EAR sulgemisohus.
Vallo Kelder
Paistab, et minu loodetud diskussioon EAR-i olukorra küsimuses
ei taha eriti vedu võtta. Pole arvamusi. Ja kui listis ka
tavaliselt asjalikke teateid ei ilmu või ilmub üliharva, siis
ka arusaadav, et lugejad loiud ja paljud ala inimesed ei
loegi. Ja mõni ei olegi harjunud kaasa rääkima. Isegi ei
teata, mis see BIBLIO list on...
No mis seal's ikka, avaldan vähemalt oma arvamuse.
Hea, et viimaste päevade ajakirjanduses on juba ilmunud
mõistlikke arvamusi nn arengukava kohta (mis näeb ette
sisuliselt likvideerida Akadeemiline Raamatukogu, seal on
teisigi "huvitavaid" ettepanekuid).
Seega pole mõtet üle korrata mitmeid asju, mis arusaajamatele
inimestele iseenesestmõistetavad on.
Mõned olulisemad asjad tasub siiski välja öelda:
Esiteks.
Üsna võigas on jälgida ühe suure raamatukogu hävitamiseks
tehtavat tegevust. Kahjuks pole tegu mitte ainult
ministeeriumi algatusega, vaid koostöös ministeeriumiga on
EAR-i valmis tükkideks rebima teised raamatukogud.
Arvan, et ühegi raamatukogu juht ei tohiks põhimõtteliselt
hakata ühegi teise raamatukogu õigust olemasolule mingilgi
viisil kahtluse alla seadma ega nende tegevust piirama. Pigem
peaks olukord olema vastupidine, igasugust raamatukogude
õiguste piiramist ja nende eksisteerimist ohustavat tegevust
tuleks taunida. Nii üksikraamatukogud ühiselt kui ka
raamatukogundus tervikuna kõigi oma institutsioonidega (ERÜ,
raamatukogundust õpetavad instantsid, jne.) peaks oma
valdkonna õiguste kärpimisele või koguni raamatukogude
likvideerimise kavatsustele ühiselt vastu seisma. Sest muidu
on nii, et täna Akadeemiline Raamatukogu ja
Meditsiiniraamatukogu, homme Kirjandusmuuseum, ülehomme...
Ja üldse, kui kultuuriasutused ja -institutsioonid hakkaksid
igaüks ainult iseenda eest seisma, on kadu kultuurisfääris
ilmselt küllalt kiire tulema.
Seetõttu pole mul lihtsalt kahju, vaid pean seda lausa
olemuslikult valeks ja võõraks arusaamaks, kui
tegu on OMA ERIALA INSTITUTSIOONI HÄVITAMISE SOOVIGA,
RAAMATUKOGUNDUSE SFÄÄRI AHENDAMISE KAVATSUSEGA.
Mulle vaieldakse ilmselt vastu, et raha on vähe ja peab ikka
kokku tõmbama jne.
Raha (eriti kultuuri jaoks!) on alati vähe.
Teiseks.
Neile, kes ütlevad, et midagi ei muutu, kogud jäävad ju alles.
Kui nõnda väidab raamatukoguinimene, siis on see demagoogia ja
tegelikult lõhutakse kultuuri mehhanisme ja talitlust, sest ta
peaks ju teadma, et valem RAAMATUKOGU = RAAMATUD +
RMTKG.TÖÖTAJAD (+ LUGEJAD) ei kehti, sest on liiga lihtne.
Valemist puuduvad vähem käegakatsutavad, aga tegelikult palju
olulisemad kultuuriorganismi vaimsed osised. Raamatukogu on
ikkagi eelkõige terviklik vaimne ruum, väga erinevate
ühiskondlike suhete sfäär, mida kujundatakse ja mis kujuneb
aastatega. Seda enam eesti teaduses nii olulise rolliga
teadusraamatukogu nagu EAR.
Tuletagem meelde klassikuid:
"Above all, a library as a knowledge-communicatory system
which reflects man's own knowledge system. It is therefore, a
complementary feedback system which exists to encourage the
action of book meeting reader, with possible changes being
effected. Because of the nature of its feedback, it is
exponential in growth."
(J.M.Orr. Libraries as Communication Systems. 1977.)
Kultuur on keerukas süsteem. Raamatukogud on kahtlemata selles
elavas organismis olulised sõlmpunktid ning samas ka toetus-
ja tõukumisväljad teiste kultuuriinstitutsioonide ja koosluste
jaoks. Ja mida vähem selliseid toetus- ja tõukumispunkte
ühiskonnas on, seda halvem ühiskonnale.
Pole vist mõtet korrata, et EAR pole eile tekkinud, tal on
juba piisav ajalugu ja traditsioon eesti raamatukogunduses.
Eriti oluline on olnud tema tähendus eesti teaduse arengus.
Akadeemiline Raamatukogu on küll veidi muutunud, kuid siiski
oma kindla identiteediga ja traditsioonide ja kultuurimäluga
vaimse tegevuse keskus. Tihe seotus teadustegevusega on EAR-i
teinud tegelikult ka lausa eesti teaduse üheks
institutsiooniks. Paratamatult tähendaks raamatukogu
likvideerimine ka eesti teaduse diskrediteerimist. Aga sellest
on juba kirjutatud.
Tänaseks piisab. Reede õhtul võibolla jälle, kui kellelgi
midagi öelda on olnud.
Lugupidamisega,
Vallo Kelder
Sirje Virkus
Dokumenti "Raamatukogude arenduskava 2000-2002" ja sellega seoses
Akadeemilise raamatukogu saatusesse puutuvat on analüüsitud ja arutatud
kõigis TPÜ infoteaduste osakonna õppetoolides (raamatukogunduse õppetoolis
7.09.00, infoteaduse õppetoolis 11.09.00 ja raamatuteaduse õppetoolis
12.09.00). Osakonna argumenteeritud seisukoht esitatakse EV
Kultuuriministeeriumi 15.septembriks 2000.
Lugupidamisega,
Sirje Virkus
TPÜ infoteaduste osakonna juhataja
--
****************************************************************************
Sirje Virkus, Associate Professor
Head of the Department of Information Studies
Head of the Chair of Information Science
Faculty of Social Sciences
Tallinn University of Educational Sciences
Narva Road 25, 10120 Tallinn, Estonia
Ph.: +372 6409 480; Fax: +372 6409 481
e-mail: sir...@tpu.ee; svi...@abo.fi; S.Vi...@eadtu.nl
****************************************************************************
Marje Tamre
ERÜ juhatus on nn. raamatukogude arenduskava läbi töötanud ning oma
seisukohad ja ettepanekud Kultuuriministeeriumile edastanud.
Arenduskava seadis oma kümne tähtaegade punktiga lisaks kahe suure
raamatukogu likvideerimisele enda ette palju laiemaid ülesandeid.
Kahjuks ei leidnud ma Teie kirjast aga ühtki asjalikku ettepanekut ega
nägemust selle nimetatud dokumendi parandamiseks.
Lugupidamisega,
Marje Tamre
ERÜ juhatuse liige
Concordia Ülikooli raamatukogu direktor