'Iki wrote:
koe fifili leva. koe ha e 'uhinga 'oku 'ikai lava ai 'ehe pule'anga kenau ngaue'aki honau poto, taukei, ivi etc etc ke tauhele'i 'aki 'ae loto 'oe kakai.
koe fehu'i tatau pe eni kihe kau faifekau, pisope, patele, kau malanga, kau
akonaki etc etc. koe ha 'ae 'uhinga 'oku 'ikai lava ai ketau ngaue'aki hotau
mafai kuo 'omai 'ehe 'Otua, ke tauhele'i 'aki 'ae loto 'oe kakai na'a nau
fai 'ae ngaue pangoni.
'oku ou tui kihe lau 'a sfonua, ke vakai'i na'a ko tautolu pe 'oku vaivai
'etau malanga'i 'ae mo'ui ta'engata kihe fa'ahinga kakai ko eni.
mahalo 'oku tonu ke 'oua toe fai ha ngaue fakamisinale ki muli, he
ko eni'oku lahi pe 'ae kakai 'i Tonga ni ke fai kiai ha ngaue. 'ofa atu kiate kimoutolu kotoape 'i muli na. 'oua hoko 'ae faingata'a ko eni ke motuhia ai homou polepole 'i hotau ki'i fonua ni, iki.
..........................................................
Puatoka, ko e fakamanatu atu pe. Ko e kau kaiha'a pe [puaka] mo e tevolo 'oku 'ai tauhele. Ko 'etau maheni mo e lea tauhele ko e mate pe. Kapau 'oku mo pehe mo Langakali ko e ngaue lelei na'e fai 'e 'Akilisi pea fakalotu pea sai ange hano ngaue'aki ha lea 'e taha. Pe na'a sai ange pe hono tuku pe kia 'Akilisi. Mahalo na'e 'ikai 'uhinga pehe 'a 'Akilisi ia ka ko e anga ia e sio atu mo hono faka'uhinga'i 'ene actions.
Samiu
Ko e Phase I pe 'ena ia 'o e palani fakapulipuli 'a e Temo. Malo pe 'a e
lava mai 'a NZ mo Australia ka 'e toki 'asi 'a e malie ha laka 'a e Sotia
Siaina 'i Tonga. Lea hake 'a e kau memipa ko'ena na'a mou support silini 'a
e account 'a e temo! 'Ikai kuo 'aonga ho'omou siini. Mou nonga aa kae toe
langa hake hotau ki'i fonua he 'osi 'a e haveki.
Ue! kataki ko e potu kehe 'eni...
ps. na'e malu'i 'aki koaa 'a e ha e noo...
> Send instant messages to your online friends
>http://au.messenger.yahoo.com
>
>
_________________________________________________________________
Get FREE company branded e-mail accounts and business Web site from
Microsoft Office Live
http://clk.atdmt.com/MRT/go/mcrssaub0050001411mrt/direct/01/
'Oku 'ikai ngalo 'a Dr. 'Amanaki Havea mo Patelesio Finau 'ena taukave'i e
totonu fakae'otua pea 'oku ou manatu ki he kupu'i lea na'e fa'a ngaue'aki 'e
Patelesio Finau "'Oku 'a'au ke fai." Ko e ha leva 'ataua 'e fai?
Kuo lava eni ke tau ki'i manava hake mei he loto mamahi, 'ita, ongo'i
mafasia, ka tau sio atu ki mu'a mo ha fatongia ke tau nimasi. Ko e taimi eni
'o e ngaue fakataha neongo pe 'oku tau tu'u mei fe 'i he tafa'aki
fakapolitikale he 'oku ma'olunga hake 'a e 'ofa mo e melino 'a e 'Eiki 'iate
kitautolu. Ko ena kuo 'ave e tongi tangi mei he ongo fafine Faifekau,
Toe'umu Fineanganofo pea mo Toakase Fakakovikaetau. Ko e fokotu'u ena meia
Sisilia Tomasi ke fai ha laka ma'a Kalaisi. 'E lava nai ke initiate 'e he
Siasi pe ko e kau Kalisitiane 'i Tonga ha fa'ahinga dialogue? Call it the
Peace Forum or Harmony Forum pea ko e taumu'a ke fakamelino. Ko e hu ki ai
kuo pau ke hu'i e 'avahevahe 'o e tui fakapolitikale 'i tu'a he matapa ko e
taumu'a ko e fakamelino 'i lotofale.
