Kui jäme el.pliidi kaabel...
uduelmar
Olukorra kirjeldus:
Korrusmaja koridorikilbis on ühel faasil 40A kaitse, kust lähtub korterisse
(kööki, el-pliidi pesasse)
vene-aegne alumiinium-kaabel (nii umbes põidla jämedune).
Eesmärk:
Asendada kaabel vask-kaabliga
Küsimus:
Millest lähtuda vase läbimõõdu valikul?
a. kaitsme amperaazist?
b. el-pliidi võimalikust maksimaalsest voolutarbest?
c. rahakoti paksusest?
uduelmar
uduelmar
"uduelmar" <v.tu...@dorogi.net> wrote in message
news:47146...@news.estpak.ee...
Tõnu
> Korrusmaja koridorikilbis on ühel faasil 40A kaitse, kust lähtub
> korterisse (kööki, el-pliidi pesasse)
> vene-aegne alumiinium-kaabel (nii umbes põidla jämedune).
> Millest lähtuda vase läbimõõdu valikul?
Õige vastus:
b. el-pliidi võimalikust maksimaalsest voolutarbest?
ca 10A/mm2 peaks vasele sobima küll.
Kui kõik augud ja ahju korraga kärama paned, siis võibolla
suudadki oma 40A ära tarbida.
Tõnu.
Alo Raidaru
"uduelmar" <v.tu...@dorogi.net> wrote in message news:47146af1$1...@news.estpak.ee...
: vabb, valesse gruppi läks, silmnägemine hommikul ikka udune veel
Mõne browseri alt mõnikord õnnestus valesti läinud asi ära kustutada.
Mul kunagi, ca 7 aastat tagasi läks ka valesse gruppi ja siis Kuno pahandas ja õpetas.
Tema teab kuidas.
:
: "uduelmar" <v.tu...@dorogi.net> wrote in message
: news:47146...@news.estpak.ee...
: > ... tuleks panna?
: >
: > Olukorra kirjeldus:
: > Korrusmaja koridorikilbis on ühel faasil 40A kaitse, kust lähtub
: > korterisse (kööki, el-pliidi pesasse)
: > vene-aegne alumiinium-kaabel (nii umbes põidla jämedune).
: >
: > Eesmärk:
: > Asendada kaabel vask-kaabliga
: >
: > Küsimus:
: > Millest lähtuda vase läbimõõdu valikul?
: > a. kaitsme amperaazist?
: > b. el-pliidi võimalikust maksimaalsest voolutarbest?
: > c. rahakoti paksusest?
On soovitatud A ja B.
Kui lähtuda C-st siis:
algul vaheta hästi peenikese kahe traadiga vastu.
Siis osta uus ja natuke jämedam.
Niis saab teha 2-3-4-5 korda.
Ütlevad et
1,5 == 10A, 1,767 mm2, 0,17 mm2/A
2,5 == 16 A 4,9087 mm2 0,3 mm2/A
2+3X 2,5 == 48 A (see oleks siis kui tahad kohe 1F ja mõtled tulevikule = 3F)
Kui lõpuks kõik 40 A kätte saad siis jäta suurendamine järele ja
vaata äkki saad tuua tuppa 3 faasi.
Neid pliite saab 3 f peale ümber seada.
Siis saad 4 soonelisega proovida.
Lõpuks kasutad veel 5-e soonelist ja paned koridoris maa ja
selle kirju maa kokku.
Siis vead eraldi soone välja ja taod 26,34 m vaia maasse.
Paned kirju selle külge.
Siis saad öelda et oled ehitanud kogu elektrisüsteemi vastavalt oma rahakoti paksusele.
See on ju piisavalt paks! Ega sa pole siis mingi udutaja vend?
A.R.
Kes veerand uskus .... ja pool ....saand.
kt
"uduelmar" <v.tu...@dorogi.net> kirjutas sõnumis
news:47146af1$1...@news.estpak.ee...
>>
>> Küsimus:
>> Millest lähtuda vase läbimõõdu valikul?
>> a. kaitsme amperaazist?
>> b. el-pliidi võimalikust maksimaalsest voolutarbest?
>> c. rahakoti paksusest?
