Vundamendi soojustus - revisited
Altzz
Võtaks vundamiendi soojustuse teema jälle üles, kuna nendest va arhiividest
ei saanud miskit kasulikku.
Teema võtaks selliselt, et vundaendi soojustus väljast ja vahtplastiga.
Objekt on siis vana 80-el renoveeritud talumaja, silikaat ja maakivi
(silikaadi all). Seal kus puht silikaatsein, on lintvundament. Keldrit pole.
Vundamendi soojustamisel vahtplastiga saab seda peale panna kahel viisil
(kahel?):
1. Seguga peale 'liimida' ja krohvikiht (võrguga) peale.
2. Mummuline plast vundamendi ja vahtplasti vahele (tuulutuseks), vahtplast
tüüblitega kinni, vahed makrofleksi täis, peale jällegi krohvikiht.
Esimesel juhul võib tekkida probleeme niiskusega, mis vundamendi
välispinnalt enam endisel loomulikul moel ära ei saa.
Teisel puhul on vägagi tõenäoline, et vahtplasti liitekohtadesse tekivad
praod ning soojustusest pole mingit kasu.
Kui nüüd teise variandi puhul panna mitu kihti vahtplasti nii, et vuugid ei
kattu, siis nagu peaks OK saama.
Kui veel teise variandi puhul katta vahtplast väljast mitte krohviga vaid
mingise plaadiga (fassadikatte plaadiga, neid mitmeid), peaks vist tulema
OK.
Sisetunne ütleb, et mul jäi midagi kahe silma vahele.
Altzz
Mart Pirita
> Esimesel juhul võib tekkida probleeme niiskusega, mis vundamendi
> välispinnalt enam endisel loomulikul moel ära ei saa.
> Teisel puhul on vägagi tõenäoline, et vahtplasti liitekohtadesse tekivad
> praod ning soojustusest pole mingit kasu.
> Kui nüüd teise variandi puhul panna mitu kihti vahtplasti nii, et vuugid ei
> kattu, siis nagu peaks OK saama.
> Kui veel teise variandi puhul katta vahtplast väljast mitte krohviga vaid
> mingise plaadiga (fassadikatte plaadiga, neid mitmeid), peaks vist tulema
> OK.
Mul on variant 2 ja praod sees, mida juba kord on parandatud. Suvel siis
uuesti plaanis parandada, mingi elastse segu ja peene võrguga. Sa ju
võid panna 2 kihti ja vaheliti, ning kasuta väikse silmaga võrku.
--
Mart
Kalvi Teldre
"Altzz" <nob...@nowhere.yet> wrote in message
news:3e9525a2$1...@news.estpak.ee...
> Tere.
> Võtaks vundamiendi soojustuse teema jälle üles, kuna nendest va
arhiividest
> ei saanud miskit kasulikku.
> Teema võtaks selliselt, et vundaendi soojustus väljast ja vahtplastiga.
> Objekt on siis vana 80-el renoveeritud talumaja, silikaat ja maakivi
> (silikaadi all). Seal kus puht silikaatsein, on lintvundament. Keldrit
pole.
Küsin hoopis, milleks sulle vundamendi soojustus? (oled vist oma rahakese
peale vihane)
Kui on tegemist keldriga siis aitab soojustus keldrit talvel soojemana hoida
ja suvel jahedamana. Kui tahad põrandat soojaks saada, siis pane see
vahtplast pigem põrandasse, kui vundamenti.
Kalvi
Altzz
nii suur, et plaatidele kuluv raha hinge kinni mataks (sinu puhul oli vist
tegemist terve seinaga?).
Vähemalt iga-aastane pragude parandamine jääb ära.
Altzz
Altzz
> Küsin hoopis, milleks sulle vundamendi soojustus? (oled vist oma rahakese
> peale vihane)
> Kui on tegemist keldriga siis aitab soojustus keldrit talvel soojemana
hoida
> ja suvel jahedamana. Kui tahad põrandat soojaks saada, siis pane see
Pean oma elamu konstruid natuke põhjalikumalt seletama, et asi selgem oleks.
Tegemist siis nn 'rootsi' põrandaga, kus põrandal kui sellisel soojustust ei
ole (vaid põrandalauad) ja põrandaalune pind moodustab (idee poolest)
ruumiga ühe terviku. Loomulikult pole ka vundamendil tuulutusavasid, niiet
hullu pole.
