O: Seinast seina
Hendrik Karilaid
kriteeriumeid või on neid liiga palju. Ei ole ju sellist, mis oleks ilus,
majanduslikult otstarbekas linnas ja mugav maanteel ning pakuks ka vahel
niisama sõidumõnu. Naine tahab automaati, ise manuaali. Peab vist sama raha
eest kaks masinat ostma. Väike automaatkastiga linna-auto ja suurem
tagaveoline maanteele. Kahjuks on eelarve piiratud. Seega vaatan autosid
seinast-seina. Paraku just selliseid, mille roolis endal kogemusi vähe.
Seebärast igasugune nõu abix.
Mis siis silma jäänud? Parima meelega soetaksin ühe täislaks 4x4 Scorpio,
kuid aastate jooksul pole ühtegi kohanud. Seega sõelal alternatiivid:
VW Passat Variant 94/95 2.8 VR6 automaat
Ford Scorpio Turnier 95/96 2.9 V6 GHIA
Audi 80/B4 Quattro 2.8 V6
BMW 520 93/94
Passat peaks olema töökindel ja olen leidnud müügiplatsidelt hulganisti
ilusaid isendeid - salong nagu uus, värvkate korras, pidurikettad siledad,
esiklaas kulumisjälgedeta. Kõik nagu kinnitab vähest läbisõitu.
Universaalkere praktiline, naine saaks automaadiga hakkama, hobuseid kah
nagu piisavalt. Kütusekulu pidada aga olema majanduslik enesetapp. Julgeb
keegi kinnitada? Punnislm Scorpio pole mulle kunagi meeldinud. Aga
universaalkere puhul kaaluks asja. GHIA luksus ja lihtne töökindel platvorm
on hea kombinatsioon rahulolu tagamiseks. Ainult et rooste saab ilmselt
varem või hiljem rahulolust võitu. Audi oleks selles suhtes hea rahulolu
tagaja, kuna tsingitud kere. Samas B4 on ikka jube kipakas ja tohutult raske
väikese auto kohta. Audi 100 Avant Quattro oleks etem, kuid eelarvesse ei
mahu neid palju. Audi oma lühikese teljevahe puhul oleks hea, kui on kerge
mootoriga, universaalkerega ja neljarattaveoga, et vähegi kaalujaoutust
ühtlustada. Selles suhtes väiksema mootoriga bemm on nagu kompromissitu
masin. Samas ei taha rullnoka mainet ja disain ei ole kah sellel suksul minu
maitse järgi. Kas oskab keegi midagi soovitada alla 50k, millel kõik need
head omadused ühes?
Teisest küljest olen mõelnud loobuda praktilisusest ja otsida hoopis mõni
edev klapptuledega kupee:
Ford Probe 94/95
Toyota MR2 91/92
Toyota Celica 90/91
Probe kohta olen kuulnud igasugu hirmujutte, et asi ei püsi koos ja
lappimine kallis. Mööda müügiplatse konnates olen ka ise tõdenud, et pildil
näevad need masinad ilusad, kuid reaalsus on jube. Sama käib ka MR2 kohta.
Selline keskmootoriga ja targa kerega masin on pikka aega üks salaunistus
olnud, kuid neid masinaid müügiplatsidel vaadates tundub, et koos nad küll
ei püsi. Celica on lihtsalt ilus. 4x4 Turbo variant ilmselt ka hea. Aga
vanus paneb ka Toyota nimega kaasnevas töökindluses kõhklema.
Kui keskenduda sõidurõõmu, siis valiks midagi kergemat, natuke praktilisemat
ja oluliselt odavamat:
Honda Civic CRX
Mazda 323 4WD
Ford Escort RS2000
Ford Sierra 2.0 4x4
BMW 325ix
CRX on kuidagi väga vähe järgi jäänud. Pealinnas pole neid ühtegi müügis,
vaatamiseks peab Tartu rändama. Mazda tekitab kindlasti paljudes küsimuse,
et kas neid kah püsiva neljarattaveoga tehtud. Aga näe on ja üks on ka
Eestis olemas, müügis juba pikemat aega. Tolle läbisõit ei kutsu aga sellist
haruldust ostma, kuigi see on kõige väiksem 4x4, mis saada. Escorteid peaks
kah neljarattavedulisi olema, kuid ei ole neid müügis silma hakanud. See
RS2000 on Pärnus. Sierra pisut suurem ja raskem, kuid suht käeulatuses.
