"Samaliigilsed teed" ja "anna teed" märgid
Urmas Sander
Toimus väike avarii.
Nii Nisu kui Aru tänavate alguses (kõigi naabruses olevate tänavate alguses)
on samaliigiliste teede ala alguse märk, koos 30 km/h piiranguga. Kuid
Nisu - Aru ristil on Nisu tn-l sõitjale anna teed märk (samaliigilisust enne
ristmikku ära ei lõpetata). Nisu tn-lt Arusse keerav juht peaks siis justkui
nagu teed andma? Kuid Aru tänaval sõitja peaks iga Arusse suubuva tänava ees
peatuma ja paramalt läheneja läbi laskma? Sest ta ju ei tea, et Arusse
suubujatel on anna teed märk ees.
Ja nii see avarii elukaaslasega juhtus. Nisust Arusse paremale keerates tuli
Aru tn ääres parkinud auto varjust, vaskult poolt, auto. Minu elukaaslane
eiras seaduse silmis anna teed, Aru tn-l sõitja samaliigilisust, s.t.
pidanuks paremalt tulijale teed andma. Politsei oli veendunud, et süüdi on
Nisu tn-lt tulnu, kes "eiras" anna teed. Minu mõistus ütleb, et taoline
liikluskorraldus on mäda, 2 vastuolulist märki. Et rohkem autosid lömmi ei
läheks, tuleks osa märke sealt ära korjata.
Mida nüüd teha? Leppida ja ise uus stange osta või kuhugi ikka jagelema
minna?
Urmas
kt
"Urmas Sander" <urmas....@hot.kustuta.ee> kirjutas sõnumis
news:42d4d2a4$1...@news.infonet.ee...
> Ja nii see avarii elukaaslasega juhtus. Nisust Arusse paremale keerates tuli
> Aru tn ääres parkinud auto varjust, vaskult poolt, auto. Minu elukaaslane
> eiras seaduse silmis anna teed, Aru tn-l sõitja samaliigilisust, s.t. pidanuks
> paremalt tulijale teed andma. Politsei oli veendunud, et süüdi on Nisu tn-lt
> tulnu, kes "eiras" anna teed. Minu mõistus ütleb, et taoline liikluskorraldus
> on mäda, 2 vastuolulist märki. Et rohkem autosid lömmi ei läheks, tuleks osa
> märke sealt ära korjata.
>
> Mida nüüd teha? Leppida ja ise uus stange osta või kuhugi ikka jagelema minna?
Kas sellele ei anna rõhuda, et teine auto keeras seisva varjust välja ja ei
lasknud su elukat läbi? Siis langeks märgivaidlus üldse ära. 1 võimalus on veel:
konsulteerida liiklusõiguse bürooga. Netist leiad info tema kohta.
kt
Olev Pihl
> Toimus väike avarii.
>
> Nii Nisu kui Aru tänavate alguses (kõigi naabruses olevate tänavate alguses)
> on samaliigiliste teede ala alguse märk, koos 30 km/h piiranguga. Kuid
> Nisu - Aru ristil on Nisu tn-l sõitjale anna teed märk (samaliigilisust enne
> ristmikku ära ei lõpetata). Nisu tn-lt Arusse keerav juht peaks siis justkui
> nagu teed andma? Kuid Aru tänaval sõitja peaks iga Arusse suubuva tänava ees
> peatuma ja paramalt läheneja läbi laskma? Sest ta ju ei tea, et Arusse
> suubujatel on anna teed märk ees.
Teab ikka. Ta ju näeb ka seda märki, mis siis et tagantpoolt. Samamoodi
ei ole enamusel ristmikel peateel liikuja jaoks mingit märki selle
kohta, et ta nüüd just peateel on.
Märgist:
[quote]
381. Samaliigiliste teedega ristmike ala. Märk panduna ala
tähistamiseks, kus on kattega teede, kruusateede ja pinnasteede
omavahelisi ristumisi, muudab need samaliigiliste teede ristmikeks.
[/quote]
Minu arusaamist mööda muudab see samaliigiliseks ristmikud, kus ristuvad
eri kattega teed (kattega ja pinnastee v. kruusatee), mis
normaalolukorras ei ole samaliigilised.
Lisaks veel:
[quote]
Mõjualamärgid
Mõjualamärk 38 näitab sellel kujutatud teise liiklusmärgi kehtivust kogu
alal.
Kui sellel alal on üles pandud märgil 38 kujutatud liiklusmärgile
vasturääkivaid liiklusmärke, tuleb vastaval teelõigul järgida viimaste
nõudeid.
[/quote]
Rohkem vist polegi millestki rääkida.
tervisi,
-olev-
Priit
> Priit wrote:
>
>> Urmas Sander wrote:
>>
>>> Toimus väike avarii.
> Mingit vastuolu ju ei ole - siin juba tsiteeritud:
>
> Mõjualamärk 38 näitab sellel kujutatud teise liiklusmärgi kehtivust kogu
> alal.
> Kui sellel alal on üles pandud märgil 38 kujutatud liiklusmärgile
> vasturääkivaid liiklusmärke, tuleb vastaval teelõigul järgida viimaste
> nõudeid.
nõus, et reeglite vastu ei eksita, aga ma ei saa
loogikast aru, et mis mõte on ala kuulutada
samaliigiliste teedega alaks ja siis ikkagi
peateemärgid püsti jätta?
Priit
Ants Lammas
loogika on t6esti yks sinu kylgi, kas nyyd tugev, j22gu lugeja
otsustada. sinu loogika j2rgi on meil siis kolmnurkne, kuusnurkne,
ymmargune ja ruudukujuline liiklusm2rk eestis kasutusel. muide,
k6rvalteelt tulles ei ole m2rgid teps mitte "seljaga" sinu poole, et
neid ära tunda oleks v6imalik.
sinusuguste p2rast ongi terve tln t2is napakaid, kes iga ristmikupeal
peatuvad (ristuva l teel olevate m2rkide tagakylgede vaatamiseks) ja
liiklusvooli aeglustavad :D
A.L.
Aivar wrote:
> Tõnis wrote:
>
>>> Esiteks, "Anna teed" märk on spetsiifilise kujuga just selletõttu, et
>>> seda oleks võimalik ka teiselt poolt ära tunda. Ehk siis Aru tn-l
>>> sõitja, nähes ristuval teel märgi "Anna teed" tagakülge, teadis, et ta
>>> on peateel.
