
Lääne -Euroopas
või Texases, kus aitab paljast vineerist. Ja meie ehitusinseneride 70
aastast
kogemust ei ole mõtet välja visata. Kõik ei ole euro, mis hiilgab.
>>Püssiplaat on veel
>>lisaaurutõke.
>
>Mingil määral kindlasti, iga materjal omab gaasidele mingit takistust.
Hetkel on
>ainult seisukoht selline, et piisav on korralikult paigaldatud saadaolev
materjal
>ja koik muu on jama. Muideks, auru satub kiviseina vähem kui elamisel maja
>pidevalt ja tohusalt ventileerida ja vältida igatsugu niiskust eraldavaid
>protsesse (pesu kuivatamine toas, jms.). Seega voiksid kaaluda ka
korralikku
>vent. agregaati ja naisele sonade peale lugemist kuni eraldi
pesukuivatusruumini
>(mis omab sisemist niiskustoket ja korralikku ohu väljatommet) välja.
ei hakka sellest eelmisest lõigust nüüd äärmusesse minema, muidu muutub
asjalikkus jututoaks. Mida tihedam on ainen struktuur seda suurem aurutõke
ja
püssiplaat on tihe ja veel immutatud liimiga, tal on kaks tihedat kihti
kahelpool.
>
>
> 3. var. soojusta veel
>>seest.
>>Miks just seest?
>
>Ain just vastas, sa ei tohi jätta niisket kivi kylma meelevalda. On 2
voimalust,
>kas jätta sinna suht. kuiv kivi voi vältida niiske kivi kylmumist. Koige
parem on
>muidugi vältida suht. kuiva kivi kylmumist.
>
rohkem
soojas, kui soojustus oleks väljaspool. Kas maolen puhta loll või sain
valesti
sellest lõigust aru?
>>Kui ma kõik tehtu mahakisun siis pean ise minema kuuse alla koos naise
>>ja kahe lapsega elama.
>
>Saab teha ka jupikaupa. Kui raha on olemas, saaksid palgata mehed ja teha
>kiiresti, nagu kirja alguses öeldud. Kui vähe, siis pead kannatama voi
riskima
>näit. peale fassadi kapitaalset remonti (150 soojustus + muu värk) remonti
>moningate kylmakahjsutustega kuniks saad ta ka seest tehtud nagu peab.
>
>Siin tuleb sul teha pohimotteline otsus-- kas teha asi kapitaalselt ja
kestvalt
>voi lihtsalt kohendada, aga siis ylima ettevaatusega, et ei käivitaks
mingit
>protsessi, mis maja mone aastaga tuksi keerab (näit. torvapapp välja voi
umbne
>ohuke lisasoojustus välja). Viimase variandi puhul ei oleks isegi paha
paigutada
>monesse seina andurid, mis informeeriksid sind temas valitsevast olukorrast
>(temp. eri sygavusel, samuti niiskus).
>
kolima
selle asemel, et tegeleda sellega, mida on pealkirjas mainted. tnx no sry.
jututuba. sehr falsh. Entschul....
Raimond
raim
Ain Vagula wrote in message <95jlms$iiq$1...@kadri.ut.ee>...
Kuno Talimaa wrote:
Ja katsu sinna fibosse miskit kinnitada, roostetamisest rääkimata.
Hind on ka fibol korralik. Teab keegi, mis fibo koefitsent on, et
mitu cm fibot vastab mitŽmele villa sendile?
Raimond
einc
W/mK. Niisiis vahe on viiekordne.
terv.
einc
Ain Vagula
>
> R:Soklilaius ei tule arvesse, sest tegemist on soklitaguse keldriga
> ja maja ülemine seinaosa eendub väljapoole. Narvaplokk on soekivi
> ja ei ole vaja, et 0punkt olks kindlasti õues vaid aitab kui jääb kas
> keskele
narva plokk on hügroskoopne ja laguneb külma käes
ära. seda on siinsamas juba väga palju korda räägitud.
Ükskord laguneb ta sul niikuinii, pane tähele.
Ja vahtplast laseb hingata, kui ta on selleks mõeldud
mark ja vastava serdiga.
see on tagumine kord, kui ma veel seda kirjutan, edasi
läheb kopipeistiga.
ain
Ain Vagula
ain
raim wrote:
> Hind on ka fibol korralik. Teab keegi, mis fibo koefitsent on, et
> mitu cm fibot vastab mit´mele villa sendile?
> Raimond
einc
seinamaterjal ka arvesse võtta.
einc
"Ain Vagula" <a...@riiska.ee> wrote in message
news:3A7DD91F...@riiska.ee...
