BMW Alpina Allrad
HelarH
Olen oma "odava" neliveo otsingutes sellise masinani jõudnud. Sõber otse
¹veitsist pakub, otse omanikult, sota tuleks koos kuludega koju kätte. Aasta
on 1996 ja läbisõit 255 000km. Igatahes on tegemist originaal Alpina
väljalaskega, järjekorras numbriga 64. Mootor on 3 liitrine ja 170kw.
Piltidelt tundub kenake, sõps väidab, et kohalik on autot kenasti hoidnud,
servisest on täpselt kinni peetud jne. Varustus on selle aja bemmide kohta
loomulikult täielik tase (Alpina värk).
Kuda selle nelivedu on võrreldes sama ajakäigu A6 Quattrotega. Kas sellele
autole lähevad tavalised 530 jupid? Mida sellisest "fännikast" arvata?
Tundub, et neid lasti väga vähe välja.
H.H.
Olev Pihl
See või:
http://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=841a1964627d64724d5e9d92f8bebb8f
Alpina B10 3.0, Väga Haruldane Aparaat igatahes. Mulle jäi ka ükspäev
auto24's silma ja googeldasin pisut. 525iX on minu arusaamist mööda
selle ehitamise aluseks olnud, kui palju seal 530 mootori tükke on, ei
tea keegi. Varuosade saamisega Alpina bemmidele tundub olevat enamvähem
nii, et Alpina tehas on nõus rõõmuga auto teenindusse võtma, kui sa ta
neile saadad. Koivuneni kataloogiga ei ole mõtet mootori ligi ilmselt
küll minna :D Vast on ka vedrustuses üht-teist ümber tehtud.
Bemmi neliveo vastupidavus selle mootori küljes tekitab minus ka teatud
kõhklusi...ametlikult ei ole ju BMW oma neliveo külge suuremat mootorit,
kui 2.5 pannud? Mul on kusagilt kõrva jäänud, et just vastupidavus
põhjuseks, suurema koormusega mingid 4wd asjad seal imekiiresti õhku
lendama hakkavad (vahekast? esisild?). Vbla mäletan ka valesti, pole
eriline bemmifänn kunagi olnud.
Kui need ratsionaalsusepuhangud kõrvale jätta, siis mulle see auto väga
meeldib... A krt, ma ei suuda endale põhjendada teise neliveolise
money-piti hankimist... kuigi, kui sa endale ei taha, las su sõber teeb
mulle hea pakkumise, millest on raske keelduda :)
tervisi,
-olev-
HelarH
tehtud (231 hobust rebis irve näole küll). Kuna ma pole oma jah sõna veel
öelnud (väikesed kõhklused, kompuutril ühtteist ei töötanud ja airbagi tuli
jäi juhil põlema, kapott tundus teist värvi) on auto üldmüügis. Peaks vist
UM“is ära käima ja laskma kontrollida.
Selgus ka, palju neid autosid tehti, kõigest 70. Kui kedagi huvitab, siis
link:
http://www.stholdings.co.uk/index.php?mod=labels&inc=index&ss=7c439ff4b8d833
0bf18838afa9332c84
H.H.
"Olev Pihl" <ol...@hot.ee> wrote in message
news:4159008a$1...@news.estpak.ee...
Olev Pihl
> Selgus ka, palju neid autosid tehti, kõigest 70. Kui kedagi huvitab, siis
> link:
> http://www.stholdings.co.uk/index.php?mod=labels&inc=index&ss=7c439ff4b8d833
> 0bf18838afa9332c84
Et mis link see nüid on? mingi vinyyl-label-profiles?
-olev-
eisaaaru :-/
HelarH
sedaane ja touringuid 134 ainult välja lastud):
http://www.alpina-automobile.de/cms/history/inhalt.php?sprache=de&id_nr=1000
3
H.H.
"Olev Pihl" <ol...@hot.ee> wrote in message news:41592...@news.estpak.ee...
Urmas Sander
"HelarH" <hel...@hot.ee> wrote in message news:cjb4et$rf2$1...@kadri.ut.ee...
mul proovisõit ka
> tehtud (231 hobust rebis irve näole küll). Kuna ma pole oma jah sõna veel
> öelnud (väikesed kõhklused, kompuutril ühtteist ei töötanud ja airbagi
> tuli
> jäi juhil põlema, kapott tundus teist värvi) on auto üldmüügis. Peaks vist
> UM´is ära käima ja laskma kontrollida.