>>
>>
>>
>> Heh, väide et juht peaks jälgima ristuva tee märkide tagumisi külgi ja
>> üldkuju, on valdkonnast BS.
>
>
> See, et sina ei suuda linnakiirusel liikluses märke jälgida, on sinu
> probleem. Eks sa siis sõida igal sellisel ristmikul eeldusega, et sa
> oled kõrvalteel, nagu LE nõuab (juhul kui juht ei tea, mis liiki teel ta
> on).
>
>> Tegelikkuses kehtib meil reegel "suurema autohulgaga teel või siis
>> laiemal
>> teel on eesõigus".
>
>
> Vot see lause on täielik BS.
>
>> Võtame näiteks kaubanduskeskuse parklad.
>
>
> Aga palun, kindlustusjuhtumeid, kus parklas eiratakse parema käe reeglit
> ja süüdi jääb sinu mõistes laiemal teel liikleja on sadu.
>
>
>> Või siis Kadaka
>> ümbersõit. Ümbersõidul minuteada puudub peatee alguse märk, ometigi ei
>> aeglusta ükski juht arvukaile ristmikele lähenedes hoogu.. Tõsi,
>> ristuvatel
>> teedel üldjuhul on anna-teed märk, kuid see märk kehtib ja on nähtav vaid
>> ühele konkreetsele sõidusuunale.
>
>
> Ei tunne seda ümbersõitu, kuid jällegi, enamus juhte suudavad ristuvatel
> teedel asuvate märkide alusel kindlaks teha, kas nad on peateel või mitte.
>
> Aivar
Tõnis
<Aivar> wrote in message news:42d4eaba$1...@news.estpak.ee...
>
> Esiteks, "Anna teed" märk on spetsiifilise kujuga just selletõttu, et
> seda oleks võimalik ka teiselt poolt ära tunda. Ehk siis Aru tn-l
> sõitja, nähes ristuval teel märgi "Anna teed" tagakülge, teadis, et ta
> on peateel.
Heh, väide et juht peaks jälgima ristuva tee märkide tagumisi külgi ja
üldkuju, on valdkonnast BS.
Tegelikkuses kehtib meil reegel "suurema autohulgaga teel või siis laiemal
teel on eesõigus". Võtame näiteks kaubanduskeskuse parklad. Või siis Kadaka
ümbersõit. Ümbersõidul minuteada puudub peatee alguse märk, ometigi ei
aeglusta ükski juht arvukaile ristmikele lähenedes hoogu.. Tõsi, ristuvatel
teedel üldjuhul on anna-teed märk, kuid see märk kehtib ja on nähtav vaid
ühele konkreetsele sõidusuunale.
Tõnis
Priit
> Toimus väike avarii.
>
> Nii Nisu kui Aru tänavate alguses (kõigi naabruses olevate tänavate alguses)
> on samaliigiliste teede ala alguse märk, koos 30 km/h piiranguga. Kuid
> Nisu - Aru ristil on Nisu tn-l sõitjale anna teed märk (samaliigilisust enne
> ristmikku ära ei lõpetata).
tere,
tuttav kant :-), see 30-ala tekkis sinna peale seda kui
ma üritasin liiklusteenistusest Maisi tn.-le lamavaid
politseinikuid tellida :-); mäletatavasti oli siin grupis
ka kõva kisa künniste poolt ja vastu tol ajal; lõpuks (peale
poole aastast arupidamist) otsustas liiklusteenistus
künnised asendada 30-alaga. Minu vihje peale, et
keda 30-ala ikka peab, öeldi et, küll liikluspolitsei
juba asja kontrollib :-)
Nii see ala sinna tekkis AGA: minu arust jäi enamus
peatee märke ära koristamata, igal juhul on alles
ka Aru/Maisi tn. ristmiku peatee (stopp) märgid;
nii et on nagu väike vastuolu jah, ja ei saagi aru,
kas see on taotluslik või unustasid nad lihtsalt
vanad märgid üles :-)?
............. Minu mõistus ütleb, et taoline
> liikluskorraldus on mäda, 2 vastuolulist märki. Et rohkem autosid lömmi ei
> läheks, tuleks osa märke sealt ära korjata.
kergelt vist mäda jah, aga konkreetses sit.-s poleks
ikkagi anna teed märki ilmselt tohtind eirata ?
> Mida nüüd teha? Leppida ja ise uus stange osta või kuhugi ikka jagelema
> minna?
mulle isiklikult tundub, et küllalt raske on võita sellises sit.-s
trv,
Priit
Urmas Sander
"Olev Pihl" <ol...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:
42d520fe$1...@news.estpak.ee...
>
> Ja kordan veel kord, 381 EI MUUDA kõiki neid teid võrdõiguslikeks. Ta vaid
> kinnitab sulle, et kui muude eesõigusmärkidega ei ole määratud teisiti,
> SIIS võid olla kindel, et tegu on samaliigiliste teede ristumisega.
Minu arvates on sellise liikluskorralduse juures tobe see, et luukase
mõttetult keerulisi situatsioone. Kui sõita mööda Aru tänavat, siis peale
samaliigiliste teede ala alguse märki (tänava otstes) tuleb iga ristmiku ees
kiirust alandada ja majade nurga tagant või põõsastest anna teed märgi serva
või tagakülge otsida. Nähes paremalt lähenevat autot peab ta välja
selgitama, kas muude eesõigusmärkidega on konkreetsel ristmikul
samaliigilisus ikka kehtiv või mitte. Anna teed märgi puhul üks juht teab,
et ta peab teed andma, teine ei tea, et tal eesõigus on. Pimedal ajal ta ei
saagi teada. Üks juht, kes kanti tunneb ja kel märgid peas, teab, et ta on
konkreetsel ristmikul peateel, võõras peab aga selle teadasaamiseks vaeva
nägema.
Minu arvates võiks nii olla, et kui autojuht sõidab samaliigiliste teede ala
märgi alt läbi, saab teada, et ta peab teed andma paremalt lähenejale. Kes
näeb anna teed märki, teab, et läheneb peateele. Kui ei ole samaliigiliste
ega anna teed märki, teab ta, et sõidab peateel.