Sai hakatud eelmine aasta tegema välisseina soojustust (10cm villa +
tuuletõke + vahe + plastvooder; ei tahaks fleimi plasttoodete kasutamise üle
ehitistes). Soojustust saanud tubades on tunduvalt soojem kliima, kui mujal.
Sel talvel ilmnes selline eripära, et alumistes toanurkades koguneb
kondensaat. Nad nimelt ülejäänud seinaga võrreldes niipalju külmemad. Ainus
asi, mis tundub toimivana, on vundament väljast ära soojustada.
> vahtplast pigem põrandasse, kui vundamenti.
'Vahtplast põrandale' varianti olen proovinud ning tahan selle krempli sel
suval maha võtta. Konstrui oli selline, et laudpõrandale tugevam vahtplast,
sellele tugevduseks 'soome papp' ja kõige peale üle-toa vaipkate (toona ma
veel ee.ehitust ei lugenud, noor ehitaja olin :-). Polnud nagu viga, kuid
kuna tegemist ikka suletud põrandaalusega, siis niiskusel pole minna sealt
kusagile. Tulemus: toas tunda mingit hallituse lõhna.
Ärge pange vahtplasti põrandale mittetuulutatava vundamendi puhul.
Altzz
Jan-Erik Moon
> Pean oma elamu konstruid natuke põhjalikumalt seletama, et asi selgem
oleks.
> Tegemist siis nn 'rootsi' põrandaga, kus põrandal kui sellisel soojustust
ei
> ole (vaid põrandalauad) ja põrandaalune pind moodustab (idee poolest)
> ruumiga ühe terviku. Loomulikult pole ka vundamendil tuulutusavasid, niiet
> hullu pole.
Räägi natuke sellest kuidas sul ruum põrandaalusega ühe terviku moodustab
(kus on avad jne.)? Endal on samuti vaja vundament väljast ära soojustada
kuna osasid põrandaid ei saa üles võtta. Põrandaalune on aga tuuldub praegu
tänu aukudele vundamendis. Nüüd siin mõtlen kuidas oleks kõige parem
põrandaalune toa poole "avada". Kas puurida augud seina äärde
põrandaliistude alla või miskit muud.
Jan
Mart Pirita
>
> Ma hetkel kaldun ikka nende fassaadiplaatide poole. Vundamendi kõrgus ei ole
> nii suur, et plaatidele kuluv raha hinge kinni mataks (sinu puhul oli vist
> tegemist terve seinaga?).
> Vähemalt iga-aastane pragude parandamine jääb ära.
Plaat on muidugi parem, mul ei sobinud plaat sinna, muidu oleks olnud
nagu kirik keset küla:)
--
Mart
Altzz
olemasolevasse majja.
Põrandad on siis nii, et lauad lihtsalt laagidele löödud. Mõnedes ruumides
(suuremates) on nurkades (kus tavaliselt mingi suurem asi seisab nt kapp)
diagonaalis 2 auku nii 10x10 cm. Selliselt, et pool on ühest põrandalauast
võetud, pool teisest. Peal on seal mingid metallist pettekad, et jalaga
sisse ei vajuks.
Muid eripärasid ei märganud. Põrandaliistu all ka nagu igalpool mujal.
Kui sul on selline konstrui, kus põrand on ikkagi soojustatud, siis miks sa
seda veel torgid?
Kas põrand tundub külm?
Ma sain oma sauna eesruumi põranda soojaks nii, et vahetasin akna välja,
millest tõmbas siis põrandat pidi :-)
Põrand-külm tunne on tihti petlik. Asi pruugi olla põrandas kinni.
Altzz
Jan-Erik Moon
> Kui sul on selline konstrui, kus põrand on ikkagi soojustatud, siis miks
sa
> seda veel torgid?
Nali selles ongi, et soojustust pole. Välisõhk käib otse põranda alt läbi
hetkel. Seal kus võimalik võtab põrandad üles, täidab augu, soojustab ning
valab betoonist uued. Kahes toas aga ei saa hetkel põrandat üles võtta
sotsiaalsetel põhjustel seega tuleb midagi muud välja mõelda.