325ix pakuks kindlasti kõige rohkem sõidumõnu, kuid pakub disainilt ka kõige
vähem rahulolu. Pealegi ei leia ühtegi sellist, mis poleks ära hooratud.
On jäänud veel ainult üks variant
Honda Civic 92-95
See üleeelmise põlvkonna luukpära Civic on üks õnnestunuima diainiga nii
seest, kui väljast. Sõiduomadustelt pole ka paha. Mida ma olen tähele
pannud, et neid pole müügiplatsidel mitte ühtegi. Ja paremad pakkumised on
ka pealinnast väljas. Kas tõesti on omanikud nii rahul, et sõidavad sellega
romulani välja ja järelturg praktiliselt puudub?
Eh. Kas oskab keegi soovitada mõnda autot, kus kõik ühes oleks. Edevus,
sõidumõnu, lihtsus, vastupidavus, mahutavus ja ökonoomsus. Või siis sama
raha eest kahte autot? Mul juhe täiega koos juba.
Hendrik
Hendrik Karilaid
kui keegi lihtsalt väidab, et see asi on jama ja see etem. Parem muidugi,
kui osatakse põhjendada. Samas ootan ka pakkumisi. Ainult et ärge tehke
kirjale replay-d, kuna see e-mail on rämpsposti tõttu kasutamatu.
Hendrik
hendrik(ätt)novosystems.ee
Arno Arengu
<Hendrik....@mail.ee> wrote:
> Vaja plekkpruuti ja ei teagi nüüd, kas pole mingeid konkreetseid
> kriteeriumeid või on neid liiga palju. Ei ole ju sellist, mis oleks ilus,
Kõik edasine kena aga ... miks sa uut ei taha?
Ning siiajuurde võiks keegi veel selatada, miks on turbodiisel jama
võrreldes sama võimsusega bensiiniga :P
Hendrik Karilaid
news:op.svpczmlkg6whf2@tuuker...
> Kõik edasine kena aga ... miks sa uut ei taha?
ressurid kinnisvara peal kinni. Ma usun, et see on probleemiks paljudele,
kes 2 ringi autode peale mõtlevad.
> Ning siiajuurde võiks keegi veel selatada, miks on turbodiisel jama
> võrreldes sama võimsusega bensiiniga :P
Ma pole seda kaalunud lihtsalt põhjusel, et pole selle peale tulnud. Diisli
peale olen isegi mõelnud, kuna vaja suviti tihti Tallinna ja Võru vahet
sõita. Bensu hind paneb selle peale üha rohkem mõtlema. Aga ei ole kogemusi
ja ei julge seetõttu diislit osta. Neil ju igast hädasid, mille lappimine
kulukas.
Ideaalis peaks peres olema 3 autot. Üks automaatkastiga linna-auto naisele
poes käimiseks. Smart selleks ideaalne. Üks neljarattaveoline sport-kupee
endale auru välja laskmiseks. Toyota Celica Turbo AWD ajaks asja ära. Siis
veel üks cabriolett ameeriklane maanteele...
Reaalsus on aga see, et kaks esimest funktsiooni tuleb ühendada ja parimal
juhul õnnestuks Mazda 323 4WD + VW Passat Variant 1.9TD. Paraku mõlemad
manuaalid.
Avastasin üllatuseks, et ühteigi diisel-cabrioletti ei ole olemas. Või
eksin?
Hendrik
Olev Toom
Hendrik Karilaid wrote:
> ...Avastasin üllatuseks, et ühteigi diisel-cabrioletti ei ole olemas. Või
> eksin?
>
on ikka. Audi Cabrio ja Peugeot 206 CC tulevad esimestena meelde.
Olev Toom
P.S. Kabriolett kirjutatakse eesti keeles k-tähega.
O.T.
Andres Klemm
<Hendrik....@mail.ee> wrote:
>Avastasin üllatuseks, et ühteigi diisel-cabrioletti ei ole olemas. Või
>eksin?
Sinu hinnaklassis ehk jah, kuid on olemas BMW 320 Cd cabrio, audi A4
cabrio 12,5 TDI mootoriga näiteks ja ehk muudki.
