9k paneelmaja otsaseina soojustamine
Margus Kulden
On siin nüüd pikemat aega juba pakkumisi subjekti kohta võetud ja
selgeks saanud, et pakutakse kahte tüüpi variante - üks kaetakse plekiga
ja teine krohviga (all on mingi penoplastile sarnanev materjal). Kuna
ise ehitust õppinud pole ja soojustamisega ka kokkupuude na vähene, siis
on tekkinud küsimused:
1. Kas plekki kasutav variant on ikka nii palju halvem, kui ta odavam
on? Kõige odavam pleki variant on ~160 000 ja tavaline krohvi variant
~290 000. Tahaks vanad omavahel väitlema panna, aga ma kardan, et kumbki
osapool ei tuleks kohale...
2. Mida tähele panna pakkumiste hindamisel, et hiljem mitte tehtud asja
ümber ei peaks tegema? Olen kuulnud, et soovitatakse soojustada sein
kuni maapinnani (tegelikult natuke allapoole ka) jne.
Kõik tähelepanekud ja soovitused on teretulnud. :-)
--
--
Maku
Aimur
> 2. Mida tähele panna pakkumiste hindamisel, et hiljem mitte tehtud
> asja ümber ei peaks tegema? Olen kuulnud, et soovitatakse soojustada
> sein kuni maapinnani (tegelikult natuke allapoole ka) jne.
>
> Kõik tähelepanekud ja soovitused on teretulnud. :-)
Meie majal tehti see peno ja krohvi variant. Maapinnani ei soojustatud.
Välja näeb väga kena (kui muidugi parasjagu graffitit pole täis
pasandatud) ja soojem on nagu ka. Kuna ühistu juhatuses on ehituse alal
asjatundjad ja rahalugejad mehed, siis ma eeldan, et nad valisid õige
variandi.
Ja veel, hinna üle vaidlemisel ilmselt nõrk argument, aga see plekiga
variant näeb välja üsna porno. Nagu muide ka viilkatus 9-kordsel
Mustamäe paneelmajal, mis mõnel pool on pandud. Viiekordsel on OK.
A
Kalvi Teldre
"Margus Kulden" <m.ku...@ts.ee.xxxxxx> wrote in message
news:3f5c5183$1...@news.infonet.ee...
Plekk ei ole mitte halvem, vaid üks odavamaid villaga soojustuse variante
(kellele ei meeldi vahtplast). Pleki võid asendada laudlaudise, marmoroci,
tempsi plaadi või mõne muu viimistlusplaadiga (aga need on kallimad).
Vahtplastil võib odavus olla saavutatud vale vahtplasti kasutamisega, seega
on lausa kohustus sertifikaadid kontrollida.
Maapinnani või mitte - maitse asi. See tegematta jätmine põhjustab
efektiivse külmasilla. Kulutus selle likvideerimiseks on tühine (võrreldes
seina pindalaga)
Kalvi
Priit Miljan
"Kalvi Teldre" <kalvi...@hot.ee> wrote in message
news:3f5c6791$1...@news.estpak.ee...
> Tere!
>
> "Margus Kulden" <m.ku...@ts.ee.xxxxxx> wrote in message
> news:3f5c5183$1...@news.infonet.ee...
> > On siin nüüd pikemat aega juba pakkumisi subjekti kohta võetud ja
> > selgeks saanud, et pakutakse kahte tüüpi variante - üks kaetakse plekiga
> > ja teine krohviga (all on mingi penoplastile sarnanev materjal). Kuna
> > ise ehitust õppinud pole ja soojustamisega ka kokkupuude na vähene, siis
> > on tekkinud küsimused:
> > 1. Kas plekki kasutav variant on ikka nii palju halvem, kui ta odavam
> > on? Kõige odavam pleki variant on ~160 000 ja tavaline krohvi variant
> > ~290 000. Tahaks vanad omavahel väitlema panna, aga ma kardan, et kumbki
> > osapool ei tuleks kohale...
> > 2. Mida tähele panna pakkumiste hindamisel, et hiljem mitte tehtud asja
> > ümber ei peaks tegema? Olen kuulnud, et soovitatakse soojustada sein
> > kuni maapinnani (tegelikult natuke allapoole ka) jne.
>
> Plekk ei ole mitte halvem, vaid üks odavamaid villaga soojustuse variante
> (kellele ei meeldi vahtplast). Pleki võid asendada laudlaudise, marmoroci,
> tempsi plaadi või mõne muu viimistlusplaadiga (aga need on kallimad).
> Vahtplastil võib odavus olla saavutatud vale vahtplasti kasutamisega,
seega
> on lausa kohustus sertifikaadid kontrollida.
MÕNI PARAMEETER, MIDA JÄLGIMA PEAKS ?
Ain Vagula
> MIDA PEAD SILMAS SERTIFIKAADI ALL ? KAS PEALE TUGEVUSE (TIHEDUSE)ON VEEL
> MÕNI PARAMEETER, MIDA JÄLGIMA PEAKS ?
