Autori kaitse.
Priit Tamme
Millega peaks kodulehekylg märgitud olema, et toimiks autori kaitse?
Ja kas see peaks olema igal lehel?
Priit
Toomas Mölder
Autoriõigused tekivad avaldamisega ja on kaetud Eesti autoriõiguse seaduses http://seadus.ibs.ee/aktid/rk.s.19921111.19.*.html sätestatuga.
Aga lollilegi peaks olema selge ja autorile endale rahulikum kui lisada iga lehe juurde märkus autoriõiguse omaniku, aja ja muude autori meelest vajalike tingimustega kasutamise, edasise avaldamise jms. kohta.
---
toomas.mölder
Alo Raidaru
Priit Tamme wrote:
> Tere.
> Millega peaks kodulehekylg märgitud olema, et toimiks autori kaitse?
> Ja kas see peaks olema igal lehel?
> Priit
Meie ajakirja jaoks sõnastasid selle teksti juristid, kes antud
probleemiga vahetult tegutsevad.
Vaata http://www.juridica.ut.ee/Juridica/ajakiri/tingimus.htm
Aga ma ei kujuta küll ette kuidas kaitsta autoriõigust mingile
programmsele lahendusele
(näiteks dünaamiline graafika javascriptis).
Juristide standartvastus on - Probleem on huvitav. Mõtlen selle üle.
Ütlen hiljem.
Ja nagu poksi maalimameister - ei tule nad iial tagasi.
Olen sellist vastust alates 1993. aastast saanud umbes 10 korda ja
erinevatelt inimestelt.
Alo Raidaru
Ajakiri Juridica
Marek Mänd
> Aga ma ei kujuta küll ette kuidas kaitsta autoriõigust mingile
> programmsele lahendusele
> (näiteks dünaamiline graafika javascriptis).
Ühes ng-s, kahjuks ei mäleta enam kus,
oli räige 130 postitusega haru JS&autoriõigused teemal ...
raske vaidlus käis aga nagu lõpuks taandus üldiselt asi
vastastikule ütlemistele et loll oled jne ...
eestlased .... "Autorikaitse" != "Autori kaitse"
-- js-engineering
MM anno MM
Teet Eomäe
> Ühes ng-s, kahjuks ei mäleta enam kus,
> oli räige 130 postitusega haru JS&autoriõigused teemal ...
> raske vaidlus käis aga nagu lõpuks taandus üldiselt asi
> vastastikule ütlemistele et loll oled jne ...
>
> eestlased .... "Autorikaitse" != "Autori kaitse"
Siin pole tegelikult midagi vaielda, mis pole sinu looming, kama kas
see on luuletus, html tekst või jaavascipt, seda sa loata
avaldada-kopeerida ei tohi, selle kohta on ka seadus olemas ja punkt
Teet.
Anton Siniorg
Tee, aga ära jää vahele!!
Janar Kokk
Kui ma teen ntx ühe pildi, ning panen selle internetti välja, päev hiljem
avaldab kuskil kohas selle sama pildi keegi suvaline isik ning kirjutab
pildi alla, et see olevat tema tehtud.
Kuidas ma tõestan, et see on minu, mitte tema tehtud?
--
Lugupidamisega,
Janar Kokk
ad...@deeprage.com
"Teet Eomäe" <te...@bigfoot.com> wrote in message
news:396D796B...@bigfoot.com...
Teet Eomäe
>
> Sellisel juhul üks küsimus Sulle:
> Kui ma teen ntx ühe pildi, ning panen selle internetti välja, päev hiljem
> avaldab kuskil kohas selle sama pildi keegi suvaline isik ning kirjutab
> pildi alla, et see olevat tema tehtud.
> Kuidas ma tõestan, et see on minu, mitte tema tehtud?
algallika põhjal, kui on näiteks tegu fotoga :) Kohtus esitab kumbki
pool oma asitõendid ja otsustatakse...
Teet.
Alo Raidaru
Teet Eomäe wrote:
> Siin pole tegelikult midagi vaielda, mis pole sinu looming, kama kas
> see on luuletus, html tekst või jaavascipt, seda sa loata
> avaldada-kopeerida ei tohi, selle kohta on ka seadus olemas ja punkt
>
> Teet.