Ain Vagula
arvutuseks on programme olemas. Tasuta päris mitte,
aga üks mida kasutasin (sakslaste Bau vms.) on
shareware ja päris asjalik. Kui ma ta oma pahna seest
jälle üles leian, katsun kuskile netti panna.
ain
raim
Ain Vagula wrote in message <3A7DD825...@riiska.ee>...
ei mäleta, et oleks keegi öelnud palju seda sellisele
seinale nagu mul panna? Seda vist pastet ei ole teha.
25 aastaga ei ole olnud lagunemise tundemärke. Nüüd
Aini jutust hkkan mõtlema, et äkki laguneb enne pinnsi
või surma ära. Ta on selles nii kindel(paberil?).
Vahtplast laseb hingata, paljuteda pnna?
(krohvitud narvaplokk on palju vähema hügroskoopsuse käes)
Ainus vähene, mis niiskus tuleb, on see, mis puulae
kaudu välja ei läind ja tuleb läbi sisemise aurutõkke.
Räästas on ka 0,7m lai. Paras.
R
raim
Ain Vagula wrote in message <3A7DD91F...@riiska.ee>...
>hmm. hakkame jälle kiviga soojustama?
>
palju on majaseina soojapidavus ja selle
juures võetakse arvesse kõik kihid.
Kui siporex tüüpi kivid on Ainile ebameeldivad,
mis teha. Edasi teenida.
Raimond
Ott Ojamaa
> (krohvitud narvaplokk on palju vähema hügroskoopsuse käes)
Tuled hommikul tööle ja niisugused imelikud laused ees. Olge kena, ärge kiusake inimesi.
Ott Ojamaa
Ain Vagula
soojusjuhtivus on tal halvem kui fibol ja siporexil.
Katsu ära arvata, miks odavusest hoolimata teda
praegu niivõrd vähe kasutatakse. teatud kohtades,
eriti seal, kus odavus on ainult ja ainult määravaks
teguriks, on ta omal kohal.
ain
Ain Vagula
Mind kohe tõsiselt huvitab, kuidas näeb välja hügroskoopsuse
käes olemine. Ennetamaks süüdistust katses inimesi võõrsõnadega
segadusse ajada, ütlen, et hügroskoopsus = omadus keskkonnast
praktiliselt igas olukorras niiskust imada. Seda räägiti
koolis loodusõpetuse tunnis kuskil enne 8 klassi, igatahes oli
see ammu :).
ain
raim
Ott Ojamaa wrote in message <1103_981350859@ott>...
Kui on nooruses asi siis tunduvad vahest vanad asjad imelikud.
kogemuste pagasit saab alati suurendada.
R
raim
Ain Vagula wrote in message <3A7E5C09...@riiska.ee>...
>No nii. Asi hakkab ilmet võtma, arvab mu ema poeg.
>Mind kohe tõsiselt huvitab, kuidas näeb välja hügroskoopsuse
>käes olemine. Ennetamaks süüdistust katses inimesi võõrsõnadega
>segadusse ajada, ütlen, et hügroskoopsus = omadus keskkonnast
>praktiliselt igas olukorras niiskust imada. Seda räägiti
>koolis loodusõpetuse tunnis kuskil enne 8 klassi, igatahes oli
>see ammu :).
>
Mulle meeldib ka vahest sõnunärida, kui muud teha ei ole.
magus.
ra'imond
raim
Ain Vagula wrote in message <3A7E5A59...@riiska.ee>...
>narva plokk ei ole siporex tüüpi, vaid narva plokk tüüpi.
>soojusjuhtivus on tal halvem kui fibol ja siporexil.
>Katsu ära arvata, miks odavusest hoolimata teda
>praegu niivõrd vähe kasutatakse. teatud kohtades,
>eriti seal, kus odavus on ainult ja ainult määravaks
>teguriks, on ta omal kohal.
>
olid segaseinad, narvaplokk narvapaneeliga.
Vähe kasutaks seepärast, et siporexil on mõõtude
kokkujooks ehk gabariidikõikumine parem.
Kui soojusjuhtivus on halvem siis on ju hea(sain ka tähti
närida). Garashi tehakse ka serviti normaalne.
Aga miks ei võiks toota päristuhaplokki , sinna ei ole vaja
kallist alumiiniumi(vist) raisata tehnoloogia käigus(poorsuseks)
Tuhka meil on lademes ja poolkoksi veelrohkem.
GaŽrashile ei ole ju vaja soekiviseina. saaks puhta odavalt.
Vanasti eestiajal tehti ka tuhaplokke. Üks vana vorstivabriku
kõrvalhoone on praegugi teise akna all.
Fibost on Narvaplokk vist soojem(erikaal?) kui ei ole ärge
palun jälle lõõma hakake.
raimond
Ain Vagula
>
> Ain Vagula wrote in message <3A7E5A59...@riiska.ee>...