Andres
Olavi
>
> > Ning siiajuurde võiks keegi veel selatada, miks on turbodiisel jama
> > võrreldes sama võimsusega bensiiniga :P
> Ma pole seda kaalunud lihtsalt põhjusel, et pole selle peale tulnud. Diisli
> peale olen isegi mõelnud, kuna vaja suviti tihti Tallinna ja Võru vahet
> sõita. Bensu hind paneb selle peale üha rohkem mõtlema. Aga ei ole kogemusi
bensiin ja diisel praktiliselt sama hinda maksavad tänapäeval, üksvahe
oli diisel isegi nõks kallim kui 95. Diisel võtab vähem kütust, kuid
rahaliselt ei tule võit väga suur sest reeglina on diiselmootori
hooldus ja remont kulukamad sama mudeli bensukast.
Kui soov kütuse pealt raha kokku hoida, siis bensukale gaasiseade
peale. Siis tuleb juba tuntav kokkuhoid. Kuid väikese läbisõidu
korral ei tasu asi end ära. Kui aastas 15 tuh ja rohkem siis on
mõtet kaaluda. Muidu pole, kui just seadme poomuidu saab.
Olavi
Arno Arengu
> bensiin ja diisel praktiliselt sama hinda maksavad tänapäeval, üksvahe
> oli diisel isegi nõks kallim kui 95. Diisel võtab vähem kütust, kuid
> rahaliselt ei tule võit väga suur sest reeglina on diiselmootori
> hooldus ja remont kulukamad sama mudeli bensukast.
Kas see diisli pidev lagunemine ei tule vana masina korral pigem mitte
sellest, et omanik, soovides ODAVat masinat, otsib ka odavaima kütuse ning
imestab seejärel, kuidas see diisel koguaeg remonti vajab? No ei tohiks ju
normaalse kütusega mingit probleemi olla; või müüvad Hydro, Statoil ja
Neste kah mingit nurgatagust diislit? OK, näpukad, stiilis pool bensiini
diisli mahutisse jätaks kõrvale :P
Martin T.
Teab keegi, miks? Kütte hind sama peaaegu. Kas nad saavad mingit
maksusoodustust? Bensukas oli suht haruldane. Aga teemasse kah. Seal vurasid
mingid Renault disla-kabriod kah ringi. Uued suht. Megane coupe äkki.
Edu, martin.
"Andres Klemm" <andres...@uptime.ee> kirjutas sõnumis news:
sr49g1l197l616p5r...@4ax.com...
Hendrik Karilaid
news:43045684$1...@news.estpak.ee...
> Ford Probe 94/95
> Toyota MR2 91/92
> Toyota Celica 90/91
kaheistmeline kupee, kuid mootor ees. 3x elektriaknad :)
Hendrik
Martin T.
tänu oma kaalule ergas. Spets keredetailid kallid, muidu vist kattuvad
civicuga. Minumeelest näeb liiga konn välja, aga maitseid on erinevaid. On
hullemaid nähtud. 2 kohta. Kindlasti hirmus mõnus sõita. Henry siit grupist
peaks vist rohkem teadma, minuteada tal on selline.
Edu, Martin.
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> kirjutas sõnumis news:
4305a86d$0$180$bb62...@diablo.uninet.ee...
Martin T.
honda klubist, kui huvi pakub. Kasutaja HoCi.
Edu, Martin.
"Martin T." <acc...@ho-eemalda-t.ee> kirjutas sõnumis news:
4305a...@news.estpak.ee...
@uis.ee tau12
> Kas see diisli pidev lagunemine ei tule vana masina korral pigem mitte
> sellest, et omanik, soovides ODAVat masinat, otsib ka odavaima kütuse ning
> imestab seejärel, kuidas see diisel koguaeg remonti vajab? No ei tohiks ju
> normaalse kütusega mingit probleemi olla; või müüvad Hydro, Statoil ja
> Neste kah mingit nurgatagust diislit? OK, näpukad, stiilis pool bensiini
> diisli mahutisse jätaks kõrvale :P
olen sattunud ise situatsiooni, kus tavapärase "nurgataguse" tankla asemel
pidin tankima Jõhvi Statoilis..
tulemuseks oli jõuetu mootor.. üle 120 ei võtnud üldse jutule.. ja 90-100
pealt möödasõitu ei tasunud üritama hakatagi.. ainult siis kui kiirus üles
võetud..