Jan
Altzz
Su kirjast võib jääda mulje, et on betoonpõrand või tahad uued betoonist
valada.
Altzz.
Kalvi Teldre
"Altzz" <nob...@nowhere.yet> wrote in message
news:3e953af1$1...@news.estpak.ee...
> Pean oma elamu konstruid natuke põhjalikumalt seletama, et asi selgem
oleks.
> Tegemist siis nn 'rootsi' põrandaga, kus põrandal kui sellisel soojustust
ei
> ole (vaid põrandalauad) ja põrandaalune pind moodustab (idee poolest)
> ruumiga ühe terviku. Loomulikult pole ka vundamendil tuulutusavasid, niiet
> hullu pole.
Ei saanud 100% aru, aga enam vähem oletan. Oletan, et sul on tehtud see
tüüpiline prosta põrand - valatud betoon, sellepeal põrandalauad. Siin on
juba varasemaga viga tehtud - selline põrand vajab betooni peale vahtplasti
(võib ka midagi muud - tep plaadid näiteks). Vahtplast täidab siin kahte
ülesannet - takistab maapinnast niiskuse imendumist põrandalaudadesse ja on
ühtlasi normaalne soojustus. Lisaks vahtplast ise niiskust ei karda, seega
põrandas temaga midagi halba ei juhtu võrreldes paljude teiste
materjalidega.Vahtplasti peal olevad materjalid kuivavad toa poole.
Tänapäeval pannakse rohkema rahakoti puhul veel betooni alla kergkruusa, see
aitab põrandad täiendavalt soojustada. Kui kardad, et põrand võib külmaks
jääda, pane vahtplasti veelgi rohkem.
Kui vahtplasti võtad ära ja oletad, et põrand läheb maru soojaks siis eksid.
Soojus vastupidi pääseb veelgi paremini otse põranda all olevasse pinasesse
põgenema, ei piisa vundamendi soojustusest. Vundamendi soojustus aitab vaid
veidi külgede kaudu lahkuvat soojust kinni pidada, kuid seda teeks veelgi
paremini põrandas olev soojustus (vahtplast). Kuna vundamendi külgede puhul
on vahtplasti efektiivsus väike siis oluliselt mõttekam on raha kulutada
seinte soojustamisele. Seinte soojustus peab muidugi ulatuma kuni põranda
soojustuseni, muidu tekitad külmasilla.
Veel üks oletus on, et äki keegi tegi põranda vundamendist allapoole. Siis
on tõesti vajalik vahtplastiga vundamendi soojustus teha. Aga millegipärast
ei usu seda varianti.
Kui sul on muu variant siis kirjuta ehituskonstruktsioon paremini lahti.
> Sai hakatud eelmine aasta tegema välisseina soojustust (10cm villa +
> tuuletõke + vahe + plastvooder; ei tahaks fleimi plasttoodete kasutamise
üle
> ehitistes). Soojustust saanud tubades on tunduvalt soojem kliima, kui
mujal.
> Sel talvel ilmnes selline eripära, et alumistes toanurkades koguneb
> kondensaat. Nad nimelt ülejäänud seinaga võrreldes niipalju külmemad.
Ainus
> asi, mis tundub toimivana, on vundament väljast ära soojustada.
Kipub tekkima veel üks oletus, et välisseinu ei soojendanud kuni põranda
soojustuseni. Siis tekitasid tõesti külmasilla ja kondensaat annab sellest
ehedal kujul märku. Aitab välisseina soojustamine kuni põranda soojustuseni.
Võib tõesti juhtuda, et sel juhul on mõtekas vahtplastiga vundament katta,
kuna jääb momendil ehituslikult kõige lihtsamini ja välimuselt mõistlikum.
>
> > vahtplast pigem põrandasse, kui vundamenti.
> 'Vahtplast põrandale' varianti olen proovinud ning tahan selle krempli sel
> suval maha võtta. Konstrui oli selline, et laudpõrandale tugevam
vahtplast,
> sellele tugevduseks 'soome papp' ja kõige peale üle-toa vaipkate (toona ma
> veel ee.ehitust ei lugenud, noor ehitaja olin :-). Polnud nagu viga, kuid
> kuna tegemist ikka suletud põrandaalusega, siis niiskusel pole minna sealt
> kusagile. Tulemus: toas tunda mingit hallituse lõhna.
