Kuna vargad on ka koigest inimsed (mitte selle sona inimlikus tähenduses),
siis nemad ka eksivad ja peaks tekkima mingisugune ülevaade kus ja kuidas
nad seda tagasi müümist organiseerivad... äkki loeb nendes asjades midagi
välja ja aitab see tulevikus mondasid autosid üles leida. Samuti voiks
inimesed kirjutada mis turva seadmeid nad oma autol on kasutanud ja auto
ikka ära viidud voi tänu millele on auto alles jäänud.
On Mon, 21 Mar 2005 15:40:12 +0200
"Henry Neemelaid" <he...@kaja.ee> wrote:
> autosid üles leida. Samuti voiks inimesed kirjutada mis turva
> seadmeid nad oma autol on kasutanud ja auto ikka ära viidud voi tänu
> millele on auto alles jäänud.
Turvaseadmetest :-) Ei sõida ei Audi ega Volkswageni ega BMW'ga... ja
näe ei olegi autot ära varastatud :-)
tervit
Maanus
> välja ja aitab see tulevikus mondasid autosid üles leida. Samuti voiks
> inimesed kirjutada mis turva seadmeid nad oma autol on kasutanud ja auto
> ikka ära viidud voi tänu millele on auto alles jäänud.
3ne BMW viidi minema mingeid turvaseadmeid peal ei olnud(seda viga ei tasuks
teha) ning auto oli kergelt avariiline.
a.
Sitrajunniga sõidust saadav emotsioon on kardetavasti samaväärne
emotsiooniga, mille saate hommikul aknast välja vaadates oma auto
parkimiskohta tühjana nähes.
> Turvaseadmetest :-) Ei sõida ei Audi ega Volkswageni ega BMW'ga... ja
> näe ei olegi autot ära varastatud :-)
Kas pole huvitav, et just need automargid ja tagasimüügiks, kuigi
loogika ütleb, et tagasi müüa võiks üritada ükskõik millist sõidukit,
peaasi, et turuhinnast odavamalt. Tekib küsimus, kus on konks ? Lugesin
seda ekspressi artiklit pättide töömeetodite kohta ja sealt tulid välja
paar mõttetera. Näiteks see, et ohvreid ikka valitakse, kontrollitakse
tausta ja maksevõimet. Lähtudes autodest, mida vuuki pannakse, tundub,
et kõige maksejõulisemad on möödund sajandist pärit saksa autode
omanikud, või paneb asja paika ka järelturg, st juhul kui
tagasiostmisest keeldutakse, oleks võimalik masinat turustada.
Markos
Eesti Ekspressison on ilmunud sellekohane kirjutis :
http://www.ekspress.ee/viewdoc/E57043505FC020B8C2256F3F00522F9C
p.s. Nägin kord telerist (ei mäleta, mis kanalilt) krimisaates intervjuud
autojälituse sinise silmaalusega juhtfiguuriga. Mulle tundus tema jutt väga
hambutuna, mis ei julgustanud küll politseile lootma jääda.
Samas olen veendunud, et auto tagasiostmine kurjategijate käest on õli
tulle valamine. Järelikult saab loota peale liisingu lõppemist ainult
endale. Parimad lahendused minu meelest on mehaanilsed , rauast
ärandusvastased lahendused. Roolilukk on standard, lisaks käigugangilukk,
pedaalilukk. Signad ja el.skeemi tehtud ebastandarsed lahendused
äralohistamise eest ei kaitse.
Tean juhtumit, kus auto ärandati omanikult ja pakuti tagasiostu päev peale
liisingu ja kasko lõppemist. Tundub, et sedalaadi grupiviisilise
kuritegevuse ühe liikme leiab liising´firmadest.
> Tean juhtumit, kus auto ärandati omanikult ja pakuti tagasiostu päev peale
> liisingu ja kasko lõppemist. Tundub, et sedalaadi grupiviisilise
> kuritegevuse ühe liikme leiab liising´firmadest.
Või kindlustusest, nii imelik kui see ka ei tundu.
--
Mart
kõik auto sees paiknevad mehaanilised lukud on professionaali jaoks
nali. tavalise rooliluku teeb isegi diletant viie minutiga lahti (ei ole
ise küll proovinud), proffist rääkimata.
asi, mis on väga tõhus, on auto all paiknev käigukangi lukk.
paigaldatakse statsionaarselt auto alla ja lukustamine käib salogist.
Jurgo
> Näiteks see, et ohvreid ikka valitakse, kontrollitakse
> tausta ja maksevõimet. Lähtudes autodest, mida vuuki pannakse, tundub,
> et kõige maksejõulisemad on möödund sajandist pärit saksa autode
> omanikud, või paneb asja paika ka järelturg, st juhul kui
> tagasiostmisest keeldutakse, oleks võimalik masinat turustada.