Teen asja keerukamaks ja lisan:
d. pingelangust
e.majanduslikust tasuvusest
f. lühisvoolul eralduvast soojusest (I^2t)
2-sõnaga: tõsine projekt. Kuna tundmatud on el pliidi võimsus, sinu nõustumus
lisada pliidi toite ette eraldi ja väiksema nominaaliga kaitselülitit ja kaabli
pikkus, ma siin vastust ei anna.
kt, jageles täna maja el paigaldise mõõtja, projekteerijate, inspektori ja
ehitajatega.
Codanic
Et sa jõuad oma köögi veel räigelt elektritarbijaid täis osta (võidab ju
see, kel on surres rohkem asju), aga et 40 amprit tuleks täiega täis (-ntx
jõulu- või kolimispidu, kus lisaks elektripliidele huugavad mikrolaineahi,
saumikser, fritüür, köögikombain , kohvimasin, veekeetja ja õhutuhasti),
siis seda ma ei usu , nii et pane kaabel, mis mõistliku ja võimaliku
koormuse vahele jääks.
Nagu ma aru saan, tuleb kööki vaid üks faas ja AINULT el pliidile.Mille
puhul piisaks 16 A kaitsmest maajailm. Millest tuleneb, et 40A kaitse ei
kaitse midagi ja see on juba ohtlik nähe, kuna selline kaitse ei rakendu
kunagi .Sama hästi võiks seal ahelas jäme raudnael olla.
Nii et kaablit valime pliidi võimsuse järgi, ja see kaitse on seal ehk
sellest ajast, kui pandi selline kaitse, mis hetkel võtta oli.
Ja osta ikka kaabel, kus eraldi maanduse juhe sees, nüüd küll vist muid enam
ei müüdagi. Hea kui saaks nii, et seda otse 0-juhtmega ei peaks ühendama,
vaid tõelise maandusega, vene aegse veevärgi külge ei ka jälle soovitatud,
kuna seal võis osa liitmikke värvi ja takuga tehtud olla ja maandustakistus
suur.
Andres,
üledimensioneerija,
"uduelmar" <v.tu...@dorogi.net> wrote in message
news:47146af1$1...@news.estpak.ee...
Cadman
news:4715a68f$1...@news.estpak.ee...
> Parafraseerides: Kaabel on lühike, elu pikk.
> Et sa jõuad oma köögi veel räigelt elektritarbijaid täis osta (võidab ju
> see, kel on surres rohkem asju), aga et 40 amprit tuleks täiega täis (-ntx
> jõulu- või kolimispidu, kus lisaks elektripliidele huugavad mikrolaineahi,
> saumikser, fritüür, köögikombain , kohvimasin, veekeetja ja õhutuhasti),
> siis seda ma ei usu , nii et pane kaabel, mis mõistliku ja võimaliku
> koormuse vahele jääks.
Seltsimehel on ilmselt korrusmajas elektripliit. Need ühendatigi ühele
faasile ja olid kaitstud 40A kaitsemga. Sealjuures on majas pliidid jagatud
erinevatele faasidele jpms. ning pliidi arvutuslik koormus 8kW (tavaline
Elektra 1001 nagu need tollal olid). Mjasisese võrguga on asi juba märksa
keerukam ja paljuski on selle puhul juba rakendatud üheaegsuskoefitsienti,
mis sõltub üldiselt maja suurusest. Kui nüüd hakata taoliselt sinna ka muid
asju suvaliselt ühendama (no miks ta ikka seisab), siis saavutame just
selle, mida iga Kodanik igatseb. Et kui jõululaupäeval kõik oma rösterid ja
ahjud taha lükkavad ja kalkunid kah kenast pooltoored, sulab see juhtmestik
üles. Tõsi ta on, et vene ajal dimensioneeriti asju ikka toorelt üle ja
ainult tänu sellele need veel koos püsivadki. Muidu oleks ammu see
külataidlus midagi maha põletanud. Kusjuures mõnel pool ongi, aga need
"targad" kipuvad olema tagasihoidlikud ja oma kogemusi ei propageeri.
> Nagu ma aru saan, tuleb kööki vaid üks faas ja AINULT el pliidile.Mille
> puhul piisaks 16 A kaitsmest maajailm. Millest tuleneb, et 40A kaitse ei
> kaitse midagi ja see on juba ohtlik nähe, kuna selline kaitse ei rakendu
> kunagi .Sama hästi võiks seal ahelas jäme raudnael olla.