>>narva plokk ei ole siporex tüüpi, vaid narva plokk tüüpi.
>>soojusjuhtivus on tal halvem kui fibol ja siporexil.
>>Katsu ära arvata, miks odavusest hoolimata teda
>>praegu niivõrd vähe kasutatakse. teatud kohtades,
>>eriti seal, kus odavus on ainult ja ainult määravaks
>>teguriks, on ta omal kohal.
>>
> Alles ehitati kaks suurt hoonet kesklinnas ja osaseinu
> olid segaseinad, narvaplokk narvapaneeliga.
> Vähe kasutaks seepärast, et siporexil on mõõtude
> kokkujooks ehk gabariidikõikumine parem.
> Kui soojusjuhtivus on halvem siis on ju hea(sain ka tähti
võtan vea omaks. soojajuhtivus on väikeplokil pisut
suurem. jõudu otsingutel, siin on kindlasti üht-teist
veel kivi (ploki) all peidus.
> närida). Garashi tehakse ka serviti normaalne.
> Aga miks ei võiks toota päristuhaplokki , sinna ei ole vaja
> kallist alumiiniumi(vist) raisata tehnoloogia käigus(poorsuseks)
> Tuhka meil on lademes ja poolkoksi veelrohkem.
> GaŽrashile ei ole ju vaja soekiviseina. saaks puhta odavalt.
> Vanasti eestiajal tehti ka tuhaplokke. Üks vana vorstivabriku
> kõrvalhoone on praegugi teise akna all.
> Fibost on Narvaplokk vist soojem(erikaal?) kui ei ole ärge
> palun jälle lõõma hakake.
> raimond
ei ole soojem, ehkki vahe pole suur.
muide, ma olen piisavalt näinud eke süsteemi maju,
millede otsaseinad on varisemisohtlikud, kuna läbivate paneelipaksuste
külmasildade tõttu on paneeliotstes olevad pooltäiteplokid
praktiliselt haihtunud. Oma rolli mängib ilmselt ka mööda paneeliõõsi
voolama pääsenud vesi ja kanalisatsioon :))
Osa neid maju on alles 10 aastat vanad.
See on küll ilmselgelt tehnoloogilise vea põhjustatud, aga
näitab päris ilmekalt antud materjali tendentsi oludele
mitte vastu panna. Niisama lihtsalt ei tohiks müürimaterjal
olemast lakata.
ain
Ain Vagula
>
> ei saanud aru mis paneelidest jutt?
> Raim
samad kenad valged silikaltsiidist seinaplokid ja paneelid.
külmasillad on seal, kus raudbetoonist
laepaneelid toetuvad.
ain
Viktor Grossmann
> kraadi
> ja väljast on soojustatud nii et kogusein tervikuna annab koefitsendiks
> 2,0-3,0.
Kivi ei tundu puutel külm vaid juhul kui tema temperatuur langeb kokku kehatemperatuuriga (+37°C), olles sellest külmem, tundub kivi katsudes üpriski jahedana. Kui toas on õhk aga +20, tähendab see seda, et välisseina sisepind on vaid +15 kuni +17. Olgu soojustatud kui hästi tahes, toatemperatuurini ei küündi seina pinnatemperatuur ilmaski. Kui külm see katsudes tundub, võite ise arvata.
> > 3. var. soojusta veel
> >>seest.
> >>Miks just seest?
> >Ain just vastas, sa ei tohi jätta niisket kivi kylma meelevalda. On 2
> voimalust,
> >kas jätta sinna suht. kuiv kivi voi vältida niiske kivi kylmumist. Koige
> parem on
> >muidugi vältida suht. kuiva kivi kylmumist.
> Ega siis noormees taha öelda, et kui kivi seest (toapoolt) soojustada ole ta
> rohkem
> soojas, kui soojustus oleks väljaspool. Kas maolen puhta loll või sain
> valesti
> sellest lõigust aru?
Siin varemalt on väga pikalt räägitud seinte soojustamisest ja valdavaks seisukohaks tundub olema, et õige oleks nagu välispidine soojustamine. Siiski ei saa alati kõike nii üksüheselt võtta, võib soojustada ka seestpoolt ja seegi pole iseenesest vale. Kõik sõltub asjaoludest ja mõlemal viisil on omad head ja vead. Panen siia paar argumenti, mis eelnevatest juttudest silma jäid.
1. Välispidise soojustuse korral on seina kandvad konstruktsioonid külma eest kaitstud
On oluline vaid juhul, kui kandev konstruktsioon on külmakartlik. Leidub aga hulk materjale, mis külma ei karda, niiskust ei ime (pole hügroskoopsed), sellisel juhul pole soojustuse paiknemisel tähtsust
2. Soojustusest seespool asuv massiivne sein töötab teatud määral soojussalvestina, aidates säilitada ruumis temperatuuri.