>
Selliseid süsteeme sertifitseeritakse tervikuna
(soojustus-kinnitused-viimistlus), ja neid pabereid on ikka paras kotitäis
ühe lahenduse kohta. Olulisem on vast tulekindluse oma (peab vastama
klassile V-1/I), samuti võiks nõuda seina sooja- ja niiskusrežiimi arvutust
tootja poolt. Ja muidugi seda, et lahendusena välja pakutud materjalid ja
tegelikult kasutatavad materjalid oleks identsed. (Kule, meil seda praegu
pole, saamisega läheb 2 kuud aega, me paneme selle, no täpselt samasugune
on, näe, valget värvi ka, saad odavamalt...).
ain
Aimur
>Maapinnani või mitte - maitse asi. See tegematta jätmine põhjustab
>efektiivse külmasilla. Kulutus selle likvideerimiseks on tühine (võrreldes
>seina pindalaga)
>
>
>
Kindel see. Aga meil juhtus selline asi, et soojussõlmed renoveeriti ja
kelder puhastati igatsugu sitast, aknad müüriti kinni, seal pesitsevatel
kassidel keerati kael kahekorra jne. Aga kõige selle tulemusena on nüüd
esimese korruse korterid jupp maad jahedamad kui olid enne. Ja põhjuseks
on see, et kui vanasti oli kütteperioodil soojustamata küttetorude tõttu
keldris piltlikult öeldes saun ja soe tuli muidugi alt üles, siis nüüd
ei tule enam midagi. Ja välisuksest muidugi käiakse kogu aeg ja õuest
tuleb külm talvel ikka seetõttu veidi trepikotta. Ning trepikotta
avanevad korteri seinad ei ole paraku soojustatud paneelist nagu
välisseinad seda on. Nüüd oli kaalumisel variant, kas panna äkki
trepikotta välisukse juurde soe õhk puhuma, kui uks avaneb. Teine osa
tarkadest pakkus jälle välja, et tuleks panna keldri lakke penoplast.
Ühe sõnaga selle pika jutu mõte on, et liiga hästi soojustades võivad
teinekord mõnes teises kohas probleemid tekkida ;-) Otsaseina maapinnani
soojustamine ei aita ka antud juhul eriti palju, selleks tuleks
ringiratast kogu see kuue trepikojaga koloss ära soojustada.
Ai...@esimese.korruse.elanik
Viki
vajalikkuses. Võib-olla piisab vaid vuukide parandusest. Kuskil naised
rääkisid et otsaseinte soojuskadu on maja kogusoojuskaost ca 5%, igasuguste
avade(uksed,aknad) ca 40% ja ülejäänud läheb enamasti venttorusid mööda
minema. Oma majal otsustasime vahetada aknad...
Aimur
Olid ka need vuugid ühistu koosolekul kõneks, aga üldiselt laideti see
asi maha kui mõttetu ja väikest efekti andev. Tegelikult on paari aasta
pärast plaanis terve maja välissein ära soojustada nii eest kui tagant.
Aga selleks tuleb kõigepealt olemasolev laen pangale ära maksta, et
saaks uue võtta.
Aimur
Paavo Sild
On Mon, 08 Sep 2003 16:24:20 +0300, Aimur <ai...@tiigrihype.ee> wrote:
>Kindel see. Aga meil juhtus selline asi, et soojussõlmed renoveeriti ja
> Nüüd oli kaalumisel variant, kas panna äkki
>trepikotta välisukse juurde soe õhk puhuma, kui uks avaneb. Teine osa
Kas korteritesse termostaadiga ventiilide paigaldamine poleks
otstarbekas. Saaks iga mees endale sobiva temperatuuri ja ülekütmine
peaks ka vähenema? Tõsi price/performance arvutust pole teinud kuid
kasvavate soojahindade juures võib ülekütmise arvel tehtav kokkuhoid
ehk arvestatav olla?
rgds,
Paavo Sild
Kalvi Teldre
"Paavo Sild" <paavo....@uninet.ee> wrote in message
news:ql7plvc6mgk74q097...@4ax.com...
> Hi!
> On Mon, 08 Sep 2003 16:24:20 +0300, Aimur <ai...@tiigrihype.ee> wrote:
> >Kindel see. Aga meil juhtus selline asi, et soojussõlmed renoveeriti ja
> [rook]
> > Nüüd oli kaalumisel variant, kas panna äkki
> >trepikotta välisukse juurde soe õhk puhuma, kui uks avaneb. Teine osa
Sel sooja õhu puhumisel pole mõtet, pane radiaator trepikotta.
> Kas korteritesse termostaadiga ventiilide paigaldamine poleks
> otstarbekas. Saaks iga mees endale sobiva temperatuuri ja ülekütmine
> peaks ka vähenema? Tõsi price/performance arvutust pole teinud kuid
> kasvavate soojahindade juures võib ülekütmise arvel tehtav kokkuhoid
> ehk arvestatav olla?
Otsaseina mõte ju ongi, et ilma termostaatidetta küttesüsteemi puhul
jahtuvad maja otsad rohkem maha, ja et temperatuur oleks nõutav siis tuleb
kogu süsteemi juurde keerata.
Otsaseinast ehitamine on ikkagi kasulik, sest otsakorterite temperatuuri
tõus saadakse nagunii soojakadude vähenemise arvel. Sedasi jupikaupa tehes
saadakse majale ükskord terve soojustuse ring peale. Kuid siin ei tohi ära
unustada, et ilmtingimatta tuleb maja seinte soojustamisel panna keskütte
radikatele termostaadid. Muidu küttekulu kokkuhoidu ei tule, sest üleköetud
korterid hakkavad aknaid lahti hoidma.
Samas akende vahetusest või nende remondist saadav kokkuhoid oleks suurem,
sest neile kulub kordades vähem raha kuid efekt on arvestatav.