Kui need majad projekteeriti, siis ei võinud keegi eales teada, et Sa
kavatsed sinna otsa vaid teekannu panna. On vast sedasi? See kaitse seal ei
peagi kaitsma juhul, kui Su teekannus lühis tekkib? Selleks on ikka
teekannul endal kaitseaparatuur. Aga põhimõtteliselt, kui tahad, siis
allapoole ei keela Sul seda ju keegi vahetada. Isegi ühistu annaks hoobilt
nõusoleku. Aga pärast ülespoole? Kahtlen.
> Nii et kaablit valime pliidi võimsuse järgi, ja see kaitse on seal ehk
> sellest ajast, kui pandi selline kaitse, mis hetkel võtta oli.
> Ja osta ikka kaabel, kus eraldi maanduse juhe sees, nüüd küll vist muid
> enam ei müüdagi. Hea kui saaks nii, et seda otse 0-juhtmega ei peaks
> ühendama, vaid tõelise maandusega, vene aegse veevärgi külge ei ka jälle
> soovitatud, kuna seal võis osa liitmikke värvi ja takuga tehtud olla ja
> maandustakistus suur.
Kaabli ees olev kaitseaparatuur peab kaitsma kaablit. Seadme kaitseaparatuur
seadet. Ja kodukindlustus mitshuurinlaste tegude eest.
PS. Teeks ehk veidi korrutustabeliga tutvust? 40*220 (tollane nominaal) teeb
võimsuseks 8,8 kW. Mis oligi tavaline elektripliit (8kW), milles ka ahi ja
neli plaati. Räägiks veel jõgede pööramisest põhjast lõunasse või vastupidi?
R.
uduelmar
:Mul kunagi, ca 7 aastat tagasi läks ka valesse gruppi ja siis Kuno pahandas
ja õpetas.
:Tema teab kuidas.
Ja sul 7 aastat asi meeles? :)
No tegelikult ma ka pabistasin tund aega, et nüüd blokeerivad mu ära ja
viskavad usenetist igaveseks välja...
:vaata äkki saad tuua tuppa 3 faasi.
Ei kuidagi. Naabri oma varastades saaks ja diogonaalis üle koridori on veel
üks kilp.
:Siis vead eraldi soone välja ja taod 26,34 m vaia maasse.
:Paned kirju selle külge.
Loodan, et ühistu teeb selle töö ära.
Vist olevat mingi el-käidu seadus lausa olemas?
:See on ju piisavalt paks! Ega sa pole siis mingi udutaja vend?
uduõhuke rahakott mul :(
uduel
uduelmar
loodan et saan supi keema ka 198 voldi korral
ue
uduelmar
> faasile ja olid kaitstud 40A kaitsemga. Sealjuures on majas pliidid
> jagatud erinevatele faasidele jpms. ning pliidi arvutuslik koormus 8kW
> (tavaline Elektra 1001 nagu need tollal olid).
Hea detektiivitöö , 100 % tõsi
>... Aga põhimõtteliselt, kui tahad, siis allapoole ei keela Sul seda ju
>keegi vahetada.
Tegelikult käis sihuke plaan peast läbi küll.
> Aga pärast ülespoole? Kahtlen.
Õpetlik ja asjakohane märkus :)
> võimsuseks 8,8 kW. Mis oligi tavaline elektripliit (8kW), milles ka ahi
ja
> neli plaati.
Aga tänapäevased?
Äkki on neil mingi plokeering , mis ei lase kõiki elemente korraga kasutada?
Sel juhul võiks kaabli ja kaitsme lahjema panna, kui nii-kui-nii ei saa
täisvõimsust kasutada?
uduel
kt
"uduelmar" <v.tu...@dorogi.net> kirjutas sõnumis
news:4715f...@news.estpak.ee...
>> d. pingelangust
>
> loodan et saan supi keema ka 198 voldi korral
Võib olla, kuid kas sul siis on rikkesilmuse näivtakistuse nõue
Z(m)<=2/3U(0)I(a) ka tagatud, :)?
kt
Codanic
3x20A peakaitsmeid...
Mis teeks siis kokku 60A? kui ma nüüd liitmisega puuse ei pannud....Kui
säält nüüd pliidi 40 A ära ampsata...