See hea omadus võib osutuda ka miinuseks kui oled nädalakese kodunt ära olnud ja vaja seejärel tuba kähku soojaks saada, sel juhul mõjub too sein pigem külmasalvestina, mis takistab ruumi soojenemist. Elektrikütte korral annab see lausa rahakotile tunda, kui õhtul töölt saabudes vaja tuba ruttu soojaks saada (päevaseks ajaks näiteks on temp. alandatud). Ka pole masiivsein katsudes kuigi mõnus, vaid ikka kõle ja külm.
Kahtlemata leidub veel poolt ja vastuargumente, kuid eesmärk oli näidata, et eksisteerib siiski valikuvõimalus.
Nüüd aga läheks veidi konkreetsemaks, küsijal oli tegu narva plokiga ja soojustus seespool. Kuna nimetatud plokk on aldis niiskust endasse imema (hügroskoopne kui käsn), siis just see teeb tast külmakartliku materjali. Kivi iseenesest mingit külma ei karda. Ja niivõrd ohtlik pole isegi mitte ühekordne läbikülmumine, kui just pidev sulamiste-külmumiste lõputu vaheldumine. Seega endistel aegadel tehtud sein, kus kivi oli väljaspool, tehti teadlikult niiviisi, et kivi lasti talveks läbinisti ära külmuda (0-punkt pidi jääma soojustuse sisse). See tegi koos mõne sulailmaga paar kolm tsüklit aasta kohta ja polnud märkimisväärselt ohtlik.
Nüüd on mehel aga plaan väljaspoole ka lisasoojustust panna ja selle teoga nihutab ta nullpunkti sisemise soojustuse seest kuhugi kivi keskpaika. See on juba väga paha asi. Nimelt hakkab peale sellist liigutust iga välistemperatuuri kõikumisega nullpunkt kivi sees nihkuma (toas on temp. eeldatavalt stabiilne) tekitades kusagil kivi keskel pideva külmumiste-sulamiste tsükli. Selle teoga mureneb sein, mis puutumata kujul seisaks ehk veel 50 aastat, ära paari aastaga. Ei soovita mitte mingil juhul. Kui soojustus sees, siis olgu vaid sees, kui väljas, siis sinna ta ka jäägu. Võtmeküsimuseks on nullpunkt, see ei tohiks kunagi kivi sisse jääda.
Viktor
Ain Vagula
omal pole hetkel kuskilt neid andmeid võtta.
Küsimus: kas oli mingit tehnoloogilist vahet EKE süsteemis
toodetud (Palivere tehas, kui ma ei eksi) ja Gosstroi
tehastes (Sillamäe ja Narva tehas, kui ma ei eksi) toodetud
väikeplokkidel? Loomulikult pikkuse erinevus ei tule
arvesse :)
ain
Viktor Grossmann wrote:
raim
Ain Vagula wrote in message <95rb6m$cat$1...@kadri.ut.ee>...
raim wrote:
Nojah see hoopis teine teema. See jututuba on ju
kerg(soe) plokist.
Raimond
raim
Viktor Grossmann wrote in message <3a814d56$0$2...@diablo.uninet.ee>...
> Puutel ei saa ükski kivi külm olla seestpoolt katsudes, kui toas on +20
> kraadi
> ja väljast on soojustatud nii et kogusein tervikuna annab koefitsendiks
> 2,0-3,0.
Kivi ei tundu puutel külm vaid juhul kui tema temperatuur langeb kokku
kehatemperatuuriga (+37°C), olles sellest külmem, tundub kivi katsudes
üpriski jahedana. Kui toas on õhk aga +20, tähendab see seda, et välisseina
sisepind on vaid +15 kuni +17. Olgu soojustatud kui hästi tahes,
toatemperatuurini ei küündi seina pinnatemperatuur ilmaski. Kui külm see
katsudes tundub, võite ise arvata.
R: Seda katset tehakse nii, et kõigepealt (toas +20) katsute kuiva käega
vaheseina(kui on sma materjal, mul näiteks püssiplaadiga) ja siis
kõrvalolevat välisseina, kui viimane tundub jahedam, siis on soojustus
ebapiisav. Võib teha ka digitermomeetriga(pulkandur)
Siin varemalt on väga pikalt räägitud seinte soojustamisest ja valdavaks
seisukohaks tundub olema, et õige oleks nagu välispidine soojustamine.
