Parkimistrahvi vaidlustamine
Anti Loop
Sain kuu aega tagasi kohtutäiturilt täitekutse seoses maksmata viivistasu
otsusega (parkimistrahviga). Kohtutäituriga ühendust võttes selgus, et
viivistasuotsus oli määratud eelmisel kevadel kohas, kus auto parkinud ei
ole - s.t. alusetult. Kohtutäitur soovitas otsuse vaidlustada. Otsuse
väljakirjutaja (Falck) välistas võimaluse, et nende töötaja on kas kogemata
või sihilikult eksinud ning alusetu viivistasu otsuse välja kirjutanud ning
ei lasknud seda ka vaidlustada, soovitades kohtusse kaevata - "eks seal
tõestage, et ei parkinud". Minu küsimus on, et kuidas seda tõestada ja kas
kellelgi on äkki sarnases küsimuses kogemust? Kas sellisel puhul ei kehti
süütuse presumptsioon? Kas tõesti on inimene jäetud sellisel juhul ametniku
meelevalda kes teadmata ajendil (ei andnud teed või parkisin mustamäel "tema
kohale" vms.) sulle "käkki keerab"?
FALCK apelleeris sellistele tõenditele, et auto mark ja registreerimisnumber
klapivad omavahel ja kohtutäituri poolt väljastatud VTO koopia andmed
klapivad nende arvutisüsteemis olevate andmetega. Minu selgituse peale, et
ma ei tahagi väita, et kohtutäitur oleks VTO võltsinud, vaid soovin
vaidlustada VTO-d ennast (mida on võimalik välja kirjutada kodunt lahkumata
s.t. piisab, kui panna kirja suvaline reg,märk ja selle juurde kuuluva auto
mark) .
Kui keeruline ja kulukas sellise kohtuasja käimatõmbamine võiks olla?
Millised on võiduvõimalused?
Kust alustada?
Mida rahvas soovitab teha? Maksta ära alusetu trahv + alusetu kohtutäituri
tasu + neelata alandus alla ja loota mitte sattuda parkimisametnike isikliku
viha alla ja igaks juhuks kindluse mõttes ka auto maha müüa? Või on siiski
mingisugune võimalus ennast kaitsta?
Tänud ette,
A...@juuras.suht.võhik
Mart
> Kui keeruline ja kulukas sellise kohtuasja käimatõmbamine võiks olla?
Annad hagi.
> Millised on võiduvõimalused?
Hea küsimus. Sina pead tõestama, et auto seal pole olnud.
> Kust alustada?
Uuri, mingist etapist nad pidid pilte tegema, kuid samas analoogseid
juhtummeid on sadu, isegi sellsieid, kus auto pole trahvisaamise hetkel
isegi riigis olnud.
--
Mart
Henry Neemelaid
mida rohkem tunnistajaid, seda suuremad lootused on.
Näiteks. käisid sa bensukas? millises? neil on turva lindid
kuupäeva ja kella ajaga. Kuigi neid säilitatakse suht lühikest
aega... vist 3 kuud. Otsi inimesed kes tunnistaksid, et "jah see
auto keeras mulle ette ilma suunda näitamatta ja internatsionaalsed näpu
kombinatsiooni näidates" näiteks tund peale trahvi kirjutamist teiselpool
eestit. Siis inimesed kes sul autos olid. Või koht kus sul auto seisis,
sealt
mingid naabrid. kes tulid aknapeale vaatama mix su auto signa ilma asjata
karjub.
"Mart" <a...@me.if.needed> wrote in message news:42139...@me.if.needed...
Olev Pihl
>>Anti Loop wrote:
>>
>>
>>>Kui keeruline ja kulukas sellise kohtuasja käimatõmbamine võiks olla?
>>
>>Annad hagi.
>>
>>
>>>Millised on võiduvõimalused?
>>
>>Hea küsimus. Sina pead tõestama, et auto seal pole olnud.
Pmtl on vist nii jah. Süütuse presumptsioon kehtib kriminaalõiguses, aga
siinkohal ei ole mitte tegemist kriminaalasjaga.
Võiduvõimalus sellises asjas on paraku suht null, kui sa just oma
sõitudest logiraamatut ei pea. Mina ei suudaks küll välja mõelda, kus mu
auto eelmisel kevadel mingil konkreetsel päeval oli või ei olnud, veel
vähem seda veenvalt tõestada. Tegelikult on kogu olukord jabur ja
vähemalt foto autost antud kohas ja kuupäeval (kuigi seegi on lihtsalt
võltsitav) võiks olla igasugu trahvimäärajatele kohustuslik. Kas on?
tervisi,
-olev-
Lauri Lihtmaa
1. oled sa ikka kindel, et aasta tagasi auto seal ei parkinud?
kui kaugel auto võis olla sündmuskohast. sama linn, linnosa, tänav?!
2. kui sinu auto mark ja mudel ning reg märgi kombinatsioon
on väga sarnane teisele isendile ning number must, siis tõesti
võis kontrolör eksida ;) nii kurb kui see ka ei ole.
3. viivistasust teatakse kahel moel, koopia kviitungist auto külge,
teine koopia postiga auto omaniku aadressile.
tõestada midagi sellist, et auto tõesti ei olnud seal on lootusetu.
eriti veel siis, kui sündmuskoht langeb kokku sinu elukohaga, töökohaga.
ise olen vaidlustanud edukalt viljandi falcki töötaja otsuse, kus otsus
tehti
kaks minutit enne tasutud parkimisaja lõppu. (oli sellel suvel, väidetavalt
tehti
ka foto sündmuskohast). kohtus käima ei pidanud, piisas linnavalitsusega
kirjade vahetamisest.
L
"Anti Loop" <an...@tv.ee> wrote in message
news:42138970$1...@news.estpak.ee...
Kuno Talimaa
"Olev Pihl" <ol...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:42144379$1...@news.estpak.ee...
> Pmtl on vist nii jah. Süütuse presumptsioon kehtib kriminaalõiguses,
Karistusseadus määrab, et SÜÜTEGUDE puhul ei pea oma süütust tõestama. Süüteod
jagunevad meil väärtegudeks ja kuritegudeks. Ehk karistusseadustik täiendab
PS-i.
aga
> siinkohal ei ole mitte tegemist kriminaalasjaga.
Tegu pole ka väärteoga, sest viivis pole minuteada trahv. Tegu on lepingulisest
haldussuhtest tuleneva kohustusega. Kuid eeldame siin korraks, et lepingut
väidetavalt polnud sõlmitudki (st auto polnud tasulise parkimise tsooni
tähistava märgi alt tsooni sõitnud ega tsoonis parkinud).
> Võiduvõimalus sellises asjas on paraku suht null, kui sa just oma sõitudest
> logiraamatut ei pea. Mina ei suudaks küll välja mõelda, kus mu auto eelmisel
> kevadel mingil konkreetsel päeval oli või ei olnud, veel vähem seda veenvalt
> tõestada. Tegelikult on kogu olukord jabur ja vähemalt foto autost antud kohas
> ja kuupäeval (kuigi seegi on lihtsalt võltsitav) võiks olla igasugu
> trahvimäärajatele kohustuslik. Kas on?
Nagu eelnevalt mainisin, et lepingust tulenevate nõuete esitamiseks peaks
huvitatud pool tõestama lepingu olemasolu ja lepingu tingimuste täitumist (st
tasulises alas parkimist ja mittemaksmist). Sellele võikski rõhuda. Vaide saab
esitada kommunaalametile või sellele valgu kaudu. Aegumistähtaja ületamise
suhtes tuleks valgul paluda tõestada (tähitud kiri, teade üleriigilises lehes),
et auto omanik on teate kätte saanud. Kuna tegu pole karistusõigusega tagatud
kohustusega, siis vajadusel võib leida ka riigikohtu lahendi, mis kinnitab, et
inimene EI PIDANUD TEADMA, et tasulise parkimise tsoonis tasumata jätmise eest
järgneb mingi tobe viivis. Tallinn pole oma lollaka haldusakti olemasolust
http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=91323
autoomanikele allkirja vastu teada andnud. Vaevalt on teda ka avaldatud mingis
üleriigilise levikuga lehes või riigi teatajas. Samuti puudub tasulise
parkimisala märkidel hoiatus, et mittemaksmise puhul väänatakse viivis (vrd
analoogia sõiduki teisaldamisega).
Seega IMHO linna poolt on täitmata 2 vajalikku tingimust, et viivist nõuda:
fikseerimata on lepingu olemasolu ja inimest pole teavitatud võimaliku
lepingulise suhte tekkimisest ning tagajärjest. Nii,et valida oleks võimaluste
vahel: kas üritada kummutada, et auto pole sel ajal selles kohas vedelenud või
sõita linnale selga parkimiskorralduse juriidilise analüüsiga ja seletada, et
linnaametnikud järjekordselt pole oma kodanikega viisakalt käitunud. Eelistada
tuleks esimest, kuid kui see tundub olema nõrk, siis võiks proovida teist, :).
kt
marko
news:42144...@news.estpak.ee...
> ise olen vaidlustanud edukalt viljandi falcki töötaja otsuse, kus otsus
> tehti
> kaks minutit enne tasutud parkimisaja lõppu. (oli sellel suvel,
väidetavalt
> tehti
> ka foto sündmuskohast). kohtus käima ei pidanud, piisas linnavalitsusega
> kirjade vahetamisest.
