4WD või 2WD?
vtl
kuna too tundub viimase postituse järgi üsna koomas,
ristpostitan ka laiema lugejaskonnaga ee.auto-sse.
metsas liikumiseks sai soetatud vanem[1], 98a. grand
vitara, millel võimalik valida tagaveo ja keskdifrita neliveo
vahel (+ aeglustiga nelivedu).
4-vedu on pehmel pinnasel tore asi küll, aga nüüd tekkis
küsimus, kumba veoskeemi tuleks kasutada libedal ajal
*teedel* liikumiseks. kurvis peavad ju esi- ja tagarattad
läbima erineva teekonna ning keskdifri puudumisel peaks
neliveo korral ühed rattad paratamatult libisema hakkama.
kas see mitte ei halvenda kurvis juhitavust võrreldes ühe
silla veoga?
milliseid sõiduvõtteid tuleks kasutada?
on kuskil mingi FAQ äkki...
(keskdifriga ja/või libaveoliste neliveoliste kohta leidsin
arhiivist erinevaid kogemusi ja arvamusi küll, aga antud
variandi kohta ei saanudki kindlat vastust)
[1] uuel GV-l on võimalik valida lahtise keskdifriga pideva
neliveo ja lukustatud keskdifriga neliveo vahel.
--
vootele
ruut
> 4-vedu on pehmel pinnasel tore asi küll, aga nüüd tekkis
> küsimus, kumba veoskeemi tuleks kasutada libedal ajal
> *teedel* liikumiseks. kurvis peavad ju esi- ja tagarattad
Omast kogemusest ütleks, et libedal 4wd. Ratas lihtsalt libiseb veidi
läbi. Autoks oli 98a Patrol.
Virgo Inno
news:4373f0a6$1...@news.estpak.ee...
> 4-vedu on pehmel pinnasel tore asi küll, aga nüüd tekkis
> küsimus, kumba veoskeemi tuleks kasutada libedal ajal
> *teedel* liikumiseks. kurvis peavad ju esi- ja tagarattad
> läbima erineva teekonna ning keskdifri puudumisel peaks
> neliveo korral ühed rattad paratamatult libisema hakkama.
*Teedel* on ikka väga lai mõiste ka.
Enamjaolt sirgetel maanteedel loomulikult tagavedu. Mida sa kulutad kütust,
rehve ja ülekannet?!
Käänulistel ja lörtsistel kruusateedel võib nelivedu juhitavuse seisukohast
arvatavasti parem olla.
Linnas... ...ütleks et maitse asi. Ise kasutaks ainult tagavedu ja nelivedu
läheks käiku ainult peale suuremat lumesadu, kui sahad pole veel oma tööd
teinud.
v
voo...@gmail.com
Virgo Inno wrote:
> Enamjaolt sirgetel maanteedel loomulikult tagavedu.
> Mida sa kulutad kütust, rehve ja ülekannet?!
kütusekulu on argument, aga ülekande kulumine...?
mille poolest teine (lülitatav) sild rohkem peaks
kuluma, kui pidevalt vedav sild?
loogiliselt võttes peaks neliveo korral ju ka tagumised
rehvid (tagaveoga võrreldes) vähem kuluma, kuna
moment jaotub ühtlase(ma)lt nelja ratta vahel?
tõnu
"ruut" <ilomac@hot_kustuta_.ee> wrote in message
news:437455f7$1...@news.estpak.ee...
vtl
> Enamjaolt sirgetel maanteedel loomulikult tagavedu.
> Mida sa kulutad kütust, rehve ja ülekannet?!
ok, kütusekulu ON argument.
ülekande kulumise pärast muretsemisest ei saa mina
aru. tavalisel, ühe vedava sillaga autol sa ei muretse ju
ülekande kulumise pärast. miks peaks siis neliveolise
teise silla kulumine märgatav olema?
ja rehvide kulumine... mina oma loogikaga *arvasin*, et
kui kui moment jaotub ühtlaselt neljale rattale, siis kuluvad
tagarattad selle võrra vähem (ja esirattad vastavalt rohkem).
praktikud, kommenteerige pls.