Siia lõppu veel tarkus, et kui ristmiku lähedal on tänav "kitsaks pargitud"
või ongi tänav kitsas, siis olla ristteede lähenedes ettevaatlik.
Kõrvalteelt tulijal ei jää vahel muud üle, kui pista auto nina peateele.
Kahtlemata oleks ka arukas "kiiruse piirangu ala" märki järgida.
Urmas
Aivar
> Ja nii see avarii elukaaslasega juhtus. Nisust Arusse paremale keerates tuli
> Aru tn ääres parkinud auto varjust, vaskult poolt, auto. Minu elukaaslane
> eiras seaduse silmis anna teed, Aru tn-l sõitja samaliigilisust, s.t.
> pidanuks paremalt tulijale teed andma. Politsei oli veendunud, et süüdi on
> Nisu tn-lt tulnu, kes "eiras" anna teed. Minu mõistus ütleb, et taoline
> liikluskorraldus on mäda, 2 vastuolulist märki.
Kuskohas siin see vastuolu on?
Esiteks, "Anna teed" märk on spetsiifilise kujuga just selletõttu, et
seda oleks võimalik ka teiselt poolt ära tunda. Ehk siis Aru tn-l
sõitja, nähes ristuval teel märgi "Anna teed" tagakülge, teadis, et ta
on peateel.
Teiseks, sinu elukaaslasel oli nina ees "Anna teed" märk, millest oleks
tulnud juhinduda. See, kas teisel teel oli olemas peatee märk või ei
olnud või mis ala märgid kuskil eemal asusid ei puhu pilli antud juhul.
Aivar
Urmas Sander
. Kui tegemist on niigi samaliigiliste teedega, ei muuda märk
> 381 pmtl mitte mõmmigi.
>
Mul on vist täna arusaamisega probleeme, kuid kas samaliigilisust ei tule
mitte alati märgiga määratleda? Ilma vastava märgita ei saa ju "niigi
samaliigilised teed" määratleda? Sest ilma märgita ristmik ütleb meile, et
asume peateel. Nende 38x märkide mõte on ju tegelikult selles, et ei peaks
iga ristmiku ette posti koos märgiga püsti ajama. Nisu ja Aru tn ristmikul
on seega Aru tn-l liikleja jaoks märk samaliigilised teed ja Nisu tn-l anna
teed. Jah, LE ütleb, et:
Mõjualamärk 38 näitab sellel kujutatud teise liiklusmärgi kehtivust kogu
alal. Kui sellel alal on üles pandud märgil 38 kujutatud liiklusmärgile
vasturääkivaid liiklusmärke, tuleb vastaval teelõigul järgida viimaste
nõudeid.
Kuid miks on seda vastuolu vaja üldse tekitada? Miks on vaja tekitada
olukorda tugevam märk - nõrgem märk?
Urmas
Vahur Leemets
> Urmas Sander wrote:
>
>> Toimus väike avarii.
>>
>> Nii Nisu kui Aru tänavate alguses (kõigi naabruses olevate tänavate
>> alguses) on samaliigiliste teede ala alguse märk, koos 30 km/h
>> piiranguga. Kuid Nisu - Aru ristil on Nisu tn-l sõitjale anna teed
>> märk (samaliigilisust enne ristmikku ära ei lõpetata).
>
>
> tere,
> tuttav kant :-), see 30-ala tekkis sinna peale seda kui
> ma üritasin liiklusteenistusest Maisi tn.-le lamavaid
> politseinikuid tellida :-); mäletatavasti oli siin grupis
> ka kõva kisa künniste poolt ja vastu tol ajal; lõpuks (peale
> poole aastast arupidamist) otsustas liiklusteenistus
> künnised asendada 30-alaga. Minu vihje peale, et
> keda 30-ala ikka peab, öeldi et, küll liikluspolitsei
> juba asja kontrollib :-)
> Nii see ala sinna tekkis AGA: minu arust jäi enamus
> peatee märke ära koristamata, igal juhul on alles
> ka Aru/Maisi tn. ristmiku peatee (stopp) märgid;
> nii et on nagu väike vastuolu jah, ja ei saagi aru,
> kas see on taotluslik või unustasid nad lihtsalt
> vanad märgid üles :-)?
Mõjualamärk 38 näitab sellel kujutatud teise liiklusmärgi kehtivust kogu
alal.
Kui sellel alal on üles pandud märgil 38 kujutatud liiklusmärgile
vasturääkivaid liiklusmärke, tuleb vastaval teelõigul järgida viimaste
nõudeid.
Vahur
Aivar
>>Esiteks, "Anna teed" märk on spetsiifilise kujuga just selletõttu, et
>>seda oleks võimalik ka teiselt poolt ära tunda. Ehk siis Aru tn-l
>>sõitja, nähes ristuval teel märgi "Anna teed" tagakülge, teadis, et ta
>>on peateel.
>
>
> Heh, väide et juht peaks jälgima ristuva tee märkide tagumisi külgi ja
> üldkuju, on valdkonnast BS.
See, et sina ei suuda linnakiirusel liikluses märke jälgida, on sinu
probleem. Eks sa siis sõida igal sellisel ristmikul eeldusega, et sa
oled kõrvalteel, nagu LE nõuab (juhul kui juht ei tea, mis liiki teel ta
on).
> Tegelikkuses kehtib meil reegel "suurema autohulgaga teel või siis laiemal
> teel on eesõigus".
Vot see lause on täielik BS.
> Võtame näiteks kaubanduskeskuse parklad.
Aga palun, kindlustusjuhtumeid, kus parklas eiratakse parema käe reeglit
ja süüdi jääb sinu mõistes laiemal teel liikleja on sadu.
> Või siis Kadaka
> ümbersõit. Ümbersõidul minuteada puudub peatee alguse märk, ometigi ei
> aeglusta ükski juht arvukaile ristmikele lähenedes hoogu.. Tõsi, ristuvatel
> teedel üldjuhul on anna-teed märk, kuid see märk kehtib ja on nähtav vaid
> ühele konkreetsele sõidusuunale.
Ei tunne seda ümbersõitu, kuid jällegi, enamus juhte suudavad ristuvatel
Tonis
ei saa aru mis siin jahuda on, eiras eksisteerivat märki "Anna teed" ja
kogu lugu. Kui igaüks hakkas ainult endale sobivaid märke
interpreteerima oleks liikluses anarhia.
