Internetisõltuvuse test.
AST-INFO
Esmakordselt Eestis.
http://www.usaldus.ee/testid/
Oodatud on tagasiside, arvamused ning konstruktiivne kriitika.
Lugupidamisega
Urmas Roos.
Priit Piipuu
AI>Internetis?ltuvuse test.
AI>Esmakordselt Eestis.
AI>http://www.usaldus.ee/testid/
AI>
AI>Oodatud on tagasiside, arvamused ning konstruktiivne kriitika.
AI>
AI>Lugupidamisega
AI>Urmas Roos.
Hmm, kas Useneti-sõltuvuse kohta ka testi on? Või käib see
Internetisõltuvuse alla?
AST-INFO
"Priit Piipuu" <priit....@mail.ee> wrote in message
news:3ee0d...@news.estpak.ee...
Nii spetsiifilist testi, mis uuriks otseselt Useneti sõltuvust, ei ole
kohanud.
Urmas Roos.
Meelis
Testi paremaks tegemiseks peaks olema eraldi välja toodud küsimused
emailide, jutukate, surfamise, useneti jms kohta.
Meelis
"AST-INFO" <ur...@astinf.ee> wrote in message
news:3ee07f64$1...@news.estpak.ee...
Anu
Meelis wrote:
>
> IMHO on see test pigem jutukasõltuvuse, mitte internetisõltuvuse kohta.
> Testi paremaks tegemiseks peaks olema eraldi välja toodud küsimused
> emailide, jutukate, surfamise, useneti jms kohta.
>
Jah, ja käiks justkui nende kohta, kellel pole püsiühendust, vaid kes
peavad ühenduse tekitama ja lõpetama. Kui päev läbi mängib arvuti
muusikat, mis tuleb otse internetist, kas see on siis internetis
olemine? See on pigem muusikasõltuvus kui ineternetisõltuvus, kuigi
kasutatakse internetti. Aga testid meeldivad mulle alati. Tore, kui
keegi neid ka vahel saadab.:)
Anu
Nefela
1) pole arusaadav kellele see on suunatud ilmselt siiski teismelistele,
igasugu kooliküsimuste järgi otsustades
2) küsimused on nii läbipaistvad, et saab alati vastata nii, et punktid
sõltuvust ei näita
3) on püütud kõik interneti alla panna, küsimuste juures täpsustamata,
mida selle arvuti ja internetiga ette võetakse.
Enne kui midagi tõlkida ja serverisse üles panna tuleb see ikka Eesti
oludele vastavaks muuta.
Kui selle testi tulemeuste alusel veel kunagi mingi uurimus valmib ja
selle järgi mingid järeldused tehakse siis neid küll kuidagi uskuda ei
saaks.
Kahjuks see näitab kui pealiskaudselt meil arvutisõltuvusse suhtutakse
ja vajadusel abile loota pole mitte kusagilt. Kurb, sest probleemseid
teisimelisi on meil palju ja kuidas neid aidata ei tea, kui lasta neil
see test läbi teha siis teadagi milline tulemus sealt saadakse ja peale
seda pole võimalik kuidagi enam mingisugusest sõltuvusest rääkida kuigi
see on selgelt olemas.
von Altroff
> Arvan, et see on täiesti mõtetu test Eesti tingimustes, sest
Mida tähendab Internetis olemine? Nt. arvuti mul 24h
nö Internetis (sic!) brauser kah lahti pidevalt ja ka e-postiprogramm
pidevalt lahti, seega oleksin nagu sõltlane, a punkte sain 15 ???
Enamik küsimusi tunduvad olevat lähtunud sellest, et kasutatakse
dial-up'i, vaid sel juhul saaks keegi öelda, kaua ollakse Internetis jne
jne jne
A mis ikka pikalt siin möliseda, IMHO on tegu täiesti ebaadekvaatse
ja diletantliku testiga.
jõudu testi parendamiseks soovides
Madis
AST-INFO
Kogun küsimused kokku ja vastan edaspidi pikemalt.
Praegu sellest "Internetis olemisest".
Kuna kõik küsimused puudutavad ju interneti kasutajat, siis sellest
seisukohast on küll päris ükskõik kui kaua "juhe seinas" on.
Mõeldud on ikkagi seda ligilähedast aega, mille vältel internetiühenduse
kaudu oma erinevaid vajadusi rahuldatakse (küsimus 21
www.usaldus.ee/testid ).
Niisiis ei oma tähtsust, kas dial-up või 24h püsiühendus.
Omaette fenomen on inimeste arvamuste kujunemine. Miks kaldub mõte kohe
dial-up ühendusele kui rääkida internetis olemisest? Nähtavasti pärinevad
sellise mõtteloogika juured ajast kui dial-up oli valdavalt ainus võimalus
interneti avarustesse sööstmiseks.
Päikest Teile ja rohkem heatahtlikkust ning konstruktiivset kriitikat.
Urmas Roos.
"von Altroff" <ve...@eispam.hot.ee> wrote in message
news:3ee4658a$1...@news.estpak.ee...
tanel kuusk
> Selleks ju toimubki testi testimine, et kõik arusaamatused selgeks rääkida
Vaatasin kah, huvitav küsimus oli
8. Kui sageli su t??tulemused v?i j?udlus kannatavad Interneti t?ttu?
Seda võib kahtepidi mõista, mul näitaks on korduvalt töötulemused
kannatanud sellepärast, et "internet on maas" ja ei saa
sellepärast vajalikke asju tehtud, aga ma kahtlen kas küsimuse
esitaja ikka sellist olukorda on silmas pidanud.
tanel
AST-INFO
Erinevate tähelepanekute summeerimine võimaldabki kahemõttelisusi
kõrvaldada.
Tänaseks on mõne päeva jooksul testi täitnud juba 705 inimest.
Võib öelda, et test on aktiivses testimise etapis :-)
Urmas Roos.
"tanel kuusk" <ka...@solo.delfi.ee> wrote in message
news:3ee47f6f$1...@news.infonet.ee...
Jürgo Preden
> Praegu sellest "Internetis olemisest".
ma ei moista millest tuleb uldse selline valjend nagu 'internetis olema'. ma
ei ole mitte kunagi internetis. ma kasutan internetti. mina ei ole ka
internetiuhenduses (kahjuks ei ole mu fantaasia nii rikas, et seda isegi
ette kujutada), minu arvutil on uhendus internetiga (ka arvuti ei ole kuskil
uhenduse sees).
25 kusimusega testi tolkimise peale voiks veidi rohkem kui kumme minutit
kulutada.
Jurgo
AST-INFO
pehmelt öeldes kaugel heatahtlikkusest. Ka niisugune reaktsioon ei üllata.
Nüüd sellest "Internetis olemisest".
Inglisekeelne vaste on "on-line", mida kohtab ka eesti keeles.
Püüdin vältida seda terminit.
Soovisin ka eristada seda, mida teeb teie arvuti sellest, mida teete ise.
Eks raske ole küll juhtmete kaudu füüsiliselt internetti pugeda,
"internetis olla". Kui aga seda mitte sõnasõnalt võtta, siis võiks saada
eestikeelse "on-line" vaste.
Ma ei väida, et see on keeleliselt parim või halvim pakkumine kuni ei ole
lisandunud teisi ettepanekuid.
Urmas.
"Jürgo Preden" <jy...@gt.ee> wrote in message
news:bc2kpv$e4o$1...@kadri.ut.ee...
AST-INFO
pehmelt öeldes kaugel heatahtlikkusest. Ka niisugune reaktsioon ei üllata.
Nüüd sellest "Internetis olemisest".
Inglisekeelne vaste on "on-line", mida kohtab ka eesti keeles.
Püüdin vältida seda terminit.
Soovisin ka eristada seda, mida teeb teie arvuti sellest, mida teete ise.
Eks raske ole küll juhtmete kaudu füüsiliselt internetti pugeda,
"internetis olla". Kui aga seda mitte sõnasõnalt võtta, siis võiks saada
eestikeelse "on-line" vaste.
Ma ei väida, et see on keeleliselt parim või halvim pakkumine kuni ei ole
lisandunud teisi ettepanekuid.
Urmas.
"Jürgo Preden" <jy...@gt.ee> wrote in message
news:bc2kpv$e4o$1...@kadri.ut.ee...
Tarmo Kuuse
> Tore, et diskussioon areneb. Pole hullu, et enamus arvamusi on avaldatud
> pehmelt öeldes kaugel heatahtlikkusest. Ka niisugune reaktsioon ei üllata.
Heh, eestlase lemmiktoit olevat teine eestlane. Usenet on selle väite
parimaks tõestuseks.
Test on võrdlemisi korralik, küsimused arusaadavad. Mõned stiilivead
leiduvad, juba mainitud "internetis olemine" ja veel nipet-näpet. Ikka
kenasti paistab välja, et on tõlgitud. Aga arusaadav sellegi poolest.
--
Tarmo Kuuse - tarmo...@mail.ee
BOFH excuse #222:
I'm not sure. Try calling the Internet's head office -- it's in the book.
Jürgo Preden
> Heh, eestlase lemmiktoit olevat teine eestlane. Usenet on selle väite
> parimaks tõestuseks.
mina kellestki toituda kull ei planeerinud. utlesin konstruktiivse
kriitikana valja asjad nii nagu mina neid naen.
kuna eesti keeles puudub konkreetne luhike vaste, siis tolgiks mina 'to be
on-line' nait 'internetiuhendust kasutama', mis ei ole kindlasti parim
vaste, kuid vahemalt minu jaoks kolab korrektse(ma)lt. seda teemat
voiks/peaks arvatavasti jatkama nait grupis ee.keel
Jurgo
AST-INFO
Levinud kõnepruugi kohaselt on suupärasem: "Olin kodanik x-ga
telefoniühenduses". Mitte aga: "Suhtlesin kodanik x-ga kasutades
telefoniühendust".
Terminite osas oleks abiks kuulata ee.keel arvamusi, enne sinna minekut
võiks mõned ettepanekud siit grupist veel kaasa võtta. Ootan...
Urmas Roos.
"Jürgo Preden" <jy...@gt.ee> wrote in message
news:bc335u$8os$1...@kadri.ut.ee...
Alo Raidaru
>
> Kui järgiks juba harjumuspärast analoogiat telefoniühenduse kasutamisega?
> Levinud kõnepruugi kohaselt on suupärasem: "Olin kodanik x-ga
> telefoniühenduses". Mitte aga: "Suhtlesin kodanik x-ga kasutades
> telefoniühendust".
Kas tõesti ikka nii räägitakse "Olin telefoniühenduses"?
Kas see on see õhtutine "küsida võib kõike" reklaam? :)
Mina ütleks küll "rääkisin X-ga"
Ja et kasutasin Googli abil leitud materjale.
Osa olid Siemensilt ja osa Ericsonilt.
See, et tegevus toimus telefoni või neti või netitelefoni abil
polegi nagu oluline.
Aga ankeet võiks sisaldada ka paari küsimust vastaja kohta.
Näiteks tegevuse, vanuse, tehnika kohta.
Käsimus "Mis on teie arvates parim netiühenduse browser?"
saab tõenäoliselt vastuse ka OP süsteemi kohta.
A.R.
AST-INFO
"Suupärasema" all pidasingi silmas olukordi kui on oluline täpsustaa
(millise sideliigi abil toimus suhtlus või toimus see kohtudes).
Küsimus 23 ongi vanuse kohta.
Küsimusi, mida peaks lisama, on veelgi. Esimeses, sondeerivas testis, ei
pidanud neid oluliseks.
Eesmärk on saada ülevaade kõnealusest sõltuvuse eriliigist kasutades
anonüümset eneseanalüüsi testi.
Tean ka seda, millised nõrgad kohad on niisugusel uurimismeetodil. Testi
testimisel on saadud tulemused siiski kasuks.
Urmas Roos.
"Alo Raidaru" <rai...@ut.ee> wrote in message
news:3EE55B1D...@ut.ee...
tanel kuusk
> Levinud kõnepruugi kohaselt on suupärasem: "Olin kodanik x-ga
> telefoniühenduses". Mitte aga: "Suhtlesin kodanik x-ga kasutades
> telefoniühendust".
Vaidleks siinkohal vastu.
Väljend "Suhtlesin temaga telefonitsi", mis sarnaneb pigem viimase
variandiga, on igati normaalne keelepruuk IMHO.
Aga küsimused "online" olemise kohta tuleks siiski kuidagi
ümber teha (mitte ainult paremat tõlget otsida), sest
püsiühenduse kasutajana oli neile tõesti raske sobivat vastust
leida. Põhjuseid on siin juba varem välja toodud: automaatne
e-mailikontrollija, muu tegevuse vahelt korraks veebi
sirvimine jne. Oleks nagu 24h "online", aga suure tõenäosusega
on mu internetisõltuvus sellest hoolimata kõvasti väiksem,
kui mõnedel, kes 5h päevas internetti kasutavad, aga kõik
selle aja kuskil jutukas istuvad või delfisse kommentaare
kirjutavad.
tanel
AST-INFO
Kõik küsimused puudutavad ju interneti kasutajat, sellest
seisukohast on küll päris ükskõik kui kaua "juhe seinas" on, kui kaua arvuti
"onlines" on.