Siiski ei saa alati kõike nii üksüheselt võtta, võib soojustada ka
seestpoolt ja seegi pole iseenesest vale. Kõik sõltub asjaoludest ja mõlemal
viisil on omad head ja vead. Panen siia paar argumenti, mis eelnevatest
juttudest silma jäid.
1. Välispidise soojustuse korral on seina kandvad konstruktsioonid külma
eest kaitstud
On oluline vaid juhul, kui kandev konstruktsioon on külmakartlik. Leidub aga
hulk materjale, mis külma ei karda, niiskust ei ime (pole hügroskoopsed),
sellisel juhul pole soojustuse paiknemisel tähtsust
2. Soojustusest seespool asuv massiivne sein töötab teatud määral
soojussalvestina, aidates säilitada ruumis temperatuuri.
See hea omadus võib osutuda ka miinuseks kui oled nädalakese kodunt ära
olnud ja vaja seejärel tuba kähku soojaks saada, sel juhul mõjub too sein
pigem külmasalvestina, mis takistab ruumi soojenemist. Elektrikütte korral
annab see lausa rahakotile tunda, kui õhtul töölt saabudes vaja tuba ruttu
soojaks saada (päevaseks ajaks näiteks on temp. alandatud). Ka pole
masiivsein katsudes kuigi mõnus, vaid ikka kõle ja külm.
Kahtlemata leidub veel poolt ja vastuargumente, kuid eesmärk oli näidata, et
eksisteerib siiski valikuvõimalus.
R: noormees mitu korda sa aastas oled talvel nädal kodust ära. Vesikeskküte
läheb jäässe niikuinii.
siis ei ole maja vaja, võib korteris ka elada. Teised kütavad sina ainult
maksad, palju vähem muret.
Kunagi oli film naine kütab sauna. Poissmees elab niikuinii korteris
Nüüd aga läheks veidi konkreetsemaks, küsijal oli tegu narva plokiga ja
soojustus seespool. Kuna nimetatud plokk on aldis niiskust endasse imema
(hügroskoopne kui käsn), siis just see teeb tast külmakartliku materjali.
Kivi iseenesest mingit külma ei karda. Ja niivõrd ohtlik pole isegi mitte
ühekordne läbikülmumine, kui just pidev sulamiste-külmumiste lõputu
vaheldumine. Seega endistel aegadel tehtud sein, kus kivi oli väljaspool,
tehti teadlikult niiviisi, et kivi lasti talveks läbinisti ära külmuda
(0-punkt pidi jääma soojustuse sisse). See tegi koos mõne sulailmaga paar
kolm tsüklit aasta kohta ja polnud märkimisväärselt ohtlik.
R: Järjekordne teoreetik, ma puurisin korra oma seina talvel ja tolmas
niikui vana veski.
Auk on alles panen sinna hügromeetri sisse ja siis võib kõik teooriad vast
taevast...
Mingeid külmumise tundemäŽrke ei ole ega tule sest sein on seest aurutõkkega
ja kogu niiskus (kui seda on) liigub seest väljapoole. Väljast on sein
praegu
lubikrohvitud ja välis niiskus (eriti talvel) ei saa kuidagi kivi
sisse(surve on vastas)
Muuseas mu katel käib ka elektrita. Maakera külgetõmbejõud paneb vee
liikuma.
Väga töökindel.
Nüüd on mehel aga plaan väljaspoole ka lisasoojustust panna ja selle teoga
nihutab ta nullpunkti sisemise soojustuse seest kuhugi kivi keskpaika. See
on juba väga paha asi. Nimelt hakkab peale sellist liigutust iga
välistemperatuuri kõikumisega nullpunkt kivi sees nihkuma (toas on temp.
eeldatavalt stabiilne) tekitades kusagil kivi keskel pideva
külmumiste-sulamiste tsükli. Selle teoga mureneb sein, mis puutumata kujul
seisaks ehk veel 50 aastat, ära paari aastaga. Ei soovita mitte mingil
juhul. Kui soojustus sees, siis olgu vaid sees, kui väljas, siis sinna ta ka
jäägu. Võtmeküsimuseks on nullpunkt, see ei tohiks kunagi kivi sisse jääda.
R: ja kus arvab Viktor praegu nullpunkti olevat. Tahad tõestan ära, et kivi
sisemise serva ligidal?
Raimond
Ain Vagula
masendav. ma ei jõua enam. las olla pealegi siis nii :)
eksisin ise ka, minu jutt on gaaskukeroonpaneelidest ja
see jututuba on gaaskukeroonplokkidest.
vahet pole, hiina vanasõna ütleb et 'hakka .....-ga vaidlema,
pärast ei saa ebam keegi aru, kumb .... on'.
et ma enam ei taha näha mingit läbu 'kerg(soe)plokkidest'
siis läheb järgnev thread automaatselt käsu 'mark as read'
ohvriks. hau.
ain
Peep
Vahe peamiselt kuivtihedustes:
Ahtme ja Narva - ca 650-800 kg/m³;
Palivere (ja vist ka Aravete) - ca 780-880 kg/m³.