Tõsi ta on. Juridicas ei ole võrgus 150 autori artikleid, sest nad ei
ole andnud allkirja,
et lubavad avaldada oma artikli internetis.
Lihtsalt autorid on laiali ja neid ei saa ilmapealt kätte.
-------------
Aga kus lõpeb kopeerimine ja algab looming?
Tähti võid kirjutada.
Operaatorid on samasugused kõigile.
for(i=0; i<max; i++){ on ikka sama.
Selle kopeerimine ei ole ju keelatud.
Ja seaduse järgi võid sa tutvuda algoritmiga.
(Tundub nagu nii, kui autoriõiguse teksti lugeda)
Ja kui ma selle baasil kirjutan sarnase asja.
Ja siis küsin - mis on sarnane?
(Kas piibel ja Põrgupõhja uus vanapagan on sarnased?)
Tavaliselt sisaldab iga programm andmete lugemist, töötlust ja
salvestust.
Kas seda ei tohi kopeerida, sest nii töötab Winword?
jne jne jne.......
Ja punkti asemel on rohkem küsimärk.:)
Alo Raidaru
Tarmo Haud
>
> algallika põhjal, kui on näiteks tegu fotoga :) Kohtus esitab kumbki
> pool oma asitõendid ja otsustatakse...
Nojahh, foto puhul on asi lihtne. Minul on negatiiv temal mitte. Aga kui on
tegemist puhtalt arvutis tehtud pildiga või siis mingi skriptiga. Sellest ei
jää ju sulle miskit materjaalset märki. Kuidas sa sellisel juhul tõestad???
terv
Tarmo Haud
mailto:ta...@aai.ee
GSM: 250 97 209
aix
Janar Kokk wrote:
> Sellisel juhul üks küsimus Sulle:
> Kui ma teen ntx ühe pildi, ning panen selle internetti välja, päev hiljem
> avaldab kuskil kohas selle sama pildi keegi suvaline isik ning kirjutab
> pildi alla, et see olevat tema tehtud.
> Kuidas ma tõestan, et see on minu, mitte tema tehtud?
>
> -
Kui sa mingi pildi teed siis jääb ju sul ka alles psd vms.
Photoshopil on minu arust miski plugin millega seda c-righti asja paika
panna. Watermark vist ?
Pole ise eriti huvi tundnud nii et täpselt ei tea.
Aix
Alo Vanatoa
> > Kuidas ma tõestan, et see on minu, mitte tema tehtud?
>
> Photoshopil on minu arust miski plugin millega seda c-righti asja paika
> panna. Watermark vist ?
Digimarc asja nimi, peidab kusagile pixelite vahele midagi ära,
nii et seda saab pärast välja lugeda. Kirade järgi säilib ka siis, kui
pilt printida ja uuesti sisse skännida (piiranguks on pildi suurus
pixelites ja/või lahutus). Ise pole seda proovinud. Btw, see peaks tasuta
asi olema.
Paremat,
ALo
Janar Kokk
--
Lugupidamisega,
Janar Kokk
ad...@deeprage.com
"aix" <a...@zzz.ee> wrote in message news:396D926D...@zzz.ee...
>
>
> Janar Kokk wrote:
>
> > Sellisel juhul üks küsimus Sulle:
> > Kui ma teen ntx ühe pildi, ning panen selle internetti välja, päev
hiljem
> > avaldab kuskil kohas selle sama pildi keegi suvaline isik ning kirjutab
> > pildi alla, et see olevat tema tehtud.
> > Kuidas ma tõestan, et see on minu, mitte tema tehtud?
> >
> > -
>
> Kui sa mingi pildi teed siis jääb ju sul ka alles psd vms.
> Photoshopil on minu arust miski plugin millega seda c-righti asja paika
> panna. Watermark vist ?
Anton Siniorg
(http://seadus.ibs.ee/seadus/aktid/rk.s.19921111.19.20000222.html)
Leeni
autoriõigus määrab ära, et (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on: ... ,
"3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb
arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;" ja ei anna mingit vastust
kuidas saab tõestada, et see on sinu töö, mis on pihta pandud. Samuti ei
seal määratud korrektselt, mida loetakse arvutiprogrammiks, kas näiteks
veebi tarbeks koostatud JavaScripti koodi jupp on arvutiprogramm, mida
kaitstakse kui kirjandusteost.