(iseküsimus on jäiga keskülekande korral läbilibisemisest
tingitud kulumine)
> nelivedu läheks käiku ainult peale suuremat lumesadu,
> kui sahad pole veel oma tööd teinud.
aga algse küsimuse juurde tagasi tulles ja ökonoomia ning
kulumine kõrvale jättes, kas ikkagi jäiga keskülekandega
nelivedu annab libedaga juhitavust juurde, hoolimata
kurvis osade rataste läbilibisemisest???
ma olen siiani aru saanud, et sellise veoskeemiga auto
üritab kurvi alguses pigem otse minna ja ta tuleb gaasi
mahavõtmisega mängides kurvi n.ö. sisse saada ning
siis kui suund õige, tuleb sealt gaasiga välja sõita. right?
--
vootele
Virgo Inno
> Virgo Inno pajatas:
>
>> Enamjaolt sirgetel maanteedel loomulikult tagavedu.
>> Mida sa kulutad kütust, rehve ja ülekannet?!
>
> ok, kütusekulu ON argument.
>
> ülekande kulumise pärast muretsemisest ei saa mina
> aru. tavalisel, ühe vedava sillaga autol sa ei muretse ju
> ülekande kulumise pärast. miks peaks siis neliveolise
> teise silla kulumine märgatav olema?
Kui keskdiferentsiaali pole, saab ju ülekanne ka koguaeg koormust. Ma ei
oska öelda - võibolla see ülekanne ongi sellisele režiimile ehitatud, aga
ikkagi - mis liigub, see kulub. Kas manual ei anna siis mingeid
sellekohaseid soovitusi?
Ja ikkagi - mida see nelivedu maanteel sulle juurde annab?
> ja rehvide kulumine... mina oma loogikaga *arvasin*, et
> kui kui moment jaotub ühtlaselt neljale rattale, siis kuluvad
> tagarattad selle võrra vähem (ja esirattad vastavalt rohkem).
> praktikud, kommenteerige pls.
> (iseküsimus on jäiga keskülekande korral läbilibisemisest
> tingitud kulumine)
Seda viimast silmas pidasingi. Arvata võib, et kilomeetri kohta tuleb ikka
hea mitu meetrit ühe või teise silla rehvidel "lohisemist".
>> nelivedu läheks käiku ainult peale suuremat lumesadu,
>> kui sahad pole veel oma tööd teinud.
>
> aga algse küsimuse juurde tagasi tulles ja ökonoomia ning
> kulumine kõrvale jättes, kas ikkagi jäiga keskülekandega
> nelivedu annab libedaga juhitavust juurde, hoolimata
> kurvis osade rataste läbilibisemisest???
Jutt oli linnas sõitmisest, eks ole. Lumega saad nelja ratta veoga lihtsalt
nobedalt liikuma.
Külgsuunaline pidamine kahtlemata kannatab libisemise tõttu, aga no linnas
ei ole ju vaja nii rajult kurve võtta, et masin alt ära läheb.
v
Urmas Sander
"vtl" <vtl [at] vtl . ee> kirjutas sõnumis news:
4373f0a6$1...@news.estpak.ee...
> 4-vedu on pehmel pinnasel tore asi küll, aga nüüd tekkis
> küsimus, kumba veoskeemi tuleks kasutada libedal ajal
> *teedel* liikumiseks.
4 veolisena tundub ta jah libedal teel stabiilsem, kuid kui millegipärast
külje ette saad, siis on see lukus keskdiffer saadanast. Sellises olukorras
oleks tore, kui esirattad vabalt pöörelda saaks, jäiga ühenduse korral
hoiavad tagarattad aga esirattaid kinni. Täiesti külgees liikudes on
tagarataste kiirus 0, mingi x nurga all 0-i ja tegeliku liikumiskiiruse
vahepealne. Kui mingi nurga all külglibisedes lahtise keskdifriga saaks
rooli keeramisega veel juhitavuse tagasi, siis jäiga ühenduse korral enam
mitte.
Sellised kogemused siis vana Pajero ja Quattroga.
Urmas
Urmas Sander
"vtl" <vtl [at] vtl . ee> kirjutas sõnumis news:
4373f0a6$1...@news.estpak.ee...
>
> metsas liikumiseks sai soetatud vanem[1], 98a. grand
> vitara, millel võimalik valida tagaveo ja keskdifrita neliveo
> vahel (+ aeglustiga nelivedu).
Ja veel, kas tal neliveo puhul ABS töötab?