> Ärge pange vahtplasti põrandale mittetuulutatava vundamendi puhul.
Laudpõranda peale ei soovita küll vahtplasti panna sest siis jääb vana
põrand ummuksisse ja seente ning muu looduse meelevalda. Kui aga majavammi
tekitamine on eesmärk, lase minna. Vahtplast tuleb panna laudade alla, peale
võid panna vaid häda korral hästi hingavat villa. Kuna sul on lauad kuidagi
vist liiga otseselt ja tuulutamatta lahendusega vahtplasti peal siis
paistabki asjade loomulik käik olevat seente vohamine. Kontrolli, kas sul on
ikkagi põrand tehtud nii nagu peab (betooni peal tuulutusega ja muude
veetõketega).
Kalvi
Jan-Erik Moon
> Seleta veel kord, milline konstruktsioon Su põrandatel on.
> Su kirjast võib jääda mulje, et on betoonpõrand või tahad uued betoonist
> valada.
Uhh.. Praegu on põrandad nii, et on tellistest postid, nende peale toetuvad
prussid, nende peale on risti löödud lauad, arvatavasti on mingi papp ka
vahel ning siis tuleb parkett. Vsjoo. Õhuvahet on põranda ning pinnase vahel
enamvähem kolme tellise (+ nendevahelise segu) jagu. Õhk tuleb sisse
vundamendis olevatest "aukudest". "Augud" on püstiselt laotud punased õõnsad
tellised (sellised mis Mustamäe tornmajadel praegu lagunevad). Nende taga
seespool on umbes pooleteisemeetrise intervalliga betoonist postid ning
kõige selle kupatuse peale valatud betoonist lint millele toetuvad
seinakonstruktsioonid. Nendel betoonpostidel on ka väikesed "kõrvad" mille
peale põranda prussid toetuvad (tellised on siis lisatoestuseks).
Kuna põrandaalune pinnas on ümbritseva maapinnaga samal tasemel (või isegi
natuke madalamal) siis koguneb sinna põranda alla suure sula või vihmaga
pisut vett (mõned nädalad tagasi oli näha sellist jääkirmet). Siiamaani
(maja projekt on tehtud aastal 73, seega valmis ehk umbes 78, üks mees
üksinda ehitas) pole midagi juhtunud. Tõenäoliselt tänu väga hästi õhutatud
põrandaalusele. Samas aga jahutab see ka põrandat. Idee oli siis selline, et
olemasolevate põrandate alla kühveldada / lükata mõned sentimeetrid liiva,
et päris lahtist vett seal ei oleks, selle peale veel u. 15cm kergkruusa.
Vundament väljaspoolt kinniseks ja soojaks, et tuul läbi ei käiks, toas
praod põranda äärde, et tuulutus toa kaudu käiks. See oli praegu kiire
kokkuvõte. Kindluse mõttes teeb esialgu nende puitpõrandate juures
vundamenti ka kontrollavad mille abil saaks jälgida põrandaaluse seisu ning
vajadusel tuulutada. Kui väga hulluks läheb siis tuleb ikkagi põrand üles
võtta ja uuesti teha.
Jan
Altzz
> Ei saanud 100% aru, aga enam vähem oletan. Oletan, et sul on tehtud see
> tüüpiline prosta põrand - valatud betoon, sellepeal põrandalauad.
Põrand on: talad, mis vundamendi eendi peale toetuvad ja põrandalauad, mis
on taladel. Thats all. Ja talade all on liiv, nii 20-30cm sügavusel).
> Vundamendi soojustus aitab vaid
> veidi külgede kaudu lahkuvat soojust kinni pidada,
Vot seda mõtet ma mõtlen natuke edasi, hea iva on sees.
> Veel üks oletus on, et äki keegi tegi põranda vundamendist allapoole. Siis
> on tõesti vajalik vahtplastiga vundamendi soojustus teha. Aga
millegipärast
> ei usu seda varianti.
...
> Kipub tekkima veel üks oletus, et välisseinu ei soojendanud kuni põranda
> soojustuseni.
