speaker design software
vootele
proget.
Sulo Kallas
arvutamise
>proget.
Kastidega on suht lihtne (lspwlite), aga krossovereid tegelikult lihtsalt
arvutada ei saa. Nendes sageduspiirkondades kus krossovereid tehakse ei
käitu valjukad enam sugugi lihtsalt ja igasugune krossover peab
valjukaelemendiga selliselt arvestama, et seda lihtne ette anda pole. Kui
võtad lihtsalt elemendid, arvutad näiteks lihtsa teist järku krossoveri
valjukaelementide käitumist arvestamata, on tulemuseks nii kuu tagune
tulemus et jube hakkab. Ilma mõõtmisteta umbropsu kõrva järgi saab ka parema
tulemuse kui lihtsad arvutatud filtrid.
Krossovereid saab "arvutada" pigem selliselt, joonistad hüpoteetilise
krossoveri arvutsse, kusjuures krossoveri osana paned sisse ka
valjukaelemendi lihtsustatud elektriskeemi (lihtsaimal, labaseimal juhul
etteantud induktiivsusega pool). Seejärel lased arvutil sellise
elektriskeemi sageduskara arvutada. Seejärel võtad kõrvale valjuka
sageduskara, noh, kasvõi nendest paberitest mis valjuka kohta netis või
mujal väljas on. Ja vaatad mõtlikult kõrvuti krossoveri tekitatud
sageduskarat ja valjuka enda sageduskarat ja mõtled et kas need kaks annavad
kokku midagi intelligentset või mitte.
On tehtud ka arvutiprogramme mis seda protsessi lühendavad: võimaldavad
valjuka sageduskarakteristiku arvutisse "joonistada", samuti ka valjuka
lihtsustatud elektrilise aseskeemi. Seejärel ka krossoveri. Ning siis arvuti
arvutab välja, millise sageduskara see värk kokku annab. Sellistest üks
klassikalisi, aga sealjuures ka jube vanamoeline on CALSOD. Netis on äkki
midagi isegi tasuta olemas. Ei tea.
Jämedalt võib öelda, et on praktiliselt võimatu asja sedapidi teha, et ütled
ette, mida sa saada tahad ja selle põhjal "arvutad" krossoveri. On võimalik
ainult vastupidine: annad ette krossoveri ja valjuka ning arvuti ütleb, mis
välja tuleb. Kusjuures krossoveri arvutamiseks vajalikke "valjuka andmeid"
on erinevad kui need mis kasti tegemiseks vaja (T/S parameetrid).
Minimaalselt on vaja takistust, induktiivsust ja eriti sageduskarat (sinu
kastis - kast muide mõjutab valjuka sageduskarat päris kõvasti). Popilt
tehes on vaja induktiivsus "lahti kirjutada" kaheks numbriks, mida kusagil
paberites pole, saab ainult mõõta.
Sellised krossoverid mida vahest mõnedes poodides isetegijatele müüakse,
noh, kaks riba, 3kHz lõikesagedus, 12db/okt madal ja 12db/okt kõrgpääs...
kui sellise taha mingid reaalsed valjukad ühendada tulevad vead nii suured,
et on samas suurusjärgus tämbrinuppude maha või põhja keeramisega.
<^_^>
ando
lspwlite
viimane on täitsa tasuta minumeelest
ando
Sulo Kallas
olin sunnitud lendstardiga lahkuma - jäi poole lause peale, selle kirja
saadan hiljem, kui koju tagasi jõuan)
>Probleeme kindlasti tekib aga selle eest saab odavalt hakkama.
>Nendel kärgedel oli kuskil 3000 Hz peal kole suur muhk(oli vist ~10 dB,
See muhk pole tegelikult sugugi "kole" suur. Muhk on, aga üldiselt on
selliseid muhke praktiliselt kõikide valjukaelementide ülemises otsas.
Selliste muhkude igapäevasus on üks põhjuseid miks ma üleüldse ütlesin
alguses, et lihtsalt suva järgi arvutatud krossid, tüüpi 3kHz, 12db/okt
täielikke aiateibaid annavad kui sa sellise krossi reaalse valjuka ette
paned. Konkreetse elemendi korral annaks selline "3kHz/12db/o" kross
igatahes väga kummalise tulemuse.
>ei mäleta täpselt sest Sulo juures sai seda päris ammu mõõtmas käidud.
>To: Sulo; tegelikult huvitaks need mõõtetulemused veel antud momendilgi,
>võiks privasse saata). Kärjed ise mängisid kuhugile 4-5 kHz kanti välja.
Sellisesse "väljamängimisse" ei saa tegelikult päris nii lihtsalt suhtuda.
Jah, kui paned mikrofoni otse valjuka ette (täpselt telje peale), siis läheb
sageduskara küllalt kõrgele välja. See ei näita aga seda kustmaalt kõrged
ära lõigatakse kui mikrofoniga natuke otseteljest kõrvale minna. On mitmeid
põhjuseid miks on tegelikult väga halb lasta valjukaelemendil mängida
oluliselt kõrgemale sellest sagedusest kus valjukaelement väga suunavaks
hakkab muutuma - selliseks, et ainult otsesuunas mängib. See, millisest
sagedusest hakatakse otseteljest kõrvale kaldudes kõrgeid ära lõikama sõltub
aga otseselt valjuka koonuse läbimõõdust. Mida suurem on läbimõõt, seda
madalamalt hakkab sageduskara ära kukkuma kui mikriga otsesuunast kõrvale
astuda. Otsesuunal aga võib ka väga suure pindalaga element päris kõrgele
välja mängida.