Jõhvist Tartusse sõites ei saanud nagu veel arugi hästi, et autol midagi
viga oleks.. kuid Tallinna suund oli juba paras peavalu..
kusjuures tangitud sai vaid u 15-20 liitrit .. 25 liitri tavapärase peale..
paranes mootori seisukord alles peale paagi tühjaks sõitmist ja tavapärasega
täitmist.. vahepealne, u 10 liitri, UnoX-i segu lisamine tulemust ei
andnud..
Ed.
--
diisliga väga rahul @ 206 1,4 HDI
Olavi
>
> Käisin just hispaanias ja prantsusmaal. Seal on enamik masinaid diislid.
> Teab keegi, miks? Kütte hind sama peaaegu. Kas nad saavad mingit
veel lähemas minevikus oli vähemalt prantsusmaal diiselküte oluliselt
odavam ja seetõttu seal diiselmootorid ka väga popid olid. Kuid viimase
aja naftanappus on diisli hinda rohkem kergitanud, kui bensiini oma.
Ja siis veel see kah, et diiselmootor võtab ju pisut vähem kütet.
Olavi
Olavi
>
> Kas see diisli pidev lagunemine ei tule vana masina korral pigem mitte
> imestab seejƤrel, kuidas see diisel koguaeg remonti vajab? No ei tohiks ju
ega nad just koguaeg remonti vaja aga mis liigub see ka kulub. Ja sageli
on nii, et diiselmootoriga liikur ostetakse siis, kui palju sõita vaja,
sellest ka diiselmasinate suur läbisõit, mis omakorda tingib suure
kulumise. Ka on uuema aja diiselmootoritel keerukad kõrgsurvepumbad,
mida iga luksepp remontida ei oska ja kui oskabki siis on varuosad
kallid. Ja enamik diiselmootoreid tahab sagedamini õlivahetust saada.
Olavi
Martin T.
ise arvasime küll, et nad saavad mingit maksusoodustust. Oletus muidugi.
Edu, Martin.
"Olavi" <olavi@kustuta_aetec.ee> kirjutas sõnumis news:
4305EF11.DE11296A@kustuta_aetec.ee...
Viktor Grossmann
>>>Teab keegi, miks? Kütte hind sama peaaegu. Kas nad saavad mingit
Küll oletus vaid, ega ma kohalike elanike hingeelu ei tea, aga
diiselmootori jõud on kogu pöörete vahemikus enamvähem, bensukas saab
täisjõu kätte aga alles kõrgetel tuuridel jäädes madalatel pööretel
kordi kahvatumaks nimivõimsusest. Et siis mägedes (neid sealkandis vast
mõnevõrra on) sõites ei pea kogu aeg vilistama, vaid saab ka rahulikult
ja vaikselt madalamatel pööretel ülesmäge rühkida ilma et mootorile see
mingit probleemi tekitaks. Mulle näiteks diisli juures meeldib just see
jõulisus igas asendis, kütusekulud ja hind jäävad teisejärguliseks.
Mägede elanikuna valiks ise kindlasti diisli, aegajalt võib ju vahva
olla undava mootoriga lennata ja auru välja lasta, aga igapäevaselt
liikudes võib see tüütavaks muutuda, tööle, turule, puhkuselesõit ei pea
ometi alati võidusõitu meenutama, tahaks vahel natuke lõdvemalt:)
Ma küll ei tea, kas eesti temperamendiga liiklejaile on see mõistetav,
linnapilti vaadates kipub sageli mulje jääma, et kõik kiirustavad
pidevalt tulekahjule, keegi jääb sekundiks molutama, on kohe niisugune
hädakisa lahti et...:))
Viktor
Andres
> liikudes võib see tüütavaks muutuda, tööle, turule, puhkuselesõit ei pea
> ometi alati võidusõitu meenutama, tahaks vahel natuke lõdvemalt:)
> Ma küll ei tea, kas eesti temperamendiga liiklejaile on see mõistetav,
> linnapilti vaadates kipub sageli mulje jääma, et kõik kiirustavad
> pidevalt tulekahjule, keegi jääb sekundiks molutama, on kohe niisugune
> hädakisa lahti et...:))
tuline õigus. Tegelt pole ju NII kiire aga kaasliiklejate närvilisus
kipub nakkav olema. Vaja pidevalt endale sisendada, et "rahu, mul pole
ju kiiret, pole mõtet selle 1-2 minuti nimel tõmmelda." Aga tore, et
meil on ka mõistlikumas tempos elavaid väiksemaid linnu.