Täpselt nii juhtuski. Ise olin loll. St, et välimise soojustuse ei teinud
põrandani välja. Samas ei teadnud minagi arvata, et põranda tase jookseb
~20cm vundamendist allpool (vähemalt sellest mõttelisest piirist
välisseinal, mida ma vundamendi piiriks pean :-)
Eks nüüd parandan viga ning loomulik tundub vundament jätta vundamendi nägu,
ehk siis teha talle vahtplastist soojustus ning vormistada seinast mõnevõrra
erinevalt, näiteks marmorkilluga fasaadiplaadiga.
Altzz
Altzz
Teeme põrandamuredega abielumeeste klubi :-))
No see selleks.
Ma mõtlesin seda Kalvi kirja ning selline kõhutunne on, et vist tõesti vaid
vundamendi soojustusest ei piisa. Tore oleks kergkruusa põranda alla
pinnasele soojustuseks panna. Aint et liival sel juhul mõtet ei ole (vist?).
Ma pigem võtaks sellegi välja, mis mul seal on.
Altzz
Jan-Erik Moon
> No näeadsa, meil samasugune põrand ning ka samad mured.
> Teeme põrandamuredega abielumeeste klubi :-))
Hee :)
> Ma mõtlesin seda Kalvi kirja ning selline kõhutunne on, et vist tõesti
vaid
> vundamendi soojustusest ei piisa. Tore oleks kergkruusa põranda alla
> pinnasele soojustuseks panna. Aint et liival sel juhul mõtet ei ole
(vist?).
> Ma pigem võtaks sellegi välja, mis mul seal on.
Ega sellel liival erilist mõtet pole kui lahtist vett ei teki. Kui aga tekib
siis ma arvan, et pole mõtet kergkruusa raisata sest vees hulpides ta
nagunii midagi ei soojusta. Kui see vesi imenduks sinna põranda alla kusagil
sügavamalt kapillaarjõuga siis oleks kergkruusast muidugi abi sest mööda
seda vesi üles ei tõuse. Paraku on aga maja kohati nagu kausis ja vesi
voolab mööda maapinda lihtsalt kõrgematest kohtadest maja alla. Jutt käib
siin tühistest sentimeetritest. Vundamendi augu tühjakspumpamisel oli seda
hästi näha - alguses oli toru maja lähedal kraavi suunas, vesi aga mitte ei
voolanud kraavi vaid maja alla tagasi - tee mis tahad. Silmaga tundub
maapind sirge aga ei ole. Võimalik, et vundamendiäärde paigaldatav soojustus
käituks natuke ka vett tõkestava kihina kuid selle peale ei saa lootma
jääda. Drenaazhi kah ennem ehitama ei hakka kui hädavajalik.
Jan
Altzz
> voolab mööda maapinda lihtsalt kõrgematest kohtadest maja alla. Jutt käib
> siin tühistest sentimeetritest.
olukord kapitaalset kahju ei tee, kui sa vundamendi umbseks kinni paned. Kas
Sul mitte mingitki teenindusluuki põrandas pole, näiteks köögi veeäravoolu
juures? Vähemalt mingi võimalus kiigata, mis põranda all toimub.
Aga muidu on mul pilt enam-vähem selge, eile tuli veel üks change-request
naiselt: tahab vundamendi äärde lillepeenart, sellist maapinnast kõrgemat,
looduslikust kivist äärega. Proovin selle nõude panna kokku vundamendi
soojustuse vajadusega ja vaatab, mis saab.
Altzz
Jan-Erik Moon
> Nojahh, seda nüüd ma arvan keegi ennustada ei oska, kas vesi-põranda-all
> olukord kapitaalset kahju ei tee, kui sa vundamendi umbseks kinni paned.
Kas
> Sul mitte mingitki teenindusluuki põrandas pole, näiteks köögi veeäravoolu
> juures? Vähemalt mingi võimalus kiigata, mis põranda all toimub.
Ei ole ning torud lähevad kapitaalselt tulevase betoonpõranda alla.
Sellepärast tahtsingi teha just nende puidust põrandaga ruumide vundamendi
juures mõnesse kohta väikesed avad kust saaks piiluda ning vajaduse õhutada.
Kuna vundamendisoojustuse krohv tuleb nagunii tumedat värvi siis kõige
lihtsam mõte oli teha need avad 110mm remondimuhvist ning 110mm korgist.