Falck, kes nii kindlalt väidab et nende töötajad ei eksi, on mulle suutnud
3x mobiiliga parkiva auto eest "igaks juhuks" ka trahvikviitungi akna vahele
riputada. Lisaks veel ühe korra, kus mobiiliga parkima pandud autol oli
keset armatuurlauda olnud EMT mobiilparkimise lipik (mitte kleeps)
väidetavalt mittenähtav. Endal on piisanud Falcki kontoris kohalkäimisest
ja kurja tooniga rääkimisest - andmebaasis on ju näha, mis perioodi eest
mobiiliga on tasutud. Minu jutt läheb kurjemaks ja nende vabanduskirjad
järjest alandlikumaks. Esimestel kordadel olid nad kaljukindlad et nende
kontrolörid ja nende süsteem ei eksi. Pärastpoole nad enam niimoodi väga ei
arvanud. Populaarne koht on näiteks Lastekodu tänav, kus trahve niisama
väänatakse. Sõbrale aga tehti Kaubahalli ees selline trikk, et väideti kuna
kraabitav parkimislipik ei olnud nähtav, väänati trahv ära. Endal oli see
hetk 10m eemal mobiiliga pargitud ja väänati ka trahv. Ise sain asjad aetud,
sõber aga ei suutnudki ära tõestada, et parkimislipikud sel hetkel nähtavad
olid. Seetõttu väldin parkimislipikute kasutamist (kui need üldse veel
kasutusel on - vist kasutatakse rohkem parkimiautomaate, mis kviitungi
väljastavad) - mobiiliga on vähemalt mingigi tõestus, et tasutud oli.
Anti Loop
> Falck, kes nii kindlalt väidab et nende töötajad ei eksi, on mulle suutnud
> 3x mobiiliga parkiva auto eest "igaks juhuks" ka trahvikviitungi akna
> vahele
> riputada. Lisaks veel ühe korra, kus mobiiliga parkima pandud autol oli
> keset armatuurlauda olnud EMT mobiilparkimise lipik (mitte kleeps)
> väidetavalt mittenähtav. Endal on piisanud Falcki kontoris kohalkäimisest
> ja kurja tooniga rääkimisest - andmebaasis on ju näha, mis perioodi eest
> mobiiliga on tasutud. Minu jutt läheb kurjemaks ja nende vabanduskirjad
> järjest alandlikumaks. Esimestel kordadel olid nad kaljukindlad et nende
> kontrolörid ja nende süsteem ei eksi. Pärastpoole nad enam niimoodi väga
> ei
Heh, väga tuttav tunne - endal samamoodi 3 korda mobiiliga parkimise ajal
alusetult trahvi väänatud - seda on lihtne vaidlustada ja olen kõik saanud
tühistada.
> arvanud. Populaarne koht on näiteks Lastekodu tänav, kus trahve niisama
> väänatakse.
See väidetav trhav on muideks ka Lastekodu tänaval välja kirjutatud -
lihtsalt kokkusattumus?
Parimat,
A
Anti Loop
> 1. oled sa ikka kindel, et aasta tagasi auto seal ei parkinud?
> kui kaugel auto võis olla sündmuskohast. sama linn, linnosa, tänav?!
> 2. kui sinu auto mark ja mudel ning reg märgi kombinatsioon
> on väga sarnane teisele isendile ning number must, siis tõesti
> võis kontrolör eksida ;) nii kurb kui see ka ei ole.
> 3. viivistasust teatakse kahel moel, koopia kviitungist auto külge,
> teine koopia postiga auto omaniku aadressile.
>
> tõestada midagi sellist, et auto tõesti ei olnud seal on lootusetu.
> eriti veel siis, kui sündmuskoht langeb kokku sinu elukohaga, töökohaga.
Mõtisklenud eile õhtul selle asja üle rahulikult veelkord järgi, jõudsin
hoopis tõdemusele, et riik/linn on oma kodanike suhtes väga inetult käitunud
ja jätnud nad vähese haridusega "väikeste inimeste" meelevalda - järjest
rohkem hakkab mulle tunduma, et ma lihtsalt olen kuidagi ära teeninud selle
parkimiskontrolöri viha - ilma suunda näitamata ette keeranud,
kaubanduskeskuse parkimismajas "tema koha" hõivanud vms. Tubli
parkimiskontrolör muidugi vihastas, ning otsustas, et "küll ma sulle väänan"
ja kirjutas vajalikud andmed leheservale (auto mark ja number). Järgmisel
päeval võtab kenasti ühe viivistasu otsuse ja täidab nõuetekohaselt ära -
edasine on juba rutiin kuni kohtutäiturini välja. Nagu näha tõmbavad kõik
institutsioonid väikese ametniku ümber ringkaitsesse ja mina pean tõestama,
et ma pole kaamel.
Teine versioon on, et neil on mingi norm või saavad väljakirjutatud trahvide
pealt tulemustasu ja mõni kviitung oli puudu - siin tuligi abiks minu
(möödasõitev) auto - number ja mark ruttu leheservale kirja, edasi läheb
juba kirjeldatult.
Äärmiselt ebaaaus tundub mulle see, et MINA pean tõestama, et mind (autot)
seal polnud - tegelikult peaks seda ju tegema viivistasu otsuse väljastaja
ja oluliselt paremate tõendusmaterjalidega, kui ta seda praegu teinud on -
iseäranis praeguste digifotograafiliste võimaluste puhul - ok, on küll
võltsitav, kuid suurusjärgu võrra keerulisem...
Kas ma ikka pean tõestama, et mind seal polnud? Olen kuulnud, et kunagi oli
auto, millele trahvi tehti, sel ajal hoopis Soomes ja ka sel puhul oli
äärmiselt keeeruline trahvi tühistada või ei suudetudki?
Majanduslikult oleks ilmselt mõistlikum trahv ära maksta ja asi unustada,
kuid minu õiglustunne on hirmsa hoobi saanud ja tekkis tahtmine veidi
maailma parandada...
Parimat,
A
Kuno Talimaa
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> kirjutas sõnumis
news:42144d08$1...@news.estpak.ee...
,
>
> Karistusseadus määrab, et SÜÜTEGUDE puhul ei pea oma süütust tõestama. Süüteod
> jagunevad meil väärtegudeks ja kuritegudeks. Ehk karistusseadustik täiendab
> PS-i.
See väide vajab kontrollimist.
kt
Anti Loop
"Mart" <a...@me.if.needed> wrote in message news:42139...@me.if.needed...
>
>> Kui keeruline ja kulukas sellise kohtuasja käimatõmbamine võiks olla?
>
> Annad hagi.
Kuna olen kohtus käinud vaid korra kannatuna - siis paluks veidi
taustainfot - kas näiteks tuleb maksta riigilõivu või millised kulud sellega
kaasnevad? Millised võivad olla (normaalsed) õigusabikulud sellise case
puhul (järame Viktor Kaasiku jt kõrvale, eksju)
>> Millised on võiduvõimalused?
>
> Hea küsimus. Sina pead tõestama, et auto seal pole olnud.
Miks just mina?
Parimat,
A
Toomas Soome
>
> Äärmiselt ebaaaus tundub mulle see, et MINA pean tõestama, et mind (autot)
> seal polnud - tegelikult peaks seda ju tegema viivistasu otsuse väljastaja
> ja oluliselt paremate tõendusmaterjalidega, kui ta seda praegu teinud on -
> iseäranis praeguste digifotograafiliste võimaluste puhul - ok, on küll
> võltsitav, kuid suurusjärgu võrra keerulisem...
>
> Kas ma ikka pean tõestama, et mind seal polnud? Olen kuulnud, et kunagi oli
> auto, millele trahvi tehti, sel ajal hoopis Soomes ja ka sel puhul oli
> äärmiselt keeeruline trahvi tühistada või ei suudetudki?
>
> Majanduslikult oleks ilmselt mõistlikum trahv ära maksta ja asi unustada,
> kuid minu õiglustunne on hirmsa hoobi saanud ja tekkis tahtmine veidi
> maailma parandada...
>
seda saab kenasti teha kui valetrahvide eest peaks faik piisava hunniku
nutsu sinu heaks välja käima. mõned sellised kompensatsioonid, ja küll
nad midagi välja mõtlevad....
toomas
--
MOPHOBIA:
Fear of being verbally abused by a Mississippian.
Mart
> Kuna olen kohtus käinud vaid korra kannatuna - siis paluks veidi
> taustainfot - kas näiteks tuleb maksta riigilõivu või millised kulud sellega
> kaasnevad? Millised võivad olla (normaalsed) õigusabikulud sellise case
> puhul (järame Viktor Kaasiku jt kõrvale, eksju)
Ma pole jurist, kuid esimese astme kohtus võid ennast ise esindada, osta
poest halduskohtumenetluse seadustik, loe läbi ja tegutse. Võid osta ka
digitaalsel kujul oleva dokumentide kogu, sealt saad hagi näidise,
mugandad selle sobivaks ja saadad tähitult kahes eksemplaris ära,
eelnevalt maksad ära riigilõivu (vist alla 100.-), lisad selle kviitungi
koopia hagile juurde.
Võid palgata ka juristi. Tavaliselt neil taks umbes 1000.- tund, ehk
arvesta ise kas tasub ära.
> Miks just mina?
Sest sina ju haged. Kõik põhineb tõenditel. Nemad tõendavad, et sinu
auto oli seal, kuna neil on tõend trahviotsuse näol olemas. Sina pead
nende tõendi vaidlustama. Kuno teises listis toob välja, et see
trahviotsue värk on Tallinna lina poolt ebaseaduslik, seda sa väita ei
saa, saad vaid taotleda menetlusse Tallinna linna kaastata ja äkki
kohtunik teebki vastava määruse.
--
Mart
Lauri Lihtmaa
"Toomas Soome" <Toomas...@microlink.ee> wrote in message
news:42145c6b$1...@news.infonet.ee...