Antud 8" kärje puhul on see kindlasti nii. Päris otse kuulates läheb
teispool muhku asi tõesti enam vähem 4kHz-ni välja, aga tegelikult on
valjukas tõsiselt suunav juba 2kHz juures. Ok, mitte veel väga hullusti, aga
piisavalt et ainult wooferi hooleks ei taha enam juba 2kHz-st alates
mängimist jätta.
Lisaks veel see 3kHz 10db kõrgune resonantsi muhk. Jah, krossiga saab selle
muhu ära peita. Aga isegi peale sageduskara ilusaks saamist ei tee valjukas
selle "muhu sees" nii head häält kui hea oleks. Teisalt, teevad tweeterid
madalatel sagedustel kah vastikut häält, niiet teatud olukordades ei ole
selle "peidetud muhu" saund kah eriti kohutav. Suhteliselt seetähendab.
Praegune pakkumine on mul, et kuna väga pingelist tuunimist ei viitsi
aretada üle neti, võib talle konkreetse elemendi jaoks mõistliku 3kHz
madalate krossi arvutada. Ma vaatan, millised meie kunagi mõõdetud andmed
selle valjuka kohta olid, andmeid peaks minu arvates piisavalt olema, et ma
saaksin ühe hüpoteetilise madalate otsa krossi välja pakkuda. Vähemalt
sellise, mis enam vähem normaalne on.
<^_^>
Meelis K
>
> Praegune pakkumine on mul, et kuna väga pingelist tuunimist ei viitsi
> aretada üle neti, võib talle konkreetse elemendi jaoks mõistliku 3kHz
> madalate krossi arvutada. Ma vaatan, millised meie kunagi mõõdetud andmed
> selle valjuka kohta olid, andmeid peaks minu arvates piisavalt olema, et ma
> saaksin ühe hüpoteetilise madalate otsa krossi välja pakkuda. Vähemalt
> sellise, mis enam vähem normaalne on.
>
kärg kui see vene lint), kuna oli/on plaanis ise mingidm korralikumad
filtrid aretada kui aega leian. Hetkel seisavad need kastid suht
vaikselt toas.
Samas ei pruugi ju terav suunakarakteristik mitte halb olla kui asi omas
toas kuulamiseks, kus alati saab valida selle kõige parema koha
Sulo Kallas
>toas kuulamiseks, kus alati saab valida selle kõige parema koha
See ainult tundub nii. Tegelikult on terav suunakarakteristik *osadel
sagedustel* alati halb (v.a. ehk absoluutselt mittepeegeldavate pindadega
ruumis - keegi sellises ei kuula).
Probleem on selles, et reaalses ruumis jõuab kõrva väga suur osa helist
seinte (kõigi nelja), põranda, lae, laua, kapi peegelduste ja ka näiteks
teleka äärtest difraktsiooni teel. Lõpptulemus on selline, et näiteks minu
ca 3x4x5 toas kus valjukad on tagaseintest 0.5m, külgseintest üle meetri,
põrandast 0.8m, laest nats üle 2m... sellises ruumis jõuab 2.5m kauguselt
kuulates kõrva ROHKEM heli kõiksugu pindadelt peegeldununa, kui otse. Kui
kast on mingitel sagedustel hästi suunav, näiteks 3kHz ümber ja
naabersagedustel väga vähe suunav (1kHz juures woofer peaaegu üldse ei suuna
ja 6kHz juures tweeter veel peaaegu üldse ei suuna), siis tekib
kuulamispositsioonil reaalselt kõrvani jõudvates helides sellel sagedusel
"auk". S.t. neid sagedusi jõuab oluliselt vähem. Kuna kõikvõimalikud
peegeldused mis kõrvani jõuavad on alguse saanud valjukast nurga all (mitte
otse) väljunud helidest. Nendes nurga all lahkunud helides on aga 3kHz
stuffi vähe. Need peegeldunud helid moodustavad aga kõrva jaoks väga suure
protsendi kogu helist.
Seepärast räägitaksegi soome HiFi ajakirjas sellisest asjast nagu "power
response" ehk "tehovaste" ja selles olevast "jaotusfiltri august" mis
paljudel kastidel on. See kara kirjeldab milline on sageduskarakteristik
kõigi suundade peale summaarselt kokku. See "tehovaste" iseloomustab päris
hästi seda värki mis reaalses tüüpilises väheldases ruumis
kuulamispositsioonis istudes kõrva jõuab. Tegelikult on loomulikult igas
toas kõrva jõudev "sageduskara" erinev, kuna erinevates ruumides liituvad
erinevates suundades kastist väljunud helid erinevalt, siis on see
"tehovaste" muidugi ainult väga väga umbmäärane indikaator. Küll aga
iseloomustab ta toimuvat küllalt hästi.
Terav suunakarakteristik on ainult siis natukenegi hea kui ta toimib kõigil
sagedustel võrdväärselt või vähemalt ühtlaselt muutuvalt (ilma aukude ja
muhkudeta).
<^_^>
vootele
> Praegune pakkumine on mul, et kuna väga pingelist tuunimist ei viitsi
> aretada üle neti, võib talle konkreetse elemendi jaoks mõistliku 3kHz
> madalate krossi arvutada. Ma vaatan, millised meie kunagi mõõdetud andmed
> selle valjuka kohta olid, andmeid peaks minu arvates piisavalt olema, et
ma
> saaksin ühe hüpoteetilise madalate otsa krossi välja pakkuda. Vähemalt
> sellise, mis enam vähem normaalne on.