Kapau kuo lava 'o holoki e Berlin Wall 'i Siamane pea tamate'i mo e
tokatelina apartheid 'i Saute 'Afilika 'i hotau taimi, 'i he founga e
fakamelino 'o e alea, ko e ha ka 'ikai ke tau lava ai he 'otu motu Anga'ofa
'oku hilio e 'Eiki 'o e Melino he'etau mo'ui?
'Ofa atu
Uani.
==========
'oku ou poupou atu ki he fakakaukau ma'olunga ko eni, pea fie kau atu ki
hano fakahoko. 'e lava nai ke tau fakahingoa ha fa'ahinga 'i Tonga 'e lelei
ke fai kiate kinautolu ha kole pea tau tokoni atu kitautolu 'oku taka muli?
'e sai nai e 'ofisi 'o e Kosilio 'a e ngaahi siasi? pe ko ha taha ange?
'e 'i ai hotau ni'ihi 'e lava ki Tonga he Xmas ko eni, pea na'a lava ke nau
fakasiosio e matapaa 'e fe'unga
pea ko e kau memipa 'oku 'i Tonga, mou fakahinohino mai e founga
mo e faka'amu ki he melino, 'i Tonga pea mo Fiji foki, jh
tonu nai 'ae Mofuta 'i
Ha'angana pe 'ikai..iki.
.........................................................
Mahalo na'a ko e hingoa ena kuo mou fakanofo'aki hena e kau Ha'ano tutututu ko ena. Talaange ke nau foki ki motu 'o vakai honau tu'unga fale pe 'oku kei 'iloa. Ko hono Puatoka ko e mofuta he ko ha langa kete.
Samiu
Kaikehe, 'oku ou fakakaukau au ki he tukuaki'i pea au sioloto ha
malimali 'a e "tevolo". 'Oku fakaloloma 'a e tukuaki'i 'o e kau Temo,
pe tukuaki'i 'o e Pule'anga, pe tukuaki'i 'o e to'utupu, pe kau
pisinisi Tonga .. mo hai fua! Ko 'eku fokotu'u talanoa ke fai mu'a hano
toe vakai'i lelei 'o e anga 'etau ma'u ki he tevolo; 'oku ui 'e he kau
teolosia he taimi ni ko e "new problem of evil". He 'oku tau 'osi 'ilo
pee 'a e tutu mo e faka'auha koe ngaue kovi fau, 'oku tau 'osi 'ilo pee
ko e taufana 'e fai e mate ai, koe tau 'oku 'ikai ko ha solova'anga e
palopalema, 'oku tau 'osi 'ilo pee koe corruption 'oku hala .... mo e
toe ngaahi me'a fakalilifu 'oku tau nofo tailiili na'a a'u ki Tonga.
'Oku tau 'osi 'ilo kotoa pee 'a e me'a 'oku hala mai ai e tevolo, ka ko
hono pango he 'oku tau tukunoa'i ka e 'oleva pee kuo ha'aki mai! Pea ko
'ene ha'aki mai pee pea hangee 'oku tau fakaofoofo! Pea 'i he'etau
'ohovale ko ia hono fakapeeki kitautolu pea tau tafoki hake leva 'o
solava'aki e 'uluaki me'a pee 'oku te faa ki ai.
Ko e anga e folofola atu ha fakalanga talanoa he ko e "evil", 'oku
'ikai ko kitautolu mo kinautolu, 'oku 'ikai ko e tu'umalie mo e
koloa'ia, 'oku 'ikai ko e Siasi koee mo e Siasi ko e ee, 'oku 'ikai ko
e Temo mo e kau ta'e-Temo, 'oku 'ikai ko e Pule'anga mo e kau
Fakafofonga. Ko e palopalema 'o e "evil" 'oku makohi he loto 'o e
tangata kotoa. He koe taimi lahi 'oku tau hanga hake he hoko 'a e me'a
'o vahe'i ko e "lelei" ee, ka ko e "hala" ee. Ko e anga e fokotu'u
talanoa atu 'i he vakai ki he ngaahi me'a 'oku hoko ki he ngaahi loto.