Mõeldud on ikkagi seda ligilähedast aega, mille vältel internetiühenduse
kaudu arvuti kasutaja oma erinevaid vajadusi rahuldab (küsimus 21
www.usaldus.ee/testid ).
Niisiis ei oma tähtsust, kas dial-up või 24h püsiühendus.
Kas näed ka selles valguses vajadust "online" olemise küsimusi ümber muuta?
Kas suudad seda vajadust põhjendada või isegi abiks olla?
Testis on küsimusi, mis annavad punkte ja mis ei anna punkte, on sinna muul
eesmärgil lisatud.
Küsimuste 24 ja 25 vastused ei anna hindepunkte.
Meeldivat suhtluse jätku
Urmas Roos.
"tanel kuusk" <ka...@solo.delfi.ee> wrote in message
news:3ee5924a$1...@news.infonet.ee...
AST-INFO wrote:
............................................
............................................
Margus Freudenthal
AST-INFO wrote:
>
> "Internetis olemise" kohta vastasin eespool.
Tegelikult küll ei vastanud. See mille kallal rahvas iriseb, on, et
keegi ei saa aru, mida sa "Internetis olemise" all mõtled. Selleks, et
asja natuke selgemaks ajada, vasta palun küsimusele: kas ma "olen
Internetis", kui:
* Ma istun päev otsa jutukas
* Ma surfan päev otsa veebis
* Ma loen-kirjutan päev otsa meile
* Ma töötan päev otsa arvutiga, lugedes meile siis kui nad tulevad
(arvuti kontrollib pidevalt, kas on midagi tulnud). Meilide lugemine
võtab vähe aega.
* Ma töötan päev läbi arvutiga ja kuulan CD-sid. Lugude nimed tõmmatakse
Internetist.
* Ma kasutan oma tööks mingil veebilehel olevat Java või ActiveX
programmi.
* Ma töötan programmiga, mis aeg-ajalt Internetiga infot vahetab. Kohe
pähe tulev näide on CVS-iga integreeritud programmeerimiskeskkond,
praktikas ei tea sa kunagi, millal mingi programm otsustab muu maailmaga
infot vahetada.
Nii. Kui sa oled nendele küsimustele vastused kirjutanud, siis on
loodetavasti sinul ja selle grupi rahval olemas piisav alus, et
"internetis olemise" jaoks normaalne vaste leida.
--
Margus
tanel kuusk
> Kõik küsimused puudutavad ju interneti kasutajat, sellest
> seisukohast on küll päris ükskõik kui kaua "juhe seinas" on, kui kaua arvuti
> "onlines" on.
Ei ole päris nii.
Kui ma näiteks mängin arvutiga kaarte, oodates samal ajal väga
olulist e-maili, et sellele kohe vastata, kas ma siis olen internetis
või mitte? Aga kui kaardimäng on mingi java-põhine veebist kättesaadav
variant?
Kui ma seda kirja siin muu tegevuse vahelt praegu kirjutan, kas see 45
minutit on siis kogu aeg internetis oldud? Või peaks arvestama ainult
selle 1 sek, mis send-nupule vajutamiseks ja arvutil kirja ära
saatmiseks kulub? Või midagi vahepealset?
Teine aspekt on see, et kui üldse mitte arvestada arvuti iseseisvaid
toiminguid ega "juhtme seinas olemist", siis on mul küll üsna raske
kokku lugeda kõiki neid pooleminutisi jupikesi, mil ma korraks
olen internetti kasutanud.
Enamustest küsimustest kumab siiski läbi mõtteviis, et "internetis
olemine" on mingi pikk ja harvaesinev protsess (jutukasessioon,
telnetisessioon, dial-up sessioon, e-mailide lugemine üks kord päevas).
"Online" mõõtmise ebasobivust saab vist illustreerida selle sama
testiga, kui asendaks seal "Internetis olemise" näiteks "Hiire
kasutamisega" ja prooviks siis teha "hiiresõltuvuse" testi.
tanel
AST-INFO
Ka nii võiks, nagu pakud.
Teine lahendus oleks mõiste "internetis olemine" (või parem vaste)
defineerida kohe testi alguses.
Ise pooldan definitsiooni, on teaduslikum ja konkreetsem. Siis ongi
"internetis olemine" just see, mida selleks nimetame.
Teine oluline definitsioon on "internetisõltuvus", ka see on koostamisel.
Püüan lähiajal sellega hakkama saada, siis on võimalik aruleda.
Urmas Roos.
"Margus Freudenthal" <mar...@cyber.ee> wrote in message
news:3EE5A2EC...@cyber.ee...
Tõnu Sergo
> "Internetis olemise" kohta vastasin eespool.
> Kõik küsimused puudutavad ju interneti kasutajat, sellest
> seisukohast on küll päris ükskõik kui kaua "juhe seinas" on, kui kaua arvuti
> "onlines" on.
Tegelikult tõesti ei vastanud. Kasutaja võib käivitada mõne aeganõudva
protsessi, mis muuhulgas ka andmeid üle interneti liigutab ja ise
millegi muuga tegeleda. Näiteks ISP poolt vaadates kasutas ta
kogu aeg interneti.
Teine näide. Oletame, et kasutan dialup ühendust, sikutan näiteks
siit grupist kõik postitused oma arvutisse, katkestan ühenduse,
loen kõik postitused läbi(oletame, et ma pole neid varem teinud),
võibolla mõnele vastan ja paari tunni pärast tekitan uuesti korraks
ühenduse, et vastused ära saata. Ma pole kunagi üritanud dialupiga
kogu gruppi offline lugemiseks alla sikutada aga oletame, et see
võtab ~15min, vastuste saatmine ~5min ja kogu grupi lugemine ~2h.
Küsimus: kui kaua "olin internetis"?
Ok, kui midagi konstruktiivset pakkuda, siis õiget ja lühikest
terminit on raske leida. Võibolla oleks arukas panna mitmeti
mõistetavate küsimuste kõrvale küsimärk, millele klikkides avaneb
popup pikema selgitusega, mida selle küsimuse all täpselt mõeldakse.
Testi testimise perioodil oleks arukas lisada igale küsimusele ka
võimalus vabas vormis kommentaare kirjutada, tõenäoliselt saaksid
oluliselt rohkem kasulikku kriitikat kui siit grupist.
netcat
Tõnu Sergo wrote:
>
> AST-INFO wrote:
> > "Internetis olemise" kohta vastasin eespool.
> > Kõik küsimused puudutavad ju interneti kasutajat, sellest
> > seisukohast on küll päris ükskõik kui kaua "juhe seinas" on, kui kaua arvuti
> > "onlines" on.
>
> Tegelikult tõesti ei vastanud. Kasutaja võib käivitada mõne aeganõudva
> protsessi, mis muuhulgas ka andmeid üle interneti liigutab ja ise
> millegi muuga tegeleda.
tõid väga häid näiteid. kardetavasti testiga tegeleja ei rõõmusta
sellise arvamuse üle, aga imho on test tema praegusel kujul üsna
mõttetu, kuna:
1) tugineb tõesti nii 10 aastat tagasi valitsenud suhtumisele netti - et
see on miski koht, kuhu "sisenemiseks" peab midagi spetsiaalselt tegema,
kuhu kõrvuni sukeldutakse muud maailma märkamata ja seda tehakse mingil
spetsiifilisel otstarbel. tänapäeval on võrk lihtsalt sidekanal või
transpordivahend andmete liigutamiseks ühest punktist teise. sama hästi
võiks rääkida maanteesõltuvusest.
2) kui mingi tegelane istub päevas 10 tundi jutukas või sirvib tundide
kaupa pornot, siis on tal jutukasõltuvus või pornosõltuvus, mitte
internetisõltuvus (mis siis, kui jutukas või pornoserver asuks hoopis
kohtvõrgus? aga kohalikus masinas?). tavalise inimese jaoks on oluline
see, mille ta internetist kätte saab (info, meelelahutus, suhtlus jne),
mitte selle kättesaamise vahend või meetod. need inimesed aga, kelle töö
jaoks võrk on hädavajalik või kelle töö on võrgu jaoks hädavajalik ning
kes on seetõttu päev läbi "online", kannatavad internetisõltuvuse all
umbes sama palju kui torulukksepp torusõltuvuse või autojuht
autosõltuvuse all.
oleks konstruktiivne ettepanek täiesti uus test teha, mis ei mõõdaks
sõltuvust "internetist" kui sellisest, vaid online keskkondadest
(jutukad, uudisgrupid, listid, foorumid jt. interaktiivsed suhtluskohad
ja -viisid). see oleks üks palju asjalikum ja ajakohasem asi.
rgds,
netcat
eero
> Ma ei väida, et see on keeleliselt parim või halvim pakkumine kuni ei ole
> lisandunud teisi ettepanekuid.
Ma oleks eristanud "internetis olemised" tulenevalt eesmärgist. Konkreetsel
juhul oleks ehk sobinud paremini definitsioon (ligilähedaselt, ei ole ma
viloloog ega filosoof): "Interneti abil aktiivne aja viitmine, näiteks
õppimise või töö seisukohalt mittevajalike jutukate, foorumite või
veebilehtede külastamine, e-mailide lugemine, java-mängude mängimine vmt."
Passiivne viis aega viita oleks see kui mängib raadio või töötab kazaa, so.
tegevus mis ei ole küll igapäevatöös vajalik kuid millele kasutaja ei raiska
ka oluliselt enda tähelepanu. Mulle tulevad e-mailid sealhulgas isiklikud
sms-i peale 24h ööpäevas kuid kõigi nende smside lugemisele ei raiska ma
rohkem kui kaks minutit.
Paljud on töökoha poolt lausa kohustatud lugema oma e-maile või kasutama
msni või kasutama mingit veebipõhist lahendust. Inimene võib töötada ka
näiteks java-mängude testijana. Käesoleva testi seisukohast oli oluline
ilmselt just selle aja viitmise momendi rõhutamine.
eero
Margus Freudenthal
>
> Teine lahendus oleks mõiste "internetis olemine" (või parem vaste)
> defineerida kohe testi alguses.
> Ise pooldan definitsiooni, on teaduslikum ja konkreetsem. Siis ongi
> "internetis olemine" just see, mida selleks nimetame.
Minu mõte oligi, et neile küsimustele vastamine aitaks sinul endal jõuda
lähemale sellele definitsioonile.
--
Margus
AST-INFO
Sa räägid õiget juttu. Ma käsitlengi just nii "internetisõltuvust".
Internetisõltuvus on tinglik nimetus paljudele sõltuvusvajadustele, mida
rahuldatakse interneti kaudu.
Sellest rääkisid lugupeetud teadlased John M. Grohol ja Storm A. King juba
aastaid enne meid.
Uuringu esimeses etapis ei ole oluline asju lahku viia.
Sõltuvuste uurimine olenevalt "on-line" keskkondadest jääb vajaduse korral
edaspidiseks. Tõe tunnetamisel on 2 lähenemisteed: 1)üksikult üldisele ja
2)üldiselt üksikule :-)
Püüan redigeerida testis leiduvaid vääritimõistmist võimaldavaid kohti.
Olen praeguste tulemustega rahul, eriarvamused annavad lisaväärtusena
asjale sära juurde.
Ootan, et arutelu ja konstruktiivne kriitika jätkuks.
Urmas Roos.
"netcat" <net...@devnull.eridani.eol.ee> wrote in message
news:3EE5BB39...@devnull.eridani.eol.ee...
Anu
AST-INFO wrote:
> Internetisõltuvus on tinglik nimetus paljudele sõltuvusvajadustele, mida
> rahuldatakse interneti kaudu.
Äkki koostaks keegi tark inimene hoopis üldise sõltuvustesti?
Räägitakse ju sellist juttu, et ei ole tegelikult olemas
arvutisõltuvust, alkoholisõltuvust, internetisõltuvust või-mis-iganes
sõltuvust, vaid on sõltuvushaigus, millele ühed inimesed on
vastuvõtlikud ja teised mitte. Et kui inimesel ei oleks
internetisõltuvust, siis oleks tal selle asemel mingi muu sõltuvus ning
interneti- ja arvutisõltuvus on kõigist sõltuvustest kõige kahjutumad.
Anu
Anti
Kuna siin nii palju positiivset ja negatiivset kriitikat esineb,
otsustsasin ise ka siin sõna võtta.