Leeni
Anton Siniorg <neti...@hot.ee> wrote in message
news:8kkamf$r4...@news.estpak.ee...
Anton Siniorg
originaalist ja need siis notari juurde viia? kontrollida kas ehk sellist
asja juba olemas ei ole?
:::
kas näiteks
veebi tarbeks koostatud JavaScripti koodi jupp on arvutiprogramm, mida
kaitstakse kui kirjandusteost.
:::
Karta on et iga javascriptijupp ei ole arvutiprogramm, samas aga võib olla
koodijupp osa tervikust millele tekib hiljem autoriõigus. Kui kasutada
popupaknaid oma kodulehel siis javascript on kodulehe osa mis aitab
moodustada tervikut , kõikidele osadele ei pruugi aga autoriõigus laieneda.
Kui genereerida terve leht või mingi osa sellest kasutades javascripti siis
on tegu juba programmiga millele vastavaid parameetreid ette andes
saavutatakse mingid tulemused.
Sellest võiks siis nii aru saada, et programmeerimiskeeled on samasugused
symbolite syteemid nagu tavalised keeled. Ning intellektuaalne omand tekib
sellele mis on loodud mingit programmeerimiskeelt kasutades, aga ei teki
mitte sellele keelele. Ja nagu igas keeles on teatud yldkasutatavate
symbolite kogud millele ei saa tekkida õigusi kuna need on vastavale keele
spetsiifilised ja millede kasutamine on loomulik ning vältimatu ( yhte ja
sama asja kellegil seletades on ysna tõenäoline, et seletatakse ysna
yhtemoodi).
Teet Eomäe
>
> ok .. aga kui toimub sama asi mingi progejupiga? :)
kompileeritud asja ilmselt järgi ei tee...
Teet.
Teet Eomäe
> Nojahh, foto puhul on asi lihtne. Minul on negatiiv temal mitte. Aga kui on
> tegemist puhtalt arvutis tehtud pildiga või siis mingi skriptiga. Sellest ei
> jää ju sulle miskit materjaalset märki. Kuidas sa sellisel juhul tõestad???
Ma oletan et script on nii pisike asi, et see ei tasu rääkimise
vaevagi... :)
Teet.
Anton Siniorg
>
> Tere!
> Palju toredaid vastuseid on sellel teemal. Aga ehk oskaks keegi natukene
> täpsemalt. Priit Tamme poolt kirjutatu põhineb konkreetsel situatsioonil,
> kus kodulehelt pandi n.ö memuaaride tekst pihta ja avaldati ajalehes!!!!!
> Küsimata sellekohast nõusolekut teksti autorilt!!! , autoritelt. Kodulehe
> kirjutajalt jne. Kusjuures kodulehe pealeht on nagu kaitstud ? märgiga.
Nujah teemat arendades tuleks ikka rääkida milles asi :)))
kas memuaaridest tehti otsene copy ja paste või tehti nendest põgus
kokkuvõte mille käigus valgustati ka teksti ennast? Või esitati seda kui
uudisena? Kas sisu oli memuaare või neid koostanud isikut halvustav või ei
vastanud see muudel tingimustel headele tavadele?
seega ikkagi liigvähe tingimusi et midagi otsustada.
Sama loosungi all kirjutan endale passi et kõik mu õigused minu teostele on
kaitstud ja neid ei tohi kopeerida?
kas teate siis et mu kodulehelt midagi kopeerida ei tohi?
ehk kas olete ikka täitsa kindlad et memuaaridele satuti pealehelt? :))
Muidugi ei anna see õigust avada raamatut keskelt ja sealt maha kirjutada,
kuid erinevalt raamatust ei oska iimesed veel internetti kasutada ja
pealehte leida, failid võivad asuda erinevates serverites!
kasutades frame on seda lihtne korraldada.
(äkitselt keegi tegi "open link in new window" ja siis juttu lugedes mõtles
et peaks oma lingikogusse lisama! ja nii sattuski leht yksikuna uitama)
Seega parem karta kui kahetseda ja lisa copiright igale lehele või selle
koodi!
Taavi Talvik
: :::
: kas näiteks
: veebi tarbeks koostatud JavaScripti koodi jupp on arvutiprogramm, mida
: kaitstakse kui kirjandusteost.
