Bensiinijaam petab
Tarmo
Kas kellelgi on olnud viimasel ajal sellist kogemust, et autot tankides
läheb bensiinipaaki tankuri andmetel rohkem bensiini, kui seda tegelikult
mahtuma peaks või et 20-liitrine kanister jääb tankimisel tühjemaks kui ta
tegelikult olla võiks?
Tarmo,
ei usu vahel oma silmi
Maanus Kask
On Fri, 15 Aug 2003 13:14:07 +0300
"Tarmo" <red...@online.ee> wrote:
> Kas kellelgi on olnud viimasel ajal sellist kogemust, et autot
> tankides läheb bensiinipaaki tankuri andmetel rohkem bensiini, kui
> seda tegelikult mahtuma peaks või et 20-liitrine kanister jääb
> tankimisel tühjemaks kui ta tegelikult olla võiks?
Kunagi oli kahtlusi ja kui veel peale tankimist autoga sõitmisel
hakkasid silmad valutama, siis enam nurgatagustest jaamadest ei
tankinud.
tervit
Maa...@nestega.silmad.ei.valuta
Roomet
min.- 15 EEK-i
Panin siis stopperi käima ja krt, kõigest 9 minutit. Tegu Lukoili tanklaga.
arvo
sisse. Juu siis bensiin paisus õhuga reageerides 10%'i :D
"Tarmo" <red...@online.ee> wrote in message
news:bhibpa$pk4$1...@kadri.ut.ee...
Demiurg
"arvo" <ar...@clannet.ee> wrote in message
news:3f3cc57b$0$151$bb62...@diablo.uninet.ee...
> Ikka juhtub. Ühes Hepa tanklas läks mul kunagi 40'sse paaki 44 liitrit
> sisse. Juu siis bensiin paisus õhuga reageerides 10%'i :D
jah...ma olen isei kuulnud tanklameeste käest, et sooja suveilmaga bens
paisub...kui suur, härrad teadlased, tegelikult saab olla see
paisumiskoefitsent ja kas seda saab ikka märgata?
Maaks
> paisub...kui suur, härrad teadlased, tegelikult saab olla see
> paisumiskoefitsent ja kas seda saab ikka märgata?
>
Bensiinil ilmselt samas suurusjärgus. Parandage mind kui eksin!
Seega märgatavat mõõtmistulemuse muutust ei tohiks täheldada.
Aga paisumine on täiesti arvestatav nähtus. Tartu terminalis andsid mitmed
laadimisseadmed otsad kuna kahe sulgeseadme vahele jääv vedelik päikese
toimel paisus.
Maaks
Dr. Barman
"Maaks" <margo...@no.spam.mail.ee> wrote in message
news:3f3ccbc8$0$165$bb62...@diablo.uninet.ee...
Naljatilgad!
Mootor on vaja tankimise ajaks välja lülitada!
:)
Maaks
> Mootor on vaja tankimise ajaks välja lülitada!
Jah, muidu ei saagi täis!
Maaks
Ardo Isküll
"Demiurg" <pr...@virtuaal.ee> wrote in message
news:3f3cc9ee$0$154$bb62...@diablo.uninet.ee...
>
> paisub...kui suur, härrad teadlased, tegelikult saab olla see
> paisumiskoefitsent ja kas seda saab ikka märgata?
>
>
Ardo.
alar
> Ikka juhtub. Ühes Hepa tanklas läks mul kunagi 40'sse paaki 44 liitrit
> sisse. Juu siis bensiin paisus õhuga reageerides 10%'i :D
Mis vahet sel on, kas temperatuur on -20 kraadi või + 40 kraadi.
40 liitrit on igal temperatuuril 40 liitrit.
--
al
ivo
Ja keegi kuskil väitis, et auto võtab väljamaal tunduvalt vähem kütust kui
eestis.
ivo
"Tarmo" <red...@online.ee> wrote in message
news:bhibpa$pk4$1...@kadri.ut.ee...
