Re: Das Komitee Der 300 Pdf 24
Ania Cozzolino
Kuigi julgeoleku komitee oli partei, mitte valitsuse relv, ei andnud nende mehed ka partei keskkomitees mitte kunagi millestki aru ega pidanud nõu. Soovi korral muidugi komitee esimees ju võis partei esimest meest informeerida neid mõlemaid huvitavatest asjadest, kuid tavaliselt hoiti ka parteiliidrit poolhämaras ja nagu mingi nähtmatu lõa otsas."
Ka Karl Vaino kartis julgeolekut ja tema esimeest Karl Kortelainenit. Loomulikult teistel põhjustel kui tavakodanikud. Parteijuht kartis liigset informatsiooni, mis võis Pagari tänava kanaleid pidi Moskvasse jõuda. "Esimene sekretär ei tahtnud ju, et Moskvas oleks teada saadud Vaino möödalaskmistest. Loomulikult tahtis ta jätta mulje, et tema eparhias on kõik korras. Kuid ta ei teadnud ju kunagi, millist infot KGB parajasti Moskvasse edastab. Seepärast püüdis parteijuht julgeoleku šefi ees sitsida ja endast paremat muljet jätta. Riiklik Julgeoleku Komitee oli relv, mida kamandas ja kasutas ainult NLKP Keskkomitee Moskvas. Teistega see süsteem ei arvestanud.
Das Klinische Ethikkomitee (KEK) der Universitätsmedizin Mannheim ist eine unabhängige, berufsübergreifende Beratungseinrichtung für die Mitarbeiterinnen und Mitarbeiter, Patientinnen und Patienten und deren Angehörige.
Oma rolli paremaks täitmiseks taotles komitee kaua õigust pöörduda subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise korral Euroopa Kohtu poole. Selle õiguse sai komitee Lissaboni lepingu jõustumisel, vastavalt lepingu protokolli nr 2 artiklile 8, mis käsitleb subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist.
Euroopa Regioonide Komitee valib oma liikmete hulgast kaheks ja pooleks aastaks presidendi ja juhatuse. Komitee võtab ELi toimimise lepingu artikli 306 alusel vastu oma kodukorra ja esitab selle nõukogule heakskiitmiseks. Tavaliselt toimub aastas kuus täiskogu istungjärku. Vastavalt liikmete poliitilisele kuuluvusele on komitees praegu kuus fraktsiooni.
Täiskogu istungeid juhatab president (ELi toimimise lepingu artikkel 306) ja täiskogu peamine ülesanne on võtta vastu arvamusi, aruandeid ja resolutsioone, komitee eelarvestuse projekte, kinnitada komitee poliitiline programm iga uue koosseisu volituste saamisel, valida president, esimene asepresident ja teised juhatuse liikmed, moodustada poliitikavaldkondade komisjonid ning võtta vastu komitee kodukord ja seda vajaduse korral muuta.
Suurema tulemuslikkuse huvides on osa Euroopa Regioonide Komitee Brüsselis asuvast alalisest sekretariaadist (vt protokolli nr 6 Euroopa Liidu institutsioonide ning teatud organite, asutuste ja talituste asukoha kohta) ühine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee sekretariaadiga. Lisaks sellele sõlmis Euroopa Parlamendi juhatus Regioonide Komiteega kokkuleppe suurendada ühiselt tõhusust kirjaliku tõlke valdkonnas. Regioonide Komitee (ELi eelarve VII jagu) halduseelarve on ligikaudu 101,5 miljonit eurot (2020. aastal).
1.Iga kord, kui konsulteeritakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, teavitatakse sellest ka Euroopa Regioonide Komiteed, kes võib küsimuse kohta esitada arvamuse, kui ta on seisukohal, et see puudutab regionaalseid huve.
Regioonide Komitee võib esitada oma õiguste kaitseks hagi ka Euroopa Kohtule (ELi toimimise lepingu artikkel 263). See tähendab, et komitee võib esitada kohtule hagi juhul, kui ta leiab, et komiteega ei ole konsulteeritud, ehkki seda oleks tulnud teha, või kui konsulteerimise korda ei ole nõuetekohaselt kohaldatud (aktide tühistamine (1.3.10)).