Kalvi
Aimur
>Otsaseinast ehitamine on ikkagi kasulik, sest otsakorterite temperatuuri
>tõus saadakse nagunii soojakadude vähenemise arvel. Sedasi jupikaupa tehes
>saadakse majale ükskord terve soojustuse ring peale. Kuid siin ei tohi ära
>unustada, et ilmtingimatta tuleb maja seinte soojustamisel panna keskütte
>radikatele termostaadid. Muidu küttekulu kokkuhoidu ei tule, sest üleköetud
>korterid hakkavad aknaid lahti hoidma.
>
Üldjoontes vastab see jah tõele, et hakatakse aknaid lahti hoidma. Või
siis teine variant on see, et kui ülemistel on ok, siis on esimesel
korrusel jahedavõitu. Majas on 4x9x6=216 korterit. Igaühes on x hulk
radikaid, meil kolmetoalises näiteks kuus tükki. St eelnimetet
termostaate läheks vaja 216x6=1296. Või midagi sinnakanti, üle tuhande
igal juhul. Pluss paigaldamise kulud. Huvitav, mis see kõik maksta võiks?
Ai...@ei.ole.ühistu juhatuses.lihtsalt.arutleb
Kalvi Teldre
"Aimur" <ai...@tiigrihype.ee> wrote in message
news:3f5d70db$0$170$bb62...@diablo.uninet.ee...
> Üldjoontes vastab see jah tõele, et hakatakse aknaid lahti hoidma. Või
> siis teine variant on see, et kui ülemistel on ok, siis on esimesel
> korrusel jahedavõitu. Majas on 4x9x6=216 korterit. Igaühes on x hulk
> radikaid, meil kolmetoalises näiteks kuus tükki. St eelnimetet
> termostaate läheks vaja 216x6=1296. Või midagi sinnakanti, üle tuhande
> igal juhul. Pluss paigaldamise kulud. Huvitav, mis see kõik maksta võiks?
Miks sa pead iga radiaatori ette termostaadi panema? Piisab kui paned kõige
tulisema (või kõige suurema pindalaga) radiaatori ette termostaadi. Vaid
väga üleköetud korteris võid panna veel mõne termostaadi lisaks.
Kalvi
Aimur
>tulisema (või kõige suurema pindalaga) radiaatori ette termostaadi. Vaid
>väga üleköetud korteris võid panna veel mõne termostaadi lisaks.
>
>
>
No ma ei tea. Nagu ma ütlesin, elan ma esimesel korrusel ja see liigne
soojus on pigem ülemiste korruste probleem. Aga kui ma oma korteri
radikaid vaatan, siis on seal ainult üks suur radikas ühes toas. Ja siis
on terve hulk väiksemaid, eri tubades eri seinte peale laiali paisatud.
No võib-olla annab mingit efekti, kui see üks suurem radikas ära
termostaadistada. Ideaalis peaks loomulikult need termostaadid olemas
olema. Radikad on praegu need vene malmradikad, mis muidu peavad veel
väga hästi vastu.
Aimur
Paavo Sild
>>tulisema (või kõige suurema pindalaga) radiaatori ette termostaadi. Vaid
>>väga üleköetud korteris võid panna veel mõne termostaadi lisaks.
Oma eramajas on termostaatide arvel kokkuhoid täitsa võimalik, kuna
peremees hoolitseb selle eest, et ka need radiaatorid, mis ilma
termostaadita ikka mõistliku soojaga oleks. Samas selle loogikaga
jätkates saab jõuda ka selleni, et termostaati pole üldse vaja - kang
radika peal ajab asja ära küll ja kui korra juba kõik kangid paika
timmitud, siis pole pikemat aega vaja näppida. Termostaat on mugavus
ja reguleerimise operatiivsus - ei enamat.
>No ma ei tea. Nagu ma ütlesin, elan ma esimesel korrusel ja see liigne
>soojus on pigem ülemiste korruste probleem. Aga kui ma oma korteri
Kui ma termostaatidest rääkisin, siis selle mõttega, et kui otsasein
pole 1k kõrguselt soojustatud ja mujal on, siis maja üldine kütmine
sätitakse mingi keskmise järgi. Need, kel hea isolatsiooon on kuumas
ja need, kel kehvem on külmas. Sinu seisukohast siis hea, kui
ülemistel korrustel oleks termostaadid - siis jõuaks osa soojust ka
sulle. Ja kui kogu maja peal termostaadid siis saab lubada katla
poolelt veidi rohkem energiat küttekontuuri anda, kui
välistemperatuuri arvestades otseselt vaja - tänu termostaatidele
tuleb ülejääk tagasi ja ei teki kulukat ülekütmist.
Just too viimane aspekt on see, miks suurtes hoonetes peab normaalse
tulemuse jaoks _kõik_ radiaatorid/toad varustama automaatjuhtimisega
(lihtsamal juhul termostaadiga).
Saavutada ühistus arusaamine sellest, et mistahes reguleerimine omab
mõtet ainult siis, kui reguleeritavast ressursist puudust ei ole on
omaette kunst. :)
rgds,
Paavo Sild
Kalvi Teldre
"Paavo Sild" <pa...@uninet.NO.SPAM.ee> wrote in message
> Oma eramajas on termostaatide arvel kokkuhoid täitsa võimalik, kuna
> peremees hoolitseb selle eest, et ka need radiaatorid, mis ilma
> termostaadita ikka mõistliku soojaga oleks. Samas selle loogikaga
> jätkates saab jõuda ka selleni, et termostaati pole üldse vaja - kang
> radika peal ajab asja ära küll ja kui korra juba kõik kangid paika
> timmitud, siis pole pikemat aega vaja näppida. Termostaat on mugavus
> ja reguleerimise operatiivsus - ei enamat.