Auto on kindlasti suurepärane ja naeratus oleks garanteeritud, aga minul
näiteks oleks kuidagi õõnes tunne taolist omada. Üsna vana juba ja KUI
midagi laguneb... ja nagunii laguneb. Praktilisusepuhang on sellise auto
puhul kuidagi eriti häirivalt tugev.
Urmas, A4Q 2.8 '95
HelarH
liitrisest, või 2,5 liitrisest, sest bemmil endal 3 liitrist tol ajal polnud
H.H.
Sven P
> oskab keegi oletada. kas Alpina tegi selle 3 liitrise mootori bemmi 2,8
> liitrisest, või 2,5 liitrisest, sest bemmil endal 3 liitrist tol ajal
polnud
Aluseks mootor M50TÜ B25
http://www.alpina-automobile.de/index.php
Modell B10 3,0 Allrad Touring
BMW-Basisfahrzeug 525ix Touring (E 34)
kW/PS 170/231
Hubraum 2997
Nm 312
Zylinder 6
Produktionszeitraum 11/93 - 05/96
Stückzahl 70
Sven
Kuno Talimaa
"Sven P" <vo...@eemalda.hot.ee> kirjutas sõnumis news:cjdhoe$55k$1...@kadri.ut.ee...
>
> Aluseks mootor M50TÜ B25
>
> http://www.alpina-automobile.de/index.php
> Modell B10 3,0 Allrad Touring
> BMW-Basisfahrzeug 525ix Touring (E 34)
> kW/PS 170/231
> Hubraum 2997
> Nm 312
> Zylinder 6
> Produktionszeitraum 11/93 - 05/96
> Stückzahl 70
Kui mootori otsas on VANOS, siis peaks aluseks olema M52.
kt
Sven P
> Kui mootori otsas on VANOS, siis peaks aluseks olema M52.
Baasautoks oli E34 525ix, sellele pole M52 mootorit pandud.
M50 on Vanoseta, aga M50TÜ on sisselaskenukkvõllil Vanos. M52 on Al-plokiga.
M50 kirjeldus
http://www.behindmatrix.com/e30/fotost/f01114/f01114.htm
M50TÜ kirjeldus
http://www.behindmatrix.com/e30/fotost/f01133/f01133.htm
M52 kirjeldus
http://www.behindmatrix.com/e30/fotost/f01134/f01134.htm
Sven
Kuno Talimaa
"Sven P" <vo...@eemalda.hot.ee> kirjutas sõnumis news:cjglko$ade$1...@kadri.ut.ee...
> "Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote
>> Kui mootori otsas on VANOS, siis peaks aluseks olema M52.
>
> Baasautoks oli E34 525ix, sellele pole M52 mootorit pandud.
> M50 on Vanoseta, aga M50TÜ on sisselaskenukkvõllil Vanos. M52 on Al-plokiga.
VANOs tuli minu teada M50 mootori külge 94.-l ja mootori mudel muutus M52-ks. Täpse vastuse saad ETK-st. Kas koos sellega pangi ka
silumiinist (st. ränirikkast Al-sulamist, mitte Al-st) plokk, seda ma ei tea.
Huvitav, kust Alpina VANOSe juba 90.-l välja peedistas, millal alustati M50 mootori panekut E34-le? Midagi nagu ei klapi. Ja E34
Touringuid (ka IX-e) teadupärast tehti veel mitu aastat kauem, kui sedaane.
kt
>
Sven P
> VANOs tuli minu teada M50 mootori külge 94.-l ja mootori mudel muutus
M52-ks. Täpse vastuse saad ETK-st. Kas koos sellega pangi ka
> silumiinist (st. ränirikkast Al-sulamist, mitte Al-st) plokk, seda ma ei
tea.
Ma vaatan, et sa ei ole viitsinud minu poolt viidatud kirjandusega tutvuda
:) Vanos tuli ehk M50 -> M50TÜ 09/92. M52 tuli 09/94 ja E34le seda ei
pandudki, sest järeltulija E39 oli juba silmapiiril. M52ga tulid ka uus
töömaht ja mudeliindeksid: tehti 2,8 ja endine 2,5 deforsseeriti (indeksis
x23i). M52 sisselaskekollektor on kunstmaterjalist. Plokk jah Al-sulamist ja
silindriseinad nikasilist. Piltide pealt paistab, et M50-l ja M50TÜ-l on
õlikork tagaotsas, M52-l jällegi eesotsas, ma ei tea kas selle põhjal saab
otsest vahet teha.
> Huvitav, kust Alpina VANOSe juba 90.-l välja peedistas, millal alustati
M50 mootori panekut E34-le? Midagi nagu ei klapi.