Aivar
> loogika on t6esti yks sinu kylgi, kas nyyd tugev, j22gu lugeja
> otsustada. sinu loogika j2rgi on meil siis kolmnurkne, kuusnurkne,
> ymmargune ja ruudukujuline liiklusm2rk eestis kasutusel. muide,
> k6rvalteelt tulles ei ole m2rgid teps mitte "seljaga" sinu poole, et
> neid ära tunda oleks v6imalik.
No on lasteaed. Lammastele selgituseks: juht, lähenedes reguleerimata
sama pinnakattega teede ristmikule suunast, millel PUUDUVAD
eesõigusmärgid, EI TEA mis liiki teel ta asub.
JUHUL, kui juht näeb RISTUVAL teel "Anna teed" või "Stopp" märki (mis ON
äratuntavad tagakülje järgi), siis juht TEAB, et ta asub peateel.
JUHUL, kui juht EI NÄE või EI VAATA neid märke, siis ta võib EELDADA, et
ta on peateel, kuna tema tee on võibolla laiem vms. AGA tõenäosus matsu
korral süüdlaseks jääda on kordades kõrgem.
Jõudis kohale?
> sinusuguste p2rast ongi terve tln t2is napakaid, kes iga ristmikupeal
> peatuvad (ristuva l teel olevate m2rkide tagakylgede vaatamiseks) ja
> liiklusvooli aeglustavad :D
Mulle ausalt öelda sobivadki rohkem juhid, kes hindavad olukorda ja
vajadusel vähendavad kiirust, kui need, kes määravad sõidueesõigust
kuufaaside, tee laiuse, mina-sõidan-peateed-printsiibi vms alusel.
Mina olen selle threadiga lõpetanud, ei ole aega ega tahtmist solvanguid
kuulata.
Aivar
Olev Pihl
> nõus, et reeglite vastu ei eksita, aga ma ei saa
> loogikast aru, et mis mõte on ala kuulutada
> samaliigiliste teedega alaks ja siis ikkagi
> peateemärgid püsti jätta?
djla osobenno tupõh povtarjaajem:
[quote]
381. Samaliigiliste teedega ristmike ala. Märk panduna ala
tähistamiseks, kus on kattega teede, kruusateede ja pinnasteede
omavahelisi ristumisi, muudab need samaliigiliste teede ristmikeks.
[/quote]
ja lisame siis veel natuke liikluseeskirja:
[quote]
Tee all mõistetakse vastavalt «Teeseaduse» §-le 2 maanteed, tänavat,
jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate
liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja
kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning
muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale
sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta.
Olenevalt pealiskihist jagunevad teed:
1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud
materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning
kiviparketi ja munakivisillutisega tee;
2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või
killustikusõelmetest tee;
3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks
rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud.
[/quote]
[quote]
Peatee all mõistetakse liiklusmärgiga «Peatee» tähistatud teed kogu
selle ulatuses. Ristmikul on sama tähendus ka liiklusmärgiga «Ristumine
kõrvalteega» tähistatud teel ristuva või suubuva tee suhtes, kattega
teel kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusateel pinnastee suhtes.
Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne suubumist kattega teele ei muuda
neid kattega teeks.
[/quote]
Kes ikka veel aru ei saanud, siis normaalolukorras (märgi
"samaliigiliste teedega ristmike ala" mõjupiirkonnast väljas) on kattega
tee kruusa- ja pinnastee suhtes peatee, samuti kruusatee pinnastee
suhtes. Selle märgi mõjupiirkonnas on ka kõik need ristumised
samaliigilised (loomulikult juhul, kui ei ole eraldi tähistatud
"ristumine peateega", "stopp", "peatee suund" vms. märkidega.
-olev-
Priit
> Priit wrote:
>
>> tore :-)
>> aga ma rääkisin veidi muust :-P
>> seep et ma ei saanud liiklusteenistuse
>> käitumisest aru :-), eeskirjadest saan küll
>> aru :-)
....................................
>> MIS SEE POINT OLI üldse selline võrdõiguslik
>> ala teha ?
>> on ju kaa küllalt puust ja punaseks tehtud?
>> ja ära häbene lisaküsimusi esitada :-)
>>
>> Priit
>
> ==== cut =============
, mis on hetkel olulisem, kui mingi müstilise
> pointi otsimine. Point on nagunii igaühel oma ja common sense peale
> liikluses eriti loota ei saa.
ega muidu ei otsikski võibola aga ma ise selle ümberkorralduse
seal kunagi algatasin, seepärast ongi POINT just põhiline
seal (POINT = "turvalisuse suurendamine liikumiskiiruse
vähendamise teel antud piirkonnas"), et seepärast on see case (s.t.
vastava ala tekkimine sinna) nagu ka veidi "minu laps" või midagi
sinnapoole :-)
Selle üle, kui loogiliselt muud liikluskorraldusvahendid
linnas kusagil on paigutatud, ma eriti ei juurdle :-)
> .............................................................
> Ja kordan veel kord, 381 EI MUUDA kõiki neid teid võrdõiguslikeks. Ta
> vaid kinnitab sulle, et kui muude eesõigusmärkidega ei ole määratud
> teisiti, SIIS võid olla kindel, et tegu on samaliigiliste teede
> ristumisega. Kui tegemist on niigi samaliigiliste teedega, ei muuda märk
> 381 pmtl mitte mõmmigi.
polegi üritanud mingeid eeskirju vaidlustada ning
üritan neid ka (üldjuhul :-) ) täita
trv,
Priit
Olev Pihl
> tore :-)
> aga ma rääkisin veidi muust :-P
> seep et ma ei saanud liiklusteenistuse
> käitumisest aru :-), eeskirjadest saan küll
> aru :-)
> lihtsalt küsiks, et kas Sa oled muidu kunagi
> Pelgulinna (miks mitte ka Nõmmet, Piritat)
> külastanud ? :-)
> Seal kipub olema selline väikeste asfaltteekeste
> võrgustik, mis oma ehituselt tihtilugu ei
> erine üksteisest millegi poolest;
> aga liikluskorralduselt on tihti üks pandud
> teise suhtes peateeks;
> NÜÜD kujutad ette situatsiooni, et sellises
> keskkonnas tekitatakse ala, kus kõik need
> teed muudetakse vastava märgiga võrdõiguslikeks?