Mul on oma majal 3x25 A ja pliit hargneb sealt omakorda 16 A kaitsmega.
Välja lööb selle just "jõulu ajal", kuna ehitamisel elektrik laiskusest pani
sama 16A alla ka 2 pistikupesa köögiriistadele pliidi kõrvale, veekeetja
kannab ära lisada, aga mingi vidin veel on liiast.
Andres,
täpsuse huvides tegu pole Elektra-pliidiga, aga vahet pole , on mingi odav
pepu või pepo või peko
"Cadman" <2ra...@neti.ee> wrote in message
news:4715b0df$1...@news.estpak.ee...
Cadman
>> Seltsimehel on ilmselt korrusmajas elektripliit. Need ühendatigi ühele
>> faasile ja olid kaitstud 40A kaitsemga. Sealjuures on majas pliidid
>> jagatud erinevatele faasidele jpms. ning pliidi arvutuslik koormus 8kW
>> (tavaline Elektra 1001 nagu need tollal olid).
>
> Hea detektiivitöö , 100 % tõsi
Ei mingit detektiivitööd. Need olid tüüpmajade tüüpprojektid.
>>... Aga põhimõtteliselt, kui tahad, siis allapoole ei keela Sul seda ju
>>keegi vahetada.
>
> Tegelikult käis sihuke plaan peast läbi küll.
>
>> Aga pärast ülespoole? Kahtlen.
>
> Õpetlik ja asjakohane märkus :)
>
> > võimsuseks 8,8 kW. Mis oligi tavaline elektripliit (8kW), milles ka ahi
> ja
>> neli plaati.
>
> Aga tänapäevased?
> Äkki on neil mingi plokeering , mis ei lase kõiki elemente korraga
> kasutada?
> Sel juhul võiks kaabli ja kaitsme lahjema panna, kui nii-kui-nii ei saa
> täisvõimsust kasutada?
Vaat juba näiteks Elektra 1002 (veneaegsed järgmised pliidid -
kiirkeeduspiraalidega) oli taoline blokeering sisse ehitatud, et üle 5 kW
korraga taha ei lasknud panna. Aga ega nii pisikese asja pärast keegi
hakanud üle suure kodumaa kõiki projekte ringi tegema. Kes seda eales
teadis, millised just laos parasjagu juhtusid olema, kui panemiseks läks
;-).
Selle täisvõimsuse koha pealt isegi ma tegelt oma pead vast ei vaevaks vaid
paneks ikka küll. Sest nondes tekitatud ühistute kolhoosikorra tingimustes
on nagunii teised oma "täiendused ja parandused" juba sisse viinud. Meil oli
terve maja omal ajal gaasipliitidel, aga pole küll kedagi näinud, et
ballooniga gaasi koju veaks pärast seda, kui ühisgaas ära kadus. Ja
vastavalt seadustele on korterisisene võrk sinu enda oma ja kapsamaa. Kui
üldvõrk maha põleb, on ühistu viga, et pole olukorda monitoorinud, nagu peab
;-). Teoreetiliselt peaks Sina oma 40A saama igal ajal ja kellaajal kätte.
Ja kui ei saa, on maja üldine probleem. Päris korrektne nii küll ei ole, aga
ingleid pole meil turumajanduse ehitamise tingimustes kah nagunii kuskilt
võtta. Esimene emotsioon oleks nagu küll vastukarva, aga mis vahe see on,
mis paela pidi see järgmine amper juurde jookseb. Kokkuvõttes ikka samasse
püstikusse. Eks Su oma pliit hakka jukerdama, kui üle 40A jõuab.
Üldiselt võid arvestada seda kah, et magistraalid on kaitstud nagunii ja ei
nad vast maha ei põle, kui vastutav elektrik kaitsmete asemele pole just
väga vingeid naelu pannud. Esmalt lähevad ikka püstikukaitsmed.
R.
uduelmar
>
> Võib olla, kuid kas sul siis on rikkesilmuse näivtakistuse nõue
> Z(m)<=2/3U(0)I(a) ka tagatud, :)?
Ok, mõõdan homme vajaliku kaabli pikkuse ära...
Alo Raidaru
Alo Raidaru
> :See on ju piisavalt paks! Ega sa pole siis mingi udutaja vend?
