Teravussügavus

[Aivo Hallist]

ks, mis eristab tõsisemat fotohuvilist lihtsalt klõpsijast, on võime
ise kontrollida oma piltide teravussügavust. Siinkohal väike näpunäide
neile, kes soovivad kuuluda esmamainitute hulka.

Teravussügavus on lihtsalt öeldes näiliselt teravalt kujutatud ala
pildil.




Absoluutselt terav on pildil ikkagi see, mis pilti tehes teravaks on
sätitud. Ja loomulikult kõik sellega samal kaugusel olevad asjad. Kuid
samas on ka teised asjad pildil mingil määral teravad.
Kui teravussügavus on suur, siis näivad teravustatud kaugusest üsna
erineval kaugusel olevad asjad ka pildil teravana. Näiteks
maastikupiltide tegemisel kasutatakse sageli suurt teravussügavus ning
taolistel piltidel paistab teravana nii esiplaanil olev kui
kaugustesse jääv.
Kui teravussügavus on väike, siis näeb pildil teravana vaid seda,
millele teravus on seatud. Kõik sellest kaugemale või lähemale jääv on
udune või kaob sootuks.


Millest sõltub teravussügavus?

Teravussügavus oleneb kolmest asjast:
- pildistamisel kasutatud ava suurusest
- objektiivi fookuskaugusest
- sellest, kui kaugele on objektiiv teravustatud

Suure avaga pildistades on teravussügavus väike. Mida enam ava kinni
keerata, seda suurem on teravussügavus. On ju lihtne? Ainult tasub
meeles pidada, et väikesed numbrid (ava 2, 2.8, 4) tähistavad suurt
ava ja suured numbrid (11, 16, 22) väikest ava. Seda seepärast, et
tegelikult on avaarv väljendatud murruna (f/2, f/16), ainult sageli
jäetakse mugavuse huvides f-täht ja kaldkriips märkimata.

Mida pikem on objektiivi fookuskaugus, seda väiksem on teravussügavus.
Seega, lainurkobjektiiviga (fookuskaugus <50mm) pildistades on
teravussügavus reeglina suur ja teleobjektiiviga (fookuskaugus >50mm)
pildistades väike. Teravussügavus muutub ka zoomi asendit muutes:
laias otsas on see märksa suurem kui pikas otsas.

Mida lähemale teravustada, seda väiksem teravussügavus. Seda tasub
eriti meeles pidada lähivõtteid tehes, sest siis on teravussügavus
kriitiliselt väike.


Kuidas teravussügavust kontrollida?

Kõige mugavam on kasutada kaamerat A (Av) reziimis, mille puhul saab
ise öelda, millist ava soovitakse kasutada. Aparaat mõõdab valguse ja
valib seejärel vastava säriaja.
Nagu eeltoodust näha, saab teravussügavust muuta ka zoomi nihutades.


Sageli ettetulevad küsimused

Väikese avaga pildistades ei olnud teravussügavust kuskil, pilt tuli
sootuks udune. Sellisel juhul ei ole viga teravussügavusest, vaid
selles, et väikese ava kasutamiseks kasutas aparaat pikka säriaega.
Aparaat liikus säritamise ajal ning pilt jäi udune hoopis seepärast.
Lahendus: kasutada statiivi või panna aparaat mõnele teisele kindlale
alusele.

Pildiotsijasse vaadates ei muutu ava keerates midagi. Ei saagi
muutuda, sest pildiotsija näitab tavaliselt pilti lahtise avaga.
Selleks, et näha teravussügavuse muutumist ava vähendamisel, on
parematel aparaatidel teravussügavuse eelvaate nupp, mis paneb ava
kinni ka pildiotsijasse vaadates. Muidu sulgub ava vaid pildistamise
hetkeks.