: :::
: Karta on et iga javascriptijupp ei ole arvutiprogramm, samas aga võib olla
: koodijupp osa tervikust millele tekib hiljem autoriõigus. Kui kasutada
: popupaknaid oma kodulehel siis javascript on kodulehe osa mis aitab
: moodustada tervikut , kõikidele osadele ei pruugi aga autoriõigus laieneda.
: Kui genereerida terve leht või mingi osa sellest kasutades javascripti siis
: on tegu juba programmiga millele vastavaid parameetreid ette andes
: saavutatakse mingid tulemused.
Autoriqiguse seadusest:
§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata
8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa
arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted. [9.12.1999]
tervisi,
taavi
--
MS-DOS is the worst text adventure game I have ever played: poor vocabulary,
weak parser and a boring storyline.
Teet Eomäe
> Tere!
> Palju toredaid vastuseid on sellel teemal. Aga ehk oskaks keegi natukene
> täpsemalt. Priit Tamme poolt kirjutatu põhineb konkreetsel situatsioonil,
> kus kodulehelt pandi n.ö memuaaride tekst pihta ja avaldati ajalehes!!!!!
> Küsimata sellekohast nõusolekut teksti autorilt!!! , autoritelt. Kodulehe
> kirjutajalt jne. Kusjuures kodulehe pealeht on nagu kaitstud ? märgiga.
Leheneegri temp? Sama jutt oli mul ajakirjanik Rein Sikk, kes arvas
et newsgroupidest võib juttu võtta ja ajalehte oma jutuna esitada,
lisaks võib kasutada newsgroupis olnud teksti ajakirjas koos autori
nimega ilma luba küsimata.
Tegelt ikkagi ei tohi. Tuleb kohtusse minna, aind et võit on ilmselt
honorar... küsimus kas tasub :) samas on selline ajakirjanik ikkagi
pätt ja tuleks kuskil konkureerivas lehes risti lüüa, mõjub rohkem.
Teet.
Toomas Mölder
Küsija on kirjeldanud olukorra kirjelduse.
Aga küllalt palju sõltub, et kuidas siis autor end puudutatuna tunneb ja mida ta tahab ette võtta?
Ise-enesest ju keegi moraalijünger tema õigusi kaitsma ei hakka ja vaevalt, et ta ka mõne autorite õiguste eest seisva organisatsiooni liige on.
Mis on eesmärk?
Ajalehe peatoimetaja või konkreetse artikli autor kohtusse kaevata?
Nõuda raha selle eest, et tema üllitis ajalehe kasusaamise eesmärgil avaldati?
Tahta, et ajaleht tagantjärele luba küsiks? Või et nüüd, hiljem sellekohase õiendi avaldaks?
Mis tekst ja kuskohas see üldse on ja kuskohas ning millisel kujul avaldati?
Kas sellele üldse laieneb AÕS? (§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus)
Ega see kõik ei käi juhuslikult AÕS § 19. "Teose vaba reprodutseerimine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel, õigusemõistmise ja halduslikel eesmärkidel" alla?
Kas tegu on autori isiklike või varaliste õigustega?
Nii üldiselt püstitatud küsimusele ei saagi väga konkreetselt vastata.
Isiklikud kogemused piirduvad juhtudega kus:
- uudisteagentuuri uudiseid pätsu pannud ja raha eest edasi müünud koolipoiss kuulutati ISP-de poolt persona non grataks ja paluti tema isal talle rihma anda;
- firma töötajate poolt loodud ja mujal kodulehtedel avastatud pildid ja jutud paluti e-kirja teel viivitamatult võrgust kõrvaldada ja sellega oli asi lahendatud;
- omal ajal avaldas SL ilma autorilt luba küsimata pildi http://www.ee/ekaart/showpic.phtml?Soomuk/suursober.jpg ja autori nõudel avaldas nädala pärast vastava pisimärkuse;
rgrds,
---
toomas.mölder
----- Original Message -----
From: es7gn <es...@infotek.ee>
To: <webma...@lists.ut.ee>
Sent: Friday, July 14, 2000 2:39 AM
Subject: [WEBMASTERS:3545] Re: Autori kaitse.
