aiatiigi rajamine
Andres V
ei leidnud paremat kohta, kust küsida.
Soovitage kirjandust või veebisaite. Kõik allikad, mis ma seni olen suutnud
netist leida, müüvad pumpasid, filtreid, purskkaeve, veealuseid valgusteid
jms nänni väikestele, plastmassist- või veekindla voodriga tiikidele.
Ideaalis oleks minu tiik pisut suurem ~30 m2,
liivase/kruusase/paese põhjaga, puhta veega kuldkalakestega ja sügavuse
poolest sobilik ka iseenda sissekastmiseks. Aga küllap seab tegelik elu omad
piirangud ja sunnib kompromissidele. Tahaks eelkõige end pisut teoorias
harida - mis on suurte ja väikeste tiikide head-vead jne. Ja kust võiks
saada asjatundlikku konsultatsiooni?
Andres
Mehis Siim
Kuldkalakeste keskel oleks ju päris lahe peale sauna ujuda, paraku kardan,
et mõlemat sul küll korraga saada ei õnnestu. Peaksid ikkagi täpsustama,
kumba sa tahad: ujumiseks või kalade kasvatamiseks, vaatamiseks mõeldud
kohta?
Mehis.
> Ideaalis oleks minu tiik pisut suurem ~30 m2,
> liivase/kruusase/paese põhjaga, puhta veega kuldkalakestega ja sügavuse
> poolest sobilik ka iseenda sissekastmiseks. Aga küllap seab tegelik elu
omad
>
> Andres
>
>
Andres V
news:3ed1e0eb$1...@news.infonet.ee...
>
> Kuldkalakeste keskel oleks ju päris lahe peale sauna ujuda, paraku kardan,
> et mõlemat sul küll korraga saada ei õnnestu. Peaksid ikkagi täpsustama,
> kumba sa tahad: ujumiseks või kalade kasvatamiseks, vaatamiseks mõeldud
> kohta?
ok, täpsustan - vaatamiseks/imetlemiseks peab ta igal juhul sobima ja
ujumine pole oluline. Aga võimalus end sisse kasta oleks lisaväärtus.
Andres
Altzz
Üks tegeliku elu näidis Sulle oma naabri näol pakkuda (tegelikult üle ühe
maja naaber, aga mis siis).
Ta nimelt kaevas või mingil muul moel tekitas :-)) oma hoovile suure augu,
mida ta nüüd basseiniks tituleerib.
Muidugi korraliku vormistamise tulemusena oleks värgist vinge asi saanud
(kaldus kaldad, looklev piir jne olemas) üks viga on ainult: vett sees ei
hoia. Isegi nüüd, kus iga lähedal asuv x-auk on pea vett täis, ei ole tema
tiigis märkimisväärselt vett.
Ma tunnen talle igati kaasa.
Siit soovitus: otsi veesoon üles enne kaevamist :-))
Altzz
Mehis Siim
On endal ka plaan midagi tiigitaolist teha ja sai asja natuke uuritud, mõned
olulisemad nüansid, mida mulle seletati üritan kirjapanna.
Selleks, et tiik vett peaks, peab tal põhjas vettpidav kiht eksisteerima
Eesti tingimustes on väga levinud savimullad ja kui savi sisaldus on
piisavalt suur, siis vesi sellisest kihist eriti läbi ei lähe (tihti on näha
kuidas põllud või teeääred lainetavad vee all). Kui nüüd hakata tiiki kevama
ja see savikiht kasvõi mõnes kohas läbistada, siis imbub vesi sealt kaud
alumistesse kihtidesse ja tiik jääb kuivaks. Samas kuna pealmised kihid on
suht savikad, siis naabritel (paarkümmend meetrit eemal) võib isegi väike
lohk olla vett täis ja maapind suht märg. Et vee imbumist vältida tuleks
tiigi põhi ja küljed katta vettpidava kihiga, levinud pidi olema savi
kasutamine. Selle peale vüib siis panna mingi "dekoratiivsema " asja,
näiteks liiva või kruusa.
Lisaks sellele peaks orgunnima tiigile mingi veevahetuse, sest muidu läheb
ta kasvama ja haisema.
Mehis (ühe basseini juba vett täis lasknud - täispuhutav lastekas :-))
Kaido
> Lisaks sellele peaks orgunnima tiigile mingi veevahetuse, sest muidu läheb
> ta kasvama ja haisema.