Minu meelest on "internetisõltuvus" palju laiema tähendusega,sest küsimus
pole mitte internetist kui "www võrgust" sõltuvuses olemises vaid selles
võrgus olemasolevate kõikvõimalike info- ja meelelahutusmeediumitest
sõltuvuses olemises.Seda enam,et internet ei piirne ainult www-võrguga.
Kõige sagedamini seostatakse internetti veebi ja e-mailidega, harvemini
jutukate ja failivahetusprogrammidega. Samas ma pean möönma,et kõnepruugis
on palju mugavam öelda: "Ma olin eile internetis" või "Ma ostsin
internetikaubamajas laheda kodukinokomplekti". Sest füüsiliselt
internetikaubamaja tegelikult ei eksisteeri,sest kaupa ei säilitata ju
interneti andmesidekanalites vaid kusagil suures või väikses
laohoones.Internetis ainult vahendatakse ostu-mükki, kirjeldatakse tooteid
jne. Internet on vahend mingisuguse andmesidesessioonide läbiviimiseks
erinevatel eesmärkidel.Intrernetisõltuvust võiks minu meelest määratleda
rohkem arvutisõltuvusena, sest peale interneti kasutamise kasutatakse
arvutit ka millegi muu jaoks ning seejuures võib sõltuvuses olla ka teistes
tegevustes, nagu näiteks võrgumängude mängimise sõltuvus, arvutimängude
(erinevate simulaatorite mängimise sõltuvus) mängimise sõltuvus. Samas ei
saa kuidagi väita,et inimene on arvutisõltuvuses kui ta kasutab arvutit
trükitööde tegemiseks (see on ju tegelikult standardne nõue teha arvutiga
referaate jne). Võib-olla on mõttekam jagada sõltuvuste liigid selle järgi,
milleks arvutit kasutatakse. Näiteks kräkkerlus võib olla sõltuvus, nagu
narkomaaniagi. Häkkerlus samamoodi, kuid see on teisel eesmärgil. Kuid
näiteks webmaster on amet, seda ei saa sõltuvuse alla liigitada, kuid
näiteks jutukasõltuvus on täiesti olemas (jutukas ei ole eluks kõige
olulisem tegevus). Tähendab, sõltuvuses saab olla asjades, mis ei ole eluks
hädavajalikud, nagu näiteks alkohol, suitsetamine. Arvuti on oma
funktsioonide rohkuse tõttu muutunud infoühiskonna lahutamatuks osaks, aga
osa tegevusi, mida arvutiga tehakse on üsna sõltuvusttekitavad. Spämmimine
võib olla ka haiglane soov teha teistele võimalikult palju halba, kasutades
selleks arvutit.
On teada,et interneti kõige kallim väärtus on ainult internetist leiduv
info. Seda infot kasutatakse, ostetakse, müüakse, hangitakse, hävitatakse ja
taastatakse. Osa neist infohankemeetodiest on tõepoolest sõltuvust
tekitavad, aga osa mitte. See kui ma googeldan, et midagi kusagilt leida- ma
ei ole selle pärast veel internetist sõltuvuses. Sest google.com on ainult
infohankevahend küberneetilisel kujul. Täpselt samasugust informatsiooni on
võib-olla võimalik hankida ka raamatukogudest, osa informatsioonist on
võib-olla raamatute näol ka raamatupoodides olemas, rääkimata veel
erialakirjandusest koolides, kioskites müüdavates ajakirjades jne. Võiks
öelda,et internet ei tekita sõltuvust vaid ta tekitab mugavust, sest palju
mugavam on vajutada search nuppu, kui minna ja raisata aega raamatukogudes
informatsiooni hankimiseks. Keegi ei ole ju sõltuvuses
raamatukogudest,ainult selle pärast,et ta käib raamatukogus tihemini kui 5
korda nädalas.
Internetist allalaetud informatsiooni loen mina otseselt informatsiooni
kasutamiseks. Allalaetud mp3-d- kasutan meelelahutuslikel eesmärkidel.
Allalaetud joonistusprogrammid- kasutan töötegemiseks või ajaviiteks või
õppe eesmärgil, kusjuures olemata sõltuvuses üheski neist tegevustest.
Arvutimängudega on küll selline lugu,et mõnda mängu mängides võib tekkida
pidurdamatu isu muudkui edasi mängida, kuna mäng innustab mängus seatud
eesmärgini jõudmiseks. On üks grupp inimesi, kes võivad olla sõltuvuses nii
arvutikasutamises, kui ka informatsiooni hankimises- töönarkomaanid
(töönarkomaanist programmeerija).
Seega soovitan testi edasi arendades arvestada arvutikasutajate iseärasusi
ning panna rõhku arvuti funktsioonide eripärale.
Muuseas, teemast mitte kõrvale kaldudes- kas küberseks on samamoodi
asrvutisõltuvus või seksuaalse rahulduse saavutamise üks vahenditest? Toome
reaalse näite: Kas telefoniseks on sõltuvushaigus või mitte? Ma arvan et
sellele saab kõige paremini vastata psühhoterapeut,aga huvitav oleks teada
rahva arvamust.
Tervitustega,
Anti
Testi punktisumma: 22(kerge ja kontrollitav internetisõltuvus)
"AST-INFO" <ur...@astinf.ee> wrote in message
news:3ee07f64$1...@news.estpak.ee...
> Internetisõltuvuse test.
> Esmakordselt Eestis.
> http://www.usaldus.ee/testid/
>
> Oodatud on tagasiside, arvamused ning konstruktiivne kriitika.
>
> Lugupidamisega
> Urmas Roos.
>
>
AST-INFO
Tänan Sind asjatundlikult ja argumenteeritult kirjutatud soovituste eest.
Ühest küljest loen suureks puuduseks, et ei defineerinud testi alguses kohe
2 põhimõistet "internet" ja "internetisõltuvus". Tagantjärgi on isegi hea,
et see jäi praeguses testi testimise faasis defineerimata. Tekkis
diskussioon ja arvamuste erisus.
Praegu lihvin veel internetisõltuvuse definitsiooni. Kui valmis saab, siis
võib seda kohandada ka arvutisõltuvusele.
Kuulan huviga grupikaaslaste definitsioone, neist on kindlasti abi.
Millisest piirist alates võib rääkida sõltuvusest. Üheks kriteeriumiks võiks
võtta selle kui arvuti (interneti) abil oma erinevate vajaduste rahuldamine
hakkab igapäevaelu, sotsiaalseid suhteid, oluliselt häirima.
Loodan, et diskussioon jätkub.
Urmas Roos.
"Anti" <an...@hot.ee> wrote in message news:3ee65849$1...@news.estpak.ee...
Anti
>
> Millisest piirist alates võib rääkida sõltuvusest. Üheks kriteeriumiks võiks
> võtta selle kui arvuti (interneti) abil oma erinevate vajaduste rahuldamine
> hakkab igapäevaelu, sotsiaalseid suhteid, oluliselt häirima.
määratleda,aga põhimõtteliselt...
nojah, kõik sõltub minu meelest sellest, kus see sotsiaalse häirivuse
piir asub.
Ma ei usu,et inimene on internetist sõltuvuses, kui ta näiteks vaid kord
päevas sööb, magab ja ülejäänud aja veedab internetti kasutades,
oletades,et tegemist on üksiku arvutihulluga :P Samamoodi võiks nimetada
jalgpallihulle jalgpallihaigeteks, kui algavad jalgpalli MM
võistlused. Seda "haigust" küll reklaamis "nike" või "Adidas" Jalgpalli
MM2002 ajal, aga see pole enam oluline.
Teine asi on see,et inimese sotsiaalseid suhteid mõjutab arvuti küll
üsna vähe. Mina isiklikult tunnen küll puudu elavast vestlusest elava
inimesega. Õnneks on mul ka perekond ja tuttavad ning mul on ka töö ja
teised kohustused,mille täimise käigus ma suhtlen nii perekonna, kui ka
ühiskonna erinevate gruppidega.Kuid loomulikult suhtlen oma sõpradega
MSN-is. Jutukad mulle enam ei meeldi.
Inimese sotsiaalne lävi on väga erinev ja sõltub suurel määral
lapsepõlvest, kasvatusest ja perekonnast ning haridusest.
Igapäeva toimetulek sõltub minu meelest rohkem majanduslikust seisust,
kui interneti liigtarvitamisest (v.a internetist ebaratsionaalsete
kommertsteenuste tarbimisest tekkiv kahju).
Muidugi saab vaadelda arvuti (interneti) kasutajaid ka selle järgi
milline on nende ühiskondlik positsioon: Töötav õpilane)/töötu,
vallaline/abielus, lapsevanem, mees/naine. Üksikutel inimestel on vähem
sotsiaalseid kohustusi, mistõttu nad saavad lubada enesele rohkem aega
internetis viibimiseks. Pereisa peab tööd rabama ja perema süüa tegema.
Kui nende kohustuste täitmist hakkab interneti kasutamine segama, siis
on minu meelest väga oluline jälgida seda, kuidas perekonna suhted
arenevad. Kui tuleb näiteks lahutus, siis järelikult üks osapooltest
eelistab arvutit perekonnale ja seetõttu ei sobi perekonnainimeseks.Sest
kui me hakkaksime oletama "mis siis, kui arvutit poleks olemas..." siis
ma usun et arvuti asemel oleks olnud kindlasti hoopis teisi tegevusi,
mis perekonnaelu segaksid. Sellisel juuhul näiteks TV ja kino, lugemine,
kalalkäik, jalgpall jne. Kindel on see, et inimesed suhtleksid sellisel
juhul vana tiguposti abil. Kuid praegu, proovige ette kujutada et kogu
side toimuks tavaposti teel? Võimatu?!? Ei ole. Paraku, tehnoloogia on
see, mis meile võimalused annab. Meie asi on neid võimalusi õieti ära
kasutada.
Siit ka see arvutisõltuvus tulebki.
Küll aga võib tihe arvuti taga olemine mõjutada tervist, eriti
kahjustada silmi, nõrgendab füüsilist vormi jne. Internet seejuures ei
mängi suurt rolli,sest arvuti taga veedab inimene 8 tundi või rohkemgi,
bnäiteks töökohustusi täites: Itimehed, pangatellerid, kassapidajad,
raamatupidajad, programmeerijad jne.
marx
"Anu" <anu...@hot.ee> wrote in message news:3EE63CA7...@hot.ee...
> Äkki koostaks keegi tark inimene hoopis üldise sõltuvustesti?
> Räägitakse ju sellist juttu, et ei ole tegelikult olemas
> arvutisõltuvust, alkoholisõltuvust, internetisõltuvust või-mis-iganes
> sõltuvust, vaid on sõltuvushaigus, millele ühed inimesed on
> vastuvõtlikud ja teised mitte.
IMHO on ju kõikidel omad sõltuvused
marx@unise_peaga_arvab
Tõnu Sergo
> Millisest piirist alates võib rääkida sõltuvusest. Üheks kriteeriumiks võiks
> võtta selle kui arvuti (interneti) abil oma erinevate vajaduste rahuldamine
> hakkab igapäevaelu, sotsiaalseid suhteid, oluliselt häirima.
>
Antil oli õigus, tänapäeval on arvuti(ja netiühendus) muutunud
tarbeesemeks ja arvuti(interneti)sõltuvust on peaaegu võimatu
üheselt kirjeldada.
Vaatame näiteks hasartmängusõltuvust. Kui klemm veedab suurema
osa oma ajast kasiinos, siis kas saame seda sõltuvust seostada
hoonega, kus kasiino asub ehk öelda, et tal on hoonesõltuvus?
Aga kui kasiino on hoopis virtuaalne ja seal mängimiseks ei
pea olema füüsilises hoones vaid internetis, siis kas saame
rääkida arvuti- või internetisõltuvusest?
Teine sarnane näide on narkomaania. Narkomaan ei ole ju sõltuvuses
diilerist, diiler on lihtsalt vahend sõltuvuse tekitaja
transportimiseks. Samuti on nn. internetisõltuvuse puhul
internet pigem diiler kui sõltuvuse tekitaja ise.
AST-INFO
Kuid...
Minu käsitluses on "internetisõltuvus" tinglik nimetus paljude sõltuvuslike
vajaduste rahuldamise kohale, kui see toimub interneti kaudu. Tulin sellele
järeldusele juba ammu, oma kurvastuseks leidsin aga hiljem kirjandusest, et
ei avastanudki jalgratast :-)
Lugupeetud teadlased John M. Grohol ja Storm A. King viitasid sellele
tunduvalt varem.
Olen veendunud, et on võimalik defineerida mis on "internetisõltuvus".
Jätkakem ühist mõttetööd.
Eelmises postituses pakkusin:
Üheks kriteeriumiks võiks võtta selle kui arvuti (interneti) abil oma
erinevate vajaduste rahuldamine
hakkab igapäevaelu, sotsiaalseid suhteid (ka tervist jms.), oluliselt
häirima aga ilma ei saa ka läbi.