>> Majanduslikult oleks ilmselt mõistlikum trahv ära maksta ja asi unustada,
>> kuid minu õiglustunne on hirmsa hoobi saanud ja tekkis tahtmine veidi
>> maailma parandada...
>seda saab kenasti teha kui valetrahvide eest peaks faik piisava hunniku
>nutsu sinu heaks välja käima. mõned sellised kompensatsioonid, ja küll
>nad midagi välja mõtlevad....
miks peaks falk hunniku pappi välja käima?
ehk millise tõendatud kahju eest raha nõutakse?
L
Toomas Soome
miks? kui falk genereerib võltsitud viivisenõude ja see võltsing saab
tõestatud, siis on 1. falk tegelenud võltsimisega 2. on ära raisatud
hunnik minu aega ja raha. punkt 1 teema on oletatavasti riigi ja falki
vaheline probleem; punkt 2 lahendamiseks tuleb saavutada olukord kus
falk kannab sobiva koguse pappi minu arvele.
ja tulge jah rääkima et ma pole mingit kahju saanud sellest kui mulle
võltsitud arve kaela väänatakse ja kohtutäituritega kiusatakse ja
sunnitakse kohtuuksi kulutama jms.
kui mina eraisikuna genereerin võltsinguid, siis pannakse mind vangi....
toomas
--
Competence, like truth, beauty, and contact lenses,
is in the eye of the beholder.
-- Dr. Laurence J. Peter
Martin P. Rinne
"Toomas Soome" <Toomas...@microlink.ee> kirjutas sõnumis news:
42146ab7$1...@news.infonet.ee...
>miks? kui falk genereerib võltsitud viivisenõude ja see võltsing saab
>tõestatud, siis on 1. falk tegelenud võltsimisega 2. on ära raisatud hunnik
>minu aega ja raha. punkt 1 teema on oletatavasti riigi ja falki
Nonoh. Esiteks pole siin ju võltsimisest juttugi, tegemist on ehtsa
viivisenõudega, sa lihtsalt arvad, et selle koostamise alus on ekslik.
Kuidas peaks falck saama võltsida iseenda poolt ametlikult esitatavaid
dokumente. Analoogia: kui firma oma volitatud esindaja isikus annab
kliendile kaupa 1 ühiku aga teeb arve kogemata 2 ühiku peale, ega see seda
veel võltsitud arveks ei tee, küll aga on arve sisu vale. Aga võib ka olla,
et arve on ise õige ja hoopis 1 ühik kaupa tuleb veel välja anda.
Teiseks ei teki sulle selle nõude saamisest iseenesest mingeid raha- ega
ajakulusid. Kulud tekivad alles sellest, et nõude saamise järel sa rabelema
hakkad, endale juriste tellid ja ringi jooksed. Oluline on tähele panna, et
kõik kulud on põhjustatud su enda vabatahtlikust tegutsemisest ja sa saaks
neid kergesti vältida. Analoogia: kui sa näiteks põhjendatud maksenõudest
(tõesti parkisid valesti) satud nii masendusse, et lähed ostad poest liitri
viskit ja jood selle ära, kas sa siis esitad falckile sulle põhjustatud
kulude (pudel viskit johnny walker black label, 1l) peale arve? See viimane
on muide huvitav konstruktsioon. Kui tuleb nõue näiteks 1000 krooni peale,
siis maksad selle ilusti ära, pangaväljavõtte aga paned kaasa kirjale,
milles sa väidad, et falck on sulle 1000 krooni tõestatud kahju tekitanud ja
peab selle hüvitama. Mine proovi kätt:)
Minu meelest on meie parkimiskorraldus küll täiesti persest, aga ega nii ka
ikka ei maksa nende vastu võidelda, et ise lolliks jääd.
Lauri Lihtmaa
news:42146f22$1...@news.infonet.ee...
>
> "Toomas Soome" <Toomas...@microlink.ee> kirjutas sõnumis news:
> 42146ab7$1...@news.infonet.ee...
>
> >miks? kui falk genereerib võltsitud viivisenõude ja see võltsing saab
> >tõestatud, siis on 1. falk tegelenud võltsimisega 2. on ära raisatud
hunnik
> >minu aega ja raha. punkt 1 teema on oletatavasti riigi ja falki
>
> Nonoh. Esiteks pole siin ju võltsimisest juttugi, tegemist on ehtsa
> viivisenõudega, sa lihtsalt arvad, et selle koostamise alus on ekslik.
Lisaks! Õiguslik suhe tekib kodanikul kohaliku omavalitsusega,
mitte falgiga, sest seaduse järgi korraldab parkimist KOV,
kellel on õigus volitada kolmandat isikut parkimisnõuded
kontrollima ja viivistasu otsuseid vastu võtma.
Kui ametiisik (falki kontrolör) on eksinud otsuse tegemisel,
tuleb vaidlustada otsus KOVis või (kui ei õnnestu siis) kohtus.
mingeid tõestatud kahjusid sul ei ole seoses eksliku otsuse
saamisega. seega null!!! Nagu martin ütles, kulud tekivad
vaidlustamise protsessi läbi viies. Need kulud võib muidugi
proovida sisse nõuda. Kuid, kuna need kulud peavad olema
mõistlikud (helikopteri rent transpordiks ei lähe mitte), siis
reaalsed kulud on sul telefoni arve ja kirjaümbrik näiteks.
Kohus ei pruugi pidada vajalikuks ka ülikalli advokaadi kulusid.
Kuna tegelikult tuleb viivis enne tasuda ja seejärel vaidlustada, siis
point kahjutasuks tekib teoreetiliselt, juhul, kui sul jäi viivistasu
maksmise tõttu (raha läks arvelt) pooleli eelnevalt kokkulepitud
kasulik tehing. Seega kellegi eksimuse tõttu jäi sinul tulu saamata!
Või said sa lisaks ka kahju, et kokkuleppest kinni ei pidanud.
Ja kui volitatud parkimiskorraldaja tahtlikult eksib, siis kahjutasu saab
nõuda hoopis KOV, kuna üks osapool on rikkunud lepingu tingimusi.
Sina saad vaid otsuse tühistamise.
lauri
Margus Värton
> Minu meelest on meie parkimiskorraldus küll täiesti persest, aga ega nii ka
> ikka ei maksa nende vastu võidelda, et ise lolliks jääd.
Ma olen vahel mediteerinud selle kallal, kas ei saaks
parkimis-viivistasude vastu võidelda samuti mõõteseaduse alusel? Ei mina
usu, et Falcki kellad taadeldud on ;).
- M -
Anti Loop
> 42146ab7$1...@news.infonet.ee...
>
>
>>miks? kui falk genereerib võltsitud viivisenõude ja see võltsing saab
>>tõestatud, siis on 1. falk tegelenud võltsimisega 2. on ära raisatud
>>hunnik minu aega ja raha. punkt 1 teema on oletatavasti riigi ja falki
>
> Nonoh. Esiteks pole siin ju võltsimisest juttugi, tegemist on ehtsa
> viivisenõudega, sa lihtsalt arvad, et selle koostamise alus on ekslik.
> Kuidas peaks falck saama võltsida iseenda poolt ametlikult esitatavaid
Mitte Falck ei võltsi, vaid Falcki töötaja.
> dokumente. Analoogia: kui firma oma volitatud esindaja isikus annab
> kliendile kaupa 1 ühiku aga teeb arve kogemata 2 ühiku peale, ega see seda
> veel võltsitud arveks ei tee, küll aga on arve sisu vale. Aga võib ka
> olla, et arve on ise õige ja hoopis 1 ühik kaupa tuleb veel välja anda.
Analoogia on ebatäpne - Õige oleks, et firma volitatud töötaja võtab endale
(või ämmale või sõbrale vms.) 1 ühiku ja arve teeb sulle. Kuna Sul pole arve
olemasolust aimugi, siis sa seda ei maksa, seega müüakse nõue inkassosse ja
see annab asja kohtusse, kes langetab tagaselja otsuse ja annab
kohtutäiturile täideviimiseks. nii kaugel oleme hetkel. Järgmine samm on
varade arestimine.
> Teiseks ei teki sulle selle nõude saamisest iseenesest mingeid raha- ega
> ajakulusid. Kulud tekivad alles sellest, et nõude saamise järel sa
> rabelema hakkad, endale juriste tellid ja ringi jooksed. Oluline on tähele
> panna, et kõik kulud on põhjustatud su enda vabatahtlikust tegutsemisest
> ja sa saaks
odott, kui ma kiirelt midagi ette ei võta, siis on ette näidata üsna
reaalsed kulud: 480.- parkimistrahv, 295.- kohtutäituri kulud + must plekk
minu mainel (sundtäitmisele määratud nõue) - või need pole kulud? Siit edasi
võib fantaseerida teemadel raskendatud laenusaamine jms. kaudsetest
kahjudest. Aga seda ei võtaks hetkel isegi teemaks teemaks.
Parimat,
A
Anti Loop
> Kuna tegelikult tuleb viivis enne tasuda ja seejärel vaidlustada, siis
> point kahjutasuks tekib teoreetiliselt, juhul, kui sul jäi viivistasu
> maksmise tõttu (raha läks arvelt) pooleli eelnevalt kokkulepitud
> kasulik tehing. Seega kellegi eksimuse tõttu jäi sinul tulu saamata!
> Või said sa lisaks ka kahju, et kokkuleppest kinni ei pidanud.
Saamata tulusid ei saa vist kuludeks kanda, kui ma õieti olen aru saanud. Ja
see pole ka eesmärk. Eesmärgiks on saada nõue ja kohtutäitur mõistlike
kuludega kaela pealt ära (= max 2x nõue e. räägime siin ca 2000.- otsestest
kuludest, oma aega võin ka selle hüvanguks veidi ohverdada...)