>Palju toredaid vastuseid on sellel teemal. Aga ehk oskaks keegi natukene
>täpsemalt. Priit Tamme poolt kirjutatu põhineb konkreetsel situatsioonil,
>kus kodulehelt pandi n.ö memuaaride tekst pihta ja avaldati ajalehes!!!!!
>Küsimata sellekohast nõusolekut teksti autorilt!!! , autoritelt. Kodulehe
>kirjutajalt jne. Kusjuures kodulehe pealeht on nagu kaitstud ? märgiga.
>Arne
Anton Siniorg
Autoriqiguse seadusest:
§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei
kohaldata
8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid,
kaasa
arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
[9.12.1999]
= Sellest võiks siis nii aru saada, et programmeerimiskeeled on samasugused
Alo Raidaru
Anton Siniorg wrote:
> Autoriqiguse seadusest:
>
> § 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei
> kohaldata
>
> 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid,
> kaasa
> arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
> [9.12.1999]
Autoriõiguse seadus § 24 ja § 25 lubavad ju neid ideeid ja põhimõtteis otse
programmist uurida
[§ 24(3)] . Aga kuidas seda teha vastavalt § 25-le on küll salapärane. Kas
„käitamise käigus“
tähendab käivitust debugeri all?
S.O. Kuidas „parandada vigu“ või „kohandada“ ilma dekompileerimiseta (ka mitte
mõttes)?
Näiteks näen koodi C3 ja mõtlen - siin läheb tagasi calli taha.
Alo Raidaru
Jaan Pruulmann
> Anton Siniorg wrote:
>
> > Autoriqiguse seadusest:
> >
> > § 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei
> > kohaldata
> >
> > 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid,
> > kaasa
> > arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
> > [9.12.1999]
>
> Autoriõiguse seadus § 24 ja § 25 lubavad ju neid ideeid ja põhimõtteis otse
> programmist uurida
> [§ 24(3)] . Aga kuidas seda teha vastavalt § 25-le on küll salapärane. Kas
> ?käitamise käigus?
> tähendab käivitust debugeri all?
Sellest varemgi juttu olnud: iva on seaduses kasutatud terminis 'tiitlipärane
omandaja'.
Minu arusaama järgi (aga avalikult pole seda seni ümber lükatud) on tiitlipärseks
valdajaks tegelane, kes on autoriga suutnud teha kauba, mille alusel ta programmi
omanikuna esineb ja vastavalt ka programmi ja selle kohta käiva dokumentatsiooni
tiitlites nii kirja paneb . Tuntud akendega opsüsteemi korral siis Microsoft Inc.
(NB! autorid on teadupärast füüsilised isikud...)
Seega ei peaks Sa oma pead vaevama selle pöördprojekteerimise tehniliste
detailidega seni, kuni ei osutu mõne proge tiitlipäraseks valdajaks. Ja kui see
juhtub, eks siis lepid koos muude asjadega autoriga kokku ka selle, kuidas seda
kohta seaduses tõlgendama hakkate.
> S.O. Kuidas ?parandada vigu? või ?kohandada? ilma dekompileerimiseta (ka mitte
> mõttes)?
Lõppkasutajana ei tohi sa mingeid vigu parandada (Kui märkad, et maalil taevas
vale värvi, kas siis haarad pintsli?)
> Näiteks näen koodi C3 ja mõtlen - siin läheb tagasi calli taha.
Kui näed, hoia oma teada. ja vaadataki võid ainult pimedas ja teki all
Jaan
Alo Raidaru
Jaan Pruulmann wrote:
> Sellest varemgi juttu olnud: iva on seaduses kasutatud terminis 'tiitlipärane
> omandaja'.
> Minu arusaama järgi (aga avalikult pole seda seni ümber lükatud) on tiitlipärseks
> valdajaks tegelane, kes on autoriga suutnud teha kauba, mille alusel ta programmi
> omanikuna esineb ja vastavalt ka programmi ja selle kohta käiva dokumentatsiooni
> tiitlites nii kirja paneb . Tuntud akendega opsüsteemi korral siis Microsoft Inc.
> (NB! autorid on teadupärast füüsilised isikud...)