> uduõhuke rahakott mul :(
Ära nüüd uduta - endal rahakott puuga seljas.
Siin oli juttu et sa ei suuda oma 40A kaitset maha põletada.
On sellised pisikesed kaitsmekarbid, 4-6 kohta.
Pane see vahele.
Sinna saad laduda 6A või 10A või 16A kaitsmed.
Saad sellise ribaga kõik võrgupoole otsad kokku tõmmata
Ja vea toapoolsed otsad laiali. Siis kaitseb ka väiksemaid vendi.
Mul on 1F- 3F pliit. Ise ühendad, nagu tahad.
Kui sinul on ka nii, siis saad ka pliidiplaadid laiali
jagada nö faaside vahele ja eraldi kaitsta. Kas sellest kasu on ma ei tea.
Aga pauk lühise korral on väiksem.
A.R.
kt
"uduelmar" <v.tu...@dorogi.net> kirjutas sõnumis
news:47162...@news.estpak.ee...
ja loe kaitselülitilt välja tema lühisvoolu väärtus (see on kindlalt suurem kui
40A). Kui midagi ei tea, pead kasutama empiirlist seost: 16mm2 Al asemel 10mm2
Cu või 10mm2 Al asemel 6mm2 Cu . Betooni sees ja teistest juhtmetest eraldi
kõlbaks muidu 40A tarvis 6mm2 vaske ka, kuid pikema liini korral ei pruugi
lüliti tema lühisvoolul piisavalt kiirelt rakenduda (Z on üle lubatu).
kt
>
Cadman
Vaat siin ehk see asi ehk nii lihtne enam ei ole. Z hakkab nimelt pihta
sealt, kus on toitetrafo (alajaamast) ja seda saab arvutada elektrivõrk.
Tavaolukorras arvutatakse siiski vaid lühisahelat, sest täpsemaid andmeid
pole (enamasti) teada. Samas, korrusmaja puhul sellega praktiliselt ei
pruugi arvestada. See rohkem siis pilli puhub, kui miski 25-40 kVA trafo ja
välisvõrk iseenesest ka suhtkoht ruutmillimeetreid küll. Enamasti on
transiidiringid tehtud 240 mm2 kaabliga ja praktiliselt maja sisu arvutusi
ei mõjuta. Aga muidugi, kui on hirm, siis peaks arvutama läbi ka kõik
remondiskeemid, kuna need on reeglina halvemad tingimused, kui
normaalrezhiim. Jne. Et siseseadmete projekteerimisel praktikas nendega
arvestatakse siis, kui on pikad liinid mingi 25 mm2 traadi otsas.
Kaitselülitiga on veidi lihtsam. Nimelt oli veneaegsetel asjadel nõutav, et
1,3x oli alles rakenduspiir. Et nagu enne 52A sihändne riistapuu ei tohiks
kõssatagi. Sealt edasi on juba tüübile vastav tunnusjoon, mis labidareegliga
vastab ka tänasele. Samas ei pruugi olla jälle hetkvabastit jne.
Lühemalt, kui oomi seadus annab lühisvoolu kordsuseks üle 3x, siis loetakse
asi korrasolevaks. Ja niikaua, kui seade on ehitatud tolleaegsete normide
järgi, tuleb ka rakendada tolleaegset metoodikat.
R.
Viktor Grossmann ätt
Nuh, ma neid tüüpmaju arhitektina natuke projekteerinud kui töödejuhatajana ehitanud. Pole küll elektrik, aga objektijuhina ma ikka pidin teadma, millised kaitsmed kusagil projektikohaselt ettenähtud olid. Ei meenu, et kusagil oleks olnud pliidil 40A kaitse. Eluski. Ma ei räägi arvutustest, vaid reaalselt eksisteerinud projektidest ja majadest. Ehk on sul arvutuste käigus mõni koefitsent kahe silma vahele jäänud? Kui sa juhtud kusagil nõukaaegset tüüpmaja nägema, kus korteri peakaitse on suurusjärgus üle 63A, siis oleks seda huvitav näha.
Mul oli ka pliidiks aastakümneid seesamune Elektra. Tüüpprojekti kohaselt oli 3-5 toalise korteri peakaitse 25A, elektripliit oli omaette kaitsme all ja selleks oli 16A. 1-2 toaliste korterite peakaitse oli 20A. Kogu staffi huugamisel ei plõksinud ka midagi välja mitmekümne aasta jooksul. Kõik ühe faasi peal. Ulme?
