Makaroni Tomatit

[Antionette Eastin]

Kurkija tomatit seedib organism erineva kiirusega. See thendab aga, et kui sa sd neid korraga, hakkavad maos suhkur ja trklis krima ning sa ei tunne enam smisest tit rmu, hoiatab Healthy Life Tricks. Lisaks vivad tekkida gaasid, puhitus ning khuvalu.

Vajad:

200 g vikeseid makarone (keetmata)

400 g kana kintsuliha

1 sibul

1-2 kslauguknt

2 viilu suitsupeekonit

2 tomatit

150 g suvikrvitsat

250 g Piimameister Otto mozzarellakirsse

2 dl kgiviljapuljongit

400 g (2 karpi) Philadelphia murulauguga toorjuustu

soola, pipart, oreganot

1. Keeda makaronid soolaga maitsestatud vees, peaaegu pehmeks, kurna.

2. Haki kintsuliha vikesteks tkkideks. Tkelda sibul, suitsupeekon ja kslauk. Prae kana kintsuliha, sibula, suitsupeekoni ja kslauguga krbedaks ning maitsesta soola, pipraga. Sega keedetud makaronid segu hulka.

3. Lika tomat ja suvikrvits suuprasteks tkkideks. Tkelda mozzarella kirsid neljaks.

4. Valmista fondist vi puljongikuubikust puljong ning sega toorjuustuga.

5. Sega kik komponendid ahjuvormis kokku, raputa peale vrsket vi kuivatatud oreganot ning kpseta 180C ahjus 25 minutit.

Retsept ja foto: Kristel Juhanson.

Ma ei kirjutanud meelega juurde koguseid, sest tegin ka ise kogu vormi tiesti tunde jrgi.

Makarone keetsin umbes pool pakki, sest vormi tegin viksemas klaasvormis. Lillkapsast tkeldasin jupikestesks umbes poole kesmisest lillkapsast ja keetsin sellegi lbi nrgas soolvees.

Makaronid kallasin liga mritud klaasvormi. Keedetud lillkapsad ladusin peale, lisaks tkeldatud pikesekuivatatud tomatid ( umbes 6 tk), koos lillkapsaga keedetud kslaugupealsed tkeldasin samuti vikesteks juppideks ja jaotasin vormi peale. Muuseas jah, aias kavaval kslaugul tekivad peale keerdus nupud, mida saab edukalt kasutada skide maitsestamiseks ning kslaukki pidi nendeta alla paremini mugulat kasvatama. Likasin ribadeks spinati ja jaotasin samuti vormile. Siis segasin kik selle hea ja parema makaronidega lbi. Peale ladusin viilutatud tomatid ja puistasin le rnalt jahvatatud pipraga.

Kuna mul tol peval oli kodus saanud otsa piim, siis lksin seda teed, et kloppisin he muna hulka umbes 1,5 dl hapukoort ja vedeldasin seda lihtsalt veega. Muidu vib lahtiklopitud muna hulka valada lihtsalt ka piima. Saadud seguga valasin le vormis oleva toidukraami.

Ahju. 200 kuumakraadi ktte kpsema.

Kui asi hakkas juba jumet vtma, vtsin vormi korraks ahjust vlja ja puistasin peale riivjuustu. Korraks tagasi ahju ja veidi aja prast vis juba ski nautida.

Muna-hapukooresegust on teadlikult vlja jetud sool. Meie peres sakse suhteliselt magedat toitu ja kuna vorm sisaldas juba ka pikesekuivatatud tomatit, juustu, kslaugupealseid ja soolaga keedetud makarone ning lillkapsaid, siis soola lisamine polnud ldse vajalik.

Selline pasta nagu vermicelli tleb midagi? Mulle kll mitte sellise peene nime jrgi, kuid tegelikult on tegemist sellise pastaga, mis oma kujult ja olemuselt on peenikesed nuudlid, mis sobiksid ideaalselt makaroni-piimasupi sisse. Kuid ei, nii lihtsat teed ma ei linud, vaid hoopis valmisid vermicelli ptsid ehk lihtsamalt eldes makaroni kotletid.

Kuumuta ahi 200 kraadini. Pane ahjuvormi tomatid, piserda peale oliivili, maitsesta soola ja pipraga ja sega hoolega lbi.