Mahalo na'a tokoni ha'atau vakili ki he founga 'etau ma'u ki he ngaue
'a e tevolo he 'oku fai pea 'ikai ngata ai ka ko e haa e lau 'a e
Folofola ki ai. Pea mei ai ha fakaofiofi ki he me'a ke tukuaki'i, pea
'ofa 'e fai ai ha langa fonua 'e tolonga.
Muihakau malie e fakatalanoa,Koe kaveinga malie "TAU LANGA FONUA".koe
tala hisitoliaa ne Tuku 'a Tonga ki Langi,pea koe Makatu'unga ia 'oe
Fonua kou tui 'oku kei LAUMALIE LELEI PE,Kiate au koe Tama tufunga poto
ia he anga 'etau tui fakalotu kapau kuo ne tuku ki Langi ke fakava'e ai
'ene langa,ko e fale ni kuo lauilaui ta'u 'ene tu'uloa,pea 'oku tau kei
malu pe mo mafana he fale ko ia neongo kuo ngali motu'a nai kihe lau
hotau ni'ihi,
Ko e 'aho ni kuo lahi e kau poto he ta palani,pea kuo nau visone kuo
taimi ke fai ha fakafo'ou ki he fotunga hotau fale,kou tui 'oku 'i ai
pe 'enau 'uhinga mo 'enau tui koe'uhi na'a toe maluange ai mo tau
mafanaange ai.
Koe kehekehe 'anga ia 'etau Langa Fonua he 'aho ni Tevita,Ko e temo moe
Pule'anga,koe fefa'uhi malie, ka 'oku puli hono ngaahi nunu'a mo hono
iku'anga koe'uhi he koe feinga fakava'e makatu'unga pe he Poto moe
a'usia 'a e Tangata,na'a hange koe fale na'e langa he 'one'one,vave
hono langa pea si'i e fakamole,ko 'ene angi mai pe 'a e matangi kuo
tuai e kemo kuo holofa,Koe fale ne langa he maka,ne lauilaui ta'u pea
faingata'a hono langa,ka ko hono fakapulipuli he na'e keli 'o a'u kihe
MAKATU'UNGA(SISU KALAISI)taimi ne to mai ai e matangi,ne tu'u kaukaua
pe 'a e fale ni neongo e ha'aha'a 'o natula mo 'ene ngaahi to'onga,
Mahalo koe me'a mahu'inga ia Tevita ketau fakakakaukau mo hakule kihe
nunu'a 'ae olo 'ae Tevolo kihe langa fonua 'oku tau fai,Pea ka toe kau
fakataha mai moe fakahinohino 'ae Folofola pea kou tui 'e tolonga 'o
tuputupu'a leva 'ae fonua 'oku tau langa,
Loke 'oku 'ikai koha fonualoto 'eni ee,
'ofa atu moe lotu aipe,
niumui
1)Kei falala ki he 'Otua--ko e Pule Aoniu
2)'Ena lototoo 'o kau fakataha mo e kakai 'i he vete
'enau angahala--koe uho enau popula ko enau li'aki a
Sihova...
3)Na'a na mo'ui ma'oni'oni
4)Na'a na fai pee me'a ne na ala lavaa
5)Na'e tapuekina e Sihova pea na'ana lava ke tohoekina
e loto e kau hiteni ki he 'Otua mo'ui
'oua na'a tau panic pe react emotionally na'a tau too
ki ha 'ahi'ahi...ko e kovikovi e kau ta'elotu ka
he'ikai ofi ki he taimi 'oku hia ai e kau lotu
'oua na'a tau kau kia Nepukanesa pe fktonua e faihia a
Isileli...'oku 'ikai te tau 'ilo na'a ko ha fo'i maa
pe nima mo ha mata'iika 'e ua ke 'ave kia Sisu ka ne
toki feliuliunga ia ki hotau kakaii
Kaikehe 'oku ou 'ita lahi 'aupito he kau tutuu he na'e
vela homau 'ofisi i Tungi Arcade pea na'e 'ikai
malu'i..ka nau 'i tongatapu na he tutuu kuo pau ke
connect hoku tukee moe tu'akemo ha taha e kau taki
politikalee tutu pea ko e toki fenaapasi ia e
fakalaumalie moe politikale etc...!!