Kuna tegu on enesehinnangu testiga, siis selle häirivuse piiri määrab
hindaja ise subjektiivselt.
Annan endale aru, et niisuguse loogika abil ei saa me teada sugugi mitte
kogu tõde.
Saame teada kui suur osakaal vastanutest peab ennast erineval astmel
"internetisõltlasteks".
Tänaseks on testi täitnud juba 833 vastanut, neist vai mõni üksik on
märkinud, et ei nõustu testi tulemustega (arvates, et tema sõltuvuse aste on
pisut suurem või väiksem).
See test on kasutusel paljudes riikides. Täiendasin vaid hädavajalike
tagasiside küsimustega (mis ei anna hindepunkte). Tõlge vajab redigeerimist,
olen nõus.
Olen kaugel arvamusest, et test ei tööta. Loomulikult ei ole see ka
ideaalne.
Urmas Roos.
"Tõnu Sergo" <napoleon@!eema1da!autoid.ee> wrote in message
news:3ee6dd05$0$154$bb62...@diablo.uninet.ee...
Anu
marx wrote:
>
> IMHO on ju kõikidel omad sõltuvused
>
> marx@unise_peaga_arvab
Nagu Anti siin selle teemaga seoses targasti ütles: sõltuvuses saab
olla asjadest, mis ei ole eluks hädavajalikud. Kõik muu on oma
normaalsete vajaduste rahuldamine. Seega - kui inimene sööb rohkem, kui
tal eluspüsimiseks vaja läheb ja kui söömine pakub talle mingit isevärki
mõnusat turvatunnet, mida ta mujalt ei saa, siis on ta söömisest
sõltuvuses. Sama kõigi muude asjadega. Meelelahutus on samuti inimesele
vajalik, kuigi mitte lausa eluks hädavajalik, kuid kusagilt läheb piir,
mil mingi tegevus võtab liiga suure ja kontrollimatu osa inimese elust
ning see mõjub halvasti nii inimesele endale kui tema lähedastele.
Anu
Alo Raidaru
> kuid kusagilt läheb piir,
> mil mingi tegevus võtab liiga suure ja kontrollimatu osa inimese elust
> ning see mõjub halvasti nii inimesele endale kui tema lähedastele.
Kes seda piiri määrab?
Muidugi kõige täpsem määrang on see, et see Teine teeb midagi teisiti
kui mina.
Ma vihken muusikat, igasugust lärmi. Muusikakuulajad on ...
Ma ei osta ühtegi reglaamitavat kaupa. Reklaam ....
Kilo kohvi nädalas, kes vähem joob on ...
Kui Sa nii et tee, oled sõltlane. Siin pole testi vajagi.
***
Kui suure osa inimese elust võib võtta omale kodu rajamine, maja ehitus?
10a on palju?
Kui palju reisimine?
Kui palju ristsõnad ja nende moodsam variant - programmi kirjutamine
arvutile. ?
Kui palju võib koer sind välja jalutama kutsuda? Kas 3x0,5 tundi on
palju?
Ah, et sul polegi koera. mis asjapulk siis sina oled?
Kuule, osta meie koera kutsikad ära, kui nad tulevad. Küll nad tulevad,
kuhu...
****
Kas see piiri määramine ei ole kõige, mis erineb, mahasurumine.
Keskpärasuse ülistus.
Sõltumatu,
minust ei sõltu midagi.
Aga mõtleb, mis õigusega.
Anu
Alo Raidaru wrote:
>
> Anu wrote:
> > kuid kusagilt läheb piir,
> > mil mingi tegevus võtab liiga suure ja kontrollimatu osa inimese elust
> > ning see mõjub halvasti nii inimesele endale kui tema lähedastele.
>
> Kes seda piiri määrab?
>
> Muidugi kõige täpsem määrang on see, et see Teine teeb midagi teisiti
> kui mina.
Ega me siis teiste inimeste sõltuvusi määrama pea. Eelkõige ikka iseenda
omi. Testid on ka ikka mõeldud iseenda testimiseks, mitte kellegi teise.
> Kas see piiri määramine ei ole kõige, mis erineb, mahasurumine.
> Keskpärasuse ülistus.
Ükski inimene ei tohi teisele piire määrata. Me peame ise enda jaoks
oma piirid ära tundma. Sõltuvus on midagi sellist, mis inimeses
tegelikult süütunnet tekitab ja mida ta häbeneb. Kuni inimene on oma
ülevoolavas tegutsemises õnnelik, pole see sõltuvus, vaid näiteks
entusiasm. Ettevaatlik tasub sellegipoolest olla, sest igasuguse
tulisusega võib kõrvetada saada.
Anu
Jürgo Preden
> Kui palju ristsõnad ja nende moodsam variant - programmi kirjutamine
> arvutile. ?
off topic,
kuidas saab tommata paralleele ristsona ja programeerimise vahele? esimene
on meelelahutus, millel puudub otsene tulemus. teine voib olla ka
meelelahutus, kuid enamasti ja rangelt vottes on siiski tegemist
inseneritooga, millel on (soltuvalt muidugi lahendatavast ulesandest) ka
kaega katsutav tulemus, millest hiljem ehk ka kasu touseb.
selle peale tuleb meelde uhe tuttava raagitud lugu, kus uks progeja 'veidi'
joogise peaga arvuti taha istus ja siis koodi hakkas kirjutama. jupp aega
kirjutas kohe. jargmisel hommiukul selge peaga vaatas, et mis valmis on
kirjutanud. koik oli vaga ilus - korralikult koostatud struktuurid ja
massiivid ning mingi ports funktsioonegi, kuid milleks koik see kood sellest
enam kaine peaga aru ei saanud ;)
on topic:
minu arvates voiks internetisoltuvuse alla liigitada tegevused, mis on
voimalikud (on saanud voimalikuks) vaid tanu internetile ning ei ole
produktiivsed. nait jutukad, millel ilma internetita ei oleks eriti motet.
selline meelelahutus, mida on voimalik teostada ka ilma arvuti abita (mis on
lihtsalt hiljem digitaliseeritud) - hasartmangud, porno, muusika jne, jaaks
juba internetisoltuvuse alt valja.
Jurgo
Alo Raidaru
>
> Alo:
> > Kui palju ristsõnad ja nende moodsam variant - programmi kirjutamine
> > arvutile. ?
>
> off topic,
> kuidas saab tommata paralleele ristsona ja programeerimise vahele? esimene
> on meelelahutus, millel puudub otsene tulemus. teine voib olla ka
> meelelahutus, kuid enamasti ja rangelt vottes on siiski tegemist
> inseneritooga, millel on (soltuvalt muidugi lahendatavast ulesandest) ka
> kaega katsutav tulemus, millest hiljem ehk ka kasu touseb.
Need mõlemad on vaimne tegevus, kus tuleb pingutada
mitte muskleid vaid mõistust, et midagi saavutada.
Sama tüüpi asi võib olla ka arvutimäng.
Kui tead, et läbi Tbilissi jookseb Kura jõgi, võid võita miljon krooni.
Kah raha.
Leian, et ainus vahe on selles, et ristsõna ja mängud on kellegi teise
poolt
seatud reeglitele ja eesmärkidele allutatud.
Programmi ülesande, ülesehituse ja lahenduse võid sa ise püstitada ja
leida.
Ma ei räägi 8-5 klahve vajutavast töötajast,
mõtlen vaba, mõtlevat inimest.
Leida probleem, leida selle lahendus, kontrollida, kas töötab.
See on võlu mida peab ise tunnetama.
Siin on oht sattuda sellest ilust sõltuvusse. Sügavasse.
***
> kuid milleks koik see kood sellest
> enam kaine peaga aru ei saanud ;)
Tüüpiline lugu natukegi keerulisema programmi puhul.
Ka siin on võimalik rakendada mõttetegevust.
Või helistada teatud numbrile :)
> minu arvates voiks internetisoltuvuse alla liigitada tegevused, mis on
> voimalikud (on saanud voimalikuks) vaid tanu internetile ning ei ole
> produktiivsed. nait jutukad, millel ilma internetita ei oleks eriti motet.
Pole kunagi ühtegi "jutukat" isegi vaadanud, aga kas see ei ole selline
kohviku analoog.
Mitte läbijooksukoha, vaid tõelise "Werneri" analoog.
Suhtkuskoht. Võimaldamaks inimesel vältida isolatsioonitunnet.
Üksikkong vanglas on vist karistuse raskem aste.
Hinnata infovahetuse tähtsust?
(Kurat, olen siin niipalju lobisenud, vaja see mikromasin käima saada :)
Milline positiivne tulemus vestlusele!
> selline meelelahutus, mida on voimalik teostada ka ilma arvuti abita (mis on
> lihtsalt hiljem digitaliseeritud) - hasartmangud, porno, muusika jne, jaaks
> juba internetisoltuvuse alt valja.
Keegi peab ju süüdi olema.
Internet või mullivann, naine või valitsus.
***
Kas sõltuvus on pahe või voorus?
A.R.
AST-INFO
> "Jürgo Preden" wrote:
> >
> ***
> Kas sõltuvus on pahe või voorus?
>
>
> A.R.
Teatud astmest alates võib voorusest saada pahe.
Mõnes eelnenud postituses rääkisin seoses Internetisõltuvusega järgmist:
Minu käsitluses on "internetisõltuvus" tinglik nimetus paljude sõltuvuslike
vajaduste rahuldamise kohale, kui see toimub interneti kaudu.
Olen veendunud, et on võimalik defineerida mis on "internetisõltuvus".
Jätkakem ühist mõttetööd.
Üheks kriteeriumiks võiks võtta selle kui arvuti (interneti) abil oma
erinevate vajaduste rahuldamine
hakkab igapäevaelu, sotsiaalseid suhteid (ka tervist jms.), oluliselt
häirima aga ilma ei saa ka läbi.
Kuna tegu on enesehinnangu testiga, siis selle häirivuse piiri määrab
hindaja ise subjektiivselt.
Annan endale aru, et niisuguse loogika abil ei saa me teada sugugi mitte
kogu tõde.
Saame teada kui suur osakaal vastanutest peab ennast erineval astmel
"internetisõltlasteks".
Tänaseks on testi täitnud juba 912 vastanut, neist vai mõni üksik on
0tt 0jamaa
>
> Keegi peab ju süüdi olema.
> Internet või mullivann, naine või valitsus.
>
Süüdlasi ei ole olemas. On põhjused, tagajärjed ja tõenäosus.
0.
Ain Vagula
>
> Leian, et ainus vahe on selles, et ristsõna ja mängud on kellegi teise
> poolt
> seatud reeglitele ja eesmärkidele allutatud.
> Programmi ülesande, ülesehituse ja lahenduse võid sa ise püstitada ja
> leida.
>
> Ma ei räägi 8-5 klahve vajutavast töötajast,
> mõtlen vaba, mõtlevat inimest.
>
> Leida probleem, leida selle lahendus, kontrollida, kas töötab.
> See on võlu mida peab ise tunnetama.
> Siin on oht sattuda sellest ilust sõltuvusse. Sügavasse.
>
See on vist igasuguse loomingulise tegevusega niimoodi. Puhta, elegantse
tehnilise lahenduse ilu võib ühe jaoks üles kaaluda paarkümmend Mona
Lisat, samas teisele inimesele on sellest mõttetu rääkidagi. :)
ain
Martin Ärm
Ükski inimene ei tohi teisele piire määrata.
aegade hämarusest pärit moraalinormid?
seadused?
teised inimesed PANID mulle piirid ette mida tohib ja mida ei tohi...
marx@loogika_otsingul
Anti
"0tt 0jamaa" <o...@arhpro.ee> wrote in message
news:3ee81ba5$1...@news.estpak.ee...
tehnoloogiat edasi arendama. Sõltuvuse tekkes ei ole süüdi internet,sest
keegi ei sunni sind asju interneti kaudu ajama. Sina ise oled oma sõltuvuse-
ja naudinguori.
Põhimõtteliselt ei saa kedagi interneti tekkes süüdistada (näpuga
näidata...vot sina tegid). Ma arvan, et internetisõltuvus on pseudoprobleem.
AST-INFO
Anti, Sa arvad, et internetisõltuvus on pseudoprobleem.
Mida Sa loed internetisõltuvuseks? Võibolla räägime erinevatest asjadest?
Varasemates postitustes püüdsin seda mõistet määratleda nii nagu saan mina
aru ja nagu on käsitletud lugupeetud välismaiste teadlaste uuringutes.
Kas Sinu arvamus internetisõltuvusest kui pseudoprobleemist on emotsionaalne
hinnang või saad ka argumenteerida oma seisukohta??
Huviga oodates.