Nüüd on maja elektriküttele üle läinud ja kogu juhtmestik ning kilbid vahetatud. Loomulikult projektikohaselt ja vajalik lisakogus ampreidki juurde ostetud. Praegu on mu korteri peakaitse 40A ja pliidil ikka seesamune 16A. Külmal ja pimedal talveõhtul huugab kogu see värk suht pidevalt, pliit on kindlapeale kõigi oma 4 plaadi ja praeahjuga korraga taga olnud. Lisaks pliidile, elektriradikatele ja vannitoa põrandaküttele on veel boiler, pesumasin, triikrauad, veekeetjad ja muud vidinad. Nüüd läheb juba ka kuues aasta ja pole veel kordagi kaitset välja löönud. Pole võimalik? Arvutused seda ei kinnita, aga nii on. Kui kogu mu korteri suuremate tarbijate võimsused kokku liita, tuleb välja umbes 15kW, mis eeldaks otse arvutades umbes 63A kaitset. Valgustus ja pisividinad veel peale. Aga projektis nähti ette 40A ja arvati, et seegi on reserviga. Seni on jätkunud ka külmematel talveõhtutel.
Mis värk nende arvutustega siis on? Nagu öeldud, pole ma eriharidusega elektrik, aga projektidega ja reaalse eluga olen ikka mõnevõrra kokku puutunud, need ei kipu sinu (ja minu) arvutustega klappima. Olen elektrikutelt kuulnud, et tarbimisvõimsuse arvutamisel kasutatakse mingit koefitsenti eeldusel, et kogu tarbijaskond ei ole kunagi täielikult taga ja pannakse kaitse allapoole kogu arvutuslikust summarsest võimsusest. Iseensest päris rammus koefitsent tundub olema.
Viktor
Cadman
news:47172251$1...@news.estpak.ee...
> Ei mingit detektiivitööd. Need olid tüüpmajade tüüpprojektid.
Nuh, ma neid tüüpmaju arhitektina natuke projekteerinud kui töödejuhatajana
ehitanud. Pole küll elektrik, aga objektijuhina ma ikka pidin teadma,
millised kaitsmed kusagil projektikohaselt ettenähtud olid. Ei meenu, et
kusagil oleks olnud pliidil 40A kaitse. Eluski. Ma ei räägi arvutustest,
vaid reaalselt eksisteerinud projektidest ja majadest. Ehk on sul arvutuste
käigus mõni koefitsent kahe silma vahele jäänud? Kui sa juhtud kusagil
nõukaaegset tüüpmaja nägema, kus korteri peakaitse on suurusjärgus üle 63A,
siis oleks seda huvitav näha.
++++++++++++++++
Härra Viktor teeb endale ehk selgeks, kas ta pliit on kolmefaasilisena
ühendatud või ühel faasil. Ja õpib korrutustabeli ära. Ja loeb siit
eestpoolt jutud läbi.
Ja siis kirjutab.
Igasuguse prääksujaga ei viisti lihtsalt jahuda :-(.
R.
Viktor Grossmann
> ühendatud või ühel faasil. Ja õpib korrutustabeli ära. Ja loeb siit
> eestpoolt jutud läbi.
Härra Cadman võiks enne sõnavõttu lugemise ära õppida. Oli nimelt täiesti
selgelt kirjutatud, et kõik on ÜHE faasi peal. Korrutada ampreid ja volte ma
oskan. Reaalses maailmas tunduvad aga asjad väheke keerukamate formularide
alusel käima kui sina näikse arvavat. Sina arvad ja arvutad, mina olen oma
silmaga näinud ja käega katsunud. Mis ma selle korrutustabeliga peale hakkan
kui ma oma elektrikilbi lahti löön ja sealt vaatab mulle vastu atesteeritud
elektriinseneri projektikohaselt sertifitseeritud elektriku paigaldatud
1x40A peakaitse, mis on EE järelvalveinseneri poolt üle vaadatud ja plommi
alla löödud. Isegi mingi kilbi vastuvõtu akt või sert kirjutati seejuures
välja ja projekt on ka alles, millest nähtub, et 16kW kogutarbijate hulgale
pannakse 40A kaitse. Mustvalgelt. Ja töötab nii juba aastaid. Lahmi aga
terviseks kui see su enesetunnet parandab:)
Viktor
Cadman
news:4717ad55$1...@news.estpak.ee...