Nii puht abstraktselt mõteldes - miks siis vaevutakse seda
autot üldse ärandama. Võiks ju lihtsalt helistada, et maksa meile
60K ? Milleks riskida mingi auto ja selle varastamisega ?
Priit
> tulle valamine. Järelikult saab loota peale liisingu lõppemist ainult
> endale. Parimad lahendused minu meelest on mehaanilsed , rauast
Mis see liising asjasse puutub? Ehk pidasid sa siiski silmas kasko
lõppemist. Ka mina olen kuulnud juhtumitest, kus päev pärast kasko lõppemist
kohe autovargus ja tagasimüügikatse toimusid. Miks sellised kokkusattumused
meil aset leiavad, jääb igaühe enda analüüsida. Aga mina olen seisukohal, et
sõltumata liisingust või mitteliisingust on ilma kaskota mõtet pidada ainult
sellist autot, mis tõesti nii vähe maksab, et omanikku eriti tõsiselt ei
huvitagi, kas autoga midagi juhtub või mitte. Alati on võimalus, et osade
inimeste jaoks on selline auto hind nii suur, et osade teiste inimeste jaoks
tundub otstarbekas see auto tagasimüügi eesmärgil ära varastada, aga siis
tuleb jälle seda pohhuismi punkti vaadata.
Edu, Martin.
"priitP" <pub...@conversation.only> kirjutas sõnumis news:
423EBB...@conversation.only...
Jah, Teil on õigus, ikka kaskot mõtlesin, mis liisingu vältel on
möödapääsmatu.
> kõik auto sees paiknevad mehaanilised lukud on professionaali jaoks
> nali. tavalise rooliluku teeb isegi diletant viie minutiga lahti (ei ole
> ise küll proovinud), proffist rääkimata.
> asi, mis on väga tõhus, on auto all paiknev käigukangi lukk.
> paigaldatakse statsionaarselt auto alla ja lukustamine käib salogist.
Mõtetu. Kui ikka on vaja auto ära viia, siis see ka viiakse, kas
treileriga või kasvõi järel lohistades.
--
Mart
> Aga mina olen seisukohal, et
> sõltumata liisingust või mitteliisingust on ilma kaskota mõtet pidada ainult
> sellist autot, mis tõesti nii vähe maksab, et omanikku eriti tõsiselt ei
> huvitagi, kas autoga midagi juhtub või mitte.
Kaskosid on erienvaid. Väga paljudel on kõik kaitsed va vargus. Sest nii
on odavam. Ja reeglina peale vargust sõidab kinlustuse juristide kari
kindlustusvõtjale nii karmilt sisse igasugu pisasjadega, et pappi
niiehknaa ei saa.
Ja muide väga kallistele autodele ei saagi varguse kaitset, tean
konkreetet juhtumit, kus kindlustus varguse kaitset ei soostunud
pakkuma. Ja lõpuks pakkus sellise summa eest, et odavam oleks juba seda
autot 1 x aastat tagasi pättide käest osta, kui kindlustada.
--
Mart
>Ja muide väga kallistele autodele ei saagi varguse kaitset, tean
>konkreetet juhtumit, kus kindlustus varguse kaitset ei soostunud
>pakkuma. Ja lõpuks pakkus sellise summa eest, et odavam oleks juba seda
>autot 1 x aastat tagasi pättide käest osta, kui kindlustada.
No aga see on ju vana hea meetod, et kui sa ei taha midagi teha, siis
küsi selle eest nii palju raha, et keegi ei tahagi enam :)
Andres
> Kaskosid on erienvaid. Väga paljudel on kõik kaitsed va vargus. Sest nii
> on odavam. Ja reeglina peale vargust sõidab kinlustuse juristide kari
> kindlustusvõtjale nii karmilt sisse igasugu pisasjadega, et pappi
> niiehknaa ei saa.
Tohho tila! mitut autot sa kaskotanud oled, et nii kõvasti seletada tead
? mismoodi see sissesõitmine välja näeb ? et olid ise süüdi ? et
tegelikult oli sul võtmeid rohkem kui ette näitasid ja signa oli ka
spetsiaalselt maha võetud, või justjust rikki läinud ? Enamikul juhtudel
on varguse või hävimise puhul omavastutus 10-15% masina hinnast, seega
kui 200k maksev käru vuuki pannakse, hävid ca 30k'ga.
Sisse võidakse sulle sõita siis, kui sa kaskotatud autoga rullnokkade
paraadist osa võtad ja selle raames miskit juhtuma peab.
Markos