Veevahetuseks paned pursskaevu pumba sisse. Kas siis purskama või kaevad
mõnemeetrise oja väikse kosega. Vee ringlus pikendab tunduvalt vee
säilivust. Ja silmale ka ilusam vaadata. Efektne välimus tiigile jääb kui
panna paar lampi ka vee alla. Pahaks minemise vastu on veel olemas
keemiatooted, mis tervisele kahjutud aga vee hoiab kirkana. Hinnad neil ka
suht odavad. Ise olen kasutanud ainult Anti Algae´d ja rahul: vesi läheb
kirkaks ja koer kes sealt tihtipeale joob elab veel. Kui raha rohkem siis
osta filtrid vahele, hoiavad ka vee selgena.
Kaido@mitu_väiksemat_tiiki_ja_oja_ehitanud_aga_suurteni_pole_veel_jõudnud
Andres V
> Veevahetuseks paned pursskaevu pumba sisse. Kas siis purskama või kaevad
> mõnemeetrise oja väikse kosega. Vee ringlus pikendab tunduvalt vee
> säilivust.
Kas tiigipumbad on 220V või on neid ka ohutuma pingega olemas?
> Pahaks minemise vastu on veel olemas
> keemiatooted, mis tervisele kahjutud aga vee hoiab kirkana. Hinnad neil ka
> suht odavad. Ise olen kasutanud ainult Anti Algae´d ja rahul: vesi läheb
Kes/kus seda keemiat müüb?
Andres
Maaks
>
> Kes/kus seda keemiat müüb?
>
Vaata alustuseks akvaariumitega kauplevatesse firmadesse. Ja kui ei ole
abiks siis Basseinitehnika.
Maaks
Kaido
kõrgusele, 24, 220, 380V on igasuguseid.
Keemiat olen ostnud Scheteligist, Ehitajate tee148a. Nad küll müüvad ainult
hulgi, aga samas majas on lillepood kes müüb samu asju jae ja suht soodsalt.
Basseiniexpert müüb ka selliseid asju aga hinnad neil suht kõrged.
Ja veel paljud aianduspoed.
Ise võin ka müüa, vaata
http://www.skulptuurikoda.ee/tooted/pumbad/pumbad.htm
Mul ka hinnad kõrged:((
Andres V
> 9 ja12V on nõrgad, tõstavad vett kuni meetri
> kõrgusele
minu arvates on seda piisavalt, ega ma purtskaevu ei plaani :) Või
tegelikult, kas mõõtma peab tiigi põhjast? Sel juhul võibolla isegi 1,5m
AndresV
Viktor Grossmann
> tiigi põhi ja küljed katta vettpidava kihiga, levinud pidi olema savi
> kasutamine. Selle peale vüib siis panna mingi "dekoratiivsema " asja,
> näiteks liiva või kruusa.
> Lisaks sellele peaks orgunnima tiigile mingi veevahetuse, sest muidu läheb
> ta kasvama ja haisema.
Savi? 30 aastat vana info. Praegusel ajal kasutatakse selleks basseinikilet, müüakse basseinitehnikaga kauplevates firmades, samast saab ka pumbad, keemiat jm hoolduseks vajalikku. Kile paigaldatakse korralikule liivaalusele paanidena, teibitakse, lastakse vesi sisse, siis sellele uus liivakiht, seejärel võib juba kive vm sobivat laduda, et looduslikku muljet jätta. Kile ei jää kusagilt nähtavale, aga tagab täieliku veepidavuse. Väga tähtis, kile peab jääma kahe liivakihi vahele, ega tohi teravate kivide ega muu seesugusega kokkupuutesse sattuda.
Seisva veega tiigis läheb vesi kiirelt haisema, riknemise vältimiseks vajab õhutamist, tiikide puhul sobib selleks purskaev, sõltuvalt tiigi suurusest võib neid mitu vaja olla. Purskaev on tiigi puhul kohustuslik element ja mitte iluasi. Ka langevad kosed jms saab sobitada miljöösse, täidavad sama eesmärki. Arvestus käib tiigi veemahu järgi, ei mäleta täpselt mitu korda ööpäevas pidi kogu vesi pumbast läbi käinud olema, vastavalt sellele tuleb valida pumpade võimsus.