Mul on kindel eesmärk: saavutada parem sound, kui Estonia 35-l. Noh,
tegelikult muidugi nii hea kui võimalik. Aga siit küsimus: kas sellise
kontseptsiooniga (kärg + 10T25) on võimalik midagi paremat kui Est35 saada?
vootele
võtab)
vootele
> Kastidega on suht lihtne (lspwlite)
-------
otsimootorid ei andnud küll lspw peale mingit tulemust.
Kust pagan seda saab?
vootele
"vootele" <voo...@ema.edu.ee> wrote in message
news:3a32095e$0$24...@diablo.uninet.ee...
Sulo Kallas
>tegelikult muidugi nii hea kui võimalik. Aga siit küsimus: kas sellise
>kontseptsiooniga (kärg + 10T25) on võimalik midagi paremat kui Est35 saada?
Ma usun, et on.
<^_^>
Sulo Kallas
>kas on teada selle wooferi maht (ma mõtlen, kui suure ruumala ta enda alla
>võtab)
Ei saa küsimusest aru. Kui seda küsimust sõna-sõnalt võtta, siis ütleksin,
et see number on täiesti ebaoluline suurus. Kasti suurus pole kunagi nii
oluline, et mingi üksik liiter siia-sinna midagi suurt muudaks.
<^_^>
Sulo Kallas
>Tweeteriks tuleks Audes 10T25 ja wooferiks tuleks Estonia 35 kärg. Keegi
>siin rääkis, et on neid kärgi mõõtnud. Äkki oleks ka neid mõõtmistulemusi
>saada (keskmisi :)). Või äkki saab ise kuidagi mõõta?
>Aga need crossid, need murravad mu kaela :-)
Stuudiomonitor tähendab ilmselt kuskil 12-15l sisemahuga kasti.
Inverterisagedus tuleks sellise kasti suuruse kohta suhteliselt madalale
häälestada, ise organiseeriks inverteri kuskile 42-43Hz kanti. Kui pikk ja
kui jäme toru selleks tuleb, saab öelda siis kui on teada kasti
siseläbimõõt. Lihtsalt poest suva plasttoru ostes tuleb sagedus kindlasti
hulka kõrgemale, mis konkreetse elemendi väikesesse kasti panekul liiga
kõrge resonantsisageduse annab. Ise olen probleemi selliselt lahendanud, et
olen kummagi kasti jaoks ostnud *kaks* mind huvitava läbimõõduga poetoru,
olen nad ühte otsapidi (seda otsa pidi, mis kasti sisse on ettenähtud jääma)
kokku kleepinud ja seda kasti sisse jäävat toru sellest kohast saaginud kui
pikka toru ma siis saada olen tahtnud.
Kuna kast on suhteliselt väike, siis tuleb kasti kuju planeerides kindlasti
rõhuda sügavusele, sest toru tuleb suhteliselt pikk (tegelikult nii pikk kui
võimalik). Näiteks ca 12l sisemahuga kasti saab 43Hz peale siis kui
invertertoru on 5.1cm siseläbimõõduga ja 20cm pikk. Kuna kasti sisse jääv
toru ots ei tohi üheslegi asjale, kõrgete elemendi tagaküljele kuigi
lähedale minna (5cm on abs miinimum minu arvates) jõuame operatiivselt
järeldusele et vähem kui 27..30cm sügavat stuudiomonitori sa teha ei saa.
Seda 5.1cm siseläbimõõduga, s.t. peenikese toru korral. 6cm toru tuleks juba
nii pikk panna, et see ei mahu kasti sisse ühtegi pidi ära. Suurema kastiga
oleks lihtsam. 6cm siseläbimõõduga toru saab hakata kasutama kuskil 15l
sisemahuga kastist alates. Toru oleks nii suures kastis siis kuskil 21-22cm
pikk vaja teha.
Noh, kuna aga element on suhteliselt suur, tuleb 15-16l ilmselt suhteliselt
kergesti kätte. Suurevõitu ju on, aga kannatab välja.
Krossiga olen nüüd natuke arvutimudelis mudinud. Pakun, et enam alustada
võiks sellisest variandist:
- võimu plussist 1.5mH pool wooferi plussi. 1.5mHpooli saab 1.4mm
läbimõõduga vaske umbes 170 keerdu 4cm läbimõõduga poolialusele ca 170
keerdu kerides. Eeldades poolialuse 20-22mm kõrgust tuleb pooli
välisläbimõõduks peaaegu 8cm. Kolakas, aga tasub küünlaid. On mingi
tõenäosus, et katsetustega selgub, et induktiivsust (pooli suurust) saab
vähendada, minimaalne praktiline paistab kuskil 1mH olema, aga milline
täpselt hea lahendus on, tuleks tegelikult katsetustega välja uurida.
- wooferi plussist vead 0.4mH pooli mõttelisse kontakti nr.1. Selle pooli
võib peenikesest traadist kerida. Ütleme 0.4mm traadist, tuleb samuti kuskil
160-170 keeru kandis, täpse tulemuse annab mõõtmine. Poolialuse läbimõõt
võiks olla ca 1.2cm.
- mõttelisest kontaktist nr.1 vead 4.7uF KILEkondensaatori (mitte mingil
juhul ära kasuta bipolaarseid lüüte, kuigi need on väiksemad ja odavamad)
mõttelisse kontakti nr.2.