Nähtud mitmel pool ühistus, kus termostaadi asemel on tavaline kraan. Ja
muuseas toimib. Ma siiski jään termostaadi soovituse juurde, sest
tavakraanil kipub inimene oma lolluses laisaks muutuma.
Kalvi
Aimur
>Sinu seisukohast siis hea, kui
>ülemistel korrustel oleks termostaadid - siis jõuaks osa soojust ka
>sulle. Ja kui kogu maja peal termostaadid siis saab lubada katla
>poolelt veidi rohkem energiat küttekontuuri anda, kui
>välistemperatuuri arvestades otseselt vaja - tänu termostaatidele
>tuleb ülejääk tagasi ja ei teki kulukat ülekütmist.
>Just too viimane aspekt on see, miks suurtes hoonetes peab normaalse
>tulemuse jaoks _kõik_ radiaatorid/toad varustama automaatjuhtimisega
>(lihtsamal juhul termostaadiga).
>
>
>
Ei noh, sellest ma saan aru, et reguleerima peavad ülemised, et minul
hea oleks :-) Ma lihtsal tõin oma korteri varal näite radikate
olemasolust ja paigutusest. Aga üldiselt jõudsime nüüd sinnani, mida
oligi tarvis tõestada. Et siiski on vaja kõikidele radikatele
termostaate (see on siis ca 1000 ühikut koos paigaldusega) ja need
peavad olema ka mõtleva kodaniku kätes. Ei ole ju välistatud, et mõnele
mutikesele pannakse need termostaadid küll tuppa, aga selle asemel, et
neid vajadusel keerata, teeb ta ikka akna lahti. Selliseid elanikke
leidub ühes 214 korteriga majas n+x tükki. Nagu ka selliseid, kes
panevad pange kraani alla ja kraani tasakesi tilkuma, et veemõõtja ei
liiguks jms :-)
Teine jutt puudutab olemasolevaid radikaid, mis nagu ma ütlesin, on
veneaegsed malmradikad. Kunagi oli tõesti ühistu koosolekul juttu nende
asendamisest kaasaegsemate termostaatidega radikatega. Aga see mõte
laideti väga suure häälteenamusega maha, kuna need malmradikad on tõesti
veel päris heas korras. Ühe sõnaga hetkel võib konstanteerida kurba
fakti, et ülemisi kortereid "vähem" kütta ei ole eriti võimalik. Selle
asemel tuleb kuidagi kütta esimese korruse kortereid täiendavalt. Praegu
on see toimunud elanike eneste poolt ja täiendava elektriradika või
puhuri abil. Aga kuna mõned selle üle õigustatult nurisevad, siis on
küsimus üles kerkinud.
Aimur
Alo Raidaru
> Teine jutt puudutab olemasolevaid radikaid, mis nagu ma ütlesin, on
> veneaegsed malmradikad. Kunagi oli tõesti ühistu koosolekul juttu nende
> asendamisest kaasaegsemate termostaatidega radikatega.
Meie ühistus, kui veel seal elasin, vahetati välja ühendustorud.
Enam mitte järjest kõik radiaaatorid vaid kaks plastiktoru
ning vana malmradiaaator ja termostaat seal vahel.
(See termostaat oli veel mingi soojamõõtja, mille järgi toimus maksmine)
Ja mitte keegi ei keelanud tahtmise korral aknaid avada. :)
Nii annab igat ruumi sõltumatult seada.
See oli siis testmajaks et ökonoomsust hinnata.
A.R.
Kalvi Teldre
"Aimur" <ai...@tiigrihype.ee> wrote in message
news:3f60199d$0$163$bb62...@diablo.uninet.ee...
> Ei noh, sellest ma saan aru, et reguleerima peavad ülemised, et minul
> hea oleks :-)
Ei pea. Kui kesküttesüsteemil on korteris üks termostaat siis sealt keerad.
Tahad soojemaks, keerad rohkem lahti, külmemaks, rohkem kinni. Kuidas sa oma
korterit ei saa?
>Ma lihtsal tõin oma korteri varal näite radikate
> olemasolust ja paigutusest. Aga üldiselt jõudsime nüüd sinnani, mida
> oligi tarvis tõestada. Et siiski on vaja kõikidele radikatele
> termostaate (see on siis ca 1000 ühikut koos paigaldusega) ja need
> peavad olema ka mõtleva kodaniku kätes. Ei ole ju välistatud, et mõnele
> mutikesele pannakse need termostaadid küll tuppa, aga selle asemel, et
> neid vajadusel keerata, teeb ta ikka akna lahti. Selliseid elanikke
> leidub ühes 214 korteriga majas n+x tükki. Nagu ka selliseid, kes
> panevad pange kraani alla ja kraani tasakesi tilkuma, et veemõõtja ei
> liiguks jms :-)
Kesküttele termostaadi ainus mõte ongi, et ei toimiks korterite ülekütmist.
Nagu varem mainisid, aitab ülekütmist ära hoida juba üks termostaat korteri
kohta, erandjuhul rohkem. Kui hind kallis on siis pane kraan.
Kui panematta jätad siis köetakse ikka üle. Ja igasugused majaseinte
soojustamised kaotavad mõtte.