Ardo Isküll
"ivo" <rem...@hotmail.com> wrote in message
news:3f409541$1...@news.estpak.ee...
> mul kah sihuke tunne, 20 liitirsesse kankusse läheb 22 l. sisse
>
Sinna kankusse peabki jääma õhuruumi, et vältida selle lõhkemist.
Ja kanku ei ole mõõdunõu! Selle maht võib sees tekkinud surve/vaakumi mõjul
märkimisväärselt muutuda. Sama kehtib ka auto bensiinipaagi kohta.
Ardo.
Taavi Hein
wrote:
> Ja kanku ei ole mõõdunõu! Selle maht võib sees tekkinud surve/vaakumi
> mõjul märkimisväärselt muutuda. Sama kehtib ka auto bensiinipaagi kohta.
Vabandust, aga bensiinisoristamise ajal on nii kanister kui auto paak üsna
konkreetses ühenduses väliskeskkonnaga, mistõttu ei üle-ega alarõhku seal
sees ei teki. Samuti ei muutu paagi maht kasutamise käigus... Oled sa
tähele pannud, et plekk bensiini mõjul venima/kokku tõmbama hakkaks?
Mõõdunõuks ei kõlba nad ainult seetõttu, et on taatlemata ning nende
suuruse määramatus pole teada.
--
Taavi.
Viktor Grossmann
> tähele pannud, et plekk bensiini mõjul venima/kokku tõmbama hakkaks?
Kui korgi õhuava ummistunud on, siis imeb kasutamise käigus kenasti kokku paagi küll, nähtud kunagi ühel sapikal. Asi seati kolhoosi töökojas korda vastupidiseid meetmeid rakendades, ühendati kompressor külge ja plönnist sai peaaegu endise kujuga paak:)
Viktor
Arno Arengu
> mul kah sihuke tunne, 20 liitirsesse kankusse läheb 22 l. sisse
> Ja keegi kuskil väitis, et auto võtab väljamaal tunduvalt vähem kütust
> kui eestis.
>
Kanister kanistriks aga on keegi arvestanuid välje, palju meie konarlikud
teed kütusekulu suurendavad?
Ardo Isküll
"Taavi Hein" <he...@ut.ee> wrote in message
news:oprt3g4g...@news.ut.ee...
>
> Vabandust, aga bensiinisoristamise ajal on nii kanister kui auto paak üsna
> konkreetses ühenduses väliskeskkonnaga, mistõttu ei üle-ega alarõhku seal
> sees ei teki.
>
väliskeskkonnaga mitte mingisugust ühendust! Temperatuuri mõjul aga bensiin
paisub ja tõmbub kokku üsna märkimisväärselt.
> Mõõdunõuks ei kõlba nad ainult seetõttu, et on taatlemata ning nende
> suuruse määramatus pole teada.
>
Mitte ainult. Kuna surve ja vaakum seal ikkagi tekivad, võib muutuda
kanistri maht. Kas Sa tõesti ei ole kanistrit avades kunagi näinud, et seal
on surve/vaakum sees? Mul on üsna mitu plekkkanistrit, mis on seetõttu
silmnähtavalt deformeerunud. Kui kanistrit pikka aega ei ole avatud, siis on
deformatsioonid jäädavad. Mõõdunõusid hermeetilise korgiga teatavasti ei
suleta.
Ardo.
Indrek Majas
> Ja keegi kuskil väitis, et auto võtab väljamaal tunduvalt vähem kütust kui
> eestis.
>
> ivo
Võtabki vähem - ju siis teeolud on niivõrd palju paremad.
Kui Eestis võttis 1,6 Vectra kütust keskmiselt 6,8 ja maanteel keskmiselt
6,0 l/100km siis maanteed pidi Saksamaale minnes ja tagasi tulles saime
keskmiseks koguni 4,8 liitrit sajale hoolimata sellest, et Eestis sai
sõidetud peamiselt üksi ja tühja autoga kuid Saksamaale minnes oli autos 5
inimest ja pagasnik oli ääreni matkavarustust täis ja läks napilt kinni.