> Ja kui volitatud parkimiskorraldaja tahtlikult eksib, siis kahjutasu saab
> nõuda hoopis KOV, kuna üks osapool on rikkunud lepingu tingimusi.
> Sina saad vaid otsuse tühistamise.
E. siis poleks pidanud mitte falckis vaidlustama, vaid kommunaalametis?
a
Lauri Lihtmaa
> Eesmärgiks on saada nõue ja kohtutäitur mõistlike
> kuludega kaela pealt ära (= max 2x nõue e. räägime siin ca 2000.-
otsestest
> kuludest, oma aega võin ka selle hüvanguks veidi ohverdada...)
Seega ega muud üle jää kui leida tunnistaja, kes kinnitab, et sinu auto asus
hetkel,
mil trahv välja kirjutati, mujal! Koostad vaide LV'le viidates kohtutäituri
kirjale
Väidad, et pole otsust kätte saanud ega näinud ja auto ei olnud nimetatud
ajal
nimetatud kohas ja lisad, et sul on tunnistaja. Siis jääd vastust ootama.
> E. siis poleks pidanud mitte falckis vaidlustama, vaid kommunaalametis?
Sina ja mina ei pea teadma mis igasugused ametid linnavalitsuses (LV) on.
Seega tähtkiri vaidega LV aadressil. Kui aga sul juba Falgiga räägitud on,
siis ega mingit mõistlikku nahka ei saa vist - sest falk ajab oma jonni ka
LV'le.
Reaalselt juhtub nii. Sinu vaie vaadatakse LV's läbi ja alustatakse
menetlust,
mille käigus LV pöördub falgi poole päringuga juhtumi osas, (kutsub kokku
koosoleku, kuhu ka sind kutsutakse selgitusi andma) ning peale seda teeb
otsuse, kas vaie rahuldada või mitte. Kui sulle otsus ei meeldi kaebad
kohtusse.
Kui ka sealt õigust ei saa, maksad ära või kaebad järgmise astme kohtule.
(Võimalus on ka kohe kohtu kaudu vaidlustada)
Viivistasu otsuse peal on ka kenasti selgitatud, kuidas tuleb käituda ja
millised
su õigused on. Otsuse vaidlustamiseks oli ka mingi aeg ette nähtud. Kui
pikk,
alates millisest hetkest ja mida see õiguslikult tähendab, ei tea.
Muide, sa pole veel väitnud, et otsuse koopiat sulle saadetud ei ole! Kui
pole
saanud, siis, huvitav, millisele aadressile koopia saadeti.
L
Paavo Sild
<mar...@delfi.ee> wrote:
>
>"Toomas Soome" <Toomas...@microlink.ee> kirjutas sõnumis news:
>42146ab7$1...@news.infonet.ee...
>
>
>>miks? kui falk genereerib võltsitud viivisenõude ja see võltsing saab
>>tõestatud, siis on 1. falk tegelenud võltsimisega 2. on ära raisatud hunnik
>>minu aega ja raha. punkt 1 teema on oletatavasti riigi ja falki
>
>Nonoh. Esiteks pole siin ju võltsimisest juttugi, tegemist on ehtsa
>viivisenõudega, sa lihtsalt arvad, et selle koostamise alus on ekslik.
[]
>Minu meelest on meie parkimiskorraldus küll täiesti persest, aga ega nii ka
>ikka ei maksa nende vastu võidelda, et ise lolliks jääd.
Te vist rääkisite üksteisest mööda!
Ma saan aru, et Toomas arvas, et kui oleks olemas reaalsed KOV
poolsed lepingulised sanktsioonid Falkile selliste "väikesest solvunud
ametnikust" tekkivate juhtumiste puhuks, siis tegeleks firma selle
riski maandamisega. Parimal juhul siis oleks kontrolörile eksimuste
eest valus rahaline laks palgast kiinipidamise näol, mis vähendaks
huvi sedasorti "keeramise" vastu.
Hetkel tõenäoliselt sellised sanktsioone pole ja kontrolörid
sisuliselt karistamatud. Miks muidu neid mobiilparkimis nii tihti
tühistatakse.
Oleks ameerikas, siis saaks kokku class-action suite...
rgds,
Paavo Sild
(NB! from address before @ is ROT13 encoded)
Paavo Sild
>Majanduslikult oleks ilmselt mõistlikum trahv ära maksta ja asi unustada,
>kuid minu õiglustunne on hirmsa hoobi saanud ja tekkis tahtmine veidi
>maailma parandada...
Ilmselt küll. Kätte võid maksta sellega, et algatad allkirjade
kogumise, et vastavat parkimiskorraldust täiendataks nõudega, et iga
viivisnõude kohta peab olema võimalik saada digipilt.
Digiaparaadid on nii odavad, et kulud pole argument.
Või siis hoopis ühined:
http://rahvaalgatus.zzz.ee/pages/meedia.php
Jüri
eemal? kas see ei võiks sobida?
Pole asjatundja.
J.
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> kirjutas sõnumis news:
42145...@news.estpak.ee...
Kalvi Teldre
Alustadki linnavalitsusest parkimistrahvi alusdokumentide (fotod,
kontrolöri parkimistrahvi kviitungi koopia jne.) küsimisega. Kõigepealt
tee telefoni ja kohalkäimise teel, kui saadetakse pe..sse Nagu enne
öeldi, tähtkiri LV aadressile. Nende alusdokumentide koopiad on sul
õigus igal juhul saada.
Kohtu versiooni jaoks juristi ei soovita võtta, sest esiteks maksavad
nad palju, teiseks teevad nad lepingu nii, et saavad alati raha sinult
kätte (nii võidu kui kaotuse korral), kolmandaks - nende küsitud raha
hulk ei sõltu sinu võiduvõimalustest ja seega on neil kama, kas sa
võidad või kaotad. Pärast laiutab käsi. Neljandaks, eelkõige on sul
endal vaja teada kuidas tuleb seadustest aru saada ja neid mõista ning
mida öelda ja kuidas kirju kirjutada.
Kindlasti soovitan vaadata netis olevaid kohtulahendeid - madalama astme
kohtulahendite juurde sai kuidagi kohtu enda koduka kaudu,
riigikohtulahendid leiad suht lihtsalt. Loomulikult saab
kohtulahenditega tutvuda ka kohtu enda juures otseselt aga nad
süstematiseeritud teenust ei paku, seega uuri järgi kuidas saad teada
just sinu valdkonna kohtulahenditest.
Kalvi
Viljar
kordi rohkem, kui trahvisumma
kui moraalne rahuldus seds väärt on, siis pöördu mõnda õigus- või
advokaadibüroosse, 1000-2000 kr h
vaata ka http://rahvaalgatus.zzz.ee/pages/front.php
võid otsida ka lahendeid kola.just.ee väärteoasjadest
kui õigesti mäletan, siis üks tõendas nii ära, et oli trahvi tegemise ajal
notaris koos teise inimesega ja ... sobis
Viljar
"Jüri" <jyril...@hot.ee> wrote in message
news:cv2vnm$ls6$1...@kadri.ut.ee...
Marko Sakkos
> isegi, kui näha roppu vaeva tõendamisega, siis asi läheb maksma kümneid
> kordi rohkem, kui trahvisumma
Tjah, kui nii mõelda, siis võibki üks teatav firma niimoodi raha teenima
jäädagi, pole kontrölöre palgata vajagi, piisab ARK'i andmebaasist,
võtame aga järjest, kribame otsuseid ja läkitame teele, keegi niguinii
protestida ei viitsi või ei pea mõttekaks, lihtsam on vaikselt nohisedes
ära maksta. Minumeelest on tegemist väga hästi organiseeritud
obrokikorjamisega, ilma et sellest eriti suurt kisa tõuseks kuna
üksikisikul praktiliselt puuduvad võimalused draakoniga võidelda. Seda
kinnitab üsna ilmekalt ka asjassepuutuvate ametnike ülbus.
Markos
Maidu Uusen
nõuda ei tohi? On nagu kusagilt meelde jäänud. Ehk siis 12 kroonise
tunnitasu maksmata jätmisel ei tohiks olla alust nõuda 460 kr viivist.
Parandaga mind, juuras rohkem kodus olevad inimesed.
Maidu
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
news:42144d08$1...@news.estpak.ee...
Anti Loop
news:42151329$1...@news.estpak.ee...
Täpselt selline mulje on ka mul jäänud - ja enda kaitsmisvõimalus puudub
(pole majanduslikult põhjendatud) - kes küll suudaks seda murda?
Õiguskantsler?
Ma olen nõus maksma parkimise eest ja ka trahvi, kui ma olen süüdi, kuid
sellist lambinõuet ei tahaks nagu hakata maksma...
Nad võiksid ju SELLISE raha eest natuke vaeva näha ja rikkumist ka tõendada?
Digipilt oleks mu meelest juba suur samm edasi...
A
Meelis K
> Ma olen vahel mediteerinud selle kallal, kas ei saaks
> parkimis-viivistasude vastu võidelda samuti mõõteseaduse alusel? Ei mina
> usu, et Falcki kellad taadeldud on ;).
Üldise Falckile keeramisena oleks asjal ilmselt jumet aga konkreetses
juhtumis vist mitte.
Mart
> Tjah, kui nii mõelda, siis võibki üks teatav firma niimoodi raha teenima
> jäädagi, pole kontrölöre palgata vajagi, piisab ARK'i andmebaasist,
> võtame aga järjest, kribame otsuseid ja läkitame teele, keegi niguinii
> protestida ei viitsi või ei pea mõttekaks, lihtsam on vaikselt nohisedes
> ära maksta. Minumeelest on tegemist väga hästi organiseeritud
> obrokikorjamisega, ilma et sellest eriti suurt kisa tõuseks kuna
> üksikisikul praktiliselt puuduvad võimalused draakoniga võidelda. Seda
> kinnitab üsna ilmekalt ka asjassepuutuvate ametnike ülbus.