- sealt vead 3.3ohm takisti (2-5W) wooferi miinuskontaktile.
- wooferi miinuskontakt läheb võimu miinuskontaktile.
- võimu plussist läheb mingi 2-5W takisti, mille väärtus on ilmselt kuskil
3.9 ohmi kandis aga mille täpse väärtuse saab ainult katsetustega teada
(sõltub wooferi ja tweeteri reaalsest tundlikkusest e. kasutegurist)
mõttelisse kontakti nr.3.
- sealt vead 3.3uF KILEkondensaatori mõttelisse kontakti nr.4.
- mõttelise kontakti nr.4 ja võimu miinuse vahele ühendad samasuguse 0.4mH
pooli nagu wooferi juureski kasutati. Kuigi noh, see pool on võibolla parem
siiski natuke jämedamast traadist teha, 0.5mm näiteks, 1.4cm läbimõõduga
poolialusele 150-160 keerdu.
- mõttelisest kontaktist nr.4 vead tweeteri plusskontaktile 6.8uF KILEkonde.
- tweeteri kontaktidega paralleelselt ühendad ca 92ohm takisti. Mingi
pisikesevõitu 1W takisti näiteks. Täpne väärtus pole tal tegelikult üldse
oluline. 99.9% rahvast ta efekti nagunii ei kuule. :)
- tweeteri miinuse ühendad võimendi miinusega (läheb kokku tweeteri krossis
oleva pooli teise otsa ja ca 92ohmi takisti teise otsaga).
moos.
Tweeteri krossoveris oleva takisti väärtuse saab teada ainult kuulamise ja
mikriga tegelikult. Mõlema 0.4mH pooli tegelikud väärtused oleks kah hea
katsetustega kindlaks teha. Siintoodud 0.4mH peaksid aga alustuseks talutava
tulemuse andma. Samuti võib varieerida wooferi suure pooli ja mõlema
takistiga. Tegelikult, finetuunimiseks on võib-olla hea kõiki juppe natuke
varieerida. :) Sõltub kui palju on viitsimist pingutada.
Terav silm näeb, et kasutan kõrgete krossis 3järku filtrit (nagu B&W-gi).
Selliste probleemse ülemise otsaga wooferite korral on see praktikas üks
väheseid reaalseid võimalusi toimivat tulemust saada. Selleks, et kasti 2.
järku tweeteri filtriga käima saada, kuluks way parem woofer ära. :)
Võib-olla on asi ka selles, et ma veel ei oska 2. järku kõrgete filtrit
wooferitega kokku sulatada. Who knows. Anyway. Mina kolmandat järku ei
karda. Pigem vastupidi.
<^_^>
Sulo Kallas
tweeter, siis üks asi on tohutult oluline: kõrgete element tuleb süvistada
esipaneeli sisse selliselt, et esipaneel jääks täiesti sile kuni kuplini
välja. Sellesse kohta kus tweeteri esiplaat lõpeb EI TOHI ranti jääda. Ei
ühte, ega teistpidi. Samuti mitte vagu. Võimalikult sujuv üleminek peab
olema. Ehk siis, tuleb arvestada ka umbkaudse tihendi paksusega siis kui
süvendi sügavust planeerid.
Üks võimalus kodustes oludes süvendiga esipaneeli teha on esipaneel teha
kahest kihist: välimine kiht täpselt nii paks millise sügavusega süvendit sa
tahad (tweeteri esipaneeli paksus pluss kokkupigistatud tihendi paksus),
sisemine kiht nii paks et peale välimise plaadiga kokkukleepimist tuleks nii
paks kogupaksus mida kasti esipaneelist ootad.
Noh, ja enne kokkukleepimist teed neisse augud: välimisse, õhukesse plaati
teed nii suure augu et tweeteri esipaneel terves laiuses sisse mahuks;
sisemisse aga jupp maad väiksema, sellise kust tweeteri magnet läbi mahub ja
veel natuke ruumi juhtmetele üle jääb.
Wooferiga aga on vastupidi: mida eespool ta on seda parem. S.t. teda ei ole
hea süvistada. Lihtsalt teed tema jaoks paraja augu peale esipaneeli
kokkukleepimist ja lõpuks kruvid valjuka lihtsalt esipaneeli pinnale. Koos
võre ja sellega koos oleva raamiga eeldatavasti, kui kärge kasutad. See vist
ilma selle raamita suht koht kole oli.
Odotototot. Mul järsku süttis. Millisest kärjest sa räägid? Kas sellest
hõbedasest mis kunagistes Estonia kastides oli ja mis koos võrega käis, või
siis sellest mustast mida Noores Tehnikus ja Oomipoes müüakse? Mina olen
mõõtnud ainult seda esimest: hõbedast. See kross mille pakkusin sobib AINULT
temale. Uus must element on garanteeritult OLULISELT erinev, tuleb KINDLASTI
üle mõõta ja kross ning kast ümber mõelda. Kui vaadata kuidas ülejäänud
RET-i/Audese elemendid muutunud on julgen oletada et see element on väga
erinev sellest, mida ma kunagi mõõtsin.
Vihje muide, et uued elemendid on üldiselt halvemad: vähemalt 18cm
välisläbimõõduga 40W mustade elementide kohta kehtib, et nende uued, praegu
müüdavad mudelid on eelmistest (mida 2a tagasi müüdi) küll ilusamad,
paremast ja vastupidavamast kummist tehtud randiga, aga teevad sitemat häält
ja on mitmes mõttes halvemini projkekteeritud (resonants hulka madalamal mis
teeb kasutamise pea võimatuks, moonutused on suuremad ja kastiga sobitamine
kukub magedamalt välja).