Korgi laseb seespoolt vahtu täis seega olulist külmasilda ta ei tekita.
Jan (teeme ise 1000 asja)
Kalvi Teldre
"Altzz" <nob...@nowhere.yet> wrote in message
> Tere!
> > Ei saanud 100% aru, aga enam vähem oletan. Oletan, et sul on tehtud see
> > tüüpiline prosta põrand - valatud betoon, sellepeal põrandalauad.
> Ei, ei ole nii. Kõnealuses kohas on valatud lintvundament.
> Põrand on: talad, mis vundamendi eendi peale toetuvad ja põrandalauad, mis
> on taladel. Thats all. Ja talade all on liiv, nii 20-30cm sügavusel).
>
kasutamine vastunäidustatud. Soovitan kasutada põranda soojustamiseks talade
vahel villa. Vill laseb põrandal hingata. Põrandatalad võiks mingi
antiseptikuga läbi immutada. Põranda all peab olema tuulutus. See ei tohi
puududa, kuid liiga palju pole ka hea. Vundamendi soojustamine mingit efekti
ei anna, kui vaid, et põranda all on soojem õhk, mis parandab tuulutust ja
niiskuse vähendamist. Põhjuseks, miks soojustusest pole abi, on see, et
tuulutuse tagajärjel lahkub põranda alt soe ja niiske õhk ja külm (kuid
kuivem) välisõhk tuleb asemele. Niipea, kui põranda soojus õhu natukene
soojemaks kütab, viib tuulutus selle jälle minema. Seega, kas sul on
soojustus vundamendil või mitte, kasu on pea olematu. Küll peab välisseinte
soojustus ulatuma kuni põrandani. Tuulutuse puudumisel, kondenseerub niiskus
põranda alla. Välja ta sealt ei pääse, sest soojem ja niiskem õhk pressib
uut niiskust ülevalt alla. Seega niiskus aga kondenseerub ja kondenseerub.
Mingil hetkel seened avastavad, et on piisavalt niiske ja asuvad põrandat
hävitama, mõne aja pärast ka tervet maja. Igal kurbmängu vältimiseks puuri
läbi vundamendi paar auku põranda alla, et niiskus saaks tuulutusegagi
vähemalt välja.
> ...
> > Kipub tekkima veel üks oletus, et välisseinu ei soojendanud kuni põranda
> > soojustuseni.
> Täpselt nii juhtuski. Ise olin loll. St, et välimise soojustuse ei teinud
> põrandani välja. Samas ei teadnud minagi arvata, et põranda tase jookseb
> ~20cm vundamendist allpool (vähemalt sellest mõttelisest piirist
> välisseinal, mida ma vundamendi piiriks pean :-)
> Eks nüüd parandan viga ning loomulik tundub vundament jätta vundamendi
nägu,
> ehk siis teha talle vahtplastist soojustus ning vormistada seinast
mõnevõrra
> erinevalt, näiteks marmorkilluga fasaadiplaadiga.
Vot nüüd tuli tegelik olukord välja. Antud juhtumil tõesti pane vahtplasti
nii nagu algul plaanisid vundamendile. Ise ma teda väga ei armasta, kuid
paar sõpra on seda oma majal teinud. Panid vaheldumisi kihiti vahtplasti,
pärast metallvõrgu peale ja krohvisid. Maitse järgi vöid hiljem ka
betoonivärviga värvida. Seni on vastu pidanud, kuid sein kõmiseb imelikult,
kui koputada.
Kalvi
Kalvi Teldre
"Altzz" <nob...@nowhere.yet> wrote in message
news:3e9569fb$1...@news.estpak.ee...
> Ma mõtlesin seda Kalvi kirja ning selline kõhutunne on, et vist tõesti
vaid
> vundamendi soojustusest ei piisa. Tore oleks kergkruusa põranda alla
> pinnasele soojustuseks panna. Aint et liival sel juhul mõtet ei ole
(vist?).
> Ma pigem võtaks sellegi välja, mis mul seal on.
Kui tahad kergkruusa kasutada, pead kogu põranda tehnoloogia ringi vahetama.