Said ka lõpuks pihta. Kõik sideoperaatorid teevad sama, ehk lisavad
juurde, keegi niiehknaa ei viitsi vaidlustada.
--
Mart
Anti Loop
> eemal? kas see ei võiks sobida?
>
> Pole asjatundja.
>
Ilmselt apelleerivad sellele, et neil pohh, kus mina sel ajal olin, tähtis
on see, et auto oli nende arvates sel hetkel seal.
A
Meelis Kuris
"Mart" <a...@me.if.needed> wrote in message
> Marko Sakkos wrote:
....
>> ära maksta. Minumeelest on tegemist väga hästi organiseeritud
>> obrokikorjamisega, ilma et sellest eriti suurt kisa tõuseks kuna
>> üksikisikul praktiliselt puuduvad võimalused draakoniga võidelda. Seda
>> kinnitab üsna ilmekalt ka asjassepuutuvate ametnike ülbus.
>
> Said ka lõpuks pihta. Kõik sideoperaatorid teevad sama, ehk lisavad
> juurde, keegi niiehknaa ei viitsi vaidlustada.
kohal, et ma oleks ilmselt seda märganud kui keegi tõesti arvetele
regulaarselt
midagi juurde lisaks.
Ainus variant, et küsitakse raha millegi eest mille eest ei peaks raha
küsima,
on olukord, kus klient küll tegi midagi mis maksab aga tehnilistel põhjustel
see ei õnnestunud. Vot sellisel juhul on võimalik, et raha võetakse maha
ikkagi.
Aga reegline üritatakse kõik süsteemid ikkagi nii teha et raha ainult siis
võetakse
kui tegevus on edukalt läinud.
Vahel esinev variant on veel see et mingid asjad jõuavad arvele hiljem ja
siis
võib selline mulje kliendil tekkida et miks see arve nii suur on, nii palju
ta küll ei rääkinud.
Variant et mõne kliendi tegevus satub mõne teise kliendi arvele
on teoreetiliselt ka võimalik aga praktikas üliharva juhtuv. Seda on ka
väga lihtne vaidlustada ja tõde järgi uurida.
Ei usu mingil juhul et ka teised operaatorid niimoodi petaksid. Sest siin on
2 varianti:
- selline petmine on organisatsiooni tasemel. No seda varianti ei usu
seepärast
et nii suure firma puhul leidub ikka kas mõni aus inimene kes vastu hakkab
või mõni kes seda infot välja lekitab.
- sellist petmist teeb üks inimene kelle ametkoht on just vastav. Miks? Mis
kasu
tema sellest saab? Ainult siis, kui sellise inseneri töökoha peal töötaja
oleks
ühtlasi firma suuraktsionär. Minuarust mitte eriti usutav versioon. Ja
sellist asja
oleks saaksid teha ainult paar kindlat töötajat ja ka nende puhul ei suuda
nad iialgi
jälgi peita et nad seda teinud on kui keegi kahtlustama hakkab.
Meelis
priitP
> Ei suuda siinkohal vait olla. Nimelt töötan ühe operaatori jaoks ja sellisel
> kohal, et ma oleks ilmselt seda märganud kui keegi tõesti arvetele
> regulaarselt
> midagi juurde lisaks.
Võib-olla tõesti. Millise täpsusega kõne pikkust mõõdate? Ümardamise
valem
on milline? Eraldi paluks kõne pikkuse ümardamise valemi ja arvetele
summade
ümmardamise valemid - kas kõik arvele minevad summad lähevad
komakohtadega ja
alles total on ümardamine 5 sendi täpsusega. Mitme komakohaga on arvele
minevad üksikread? Kui kahe siis miks ja kui kahe siis paluks ümardamise
valemit.
alguseks sedasi :-)
Priit
Meelis Kuris
"priitP" <pub...@conversation.only> wrote in message
news:4215FB...@conversation.only...
Näedsa, saangi vaielda, ma juba kartsin et keegi ei võtagi teemat üles...
:-)
Ma ei hakka neid detaile välja otsima, pole päris minu rida ka need
valemid ja minuarust pole minu väiteid arvestades olulised.
Ma ei väitnud, et kunagi pole ühtegi viga arvelduses. Vastupidi,
ma isegi selgitasin et võib isegi juhtuda, et viga on vahel kliendi kahjuks.
(Viimast kindlasti harvemini kui kliendi kasuks sest on ju
loomulik et töötluse käigus läheb infot tihemini kaduma kui
tekib millegipärast lihtsalt juurde)
Ma väitsin:
1) Tahtlikult regulaarselt midagi klientide arvele ei lisata.
2) Seda ma küll ei väitnud otseselt eelmises kirjas
aga väidan nüüd: Lihtsalt täiesti mitte millestki ei teki
ükski sündmus ka kliendi arvele juurde, kui mingi sündmus
on arvel, on sellel alati mingi alus, kõige sitemal juhul siis
mõne teise kliendi tegevus aga enamasti ikkagi sellesama
kliendi tegevus.
Ah, paneme siis ühe väite siia veel kui juba lahmimiseks läks :-)
3) Vead arvelduses toovad operaatorile igal juhul kõvasti rohkem
kahju kui kasu.
Tegelikult, ma nüüd lugesin su teksti veel korra läbi ja jäin
mõtlema et see ümardamise värk kuulub nagu teemasse küll -
äkki on operaator teinud tahtlikult ümardamisvalemi kliendi kahjuks?
Aga selle peale meenub üks tuttav kes vaidlustas ühe arve ühe
(ette tellitud) teenuse eest sellepärast, et ootamatult selgus, et tal
ikkagi pole vaja seda teenust. Vaidlustas selle põhjendusega,
et arvel oli kliendi kahjuks ümardatud. Moblaoperaatoritel
on niivõrd palju kliente, et kindlasti leiduks nende seas üksjagu
samasuguseid kui see ümardamine vale oleks. Ja seetõttu
väidan ma üsna kindlalt, ilma et viitsiksin seda valemit välja
otsida, et see ümardamine on kas 100% seaduse järgi
või natuke klientide kasuks.
Meelis
priitP
>
> Tegelikult, ma nüüd lugesin su teksti veel korra läbi ja jäin
> mõtlema et see ümardamise värk kuulub nagu teemasse küll -
> äkki on operaator teinud tahtlikult ümardamisvalemi kliendi kahjuks?
No ei tea. Üks operaator mäletamist mööda arveldab ühe kõnekaardiga
mingi 20sek'i kaupa, ümardab muidugi üles :-)
Nüüd ümarda need kõik ziljon kõnepikkust eraldi üles ja siis liida
kokku, selmet enne kokku liita ja siis ümardada. Kes see nii loll on?
> Ja seetõttu
> väidan ma üsna kindlalt, ilma et viitsiksin seda valemit välja
> otsida, et see ümardamine on kas 100% seaduse järgi
> või natuke klientide kasuks.
Mina sinu asemel ei väidaks. Ma tahan näha seda operaatorit kes
kõne pikkust alla ümardab....
Priit
Paavo Sild
wrote:
>Ei suuda siinkohal vait olla. Nimelt töötan ühe operaatori jaoks ja sellisel
>kohal, et ma oleks ilmselt seda märganud kui keegi tõesti arvetele
>regulaarselt
>midagi juurde lisaks.
>Ainus variant, et küsitakse raha millegi eest mille eest ei peaks raha
>küsima,
>on olukord, kus klient küll tegi midagi mis maksab aga tehnilistel põhjustel
>see ei õnnestunud. Vot sellisel juhul on võimalik, et raha võetakse maha
>ikkagi.
Sul on täiesti õigus!
Võtame lihtsa näite - kõnealustustasu ja telefonikõned pikkusega 1sek.
Alguses ei läinud alla n sekundit kõned arvesse (loogiline ju -
inimesed eksivad numbri valikul), hiljem seda muudeti. Praegu maksab
nii mõnigi inimene mitte niiväga pisikesi kõnealustustasusi kõnede
eest, mis tegelikult (selle inimese jaoks) ei tomunud. Jah, ma tean -
klient on ise süüdi, et liiga hilja taipab kõnet katkestada. Aga
pensionär ei tea call setup messidest ju tuhkagi! Oleks
kõnealustustasu 100EEK ja minutitasu 0.0001EEK, siis ületaks need
jamad klientide valuläve ja me kuuleks samalaadseid kurtmisi alusetute
arvete kohta.
Võtame teise näite - SMSide saatmine. Operaator väidab, et best effort
teenus ja maksustab neid sõnumeid, mis teele pannakse, mitte neid
sõnumeid, mis kindlat kohale jõuavad. Kliendil jällegi pole praktikas
mingeid võimalusi oma arvel olevat hulke vaidlustada või kontrollida.
Kas me sellest ka räägime, mis kliendi arvele läheb siis, kui B-kanali
püstiajamisel viga tekib ja klient vaikust kuuleb? Kui see toimub üle
mitme operaatorite võrkude?
Sellest on nüüd juba palju aega möödas aga mäletan seda küll, kui ühe
jaama küljes oli 2 eri operaatorite trakti. Ühel traktil olid
operaatori poolt arvutatud sekundid suuremad PBXi poolt arvutatust ja
teisel traktil oli vastupidi. Erinevused kuust-kuuse "hüplesid", kuid
operaatorid selgelt eristusid - üks oli natuke "ahnem" :) Tõe huvides
ütleks, et erinevus oli siiski marginaalne ja kvalifitseerus pigem
mõõtmisveaks. Tulenes see erinevus operaatori poolt kasutatud
erinevast riistvarast ja softist.