Urmas
Martin Sepp
mrtn
"Urmas Sander" <urmas....@kustuta.hot.ee> wrote in message
...
vtl
> Ja veel, kas tal neliveo puhul ABS töötab?
pole abs-i sellel masinal.
98. a. polnud GV-l veel standardvarustuses ja eraldi maksis
väidetavalt piisavalt palju, et keegi ei tahtnud lisana tellida.
--
vootele
vtl
> selle koha peal tuleb ainult kergendusest ohata, et
> igapäevasõiduk AWD on.
mismõttes kergendatult ohata?
kui sa oma HR-V silmas pead, siis jäiga keskühendusega
maastur on "rohkem" AWD, kui lahtise keskdifriga masin,
mis libedal suudab momenti üle kanda vaid ühele rattale.
AWD - All Wheel Drive.
--
vootele
Martin Sepp
pea, kõikidel variantidel jäävad ära matemaatilise täpsusega kangide
tõmbamised.
mrtn
RT4WD
Ivar Uibo kringel
> mismõttes kergendatult ohata?
> kui sa oma HR-V silmas pead, siis jäiga keskühendusega
> maastur on "rohkem" AWD, kui lahtise keskdifriga masin,
> mis libedal suudab momenti üle kanda vaid ühele rattale.
Hmh... HR-Vl on jäik keskdiffer, selles mõttes
et kui 4vedu taga on siis asi on keskelt jäigalt kinni.
Testitud. Ükskord talvel istusin kinni ja asi keeldus
paigast liikumast alles siis kui 1 pardas mõlemad
rattad libeda peal olid.
/// Ivar
Andres
> vahepealne. Kui mingi nurga all külglibisedes lahtise keskdifriga saaks
> rooli keeramisega veel juhitavuse tagasi, siis jäiga ühenduse korral enam
> mitte.
siduri lahutamine ka ei aidanud?
AndresV
Olev Pihl
HRV-l ei ole keskdifrit, punkt. On sidur, mis sildade erineva
pöörlemiskiiruse peale lukku lüüakse ja sedakaudu tagasillale vedu
annab. Kuigi efekt on mingis mõttes sarnane lukustatud keskdifriga,
samad need asjad siiski kaugeltki mitte ei ole.
-olev-
lihtsalt närib, sest tööd ei viitsi teha :P
Indrek Siitan
> mismõttes kergendatult ohata?
> kui sa oma HR-V silmas pead, siis jäiga keskühendusega
> maastur on "rohkem" AWD, kui lahtise keskdifriga masin,
> mis libedal suudab momenti üle kanda vaid ühele rattale.
>
> AWD - All Wheel Drive.
Terminoloogia küsimus. Aegade käigus on maailmas välja kujunenud praktika,
et AWD all mõistetakse nelikvedu, mis on kas pidevalt sees (näiteks G-mersu
kolme lahtise difriga nelikvedu) või siis lülitub vastavalt vajadusele ise,
4WD on ilma keskdifrita "klassikaline" nelikvedu.
HR-V on AWD, esimese põlve Grand Vitara on 4WD.
--
Indrek
rix
aga kui on automaat? polegi nagu sidurit mida lahutada...
r
Ivar Uibo kringel
> lihtsalt närib, sest tööd ei viitsi teha :P
Näri näri :) Seda ma tean isegi et ta mingi differ
tegelt ei ole, aga *ehvekt* on sama kui päris muda ja lume
sees tuterdada :)
/// Ivar
Andres
automaadil on N-asend
AndresV
Urmas Sander
"Andres" <ke...@kusagil.ee> kirjutas sõnumis news:
dlacpu$7u6$2...@keeks.cyber.ee...
>> vahepealne. Kui mingi nurga all külglibisedes lahtise keskdifriga saaks
>> rooli keeramisega veel juhitavuse tagasi, siis jäiga ühenduse korral enam
>> mitte.
> siduri lahutamine ka ei aidanud?
>
Minumeelest mitte. Tundus, et päris libedaga polnud 4veolisena
külglibisemise vastu mingi rohtu.
Vootele võiks libeda saabudes katseid teha ja siin tulemustest rääkida. :-)
Urmas, kui Pajero alles oleks, katsetaks ka ise
VanaPaks
> küsimus, kumba veoskeemi tuleks kasutada libedal ajal
> *teedel* liikumiseks.