AndresV
TarmoS
:-D
ei ole veel näinud ühtegi kris kütuses tankvat diislit, mis ei suitseks
"tau12" <tau12 @ uis.ee> wrote in message
news:4305e9c3$1...@news.estpak.ee...
@uis.ee tau12
see "nurgatagune", mida mina mainisin, asub ühe parkla territooriumil ja
seda kasutavad mitmed suured transpordifirmad..
kui õieti aru olen saanud, siis on see haldajal ainuke tankla üldse.. kütust
toovad Kärknast..
pole veel kordagi sellest solki saanud..
"TarmoS" <pen...@hot.ee> wrote in message
news:430765b1$1...@news.estpak.ee...
Hendrik Karilaid
> Küll oletus vaid, ega ma kohalike elanike hingeelu ei tea, aga
> diiselmootori jõud on kogu pöörete vahemikus enamvähem, bensukas saab
> täisjõu kätte aga alles kõrgetel tuuridel jäädes madalatel pööretel
> kordi kahvatumaks nimivõimsusest. Et siis mägedes (neid sealkandis vast
töötab väga edukalt madalatel pööretel tagades suure pöördemomendi. Selle
tagab suur surveaste. Ka bensiinimootorite kasutegur on seda parem, mida
kõrgem on surveaste. Lihtsalt pole nii kõrge oktaanarvuga bensiini, mis ei
põhjustaks detonatsiooni diiselmootoritele omasrtel surveastmetel. Samas, kuna
diisel aeglaselt põleb, siis ta ei talu kõrgeid pöördeid, kuna moment hakkab
kahanema. Kui vaatleme kasutegurit, siis pole oluline mitte surveaste
süütamise hetkel, vaid põlemisprotsessi keskel. Kui põlemine lõppeb alles
kolvi alumises surnud seisus, siis on üle poole momendist ja kasutegurist
kaduma läinud...
Miks on aga bensiinimootoril eelis? Kuna pöördemoment sama töömahu juures on
diisli omast väiksem, detailid olema nii tugevad. See annab säästu kaalus. Et
saavutada vabalthingavana samat võimsust peab diisel mootor olema suurema
töömahuga ning on seega oluliselt raskem. Seda raskem ülekanne, kuna moment
suureneb veelgi. Kuna bensiin põleb kiiremini, siis ta võimaldab kõrgeid
pöördeid, mis omakorda võimaldab samat võimsust väiksema momendiga. Jah,
tuuritamine võib olla ebamugav, kuid sama ebamugav on mõne jaoks diisli klõbin
ja raskus.
> Mägede elanikuna valiks ise kindlasti diisli, aegajalt võib ju vahva
> olla undava mootoriga lennata ja auru välja lasta, aga igapäevaselt
> liikudes võib see tüütavaks muutuda, tööle, turule, puhkuselesõit ei pea
> ometi alati võidusõitu meenutama, tahaks vahel natuke lõdvemalt:)
Jah. See võib küll põhjus olla. Aga põhjus võib olla ka patriotismis. Vähemalt
prantslaste puhul. Nad on diislite arendamisega isegi nii kaugele läinud, et
sõidetakse isegi ringrada diiselmootoritega.
> Ma küll ei tea, kas eesti temperamendiga liiklejaile on see mõistetav,
> linnapilti vaadates kipub sageli mulje jääma, et kõik kiirustavad
> pidevalt tulekahjule, keegi jääb sekundiks molutama, on kohe niisugune
> hädakisa lahti et...:))
Nii see on. Kõik hilinevad kuhugi. Regulaarselt. Pakun, et seda põhjustab
vähene kindlustunne. Vaja konkurentsis püsida ja selle nimel tuleb ohvreid
tuua. Üheks ohvriks on kindlasti liikluskultuur.
Hendrik
Arno Arengu
<Hendrik....@mail.ee> wrote:
> Nii see on. Kõik hilinevad kuhugi. Regulaarselt. Pakun, et seda põhjustab
> vähene kindlustunne. Vaja konkurentsis püsida ja selle nimel tuleb
> ohvreid tuua. Üheks ohvriks on kindlasti liikluskultuur.