>
> Seega ei peaks Sa oma pead vaevama selle pöördprojekteerimise tehniliste
> detailidega seni, kuni ei osutu mõne proge tiitlipäraseks valdajaks. Ja kui see
> juhtub, eks siis lepid koos muude asjadega autoriga kokku ka selle, kuidas seda
> kohta seaduses tõlgendama hakkate.
>
> > S.O. Kuidas ?parandada vigu? või ?kohandada? ilma dekompileerimiseta (ka mitte
> > mõttes)?
>
> Lõppkasutajana ei tohi sa mingeid vigu parandada (Kui märkad, et maalil taevas
> vale värvi, kas siis haarad pintsli?)
>
> > Näiteks näen koodi C3 ja mõtlen - siin läheb tagasi calli taha.
>
> Kui näed, hoia oma teada. ja vaadataki võid ainult pimedas ja teki all
>
> Jaan
Autoriõigus ütleb.
§ 24. Arvutiprogrammi vaba kasutamine
(1) Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, on arvutiprogrammi õiguspärasel
kasutajal õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta
programmi reprodutseerida, tõlkida, kohandada (adaptsioon) ning muul viisil ümber
töötada ja saadud tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see on vajalik:
1) programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks
programm omandati;
2) programmis esinevate vigade parandamiseks.
-------
§ 25. Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine (dekompileerimine)
(1) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta
ja täiendava autoritasu maksmiseta reprodutseerida programmi ning seda
tõlkida juhul, kui see on hädavajalik informatsiooni saamiseks algsest programmist
sõltumatult loodud programmi ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega, kui
on täidetud järgmised tingimused:
1) seda teeb programmi õiguspärane kasutaja või tema ülesandel mõni teine vastavat
luba omav isik;
2) programmide ühilduvust tagav informatsioon ei ole olnud käesoleva lõike punktis 1
nimetatud isikutele eelnevalt kättesaadav;
3) selline tegevus piirdub algse programmi osadega, mis on vajalikud ühilduvuse
tagamiseks.
------
See ongi see probleem, millest ma aru ei saa.
Ja nende küsimuste juurest kaovad juristid ära. Mõtlema.
---------------------------------------------------------
Kust Sa selle 'tiitlipärane omandaja' võtsid?
Rääkida sellest vist ikka võib, aga ei tohi anda kasutada.
Pimedas ja teki all ei või kindlasti programmi lugeda (naine ei luba): Või on Sinul
teisiti?
Alo Raidaru
Marek Mänd
> Ma oletan et script on nii pisike asi, et see ei tasu rääkimise
> vaevagi... :)
Ja minu js-NetPJoker on siis mingi hale käkk, niivõi .... ?
Kas sa *üldse kujutad ette*, kui KRDI PALJU VAEVA ON KULUNUD,
ET SEDA {x,y,z} saada tööle eri sirveritega ...
Arvan et sul pole sest sugugi aimu ...
Kui siin NGs ohitakse et netscape on loll et paneb HTMLi valesti
(eriti imelik oli seda tabelite haru lugeda ...) , siis rääkides
igast moodsamast JavaScripti ja DHTMLindusest jne ....
nojah läheks väga pikaks ....
-- mina põhimõtteliselt teiste inimeste JavaScripte ei varasta
-- süümepiinade pärast, sest tean et kuigi nad paistavad väljastpoolt
-- tilu-lilud on nii mõnessegi sisse pandud suur uurimustöö.
-- Isegi kui need on ääretult lihtsad ... Tuleb teha ise RTFMi ja
-- siis nobedalt klaveril toksida ... Lollakalt aus ...
MM "unemployed 'please hire me' js-engineer " anno MM
Jaan Pruulmann
> See ongi see probleem, millest ma aru ei saa.
> Ja nende küsimuste juurest kaovad juristid ära. Mõtlema.
Ega nad isikuandmete kaitse seadusega paremini hakkama saa... mul siin mitmed tuttavad
eraarsid ja med-asutused üsnagi hädas...
> -------------------------------------------
> Kust Sa selle 'tiitlipärane omandaja' võtsid?
Autoriõiguse seadus, Vastu võetud 11. nov 1992, riigi Teataja 1992, nr 49, art. 615.
Aga see, et asi 21.01.1999 ära muudeti, ei olnud 92 aasta Riigi Teatajas kirjas...
krt...