Lissaboni lepingule lisatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli (nr 2) artikli 8 kohase hagi esitamise õigus juhul, kui konsulteerimise korda ei ole nõuetekohaselt kohaldatud, annab komiteele võimaluse paluda kohtul teha kindlaks, kas komitee pädevusvaldkonda kuuluv seadusandlik akt on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
- koostab komitee mõjuhinnanguid ELi seadusandlike ettepanekute kohta ja saadab need aegsasti enne muutmismenetluse algust parlamendile. Need mõjuhinnangud sisaldavad riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi teavet selle kohta, kuidas kehtivad õigusaktid toimivad, ning arvamusi eelnõude parandamiseks;
- kutsutakse üks komitee liige kõigile vastavateemalistele parlamendikomisjoni koosolekutele. See liige esitab raportööri ehk kõneisikuna komitee seisukohad. Parlamendi raportöörid saavad omakorda osaleda komitee komisjoni koosolekutel;
- arutavad parlamendi komisjonide esimeeste konverentsi esimees ja komitee samaväärne ametikandja kaks korda aastas koostööd seadusandluse vallas ja töökava.
Majandus- ja rahaliidu loomist uuriva komitee (Delors'i komitee) dokumendid on paberkandjal ja neid hoitakse 15 arhiivikastis. Enamik arhiividokumente on inglise või prantsuse keeles ning käsitlevad ajavahemikku 1988. aasta septembrist kuni 1989. aasta oktoobrini. Arhiiv sisaldab koosolekutega seotud dokumente, aga ka Delors'i aruande ettevalmistamisega seotud materjale.
See alajaotis sisaldab järgmisi nimekirju: komiteeliikmetele jagatud ja jagamata jäänud töödokumendid, konkreetsete koosolekute jaoks koostatud töödokumendid ning komiteeliikmete jaoks ettevalmistatud või ettevalmistamisel olnud töödokumendid.
Delors'i komitee esimesel koosolekul arutatud teemade hulgas olid korralduslikud küsimused (näiteks kuidas jäädvustada arutelud hilisemaks kasutamiseks ja kas teha need avalikult kättesaadavaks), Werneri aruanne ja komitee töögraafik.
Delors'i komitee teisel koosolekul arutatud teemade hulgas olid rahaliitu hõlmava majandusliidu erijooned ja mõju, eeskätt fikseeritud vahetuskursid, poliitikapõhimõtted ja institutsiooniline korraldus. Samuti toimus esimene arutelu lõpparuande sisulise ülesehituse üle.
Delors'i komitee kolmandal koosolekul keskenduti majandus- ja rahaliidu loomise esimestele sammudele rõhuasetusega institutsioonilistel muudatustel. Samuti arutleti, kas majandus- ja rahaliit on võimalik ilma õiguslike muudatusteta.
Delors'i komitee viiendal koosolekul arutatud teemade hulgas olid lõpparuande III peatükk (eeskätt Euroopa reservfond ja uue aluslepingu koostamine), eküü ja korralduslikud küsimused, sealhulgas komitee ülesanded.
Delors'i komitee kuuendal koosolekul keskenduti lõpparuande kondikavale. Käsitletud teemade hulgas olid rahaliidu tegevusraamistik ja eesmärgid, eküü, majandusliidu määratlus, ühtsed poliitikapõhimõtted, piirkondlikud erinevused ning majandus- ja rahaliidu elluviimiseks loodava institutsiooni ülesanded, volitused, funktsioonid ja ülesehitus.
Delors'i komitee seitsmendal koosolekul keskenduti lõpparuande kondikavale. Käsitletud teemade hulgas olid aluslepingu muutmine, poliitikapõhimõtted, suhted poliitikaga, majandus- ja rahaliidu eesmärgid ja praktilised sammud selle elluviimiseks ning eküü.
Delors'i komitee kaheksandal koosolekul keskenduti aruande vormistamisele. Käsitletud teemade hulgas olid õigusnõuded, aluslepingu muutmine, suhted poliitikaga, praktilised sammud majandus- ja rahaliidu loomiseks ning majandus- ja rahaliidu elluviimise ajakava.
See jaotis sisaldab komiteele esitatud töödokumente, mis ei kuulu töödokumentide kogusse. Need on komiteeliikmete poolt esitatud töödokumendid. Alajaotised sisaldavad iga töödokumendi kavandeid ja selle kohta tehtud märkusi.
See jaotis sisaldab komiteele esitatud töödokumente, mis ei kuulu töödokumentide kogusse. Need on komiteeväliste isikute või organisatsioonide poolt esitatud töödokumendid. Alajaotised sisaldavad iga töödokumendi kavandeid ja selle kohta tehtud märkusi.
See jaotis sisaldab kirjavahetust Delors'i komitee väliste üksustega ja komiteeliikmete tööd käsitlevaid avalikel üritustel peetud kõnesid. Jaotis sisaldab ka teabenõudeid ja lõpparuande tellimusi ning neile saadetud vastuseid. Jaotis ei sisalda täiendavaid töödokumente ega nendega seotud kirjavahetust.
aa06259810