> see ala tehakse tavaliselt selleks, et juhid
> enne igat ristuvat teed kinni peaks ja vaataks
> kas paremalt tuleb kedagi või ei?
> et nad kiiruse maha võtaks enne igat ristmikku?
> AGA konkreetsel juhtumil jäeti sinna alasse
> peatee märgid sisse, seega
> MIS SEE POINT OLI üldse selline võrdõiguslik
> ala teha ?
> on ju kaa küllalt puust ja punaseks tehtud?
> ja ära häbene lisaküsimusi esitada :-)
>
> Priit
Ma ei viitsi jahuda mõttest või mõttetusest, seda on Tallinna linna
liiklusest suht jabur otsida. Seaduste järgi on need märgid
sellegipoolest täiesti õigesti paigutatud ja antud näite puhul täiesti
üheselt tõlgendatavad, mis on hetkel olulisem, kui mingi müstilise
pointi otsimine. Point on nagunii igaühel oma ja common sense peale
liikluses eriti loota ei saa.
BTW, ka mu eelmsies elukohas Mustamäel oli õueala ja selle sees pinu
ristmikke, millest osa "anna teed" märkidega, osa ilma. Kusjuures mõned
neist "anna teed" märkidest tekkisid sinna _peale_ õueala tekitamist.
Otsi siit pointi, kui tahad, mul on parematki teha :P
Ja kordan veel kord, 381 EI MUUDA kõiki neid teid võrdõiguslikeks. Ta
vaid kinnitab sulle, et kui muude eesõigusmärkidega ei ole määratud
teisiti, SIIS võid olla kindel, et tegu on samaliigiliste teede
ristumisega. Kui tegemist on niigi samaliigiliste teedega, ei muuda märk
381 pmtl mitte mõmmigi.
tervisi,
-olev-
Priit
> Priit wrote:
>
>> nõus, et reeglite vastu ei eksita, aga ma ei saa
>> loogikast aru, et mis mõte on ala kuulutada
>> samaliigiliste teedega alaks ja siis ikkagi
>> peateemärgid püsti jätta?
>
>
> djla osobenno tupõh povtarjaajem:
> [quote]
> 381. Samaliigiliste teedega ristmike ala. Märk panduna ala
> tähistamiseks, kus on kattega teede, kruusateede ja pinnasteede
> omavahelisi ristumisi, muudab need samaliigiliste teede ristmikeks.
> [/quote]
>
> ja lisame siis veel natuke liikluseeskirja:
== siit harivat loengut tiba vähendatud ==
..............a", "stopp", "peatee suund" vms. märkidega.
>
> -olev-
tore :-)
Olev Pihl
> Seega 381 alas peavad alati nt asfaldi-asfaldi ristudes "anna teed" märgid
> olema... kuid kui ristuvad asfalt-kruus, siis ei pea ja on tegu
> samaliigiliste ristumisega? Natuke naljakas, minu arvates. Ja omajagu taolis
> märke on siis valesti paigaldatud. Elamurajoonides on ju ikka 381 üleval ja
> puha asfaltteed.
D'oh. Miks peavad alati olema? Asfalt-asfalt ristmikud on samaliigilised
ilma igasugu märkidata (ka ilma 381-ta), neile ei ole 381 vaja.
See, et elurajoonis eriti kruusateid pole, on küll sulatõsi :P Märgi
kõige suurem mõte antud kohas ongi ilmselt selles, et ei eeldataks
mingit "suurema tee eesõigust". Eesõigusmärgid ala sees kehtivad
sellegipoolest.
> Hea küll, antud juhul võis Aru tn-l sõitnud naine teada, et eile õhtul oli
> Nisus anna teed märk üleval ja Nisu tn on asfaltkattega, kuid võõras inimene
> peaks kiirust alandama, et veenduda, kas paremalt (Nisu tn-lt) läheneb
> kruuskattega teelt parkivate autode varjust auto VÕI siis otsima pilguga
> küljega tema poole olevat anna teed märki (pooled sealkandi märgid on kas
> majade varjus või põõsastes). Küsisin "Aru tn naiselt", et kas ta
> samaliigiliste teede mõjuala algusmärki näinud ja kiirust ei alandanud, ta
> ei olevat tähele pannud. Oleks ta tiba hoogu maha võtnud, oleks mu naisel
> vasakule autode vahelt piilumine paremini õnnestunud. Õnneks piirdub remont
> stange remondiga. Hea niigi läks.
Kõik see sind ja sinu naist muidugi ei lohuta, aga midagi pole antud
juhul teha, seaduse järgi on õigus peateel liikujal.
BR,
-olev-
Urmas Sander
> Märgist:
> [quote]
> 381. Samaliigiliste teedega ristmike ala. Märk panduna ala tähistamiseks,
> kus on kattega teede, kruusateede ja pinnasteede omavahelisi ristumisi,
> muudab need samaliigiliste teede ristmikeks.
> [/quote]
>
> Minu arusaamist mööda muudab see samaliigiliseks ristmikud, kus ristuvad
> eri kattega teed (kattega ja pinnastee v. kruusatee), mis normaalolukorras
> ei ole samaliigilised.
>
Seega 381 alas peavad alati nt asfaldi-asfaldi ristudes "anna teed" märgid
olema... kuid kui ristuvad asfalt-kruus, siis ei pea ja on tegu
samaliigiliste ristumisega? Natuke naljakas, minu arvates. Ja omajagu taolis
märke on siis valesti paigaldatud. Elamurajoonides on ju ikka 381 üleval ja
puha asfaltteed.
Hea küll, antud juhul võis Aru tn-l sõitnud naine teada, et eile õhtul oli
Nisus anna teed märk üleval ja Nisu tn on asfaltkattega, kuid võõras inimene
peaks kiirust alandama, et veenduda, kas paremalt (Nisu tn-lt) läheneb
kruuskattega teelt parkivate autode varjust auto VÕI siis otsima pilguga
küljega tema poole olevat anna teed märki (pooled sealkandi märgid on kas
majade varjus või põõsastes). Küsisin "Aru tn naiselt", et kas ta
samaliigiliste teede mõjuala algusmärki näinud ja kiirust ei alandanud, ta
ei olevat tähele pannud. Oleks ta tiba hoogu maha võtnud, oleks mu naisel
vasakule autode vahelt piilumine paremini õnnestunud. Õnneks piirdub remont
stange remondiga. Hea niigi läks.