tala kihe kau kauvai fakakakai ko ena ke 'ai moo oo ki
he lotu...fielau 'oku nau mama'o mei Nuku'alofa!!lahi
enau hoko ki vava'uu..'o fakapo'uli.!!..pea ka 'ikai
pea taa mai ki he kolomu'a 'o Ha'apaii ki he
'otumu'omu'a mo lulunnga ke uta atu ha kau setuata mo
ha loholoho ke fakalotu'i'akinautolu--nau fe'unga pee
moe fkalaumalie emau kau setuata ke 'alu atu 'o
fakalotu'i nautolu!!ha!!
he'ikai toe pullover e pulupaki i nomuka ni he temau
tutu ka toe 'asiange..mo enau tutu a Nuk...koe 'ai atu
ke tau oo ki falelotu 'oku moluu ka nau feinga
mai...'oku ofi ke vete hekesi tuku ki tafa'aki ka tau
hopo ai leva ki hala!!hah!!
'ofa atu
seni
'Oku hoko 'ae faingata'a peheni 'I Aust 'ihe vahe pe ko'eni 'oku mau i ai,
Koe Bankstown District..koe fakakinga 'ae Fanau Tonga..pea ne nau ui 'ai
'ehe Community Tonga 'a Rev Lief Fungalei ke lea ai..pea na'e 'FAKATEFITO
'ae lea 'ae faifekau 'ihe " me'a -faingofua taha koee 'oku ne 'ilo'i moe
tukunga 'oku 'iai 'ae kau tauhi fanau Tonga 'one lea ai 'o pehee " mou-o
-kihe lotu" .. "uki 'ae matu'a kenau oo mo'enau Fanau kihe LOTU", pea pehee
Kihe Community Committee kenau oo kihe LOtu.
koe fakaloloma 'oe lea moe tokoni 'ae faifekau,, ko'enau 'ita 'ihe faifekau
'o 'ikai tenau toe ui kiai ha'a nau fa'ahinga fakataha..[mahalo 'oku fu'u
ma'ama'a 'ae oo kihe lotu]
Ne 'ilo'I 'ehe faifekau, koe tamaiki ko'eni 'oku nau fai 'ae takatu'u holo
koe fanau 'oku 'ikai "tenau 'asi kiha Lotu""""""""""""..
'ofa atu --pea Malo ai pe e tokoni moe uki me'a lelei.......
Sami.
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
On
Mahalo na'a tokoni ha'atau vakili ki he founga 'etau ma'u ki he ngaue
'a e tevolo he 'oku fai pea 'ikai ngata ai ka ko e haa e lau 'a
eFolofola ki ai. Pea mei ai ha fakaofiofi ki he me'a ke tukuaki'i, pea
'ofa 'e fai ai ha langa fonua 'e tolonga.
-----------------------------------------------------------------
Ko e tesitesi tu'o 3 eni, pea mou kataki he kaui talanoa.
'Oku 'ikai ko ha vakili lahi, he ko e 'ulungaanga fetukuaki ko e nunu'a
pe ia 'o e 'uluaki too 'a e ongo matu'a, pea ko e me'a 'ia 'oku lelei ai
'a e talanoa langafonua, he taumaiaa 'oku fie halaia taha ia ka kuo pau
ke fetuhu'aki 'o fakaloloto aipe mo'ui fetaaufehi'aki.
'Ofa atu mo e lotu.
sepesi
"'Oku 'i ai nai ha 'uhinga 'oku longo fuoloa ai e Siasi Uesiliana 'ikai ke
'i ai ha press release fekau'aki mo e Black Thursday. Ne mahino e ngaue
fakataha ia 'a e ngaahi Siasi ko ee 'o fai 'enau Press Conference ka u
ongo'i e puli 'a e Uesiliana, 'ikai ha 'asi ki mu'a. Ko e ki'i fo'i
tokotaha pe 'oku fiema'u, that's all. Na ne nau si'i mo'u tafu'ua pe he
vela 'a Tungi Arcade? Kataki kapau kuo 'i ai ha press release 'a e Siasi
Uesiliana pea fokotu'u mai heni."