Paavo@kah_ei_suutnud_vaiki_olla
Tõnu Sergo
> Kas viivisele ei ole VÕS-is määratud mingi piir, millest suuremat viivist
> nõuda ei tohi? On nagu kusagilt meelde jäänud. Ehk siis 12 kroonise
> tunnitasu maksmata jätmisel ei tohiks olla alust nõuda 460 kr viivist.
> Parandaga mind, juuras rohkem kodus olevad inimesed.
>
12EEK võlgu jääd, siis koos viivistega ei tohi summa olla suurem kui 24EEK
aga enam seda ei ole. Ainuke, millele võib üritada apelleerida on:
§ 162. Leppetrahvi vähendamine
(1) Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
Kui tasu oli 12EEK ja selle maksmata jätmise eest 460EEK viivist küsitakse, siis talupojaloogika järgi
nagu oleks viivis "ebamõistlikult suur" aga kohtul võib selle koha pealt teistsugune arvamus olla;)
Tõenäoliselt võib veel kinni hakata sellest, et peab olema fikseeritud algse kohustuse suurus,
viivise % vms. aga hetkel ei viitsi VÕSi põhjalikult läbi lappama hakata.
Kuno Talimaa
"Tõnu Sergo" <napoleonATautoidpunktee> kirjutas sõnumis
news:42160ff4$0$175$bb62...@diablo.uninet.ee...
> Tõenäoliselt võib veel kinni hakata sellest, et peab olema fikseeritud algse
> kohustuse suurus,
> viivise % vms. aga hetkel ei viitsi VÕSi põhjalikult läbi lappama hakata.
Kui tegu on eraisiku autoga, siis tuleks tarbijat puudutavd punktid hoolikalt
üle vaadata. Kui mu mälu ei peta, siis tarbijat ei tohi ülemõistuse suure
viivisega ahistada. Ctrl+F ja "viivis" abix.
kt
Viljar
igatahes soovitan paraleelselt märgukiri õiguskantslerile teha. Mida rohkem
sellele tähelepanu viidatakse, seda suurem tõenöosus on tulemust näha.
Sõber parkis nädal tagasi kesklinnas mobiiliga, kuid kuna märke ei näinud,
pani ekslikult südalinna tsoonis kesklinn ja ... poole tunni pärast oli
litakas käes. vaidlustas + tegi õiguskantslerile kirja, kuid hetkel tulemust
ei tea.
Ise arvan, et see nö kohalik maks on ikka ropult proportsioonist väljas. St
näiteks pollar võib teatud juhul vaid hoiatusega piirduda, piletikontroll
võib trahvisummat vähendada, jne kuid ... kas pargid ekslikult valesti või
teadlikult 24h raha maksmata, ikka on nö maks sama, st 460 kr.
Viljar
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
news:42161bb9$1...@news.estpak.ee...
Mart
> Ja seetõttu
> väidan ma üsna kindlalt, ilma et viitsiksin seda valemit välja
> otsida, et see ümardamine on kas 100% seaduse järgi
> või natuke klientide kasuks.
Olen paar korda püüdnud kõneristuse järgi kokku arvutada tegelikku
seisu. See ei klappinud. Operaatori selgitused olid udused. Ametlikku
vastus (loe valemit) ei saanudki. Jutt läks sinna kanti, et kui ei
meeldi, siis ära kasuta. Põhiliselt on vead sees ajalistes teenustes.
Vist oli nii, et kui soodusaeg algas 20.00 ja kõne kestis 19.58-20.45,
siis kogu kõne oli täishinnaga, st kõne keskel tariif ei muutnud.
Kusjuures nüüd kindlasti sõimad täiega aga teatud kõneeristusi uurides
on mul tunne, et operaatoril on mingi soft mis järeldades, et kui
kasutaja A ja kasutaja B helistavad suht palju omavahel, neile mõlemale
kõneaega tiba otsa keevitab. Risk on olematu, enamus ei võta
kõneeristust ja kui ka võtab, siis öeldakse, et sorry, juhtub.
--
Mart
Marko Sakkos
> paraku pole tegemist trahvi ega viivisega, vaid kohaliku maksuga!!!
> igatahes soovitan paraleelselt märgukiri õiguskantslerile teha. Mida rohkem
> sellele tähelepanu viidatakse, seda suurem tõenöosus on tulemust näha.
>
> Sõber parkis nädal tagasi kesklinnas mobiiliga, kuid kuna märke ei näinud,
> pani ekslikult südalinna tsoonis kesklinn ja ... poole tunni pärast oli
> litakas käes. vaidlustas + tegi õiguskantslerile kirja, kuid hetkel tulemust
> ei tea.
Sama siin, märke polnud, ja parkisin nn piiri peal, autos oli vaid
prinditud falki kaart:
http://www.falck.ee/failid/parkimiskaartveeluuem1.jpg millelt huvitava
asjaoluna selgub, et piiritsooni tänavates jookseb joon kuritegelikult
keset tänavat, jaotades tänava pooleks, justkui kehtiks ühel pool
tänavat üks ja teisel pool teine tariif, paraku huiat, see sinisilmsus
läks mulle maksma 460 kulli. Linnavalitsuse lehel olev kaart näitab aga
nn õiget pilti, ehk mille järgi kontrolörid juhindusid. Kõne
kommunaalametisse tõestas ametnike ülbust ja ükskõiksust, ainuke mida ma
teada sain, on see, et ise olen loll ja ise olen süüdi, ning pöördugu
kohtusse kui midagi ei meeldi. Kõne falcki oli üle ootuste meeldivam,
operaator oli mures osavõtlikum ja soovitas kindlasti vaidlustada, et
selliseid juhtumeid pidi olema väga palju ja enamus rahuldatakse.
Markos
Tõnu Sergo
> Kusjuures nüüd kindlasti sõimad täiega aga teatud kõneeristusi uurides
> on mul tunne, et operaatoril on mingi soft mis järeldades, et kui
> kasutaja A ja kasutaja B helistavad suht palju omavahel, neile mõlemale
> kõneaega tiba otsa keevitab. Risk on olematu, enamus ei võta
> kõneeristust ja kui ka võtab, siis öeldakse, et sorry, juhtub.
>
Täielik paranoia on muidugi täielik teadvelolek[1] aga mõnel asutusel on
oma keskjaam ja need oleks ammu kisa tõstnud kui keskjaama logid ja
arve/kõneeristus oluliselt erinevad;)
Btw, kuidas see teema otseselt või kaudselt autodega seotud on?
[1] - ei ole iroonia, tegelikult arvan ise samuti
Tõnu Sergo
> paraku pole tegemist trahvi ega viivisega, vaid kohaliku maksuga!!!
Kohalik maks on see niikaua kui selle korralikult ära maksad. Kui maksmata
jätad, siis nõutakse juba viivist(rahvi), mis peaks alluma VÕS-le.
P.Bergmann
>
> Sõber parkis nädal tagasi kesklinnas mobiiliga, kuid kuna märke ei näinud,
> pani ekslikult südalinna tsoonis kesklinn ja ...
Kolmapäeval käisin, tahtsin Rävala pst kanti auto veidiks jätta, aga
tekkis kahtlus, millisel kujul "südalinna" sms-s aktsepteeritakse - kas
u ja y kõlbavad ü-d asendama. Õnneks oli Sakala parkla minusugustele
maalt ja hobusega meestele veel alles.
--
Peep
Meelis Kuris
"priitP" <pub...@conversation.only> wrote in message
...
>> Ja seetõttu
>> väidan ma üsna kindlalt, ilma et viitsiksin seda valemit välja
>> otsida, et see ümardamine on kas 100% seaduse järgi
>> või natuke klientide kasuks.
>
> Mina sinu asemel ei väidaks. Ma tahan näha seda operaatorit kes
> kõne pikkust alla ümardab....
see ümardamine ei ole paika pandud, siis ümardatakse kindlasti kliendi
kasuks pretentsioonide vältimiseks. Aga kui lepingus või seaduses on
kirjas kuidas täpselt, siis nii ka tehakse. Ja ma ei väidagi et lepingud
tehakse alati ainult kliendi kasu silmas pidades. Juristid, kes lepinguid
teevad,
on ju teadagi "kurja kehastused" ;-)
Eelkõige on minu väide et üritatakse alati arveldada "õigesti". Kui lepingus
kirjas et üles, siis üles.
Meelis
Ivar Zarans
> Kusjuures nüüd kindlasti sõimad täiega aga teatud kõneeristusi
> uurides on mul tunne, et operaatoril on mingi soft mis järeldades,
> et kui kasutaja A ja kasutaja B helistavad suht palju omavahel,
> neile mõlemale kõneaega tiba otsa keevitab. Risk on olematu, enamus
> ei võta kõneeristust ja kui ka võtab, siis öeldakse, et sorry,
> juhtub.
Uh-oh. Tunnetest on sellises situatsioonis vähe kasu, faktid on need,
mis loevad. Kui Sul on aga sellesisulisi fakte, siis kuulaks suure
huviga - olen kunagi kõnede arveldamisega natuke lähemalt kokku
puutunud.
Kui aga fakte ei ole, siis tuleks Sul oma paranoiale professionaalset
abi otsida. Seda aga paraku siit grupist ei saa :)
--
Ivar
Meelis Kuris
"Mart" <a...@me.if.needed> wrote in message
> Olen paar korda püüdnud kõneristuse järgi kokku arvutada tegelikku
> seisu. See ei klappinud. Operaatori selgitused olid udused. Ametlikku
> vastus (loe valemit) ei saanudki. Jutt läks sinna kanti, et kui ei
> meeldi, siis ära kasuta. Põhiliselt on vead sees ajalistes teenustes.