Nii ta on, ilma kiirustamata ei jõuaks pooli foorumeid täis kirjutada :P
veiko
>>>> Käisin just hispaanias ja prantsusmaal. Seal on enamik masinaid
>>>> diislid.
>>>> Teab keegi, miks? Kütte hind sama peaaegu. Kas nad saavad mingit
>
>
> Küll oletus vaid, ega ma kohalike elanike hingeelu ei tea, aga
> diiselmootori jõud on kogu pöörete vahemikus enamvähem, bensukas saab
> täisjõu kätte aga alles kõrgetel tuuridel jäädes madalatel pööretel
> kordi kahvatumaks nimivõimsusest.
Tee endale selgeks mõisted pöördemoment ja võimsus.
Hendrik Karilaid
Sai mõnda kupee kerega 93a 325 proovitud ja asi hakkas meeldima. Tekkis
ainult küsimus, kas on olemas kupee kerega ix-e? St. neljarattaveoga kupee?
Hendrik
Indrek Siitan
>> BMW 325ix
> Sai mõnda kupee kerega 93a 325 proovitud ja asi hakkas meeldima. Tekkis
> ainult küsimus, kas on olemas kupee kerega ix-e? St. neljarattaveoga kupee?
Kas E36 üldse neliveolisena oli? Mulle küll ei meenu, et oleks olnud. E30
oli jah ix-ina kõigis variantides (kupee, sedaan, farmari), E46 ka jälle.
--
Indrek
jJanno
>>> BMW 325ix
>> Sai mõnda kupee kerega 93a 325 proovitud ja asi hakkas meeldima. Tekkis
>> ainult küsimus, kas on olemas kupee kerega ix-e? St. neljarattaveoga
>> kupee?
> Kas E36 üldse neliveolisena oli? Mulle küll ei meenu, et oleks olnud.
Mäletad õigesti. E36 ei olnud nelikvedu.
jJanno
Helar H
> kriteeriumeid või on neid liiga palju.
> sõidumõnu, lihtsus, vastupidavus, mahutavus ja ökonoomsus. Või siis sama
> raha eest kahte autot? Mul juhe täiega koos juba.
> Hendrik
>
Võin pakkuda autot, kus on sinupoolt soovitud kriteeriumid, peale ühe -
ökonoomsus
Auto ise: http://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=112184&rhash=c565
Võid üle võtta liisingu. Liisingu tingimused: mulle 20 kilo eeki kohe, Hansa
Liisingule iga kuu 2700 eeki (4 aastat, sota on umbes jääk)
Boonus: Kui autot ilusti hoida, siis see masin maksab 4 aasta pärast ikka
korralikku raha, põhjus lihtne - neid pole enam maailmas. Trüki googlisse
see masin sisse, vaata palju selliseid leiad, pakun et 0. Mul käis üks
sakslane autot vaatamas ja ütles, et mobile.de´s oleks see masin ammu juba
isegi kallimalt müüdud. Sellise aasta arvuga tavalised Alpina versioonid
hakkavad mobile.de´s umbes 10 kilost eurost.
Miinus: Eestlane ostab keret, E34 kohta suht kallis hind, selle raha eest
saab sama aasta E39 või E 38 (mis siis, et need on reeglina ära hooratud
või siis viletsa mootori-varustusega)
Helar H
kt
"Helar H" <hel...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:df1j64$nhm$1...@kadri.ut.ee...
>
> Võin pakkuda autot, kus on sinupoolt soovitud kriteeriumid, peale ühe -
> ökonoomsus
>
> Auto ise: http://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=112184&rhash=c565
Kui palju ta kütust neelab?
kt
Helar H
peab olema 13,6 aga vaatan et reaalselt läheb u 14 (suvel) 15 (talvel). Vat
küünlad on veel vahetamatta, see võib vist ka veits muuta kütte kulu.
Helar H
taifuun
Hendrik Karilaid wrote:
> "Viktor Grossmann" <viktor54.ätt.hot.ee> wrote in message
>
>>Küll oletus vaid, ega ma kohalike elanike hingeelu ei tea, aga
>>diiselmootori jõud on kogu pöörete vahemikus enamvähem, bensukas saab
>>täisjõu kätte aga alles kõrgetel tuuridel jäädes madalatel pööretel
>>kordi kahvatumaks nimivõimsusest. Et siis mägedes (neid sealkandis vast
>
> Noh. Aga see ei ole mitte bensu mootorite puudus, vaid eelis. Diisel mootor
> töötab väga edukalt madalatel pööretel tagades suure pöördemomendi. Selle
> tagab suur surveaste.