>> Härra Viktor teeb endale ehk selgeks, kas ta pliit on kolmefaasilisena
>> ühendatud või ühel faasil. Ja õpib korrutustabeli ära. Ja loeb siit
>> eestpoolt jutud läbi.
>
> Härra Cadman võiks enne sõnavõttu lugemise ära õppida. Oli nimelt täiesti
> selgelt kirjutatud, et kõik on ÜHE faasi peal. Korrutada ampreid ja volte
> ma oskan. Reaalses maailmas tunduvad aga asjad väheke keerukamate
> formularide
Terve maailma suurim viiekorteriline elumaja ja kõik ühe faasi peal. Ma sain
suurepäraselt aru. Selleks piisab loomulikult ühestainsast 16A kaitsmest. Ja
jääb ülegi. Poole võib töödejuhataja ja arhitekt omale koju viia.
Tore on, aga kirjutaks Sa vähemalt ee.nali gruppi :-)
R.
Cadman
> terviseks kui see su enesetunnet parandab:)
Ja kui tõsiselt, siis seda ma just ütlesingi, et loe ikka kah vahel, kui
kisa kõrvalt aega üle jääb. Jutt oli korrusmajast.
Mis aga puutub nn. individuaalelamusse, siis el.pliidi puhul projekteeriti
jah 40A peakaitse, aga pliit ise siiski 25A taha. Ja kolmefaasilisse
ühendusse ning viiejuhtmelise toitega (PE ja N eraldi). Aga kui arhitekt
arvab, et needsamad reeglid ka Lasnaka korrusmajades aluseks olid, siis on
see tänapäeval täiesti normaalne, aga ravitav.
R.
uduelmar
> Mis aga puutub nn. individuaalelamusse, siis el.pliidi puhul projekteeriti
> jah 40A peakaitse, aga pliit ise siiski 25A taha. Ja kolmefaasilisse
> ühendusse ning viiejuhtmelise toitega (PE ja N eraldi).
Ja jälle pean tõdema, et praktika taas kinnitab Su juttu, vähemalt Udu
tänaval, Tallinna servas.
ue
Cadman
Nuh, ma neid tüüpmaju arhitektina natuke projekteerinud kui töödejuhatajana
ehitanud. Pole küll elektrik, aga objektijuhina ma ikka pidin teadma,
millised kaitsmed kusagil projektikohaselt ettenähtud olid. Ei meenu, et
kusagil oleks olnud pliidil 40A kaitse. Eluski. Ma ei räägi arvutustest,
vaid reaalselt eksisteerinud projektidest ja majadest. Ehk on sul arvutuste
käigus mõni koefitsent kahe silma vahele jäänud? Kui sa juhtud kusagil
nõukaaegset tüüpmaja nägema, kus korteri peakaitse on suurusjärgus üle 63A,
siis oleks seda huvitav näha.
====================================
Miks arvad, et seal üldse peakaitset veel oli? Tavaliselt oli sihukestel ees
tavaline 63A pakettlüliti ja ei enamat. Vaesed ajad olid. Sellest ka need
ühefaasilised pliidiühendused (pidavat materjali kokku hoidma).
=====================================
Mul oli ka pliidiks aastakümneid seesamune Elektra. Tüüpprojekti kohaselt
oli 3-5 toalise korteri peakaitse 25A, elektripliit oli omaette kaitsme all
ja selleks oli 16A. 1-2 toaliste korterite peakaitse oli 20A. Kogu staffi
huugamisel ei plõksinud ka midagi välja mitmekümne aasta jooksul. Kõik ühe
faasi peal. Ulme?
=====================================
Ja pliit ei olnudki nendest eraldi? Kahtlen. Lisaks on küsimus, kas ehk
pliit polnud too blokeeringuga 1002 (5kW).