> Vist oli nii, et kui soodusaeg algas 20.00 ja kõne kestis 19.58-20.45,
> siis kogu kõne oli täishinnaga, st kõne keskel tariif ei muutnud.
See on usutav jah. Sattus loll ja laisk klienditeenindaja. Nende
soodustuste arveldamine võib jah keeruline olla. Aga klienditeenindaja
oleks pidanud ikkagi selle keerulise arvutuse läbi tegema kas on
midagi valesti või ei. Ja kui on valesti, siis ka probleemist mujale
teada andma, et vaadata kas viga on tekkinud ka teiste klientide
arveldamisel. Tunduvalt efektiivsem on kohe esimese kaebuse peale
asi korda teha enne kui suurem mass kliente vea avastab ja kõik
klienditeeninduse liinid ummistab.
Siin võib ka variant olla et keegi teine ikkagi tegi selle arvutuse läbi ja
jõudis
järeldusele et kõik ok aga ei hakanud kogu protsessi klienditeenindajale
seletama, mistõttu tema ei osanud ka sulle edasi seletada.
> Kusjuures nüüd kindlasti sõimad täiega aga teatud kõneeristusi uurides
> on mul tunne, et operaatoril on mingi soft mis järeldades, et kui
> kasutaja A ja kasutaja B helistavad suht palju omavahel, neile mõlemale
> kõneaega tiba otsa keevitab. Risk on olematu, enamus ei võta
> kõneeristust ja kui ka võtab, siis öeldakse, et sorry, juhtub.
Jah, seda päris kindlasti ei usu. Kasvõi lihtsalt sellepärast et ühelgi
töötajal pole motiivi sellist pettust organiseerides riskida.
Kui sul juhtumisi töötab mõni isiklik vihavaenlane operaatori
arveldusosakonnas... no siis teoreetiliselt võimalik. Aga kui ta seda
tegevust jätkab, siis varem või hiljem see kindlasti avastatakse.
Iga-aastase auditi käigus näiteks. Vähemalt minu tööandja juures
on praktiliselt võimatu teha seda ilma jälgi jätmata. No see peab ikka
VÄGA tasemel häkker olema kes seda suudaks.
Meelis
Viljar
tagantjärele tuvastada telefonikõne kellaaeg ja pikkus. kõne tehti
taksofonist panka. kõnede algusaeg oli ET eristusel ja panga infosüsteemis
sama, kõne pikkus üle kuue minuti, kuid ET kõneeristuses oli kõne aeg 27 sek
lühem. kusjuures ei tulnudki välja, millest selline probleem tekkis. keegi
viga ei tunnistanud. mitteametlikult öeldi, et võib olla 99.a. oli
taksofonis rike või kaardi vahetamsie tõttu jäi eristusel kõne pikkus
lühemaks. õnneks või kahjuks kohtuasjas kõne lõpu kellaaeg tähtsust ei
omanud.
Viljar
"Tõnu Sergo" <napoleonATautoidpunktee> wrote in message
news:42167857$0$156$bb62...@diablo.uninet.ee...
P.Bergmann
> teemast kõrvale, kuid hiljuti tekkis ühes kohtuvaidluses olukord, kus tuli
> tagantjärele tuvastada telefonikõne kellaaeg ja pikkus. kõne tehti
> taksofonist panka. kõnede algusaeg oli ET eristusel ja panga infosüsteemis
> sama, kõne pikkus üle kuue minuti, kuid ET kõneeristuses oli kõne aeg 27 sek
> lühem. kusjuures ei tulnudki välja, millest selline probleem tekkis.
Kas keegi seda uuris, et millal "panga infosüsteem" (misasi see siis
konkreetselt oli?) kõne lõppenuks loeb- kas siis, kui A toru hargile
paneb või siis, kui panagatöötaja (B) seda teeb? Võib-olla pangatöötaja
seedis saadud infot enne kui märkas toru hargile panna (või klaverdas
miskit masinasse/kommenteeris kellelegi/tegi märkmeid. Või oligi keiss
selles, et ei kommenteerinud/klaverdanud/tein'd märkmeid?)
--
Peep
Olev Pihl
> teemast kõrvale, kuid hiljuti tekkis ühes kohtuvaidluses olukord, kus tuli
> tagantjärele tuvastada telefonikõne kellaaeg ja pikkus. kõne tehti
> taksofonist panka. kõnede algusaeg oli ET eristusel ja panga infosüsteemis
> sama, kõne pikkus üle kuue minuti, kuid ET kõneeristuses oli kõne aeg 27 sek
> lühem. kusjuures ei tulnudki välja, millest selline probleem tekkis. keegi
> viga ei tunnistanud. mitteametlikult öeldi, et võib olla 99.a. oli
> taksofonis rike või kaardi vahetamsie tõttu jäi eristusel kõne pikkus
> lühemaks. õnneks või kahjuks kohtuasjas kõne lõpu kellaaeg tähtsust ei
> omanud.
Pmtl võib vahe tulla ka sellest (eriti mingi panga infotelefoni vms
puhul), et B-vastust ei saadeta kohe. Helistajale hakkab operaatori
poolt raha tiksuma alates B-vastuse saatmisest, aga kõnekeskustes on asi
vahel progetud selliselt, et B-vastusega pisut venitatakse, kui kõne
järjekorras tiksub. Kõnekeskus ise samas võib kõne pikkust lugeda
sellest hetkest, kui kõne sisse tuli, mitte B-vastusest. ISDN liinide
puhul kaasneb B-vastuse mittesaatmisega paratamatult ka nähtus, et kuni
B-vastust pole saadetud, ei avata ka kõnekanalit ja helistaja kuuleb
kutsetooni. Teateid ja ootemuusikat saab lasta ainult peale üle avatud
kõnekanali, s.t. peale B-vastust.
Aastal 99 võis olla vabalt tegu ka vanema, R2-tüüpi kanaliga, sellel sai
kõnekanali avada B-vastust saatmata, tavaliselt seda ka tehti. Klient
sai järjekorrateate, kuulas rõõmsalt muusikat, aga raha ei tiksunud.
Kõigel oli muidugi piir, vist kuni 3 minutit sai seda teha, siis
hakkasid linnajaamad timeouti saama ja pidi B-vastuse ära saatma.
Selliseid kanaleid on siin-seal veel praegugi kasutusel, kuigi neid
järjest vahetatakse ISDN-i vastu.
tervisi,
-olev-
näeb ka vahel PBXe lähedalt
Viljar
Kõne algab ja lõpeb vestlusega, st mingisugust pausi alguses ega lõpus ei
ole. Pigem võiks pangas olla kõne lühem, sest vaikuse ajal on paus, kuid on
hoopis vastupidi.
Viljar
"Olev Pihl" <ol...@hot.ee> wrote in message
news:42176b8d$1...@news.estpak.ee...
Olev Pihl
> kõne salvestus pangas oli 27 sek pikem, kui ET väljavõtte järgi kõne pikkus.
> Kõne algab ja lõpeb vestlusega, st mingisugust pausi alguses ega lõpus ei
> ole. Pigem võiks pangas olla kõne lühem, sest vaikuse ajal on paus, kuid on
> hoopis vastupidi.
Nu aga kumb siis õige on? Kui kõne salvestatud on (ma saan aru, et on,
kui sa tead, millega ta algas ja lõppes), siis on ju ka tegelik pikkus
teada. Kui ET aeg on sellest lühem, siis ma ei oska midagi arvata :-/
Kui ET aeg on õige ja panga oma pikem, kui tegelik kõne, siis võib olla,
et pank luges ka ootejärjekorras oldud aja kõne sisse, ET mitte.
Misiganes. Lihtsalt tuli selline võimalus pähe.
-olev-
Olev Pihl
Sorry, ei lugenud korralikult... kui _salvestus_ oli pikem ET
väljavõttest, siis on selgelt tegu ET maksustuskalaga.
-olev-
Marko Sakkos
> Maakas nagu olen satun harva Tallinna.
> Kolmapäeval käisin, tahtsin Rävala pst kanti auto veidiks jätta, aga
> tekkis kahtlus, millisel kujul "südalinna" sms-s aktsepteeritakse - kas
> u ja y kõlbavad ü-d asendama. Õnneks oli Sakala parkla minusugustele
> maalt ja hobusega meestele veel alles.
Mõlemad töötavad ... confirmatsioonis on "u".
Markos
Ivar Zarans
> Aga üllatus-üllatus, IGA Elioni arve peal on mul nn minutit
> kohalikke kõnesid. Noh, nii umbes näiteks 40...50 minutit . Kuigi
> telefon peaks selle täiesti välistama.
>
> Oskab keegi kommenteerida? Minu rikutud mõtlemine kipub seda kohe
> Elioni tasakesi teenitavaks ebaausaks tuluks nimetama.
Mina Sinu asemel läheks Elioni esindusse ja lööks lärmi. Küsiks
kõnede väljavõtet näha jne. Siin võib ju heietada, aga oluliselt
targemaks sellega ei saa :)
--
Ivar
Marti Schmidt
Mul kodus kombinatsioon Elioni abonent + Tele2 telefon. Nii et kõik kõned
peaksid minema otse Tele2 võrku (nende müüdavad telefonid valivad
automaatselt iga väljahelistatud numbri ette "102" ehk Tele2 operaatorkoodi,
eksole).
Aga üllatus-üllatus, IGA Elioni arve peal on mul nn minutit kohalikke
kõnesid. Noh, nii umbes näiteks 40...50 minutit . Kuigi telefon peaks selle
täiesti välistama.