Urmas
Mart
> Mul on vist täna arusaamisega probleeme, kuid kas samaliigilisust ei tule
> mitte alati märgiga määratleda? Ilma vastava märgita ei saa ju "niigi
> samaliigilised teed" määratleda? Sest ilma märgita ristmik ütleb meile, et
> asume peateel.
Parema käe reegel peaks ju alati kehtima kui märgid muud ei väida?
--
Mart
Andreas Sisask
>>seda oleks võimalik ka teiselt poolt ära tunda. Ehk siis Aru tn-l
>>sõitja, nähes ristuval teel märgi "Anna teed" tagakülge, teadis, et ta
>>on peateel.
>
>
> Heh, väide et juht peaks jälgima ristuva tee märkide tagumisi külgi ja
> üldkuju, on valdkonnast BS.
Mitte see väide ei ole BS vaid see, et juht seda tõesti tegema peab. Mis
mõte sellel peateel siis üldse on, kui linnas tuleb enamikel juhtudel
sisuliselt seisma jääda ja maja nurga tagant märki otsida. Kas seda on
peatee märki on siis tõesti nii raske panna või ma ei saa aru, milles
probleem on, miks seda ei kasutata?
Tulin juhuslikult just Lätist ja seal oli küll ikka selgelt märk väljas,
kui sa oled peateel.
Liikluses peaks olema kõik võimalikult puust ja punane, et juht saaks
otsustada õigesti ja kiiresti, mitte ei peaks kuskile piiluma. Rääkimata
nendest juhtudest, kus see, kes süüdi ja kel õigus on, selgub pika
juriidilise vaidluse tulemusena.
--
Andreas
Tanel Põlts
väide on küll ikka väga mööda. ja liikluses võiks tegelikult silmad lahti
hoida ka.
"Urmas Sander" <urmas....@hot.ee> wrote in message
news:42d57b37$1...@news.estpak.ee...
Vahur Leemets
> "Olev Pihl" <ol...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:
> 42d520fe$1...@news.estpak.ee...
>
> . Kui tegemist on niigi samaliigiliste teedega, ei muuda märk
>
>>381 pmtl mitte mõmmigi.
>>
>
>
>
> Mul on vist täna arusaamisega probleeme, kuid kas samaliigilisust ei tule
> mitte alati märgiga määratleda? Ilma vastava märgita ei saa ju "niigi
> samaliigilised teed" määratleda? Sest ilma märgita ristmik ütleb meile, et
> asume peateel.
??????????????????????
Üha vähem ma imestan, miks eestis nii palju avariisid ja
liikluskorralduse mittejärgimist on.
Sul omal juhiluba ikka on??? Ja sa sõidad kah?
brrrrr
Vahur@ei taha Urmas Sanderiga ristmikul kohtuda.
Olev Pihl
> Minu arvates on sellise liikluskorralduse juures tobe see, et luukase
> mõttetult keerulisi situatsioone. Kui sõita mööda Aru tänavat, siis peale
> samaliigiliste teede ala alguse märki (tänava otstes) tuleb iga ristmiku ees
> kiirust alandada ja majade nurga tagant või põõsastest anna teed märgi serva
> või tagakülge otsida. Nähes paremalt lähenevat autot peab ta välja
> selgitama, kas muude eesõigusmärkidega on konkreetsel ristmikul
> samaliigilisus ikka kehtiv või mitte. Anna teed märgi puhul üks juht teab,
> et ta peab teed andma, teine ei tea, et tal eesõigus on. Pimedal ajal ta ei
> saagi teada. Üks juht, kes kanti tunneb ja kel märgid peas, teab, et ta on
> konkreetsel ristmikul peateel, võõras peab aga selle teadasaamiseks vaeva
> nägema.
Võibolla on see sulle uudis, aga sa peaksid seda ka siis tegema (märgi
tagakülgi otsima), kui tegu ei oleks 381 mõjupiirkonnaga. Mitte, et see
mulle meeldiks, aga nii ta on. Kui ma märki ei näe, siis ma pigem
oletan, et olen kõrvalteel ja aeglustan, vahel olen ka kõrvalteelt
läheneja kummalise pilgu osaliseks saanud (et krdi idikas, jääb peateel
seisma:), a mis teha. Kõrvalteelt lähenejal on seevastu selge sott,
temal on ju selgelt "anna teed" märk ees...
Normaalne oleks, et igal sellisel ristil oleks ka peateel "peatee" märk,
aga nendega hoitakse meil miskipärast kokku. Sinu naist poleks see
peatee märk ka kuidagi aidanud.
> Minu arvates võiks nii olla, et kui autojuht sõidab samaliigiliste teede ala
> märgi alt läbi, saab teada, et ta peab teed andma paremalt lähenejale. Kes
> näeb anna teed märki, teab, et läheneb peateele. Kui ei ole samaliigiliste
> ega anna teed märki, teab ta, et sõidab peateel.
No algata siis seadusemuudatus. Ilmselt ei piisa siin ainult Eesti
seadustest, vaid tuleb ka rahvusvahelised konventsioonid "üle käia" :)
Tegelikkus on paraku selline, nagu korduvalt kirjeldatud - kui
eesõigusmärke pole, on sama kattega teede ristumine võrdõiguslik. 381
märgi all on ka eri kattega teede ristumine võrdõiguslik. Sisulist mõtet
381 märgil keset linna selle definitsiooni järgi ei olegi (kui puuduvad
kruusa- ja pinnasteed).
> Siia lõppu veel tarkus, et kui ristmiku lähedal on tänav "kitsaks pargitud"
> või ongi tänav kitsas, siis olla ristteede lähenedes ettevaatlik.
> Kõrvalteelt tulijal ei jää vahel muud üle, kui pista auto nina peateele.
> Kahtlemata oleks ka arukas "kiiruse piirangu ala" märki järgida.
Jah, nii ta on. Igasugu hekid/aiad/jms ei tee olukorda lihtsamaks.