Kõige õigem on mutikesel termostaadi kasulikkus selgeks teha. Ega ta ikka ei
viitsi kogu aeg sõltuvalt ilma tujudest aknaga mängida. Kui korra on
termostaat õigesse asendisse läinud siis unustab ta õige pea aknaga
reguleerimise.
> Teine jutt puudutab olemasolevaid radikaid, mis nagu ma ütlesin, on
> veneaegsed malmradikad. Kunagi oli tõesti ühistu koosolekul juttu nende
> asendamisest kaasaegsemate termostaatidega radikatega. Aga see mõte
> laideti väga suure häälteenamusega maha, kuna need malmradikad on tõesti
> veel päris heas korras.
Malmradikale saab ette samuti termostaadi panna. Ja malmradikad soovitan
alles jätta, ainult võiks neile läbipesu teha.
>Ühe sõnaga hetkel võib konstanteerida kurba
> fakti, et ülemisi kortereid "vähem" kütta ei ole eriti võimalik. Selle
> asemel tuleb kuidagi kütta esimese korruse kortereid täiendavalt. Praegu
> on see toimunud elanike eneste poolt ja täiendava elektriradika või
> puhuri abil. Aga kuna mõned selle üle õigustatult nurisevad, siis on
> küsimus üles kerkinud.
Jälle - kõige lihtsam on kütta õieti, kui radikatel on termostaadid.
Kui raha on vähe, tehke termostaatide panek (soovitan koos püstiktorude
vahetusega) püstikute kaupa. Kõigepealt neis trepikodades, kus on aknaid
palju lahti.
Kalvi
Aimur
>Kui raha on vähe, tehke termostaatide panek (soovitan koos püstiktorude
>vahetusega) püstikute kaupa. Kõigepealt neis trepikodades, kus on aknaid
>palju lahti.
>
>
>
Püstikutorud on juba paar aastat tagasi ära vahetatud, mingi seksikas
toru pandi, sees ja väljas plastik, keskel alumiinium. Selle töö käigus
pandi küll veemõõtjad kõigile uued ja täpselt ühesugused, aga
termostaate küll ei pandud. Trepikojad on kah remonditud ja uued aknad
ees. Küttesüsteem on keldris vahetatud täiega, pluss veel need otsad ka
mis läbi põranda esimese korruse korterite radikate külge tulevad.
Aimur
Kalvi Teldre
"Aimur" <ai...@tiigrihype.ee> wrote in message
news:3f6025f1$0$170$bb62...@diablo.uninet.ee...
> Püstikutorud on juba paar aastat tagasi ära vahetatud, mingi seksikas
> toru pandi, sees ja väljas plastik, keskel alumiinium. Selle töö käigus
> pandi küll veemõõtjad kõigile uued ja täpselt ühesugused, aga
> termostaate küll ei pandud. Trepikojad on kah remonditud ja uued aknad
> ees. Küttesüsteem on keldris vahetatud täiega, pluss veel need otsad ka
> mis läbi põranda esimese korruse korterite radikate külge tulevad.
Ära aja segamini veetorude ja küttetorude vahetust. Veetorude külge käib
tavaliselt veemõõtja. Aga teil võib mingi lollakas avatud süsteem olla, kus
joogivesi tuleb ühtlasi küttetorust (selliseid ehitati eelkõige tallinas
mustamäele).
Kuna küttesüsteemi kohta infot pole ei oska rohkem vihjeid anda.
Muidu tekkis loll küsimus - et kui torustik kohe vahetati, siis miks kohe
termostaate külge ei pandud. Või hoidis ühistu oma lolluses näiliselt raha
kokku. Teinekord enne tööde tellimist tasuks ekspert võtta. Lolluse mõju
rahakotile võib teinekord väga tuntav olla.
Kalvi
Aimur
>Ära aja segamini veetorude ja küttetorude vahetust. Veetorude külge käib
>tavaliselt veemõõtja. Aga teil võib mingi lollakas avatud süsteem olla, kus
>joogivesi tuleb ühtlasi küttetorust (selliseid ehitati eelkõige tallinas
>mustamäele).
>
>
Mustamäe jah, aga minu arust on seal köögis kraanikausi kõrval püstakus
täpselt kolm toru. Soojaveetoru, külmaveetoru ja gaasitoru. Ok,
kanalisatsioonitoru on ka. Küttetorud tulevad keldrist otse läbi toa
põranda radikate külge ja lähevad sama teed pidi läbi lae järgmisele
korrusele. Kui näeks üheksanda korruse korterit, siis ehk oskaks öelda
mis teed pidi see vesi alla tagasi saadetakse. Mingit tsentraalset toru
ausalt öelda kusagil korteris ei paista, ehkki loogika ütleb, et peaks
vist olema.
Aimur@tsentraalsetes.küttesüsteemides.tume
Kalvi Teldre
"Aimur" <ai...@tiigrihype.ee> wrote in message
news:3f604745$0$158$bb62...@diablo.uninet.ee...
Siis ei saanud aru, mida teil vahetati (vahetati joogiveetorud, mis ei puutu
korteri küttesse). Kesküttetorud jäeti, nagu aru saan vahetamatta?
Vot, kui need vahetate, siis pange kas kõigile radikatele termostaadid või
vähemalt osadele külge. Kui on ühetorusüsteem, pange kahetorusüsteem
(hinnaerinevus oli vaid 5 kordse maja korral vaid nati üle 1000 krooni
püstik). Siis ei sõltu üldse, kuidas keegi üleval või all oma radikat juhib.