<^_^>
Sulo Kallas
>välisläbimõõduga 40W mustade elementide kohta kehtib, et nende uued, praegu
>müüdavad mudelid on eelmistest (mida 2a tagasi müüdi) küll ilusamad,
>paremast ja vastupidavamast kummist tehtud randiga, aga teevad sitemat
häält
>ja on mitmes mõttes halvemini projkekteeritud (resonants hulka madalamal
mis
>teeb kasutamise pea võimatuks, moonutused on suuremad ja kastiga sobitamine
>kukub magedamalt välja).
Updeit: kui vaadata audese koduleheküljel olevat, tulevad sellised mõtted
pähe:
- krossi vaatepunktist on see uus kärg natuke parem. Kross tuleb küll
teistsugune, aga tulemus on potentsiaalselt parem.
- vähemalt nende parameetrite põhjal mis netis on ja kui neid uskuda, siis
eeldab see praegune kärg suurt kasti. Stuudiomonitori suurune kast oleks
tema jaoks ilmselt väga ebamugavalt väike. Samas, seda viga annab parandada
kui sa koos elementidega suudad kusagilt ka ühed magnetid leida: noh, kas
sama suured kui need magnetid mis wooferi enda küljes on (suured) või siis
natuke väiksemad. Selliste valjukaelemendile taha külge kleepimisega saab
nad natuke väikese kasti jaoks sõbralikumaks ning võidad lisaboonusena
magnetilise kaitstuse (vähemalt osalise), s.t. ei hakka enam poole meetri
kauguselt teleka pilti tuksi keerama.
- sellise elemendi äär on lihtsalt kasti pinnale kruvides kole. On kaks
varianti: kas süvistada see samamoodi nagu tweeter: mis on küll ilusaim
lahendus ja lihtne kah aga krossi mätta otsast mitte optimaalne. Või siis
leiutad talle midagi originaalset ümber, ajad näiteks kasti esipaneeli
wooferi kohalt veel ühe 6mm vineerikihiga paksemaks, mis siis juba woofri
ääre ära peidab. Või mis iganes. Hädapärast võib muidugi ka süvistada.
Webisaidi andmeid analüüsides arvestasin, et 40W woofreid olen ise mõõtnud
ning kujutan umbes ette milline korrelatsioon on tegelikel toodetel ja
mõõdetud numbritel ning nende weebis väljas olevatel kõveratel.
<^_^>
vootele
> Krossiga olen nüüd natuke arvutimudelis mudinud. Pakun, et enam alustada
> võiks sellisest variandist:
Kas ma äkki saaks ka kärje parameetrid teada? Või äkki isegi lspwlighti jaoks
driveri failina?
Sulo Kallas
jaoks
>driveri failina?
Sa ei ole *siiamaani* öelnud, millisest kärjest sa ikkagi räägid. Vanast ja
hõbedasest või uuest ja mustast. Uuest mustast on meil sujuvalt nullile
lähenev hulk infot, igal juhul mitte piisavalt et asja lspwlite-sse midagi
sööta.
Samas. Ükskõik milliseid numbreid mõõtmised annavad - kasti plaani see
tegelikult ilmselt ei muuda. Igal juhul pistad sa selle elemendi väiksemasse
kasti, kui selle elemendi jaoks optimaalne (see element ei ole algselt
mõeldud 2ribaliste monitoride jaoks, vaid jupp maad suuremate kastide
jaoks). Juhul kui valjukas panna optimaalsest väiksemasse kasti on üldiselt
nagunii täiest vääramatu reegel, et kasti inverter on vaja häälestada nii
madalale kui realistlikult võimalik. 12l kasti praktiliselt alla ca 42Hz ei
annagi häälestada. 15l kasti saaks kuskile 33Hz-ni alla. Probleem on alati
toru pikkuses mingi läbimõõdu juures (nii jäme toru kui tahaks ei mahuks
kasti üldse ära (peaks ulmeliselt pikk olema) ja kui valida nii peenike toru
et veel hädapärast kannatab, siis on sobiv toru pikkus ikkagi veel nii lõpp
suur et toru pikkust ei vali sa mitte selle järgi mida programmid ütlevad
vaid selle järgi, mis kasti ära mahub).
Alles siis, kui kasti saab nii suure teha, mis elemendile sobilik on,
muutuvad täpselt T/S parameetrid oluliseks. Sellist kasti aga siin jutuks
olnud kärje korral enam "monitoriks" ei nimeta. Igavene kolakas tuleb, kui
tänapäevasest kujundusest lähtuda jõuab tõenäoliselt mingi elemendist natuke
laiema, näiteks 23..24cm laia ja 1m kõrge põrandalseisva kastini. Parasjagu
sügava sealjuures. Siis on tõesti sellisest progrest ja mõõdetud numbritest
abi, et teada millist toru sinna täpselt teha.
Samas, isegi kui elemendi jaoks "optimaalne" kast on suur, ei tähenda et
väike kast väga halba häält peaks tegema. Võib isegi vastupidi olla: kui
elemendi jaoks "optimaalne" kast seal 35l kandis on (audes.ee netis 8" kärje
andmed) ja sellest eelmainitu sarnane põrandalseisev kast teha, tekivad
selles kastis mõned väga tõsised resonantsiprobleemid. Kui kast on kõrge ja
ilma vaheseinteta (ühe kambrina), siis hakkab ta pea garanteeritult küllalt
spetsiifiliselt kumisema ja madal ots muutub mõneti lohisevaks.