Oskab keegi kommenteerida? Minu rikutud mõtlemine kipub seda kohe Elioni
tasakesi teenitavaks ebaausaks tuluks nimetama.
Marti
"Mart" <a...@me.if.needed> wrote in message
news:42166C...@me.if.needed...
Joel Kuusk
Marti Schmidt kirjutas:
> Aga üllatus-üllatus, IGA Elioni arve peal on mul nn minutit kohalikke
> kõnesid. Noh, nii umbes näiteks 40...50 minutit . Kuigi telefon peaks
> selle täiesti välistama.
Kas sul näiteks valveseadet pole, mis üle telefoniliini keskusega suhtleb?
--
Joel
Marko Sakkos
> Mina Sinu asemel läheks Elioni esindusse ja lööks lärmi. Küsiks
> kõnede väljavõtet näha jne. Siin võib ju heietada, aga oluliselt
> targemaks sellega ei saa :)
Äkki koliks kogu selle mulaga ee.tarbija.kaitse'sse vms.
Markos
Mati
> Meelis Kuris wrote:
>
>
>>Tegelikult, ma nüüd lugesin su teksti veel korra läbi ja jäin
>>mõtlema et see ümardamise värk kuulub nagu teemasse küll -
>>äkki on operaator teinud tahtlikult ümardamisvalemi kliendi kahjuks?
>
>
> No ei tea. Üks operaator mäletamist mööda arveldab ühe kõnekaardiga
> mingi 20sek'i kaupa, ümardab muidugi üles :-)
> Nüüd ümarda need kõik ziljon kõnepikkust eraldi üles ja siis liida
> kokku, selmet enne kokku liita ja siis ümardada. Kes see nii loll on?
Ma küll eriti ei viriseks selle kõne kestvuse koha pealt. Sai hilja aegu
Venemaal käidud ning seal on mingid operaatorid, kes arveldavad 1
minutilise kõneajaga. Tegin kaks 20 sekist kõne, kuid maksin 2 minuti eest.
Indrek Siitan
> Kui sa maksid sel ajal krediitkaardiga kohas, mis on süüteo paigast kaugel
> eemal? kas see ei võiks sobida?
See ei välista seda, et keegi teine samal ajal Sinu autoga ei sõitnud.
Kui ma õigesti mäletan, siis Kaido Raiendil (aka "eraisik" siin) oli kunagi
case, kus ta tema autole määratud parkimistrahvi ajal viibis tõestatult
välismaal ja auto tõestatult tasulises parklas. Isegi sellest ei piisanud.
--
Indrek
Mart
> Uh-oh. Tunnetest on sellises situatsioonis vähe kasu, faktid on need,
> mis loevad. Kui Sul on aga sellesisulisi fakte, siis kuulaks suure
> huviga - olen kunagi kõnede arveldamisega natuke lähemalt kokku
> puutunud.
Fakte. Hmm, mu naise sõbrants sai peale pea aasta aega iga kuu tiba
suuri arveid aga kuna väljavõte ka maksab, siis ei viitsinud neid
tellida. Aasta lõpus aga läks asi imelikuks, nimelt tal oli võlgnevuse
tõttu väjuvad kõned kinni pandud ja nii pea terve kuu ning järgmisel
kuul arvet saades oli see ikka kopsakas.
Läks siis uurima, et milles asi. Operaator muidugi, et "meie ei eksi",
sõbrants lõugas tiba ja sai tasuta väljavõtte millest selgus, et ta oli
Kreekas sms -e ja kõnesid vastu võtnud sel ajal kui ta ise Eestimaal
oli.
Operaator muidugi, et petate, käisite seal, sõbrants vastu, et ei
käinud, operaator siis, et äkki oli telefon mõne tuttava käes, kes seal
oli, sõbrants vastu, et no ei olnud.
Operaator muudkui väidab, et sõbrants on ise pettur, kuniks sõbrantsil
meelde tuli, et ta telefonil pole ju üldse väliskõnesidki lubatud, st
pole roaming teenust. Pole kunagi olnudki.
Sellepeale siis operaator võttis vaiksemaks ja sõbrants läks
häälekamaks. Võeti kogu aasta väljavõte ja sellest oli 70% väliskõnesid.
Kusjuures ka veel siis väitis operaator, et nende süsteem ei eksi...
--
Mart
Kuno Talimaa
"Mart" <a...@me.if.needed> kirjutas sõnumis news:42238F...@me.if.needed...
> Sellepeale siis operaator võttis vaiksemaks ja sõbrants läks
> häälekamaks. Võeti kogu aasta väljavõte ja sellest oli 70% väliskõnesid.
> Kusjuures ka veel siis väitis operaator, et nende süsteem ei eksi...
Mis on operaatori nimi?
kt
Olev Pihl
> Operaator muudkui väidab, et sõbrants on ise pettur, kuniks sõbrantsil
> meelde tuli, et ta telefonil pole ju üldse väliskõnesidki lubatud, st
> pole roaming teenust. Pole kunagi olnudki.
>
> Sellepeale siis operaator võttis vaiksemaks ja sõbrants läks
> häälekamaks. Võeti kogu aasta väljavõte ja sellest oli 70% väliskõnesid.
> Kusjuures ka veel siis väitis operaator, et nende süsteem ei eksi...
A võibolla _nende_ _süsteem_ ei eksinudki, vaid kreeklaste oma:P Või
ühte neist süsteemidest kasutav inimfaktor. Minuteada roamingukõnede
eest esitab arve väljasmaa operaator Eesti operaatorile, kes sinna
tursalt oma vahendusprotsendi otsa keevitab ja kliendile edasi toimetab.
Ilmselt on siis suht keeruline või aeganõudev sellises protsessis iga
kõne kohta kontrollida, kas sellel telefonil oli kõne toimumise
ajahetkel ikka roaming lubatud vai mitte, mistõttu seda ka ei tehta.
Eksimine on inimlik. Süsteemid ei eksi, eksivad neid tegevad ja
kasutavad inimesed. Arvuti ei tee kunagi seda, mida sa _tahad_, et ta
teeks, ta teeb seda, mida sa _käsid_ tal teha.
-olev-
Vootele Voit
Mart
> Mis on operaatori nimi?
Oli RLE.
--
Mart
Kuno Talimaa
"Mart" <a...@me.if.needed> kirjutas sõnumis news:422438...@me.if.needed...
> Kuno Talimaa wrote:
>
>> Mis on operaatori nimi?
>
> Oli RLE.
Elisa kohta on tänases epl-is analoogiline lugu.
http://www.epl.ee/artikkel_286268.html&Com=1 .Asjast rääkides, siis imho iga
kõne kohta peaks olema väljastud "pilet", milles on lisaks muudele andmetele
kirjas ka kõne sooritanud telefoni imei. Selle järgi peaks olema lihtne selgeks
teha, kas antud tel. on olnud arve kasvatamises osaline. jamaks läheb vist sii,
kui sama imeiga on mitu telefoni.
kt
Meelis Kuris
Reeglina vaadatakse just IMSI't sest MSISDN võib olla erineval kujul
ja hoopis lühinumbrine jne. IMEI jällegi näitab ainult telefoni ja klient
võib ju oma kaardi suvalisse telefoni panna nii et see on hea ainult
kontrolli
jaoks. No igal juhul on 3 numbrit mille järgi kontrollida.
Antud case, et mingid välismaal tehtud kõned arvele sattusid.... täitsa
huvitav oleks teada kuidas selline asi juhtus. Kas RLE midagi ei maininud
siis kuidas selline asi juhtus?
Kas ehk on juba võimalik piraatsete SIM'de tegemine? Ma olen nagu lugenud
et on võimalik küll aga see eeldab alati et "piraat" saab originaal-SIMi
mõneks
ajaks enda kätte. Või on asi edasi arenenud?
Või kas ikka alati, ka välismaal kõnet vastu võttes, kontrollitakse SIMi
AUCis?
Teoreetiliselt on võimalik ka et Kreeka operaator eksis. Aga raske uskuda,
seal
on ju asi lihtne: vaadatakse IMSI algust ja sealt ilusti näha et Eesti ja
RLE ja lihtsalt
saadetakse andmed teele, seal on raske midagi valesti teha. Keerulisem võib
asi
mingite roamavate prepaid kaartide korral olla.
Aga võibolla on ikkagi loogilisem seletus et RLE arveldussüsteemis kuidagi
läksid
kahe kliendi arved sassi. Klienti identifitseeritakse tavaliselt vist mitte
tema numbri
või IMSI järgi, vaid igal kliendil on mingi ref.number ja talle võib kuuluda
mitu numbrit.
Võibolla mõne teise kliendi number sai seostatud selle kliendiga, noh et
nagu tal oleks
2 telefoni? Kuigi sel juhul peaks ikkagi arvel kajastuma 2 erineva telefoni
tehtud kõned....
Meelis
Margus Värton
kulla kodanikud, kodumaisest parkimistrahvist oleme juba jahunud küll.
Mida Riias saadutega peale hakata?
- M -
Olev Pihl
Kas sul õnnestus Riias trahvi saada nii, et ratast lukku ei pandudki?
A mis nendega ikka teha, kui oled korralik inime, siis ära maksta. Kui
maksta ei taha, siis võib ju loota, et "äkki lätlased unustavad ära ja
ei viitsi taga ajada". Võibolla unustavad, aga võibolla ei unusta ja
lajatavad rämeda viivise.
-olev-
Margus Värton
> Üldise Falckile keeramisena oleks asjal ilmselt jumet aga konkreetses
> juhtumis vist mitte.
Seoses tõsiasjaga, et mul õnnestus eile taas üks parkimistrahv saada,
saan sellele küsimusele lähipäevil pädeva vastuse.
- M -