Lisaks ei hoidnud eriti ka Saksa kiirteedel ennast tagasi vaid sai vajutatud
nii palju kui kannatas.
Indrek
Anryo Raamat
mahtus vaid 12L. Peale eelpoolmainitud protseduuri mahub 55L...
Anryo.
"Viktor Grossmann" <viktor.g...@tapa.ee> wrote in message
news:3f40a...@news.estpak.ee...
Taavi Hein
wrote:
> Kui peale soristamist kankule korgi peale paned, siis pole tal
> väliskeskkonnaga mitte mingisugust ühendust! Temperatuuri mõjul aga
> bensiin paisub ja tõmbub kokku üsna märkimisväärselt.
Kuid kanistrisse mahtuva bensiinikoguse mõõtmise ajal (tankuri tabloolt) on
ühendus väliskeskkonnaga olemas ja bensiini temperatuur ja ruumala ei
tohiks vooliku läbimise jooksul märkimisväärselt muutuda... Kui tabloo
näitab ikka liitrites rohkem kanistri mahutavusest, on viga ikka kas
kanistris või tabloos. Ja paisumine sellel puhul veel ei mängi abs. mingit
rolli.
--
Taavi.
Hillar Grahv
> näitab ikka liitrites rohkem kanistri mahutavusest, on viga ikka
Noormees võtab nüüd gradueeritud mõõtenõu, ja kontrollib, palju tema
kanistrisse vedelikku mahub. Peale seda läheb ja kontrollib tankurit.
Kui on suur vahe sinu kahjuks, siis on alust õiendama hakata.
ps. sinu ja auto tootja arusaamised täis paagist ei pruugi ka ühtida.
tomm
> Võtabki vähem - ju siis teeolud on niivõrd palju paremad.
> Kui Eestis võttis 1,6 Vectra kütust keskmiselt 6,8 ja maanteel keskmiselt
> 6,0 l/100km siis maanteed pidi Saksamaale minnes ja tagasi tulles saime
> keskmiseks koguni 4,8 liitrit sajale hoolimata sellest, et Eestis sai
> sõidetud peamiselt üksi ja tühja autoga kuid Saksamaale minnes oli autos 5
> inimest ja pagasnik oli ääreni matkavarustust täis ja läks napilt kinni.
> Lisaks ei hoidnud eriti ka Saksa kiirteedel ennast tagasi vaid sai
vajutatud
> nii palju kui kannatas.
offtopic, aga kas selle vectra mootor voiks olla sama, mis '99 aasta astra
1.6, 16v? m66tsin just kytusekulu astral ja tulemuseks 7,21 100le
kilomeetrile. natuke paljuv6itu vist? bensiiniks statoili 98 ultima. 2/3
m66tmiseks kulunud vahemikust oli maantee.
PS. jalg on natuke raske kyll.. aga eelmise auto bensukulu oli 2x suurem ja
7,2l/100km v2ga ei h2iri... v6i peaks?
tomm
Ivo Uutar
> konkreetses ühenduses väliskeskkonnaga, mistõttu ei üle-ega alarõhku seal
> sees ei teki. Samuti ei muutu paagi maht kasutamise käigus... Oled sa
> tähele pannud, et plekk bensiini mõjul venima/kokku tõmbama hakkaks?
>
> Mõõdunõuks ei kõlba nad ainult seetõttu, et on taatlemata ning nende
> suuruse määramatus pole teada.
ära sa märgi, aga kanistri maht võib muutuda päris mõnusalt.
see plekk venib kergelt välja ja plastkankud lähevad kenasti punni. ja
kumbki enam päris tagasi ei lähe.
võta üks uus kanister ja lase see siis täis. mõõda ära. siis kalla enamus
ära ja jäta väike tilk sisse (kasvõi hästi pisike, tegelt piisab ka
aurudest) ja jäta päikese kätte seisma.
ja mingi nädala pärast lase uuesti täis. vaata, palju siis mahub. ennustan
mingit kahe liitrist kasvu.
vanasti kolhoosi ajal, kui kanistritega liigutati rohkem, sai sedasi päris
kenasti vahelt tehtud. mõõtühikuks oli ikka kanister.
iff
Indrek Majas
news:bhqe4l$7en$1...@kadri.ut.ee...