See praegune lähenemine on vigane.On mitmeid tehnoloogiaid:
1. Katkud kogu põranda ülesse, paned kergkruusa, siis betoneerid ja teed
niiskustõkke (pigi pluss tõrvapapp). Nüüd võid põrandale laagid panna, nende
peale põrandaprussid ja nende peale lauad. Talade vahele altpoolt lööd papi
ja talade vahed ise villa täis. Tähtis on, et prussidest allapoole jääv õhk
saaks ikkagi tuulduda (piisab ka kui samasse ruumi).
2. Kergkruus (või tep plaat), betoneerid põranda. Betooni peale niiskusetõke
(pigi tõrvapapi menetlus) Paned nüüd mingi papi peale ja siis põrandale
parkett. Soojust hoiabki kergkruus ja tema vahel olev õhk. Kergkruus ise
niiskust ei karda. Siin võid algsele betoonile veel vahtplasti panna, selle
peale jälle õhuke kiht betooni). Nüüd paned põrandale parketi koos muude
vajalike kihtidega. Vajadusel paned põrandasse ka põrandakütte.
Kalvi
Vootele Voit
> See on hoopis teist tüüpi põrand. [...] Vundamendi
> soojustamine mingit efekti ei anna [...] Küll peab
> välisseinte soojustus ulatuma kuni põrandani.
küsiks siia vahele ühe rumala küsimuse:
nimelt, kui on tuulutatav põrand, mille all on jahe ning
vundament ise on ka jahe, kas vundamendi kaudu
ei teki külmasilda alt-üles seina?
--
vootele
Altzz
Sain vahepeal mahi lugeda ja mõelda.
Kas siis sinu meelest ainus lahendus on betoonpõrand mitteventileeruva
vundamendi puhul?
Üks (kalamajas?) renoveeritud majadest omab just sellist 'rootsi' põrandat,
kus on ventileerimata vundament ning soojustamata põrand (ehk siis ainult
põrandalauad).
Altzz
"Kalvi Teldre" <kal...@et.ee> wrote in message
news:3e958...@news.estpak.ee...
> 1. Katkud kogu põranda ülesse, paned kergkruusa, siis betoneerid ja teed
> 2. Kergkruus (või tep plaat), betoneerid põranda. Betooni peale
niiskusetõke
Altzz
> See on hoopis teist tüüpi põrand. Sellisele põrandale on vahtplasti
> kasutamine vastunäidustatud. Soovitan kasutada põranda soojustamiseks
talade
> vahel villa.
kakkusin ta maha, õnneks ainult hallitus ühe seina ääres. Huvitav aga see,
et sisemise, mitte välimise seina ääres.
> ...kuid paar sõpra on seda oma majal teinud. Panid vaheldumisi kihiti
vahtplasti,
> pärast metallvõrgu peale ja krohvisid.
Kas Su sõbrad panid vahtplasti seguga seina või tüüblite ja 'mummulise
plastiga'?
Altzz
Altzz
> nimelt, kui on tuulutatav põrand, mille all on jahe ning
> vundament ise on ka jahe, kas vundamendi kaudu
> ei teki külmasilda alt-üles seina?
Kui puumajaga tegemist, saab ehitades põranda ülespoole vundamendist tõsta
(soojustatud seina tasemeni) ning vältida selle külmasilla tekkimist.
Altzz @ talupoja.mõistusega.lihtsalt
Kalvi Teldre
"Vootele Voit" <vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote in message
news:3e9a1faa$1...@news.estpak.ee...
Sõltub veidi seina konstruktsioonist. Kui sein on puuprussidest, mille vahel
on soojustus siis põranda vill ja seina vill on koos ja külmasilda ei teki.
Kui sein on kivist, siis tekib pikki põranda äärt õhuke külmasild. See
külmasild on pindalalt siiski küllalt väike ja elamise mugavausele eriti
mõju ei avalda, sest põrand on soojast materjalist, sein on soojustatud ja
inimene ise ei kõnni, ei katsu põrandaliistu juurest seina, kust ta võib
saada ebamugava tundmuse osaliseks. Tuleb arvestada, et sooja väljapääs ei
ole mitte piki sirgjoont vaid soe liigub kõveramat ja poole pikemat teed
mööda välistemperatuuri juurde. Poole pikem tee aga tähendab poole väiksemat
soojakadu. Külmasild asub põranda juures, kus siseõhu temperatuur on
madalaim. Kuna soojakaod on soojusjuhtivustegur korda pindala korda
temperatuuride vahe, mis on suht väikesed võrreldes muude välisseinte
pindaladega siis sellega lepitakse. Ehituslikult on tunduvalt raskem panna
kivisein seisma õhku või nõrga survetaluvusega soojustusmaterjali peale, kui
leppida väikese lisasooja kaoga.