Tsta fetajuust ahjuvormi tomatite keskele ja keera seda paar korda ringi, et juustu igast kljest li ja soola-pipraga maitsestada.

Pista pooleks tunniks ahju, kuni tomatid lhki kpsevad ja juust sulama hakkab.

Lisa purustatud kslauk ja vrsked basiilikulehed ning sega kik kokku.

Tsta kastme sisse keedetud pasta ja sega kokku. Tsta taldrikutele, kaunista vrske basiilikuga ja serveeri kuumalt!

Pesto on Itaalia phjaosa Liguuria piirkonnast Genovast prit kaste (pesto alla genovese),[1] mis traditsiooniliselt koosneb purustatud kslaugust, basiilikust ja oliiviliga segatud Euroopa seedermnni phklitest, Parmigiano-Reggiano juustust ja Fiore Sardo juustust (lambapiimajuust).[2]

Nimetus "pesto" on genova murde tegusna pest (itaalia keeles pestare) mineviku kesksna. See thendab 'uhmerdatud' vi 'purustatud' ja viitab pesto algsele valmistamisviisile, mil koostisainete purustamiseks kasutati uhmrit ja uhmrinuia. Traditsioonilise pesto koostisosi peenestatakse uhmrinuia uhmris ringikujuliselt liigutades. Samast ladinakeelsest tvest on vanaprantsuse keele kaudu tulnud inglise keelde sna pestle ehk "uhmrinui".[3]

Vanad roomlased sid pasteedisarnast toitu, mille nimetus oli moretum ning mida valmistati juustu, kslauku ja rte koos purustades.[1] Tnapevase pesto peamine koostisaine basiilik prineb tenoliselt Indiast ja aretati just seal kultuurtaimeks.[4] Kige suuremal mral hakati basiilikut kasvatama Itaalias Liguurias ja Prantsusmaal Provence'is. Genova mbruses elavad liguurid kohandasid seejrel vana Rooma-aegset rooga, kasutades pesto saamiseks basiilikut, purustatud kslauku, riivitud kva juustu (kas Parmigiano-Reggiano ja Pecorino juustude segu vi ks neist juustudest) ja seedermnniphkleid koos vhese oliiviliga. Igal Liguuria perel on sageli oma pestoretsept, milles on traditsioonilise pesto alla Genovese retseptiga vrreldes kerged erinevused.[5] See on peamine phjus, miks pestoretseptid ksteisest erinevad. Esimest tnapevasel kujul pesto retsepti mainitakse Giovanni Battista Ratto raamatus "La Cuciniera Genovese" (aastast 1863).[1] Prantsusmaal Provence'is arenes sama toit edasi tnapevaseks pistou'ks: kombinatsioon basiilikust, petersellist, purustatud kslaugust ja riivitud juustust (valikuline lisand). Erinevalt pestost ei sisalda see seedermnniphkleid.

1944. aastal mainis ajaleht The New York Times imporditud konserveeritud pestomret. 1946. aastal avaldas ajakiri Sunset Angelo Pellegrini pestoretsepti. Ent pesto ei saanud Phja-Ameerikas populaarseks enne 1980. ja 1990. aastaid.[6]

Traditsiooniliselt valmistatakse pestot marmorist uhmris puidust uhmrinuia abil. Kigepealt asetatakse uhmrisse kslauk ja seedermnniphklid ning muudetakse need kreemjaks massiks[2]; seejrel lisatakse pestud ja kuivatatud basiilikulehed koos jmeda soolaga ning jahvatatakse kreemja konsistentsi saamiseni. Alles siis lisatakse Parmigiano-Reggiano ja Pecorino juustu segu. Aitamaks juustu segusse liita, lisatakse natuke esimese klmpressi oliivili. Kindlalt suletud purgis (vi lihtsalt hukindlas plastnus) esimese klmpressi oliivili kihiga kaetult vib pesto klmkapis seista kuni ndala ja seda vib ka hilisema kasutamise tarbeks sgavklmutada.[7]

Pestot kasutatakse tavaliselt pastatoodete lisandina, traditsiooniliselt jrgmiste pastadega: Mandilli de Sa (genova murdes sna-snalt 'siidist taskurtikud')[8], trofie vi trenette. Traditsiooniliselt lisatakse roale ka kartuleid ja aedube, mida keedetakse samas potis, kus pasta kees. Lisaks kasutatakse pestot vahel minestroones (Itaalia makaroni-kgiviljasupis) ning vahel serveeritakse seda tomati- ja keedukartuli viiludega.