=====================================
Nüüd on maja elektriküttele üle läinud ja kogu juhtmestik ning kilbid
vahetatud. Loomulikult projektikohaselt ja vajalik lisakogus ampreidki
juurde ostetud. Praegu on mu korteri peakaitse 40A ja pliidil ikka seesamune
16A. Külmal ja pimedal talveõhtul huugab kogu see värk suht pidevalt, pliit
on kindlapeale kõigi oma 4 plaadi ja praeahjuga korraga taga olnud. Lisaks
pliidile, elektriradikatele ja vannitoa põrandaküttele on veel boiler,
pesumasin, triikrauad, veekeetjad ja muud vidinad. Nüüd läheb juba ka kuues
aasta ja pole veel kordagi kaitset välja löönud. Pole võimalik? Arvutused
seda ei kinnita, aga nii on. Kui kogu mu korteri suuremate tarbijate
võimsused kokku liita, tuleb välja umbes 15kW, mis eeldaks otse arvutades
umbes 63A kaitset. Valgustus ja pisividinad veel peale. Aga projektis nähti
ette 40A ja arvati, et seegi on reserviga. Seni on jätkunud ka külmematel
talveõhtutel.
========================================
Selle üheaegsuse kohta on olemas üsna pikk, põhjalik ja empiirikast
tuletatud juhend. Ma piisavalt kolhoosi välisvõrke näinud, kus juba
üheaegsusega 0,2 tuli pingelangudeks summaarsena kuni 35%!!! Enam neid vast
ei ole. Ja suur vahe on, kas Su Iljitshi lambike hõõgub mingi 160V peal või
põleb ja elektrikvaliteet on tagatud. Aga tulles juhendi juurde - selle
puhul arvestatakse isegi tarbimise koormusgraafikuid ja neid on kah ikka
kümnetes. Nende summeerimisel saab ikka tublisti kokku hoida. Aga ma olen
küllalt lugenud "rohelisi" tulnukate arvutusi siin enne valimisi, kus
selgus, et Eesti elektrijaamade kaitsmed peavad olema summaarsed kogu Eesti
peakaistmetega. No ei ole ja ei saagi olema..
========================================
Mis värk nende arvutustega siis on? Nagu öeldud, pole ma eriharidusega
elektrik, aga projektidega ja reaalse eluga olen ikka mõnevõrra kokku
puutunud, need ei kipu sinu (ja minu) arvutustega klappima. Olen
elektrikutelt kuulnud, et tarbimisvõimsuse arvutamisel kasutatakse mingit
koefitsenti eeldusel, et kogu tarbijaskond ei ole kunagi täielikult taga ja
pannakse kaitse allapoole kogu arvutuslikust summarsest võimsusest.
Iseensest päris rammus koefitsent tundub olema.
========================================
Jama on mu meelest selles, et meil on iidsetest aegadest kombeks endal
hambaid kah parandada. Üks asi on istalleeritud võimsus ja teine valitav
peakaitse suurus. Seal on päris tõsiselt mänguruumi. Kasvõi näiteks siit
paljuski läbiarutatud teemal (prioriteedireleede rakendamine jpms.),
koormuse jaotamiel faaside vahel jne. Ja paljuski loeb ka see, mitu tarbijat
sama liini otsas on. No hea ja lihtne mõtlemisülesanne - on 7 pistikuga
pikendusjuhe, iga pistikupesa võimaldab ehituslikult taha panna 10 A. Aga
toidetakse 0,7 mm2 kiudvasega. Ja mis veel naljakam ehk (Su arvates),
seesama riistapuu pistetakse seinakontakti ühe pistikuga, mille koormuseks
jälle lubatud 10A. Ja sellelsamal toiteliinil (mida muide kutsutakse suisa
fiidriks), on taolisi pistikupesi veel oma 10 tükki reas. Ja ikka töötab.
Ime-ime? Eks ta ole jah ;-).
Et lähtuda saab tarvititest ja nende üheaegsusest. Ja garanteerida ei saa,
et kui Sul sinna pistikupesasse miski 5kW tolmuimejat pandud, siis samas
faasis külmik ja minupärast boiler sind kesköösel poodi ei aja uut kaitset
ostma. Vaat elektrik taoliselt tarviteid ei grupeeri, tavaline
"arhitekt-töödejuhataja" aga küll. Vaat selles ehk vahe?
Aga ega me kõiki projekteerimisaspekte jõua siin lapata. Jumalale tänu, et
me veel valgustustugevuse juurde pole jõudnud. See on veel parem teema, kus
juttu jätkuks lõputult.
R.