> Rääkida sellest vist ikka võib, aga ei tohi anda kasutada.
selle vana sõnastuse järgi poleks ausal mehel milleski rääkida olnud...
> Pimedas ja teki all ei või kindlasti programmi lugeda (naine ei luba): Või on Sinul
> teisiti?
Iga asja ei maksa sõnasõnalt ka võtta... Pidasin silmas seda tekialust selliste eriti
isiklike ja mitteäriliste asjade ajamise kohana... Selles plaanis leidub tekialuseid,
kuhu ühelgi naishingel pole asja, ja mõnes neist võid ju ka disasembleerida
--
Jaan
Aksel
> Kui ma teen ntx ühe pildi, ning panen selle internetti välja, päev hiljem
> avaldab kuskil kohas selle sama pildi keegi suvaline isik ning kirjutab
> pildi alla, et see olevat tema tehtud.
> Kuidas ma tõestan, et see on minu, mitte tema tehtud?
Küsimus on laiem ja liigub filosoofia valdkonda: küsimus objektide
identsusest. Tõsiselt. MILLE PÕHJAL öelda, et 2 asja (laulu, programmijuppi,
CD-d, MP3-e, mida _iganes_) on SARNASED või isegi IDENTSED?? Haistan siit
kohtuasju ja suuri rahasid:) Kurat, tulgu tõestagu mulle keegi ära, et ma
kuulen täpselt samasid noote või näen samasid värve kui keegi teine ja
öelgu, et ma kopeerisin midagi. Minu jaoks pole need asjad äkki üldse
sarnased? Loodan, et saate aru mu probleemi asetuse üldisusest ja ei hakka
norima mingite detailide kallal. Probleem ON laiem ja üldisem.
Aksel
Leeni
Mis on siis veeb või kodulehekülg juriidiliselt?
Kui see on kirjandusteos (publikatsioon) siis oleks nagu kaitse tagatud
ainult, et, minu teada, pole seda seaduses kusagil tähendatud, et see on nii
st et publikatsioon võib esineda ka digitaalsel kujul?
Leeni
P.S. See JavaSkriptide küsimus oli tingitud kibestunud hingelt, kellelt on
ka üks selline esimene õnnestunud koodijupp julmalt pihta pandud (isegi
kommentare ei viitsitud ära koristada).
Priit Tamme <tamm...@mail.cz> wrote in message
news:000e01bfeaa0$d1c24520$04266bd4@pc--1...
> Tere.
> Millega peaks kodulehekylg märgitud olema, et toimiks autori kaitse?
> Ja kas see peaks olema igal lehel?
> Priit
>
Peeter Russak
> Teet Eomäe <te...@bigfoot.com> wrote
>> Ma oletan et script on nii pisike asi, et see ei tasu rääkimise
>> vaevagi... :)
> Ja minu js-NetPJoker on siis mingi hale käkk, niivõi .... ?
> Kas sa *üldse kujutad ette*, kui KRDI PALJU VAEVA ON KULUNUD,
> ET SEDA {x,y,z} saada tööle eri sirveritega ...
> Arvan et sul pole sest sugugi aimu ...
Tagumiku kaudu saab kah hambaid ravida, ainult KRDI PALJU VAEVA KULUB.
methodik
üsna heaks lahenduseks tundus olevat enda valmis toodang ära "pitseerida" ja
panka hoiule panna, mingi kuupäeva templiga v. nii...
või tigupostiga pakk iseendale saata ja see AVAMATA panka hoiulaekasse
panna... suht hea tõend peaks olema kuupäevaga postitempel, kui nüüd
kohtusse minnes see pakk sealt endaga ühes võtta...
kaval, mis :)
> > Kui ma teen ntx ühe pildi, ning panen selle internetti välja, päev
hiljem
> > avaldab kuskil kohas selle sama pildi keegi suvaline isik ning kirjutab
> > pildi alla, et see olevat tema tehtud.
> > Kuidas ma tõestan, et see on minu, mitte tema tehtud?
nojah, pildi võid välja printida :)
kui teisel vennal peaks aga samasugune pilt varema kuupäevaga olema
(IRW:)))... siis... siis on küll p'ses... :)
siim/methodik
Marek Mänd
> Tagumiku kaudu saab kah hambaid ravida, ainult KRDI PALJU VAEVA KULUB.