Kalvi
Alo Raidaru
> Mustamäe jah
Meil oli "Mustamäe maja" aga Tartus :)
> Küttetorud tulevad keldrist otse läbi toa
> põranda radikate külge ja lähevad sama teed pidi läbi lae järgmisele
> korrusele.
Kas
radiaatori juures on üks alt tulev toru ja üks ülalt minev toru
so vana süsteem - järjestikune. Seal radiaatori all toruühenduses on
selline kraani moodi asi mida sai kunagi ka keerata ja reguleerida.
Või
tuleb alt 2 toru ja ülevalt läheb ära 2 toru ja radikas on nende kahe
toru vahel so uus, paralleelne ühendus.
Üks toru on natuke soojem kui teine. :)
A.R.
Aimur
> Kas
> radiaatori juures on üks alt tulev toru ja üks ülalt minev toru
> so vana süsteem - järjestikune. Seal radiaatori all toruühenduses on
> selline kraani moodi asi mida sai kunagi ka keerata ja reguleerida.
>
Niipalju kui ma sellest kirjeldusest aru saan on meil siis järjestikune
süsteem. Kraani moodi asi on kunagi olnud radika juures küll, enam ei
ole. Minu mäletamist mööda millalgi käidi ja võeti ära, et ei saaks ise
rezhiimi p-sse keerata :-) Tõenäoliselt on kõikides korterites sama
seis, st kraan on lõpuni lahti keeratud ja asi toimib maksimumi peal.
Aimur
Alo Raidaru
> Minu mäletamist mööda millalgi käidi ja võeti ära, et ei saaks ise
> rezhiimi p-sse keerata :-)
Kui seda kraani õnnestus keerata (aastaga roostetas kinni) siis seal oli
selline lemmikseis, et oli kinni nii otsejooks kui läbi radiaatori
jooks. Kuna see toruahel läks alt üles ja tuli kõrvaltoas ülevalt alla,
siis oli seal võimalik palju pahandust teha. Kõik radiaatoris torul
läksid külmaks.
> Tõenäoliselt on kõikides korterites sama
> seis, st kraan on lõpuni lahti keeratud ja asi toimib maksimumi peal.
See kraan peaks valima, kui palju vett lasta "otse" ja kui palju läbi
radiaatori. Vastavalt sellele läheb radiaator (tuba) soojaks või jääb
jahedamaks. Odav süsteem, aga nõuab tarka kasutajat.
Vast on ka siia mõeldud termostaate olemas, aga need peavad voolu kahte
harru juhtima. Avamisest - sulgemisest ei piisa.
***
Meil vahetati see üks toru kahe toru vastu. Üks tulev - kuum, teine
minev - külm. Nüüd kruti palju tahad, midagi hullu ei juhtu.
Kui katki ei keera.
A.R.
Kalvi Teldre
"Alo Raidaru" <rai...@ut.ee> wrote in message
news:bjpmmn$mj5$1...@kadri.ut.ee...
> Vast on ka siia mõeldud termostaate olemas, aga need peavad voolu kahte
> harru juhtima. Avamisest - sulgemisest ei piisa.
Ei pea. Ka ühetorusüsteemile saab tavalise termostaadi panna. Selle
ventiiliga juures tuleb panna termostaat radiaatori ja lühistoru vahele.
Kui lühistoru ei ole siis tuleb see juurde teha. Aga sedasi tehtud ja kogu
täiega kahetorusüsteemi hinnaerinevus on suht väikene.
Lisaks, et ühetorusüsteemis on termostaatidega radikareguleerimine uimasem
(kaudselt sõltub naabritoa soojenemise kiirusest).
Kalvi
Paavo Sild
>
>Teine jutt puudutab olemasolevaid radikaid, mis nagu ma ütlesin, on
>veneaegsed malmradikad. Kunagi oli tõesti ühistu koosolekul juttu nende
Need malmradikad on veneaegse küttesüsteemi üks kvaliteetseimaid osi.
Ei roosteta, ei mädane (erinevalt praegu müüdavatest "jaapani plekist"
radiaatoritega). Ühendustorud, kraanid, termostaadid - need saab
vajadusel kõik ära vahetada või juurde panna.
rgds,
Paavo Sild
Paavo Sild
wrote:
>Vot, kui need vahetate, siis pange kas kõigile radikatele termostaadid või
>vähemalt osadele külge. Kui on ühetorusüsteem, pange kahetorusüsteem
>(hinnaerinevus oli vaid 5 kordse maja korral vaid nati üle 1000 krooni
>püstik). Siis ei sõltu üldse, kuidas keegi üleval või all oma radikat juhib.