Kusjuures süüdi jääb ikkagi kõrvalteel liikuja, isegi kui tal oli
füüsiliselt võimatu näha peateel lähenevat autot (=liiga lühike nähtav
ala vms.). Aga kuna ka peateel liikuja auto saab selles
kokkupõrkeprotseduuris reeglina kannatada (rääkimata kulutatud ajast ja
närvidest), siis võiks võtta elurajoonides küll pisut rahulikumalt, ka
peateel liikudes. Ja pidurdada, kui kõrvalteelt mingi nina nähtavale
ilmub. A 99% eestlaste ego ei saa endale seda lubada, et ta kellegi
liikluses vahele laseb ja oma suurt eesÕigust ei kasuta. Mis on
tegelikult masendav.
tervisi,
-olev-
Martin P. Rinne
"Urmas Sander" <urmas....@hot.ee> kirjutas sõnumis news:
42d57b37$1...@news.estpak.ee...
> Mul on vist täna arusaamisega probleeme, kuid kas samaliigilisust ei tule
> mitte alati märgiga määratleda? Ilma vastava märgita ei saa ju "niigi
> samaliigilised teed" määratleda? Sest ilma märgita ristmik ütleb meile, et
> asume peateel. Nende 38x märkide mõte on ju tegelikult selles, et ei peaks
Täpselt vastupidi. Kui sa ei näe ristmikule lähenedes ühtegi eesõigusmärki,
tähendab see automaatselt, et tegemist on samaliigilisega, kus kehtib parema
käe reegel. Sinu loogika järgi oleks ju kõik ilma märkideta ristmikud
sellised, kus MÕLEMAD teed on peateed. Hmm... omamoodi muidugi õige kah,
siis kehtib jällegi parema käe reegel:)
Ehk siis teistmoodi öeldes - liikluseeskirja kohaselt on kõik ristmikud
samaliigilised, kui just konkreetsel ristmikul olevad märgid ei näita
teisiti.
Tõnu Sergo
> Normaalne oleks, et igal sellisel ristil oleks ka peateel "peatee" märk,
> aga nendega hoitakse meil miskipärast kokku. Sinu naist poleks see
> peatee märk ka kuidagi aidanud.
Arvan, et peatee märgi mittepaigaldamisega on idee selles, et juht peaks enne
ristuval teel "anna teed" märgi nägemist eeldama, et on kõrvalteel ja oleks ristmikul
tähelepanelikum ka juhul kui ta peateel sõidab aga nagu ka siinkirjutajate kommentaaridest
näha, läks nii nagu alati ehk paljud juhid eeldavad hoopis, et kui märki pole, siis on
peatee...
Ville Hallik
>
> "Urmas Sander" <urmas....@hot.ee> kirjutas sõnumis news:
> 42d57b37$1...@news.estpak.ee...
>
>> Mul on vist täna arusaamisega probleeme, kuid kas samaliigilisust ei tule
>> mitte alati märgiga määratleda? Ilma vastava märgita ei saa ju "niigi
>> samaliigilised teed" määratleda? Sest ilma märgita ristmik ütleb meile, et
>> asume peateel. Nende 38x märkide mõte on ju tegelikult selles, et ei peaks
>
> Täpselt vastupidi. Kui sa ei näe ristmikule lähenedes ühtegi eesõigusmärki,
> tähendab see automaatselt, et tegemist on samaliigilisega, kus kehtib parema
> käe reegel.
Liikluseeskiri (VVm RT I 2001, 15, 66) ütleb aga hoopis kolmandat moodi:
§ 162. Kui reguleerimata ristmikul juht ei tea, mis liiki teel ta on, peab
ta arvestama, et asub kõrvalteel.
--
Ville Hallik
Urmas Sander
> Võibolla on see sulle uudis, aga sa peaksid seda ka siis tegema (märgi
> tagakülgi otsima), kui tegu ei oleks 381 mõjupiirkonnaga. Mitte, et see
> mulle meeldiks, aga nii ta on. Kui ma märki ei näe, siis ma pigem oletan,
> et olen kõrvalteel ja aeglustan, vahel olen ka kõrvalteelt läheneja
> kummalise pilgu osaliseks saanud (et krdi idikas, jääb peateel seisma:), a
> mis teha.
Ei ole uudis. :-) Alles paari päeva eest ekslesin Kadaka pst ümbersõitudel
ja käisin nii mõnelegi närvidele iga ristmiku ees kiirust tublisti
aeglustades ja kõrvalteedelt "anna teesid" pilguga otsides - see pole mulle
tuttav kant ja tegelikult, kui olekski, siis ümbersõitudega seoses võidakse
ju ajutisi ümberkorraldusi teha. Kuid sellisele ettevaatlikkusele kutsub
võimalus, et märkide paigaldajad on puusse pannud. Kujutagem ette pilti, kus
nt Tallinnas Pärnu mnt-le soovib mõnelt suvaliselt kõrvaltänavalt keerata
veoauto, varjates oma kabiini või furgooniga "anna teed" märgi. Veoautole
vasakult lähenejad peaks peatuma. Samuti nt Mäo ristis. Kuid me eeldame, et
ristmikul ON kas anna teed (esiküljega meie poole) või samaliigiliste märk.
Eile Tallinnast Viljandisse sõites ma igatahes seda eeldasin. Kõrvalteedelt
tulijaid jälgisin silma nurgast pigem ikka sellepärast, et paar %
liiklejatest on joobes.
Hakkasin praegu mõtlema, et kus Tallinnas on selliseid ristmikke, kus pole
ei "anna teed" ega "samaliigiliste" märki. Kusagil Pirital eramurajoonis?
Seal olen vist kunagi endamisi siunanud, et jälle on märgipanijad jama kokku
keeranud. Ja kui õigesti mäletan, siis ka ühelt suuremalt Tallinna
ristmikult (Peterburi ja Tartu mnt?)olen öösel anna teed otsinud ja mitte
leidnud.