Tegemist oli põlvkond vanema Vectraga 1,6 ja monopritse ilma 16V-ta :-)
Indrek
Hendrik Karilaid
> ps. sinu ja auto tootja arusaamised täis paagist ei pruugi ka ühtida.
ökonomeetri 0km hoiatuse saabumist (mis lubab ca 10km läbida, enne kui täitsa
kuiv), mõned km läbides. Eksimus peaks kümnendik liitrites olema, õhutus toimis ja
tankimised järjestikku. Ka seda juhtunud, et võtad kiiruga nii 100EEK eest
(võbeleva voolikuga) ja avastad ökonomeetrist (mis muidu täpne), et kütust pea
poole vähem, kui eelmine kord sama hinnaga. Seda kinnitas ka läbisõit samadel
tingimustel. Tankimist kassast läbi ei löödud, mis võib tähendada ülejäägi rahaks
tegemist.
Ajakirjandus võiks tõesti tanklate testimise käsile võtta. Et tunnistajad ja
taadeldud mõõtenõu kaasa ning kaebusi kontrollima...
Hendrik
Hendrik Karilaid
> Võtabki vähem - ju siis teeolud on niivõrd palju paremad.
> Kui Eestis võttis 1,6 Vectra kütust keskmiselt 6,8 ja maanteel keskmiselt
> 6,0 l/100km siis maanteed pidi Saksamaale minnes ja tagasi tulles saime
> keskmiseks koguni 4,8 liitrit sajale hoolimata sellest, et Eestis sai
> sõidetud peamiselt üksi ja tühja autoga kuid Saksamaale minnes oli autos 5
> inimest ja pagasnik oli ääreni matkavarustust täis ja läks napilt kinni.
> Lisaks ei hoidnud eriti ka Saksa kiirteedel ennast tagasi vaid sai vajutatud
> nii palju kui kannatas.
koorem kütusekulus eelise anda, kuna surub auto maadligi ja vähendab õhutakistust.
Veerevtakistust on võimalik kõvema kummirõhuga vähendada. Ja kas sõitsid täpselt
sama kiirusega? Mootori ökonoomsus võib eri pööretel erinev olla. Eriti vanemate
puhul, millele on igapäevane asend sisse kulunud.
Hendrik
Indrek Majas
news:3f40cd1b$1...@news.estpak.ee...
Ei kummirõhku küll ei puutunud - oli nagu norm ette nägi.
Kiirust sai arendatud Lätis, Leedus, Poolas täpselt nii palju kui märgid
lubasid, Saksamaal nii palju kui kannatas (päris viimast ei võtnud aga no
umbes enamvähem 150-ga) sai kulgetud.
Arvestasime Eestis just, et läheb piitsutamiseks, et no auto läheb kõriks
kätte kui täislaadungiga piitsa anda. Tegelikkuses sai paagitäiega (60L)
sõita 1300km mis tegi ainult rõõmu :-)
Indrek
ollo
> Mootori ökonoomsus võib eri pööretel erinev olla. Eriti vanemate
> puhul, millele on igapäevane asend sisse kulunud.
Et kolvil on igapäevane asend silindris sisse kulunud? Või mootori asend
patjade peal? Hea teooria... loe ja imesta.
-olev-
Arno Arengu
<Hendrik....@mail.ee> wrote:
...
> tingimustel. Tankimist kassast läbi ei löödud, mis võib tähendada
> ülejäägi rahaks tegemist.
>
Mis imenuratagunatankla see on, kus kassast ka arveid läbi ei lähe?