Land Cruiser läheb lukus keskdifriga vähegi libedamal pinnal otse, kui
rööpaid mööda. Abiks näiteks tugeva külgtuulega, märja jääga veekogul.
Triivib, aga ei pööra :) Teedel, nomaitia :(
Indrek Siitan
>> siduri lahutamine ka ei aidanud?
> aga kui on automaat? polegi nagu sidurit mida lahutada...
Enamus automaate "lahutab siduri", kui lihtsalt gaas lahti lasta.
--
Indrek
Maaks
>> aga kui on automaat? polegi nagu sidurit mida lahutada...
>
> Enamus automaate "lahutab siduri", kui lihtsalt gaas lahti lasta.
>
pole selles su väites päris kindel, paaril korral olen isegi automaadiga
liikuri käima tõmmanud. Kas see "siduri effekt" tekib siis ainult suuremal
kiirusel või?
Maaks
rix
et siis nn "käiguga pidurdada" nagu ei saa või? ma ei ole su väites küll
päris kindel - igaljuhul jala gaasipedaali pealt ära tõstes ei käitu
auto kaugeltki nii nagu siis kui tavaautol sidur alla vajutada....
või on seal midagi mis "poolenisti" vedama jääb?
rix
veiko
> Kuidas siis nende masinatega mäest alla sõidetakse, pidurid punaseks või?
Automaatkastidel on võimalik määrata 1,2 jms positsioone, mis on mõeldud
nii mäest üles kui alla sõitmiseks.
Hendrik Karilaid
> metsas liikumiseks sai soetatud vanem[1], 98a. grand
> vitara, millel võimalik valida tagaveo ja keskdifrita neliveo
> vahel (+ aeglustiga nelivedu).
tagasillaga ühendatud või on seal ikkagi mingi momenti jaotav sidur vahel?
Aeglusti puhul peaks jäik ühendus olema.
> 4-vedu on pehmel pinnasel tore asi küll, aga nüüd tekkis
> küsimus, kumba veoskeemi tuleks kasutada libedal ajal
> *teedel* liikumiseks. kurvis peavad ju esi- ja tagarattad
Kui ma õieti aru sain, siis ainult tagumist. Meie kliimas tähendan libedus
reeglina nakkumist eelavat teed (märg tee, kiilas jää jne.). Sellisel juhul
ei ole mingil juhul soovitav sõita jäiga ühendusega, võib ootamatult ja
hapusti lõppeda. Eriti neljarattaveolisega, mis kohaltvõtul ohtudest vähe
märku annab.
Kurvis pidamise hoidmiseks on parim lahendus vaba keskdiffer, nagu vanematel
audidel. Või torsen differ pisut uuematel manuaalkastiga. Momendijaotus
võiks rohkem taha olla, et alajuhitavust vältida. Fordidel ette ainult 1/3,
kuigi lukkude olemasoluga peab vahel arvestama. Neid on terve rida
sõiduautosid, millel on hea lahendus, subaruteni välja. Kuid igasugu
viskoühendused ja jäigad ühendused tekitavad ainult kurvis pidamise
probleeme. Need lahendused on välja töötatud ainult läbivuse parandamiseks.
Seega kasutage neid ainult siis, kui kinni jääte. Muul ajal muudab see sõidu
ainult ohtlikumaks, kuna otse kiirendades ei pruugi aru saada, kui libe on
tee. Aru saad sellest alles kurvis.
Hendrik
Hendrik Karilaid
news:dlacpu$7u6$2...@keeks.cyber.ee...
> siduri lahutamine ka ei aidanud?
elektrooniline lukustus) ei peaks sildade ühendust mőjutama.
Hendrik
Hendrik Karilaid
> automaadil on N-asend
Kriisi olukorras ei pruugi see aidata. Sõltub masinast, kuid see lülitumine
võtab aega ja pole päris siduriga võrreldav.
Henry
Marti Schmidt
osta üks selline viskosiduriga auto. Ja sõida sellega nii aasta aega. Ja
siis pläkuta.
Marti
lülib Hendriku taolisi kommentaare alates aastast 1999
=================
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message
news:4382d4aa$1...@news.estpak.ee...
> "vtl" <vtl [at] vtl . ee> wrote in message
> news:4373f0a6$1...@news.estpak.ee...
Kuid igasugu