Ko 'eku tokanga tokanga ki ha le'o faka-Tauhisipi mei he Siasi ke fakahoko
mai 'i
ha Press Release fekau'aki mo e me'a na'e hoko. 'Omai ha fakanonga mo ha
le'o afea mo
faka'amanaki lelei ki he fu'u kakai ko eni nau
tofanga 'i he fu'u fakamasiva ne hoko. 'Oku ou tokanga atu ke taki'i 'etau
fakakaukau ki he ngaue ngaue fakataha, melino mo e langa hake. 'A ia 'oku
ou toe fakamamafa'i atu
ai pe 'eku fehu'i hono ua, ko e ha 'ataua 'e fai?
Ne u fokotu'u atu foki pe 'e lava ke initiate 'e he Siasi pe ko e kau
Kalisitiane ha fa'ahinga peace forum pe ko e reconciliation forum, etc he
uike kuo 'osi. Kuo fuoloa e ta'e fai ha nga'unu ia mei he Pule'anga pe
ko e kau Temokalate ke fai ha ngaue fakataha. Ko e
role leva eni ke taaimu'a ai e kau Kalisitiane 'a e fakamelino mo e holoki e
'a vahevahe.
----- Original Message -----
From: "ikilifi pope" <iki....@tonganyouth.org.nz>
>
> -----
> Uani havea wrote:
>> Malo 'aupito e talanga he poini ko eni. Ka ko 'eku fokotu'u atu pe, fefe
>> ke
>> tau fakafoki aa e fehu'i pe "Ko e ha e me'a te tau fai?" ke langa hake e
>> fonua hili ko eni e Black Thursday?
>>
>> 'Oku 'ikai ngalo 'a Dr. 'Amanaki Havea mo Patelesio Finau 'ena taukave'i
>> e
>> totonu fakae'otua pea 'oku ou manatu ki he kupu'i lea na'e fa'a ngaue'aki
>> 'e
>> Patelesio Finau "'Oku 'a'au ke fai." Ko e ha leva 'ataua 'e fai?
>>
>>----------------------
Ko e fehu'i mahu'inga leva ia, pea mou kataki 'o keli mai ke lahi, ko e ha
founga "langa he maka" te tau hoko atu ki ai. Ko e ha e founga 'e lava ai
ke ke kau mai mou kau atu 'o 'ikai ke ta tangutu pe 'o sio mei he tu'a laine
lolotonga ia 'oku kei efu pe 'a Nuku'alofa. Kuo mahino mai 'oku 'ikai ngaue
e "lotu" tangutu ia he ko ena ko e talu e lotu mei 'anefe. 'Oku tau
question leva e lotu fakakalisitiane pe 'oku anga fefe hono fai. Hange ia
'oku nau lotu pe
tu'u hake 'o tutu e fonua 'osi nau toe punou hifo 'o hoko atu e lotu, 'ikai
ha fakatokanga'i ia ko e kaiha'a koloa mo e tutu fakamoveuveu 'oku tu'u
fehangahanai mo e lotuu. "'Oku 'a'au mo 'aku ke fai."
'Ofa atu
Uani
Matamata ko e faingata'a fakaloto 'oku hoko. 'oku ou faka'amu au keu vakai 'oku
fakahoko 'ehe Uesiliana ha press release. Pea kapau ko e founga 'oku ou vivili
ki ai 'oku 'ikai ngaue 'aki pea au tali pe mu'a 'a e founga 'a e Uesiliana.