Lisaks oli näiteks vana põlvkonna kärje enda sageduskara selline natuke
omapärane, sugugi mitte lihtsale matemaatilisele T/S parameetritest
tulenevale sarnanev. Sedapidi omapärane, et ma julgeks oletada et veidi T/S
mõttes "optimaalsest" väiksem kast võib isegi küllalt abiks olla. Uue kärje
kohta ei tahaks aga enne mõõtmisi rohkem sõna võtta kui ma seda praeguseks
juba teinud olen. Niigi hästi palju oletusi tehtud.
<^_^>
Vootele Aer
"Sulo Kallas" <su...@goodwin.ee> wrote in message
news:3a364c7f$0$24...@diablo.uninet.ee...
> >Kas ma äkki saaks ka kärje parameetrid teada? Või äkki isegi lspwlighti
> jaoks
> >driveri failina?
>
> Sa ei ole *siiamaani* öelnud, millisest kärjest sa ikkagi räägid. Vanast
ja
> hõbedasest või uuest ja mustast. Uuest mustast on meil sujuvalt nullile
> lähenev hulk infot, igal juhul mitte piisavalt et asja lspwlite-sse midagi
> sööta.
Ikka vanast hõbedasest. See uus must on minu arust mõttetu asjandus.
Pappkoonusele kärg ette kleebitud... Et näeks ka "cool" välja.
Vanal on kärg võnkepooliga ühendatud väikese ja kerge alumiiniumist
abikoonusega.
Nii, aga kasti kohta on esialgsed andmed sellised: Kõrgus 336 mm ja laius
240 mm (väljast). Kasti materjaliks tuleb liimpuit (see, millest mööblit
tehakse), kuna saan seda tutvuse kaudu tasuta. Esiplaat tuleb 2.8 mm paks ja
ülejäänd kast tõenäoliselt 1,9 mm paks. Resonaatori toru kohta ei oska veel
öelda. Kas alumiiniumist toru kõlbab? Kasti sügavus on ka veel lahtine.
Tuleb natuke mõelda.
Muide, kui piisavalt pikka _sirget_ toru ei saa teha, äkki saab toru
painutada? Ma olen sellist konstruktsiooni näinud mingis vene kõllis
ajakirjas "Radio".
Summutusmaterjaliks peaks vist mingit vatti või isoveri vms. vaatama.
Meelis K
>
> Nii, aga kasti kohta on esialgsed andmed sellised: Kõrgus 336 mm ja laius
> 240 mm (väljast). Kasti materjaliks tuleb liimpuit (see, millest mööblit
> tehakse), kuna saan seda tutvuse kaudu tasuta. Esiplaat tuleb 2.8 mm paks ja
> ülejäänd kast tõenäoliselt 1,9 mm paks. Resonaatori toru kohta ei oska veel
> öelda. Kas alumiiniumist toru kõlbab? Kasti sügavus on ka veel lahtine.
> Tuleb natuke mõelda.
> Muide, kui piisavalt pikka _sirget_ toru ei saa teha, äkki saab toru
> painutada? Ma olen sellist konstruktsiooni näinud mingis vene kõllis
> ajakirjas "Radio".
Toru võib olle mistahes kujuga, see tähendab ka üldse mitte toru,
(sirge)toru puhul on tema pikkust/läbimõõtu lihtne arvutada. Toruna
arvutatud resonaatorilt muu kujuga resonaatorile saab üle minna (natuke
lihtsustatult) kui säilitada resonaatori ristlõike pindala ja maht.
Kaido Kärner
ja
> ülejäänd kast tõenäoliselt 1,9 mm paks. Resonaatori toru kohta ei oska
veel
see l2ks nyyd kyll vist nihusti .. :))
kaido
Sulo Kallas
news:917cld$kds$1...@news.estnet.ee...
Sul on see tähenärimine ikka väga veres kohe... :) On siis vaja?
<^_^>
Sulo Kallas
> Pappkoonusele kärg ette kleebitud... Et näeks ka "cool" välja.
> Vanal on kärg võnkepooliga ühendatud väikese ja kerge alumiiniumist
> abikoonusega.
Nojah. Väga hea siis, mul lihtsam, kross juba välja arvestatud ja puha. :)
Vähemalt esialgses lähenduses.
> Nii, aga kasti kohta on esialgsed andmed sellised: Kõrgus 336 mm ja laius
> 240 mm (väljast). Kasti materjaliks tuleb liimpuit (see, millest mööblit
> tehakse), kuna saan seda tutvuse kaudu tasuta. Esiplaat tuleb 2.8 mm paks
ja
> ülejäänd kast tõenäoliselt 1,9 mm paks. Resonaatori toru kohta ei oska
veel
> öelda. Kas alumiiniumist toru kõlbab?
Jah. Millised jämedused on pakkuda? Ise pakuks, et optimum on seal 5.5cm
kandis. Eriti hea oleks kui viitsiks sellise konstrui teha, et kasti
tagakülje augu ümbruse organiseerid kuidagi ümardatud äärtega, kuigas iganes
teostatuna siis. Noh, näiteks, nii et toru on kasti tagaseina külge liimitud
selliseit, et alumiinium lõpeb poole puidu pealt ära ja ülejäänud puidu
paksus on kuidagi... freesitud? augu äärest ümaraks.
> Kasti sügavus on ka veel lahtine.
Mida sügavam, seda parem... :) Ma ise teeks mingi 30cm suurusjärgus ilmselt.