Aga paagialgusest lugedes kümnendikliitritega arvestada oleks suht kohatu
ettevõtmine. Lase parem täispaak, saad õigema tulemuse. Aga arvesta ikka
auto kaldenurka kah, see võib vabalr +-2 liitrit anda.
Hendrik Karilaid
news:oprt31m9...@news.uninet.ee...
> > tingimustel. Tankimist kassast läbi ei löödud, mis võib tähendada
> > ülejäägi rahaks tegemist.
> Mis imenuratagunatankla see on, kus kassast ka arveid läbi ei lähe?
kuid seda viimast nupuvajutust ei tehtud, kust saab tagasi võtta.
Hendrik
Hendrik Karilaid
> Et kolvil on igapäevane asend silindris sisse kulunud? Või mootori asend
> patjade peal? Hea teooria... loe ja imesta.
viga vanemate autode puhul, et õhulugejas teatud õhuvoolu juures auk sees,
mistõttu selle koha peal kütust ebaühtlaselt pritsitakse ja see mootori
ebaökonoomseks teeb, kui isegi turtsuma ei pane. Sõidad teistel pööretel, kasvõi
kõrgematel ja mootor käib ökonoomsemalt. Ka mehhaanilise monopritse puhul on
võimalik, et enamkasutatav koht kütuse "kraanis" sisse kulub ja rohkem läbi laskma
hakkab.
Hendrik
kristjan
Tarbija kaitsest oled midagi kuulnud ? Kardan et seda listi nad aktiivselt
ei loe seega pead ise ikka selel vaeva ette võtma ja neile helistama. Tel
numbri saad siit: http://www.1182.ee/baas/disp.cgi?uid=0000013S6AU0jYkS8TMZV
Kristjan
Hendrik Karilaid
news:3f41dda1$1...@news.estpak.ee...
> Tarbija kaitsest oled midagi kuulnud ? Kardan et seda listi nad aktiivselt
> ei loe seega pead ise ikka selel vaeva ette võtma ja neile helistama. Tel
> numbri saad siit: http://www.1182.ee/baas/disp.cgi?uid=0000013S6AU0jYkS8TMZV
tagasi ja spetsiaalselt testisin seda tankurit uuesti, kuid kõik oli siis normis.
Voolik ei võbelenud ja sain bena jämedalt hinnates piisavalt. Tollel ajal sai
sellest siin ka juttu tehtud ja isegi üks ajakirjanik tundis asja vastu huvi, kuid
jäi sinna paika. Lihtsalt oletan, et mingi mahuti hakkas otsa saama ja ahmis õhku
vahele. Õhueraldaja kas oli rikkis või ei jaksanud kõikke eraldada. Selle
tulemusena müüdi mulle õhku ja ilmselt tanklamehed teadsid seda ning lasid pooled
summad kassast läbi ja eriti väiksemad ja täpsemad summad panid kõrvale, et
lõpptulemusena kõik klapiks. Ainult et kuidas nad pärast tankuri loendurit
põhjendasid, seda ma ei oska välja mõelda. Või on see tagasi keritav ja ainult
hooldusvälpade tarbeks.
Veel. Kui mõelda, kui suured rahad käivad kütuseäris läbi ja kui saab 10% puhtalt
kõrvale panna (mida on lihtne eksiva tankuriga teha), siis sellest summast
kaduväike osa on ainult vajalik selleks, et kõik taatlejad ja muud tegelased
kontrollimise ahelas kinni maksta. Keegi võiks valgustada, kui suured käibed
kütuseäris on ja kui tihti käiakse tankureid kontrollimas? Kui see paika peaks,
siis oleks väga tulus olla ajakirjanik ja saada kah sellest präänikust osa...
St. vaevalt selline asi kunagi avalikkuse ette jõuab.
Hendrik
kristjan
Sa oled liiga palju õhtulehte lugenud ... MOTT
Kristjan
Iljar Kabral
Taatlemine on kord aastas ja seda teeb ikka vastav firma (Metrosert, Metrex,
jne.) peale taatlemist strateegilised osad (dosaator) plommitakse.
JAN