Urmas
UduElmar
> samaliigiliste teede mõjuala algusmärki näinud ja kiirust ei alandanud, ta
> ei olevat tähele pannud. Oleks ta tiba hoogu maha võtnud, oleks mu naisel
> vasakule autode vahelt piilumine paremini õnnestunud. >
Minu mälu järgi on _kõigil_ Aru tänavaga ristuvatel tänavatel "anna teed"
märgid ees, ühes kohas ka "stopp"
Olev Pihl
> Hakkasin praegu mõtlema, et kus Tallinnas on selliseid ristmikke, kus pole
> ei "anna teed" ega "samaliigiliste" märki. Kusagil Pirital eramurajoonis?
> Seal olen vist kunagi endamisi siunanud, et jälle on märgipanijad jama kokku
> keeranud. Ja kui õigesti mäletan, siis ka ühelt suuremalt Tallinna
> ristmikult (Peterburi ja Tartu mnt?)olen öösel anna teed otsinud ja mitte
> leidnud.
See ei kvalifitseeru küll päris märgivabaks, aga näiteks on lahe ristmik
Mustamäel Mooni ja Vaablase tn. ristil. Vähemasti mõni aeg tagasi oli
seal selline olukord, et Mooni tn-lt ühelt poolt lähenedes oli "anna
teed" märk, aga ülejäänud kolmes küljes mitte midagi. See tõi kaasa
olukorra, kus Mooni tn teiselt poolt (sisuliselt väikeste majada vahelt,
tänavat seal õieti polegi, asfalteeritud lehmarada rohkem) lähenenud
autol oli tegelikult eesõigus temale vasakult Vaablase tn-lt läheneva
auto suhtes. Mis sa arvad, kas see eesõigus ka kunagi kedagi kottis seal
ristil? Loogiliselt eeldab inime, et kui ühel pool on "anna teed" märk
ja märki "peatee suund" ei ole, siis on ka teisel pool kõrvaltee oma
"anna teed" märgiga (mis siis, et seda näha pole). Aga antud juhul oli
märkide järgi neljast ristmikule suubuvast suunast üks kõrvaltee ja
ülejäänud kolm justkui võrdväärsed, kus peaks paremalt lähenejale teed
andma.
Hea küsimus on muidugi, et kas see "anna teed" märk oli sealt Mooni tn.
teiselt poolt lihtsalt ära varastatud või pole teda kunagi olnudki,
sellele ma paraku vastata ei oska. Perversne oli see rist igatahes, aga
kuna see oli mu kodu ja garaazhi vahelisel trajektooril, siis sõitsin
sealt üsna tihti läbi. Mooni tn. ilma "anna teed" märgita suunalt
lähenedes anti teed aasta jooksul täpselt üks kord. Tursalt mööda
tuisati mitukümmend korda.
-olev-
Andreas Sisask
Ei usu, et neid juhte väga palju on. Ma ei saa aru mis mõte sellel pea
teel siis üldse on kui sa pead nagunii kinni pidama? Sisuliselt teeb see
sama välja ju, mis samaliigiline. Tähelepanelik tuleb nagunii olla.
Lisaks veel see, et kohalikud siis panevad nagunii suvalt üle ristmiku
kuna nad juba teavad, et neil on peatee ja siis need, kes kohalikud
pole, jokutavad neil jalus jne.
Kui tahetakse liikumiskiirust alla võtta siis pandagu kiiruse piirangu
märk. Vähemalt saab ühtlaselt sõita ei pea koguaeg kiirendama-pidurdama.
--
Andreas
Tõnis
>
> See, et sina ei suuda linnakiirusel liikluses märke jälgida, on sinu
> probleem.
Viita kohale kus ma seda mainisin!
> > Tegelikkuses kehtib meil reegel "suurema autohulgaga teel või siis
laiemal
> > teel on eesõigus".
>
> Vot see lause on täielik BS.
Kui meie liiklus praktikas sedasi toimib, siis miks selle konstanteering BS
on??? Ikka asi ise (valesti liiklemine) on BS, või kuidas? Sa oled ikka tore
mees, mõistad sõnumitooja hukka.
> > Võtame näiteks kaubanduskeskuse parklad.
>
> Aga palun, kindlustusjuhtumeid, kus parklas eiratakse parema käe reeglit
> ja süüdi jääb sinu mõistes laiemal teel liikleja on sadu.
See on küll uudis. Ma ei usu seda. (saad ju aru küll et ma tahan hirmsasti
väidelda parema käe reegli kehtivuse üle EV territooriumil).
> > Või siis Kadaka
> > ümbersõit. Ümbersõidul minuteada puudub peatee alguse märk, ometigi ei
> > aeglusta ükski juht arvukaile ristmikele lähenedes hoogu.. Tõsi,
ristuvatel
> > teedel üldjuhul on anna-teed märk, kuid see märk kehtib ja on nähtav
vaid
> > ühele konkreetsele sõidusuunale.
>
> Ei tunne seda ümbersõitu, kuid jällegi, enamus juhte suudavad ristuvatel
> teedel asuvate märkide alusel kindlaks teha, kas nad on peateel või mitte.
Sõida vahest kiiremini kui 5 km/h, siis räägid teist juttu. Kui konkreetses
Kadaka ümbersõidus sõita hooga ristini ja alles siis märgata, et on
võrdõiguslik ja sinul polegi parem käsi, siis tuleb ilmselt remondiasutusi
külastada. Variant "jääme enne risti praktiliselt seisma ja uurime märke"
pole hetkel teemaks, teemaks on liikluse sujuv korraldamine, mis väljendub
näiteks ristmiku eri suundade õiguste üheses mõistmises (igast suunast
vaadates) jne. Jään endiselt usku, et "liikluse reguleerimine märgi tagumise
küljega pole seaduspärane ja mis kõige hullem, mõistuspärane".
Tõnis
"Andreas Sisask" <s...@hot.ee> wrote in message
news:42d56...@news.estpak.ee...
>
> Mitte see väide ei ole BS vaid see, et juht seda tõesti tegema peab. Mis
> mõte sellel peateel siis üldse on, kui linnas tuleb enamikel juhtudel
> sisuliselt seisma jääda ja maja nurga tagant märki otsida. Kas seda on
> peatee märki on siis tõesti nii raske panna või ma ei saa aru, milles
> probleem on, miks seda ei kasutata?
Just, see ongi arusaamatu. Kui eesmärgiks on tõesti märkide arvelt kokku
hoida, siis saaks ju ka "anna teed" märgi panemata jätta, liiklus ei muutu
sellest aeglasemaks, pigem vastupidi.