Veel riknemise vältimisest, tiik peab olema piisavalt sügav. Vee riknemist põhjustab päikesekiirgus ja see ei tohi läbi vee põhjani läbi paista. Samal eesmärgil soovitatakse vähemalt osa tiigist jätta varju, kas siis suuremate puude põõsaste alla või tiigi kallastele vastavaid laialehelisi veetaimi istutades, mis veepinda osaliselt varjavad.
Ka kalade sisselasmisele saab möelda kui tiik vähemalt 1,5 m sügav on, madalam neile eluks ei sobi.
Saadaval on ka keemia vee riknemise vältimiseks, muudab vee kristallselgeks ja on väidetavalt kahjutu. Vähemalt inimesele ja koduelajatele, kasutatakse eelkõige ujumisbasseinides, kus pole vee õhutamist või väiksemates madalates veesilmades aias, mõju kaladele teadmata. Aga piisava õhutamise korral ja suuremamõõdulistes veekogudes pole keemia järele ilmselt vajadust, kui tiigis saavutatakse tasakaal (piisav veekogus, sügavus, kaitse päikesekiirgusest, kogu eelnev jutt), puhastub vesi selles ise, samuti kujuneb hind suure veekoguse korral ülemõistuse kõrgeks.
Täpsemat infot tiikide rajamise üksikasjadest saab aia- ja maastikukujundusega tegelevatest firmadest, ka basseinitehnikaga kauplevates firmades pole see teema tundmata, neilt sain kunagi ilusad värvilised brošüürid tükkis joonistega eri variantide puhuks.
Viktor
Andres V
news:3ed31133$1...@news.estpak.ee...
> Kile ei jää kusagilt nähtavale, aga tagab täieliku veepidavuse.
jah aga sel juhul pole ju olemasolevast veesoonest mõhkugi kasu kuna kile
peab vett mõlemat pidi? Samas aurumine tiigi pinnalt on ju olemas, seega
peaks veetase pidevalt alanema kui just regulaarselt juurde ei pumpa.
> Arvestus käib tiigi veemahu järgi, ei mäleta täpselt mitu korda ööpäevas
pidi kogu vesi pumbast > läbi käinud olema
veebiallikad väidavad, et 2 tunniga peaks kogu vesi läbi _filtri_ käima
vahetuma, eelkõige väikestes tiikides, suuremate kohta on vast tiba leebem
valem.
tänan info eest.
Andres
Viktor Grossmann
> peab vett mõlemat pidi? Samas aurumine tiigi pinnalt on ju olemas, seega
> peaks veetase pidevalt alanema kui just regulaarselt juurde ei pumpa.
Looduslik veesoon on suhteliselt kõikuva veetasemega nähtus ja sellele tiigi rajades avastad ühel hetkel, et kalad kuivale jäänud (põuaperiood), suurvee ajal jälle üle ääre ajab. Energiavaba ja prii igatsorti pumpadest oleks tiigi rajamine läbivoolava veega, kus allikaks oleks naabruses olev jõgi vms. Eeldab krunti jõe ääres ja kõrguste sobivust, üldiselt harv juhus. Möödunud aastal näiteks oleks seegi kuivale jääänud, sest nii mõnigi eestimaa jõgi oli vaid mudase kraavi seisus. Kiletiik tuleb tõepoolest vett täis pumbata ja aegajalt veevarusid täiendada aurustunud osa kompenseerimiseks. Võimalik automatiseerida, sageli võtab selle osa ilmataat enda kanda kui vihma annab. Eks igal lahendusel ole nii häid kui halbu külgi.
Mul üks sugulane kaevas lihtsalt suure augu ca30x50m, omal kopp olemas, maa- ja traktorimees nagu ta on. Ei mingit kile, isolatsiooni ega purskaevu. Viimase 10 aasta jooksul sisaldas see suuremal või vähemal määral ikka vett, mõnikord meetrijagu, enamasti 2-3 meetrit, augu põhi ümbritsevast maapinnast 4 m allpool. Ei läinud seal vesi haisema, eks mingi looduslik veevahetus toimis. Kupsus sai käia ja häda ei miskit, sisuliselt ilma rahata käes. Sama mõõtu kõrgtehnoloogilise tiigi rajamine oleks miljoneid maksma läinud. Täiesti arvestatav lahendus. Möödunud suvel oli see siiski kuiv.