Kui juba 26cm-ni alla tulla, tuleks toru ka peenem teha, ca 5cm juba.
> Tuleb natuke mõelda.
> Muide, kui piisavalt pikka _sirget_ toru ei saa teha, äkki saab toru
> painutada?
Idee on hea aga head teostust on raske teha. Toru teravad nurgad lisavad
neid turbulentse, tugevate basside lurtsumist. Samuti on ta tehniliselt
raskesti teostatav. Pakun, et ei vääri küünlaid.
> Summutusmaterjaliks peaks vist mingit vatti või isoveri vms. vaatama.
Jah ja suhteliselt palju sellist. Kahju iseenesest et Eestis seda head
polüestervatti vabalt saada pole. Isover ja ka harilik vatt pole selle
pärast teab mis viimsepeal, et nad on liiga tihked materjalid tegelikult.
Seda 5cm paksu polüestervatti mida mina kasutan saab sõrmede vahel ilma
pingutuseta 2..2.5mm paksuseks vajutada ja kui lahti lased on paukselt jälle
5cm paks. Ilgelt lahe materjal. Niiskusega ei taha väga hallitada kah ja
koid ei söö.
Samas, sinu projekti pärast seda meerikast tellima hakata oleks kah natuke
naljakas. :) Transa maksaks tõenäoliselt 100x asja hinnast - asi ise on jube
odav tegelikult sealmaal.
<^_^>
Kaido Kärner
> kandis. Eriti hea oleks kui viitsiks sellise konstrui teha, et kasti
> tagakülje augu ümbruse organiseerid kuidagi ümardatud äärtega, kuigas
iganes
> teostatuna siis. Noh, näiteks, nii et toru on kasti tagaseina külge
liimitud
> selliseit, et alumiinium lõpeb poole puidu pealt ära ja ülejäänud puidu
> paksus on kuidagi... freesitud? augu äärest ümaraks.
umm .. tagakylge? kas ma nyyd ei saa aru v6i s6ltub see sellest, et
kustpoolt vaadata?
kaido,seekord ei nori
Vootele Aer
> Jah. Millised jämedused on pakkuda? Ise pakuks, et optimum on seal 5.5cm
> kandis. Eriti hea oleks kui viitsiks sellise konstrui teha, et kasti
> tagakülje augu ümbruse organiseerid kuidagi ümardatud äärtega, kuigas
iganes
> teostatuna siis. Noh, näiteks, nii et toru on kasti tagaseina külge
liimitud
> selliseit, et alumiinium lõpeb poole puidu pealt ära ja ülejäänud puidu
> paksus on kuidagi... freesitud? augu äärest ümaraks.
Jämedust ei oska veel öelda, peab poest vaatama. Pood ise on Liivalaia
tänava lõpus, seal müüakse alumiiniumprofiile meetri kaupa.
Arvan ,et panen toru ikkagi esiküljele ja tweeteri sümmeetriateljest tsipa
kõrvale.
Aga seda laieneva avaga toru on vist pagana raske teostada. Mõtlesin, et
pärast peaks kasti spooniga üle kleepima ja lakkima. Aga kuidas seda spooni
lehtrisse kleepida... või siis see freesitud serv mustaks värvida... Või
alumiiniumtoru ots kuidagi ümaraks venitada... mis iganes.
Aga annab see ümar serv palju juurde? Turbulentsi vastu, ma oletan?
Vootele Aer
> Wooferiga aga on vastupidi: mida eespool ta on seda parem. S.t. teda ei
ole
> hea süvistada. Lihtsalt teed tema jaoks paraja augu peale esipaneeli
> kokkukleepimist ja lõpuks kruvid valjuka lihtsalt esipaneeli pinnale. Koos
> võre ja sellega koos oleva raamiga eeldatavasti, kui kärge kasutad. See
vist
> ilma selle raamita suht koht kole oli.
Raamist niipalju, et see plastmassist raam või kate jääb, aga võre võtan
(võtsin) ära. Kuigi on oht, et keegi sealt kruvikeeraja läbi vajutab.
Wooferi oligi plaanis mitte süvistada. Ehk siis lihtsalt auk sisse ja woofer
peale.
Tweeteri tihend. Kas äkki piisaks, kui silikooni vahele panna? Või on ikka
parem, kui kummirõngas on?
ah jaa. nüüd tuli pähe et iluspoon võtab ka natuke paksust. Niiet peab seda
ka tweeteri augu juures arvstama. See nädal saan valmissaetud (mm
täpsusega!) puitplaadid kätte ja saan tööle hakata.
Vootele Aer
> see l2ks nyyd kyll vist nihusti .. :))
mis nimelt? See, et materjalina puitu kasutan? Või paksus?
Sulo Kallas
> tänava lõpus, seal müüakse alumiiniumprofiile meetri kaupa.
> Arvan ,et panen toru ikkagi esiküljele ja tweeteri sümmeetriateljest tsipa
> kõrvale.
> Aga seda laieneva avaga toru on vist pagana raske teostada.
Juhul kui sa ei saa teha ümaralt laienevat ava... siis ma soovitan küll
sügavalt kaaluda toru tahapanekut. Toru tahapaneku üks *suuuuur* eelis ongi
selles, et toru avause juures tekkivast "tuule" turbulentsist tingitud
moonutused ei kosta nii hästi kuulajani. Madalad ise kostavad küll, aga see
"lurin" on rohkem seal kõrgematel sagedustel ja kuna need jõuavad kuulajani
juba rohkem seintelt peegeldununa, siis jäävad nad seetõttu jupp maad
vaiksemaks.