Eelnevat kokku võttes, vanos oli juba 92 olemas, seega 93ks aastaks oli neil
piisavalt aega oma mootorit treida :) M50 panekut alustati 03/90.
Ja E34
> Touringuid (ka IX-e) teadupärast tehti veel mitu aastat kauem, kui
sedaane.
Mitte mitu vaid üks aasta kauem :) 11/95 lõpetati sedaani tootmine, 11/96
touringu.
Sven
Kuno Talimaa
"Sven P" <vo...@eemalda.hot.ee> kirjutas sõnumis news:cjit0q$3d4$1...@kadri.ut.ee...
> Eelnevat kokku võttes, vanos oli juba 92 olemas, seega 93ks aastaks oli neil
> piisavalt aega oma mootorit treida :) M50 panekut alustati 03/90.
>
> Ja E34
>> Touringuid (ka IX-e) teadupärast tehti veel mitu aastat kauem, kui
> sedaane.
>
> Mitte mitu vaid üks aasta kauem :) 11/95 lõpetati sedaani tootmine, 11/96
> touringu.
Selege, ma vaatan, et sa oled omale asja põhjalikult selgeks teinud, :). Tänud.
kt
HelarH
ja airbagi juhtplokk on läbi (uus 4 kilo). mootor on täiesti korras.
h.h.
"HelarH" <hel...@hot.ee> wrote in message news:cj9s9j$chi$1...@kadri.ut.ee...
HelarH
h.h.
"HelarH" <hel...@hot.ee> wrote in message news:ck87g2$jd6$1...@kadri.ut.ee...
HelarH
Olev Pihl
> ikkagi ostsin ära
> h.h.
Emotsioonid saavutasid võidu ratsionaalsuse üle :P
Õnne, kannatlikkust ja vastupidavaid närve selle haruldase aparaadi
pidamisel!
tervisi,
-olev-
hea Subaru müüa:
http://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=102697
HelarH
Ka keegi oskab selle neliveost midagi rääkida, mul on ainult neliveduline A6
olnud. Nelivedulist bemmi pean esmakordselt, pole nende neliveo vastu huvi
tundnud. See kõlab vist lollakalt aga kas üldse on sellist asja, et näiteks
Audi quattro on parem kui bemmil?
H.H.
"Olev Pihl" <ol...@hot.ee> wrote in message
news:41a6e7da$1...@news.estpak.ee...
Olev Pihl
peta, on selle aja bemmi 4wd tagaveo eelistusega (33% ette, 66% taha
vms). Ehk powerslide on kergem tulema, kui 50:50 veoskeemiga, aga
libedal ei ole see tingimata kiireim viis edasiliikumiseks. Samasuguse
jõujaotusega Sierra XR4x4-l oli see küll nii. Lukkude/LSDde olemasolu
kohta bemmil ei tea ma midagi.
Sellist asja ikka tuleb ette, et Audi Q on parem kui bemmil, eriti kui
Audi juhtub olema selline, millel keskel ja taga TorSen difrid :) Mis ei
tähenda vältimatult, et bemm oleks paha.
-olev-
Hendrik Karilaid
> Ka keegi oskab selle neliveost midagi rääkida, mul on ainult neliveduline A6
> olnud. Nelivedulist bemmi pean esmakordselt, pole nende neliveo vastu huvi
> tundnud. See kõlab vist lollakalt aga kas üldse on sellist asja, et näiteks
> Audi quattro on parem kui bemmil?
võrrelda. Audil on kaalujaotus tugevasti puusse, bemmil on see aga
ideaalilähedane. Võibolla mingis olukorras ronib audi lumest paremini läbi,
kuid sõiduomadustelt ei tohiks temast vastast olla. Samas on ka
momendijaotused erinevad (nagu Olev mainis), kuid minuarust bemmi kasuks.
Kaalujaotuste ja momendijaotuste suhted võivad isegi samaks jääda (n.
kiirendamisel võib dünaamiline kaal nii ümber jaotuda, et on raske ninaga
audil kah 50/50, nagu momendijaotus, sama olukord ka bemmil), on audi siiski
kurvis alajuhitavam.
See on minu tagasihoidlik arvamus. Aga varsti saame loodetavasti kogemustega
peremehe arvamust kuulda :)
Hendrik
Urmas Sander
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> kirjutas sõnumis news:
41ab83e9$1...@news.estpak.ee...