Urmas Roos.
___________________________________________________________________
"Anti" <an...@hot.ee> wrote in message news:3ee907eb$1...@news.estpak.ee...
Anti
> Jätame "süüdlaste" otsimise mõne teise arutelu teemaks.
> Anti, Sa arvad, et internetisõltuvus on pseudoprobleem.
> Mida Sa loed internetisõltuvuseks? Võibolla räägime erinevatest asjadest?
> Varasemates postitustes püüdsin seda mõistet määratleda nii nagu saan mina
> aru ja nagu on käsitletud lugupeetud välismaiste teadlaste uuringutes.
> Kas Sinu arvamus internetisõltuvusest kui pseudoprobleemist on
emotsionaalne
> hinnang või saad ka argumenteerida oma seisukohta??
> Huviga oodates.
>
> Urmas Roos.
>
hakkame defineerima mõistet "internetisõltuvus", tekivad kõik need
küsimärgid, mida siinsed arutelus osalejad mainisid, kuid lisaks sellele
tundub mulle,et interneti mõiste laieneb kogu aeg ja seda ei saa kunagi
lõplikult üheselt tõlgendada. Kui me ütleme,et internet see on e-mail, world
wide web, filesharing, jne jne, siis tegelikult on internet juba sisuliselt
pugenud isegi mobiiltelefoni. Juba SMS-e saadetakse läbi GPRS-i, tulevikus
hakkavad kõik need mobiiltelefoniteenused samamoodi interneti vahendusel
tarbijani jõudma. Ja ma arvan, et mobiiltelefoniga pidevat online lobisemist
ei saa samuti sõltuvuseks nimetada. Me keegi ei tea, milline on internet 10
aasta pärast. Võib-olla on selleks ajak isegi külmkapid internetiseeritud ja
sa hakkad otsima põhjust, miks inimesed on külmkapist sõltuvuses.
Põhimõtteliselt peaks sõltuvus tähendama, seda, kui inimene ei suuda mõnest
tegevusest või mõne aine tarbimisest loobuda, tarbides seda ülemäära, kuid
internetist (internetiühendusest) loobumine, kui selline ei ole eriti
sõltuvusest vabanemise põhieesmärk, sest sõltuvusest ollakse "materjalist"
ja kui internetist inimene seda ei leia, hakkab ta seda materjali mujalt
otsima. Lõpuks, ma tahaks sinu käest küsida, mis sa arvad, kas
arvutisõltuvus ("internetisõltuvus") on pahe või mitte? Mis eesmärgil sa
seda testi teed? Ma saan aru, et sa üritad välja selgitada internetiga
kaasnevad halvad küljed, kuid minu meelest ei ole see eriti mõttekas, kui
test eeldab seda,et interneti kasutamine on inimesele kahjulik, röövides
aega ja lõhkudes perekonnasuhteid, sest igal konkreetsel isikul on
internetis omad huvid mängus. Sinu arusaam internetisõltuvusest on küll
tervet internetti hõlmav, kuid sa ei arvesta seda,et meist igaüks omab
internetis oma "nägu". Inimesed, kes internetti ei kasuta, on küll näotud,
kuid nemadki võivad olla sõltuvuses pornost, kanepist või millest iganes,
olla haiged mölapidamatuses (vaste jututoa-inimeste lobisemisele), olla
joodikud või tehnofiilid.
Ma arvan,et internet ei mängi tegelikult inimeste elus kõige tähtsamat
rolli. Ma võrdleksin koolijütside "haiget" internetis surfamist esimeste
suitsutundide kogemustega.Iga uus asi on põnev ja vajab järeleproovimist.
See "haigus" on mööduv nähtus,sest arvuti ei asenda inimesele kunagi
reaalset elu. Internet ei toida sind, ei anna sulle riideid (kui sa just
interneti abil leiba ei teeni).Me võime tuua küll interneti ja virtuaalse
reaalsuse vahele võrdusmärgi, paraku ei ole see virtuaalne reaalsus eriti
kaugele arenenud ja reaalaset maailma ei asenda ta kunagi. Ma näiteks ei
usu,et kunagi saab teoks selline asi võimalikuks, nagu virtuaalne reaalsus
filmis "Exczistenz". Praegused võrgumängud toimuvad ikka veel VGA monitori
taga ning virtuaalne reaalsus on paljas pilt, mille videokaart su silme ette
joonistab
Mina näiteks olin kunagi e-mailihull. Saatsin päevas kümnetele võõrastele
inimestele maile. Nüüd on mul vaid 3-4 kirjasõpra. Kunagi istusin tundide
viisi ka jututoas. Nüüd suhtlen meelsamini lähemate tuttavatega MSN-is.
Ükskõik kui kaua ma internetti ei kasuta, tuleb mul ikkagi uneaeg peale, ma
tahan süüa ja värsket õhku hingata. Ja ka seda ei saa sõltuvuseks nimetada,
kui ma iga päev internetti mõni tund kasutan, lihtsalt internetti on vaja
kasutada, vahel rohkem, vahel vähem. Keegi ei saa öelda, millal on
internetti liiga kaua kasutatud. Dial-up kasutaja eab lugema minuteid, et
teada saada, millal on kaua, püsiühenduse kasutaja peab rohkem arvestama oma
kõvaketta vaba ruumiga,et teada saada, kui mitu filmi või suurt programmi
veel ta alla tõmmata saab. Kõige rohkem peab interneti kasutaja arvestama
omaenda aja ja rahakotiga. Igaüks otsustab ise kui kaua ja mida ta
internetis teeb. Peale selle on suur osa internetis kättesaadavaid teenuseid
vaid 2-te liiki: audiovisuaalselt käsitletavad materjalid või siis
rakenduslikku funktsiooni omavad teenused (näiteks internetipangandus,
e-riik jne jne), kõik need teenused on mõeldud otseselt mõne vajaduse
rahuldamiseks, kuid need vajadused ei sõltu inimese füsioloogilisest ega ka
vaimsest seisundist vaid on otseselt mõeldud funktsioonide täitmiseks.
Internetis saab muusikat kuulata, kuid sa ei pea seda tegema mitte
www.raadio.ee vaid sa võid ka seda teha , pannes käima oma raadio öökapi
peal või siis kuulad muusikat oma CD mängijaga. Teiseks, internetis saab
pilte vaadata, igasuguseid. Ja neid ei pea vaatama mitte internetis, neid
võib vaadata ka koduses albumis või siis ajakirjas, ks iganes. Internet on
lihtsalt üks võimalus ajada asju arvuti abil. Kui praegu internetti ei
oleks, siis peaksin ma praegu seisma maksuameti kilomeetripikkuses
järjekorras,et see neetud deklaratsioon täita, kuid mulle on antud võimalus
teha see sama edukalt interneti vahendusel kodus ära. See ei ole ju veel
sõltuvus. E-maile saab samamoodi kõrvutada tiguposti kirjadega. Kas
kirjavahetus tiguposti teel on ka sõltuvus, kui ma saadan nädalas kümneid
kirju??? Kõik sõltub muidugi kirja sisus, aga sellisel juhul on inmene
sõltuvuses kirja pandud fantaasiast (õigemini elab need fantaasiad või
mõtted kirjades läbi), mitte selles, et ta läheb igal hommikul kell 07:00 ja
paneb 10 kirja postkasti. postkast ja tigupost on seejuures ainult vahendid.
Seepärast ma arvangi et internetisõltuvust kui sellist ei ole olemas.
SX001
> "AST-INFO" kirjutas:
> > Oodatud on tagasiside, arvamused ning konstruktiivne kriitika.
>
> tehakse? Leitakse Eesti keskmine?
C'mon! Valesid on kolme liiki nagu yks maestro ytles: va"iksed valed,
suured valed ja benchmark!
Absoluutselt ei huvita, ning see 'm66tmine' on ka kuidagi selline omadus,
et ei tea kuidas sa seda m66dad, mida nimetatakse s6ltuvuseks. Heh.
V6imalik, et see on millegagi kaasnev na"htus (s.t. et seda on vajalik
teatud to"o" tegemiseks, kui to"o" iseloom muutub ja vaja rohkem offline
olla, siis koristad selle kaabli uksetaha nagu muuseas)... weird.
SX001
SX001
> >
> > Hmm, kas Useneti-sõltuvuse kohta ka testi on? Või käib see
> > Internetisõltuvuse alla?
> >
> Mahub lahedasti internetisõltuvuse alla.
> Nii spetsiifilist testi, mis uuriks otseselt Useneti sõltuvust, ei ole
> kohanud.
Nujah, ja nagu arvutis6ltuvuse testi pole ka siin Eestis siis varem
kohanud, siis nyyd on see esmakordne? EHk sama lugu ka siis useneti
s6ltuvuse testiga tyki aja pa"rast?
Igayks kellel on see nn. s6ltuvuse iseloom va"gagi erinev moel, ei pea
olema tingimata internetis6ltuvus, kui samas internet on vaid vahend ja
sedalaadi s6ltuvust nimetada internetis6ltuvuseks nimetada oleks siiski
vist va"a"r.
(Na"iteks minu jaoks sisuliselt on see kama kaks, et kas ma saan infot
arhiivides kolades v6i uudisgruppidest lugedes!). V6i kui keegi nii
paaniliselt lappab Kazaaga netis musa ja s6rmed kohe sygelevad et millal
saab ja"lle minna ja"rjekordse gigabaidi ja"rele kuskile toru otsa, ma arvan,
et tal praktiliselt _KOHE_ kaob see maania, kui ta tutvub mingi kohaliku
korraliku piraCDde diileriga.
V6imalik, et panin nihu, aga sel juhul eks v6iks see benchmargi autor
kirjeldada, et MIDA ta nimetab interneti s6ltuvuseks ja mis ei kuulu selle
alla.
SX001
SX001
> IMHO on see test pigem jutukasõltuvuse, mitte internetisõltuvuse kohta.
> Testi paremaks tegemiseks peaks olema eraldi välja toodud küsimused
> emailide, jutukate, surfamise, useneti jms kohta.
You got the point! ;-) Tegija na"htavasti ei arvanud, et arvutiv6rgul,
mis nimetatakse internetiks on palju rakendusi, ning on sisuliselt
vahendiks.
Need kes on siiski t6elised s6ltlased, v6iks siiski kirjeldada
seda olekut ja muljet ja MIKS nad ise nimetaksid enda kohta et on
s6ltlased??
SX001
AST-INFO
Tore, et vastasid. Diskussioon hakkaski juba vaibuma.
Kui suudad kaabli kokku kerida, siis räägib tegu iseenda eest.
Mis puudutab m66tmist, siis see on enesehinnangu test.
Igaüks vaatab ise peeglisse.
Praeguseks hetkeks on vastanuid 986.
Valdav enamus on nõustunud testi tulemustega. Vaid üksikud on hinnanud oma
sõltuvust pisut suuremaks või väiksemaks kui testi tulemus on näidanud.
Edu ja konstruktiivset diskussiooni jätku.
Urmas.
"SX001" <al...@server.diamond.ee> wrote in message
news:Pine.LNX.4.44.030616...@server.diamond.ee...
SX001
> AST-INFO wrote:
> > Selleks ju toimubki testi testimine, et kõik arusaamatused selgeks rääkida
> > Kogun küsimused kokku ja vastan edaspidi pikemalt.
>
> Vaatasin kah, huvitav küsimus oli
> 8. Kui sageli su t??tulemused v?i j?udlus kannatavad Interneti t?ttu?
>
> Seda võib kahtepidi mõista, mul näitaks on korduvalt töötulemused
> kannatanud sellepärast, et "internet on maas" ja ei saa
> sellepärast vajalikke asju tehtud, aga ma kahtlen kas küsimuse
> esitaja ikka sellist olukorda on silmas pidanud.
No loomulikult mitte!
OK, lisan 6li tulle:
-> seda juhtub ALATI, et ma m6tlen et "m6ni minut veel...", sest
tegelikult ma otsin mingit asjalikku kirjatykki, mida lugeda ja konkreetne
point on info otsimises.
... jne, ning neid kysimusi on veel, mis on sellised, et lihtsalt pole
arvestatud ka ekstreemuma"a"rmustega, ja selle tulemusena tundub, et "k6ik
on korras".
Kahtlemata inimene on internetis6ltlane, kui tema heaolu s6ltub
internetist, olgu ta siis selle kyljes kasv6i 5 minutit, aga peaasi, et
saab olla!
Nu siis nii nagu kuldajastu test oli "AM" ajakirjas kunagi ja samuti
arvutis6ltuvusega seoses (vaba tsitaat):
Mis on t6ena"osus, et telefoniliin sul kodus kinni on?
a) null, ootan yht k6net
b) 25% (ainult to"o"asjus v6tan yhendust)
c) 70% (sellepa"rast vist mulle keegi ei helistagi?)
d) null, mul on modemi jaoks eraldi liin...