Tegelt sõltub. Kuid sõltub siis, kui süsteemile ei anta
tsirkualtsioonipumbast piisavalt vunki peale. Siis on osadel külmem ja
pumbale lähemal olijail soojem ja siis käiakse taskalalustusventiile
näppimas ja siis läheb asi üldse paigast ära ja siis ei saa keegi enam
aru, mis toimub! Sellepärast väidangi jätkuvalt - katlamajast peab
sooja ja tsirkulatsiooni tulema veidi rohkem, kui üldiselt vaja on ja
kõik termostaadid peavad lokaalselt "piduri" peale panema. Siis töötab
süsteem ilma üllatusteta.
rgds,
Paavo Sild
Viktor Grossmann
> sooja ja tsirkulatsiooni tulema veidi rohkem, kui üldiselt vaja on ja
> kõik termostaadid peavad lokaalselt "piduri" peale panema. Siis töötab
Katlamajad kipuvad selle tsirkulatsiooniga koonerdama (lahjad pumbad), ja nurisemise korral väidavad, et nende asi on soe vesi majani toimetada, mitte majasiseselt ringi ajada. Paljud korruselamud ja teised suured hooned on seetõttu sunnitud paigaldama omale vähemalt iseseisva tsirkulatsioonipumba, teisiti lihtsalt kaugematesse radikatesse soe ei jõua. Katlamaja on erafirma ja tõenäoliselt hoiab niiviisi tublisti raha kokku.
Isiklikult mulle tundub, et varsti on ka tarbeveega sama lugu, rõhk trassides pole enam see mis vanasti ja kõrgemate korruste veega varustamiseks tuleb lisapumpa rõhu tõstmiseks kasutada.
Aga sooja juurde tagasi tulles, katlamaja hoiab oma reziimi jälgides väljuva ja tagasituleva vee temperatuuride vahet. Kui saadetakse välja näiteks 65 kraadi vesi ja tagasi tuleb 60 kraadi, siis on selge, et seda sooja ei kasutatud tarbija poolt ära ja pole tarvidust puid rohkem ahju visata:) Muidugi toimub see asi automaatselt tänapäeval. Kuna aga tarbijal pole tsirkulatsioonipumpa, siis see soojus kaugema otsa radikatesse ei jõuagi, ta ei saagi seda sooja kasutada. Justnagu nõiaring, katlamaja keerab sooja järjest vähemaks ja korterid lähevad aga külmemaks. Siin ei ole abi mingist termostaadist, see juba radikaid soojaks ei tee kui sisenev vesi leige on. Esmaülesanne on normaalse tsirkulatsiooni tagamine. Kuna see on tänapäeval tarbijate endi kaela veeretatud, siis polegi pääsu, tuleb oma pump paigaldada. Siis ei teki ka katlamajas enam olukorda, et väljuv ja saabuv vesi sama temperatuuriga oleks, läheb välja 65, tuleb tagasi 35, siililegi selge, et peab auru lisama, niiviisi loksub kõik paika. Aga mitte enne kui kõik või vähemalt enamus tarbijaid on end pumpade ja ventiilide või termostaatidega varustanud. Siis otsustab kütmise üle juba tarbija ise, kuipalju ta just parasjagu oma radikasse sooja sisse laseb (loe: sooja ära kulutab) ja katlamaja hoolitseb vaid selle eest, et ärajahutatud tagasitulev vesi uuesti soojaks aetakse.
Viktor
Paavo Sild
wrote:
>"Alo Raidaru" <rai...@ut.ee> wrote in message
>news:bjpmmn$mj5$1...@kadri.ut.ee...
>> Vast on ka siia mõeldud termostaate olemas, aga need peavad voolu kahte
>> harru juhtima. Avamisest - sulgemisest ei piisa.
>
>Ei pea. Ka ühetorusüsteemile saab tavalise termostaadi panna. Selle
>ventiiliga juures tuleb panna termostaat radiaatori ja lühistoru vahele.
>Kui lühistoru ei ole siis tuleb see juurde teha. Aga sedasi tehtud ja kogu
On olemas kolmikkraanid, mida termostaadiga saab reguleerida - ESBE
tegi, Danfoss enam vist ei tee.
Aga ma olen siiani elanud teadmises, et need müügil olevad kraanid ja
termostaadid kõik töötavad põhimõttel, et soojas toas lükatakse kraan
kinnipidi. Lühistoru jaoks on vastupidist toimet vaja - toa temp.
tõustes kraan lahti. Kas selleks on spetsiaalne "vastupidi" liigutatav
kraan või hoopis "vastassuunas" liikuv termostaat?
rgds,
Paavo Sild
Kalvi Teldre
"Paavo Sild" <paavo....@uninet.ee> wrote in message
> On olemas kolmikkraanid, mida termostaadiga saab reguleerida - ESBE
> tegi, Danfoss enam vist ei tee.
> Aga ma olen siiani elanud teadmises, et need müügil olevad kraanid ja
> termostaadid kõik töötavad põhimõttel, et soojas toas lükatakse kraan
> kinnipidi. Lühistoru jaoks on vastupidist toimet vaja - toa temp.
> tõustes kraan lahti. Kas selleks on spetsiaalne "vastupidi" liigutatav
> kraan või hoopis "vastassuunas" liikuv termostaat?
Veelkord - vesi liigub küttesüsteemis soojemalt külmemasse. Kui lisada
radikale lühistoru (ilma termostaatideta) , mis siis juhtub (või lisada üks
ribi malmradikale). Ei midagi, vesi liigub nii radikasse kui lühistorusse.
Ja riadiaator töötab samamoodi, sest kui radikas toimub intensiivne
jahtumine siis liigub vesi eelkõige sinna ja sealt allapoole. Lühistoru võib
vaadelda kui radiatori täiendava ribina.
Kui nüüd radika ette panna täiendav sulguv termostaat siis vesi küll tahaks
jahedama temperatuuri tõttu radiaatori minna, kuid termostaat ei lase. Jääb
vaid lühistoru. Radikasse rohkem sooja vett ei tule, seega ta jahtub.