Loomulikult oli vahe ka mingil määral struktuuris ja plokkide
materjalis, esimestel toormeks põlevkivituhk ja liiv, teistel lubi ja
liiv. Mullitekitajaks kõigis ülalmainitud tehastes vesinik - s.o.
algselt Al puuder.
Peep
Kuno Talimaa
raim wrote
>
>R: Seda katset tehakse nii, et kõigepealt (toas +20) katsute kuiva käega
>vaheseina(kui on sma materjal, mul näiteks püssiplaadiga) ja siis
>kõrvalolevat välisseina, kui viimane tundub jahedam, siis on soojustus
>ebapiisav. Võib teha ka digitermomeetriga(pulkandur)
Kui kylm sein TUNDUB olema, soltub nii seina temp-st kui ka seina PINNAMAETRJALI
soojusjuhtivustegurist. Et kips on ka halb soojusjuht, samuti nagu puit, paber
vms. (ca 0,3 W/(m*K), siis ta tundub toatemperatuuril suht soe, nagu puitki.
Samas betoonil on 0,75. See tundub ka puutel kylmem kui puit voi kips. Jääl on
soojusjuhtivustergur ca 2.
>
>R: Järjekordne teoreetik, ma puurisin korra oma seina talvel ja tolmas
>niikui vana veski.
Kirjutaks veidi teisiti: Enne välise soojustuse panekut ta tolmas. Saad aru
erinevusest (enne vs. peale)?
>R: ja kus arvab Viktor praegu nullpunkti olevat. Tahad tõestan ära, et kivi
>sisemise serva ligidal?
Seina kui tasandi kohta oleks oige rääkida ka 0-temp. tasandist. Selle kaugus
seina pinnast soltub aga välis ja sisetemperatuuridest ning
isolatsioonimaterjalidest nii seina see- kui ka väljaspool.
Kui ligidal on ''serva ligidal'' --on ka väga umbmäärane moiste, selle oled juba
ette ära tõestanud, :)).
kt
Ott Ojamaa
>>>>>>>>>>>>>>>>>> Original Message <<<<<<<<<<<<<<<<<<
On 07.02.2001, 20:36:51, Ain Vagula <a...@riiska.ee> wrote regarding Re:
Fassaadisoojustus ja -kate.:
> et ma enam ei taha näha mingit läbu 'kerg(soe)plokkidest'
> siis läheb järgnev thread automaatselt käsu 'mark as read'
> ohvriks. hau.
> ain
Ott Ojamaa
raim
Peep wrote in message <3A81A637...@bigfoot.com>...
>Pole küll eelkirjutaja, kuid mingil määral asjaga omal ajal seotud.
>Vahe peamiselt kuivtihedustes:
>Ahtme ja Narva - ca 650-800 kg/m³;
>Palivere (ja vist ka Aravete) - ca 780-880 kg/m³.
>Loomulikult oli vahe ka mingil määral struktuuris ja plokkide
>materjalis, esimestel toormeks põlevkivituhk ja liiv, teistel lubi ja
>liiv. Mullitekitajaks kõigis ülalmainitud tehastes vesinik - s.o.
>algselt Al puuder.
>
vaatama, sest tundub et Narva on poole kergem kui silikaltsiit.
Raimond
Viktor Grossmann
> sisemise serva ligidal?
> Raimond
Pole tarvidust, usun niigi, kuid see on vaid sisemise serva ligidal. Asetades
väljaspoole lisasoojustust, nihkub see kivi keskele ja see pole hea. Lisades
sissepoole soojustust juurde, nihkub see kivi siseserva lähedalt veel sissepoole
soojustuse sisse, mis parandab antud juhul olukorda. Mida ma tahtsingi tõestada.
Viktor
raim
Kuno Talimaa wrote in message <3a81aff8$0$2...@diablo.uninet.ee>...
>
>raim wrote
>Samas betoonil on 0,75. See tundub ka puutel kylmem kui puit voi kips. Jääl
on
>soojusjuhtivustergur ca 2.
>>
>
tegemata
(ava saagimata) ja panen väljast 1 meetrise tuuletõkkega 50 mm peale ja
sellele mingi kipsi (aiapoolne fassaad) ja siis näeb. Mis teoreetikud mulle
pähe loputavad. Kui sees on niiskustõke ja väljas on vetttõrjuv(laseb
siseauru
kui seda mingil moel siseaurutõkkest peaks läbi tulema välja) ei tule selle
ploki sisse miskit mitte kusagilt ja 0 punkt peaks liikuma ploki siseservalt
väliservapoole. Oh issand, palju ma ühte ja sama meest pean.... Sry.