?
See on sul kahjuks laenatud fraas. Originaalsema ja sisutihedama
tekstuaalsuse poole me vist ei püüdle ?
--
MM anno MM
http://my.tele2.ee/cadorsoft
Sepp
Kas eesti filoloogidel tõesti ei ole mingit oma listi, mida saaks
läbustada...
Kas ma olen ainuke kelle MM'ist siiber on...
Kas keegi tunneb teda isiklikult - paneks rahad kokku ja ostaks talle mõne
raamatu, paistab, et eesti keel on selge. Üsna hea raamat on näiteks Dale
Carnegie "Kuidas võita sõpru ja mõjustada inimesi" (vms...) Muidu vaeseke
jääbki tööd otsima, nagu selle Cadorsofti vigase ja rõveda lehekülje
sortsust võib lugeda...
päikest...
Viljar Sepp
vilja...@mail.ee
Marek Mänd wrote in message <8kpvdl$e83$1...@kadri.ut.ee>...
>-------------------------------------------------
Marek Mänd wrote in message <8kpvk6$es3$1...@kadri.ut.ee>...
>Marko Leppik <Marko....@helpjet.com> wrote
>> kõik see jut on väga kena aga kas see on lahendus siis ma ei saa aru!!!
>
> jajah ... hommikul ei maksa kirjutada. Tuleb seosetult morfofonoloogiline
....
>
>MM anno MM
>http://my.tele2.ee/cadorsoft
>
>
>------------------------------------------------
Marek Mänd wrote in message <8kvpro$7pv$1...@kadri.ut.ee>...
>>Mis tähendab, et "netscape ei tööta" ?
>
>See tähendab, et programm nimega "Netscape" ei lähe käima.
>Ilmselt mõeldi alalütlevat käänet ...
>
>(uudishimulikult) kas on tõesti vaja seda vana träni kaasas kanda ?
>
>
>MM anno MM
>
>
>
Toomas Mölder
Oma pahameelt on kuivem ja puhtam väljendada liigutusega, kus kannad teatud
saatjad OMA ISIKLIKKU "Blocked senders" nimekirja.
Loodetavasti väldib see ka edaspidiseid pahameelepurskeid ja
isiklikuksminekuid, kui teatud kirju lihtsalt ei loegi?
Vältimaks järgnevaid raporteid listis selle kohta, kes kelle kirjutisi
lugeda ei taha palun: jätke see enda teada!
rahu ja päikest kõigile,
samal teemal MM-iga arvutid.www "võidelnud",
arvutid.www-owner
toomas.mölder
Sepp <Vilja...@mail.ee> wrote in message
news:39743ab6$1...@news.infonet.ee...
Marek Mänd
SCNR :
>kõik see jut on väga kena aga kas see on lahendus siis ma ei saa aru!!!
Ilus lause, miks mitte kommenteerida ? Pealegi "autorikaitse"
on kah üks sõna ... Selline "mõttetegevus on valus" tendents ...
ok säästan teid.
MM>>(uudishimulikult) kas on tõesti vaja seda vana träni kaasas kanda ?
minu arvates asjalik küsimus ... Meeldivad sulle 15k postitused?
AGA:
Sina hoia {w}. Ise va {x,y,z} kirjutad
"rich mediast" ja oled nii "tark" et ei jaga, et
antud leht ongi üks "rich media" näide.
Tundub et sa ei jaga asja ja kogu AM materjal on lihtsalt
mingi hale üldjoontes kokkuklopsitud häma.
Su lehel on mailto link. Su lehel on mingi mõttetu
javascript mis hälvitab BACK nupu normaalse tegevuse ...
rohkem ei viitsi su back-anomaaliat vaadata.
--
MM anno MM
Ennegi on juhtunud et igast plagiaate tehakse.
Kuidas see nende ülikooli õpetlastega oli, kes võõramaa
teadustöö enda pähe esitasid. Noomitus ... nojah täieline EW.
robamm...@hotmail.com
> Tere.
> Millega peaks kodulehekylg märgitud olema, et toimiks autori kaitse?
> Ja kas see peaks olema igal lehel?
> Priit
Sest seda ei näe peale sinu mitte keegi teine.
Kristjan Robam