SX001
AST-INFO
See benchmargi autor jättis palju otsi lahti, et mitte "õiget suunda" kätte
anda ja kuulata erinevaid arvamusi.
Nüüd on aeg küps, et võtta kriitikaobjektiks definitsioon.
Kodumaises kirjanduses on küll pisut räägitud internetisõltuvusest aga ei
ole seda defineeritud.
Esitan siinkohal konstruktiivseks kriitikaks enda loodud definitsiooni koos
lähenemisnurgaga:
Ei ole olemas internetisõltuvust nn puhtal kujul, sest sõltutakse ikkagi oma
vajadustest, mille rahuldamiseks võidakse kasutatada muuhulgas ka
internetti.
Real juhtudel on oluline millisel viisil või millise meediakanali kaudu
toimub sõltuvuste rahuldamine. Siit ka vajadus täpsustada üheselt mida
mõeldakse internetisõltuvuse all, st defineerida internetisõltuvus. See on
oluline ka kõnealuse testi sissejuhatava osa jaoks.
Internetisõltuvuse all mõistame isiksuse vajadust kasutada internetisidet
oma sõltuvuste (sõltuvustarvete) rahuldamiseks.
Urmas, benchmakgi maaletooja.
"SX001" <al...@server.diamond.ee> wrote in message
news:Pine.LNX.4.44.030616...@server.diamond.ee...
AST-INFO
Küsimuse 21 juures on antud 6 valikvastust (neist vaid üks on "suhtlen
jututubades") ning vaba võimalus lisada veel muu põhjus, mida ei ole
loetletud.
Inimeste arvamuste kujunemist on ikka tähelepanuväärselt huvitav
jälgida....
Urmas.
"SX001" <al...@server.diamond.ee> wrote in message
news:Pine.LNX.4.44.030616...@server.diamond.ee...
> On Sat, 7 Jun 2003, Meelis wrote:
>
> > IMHO on see test pigem jutukasõltuvuse, mitte internetisõltuvuse kohta.
> > Testi paremaks tegemiseks peaks olema eraldi välja toodud küsimused
> > emailide, jutukate, surfamise, useneti jms kohta.
>
> You got the point! ;-) Tegija na"htavasti ei arvanud, et arvutiv6rgul,
> mis nimetatakse internetiks on palju rakendusi, ning on sisuliselt
> vahendiks.
>
> SX001
>
>
SX001
> Tänaseks on testi täitnud juba 912 vastanut, neist vai mõni üksik on
> märkinud, et ei nõustu testi tulemustega (arvates, et tema sõltuvuse aste on
Ma kaldun arvama, et enamik ei _viitsinud_ ma"rkida na"hes neid
kysimusi ja tulemust, ning l6i ka"ega, et ah test nagunii ei tO"o"ta vaja
seda siis veel o"elda. Loomulikult pole k6ik ideaalne, tegelikult see
test enamikel juhtudel ei to"o"ta siiski nagu oleme aru saanud siinsest
vestlusest.
SX001
Ise samuti ei n6ustunud testi tulemusega ja ei o"elnud ka seal, ning
tulemus oli "k6ik peaks nagu korras olema".
AST-INFO
kellel oli viitsimist tagasiside osa ära saata. Sellekohane märge lisandub
kokkuvõtetele.
Urmas.
"SX001" <al...@server.diamond.ee> wrote in message
news:Pine.LNX.4.44.030616...@server.diamond.ee...
SX001
> Internetisõltuvuse all mõistame isiksuse vajadust kasutada internetisidet
> oma sõltuvuste (sõltuvustarvete) rahuldamiseks.
?? aga see ju ei ole internetis6ltuvus! Pigem tundub, et Te lihtsalt
tahate panna s6na s6ltuvuse ette va"gisi s6na internet.
Pigem tundub et see tehnoloogia ylikiire areng on lihtsalt tekitanud
sellise segaduse ja sellest need liigsed definerida tahtmised samas kui
ise ka veel ta"ielikult aru ei saada(?)... ja kui va"hegi la"heb teemadele
arvuti&inimene psyhholoogiaks, siis pole kyll nagu yhest ja"reldust
tekkinud, sest tavaliselt need analyysijad pole ise sellises seisus olnud
ja tahavad sellest kirjutada artiklit, samas kui kergem ja parem oleks
lasta neil ra"a"kida et kes on selles s6ltuvusfaasis olnud ja mida nad
peavad s6ltuvuseks...
ja whatever... kas seda niinimetatud utoopilist terminit nagu
"internetis6ltuvus" yldse veel vaja ongi paika panna?
> Urmas, benchmakgi maaletooja.
>
Nagu seda ise ei leiaks mujalt maailma kirjandusest ylesse ilma et
keegi nina alla pistaks...?
SX001
(k)arvustusi oodates.
Alo Raidaru
>
> Internetisõltuvuse test.
> Esmakordselt Eestis.
> http://www.usaldus.ee/testid/
>
> Oodatud on tagasiside, arvamused ning konstruktiivne kriitika.
>
> Urmas Roos.
Ma olen sellest testist sügavalt nördinud.
Olles aus, pean nendele esimesele 20 küsimustele vastama "seda ei
juhtu".
Või "harva".
Keegi mind ei noomi, midagi ei jää tegemata.
Vajadusel töötan hommikuni, mitu päeva järjest.
Ütlen, et kasutan netti tööks ja
olen netti kasutanud üle nelja aasta. (Tegelikult üle kümne.)
Ütlen ausalt oma vanuse.
Ja tema ütleb
"Sa pole küsitlust täitnud"
Ja ei lase mind enam tagasi ankeeti.
***
Paistab et Dr. Kimberly Young on väga noor.
Alo Raidaru
Andres Soolo
> Tulemustega nõustunuid saab ikka nende vastajate järgi kokku arvutada,
> kellel oli viitsimist tagasiside osa ära saata. Sellekohane märge lisandub
> kokkuvõtetele.
Muide, ka horoskoopidega nõustub palju inimesi. Mis lubab järeldada, et
antud test horoskoobist kvaliteetsem on?
> [...] wrote in message
Top-postitada ei kõlba.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
A man is known by the company he organizes.
-- Ambrose Bierce
AST-INFO
hindama horoskoopide kvaliteeti.
Urmas.
"Andres Soolo" <so...@math.ut.ee> wrote in message
news:b5f1s-...@news.mirk.dyn.ee...
Anti
> Inimene SX001.
>
> See benchmargi autor jättis palju otsi lahti, et mitte "õiget suunda"
kätte
> anda ja kuulata erinevaid arvamusi.
> Nüüd on aeg küps, et võtta kriitikaobjektiks definitsioon.
Sõltuvuste rahuldamine sõltub sõltuvuse ja sõltuvuses olija iseloomust, mida
on veelgi raskem määratleda, kui mõistet "internetisõltuvus".
Alustan sellest,et võtan käsile sõna "...sõltuvus". Alkoholisõltuvuses on
joodik, kes ei suuda kuidagi joomist lõpetada, kuna tal pärast igat joomist
pea valutab ja see vajab parandamist, ehk siis leevendades peavalu taas
alkoholiga. Nõiaring, mille tugevaks faktoriks on elustiil, sotsiaalne taust
jne. Narkosõltlane nuusutab, süstib, kuna aine, mida ta nendel viisidel
tarbib, tekitasb mõnutunnet, mida organism mujalt ei saa ja selle puududes
hakkab seda nõudma. Organismi "pea"- inimene otsib ja leridmisel tarbib.
Nõiaring.
Aga kuidas me määratleksime sellise analoogiaga internetisõltuvust või
sõltuvuse allikat?
Inimene peaks täitma järgmisi nõudeid:
1. Ei oska tavalist kirja saata, kasutades selle alternatiivina e-maili.
E-Maili satmine aga on vajadus, millegi funktsiooni täirmiseks (sõnumi
saatmiseks).Minu meelest ei kuulu sõltuvustekitaja hulka.
2. Inimene ei oska käsitsi kirjutada.Ta kasutab kirjutamiseks klaviatuuri
pastapliiatsi asemel ja Word Processorit paberi asemel, kusjuures sellisel
juhul on ta ka sõltuvuses printerist ja paberist, mille abil ta kirjutatud
teksti välja printida saab.
Kui me hakkame sellisel mudelil internetisõltuvust üles ehitama, siis on
kõik praegu arvutit ja internetiühendust omavad inimesede interneti- ja
arvutisõltlased. Mudeli komponente saab ringi tõsta vastavalt interneti
rakenduste funktsioonidele ja nende täitmise tulemusele....sõltuvuses
oleksid kõik inimesed alates direktorist kuni vangini välja kõik
ühiskonnagrupid, välja arvatud need, kes arvutit ei kasuta ja ei hakka
kunagi kasutama.
2. aspekt. Audiovisuaalne rahuldus kujutluse, heli ja liikuva pildi
vaatamise ja kuulamisega saadud naudingust. Kõige lihtsam näide on lihtsalt
XXX pilt või video. Ma arvan,et suuremat naudingut saab inimene rohkem
kõrvaltegevusest, kui pildist endast.
Paneme kõrvale DVD- Inimene on siis järelikult ka DVD-st sõltuvuses? 2.
aspekt näitab, et "sõltuvuse" alternatiive on palju. Isegi arvutimänge
saavad asendada Playstation ja XBox.
3. Sõltuvustarbe definitsioon: Sõltuvustarve on vajadus sõltuvusest
tekitatud vajaduse rahuldamine kasutades selleks erinevaid vahendeid.
Tähendab, vajadused on erinevad, nende rahuldamise tingimused on erinevad,
kuid kõik need vajadused ei ole sõltuvustekitajad ega sõltuvused. Isegi
internetiühenduse puhul. Nagu ma ennegi korduvalt olen arvamust avaldanud,
ma ei tagane neist väidetest, lisan ainult nii palju, et kui sa Urmas tahad
kindlasti välja selgitada sõltuvustekitajad, siis uuri kõige pealt, mis on
sõltuvuse allikad, mis pärinevad internetist? Suhtlemine chatis-
suhtlemisvajaduse rahuldamine. On ju nii? Suhtlemisvajasdus ei ole sõltuvus.
Sina ka räägid ju.
Tee test parem sellisel kujul: Kui mugav oled Sina?
Kasutan arvutit igapäeva elu toimetamistel
a) väga tihti
b) tihti
c) harva
d)kunagi mitte.
Olen kindel et suur osa vastajatest hakkab vastama tihti
või harva.
See näitab, kui tähtis on internet ja arvuti inimese elus.
Siis saad teada ka erinevad võimalikud "sõltuvuse" allikad,sest inimesed
hakkavad (vastava lahtri olemasolul) ära märkima ka põhjust MIKS nad arvutit
nii tihti või harva kasutavad.
Põhjusi on sadu ja tuhandeid.
Nende seast leiad kindlasti vähemalt ühe (tõenäoliselt mitu) seost, mis
näitavad, et kenamus vajab arvutit just seepärast.
Sest, kui sa hakkad internetisõltlast võrdlema narkosõltlasega, siis kõlaks
internetisõltlase vastus umbes nii: kasutan internetti iga päev, kuna saan
sealt sellist kaifi, et lendan 7 päeva pilvedes. Eriti mõnus on, kui kõrvale
ka triipu tõmban.Tekib küsimus, mida ta seal internetis 7 päeva teeb,et
sellist kaifi saab?
Selline analoogia oli muide täiesti olemas (võib-olla on siiani) vähemalt
Apple`i lugu jutustavas raamatus, kus räägiti, et Apple´i arendajaid oli
sadu, kellest kõigile anti vabad käed teha ükskõik mida peaasi,et inimene
seda tarkvarakoodi valmis kirjutaks. Programmeerijad jõid töö ajal õlut,
viskit, käisid paljajalu ja pikajuusteliste kräsupeadena ringi, mõned
viskasid võib-olla narkotsi ka.Olid üsna pillavad töötajate peod.
Nii,et mingisugune kombinatsioon sõltuvuse suhtes võib-olla isegi on
olemas,aga kõik arvutikasutajad nii ei tee. Mina näiteks olin ka
kohvinarkomaan. Jõin kooli ajal peaaegu igal vahetunnil topelt-kohvi ja sõin
¹okolaadi kõrvale. LIsaks tublid kohviannused kodus. Koos suitsetamisega ja
kohvijoomisega läks mul olemine arvuti taga varsti üsna vastikuks. Loobusin
suitsetamiset ja nüüd olen vähendanud ka "kohviannuseid". Lisaks loobusin
suhkrust, aga see käib juba tervise teema alla ja siia topic-usse ei sobi.