Selle tagab suuresti kütuse otsepritse silindrisse (või eelkambrisse)
kaudselt suur surveaste, st. kütuse ühtlane isesüttimine kogu
põlemiskambri ruumalas. Bensukal on tänu pritsele kollektorisse (või ka
klapi taha ning süütamisele sädemega, põlemise efektiivsus seotud
tugevalt gaaside liikumise dünaamikaga, mis on optimaalne kusagil
pöörete keskmises osas.
Ka bensiinimootorite kasutegur on seda parem, mida
> kõrgem on surveaste. Lihtsalt pole nii kõrge oktaanarvuga bensiini, mis ei
> põhjustaks detonatsiooni diiselmootoritele omasrtel surveastmetel. Samas, kuna
> diisel aeglaselt põleb, siis ta ei talu kõrgeid pöördeid, kuna moment hakkab
> kahanema. Kui vaatleme kasutegurit, siis pole oluline mitte surveaste
> süütamise hetkel, vaid põlemisprotsessi keskel. Kui põlemine lõppeb alles
> kolvi alumises surnud seisus, siis on üle poole momendist ja kasutegurist
> kaduma läinud...
Diisli eelis ongi isesüttimine kogu küttesegu ruumalas. Diisli pööretele
seab piirid see, et me ei saa pihustada diislit molekulideks, Diisli
suured ja rasked molekulid ei lligu-aurustu-segune õhuga piisavalt kiiresti.
> Miks on aga bensiinimootoril eelis? Kuna pöördemoment sama töömahu juures on
> diisli omast väiksem, detailid olema nii tugevad. See annab säästu kaalus. Et
> saavutada vabalthingavana samat võimsust peab diisel mootor olema suurema
> töömahuga ning on seega oluliselt raskem. Seda raskem ülekanne, kuna moment
> suureneb veelgi. Kuna bensiin põleb kiiremini, siis ta võimaldab kõrgeid
> pöördeid, mis omakorda võimaldab samat võimsust väiksema momendiga. Jah,
> tuuritamine võib olla ebamugav, kuid sama ebamugav on mõne jaoks diisli klõbin
> ja raskus.
>
Selle ideoloogia käigus tuleb uuesti üle minna üle 2-e taktilistele.
Kerge võimas ja madala pöördemomendiga. Mis siis, et bentsu läheb ;-)
>
>>Mägede elanikuna valiks ise kindlasti diisli, aegajalt võib ju vahva
>>olla undava mootoriga lennata ja auru välja lasta, aga igapäevaselt
>>liikudes võib see tüütavaks muutuda, tööle, turule, puhkuselesõit ei pea
>>ometi alati võidusõitu meenutama, tahaks vahel natuke lõdvemalt:)
>
> Jah. See võib küll põhjus olla. Aga põhjus võib olla ka patriotismis. Vähemalt
> prantslaste puhul. Nad on diislite arendamisega isegi nii kaugele läinud, et
> sõidetakse isegi ringrada diiselmootoritega.
>
Tore on, et prantslased, erinevalt sakslastest harva suuremaid kui 2.5 l
töömahuga mootoreid kasutavad. Ärgem hakakem nüüd saksa-prantsuse teid
ja piiranguid võrdlema.
>
>>Ma küll ei tea, kas eesti temperamendiga liiklejaile on see mõistetav,
>>linnapilti vaadates kipub sageli mulje jääma, et kõik kiirustavad
>>pidevalt tulekahjule, keegi jääb sekundiks molutama, on kohe niisugune
>>hädakisa lahti et...:))
>
> Nii see on. Kõik hilinevad kuhugi. Regulaarselt. Pakun, et seda põhjustab
> vähene kindlustunne. Vaja konkurentsis püsida ja selle nimel tuleb ohvreid
> tuua. Üheks ohvriks on kindlasti liikluskultuur.
>
Mitte üheks ohvriks, vaid peapõhjuseks on madal (liiklus)kultuur.
v
> Hendrik
>
>