Mis vahe on plokile kas 0 on siseserva või väliserva või keskel. Ta on kogu
aeg
ühe ja sama asja sees. Väljast kaitseb teda momendil(lisasoojustamata)
2cm lubikrohvi. Sealt ei saa miskit sisse tulla, sest seest pŽressib soe
vastu.
Oh issand, jälle ta korrutab sama asja. Kaua võib.
>>R: ja kus arvab Viktor praegu nullpunkti olevat. Tahad tõestan ära, et
kivi
>>sisemise serva ligidal?
>
>Seina kui tasandi kohta oleks oige rääkida ka 0-temp. tasandist. Selle
kaugus
>seina pinnast soltub aga välis ja sisetemperatuuridest ning
>isolatsioonimaterjalidest nii seina see- kui ka väljaspool.
seda süüakse.
>
>Kui ligidal on ''serva ligidal'' --on ka väga umbmäärane moiste, selle oled
juba
>ette ära tõestanud, :)).
>
tervikuna.
Raim
raim
Viktor Grossmann wrote in message <3A82429A...@hot.ee>...
on läbikülmunud ja sulanud ja külmunud jne. Mien võta kõike kinni.
R
tiidrek koemets
järgi. Milleks siis üldse nõu küsida?
Tiit
"raim" <son...@hot.ee> wrote in message news:95ukq0$lgi$1...@kadri.ut.ee...
> Ma Kalvile lubasin et võtan selle seina, Kuhu on (veranda) aknaga uks
> tegemata
> (ava saagimata) ja panen väljast 1 meetrise tuuletõkkega 50 mm peale ja
> sellele mingi kipsi (aiapoolne fassaad) ja siis näeb. Mis teoreetikud
mulle
> pähe loputavad. Kui sees on niiskustõke ja väljas on vetttõrjuv(laseb
> siseauru
> kui seda mingil moel siseaurutõkkest peaks läbi tulema välja) ei tule
selle
> ploki sisse miskit mitte kusagilt ja 0 punkt peaks liikuma ploki
siseservalt
> väliservapoole. Oh issand, palju ma ühte ja sama meest pean.... Sry.
> Mis vahe on plokile kas 0 on siseserva või väliserva või keskel. Ta on
kogu
> aeg
> ühe ja sama asja sees. Väljast kaitseb teda momendil(lisasoojustamata)
> 2cm lubikrohvi. Sealt ei saa miskit sisse tulla, sest seest pŽressib soe
> vastu.
> Oh issand, jälle ta korrutab sama asja. Kaua võib.
> seda süüakse.
Ain Vagula
> 67 messi, osa neist väga emotsionaalsed, lõpptulemus- teen oma tarkuse
> järgi. Milleks siis üldse nõu küsida?
rahuldamata vajadusest teiste inimeste närvidele käia ja nende aega raisata
ain
Ott Ojamaa
Ott Ojamaa
Teet Eomäe
> Üks tõestab, et kivi on parem kui soojas on, teine(Vktor) et parem kui kivi
> on läbikülmunud ja sulanud ja külmunud jne. Mien võta kõike kinni.
Üldiselt pole kivil tervisel oluline kas ta on soojas või külmas,
olulisem on, et ta oleks kuivas või siis vähemalt märjana ei
külmuks... :)
Teet.
raim
Ott Ojamaa wrote in message <1103_981708924@ott>...
>
>Nõukogude ajal tehti see loll viga, et õpetati kõik lugema ja kirjutama.
>Nüüd nad siis kirjutavad.
>
Tehke jututuba.ehitus.vaidlus, kui küsijate suupeale lööma hakkate.
Teie teadmised ei lähe alati praktikaga kokku. Mitu maja te olete
ise oma käega üles pannud? enne kui kukile lähete.
Vaidlusest võib ju kunagi tõde kerkida. See eurovärk ei ole alati kuld,
mis hiilgab. Nendel on hoopis teine kliima: näiteks toodab glasgekklaasmerk
ainult üheraamilisi aknaid?? Põhjamaadele! Sellist ei paneks ka ilma rahata
ette. Kolmeklaasipakett? Üle nugade. Raskeks läheb raam.
Otile niipalju, et rublaajal oli Tallinna Akadeemia tee ühikas (kool
Ehitajate teel)
alati selline lööklause: Mis siis et loll peaasi et järjekindel. (terviseks.
(enesekriitika?)