Oled kindlasti näinud filme, kuidas kaasaegsed kunstnikud ennast maalil
välja elavad, kuulates tööde tegemisel kas valjut rasket rokkmuusikat 1000W
kõlaritest või siis hiirvaikust. Sõltuvalt kunstnikust. Täpselt samasugune
asi on igapäevaelus ka. Mõned tahavad ka töö juures kuulata valjut muusikat,
teised jälle soovivad vaikust, kuna nad suudavad jälle vaikuses tööle
keskenduda. Ka interneti ja arvutiga on samasugune asi. Mulle meeldib
tegelikult muusikat kuulata puhta kõlaga (CD keskusest), aga kuna see
aparaat on mul katki, siis olen sunnitud kuulama muusikat arvutiga, mis
mulle ei meeldi, kuna protsessor mühiseb taustaks liiga valjult. Kuid ma
kuulan cd-sid ka internetis olles. MP3-sid ma ei kuula arvtiga, kuna
Windowsi ketas on väike, siis kirjutan iga plaadi siis ära, kui saab kokku
kogutud plaaditäis mulle meeldivaid lugusid. Samas ei meeldi mulle muusikat
kuulata siis, kui ma teen trükitöid, sest trükitööde tegemisel on vaja
keskenduda. Kui ma mängin (suhtelioselt harva), siis kuulan muusikat ka, kui
mängu enda muusika mulle ei meeldi.
Üldiselt võtan ma teksti kokku nii, et sõltuvustarve
on sõltuvuse looja, eeldusel,et sõltuvus mõjutab inimese füsioloogilist,
püshholoogilist või vaimset seisundit selles suunas,et ilma
sõltuvustekitajata ei tule inimene enam igapäeva elus mistahes keskkonnas
toime.
Nüüd proovi minu definitsiooni kohaselt leida internetist mõni selline
funktsioon või rakendus, milleta inimene enam toime ei tule, kui ta seda
kord juba kasutanud on.
Mina ei suuda leida ühtegi asendamatut funktsiooni (kui, siis ainult tohutu
infoarhiiv).
Anti
Anti
ja whatever... kas seda niinimetatud utoopilist terminit nagu
"internetis6ltuvus" yldse veel vaja ongi paika panna?
Ega seda defineerida niiväga polegi vaja, kuid küsimus on tehnoloogia
rollist inimese elus. S.t arvuti ja interneti(ühenduse) roll inimese elus.
Minu meelest võiks selle teemaga kolida ee.arvutid.vaidlus`sse üle. Oleks
nagu asjakohasem grupp.
Transpordist on inimene iidamast aadamast sõltuvuses. Telefoni kasutatakse
alates aastast 1819 (1895??), kui ma ei eksi. Arvutit alates 1945. Kuid need
2 viimast on asendatavad. Võib-olla peaks püstitama hoopis küsimuse, kas
internet on asendamatu? Ma arvan,et tehnoloogia edasi arenedes kindlasti.
Internetile tuleb rakendusi ainult juurde. Ainus, mis tehnoloogia arengus
puudujääki kannatab, on füüsikateaduase areng.Miks ei ole saavutatud
antigravitatsioonijõu arendamisel sellist edu,et oleksid olemas "lendavad
autod" nii, nagu filmis "Tagasi tulevikku"? Miks inimene üldse ajas edasi
liikuda ei saa? Concordega lennates on ajavõit tegelikult väga väike. Kuigi
juba räägitakse isegi teleportatsioonist. SEllisel kujul, nagu filmis
"Kärbes" ma ei usu, et see nii ruttu teoks saab,aga muul kujul, asju
füüsiliselt hästi kiiresti edasi liigutada ei ole sugugi võimatu.
Internet on lihtsalt alus informatsiooni talletamiseks. See, milliseks
muutub informatsiooni talletamine ja vahendamine edaspidi, näitab tulevik.
Üks samm on tehtud (USB Memory Drive) jne (128MB mäluga kell).
Anti
Kalle Kadanik
> Ei ole tutvunud piisavalt astroloogiaga kui teadusega. Seetõttu ei ole
> pädev
> hindama horoskoopide kvaliteeti.
Ega Sa vist Internetiga ka piisavalt tutvunud ei ole...
Üla-postitus[1] on endiselt saatanast.
[1] tia, kas agurismide arendamise eest stipendiumi antakse :-)
AST-INFO
Nähtavasti on sellest Sulle eneseabi. Kahjuks ei vii see diskussiooni edasi,
küll aga saan kasutada selliseid vastuseid edaspidi teiseks otstarbeks.
Urmas.
"Kalle Kadanik" <ka...@starline.ee> wrote in message
news:679mcb...@gw.localnet...
Andres Soolo
> Ei ole tutvunud piisavalt astroloogiaga kui teadusega.
On oluline tähele panna, et astroloogia *ei ole* teadus.
Ja veel on oluline tähele panna, et sellegipoolest on paljud inimesed
oma horoskoopidega nõus.
Seejärel on oluline tähele panna, et järelikult ei ole korrektne teha
järeldust "paljud inimesed on tulemustega nõus, järelikult on tulemustel
mingisugune teaduslik väärtus".
> "Andres Soolo" <so...@math.ut.ee> wrote in message
> news:b5f1s-...@news.mirk.dyn.ee...
Top-postitada ei kõlba.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Join the Navy; sail to far-off exotic lands, meet exciting interesting people,
and kill them.
Andres Soolo
[Top-postitus käsitsi parandet. Kuhu selle töö eest arve saata?]
>> Ega Sa vist Internetiga ka piisavalt tutvunud ei ole...
>> Üla-postitus[1] on endiselt saatanast.
>
See, et tähelepanek ebameeldiv on, ei tähenda veel, et ta konstruktiivne
pole ...
Jätkuv top-postitamine viitab sellele, et asjaosaline ei ole Usenet'i
tavadega kursis või -- mis IMHO veel hullem on -- eirab neid teadlikult.
See omakorda tõstatab täiesti õigustatud küsimuse: millega ülal
taktikaliselt mainima jäänud asjaosaline üldse kursis on, kui ta
niisugust elementaarset reeglitki ei tunne? Ja missugune osa
niisugusest kursisolemisest kvalifitseerib ta psühholoogilisi teste
tõlkima või tõlgendama?
Naisteajakirja[1]-testid on muidugi omaette teema, mis kvalifikatsiooni
ei taha.
> Nähtavasti on sellest Sulle eneseabi. Kahjuks ei vii see diskussiooni edasi,
> küll aga saan kasutada selliseid vastuseid edaspidi teiseks otstarbeks.
Huvitav, missuguseks?
Erinevalt paberist ajakirjast ei saa Sa seda vastust näiteks pärast
asjalkäimist fekaalijälgede deinstallimiseks kasutada. See muudab terve
"ainult selleks see kõlbabki" solvangute kategooria täiesti kõlbmatuks.
[1] Diskleimer: sellel žanril lihtsalt on sihuke veider nimi.
Käesolev artikkel ei taha väita, et naiste testimiseks vähem
kvalifikatsiooni vaja on, kui mittenaiste testimiseks.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Q: Why haven't you graduated yet?
A: Well, Dad, I could have finished years ago, but I wanted
my dissertation to rhyme.
Kalle Kadanik
> Kui konstruktiivset kriitikat ei ole lisada, siis milleks sappi pritsida?
Tegelikult olid sellisel "sapi pritsimisel" omad tagamaad -- tõmmata
hoogu-entusiasmi alla. Miks? Aga sellepärast, et olles inimene, kes
arvutist ja Internetist suuresti sõltuv (töövahendid), sai punktisumma
allapoole arvestust. Küsimuste ülesehitus viitab valitud sihtgrupile,
milleks tundub olevat põhikooli-ealised. Eriti kurvaks võib osutuda aga
asjaolu, et mingil hetkel serveeritakse seda "testi" laiemale avalikusele
meediakära saatel kui absoluutset tõde. Loodan, et nii siiski ei lähe...
... ja jätan endale õiguse püsida seisukohal, et ega testi koostaja
(nähtavasti Sa ise) Internetiga eriti tutvunud ei ole, sama näib olevat
psühholoogia-psühhiaatria valdkonna seisukohalt.
> Nähtavasti on sellest Sulle eneseabi. Kahjuks ei vii see diskussiooni
> edasi, küll aga saan kasutada selliseid vastuseid edaspidi teiseks
> otstarbeks.
palun-palun.
AST-INFO
Siin mõned küsimused, millele ootaks konstruktiivset lähenemist:
1. Mis oleks see, mis lisaks praegusele enesehinnangu testile teaduslikku
väärtust?
Enesehinnangu testina on testi tulemused loomulikult subjektiivsed.
2. Kui eeldame, et internetisõltuvus on olemas sellisel kujul nagu sai varem
defineeritud, siis milline "mõõdupuu" oleks parem kui dr. Kimberly test?
3. Kui internetisõltuvuse definitsioon ei ole korrektne (olen nõus, et on
esialgu üldsõnaline), siis milline oleks parem sõnastus?
4. Kui internetisõltuvust peetakse pseudoprobleemiks, siis millised
argumendid seda seisukohta kinnitavad?
Urmas.
"Andres Soolo" <so...@math.ut.ee> wrote in message
news:a633s-...@news.mirk.dyn.ee...
Umb Luu
>Minu käsitluses on "internetisõltuvus" tinglik nimetus paljude sõltuvuslike
>vajaduste rahuldamise kohale, kui see toimub interneti kaudu. Tulin sellele
...
Hädavajalik oleks testidega määrata kui suur on inimese sõltuvus erinevtest
protokollidest. Palju ta sõltub TCP-st, UDP-st, ICMP-s ja puhtast IP-st.
Varsti peate omi teste veelgi täiendama ja nįitama ära palju on IPV4 sõltuvust
vs. IPV6 sõltuvus...
U.L.
Andres Soolo
> 2. Kui eeldame, et internetisõltuvus on olemas sellisel kujul nagu sai varem
> defineeritud, siis milline "mõõdupuu" oleks parem kui dr. Kimberly test?
Selline eeldus tundub mulle pehmelt öeldes pisut kahtlane.
Definitsioon pidi vist niisugune olema:
} Esitan siinkohal konstruktiivseks kriitikaks enda loodud definitsiooni koos
} lähenemisnurgaga:
} [...]
} Internetisõltuvuse all mõistame isiksuse vajadust kasutada internetisidet
} oma sõltuvuste (sõltuvustarvete) rahuldamiseks.
Kas isiksuse vajadust kasutada süstalt oma sõltuvuste (märksõnad:
heroiin, insuliin, süstlafetiš) rahuldamiseks nimetatakse
süstlasõltuvuseks?
> 3. Kui internetisõltuvuse definitsioon ei ole korrektne (olen nõus, et on
> esialgu üldsõnaline), siis milline oleks parem sõnastus?
Ma kardan, et häda ei ole üksnes sõnastuses, vaid terve kontseptsioon on
mäda. Kuidas kontseptsiooni paremaks teha, ei oska ma enne arvata, kui
aru saan, *mida* õieti see test saavutama peab.
> "Andres Soolo" <so...@math.ut.ee> wrote in message
> news:a633s-...@news.mirk.dyn.ee...
Top-postitada ei kõlba.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
<Culus> Saens demonstrates no less than 3 tcp/ip bugs in 2.2.3
Andres Klemm
dünaamiline ip.
Ja põhjalikum analüüs: enim sõltuvust tekitav port.
Andres
On 17 Jun 2003 12:52:19 GMT, umb...@oo.jee.ee (Umb Luu) wrote:
>In article <3ee6ec30$1...@news.estpak.ee>, ur...@astinf.ee says...
>
>>Minu käsitluses on "internetisõltuvus" tinglik nimetus paljude sõltuvuslike
>>vajaduste rahuldamise kohale, kui see toimub interneti kaudu. Tulin sellele
>...
>
>Hädavajalik oleks testidega määrata kui suur on inimese sõltuvus erinevtest
>protokollidest. Palju ta sõltub TCP-st, UDP-st, ICMP-s ja puhtast IP-st.
>
>Varsti peate omi teste veelgi täiendama ja n?itama ära palju on IPV4 sõltuvust
>vs. IPV6 sõltuvus...
>
>U.L.
>
Ain Vagula
> Ma kardan, et häda ei ole üksnes sõnastuses, vaid terve kontseptsioon on
> mäda. Kuidas kontseptsiooni paremaks teha, ei oska ma enne arvata, kui
> aru saan, *mida* õieti see test saavutama peab.
Midagi ta ei pea saavutama. Võtke seda 'as is', siis ei pea teine
inimene ka enda õigustamisega nii hullu vaeva nägema.
Osadele inimestele meeldib lihtsalt teste täita, et näiteks teada saada,
mitme protsendi ulatuses on ta homo. Sellised testid ongi nende jaoks.