> Pole kummagagi erilisi kogemusi, kuid teoreetiliselt ei tohiks neid üldse
> võrrelda. Audil on kaalujaotus tugevasti puusse, bemmil on see aga
> ideaalilähedane. Võibolla mingis olukorras ronib audi lumest paremini
> läbi,
> kuid sõiduomadustelt ei tohiks temast vastast olla. Samas on ka
> momendijaotused erinevad (nagu Olev mainis), kuid minuarust bemmi kasuks.
> Kaalujaotuste ja momendijaotuste suhted võivad isegi samaks jääda (n.
> kiirendamisel võib dünaamiline kaal nii ümber jaotuda, et on raske ninaga
> audil kah 50/50, nagu momendijaotus, sama olukord ka bemmil), on audi
> siiski
> kurvis alajuhitavam.
>
Mul ka erilisi kogemusi pole. Mäletan ähmaselt venna tagaotsa etteajavat
XR4-ja ja tema kommentaari mu Quattrole, et igav, pole üldse tagaveolise
moodi ja ei aja funnilt külge ette :-). Teoreetiliselt mõeldes on minu
arvates ilusaim lahendus ikkagi 50:50, nagu Torseniga quattro (A ja S 4, 6
ja 8) ka on. Kõik 4 ratast veavad võrdselt, samuti ka mootoriga pidurdades.
Auto ei kisu kuhugi. Tagaosa ei taha esiosast mööda minna, ei kurvis ega
otse sõites. Lisaks, 4vedu rakendub kohe, ei ole mingisuguseid viiteid,
keset kurvi auto iseloom ei muutu, nii kui gaas vabastada, lubatakse esi ja
tagasillal erinevate kiirustega veereda - tugeva külglibisemise korral
hädavajalik (ses mõttes on Ford ja BMW samasugused jah?). Audi kaalujaotus
on jah nihu, alajuhitav. Kuid gaasi maha lastes peab esiots tiba paremini ja
juba kerge kontraga saab kergelt külje ette, kiirendades kuulab aga juba
hästi rooli ja ma ei oskagi öelda, kumb ta siis on, üle- või alajuhitav,
kiirendades siis vist pigem ülejuhitav.
Käsikastiga Subarud peaks ju üsna samasuguselt käituma.
Urmas, raske 2.8 mootoriga A4Q
Hendrik Karilaid
news:41acb...@news.estpak.ee...
> Käsikastiga Subarud peaks ju üsna samasuguselt käituma.
poolteljed tulevad välja mootori taga olevast käigukastist. Fordil ja kui ma
ei eksi, siis ka bemmidel läks esitelg karterist läbi. Oleks ix-l v6, siis
läheks vist üldse esitelg mootori eest. Need eripärad on autosid võrreldes
väliselt hästi näha - audil on esiratas esiukse ligidal, bemmil esitule ligi,
fordil kusagil vahepeal. Kruusateele on neist lahendustest ford kõige sobivam,
kuna mootori raskus ei tekita lisapingeid kere keskosas. Bemmid lõpetavad üsna
tihti näiteks kortsus katusega, audidel on see hoopis venituse all. Kergemal
juhul hakkavad lihtsalt uksed kehvemini käima. Ilmselt ainult seetõttu
kasutataksegi bemme (ja ka audisid) rohkem ringrajal, kui rallimisel. Mitte et
nad omadustel kehvemad oleksid, kuid disain pole piisavalt robustne. Kuidas
aga subaru puhul kere tugevus ja head omadused on saavutatud, see jääb mulle
küll mõistatuseks. Ilmselt on B4 mootor piisavalt lühike, kerge ja madal, et
see annab ka eespool esitelge asudes piisavad eelised.
Lihtsalt mõtisklused, ei maksa tõekuulutamisena võtta ;)
Hendrik
Urmas Sander
> Jah. Subarul ja Audil mõlemil ripub mootor eespool esitelge. St. esimesed
> poolteljed tulevad välja mootori taga olevast käigukastist. Fordil ja kui
> ma
> ei eksi, siis ka bemmidel läks esitelg karterist läbi. Oleks ix-l v6, siis
> läheks vist üldse esitelg mootori eest. Need eripärad on autosid võrreldes
> väliselt hästi näha - audil on esiratas esiukse ligidal, bemmil esitule
> ligi,
> fordil kusagil vahepeal. Kruusateele on neist lahendustest ford kõige
> sobivam,
> kuna mootori raskus ei tekita lisapingeid kere keskosas. Bemmid lõpetavad
> üsna
> tihti näiteks kortsus katusega, audidel on see hoopis venituse all.