Kalvi
Kalvi Teldre
"Altzz" <nob...@nowhere.yet> wrote in message
news:3e9a4c5a$1...@news.estpak.ee...
> See aeg, mil ma arvasin vahtplasti pealepanemist hea olema on möödas. Eile
> kakkusin ta maha, õnneks ainult hallitus ühe seina ääres. Huvitav aga see,
> et sisemise, mitte välimise seina ääres.
Sest seespool on soojem ja niiskem.
Kalvi
Kalvi Teldre
"Altzz" <nob...@nowhere.yet> wrote in message
news:3e9a4b8e$1...@news.estpak.ee...
> Tere!
> Sain vahepeal mahi lugeda ja mõelda.
> Kas siis sinu meelest ainus lahendus on betoonpõrand mitteventileeruva
> vundamendi puhul?
> Üks (kalamajas?) renoveeritud majadest omab just sellist 'rootsi'
põrandat,
> kus on ventileerimata vundament ning soojustamata põrand (ehk siis ainult
> põrandalauad).
> Altzz
Kui põranda alla jääb umbne ja mitteventileeritav tühi ruum siis niikus
liigub sinna igal juhul. Samuti soojus soojusjuhtivusega. Lõpuks on seal
ideaalne kasvuruum seentele. Sellepärast tulebki see ruum kas:
a) tuulutada. Kasutatakse valdavalt läbi vundamendi kulgevaid
tuulutustorusid, kuid kuivematel juhtudel mõned on riskinud, et läbi põranda
villa tuuldub ka aeg ajalt.
b) täis kühveldada keramsiitkruusa või muud täidet. Täiskühveldamisel pääseb
otse puuprussidele nüüd ligi ka pinnaseniiskus, siis tuleb puidu ja pinnase
vahele teha kindlasti niiskustõke. Palju mõistlikum on aga kasutada
niiskustõkkeks vahtplasti - on ühtlasi soojustus ja niiskusetõke.
Põrandaprusse ei vajata. Kui sellise betoonpõranda peale panna puitu siis
hea oleks ikkagi, et puit saaks hingata. Kuna nüüd on puit palju soojemas
keskkonnas siis niiskus enam puidule ei kondenseeru. Seega pole laustuulutus
nii vajalik ja puidupõranda lauad võid otse betooni vastu panna, pannes
vahele õhukese niiskustõkkekihi (seesama parketipõranda aluskate). Et
parkett on poes odavam, kui põrandalauad siis kasutatkse pigem parketti (ei
teki lauapragusid, mustri saab maitse järgi valida, on odavam). võib ka
prussidega ja alt tuppa tuulutusega põranda ehitada.
Tuulutusega variandil on põrandalaudade kasutamine kõige odavam ja parem.
Mis puutub igatsorti kellegil on nii ehitatud variantidesse siis on nähtud
mitmeid ehitusimesid. Reeglina on need ehitusimedega majaomanikud kuskil 10
aasta pärast hädas, et maja hallitab, seinad on mädad, hoone ei hoia sooja.
Paljude nende vigade käes vaevleva maja remont on kallis. Hea juhus tuttava
juures - vedas kaevust vett majja. Soovitasin pumba panna keldrisse ja pump
villaga isoleeritud kasti sisse panna ja pirn veel soojusallikaks igaks
juhuks sisse. Tuttav oli laisk, pani trassi oma aias 50 cm sügavusele ja
pumba jättis lahtiselt keldri. Kelder oli kõigest pisikene urgas. Niipea kui
jaanuar käes, külmus lõhki pump. Ostis uue pumba, seekord soojustas. Varsti
külmus lõhki veetrass. Nüüd ootab maapinna sulamist, et uus trass panna.
Valikud on sinu, kui ei taha seenekasvatust. Soovitan küsida nõu kindlasti
ehitusalalt mõne pädeva spetsialistilt (arhitektid, ehitusinsenerid,
eksperdid).
Kalvi