Testidest sõltuvuse rahuldamiseks.
ain
SX001
> Ei ole tutvunud piisavalt astroloogiaga kui teadusega. Seetőttu ei ole pädev
> hindama horoskoopide kvaliteeti.
> Urmas.
Aga see oleks kasulik! :-) Eriti kui siin lausa vihjati. :)
Aleks
SX001
> 2. Inimene ei oska käsitsi kirjutada.Ta kasutab kirjutamiseks klaviatuuri
> pastapliiatsi asemel ja Word Processorit paberi asemel, kusjuures sellisel
> juhul on ta ka sõltuvuses printerist ja paberist, mille abil ta kirjutatud
> teksti välja printida saab.
IRW! Vahel ma t6esti keeran paberi printerisse lihtsalt selleks
et paar rida lisada paberile juurde kui see on pikem kui 20 rida.
> kõik praegu arvutit ja internetiühendust omavad inimesede interneti- ja
> arvutisõltlased. Mudeli komponente saab ringi tõsta vastavalt interneti
Ehhee... ma lahendasin vist midagi. Mul endal pole mitte interneti vaid
etherneti s6ltuvus? :))))
SX001
SX001
On Tue, 17 Jun 2003, AST-INFO wrote:
> Kui konstruktiivset kriitikat ei ole lisada, siis milleks sappi pritsida?
> Nähtavasti on sellest Sulle eneseabi. Kahjuks ei vii see diskussiooni edasi,
> küll aga saan kasutada selliseid vastuseid edaspidi teiseks otstarbeks.
Ma kahjuks unustasin lisada, et sellise asja nagu internetis6ltuvuse testi
ja yldse selle laadse terminoloogia, whatever, v6iks tegelikult kokku
panna sellised tegelased, kes omal ajal kurikuulsa 'jargon file' kokku
panid (ESR). Kui t6esti vaja, kyll seegi kirja pannakse ja t6eliste
asjatundjate poolt. Ning aitavad need, kes pole meedikud just. :-)
Ma aga mitte ei salli, et sel teemal v6tavad s6na "professorid" kes
tegelikult asjast mitte midagi ei jaga ja "on tunnustatud ning tuntud".
SX001
Alar Suija
> Hädavajalik oleks testidega määrata kui suur on inimese sõltuvus erinevtest
> protokollidest. Palju ta sõltub TCP-st, UDP-st, ICMP-s ja puhtast IP-st.
kindlasti.
alustada tuleb aga põhilisest- füüsilistest eelistustest.
näiteks kas thickneti kalduvustega indiviidid saadetakse kohe sundravile
(kui neid kuskilt salaurgastest leida õnnestub)? koos hammaste
konfiskeerimisega?
serial linke pruukivad härrased kuuluvad aga vähemuste hulka? mida
soovitaksid vana head Appletalki pruukivatele persoonidele? anonüümset
kabinetti ja isiklikke kaitsevahendeid?
(nagu Benny Hillis- jalg hakkab värisema kui paar CAT5 soolikat mööda
siugleb)
al
--
----------
Anu
Umb Luu wrote:
> Hädavajalik oleks testidega määrata kui suur on inimese sõltuvus erinevtest
> protokollidest. Palju ta sõltub TCP-st, UDP-st, ICMP-s ja puhtast IP-st.
>
> Varsti peate omi teste veelgi täiendama ja nįitama ära palju on IPV4 sõltuvust
> vs. IPV6 sõltuvus...
Testid on lõbusad asjad muidugi. Kunagi ilmus ajakirjanduses üks
koomiline arvutisõltuvuse test. Siis ma teadsin arvutist liiga vähe, et
oleks selle peale naerda osanud, aga hea oleks nüüd uuesti lugeda. Teab
keegi kusagil internetis sellist olevat?
Anu,
teab küll, et peab ise otsima, aga...
SX001
> 2. Kui eeldame, et internetisõltuvus on olemas sellisel kujul nagu sai varem
> defineeritud, siis milline "mõõdupuu" oleks parem kui dr. Kimberly test?
>
defineeritud". See on lihtsalt va"givaldne s6nade ma"ng sel juhul ja
termini vale kasutus ja dr. Kimberly pole autoriteet.
> 3. Kui internetisõltuvuse definitsioon ei ole korrektne (olen nõus, et on
> esialgu üldsõnaline), siis milline oleks parem sõnastus?
n erinevat definitsiooni, iga eraldi s6ltuvusliigi kohta. Puhast
internetis6ltuvust pole ja internet on vaid kanal. Olgu see siis kasv6i
BBS v6i ethernet, LAN kohtv6rgus majade vahel etc...
> 4. Kui internetisõltuvust peetakse pseudoprobleemiks, siis millised
> argumendid seda seisukohta kinnitavad?
"internetis6ltuvus" on see teie keeles, minu keeles pigem "X s6ltuvus" (X
asemele pane mingi protsess).
See on keeruline protsess ja probleem, ning sellest saavad aimu vaid need,
kes on seda analyysinud, mis eeldab vist lausa, et oled sellega ise kursis
ja la"Bi elanud. Aga mida rohkem tehnoloogiamuutusi tuleb, mis
m6jutavad inimese ka"Itumist teiste inimeste suhtes, siis seda rohkem v6ib
tekkida juurde neid erinevaid probleeme, (ning see on ka vist pigem rohkem
nende teadlaste mure ja asja suureks puhumine?).
SX001
SX001
> ...
>
> Hädavajalik oleks testidega määrata kui suur on inimese sõltuvus erinevtest
> protokollidest. Palju ta sõltub TCP-st, UDP-st, ICMP-s ja puhtast IP-st.
lausa elangi m6nikord. IRW. :)
SX001
Andres Soolo
> panna sellised tegelased, kes omal ajal kurikuulsa 'jargon file' kokku
> panid (ESR).
Rangelt võttes ei pannud ESR Jargon File'i üksi kokku, vaid toimetas ja
edendas juba kokkupandud faili edasi. Jargon File 4.0.0, 'Revision
History' kirjutab alguse kohta niimoodi:
} The Jargon File (hereafter referred to as `jargon-1' or `the File')
} was begun by Raphael Finkel at Stanford in 1975. From this time until
} the plug was finally pulled on the SAIL computer in 1991, the File was
} named AIWORD.RF[UP,DOC] there. Some terms in it date back
} considerably earlier ({frob} and some senses of {moby}, for instance,
} go back to the Tech Model Railroad Club at MIT and are believed to
} date at least back to the early 1960s). The revisions of jargon-1
} were all unnumbered and may be collectively considered `Version 1'.
ESR tuli mängu 1990ndate alguses -- viisteist aastat hiljem.
> Ma aga mitte ei salli, et sel teemal v6tavad s6na "professorid" kes
Oota nüüd.
Kust Sa võtad, et Urmas AST-INFO mingisugune professor (või isegi
"professor") on?
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
You will visit the Dung Pits of Glive soon.
SX001
> > panna sellised tegelased, kes omal ajal kurikuulsa 'jargon file' kokku
> > panid (ESR).
> Rangelt võttes ei pannud ESR Jargon File'i üksi kokku, vaid toimetas ja
> > Ma aga mitte ei salli, et sel teemal v6tavad s6na "professorid" kes
> Oota nüüd.
>
> Kust Sa võtad, et Urmas AST-INFO mingisugune professor (või isegi
> "professor") on?
See ei olnudki Urmase kohta ka"iv, sest tema nime polnud mainitud. Ning
"professorid" oli ju jutuma"rkides (sest neid ju teada ja tuntud
autoriteetideks sageli peetakse, olgu nad siis kestahes). Ehk saad aru? Ja
see ei ka"inudki otseselt Urmase kohta. Mu lause ka"is peamiselt nende
psyhholoogide kohta, keda nimetatakse "teada ja tuntud tegelasteks ning
autoriteetideks", kes aga kipuvad ikka ja"lle avaldama selliseid
artikleid, mis on totaalselt mo"o"da ja ligikaudu sellist, et "arvuti
m6ju inimesele" psyhholoogiaga.
Ja kui sellelaadsed psyhholoogid teevad neid teste siis see testi
absurdsus k6lab umbes samaha"sti nagu selles anekdoodis, et
"Peale viimase jalapaari eemaldamist kaotas kirp kuulmise".
SX001
kaups
> Internetisõltuvuse test.
> Esmakordselt Eestis.
> http://www.usaldus.ee/testid/
>
> Oodatud on tagasiside, arvamused ning konstruktiivne kriitika.
Kas elektrisõltuvuse testi ka saaks?
--
kaups
Hi! I'm a .signature virus! Copy me into your ~/.signature to help me
spread!
Alo Raidaru
>
> Internetisõltuvuse test.
> Esmakordselt Eestis.
> http://www.usaldus.ee/testid/
>
> Oodatud on tagasiside, arvamused ning konstruktiivne kriitika.
Nii, nüüd on lõplikult selge - mingit internetisõltuvust ei ole.
Ei ole ju mõeldav, et nii kõrge intellektiga inimesed, kes oskavad
arvutist internetti kasutada võiksid olla millestki sõltuvad.
***
Aga üks pisike okas jäi veel kripeldama.
Mis on see vägi, mis sunnib haritud inimesi
(teaduste doktorid, kooliõpetajad, 3 kursust tundengid, 10 klassi
poisid)
päevast päeva, ei ka ööst öösse, lugema newsist kirju ja neile vastama?
Kusjuures täiesti viisakas inimene sattub vastates labasustesse,
mida ta inimestega suheldes ei teeks.
Inimene kurdab, et ta peab rabelema ja raha teenima - "kõik maksab",
aga samas kirjutab ironiseerivaid mõttetusi.
***
Psühholoogia on õige kaval teadus.
Kas neid, avalikke kirju, analüüsides ei ole meist, lobisejatest,
võimalik rohkem teada saada, kui arvatagi oskame.
Muidugi, sellega et "MINA ei ole lobiseja"
on kindlasti kõik lugejad nõus.
Alo Raidaru
Umb Luu
al...@server.diamond.ee says...
>> Hädavajalik oleks testidega määrata kui suur on inimese sõltuvus erinevtest
>> protokollidest. Palju ta sõltub TCP-st, UDP-st, ICMP-s ja puhtast IP-st.
>Kuhu ja"i IPX? Minule on see ha"davajalik ju! Ma ju nimelt Novellnetwares
>lausa elangi m6nikord. IRW. :)
Esialgne jutt käis interneti ehk IP sõltuvusest. IPX-i sõltuvust üldse ei
käsitletudki.
Anu
Alo Raidaru wrote:
> Aga üks pisike okas jäi veel kripeldama.
> Mis on see vägi, mis sunnib haritud inimesi
> (teaduste doktorid, kooliõpetajad, 3 kursust tundengid, 10 klassi
> poisid)
> päevast päeva, ei ka ööst öösse, lugema newsist kirju ja neile vastama?
>
> Kusjuures täiesti viisakas inimene sattub vastates labasustesse,
> mida ta inimestega suheldes ei teeks.
>
> Inimene kurdab, et ta peab rabelema ja raha teenima - "kõik maksab",
> aga samas kirjutab ironiseerivaid mõttetusi.
Inimene tahab ennast kusagil välja elada ja seda enda jaoks
võimalikult ohutul viisil.
Anu
Jaak
Lugesin kuskilt, et Jeesus Kristus oli omal ajal kõva uppujate maaletooja...
Anti
> Osadele inimestele meeldib lihtsalt teste täita, et näiteks teada saada,
> mitme protsendi ulatuses on ta homo. Sellised testid ongi nende jaoks.
> Testidest sõltuvuse rahuldamiseks.
>
> ain
>
No sellisel juhul peaks selle internetisõltuvustesti eesmärk olema
testisõltuvuse rahuldamine :-) Ka see on üks võimalik lahendus.
Paraku, ei ole ma mitte kaugeltki enam testidest niivõrd vaimustusest et
muudkui jahin punkte. Need testid said ära tehtud kooliaegadel.
Mulle isiklikult ei andnud selle internetisõltuvuse testi täitmine mitte
midagi. Huvi pärast tegin. Ennast ja oma internetikasutamisharjumusi ma
muutma ei hakka, et oioi, ma olen nüüd nii hirmsas-suures sõltuvuses
INTERNETIST, peab ruttu arvuti välja lülitama, enne kui ma veelgi
suuremasse sõltuvusse satun.Test andis mulle 22 punkti.
Mis puutub koolilaste õppeedukusse, siis tänapäervl on internet hoopis
päästerõngaks vajaliku materjali hankimiseks. Vabal ajal arvuti liigne
kasutamine muidugi võib segada õppimist, kuid see on juba lastevanemate
probleem, mittte interneti ,kui "sõltuvustekitaja" probleem.
See test isegi ei arvesta sellega,et ka koolitööde ja tööülesannete
täitmiseks on vaja internetti kasutada, tembeldades inimest netisõltlaseks.