> Kergemal
> juhul hakkavad lihtsalt uksed kehvemini käima. Ilmselt ainult seetõttu
> kasutataksegi bemme (ja ka audisid) rohkem ringrajal, kui rallimisel.
> Mitte et
> nad omadustel kehvemad oleksid, kuid disain pole piisavalt robustne.
> Kuidas
> aga subaru puhul kere tugevus ja head omadused on saavutatud, see jääb
> mulle
> küll mõistatuseks. Ilmselt on B4 mootor piisavalt lühike, kerge ja madal,
> et
> see annab ka eespool esitelge asudes piisavad eelised.
Aga miks sa mootori asukohale nii suurt tähelepanu pöörad? Sellepärast, et
kui mass auto otste asemel keskel paikneks, et siis on autot kergem keerata?
(nn hantliefekt) Muud tähtsust ju pole. Küll need auto kered vajalike
pingetega hakkama saavad. Sõiduauto mootor koos käigukastiga ei kaalu pea
midagi. Ja kaalujaotusel on tagatelje asukoht sama tähtis, kui esitelje oma.
Samuti raskemate sõlmede asukoht autos. Seega loeb ikka vaid kaalu näit,
mitu % kaalust langeb esiteljele ja tagateljele. (selle hantliefekti või
kuidas seda nimetatakse võib tänavasõidus vist arvestamata jätta)
Audil on jah esitelg (disainerid seebiks) üsna taha toodud, nad oleks võinud
siis tagaotsa tiba pikemaks venitada, et taha kg-e juurde saada. Küll on
lihtne õpetada. :-P
2.8 V6 Quattro A4-l on kaalujaotus vist 62/38, kui õigesti mäletan. Üsna
koledad arvud igatahes.
Urmas
Kaalujaotust otsides komistasin ühele vanale testile:
http://www.tehnikamaailm.ee/mar02/talv.htm
Hendrik Karilaid
> Aga miks sa mootori asukohale nii suurt tähelepanu pöörad? Sellepärast, et
> kui mass auto otste asemel keskel paikneks, et siis on autot kergem keerata?
otse silla kohal, siis peavad selle kinnituskonstruktsioonid olema tugevamad,
kere tugevam, et taluks pingeid jne. Lõpptulemusena tuleb kogu auto palju
raskem ja ikkagi on põrutuste taluvusel limiidid. Jah, lõpptulemusena kannatab
ka juhitavus. Eriti kui teljevahe lühikeseks aetakse ja raskusi otstesse
paigutatakse, et massi niigi raskel autol ühtlasemalt jaotada. Inertsimoment
suureneb, jõuõlg väheneb ning selle all kannatab pidamine. Bemmil näiteks on
pikk teljevahe, kaalujaotus on ühtlasem. Pole siis ime, et rullarid seda
eelistavad ja audiga rohkem rahu armastavad inimesed kulgevad ;)
> (nn hantliefekt) Muud tähtsust ju pole. Küll need auto kered vajalike
> pingetega hakkama saavad. Sõiduauto mootor koos käigukastiga ei kaalu pea
> midagi. Ja kaalujaotusel on tagatelje asukoht sama tähtis, kui esitelje oma.
> Samuti raskemate sõlmede asukoht autos. Seega loeb ikka vaid kaalu näit,
> mitu % kaalust langeb esiteljele ja tagateljele. (selle hantliefekti või
> kuidas seda nimetatakse võib tänavasõidus vist arvestamata jätta)
Noh. Võime ju siis öelda, et tänavasõiduautole pole neljarattavedu kah tarvis!
Või mis?
Minuarust on ikka väga oluline, millised jõud mõjuvad ratastele rooli
keeramise ajal. Eriti libedal ajal. Selleks ei pea olema mingi rallifänn, et
tunda rahulolu hästi juhitavast autost.
> Audil on jah esitelg (disainerid seebiks) üsna taha toodud, nad oleks võinud
> siis tagaotsa tiba pikemaks venitada, et taha kg-e juurde saada. Küll on
> lihtne õpetada. :-P
Eks nad tõid tagaratta kah salongile lähemale. Pikad autod on aga tedupärast
väga suunakindlad. Mugavad küll, kuid laisad pöörama. Kui rattad on kere
nurkades, siis jõuõlad palju suuremad. Ja kui seda massi ei ole niipalju
otstesse kogutud, siis suure jõuõlaga veelgi kergem keerata. Kurvis püsimine
(kui oled juba sinna keeranud ja välja keeramine veel ees seisab) on hoopis
teine teema.
Hendrik