Kuna itaalia pesto on ldine termin kige uhmerdamise teel valmistatava kohta, leidub muid pestosid, millest osad on traditsioonilised ja osad kaasaegsed.[9] Pesto alla genovese valmistamiseks kasutatakse Genova basiilikut, soola, kslauku, Liguuria pritolu esimese klmpressi oliivili (Taggiasco), Euroopa seedermnni phkleid (vahel rstituna) ja riivitud Parmigiano Reggiano vi Grana Padano ja pecorino sardo vi pecorino romano (vi nendesarnaseid) juustusid.[7]

Pesto alla trapanese ehk pesto alla siciliana vi pesto rosso ("punane pesto") on pesto genovese sarnane Sitsiilia-pritolu kaste, millele on lisatud tomatit, kus kasutatakse seedermnniphklite asemel mandleid ja kus on oluliselt vhem basiilikut. Pesto alla calabrese on Calabria pritolu kaste, mis koosneb (grillitud) pipardest, mustast piprast jne; kasutatud koostisained annavad sellele selgesti tuntava terava maitse.[11]

Genovast Argentinasse vlja rnnanud itaallased tid pestoretseptid ka sinna. Peruus kasutatav variant tallarines verdes (tlkes "rohelised nuudlid", itaaliakeelsest terminist tagliarini) on veidi kreemjam, seal ei ole seedermnniphkleid (kuna need on Peruus haruldased ja nende hind ei vimalda seda), seal vib kasutada spinatit ja taimeli (oliivili asemel) ja mnikord serveeritakse seda praekartuli ja lihaga.

Singapuris on populaarne Itaalia-Peranakani kke omavahel sulatav variant laksa pesto. Toidul on kohaliku karriga maitsestatud nuudlisupi laksa maitse ja seda valmistatakse nagu pestot.[14]

Vib-olla teen nd Piigale mnevrra liiga, sest tema on nus uusi asju maitsma kll. Kuid see pole suurem asi nitaja, sest Piiga sks pevad lbi ka plastiliini, kui ta kapi otsa ulataks. Kes tuli ldse jabura mtte peale, et teha tnapevased plastiliinid (Play Doh) nii magusa ja ahvatleva lhnaga? Olen ka ise tabanud end mitmel korral mttelt, et huvitav, kas need maitsevad sama head, kui lhn lubab? nneks see ainult mtteks jigi ja ma ei pidanud esileedile seletama, miks mu hambad sinised on.

Kuid plastiliin ei ole ainus asi, mida meie pere lapsed svad. Nad svad ka makarone. igem oleks vist elda pastat. Kuigi pasta klab liiga peenelt selle kohta, mida nad nende makaronidega smise ajal korda saadavad. Ja makaronid sobivad neile suurepraselt. Igas vormis. Neil on kll vlja kujunenud kindlad maitse-eelistused, aga kui homme oleks mu kapp purustatud tomatist ja hakklihast thi, siis klbaks neile tavaline keedetud maitsetu makaron. See ei pea olema isegi keedetud. See vib olla ka toores. Peaasi, et on makaron.

Loomulikult on meie missiooniks, et nad maitsetega natukenegi eksperimenteeriksid ja sageli, kui nad on uues keskkonnas, siis seda teevadki. Niteks eile time me pris oma kasvuhoonest punased tomatid ra. Neid ei olnud palju, kuid need olid ise nopitud. Kik kolm jnglast kisid mda elamist ringi, tomatit kikjale tilgutades ja seemneid mda parketti maha klvates, sest see tilkus mda nende luga alla. See oli esimene kord, kui ngin Noorsandi vi Vennast tomatit smas. Vhemasti viimase aasta jooksul. Kunagi si Noorsand kirsstomateid nagu komme ja siis enam ei tahtnud.

3a8082e126