Ko e fakamatala fakamuimui taha pea meihe Palesiteni SUTT fekau'aki pea mo e
kau ngaue Tungi'akeiti, 'oku fakangaue kotoa pe kinautolu neongo 'a e
faingata'a. 'Oku 'iai 'a e ni'ihi 'oku nau fufulu matapa sio'ata holo he ngaahi
ofisi 'o e siasi pea tafi atu 'a e ni'ihi ka 'oku kei pukepuke pe 'ehe
Uesiliana 'a 'enau kau ngaue na'e uesia 'i he vela 'a Tungi-'a-Keiti. Ko e
konga ia 'o e ngaue fakatauhi sipi 'a e Uesiliana.
peace
hausia
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
On Behalf Of Uaniva Havea
Malo TV e talanoa mei hena. Ko e evil mo e good 'oku tau fe'ao he taimi
kotoape. Mahino pe ko e kakai ne nau fili 'a e evil ke nau fai e tutu
'o
Nuku'alofa.
------------------------------------------------------------------------
----
Malo Uani, 'oku mahu'inga leva ke tautea 'a e evil ke tatau mo e kovi
na'a ne feia; koe first step ia ki he langahake .
Sepesi.
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
On Behalf Of Uaniva Havea
'Oku tau question leva e lotu fakakalisitiane pe 'oku anga fefe hono
fai.
------------------------------------------------------------------------
--
Uani, mahalo ko e fu'u fehu'i lahi eni ia pea 'oku fe'unga ia mo mamani
kaatoa, ka ko e kakai eni ia 'o Tongaa mo e 'Otua,'o 'ikai ko e Siasi mo
Tonga, ihe tui langa fonua 'oku ou vakai atu 'aki ki Tonga.
Faka'amu pe ke 'oua na'a fakavavevave 'a e Siaisi, ka nau fou atu pe 'i
he 'enau 'asenita ngaue.
Mahalo koau peia 'oku lahi kiai.
Malo .
Sepesi.
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
On Behalf Of Uaniva Havea
Hange ia 'oku nau lotu pe tu'u hake 'o tutu e fonua 'osi nau toe punou
hifo 'o hoko atu e lotu, 'ikai ha fakatokanga'i ia ko e kaiha'a koloa mo
e tutu fakamoveuveu 'oku tu'u fehangahanai mo e lotuu. "'Oku 'a'au mo
'aku ke fai."
'Ofa atu
Uani
-----------------------------------------------
Malo Uani, pea 'oku tapu foki 'a e hia (tutu mo e kaiha'a)koia 'i he Lao
'o Tonga, ka 'oku 'ikai fa'a faka'ilo eni ia he'e Siasi. Totonu ke
poupou 'aupito 'a e Siasi ki he lao 'o e fonua.
Ko'ene fakaninimo pe, pea ke si'aki mai.
Malo .
Sepesi.
'Oku tau fiema'u foki ke lea fakatauhi sipi mai 'a e kau taki hotau siasi 'o
hangee ko e ongo taki ko 'eni 'oku ke lau ki ai....na'e 'ikai ko e mo'oni
fk'otua pe na'e taukave'i 'e he ongo taki lotu 'oku ke lave ki ai ka na'e
pine'i ki ai 'a e totonu 'a e kakai pe ko e human rights....he na'e tupunga
'a e laka melino 'i he taimi ko iaa ko e fakahaa'i 'oku 'iai e totonu 'a e
kakai ke nau lea 'o tala 'a e faihala 'a e kau takii koe'uhii kae lava 'o
fai ha ngaue ki ai....kaekehe ko e reconciliation forum 'oku 'ikai ko ha
me'a pe 'oku talanoa'i 'i he'eku tui vaivai ka 'oku faingata'a he 'oku
fiema'u ke kau ai mo e action pea ko e action ia kuopau ke mo'oni e punake
ke to'o 'a e 'u'ufi kae 'ai ke e'a ke mahino hono anga faii...kaekehe 'oku
'ou tui ki he fakalelei 'okapau 'e mateuteu 'a e kau taki 'o e siasi mo e
pule'anga mo e kakai ke 'ai e me'a mo'oni ...ke 'omai e matavaivai pea mo e
me'a 'oku fiema'u 'e he kakai ke fai ki ai a' e ngauee...kaekehe ko e faofao
atu pe foki ki he fakakaukau malie 'oku ke fokotu'u uani. koma pe moe lotu
ma'a tonga pope.