Raimond
raim
Teet Eomäe wrote in message <3A83B2C9...@bigfoot.com>...
et sai kivid krohvialt ülelugeda. Sain seetõttu puuduva verandauksekoha
ära märkida. Peab vist uksepaigaldamŽiseks silluse panema 20cm kohta.
sinna vist üksainus mahub? kivi on serviti kitsas. Uks on suure aknaga,
kuna puudub suurel toal vaade läände ja lõunasse(eelmine ehitaja
pani maja valele poole tänavat, seepärast on kaks tänavaakent itta ja
veranda jättis (ukse ka ) tegematta.
Kui nüüd fassaad katta, siis on väline niiskus välistatud ja kui teda
25 aastat oligi, siis kuivas kohe peale sadu ära.
Raim
Ain Vagula
laiusmoodulile.
sobivad ka kõigile muudele plokkidele ja on 4 korda odavamad kui
kergsillused. mõnikord väga abiks asjad (millegipärast seda teavet
väga laialt ei levitata).
ain
raim wrote:
>
> Teet Eomäe wrote in message <3A83B2C9...@bigfoot.com>...
> >raim wrote:
> >
> >> Üks tõestab, et kivi on parem kui soojas on, teine(Vktor) et parem kui
> kivi
> >> on läbikülmunud ja sulanud ja külmunud jne. Mien võta kõike kinni.
> >
> >Üldiselt pole kivil tervisel oluline kas ta on soojas või külmas,
> >olulisem on, et ta oleks kuivas või siis vähemalt märjana ei
> >külmuks... :)
> >
> Noh eile sadas öösel nagu oavarrest. Ommiku oli sein niimoodi märg,
> et sai kivid krohvialt ülelugeda. Sain seetõttu puuduva verandauksekoha
> ära märkida. Peab vist uksepaigaldam´iseks silluse panema 20cm kohta.
raim
Ott Ojamaa wrote in message <1103_981708924@ott>...
Nüüd nad siis kirjutavad.
>
ikka edasi.sry.
Raim
raim
Ain Vagula wrote in message <3A842410...@riiska.ee>...
>muide, teadmiseks: TAM teeb betoonsilluseid columbia kivi
>laiusmoodulile.
>sobivad ka kõigile muudele plokkidele ja on 4 korda odavamad kui
>kergsillused. mõnikord väga abiks asjad (millegipärast seda teavet
>väga laialt ei levitata).
Raim
raim
HalEhitus teeb praegu Autokauplushooldekeskust.
Lapiti Narva plokil 50+50mm klaasvill+mustpaber+plekk.
See Narvaploki välissoojustus:
1. 43 krooni/meterruudus töö.
2. 16 krooni prussid
3. 32 krooni vist vill
4. 40 krooni plekipaigaldus
Nii et ilma katteta lisasoe narvaplokile 43+16+32=91 krooni
ruutmeeter. Voodrilaud paneks peale siis ei tea. Miski oksavaba
maksis miskit 15ruutu 2100 krooni ehk 140 krooni meeter
aga nii head ei ole vaja panna ca 70 k/m on paras. Pluss veel
Pinotexida. Muuseas selline mulje on kui see Base oli leitamata
veel siis värvitu nagu imbus paremini sisse.
Kui teha 25+25mm soojustus siis 43 +12+16=71 krooni meeter
Kokku siis ilma värvita(lauad ise panen) on 71+70=141krooni meeter.
Raimond (ise.küsis.ise@vastas.löömata)sry
Ain Vagula
raim wrote:
>
> Ain Vagula wrote in message <3A842410...@riiska.ee>...
> >muide, teadmiseks: TAM teeb betoonsilluseid columbia kivi
> >laiusmoodulile.
> Milline see on see mõõt ehk paksus kui 20 cm narvakivile peale?
laiused on 9, 14, 19 ja 24 cm
> >sobivad ka kõigile muudele plokkidele ja on 4 korda odavamad kui
> >kergsillused. mõnikord väga abiks asjad (millegipärast seda teavet
> >väga laialt ei levitata).
> Mika see TAM oo?
Tartu Akadeemiline Meeskoor
(aka Tartu Maja Betoontooted)
ain
raim
Ain Vagula wrote in message <3A84311B...@riiska.ee>...
>
>
>raim wrote:
>>
>> Ain Vagula wrote in message <3A842410...@riiska.ee>...
>> >muide, teadmiseks: TAM teeb betoonsilluseid columbia kivi
>> >laiusmoodulile.
>> Milline see on see mõõt ehk paksus kui 20 cm narvakivile peale?
>
>laiused on 9, 14, 19 ja 24 cm
Kaks 9 cm kõrvuti= 18cm 2cm jääbõhuvaheks?
Kui ta on sama soe kui Narvakivi siis saab panna19 cm laiuse ja segule
õhuvahe sisse?
Raim
Ain Vagula
ain