> Aga annab see ümar serv palju juurde? Turbulentsi vastu, ma oletan?
Oooo jaa. See pärast on poest ostetud plasttorud tegelt head, saab kergesti
ümarad ääred kätte. Teisalt pole aga poest nii väikese kasti jaoks sobivaid
torusid eriti saada. Nii väikeses kastis sellist elementi kasutades on vaja
hästi madalat resonantsi ja toru peab olema seetõttu suhteliselt peenike ja
suhteliselt pikk. Poes on aga ainult peenikesi ja lühikesi ning jämedaid
ning pikki. Kumbki variant ei sobi. Seega, alumiiniumi idee on abiks, s.t.
saab ka pikema toru teha, samas aga on sellise alumiinium toru häda selles,
et ranti ei saa ümaraks.
Väikeste kastide korral on turbulents väga oluline seetõttu, et torud on
suhteliselt peenikesed - peenemad kui hea oleks. Peenike toru tähendab aga
et õhku liigub sealt kaudu vastikult palju. Mul endal on veel väiksem kast,
12l sisemahuga, ja toru on 5.1cm siseläbimõõduga. Tegelikult on ta natuke
koonuses (poest ostetud plast), välimise otsa lähedalt on ta ca 5.4cm
siseläbimõõduga kusjuures ilma ümardamata äärteta. Võin öelda, et mina
kuulen kõvemaid basse sisaldava materjali korral seda turbulentsi kogu aeg
ja alati. Kusjuures mul on toru tahapoole.
Kui sa leiaksid 5.5cm toru ja saaksid randi ümaraks, no vähemasti
koonusesse, tuleks tulemus ilmselt märksa parem.
Nii Jamo kui Dynaudio väga kallistel monitori tüüpi kastidel on inverter
taga JA väga ümara randiga. B&W veel kallimal monitoril on küll toru ees,
aga väga-väga hoolikalt ümaraks aetud. B&W odavamatel DM seeria kastidel on
toru küll ees, mitte nii ümardatud, aga nende elemendid ei mängi nii madalat
otsa ja torust liigub seetõttu vähem stuffi läbi. Parasjagu ümardatud on aga
nendegi kastide augud.
Hell, isegi Audes ajas oma odavatel monitoridel ees oleva toru ääre väga
ümaraks. Näeb küll veits kole välja kuna spoon lõpeb pinnal ära, edasi
paistab juba MDF-i enda muster aga asi väärib küünlaid.
Tagakülg on ka seepärast hea, et tagaküljele pole nagunii üldse spooni vaja,
võid kogu tagaplaadi ära värvida, koos koonusesse freesitud augu randiga.
Lääne mitte-väga-kallid kommertskastid kasutavad tihti tagaplaadil värvi
spooni asemel.
<^_^>
Sulo Kallas
> parem, kui kummirõngas on?
Parem õhukesest papist (pigem kartongist tegelikult) rõngas kui silikoon.
Mingit kummitaolist materjali ikka leiab. Ta ei pea kumm olema: peaasi et
suht õhuke ja pehme. Võib isegi natuke poorne materjal olla, peale kruvidega
kinni keeramist ei tule sealt enam nagunii midagi läbi.
> ah jaa. nüüd tuli pähe et iluspoon võtab ka natuke paksust. Niiet peab
seda
> ka tweeteri augu juures arvstama.
Papist rõngad on lihtsad teha, saab mitu panna et paksust reguleerida ning
peale kinni pigistamist siiski piisavalt hermeetilised.
<^_^>
Vootele Aer
Plaadi paksused on:
Esiplaat 25 mm , ülejäänud 18 mm.
Kasti mõõdud väljastpoolt:
kõrgus 360 , laius 240, sügavus 300
Avo Elme
"Sulo Kallas" <su...@goodwin.ee>
> Mingit kummitaolist materjali ikka leiab. Ta ei pea kumm olema: peaasi et
> suht õhuke ja pehme. Võib isegi natuke poorne materjal olla, peale
kruvidega
> kinni keeramist ei tule sealt enam nagunii midagi läbi.
Ise olen kasutanud aknatihendit, sellist poorsest ja hästi pehmest kummist,
kahepoolne kleeps ka kohe kyljes.
Avo
Sulo Kallas
>kahepoolne kleeps ka kohe kyljes.
Mina leian et igasugused asjad mis teevad valjukaelemendi hilisema
väljavõtmise raskeks... on pahad.
<^_^>
Avo Elme
"Sulo Kallas" <su...@goodwin.ee> wrote
Sry, väljendusin ebatäpselt, ilmselt Sa Sulo ei ole oma akendele tihendeid
kleepinud :)
Kahepoolne kleeps on õhuke ja yhte kleepuvat poolt pidi tihendi kyljes.
Teine pool keepub hästi näiteks kõlari korpuse kylge. Kleps on selleks hea,
et siis saab sirge tihendi täpselt õigesse kohta ringikujuliselt kinnitada.
Vajadusel saab klepsu eemaldada ja tihendi muude vahenditega kinnitada.
Myyakse nii P, D kui M-kujulise profiiliga. Autos kasutasin esimest, kuna
akende tihendamisest oli yle jäänud, M on ilmselt paralleelsete pindade
vahele sobivaim variant. Vabas olekus on umbes 3 mm paksune ja annab kokku
suruda kuskule 0,5 mm kanti arvan.
Avo