Termostaat ei avane enne, kui toatemperatuur on madalam ja siis kordub kõik
otsast jälle.
Kui keegi ei usu siis ühes korteriühistus, kus oli vaid ühetorusüsteem,
tehti just nii - pandi juurde lühistoru ja tavaline sulguv termostaat. Ja
seni asi töötab. Küll nõustun väidetega, et selline termostaat ei tööta
lineaarselt.
Kalvi
Alo Raidaru
> Veelkord - vesi liigub küttesüsteemis soojemalt külmemasse. Kui lisada
> radikale lühistoru (ilma termostaatideta) , mis siis juhtub (või lisada üks
> ribi malmradikale). Ei midagi, vesi liigub nii radikasse kui lühistorusse.
> Ja radiaator töötab samamoodi, sest kui radikas toimub intensiivne
> jahtumine siis liigub vesi eelkõige sinna ja sealt allapoole. Lühistoru võib
> vaadelda kui radiatori täiendava ribina.
Kas neid ühetoru süsteeme ei teha nii, et ühes toas läheb vesi alt üles
ja teises tuleb ülalt alla. Sellisel juhul: Miks peaks jahtunud vesi
iseenesest tõusma? Kas sinna ei teki selline tromb?
Katsun seda veevärki vaadata elektriskeemina ja kaks asja paralleelis on
alati suur segadus. Kõik sõltub takistustest. See kolmikkraan avab ühe
ja suleb teise (relee, pote) ja on kindel ning selge asi.
Radiaatori puhul juhtus seda, et lühistoru oli kuum, aga radiaator külm.
Kui rohkem köeti olid mõlemad kuumad.
> Kui keegi ei usu siis ühes korteriühistus, kus oli vaid ühetorusüsteem,
> tehti just nii - pandi juurde lühistoru ja tavaline sulguv termostaat.
Torude takistus peaks siis reguleerimisel muutuma ja kui vaadata vanu
torusid, kus pliiats ka läbi ei lähe (lupja täis) siis on balanssi hoida
raske. Aga kindlasti võimalik. Ja parem kui ilma.
Aga kaks on parem kui üks (toru). Aga jälle sõltub kõik takistusest!
Meil oli see lühistoru algusest peale olemas, aga kuna keegi kraane ei
keeranud, siis hiljem juba ei saanudki keerata.
A.R.
Paavo Sild
wrote:
>Kui nüüd radika ette panna täiendav sulguv termostaat siis vesi küll tahaks
>jahedama temperatuuri tõttu radiaatori minna, kuid termostaat ei lase. Jääb
>vaid lühistoru.
OK, siis on kõik loogiline - ma algul lugesin su jutust välja, et
kraan lühistoru peale - sellest ka mu küsimus.
rgds,
Paavo Sild
Kalvi Teldre
> Kalvi Teldre wrote:
>
> > Veelkord - vesi liigub küttesüsteemis soojemalt külmemasse. Kui lisada
> > radikale lühistoru (ilma termostaatideta) , mis siis juhtub (või lisada
üks
> > ribi malmradikale). Ei midagi, vesi liigub nii radikasse kui
lühistorusse.
> > Ja radiaator töötab samamoodi, sest kui radikas toimub intensiivne
> > jahtumine siis liigub vesi eelkõige sinna ja sealt allapoole. Lühistoru
võib
> > vaadelda kui radiatori täiendava ribina.
>
> Kas neid ühetoru süsteeme ei teha nii, et ühes toas läheb vesi alt üles
> ja teises tuleb ülalt alla. Sellisel juhul: Miks peaks jahtunud vesi
> iseenesest tõusma? Kas sinna ei teki selline tromb?
Tehakse nii ja naa.
Ei teki, sest teist toru pidi on kõik korras. Nagu ühendatud anumate seadus.
Tsirkulatsioonipump aitab kaasa. Pole suurt vahet, kas radiaatorid on
tõusval või langeval veel.
> Katsun seda veevärki vaadata elektriskeemina ja kaks asja paralleelis on
> alati suur segadus. Kõik sõltub takistustest. See kolmikkraan avab ühe
> ja suleb teise (relee, pote) ja on kindel ning selge asi.
> Radiaatori puhul juhtus seda, et lühistoru oli kuum, aga radiaator külm.
> Kui rohkem köeti olid mõlemad kuumad.
Ise vahepeal mõtlesin ka, et analoogne lähenemine elektriskeemi takistusena
on olemas.Sa vaata skeemi kui püsivooluallikaga toitmist. Pingelang on
radiaatori sooja ja külma otsa temperatuurivahe. Vee liikumise kiirus
torudes on vool. Pingelang=pindala korda veevool
> Torude takistus peaks siis reguleerimisel muutuma ja kui vaadata vanu
> torusid, kus pliiats ka läbi ei lähe (lupja täis) siis on balanssi hoida
> raske. Aga kindlasti võimalik. Ja parem kui ilma.
> Aga kaks on parem kui üks (toru). Aga jälle sõltub kõik takistusest!
Veevoolude oma jah. Natuke võimsam tsirkulatsioonipump oleks hea ja kogu
eeldus on ikkagi, et torud ei ole umbes. Samas, paraleelse toru panek
vähendab voolamise takistust. Vaid kui kõik radiaatorid on kinni, siis kogu
kontuuri takistus võib suureneda. Samas on kogu ühistu korruste kontuurid
paralleelsed ja lihtsalt selle püstiku soe läheb teistele püstikutele.
Kalvi