Viktor
Kaido
> minu arvates on seda piisavalt, ega ma purtskaevu ei plaani :) Või
> tegelikult, kas mõõtma peab tiigi põhjast? Sel juhul võibolla isegi 1,5m
Kui kile panna siis peab ka panema võimsa pumba. Sellise suurusega tiigil on
soovituslik veefiltreerimine iga 3-4 tunni tagant. Kõige võimsam 12V
tiigipump mida Gardena pakub on WP1200, tõstab vett max. 1,8m kõrgusele ja
pumpab tunnis kuni 1200L vett. Sul peaks olema 10 korda rohkem. Kokku ikkagi
umbes 40 tonni vett. Ja ma arvan, et sellise pumba hinda ja voolutarbivust
sa ei taha kuulda. Kõik oleneb sellest kuidas sul põhjaveega lood on. Kui
hoovis on põhjavest sama nagu Tuhalas nõiakaev siis kaeva auk ja anna minna.
Kui arvad, et põhjavesi liiga sügaval siis pead kile panema. Kileta
tegemise eelis on ikkagi vee loomulik pealejooks põhjaveest ja seetõttu võib
kasutada lahjemat pumpa või üldse selle ära jätta. Oleneb põhjavee tasemest.
Siis on tõesti oht, et põuaperioodil võib tiik tühjaks jääda.
Kaido
Sellise suurusega tiigil on
> soovituslik veefiltreerimine iga 3-4 tunni tagant.
Sorry, 3-4 tunni jooksul peaks kõik vesi filtrist ringi ära tegema ikka.
Madis Rehepapp
news:3ed31133$1...@news.estpak.ee...
> Ka kalade sisselasmisele saab möelda kui tiik vähemalt 1,5 m sügav on,
> madalam neile eluks ei sobi.
Vaidleks vastu. Tean tiiki, mis on maksimaalselt 40cm sügav, ~1,5m
diameetriga ja 2-3 (kuld)kala elavad seal rõõmsalt juba mitu aastat. Keemiat
minu teada ei kasutata, pump toidab väikest koske.
M.
Andres V
> sa ei taha kuulda. Kõik oleneb sellest kuidas sul põhjaveega lood on. Kui
> hoovis on põhjavest sama nagu Tuhalas nõiakaev siis kaeva auk ja anna
minna.
> Kui arvad, et põhjavesi liiga sügaval siis pead kile panema. Kileta
> tegemise eelis on ikkagi vee loomulik pealejooks põhjaveest ja seetõttu
võib
> kasutada lahjemat pumpa või üldse selle ära jätta. Oleneb põhjavee
tasemest.
> Siis on tõesti oht, et põuaperioodil võib tiik tühjaks jääda.
räägid sa ikka kindlasti põhjaveest ja mitte pinnaseveest?
Kaido
> räägid sa ikka kindlasti põhjaveest ja mitte pinnaseveest?
Kurat, mis juttu ma ajan, ikka pinnasevesi jah.
Teet Eomäe
> Vaidleks vastu. Tean tiiki, mis on maksimaalselt 40cm sügav, ~1,5m
> diameetriga ja 2-3 (kuld)kala elavad seal rõõmsalt juba mitu aastat. Keemiat
-cut-
Aasta läbi?
Teet.
Andres V
Madis Rehepapp
>
> > Vaidleks vastu. Tean tiiki, mis on maksimaalselt 40cm sügav, ~1,5m
> > diameetriga ja 2-3 (kuld)kala elavad seal rõõmsalt juba mitu aastat.
>
Jah. Kliima on küll natuke soem kui Eestis (tiik asub USA Connecticuti
osariigis) ja päris põhjani vist ei ole see asi külmunud, aga talv läbi on
jää peal ja keegi seda kuidagi ei hoolda. Ilmselt on tegemist kaladega, mis
"talveunne" jäävad.
M.
Joel Kuusk
Ma paar päeva tagasi avastasin üllatusega, et Tartus FI seadmete
jahutusveebassein on paksult kalu täis. Vett silma järgi hinnates
vast 30 cm. Tõsi küll, seal ühes servas on mingi sügavam koht ka.
--
Joel Kuusk E-mail: jo...@scorpion.aai.ee
jo...@ut.ee
GSM: 056 451 951