>
>
Malo Uani e talatalanoa pea 'oku ou pouopou fefeka ki ho'o lau! 'Oku ou
vakavakai holo kihe Tasilisili pea hangee kiate au 'oku fo'ou e 'api
moe ngaahi faka'amuu ka 'oku faingata'a pee ke nga'unu e ngaahi
"mindset" 'e ni'ihi. Ko e ngaahi tepile kuo fokotu'u 'oku ne talamai
(kiate au), 'oku totonu ke ue'i e teolosia 'oku kei tangutu ai e Siasi.
'Oku 'i ai e mo'oni ho'o lau ki he 'ikai kei ngaue e "lotu tangutu". Ko
eni 'oku toe uki mo e laka ma'a Sisu & 'aukai .. mo e haafua! Mo'oni e
lau 'a e kau muli; sometimes we need to put wings to our prayers. Ka
'oku kei piki pee ni'ihi ki he foki e Siasi ki hono fatongia, ka e
tukuange pee me'a fakapolitikale ia ki he kakai kehe. Koe "relevant"
'oku ou fakakaukau atu na'a 'oku 'ikai nai ke fu'u mahino. He 'oku
fiema'u e "fatongia" 'o e Siasi ke fe'unga moe fiema'u 'o e taimi. Pea
'oku 'ikai ko e so much what the Uesilisiana or Tongan way of doing
things, but rather, hangee ko ho'o lau - what is the christian way of
doing thinigs.
Kapau te tau fakatokanga'i, ko e pehee ke foki e Siasi ki he'ene
tefito'i ngaue, pea mo e pehee 'oku kei laumalie lelei pee 'ene siate
folau, 'oku 'ikai kainga ia mo e kee & fuhu fakata'u 'oku fai 'e he
ngaahi ako 'i Tonga. Ko e frustration ko ia 'a e fanau 'oku lililili
pee he'enau ngaahi mo'ui pea ko e me'a mo e founga fk-uesiliana 'oku
ngalingali 'oku 'ikai kei ngaue he 'oku 'ikai hala ha ta'u mo e kau 'a
'ene ako he kee. Pea ko e pehee ke foki e SUTT ki he'ene tefito'i
fatongia fee ko e talu eni e kee 'a 'ene ngaahi ako kimu'a he hake 'a e
fakakaukau liliu pule'anga ki Tonga.
'Oku fai mo e fifili he fokotu'u pea mo e faka'amu ke commission ha
kulupu ke fai ai hano talanoa'i fakalelei e ngaahi me'a 'oku hoko 'i
Tonga. 'E faifai pea hangee ko e ngaahi model fk-politikale 'o felea e
fanga kulupu. Hangee kiate au ne fai e fiefia he kau mai 'a Dr Halapua
ki he polokalama "Talanoa", pea mo e kakai ne nau kau ki ai ko e kakai
'oku 'i ai honau ngaahi Siasi. Ne 'ikai kau ha taha he polokalama ni te
tau lava 'o pehee ne 'ikai kau ia ki ha fa'ahinga "lotu". Hangee kiate
au ne 'osi mai moe "laka ma'a Sisu" ne taki mo kau ai e kau memipa e
Tasilisili.
'Oku ou tui ki he "economic powerlessness" 'oku ne 'omai e frustration
ko ee 'oku ne fafanga e ngaahi ngaue pango 'o hangee ko e me'a ne hoko
'i Tonga. Ka 'oku kei pehee pee foki 'e ni'ihi ia 'oku 'ikai ke tonu ke
kau e Siasi ia he talanoa 'o e 'ekonomika. Ka 'oku 'i ai 'ene felave'i
mo e ngaahi tukufakaholo 'oku feinga e Tonga ke si'i fakalavalava. 'I
he tu'unga ko ia 'oku ou fakakaukau atu pee 'oku lava nai ke
faka-kapakau 'e he Siasi (through re-interpreting & updating its
theology) 'a 'ene 'lotu' 'i hono fatongia mo 'ene ngaahi polokalama he
communities.
Pea 'ikai ngata ai, ka ko e kakai tatau pee he Pule'anga 'oku toe
Siasi, pea ko e fehu'i 'e taha pe ko e fee 'oku 'oku 'alu e kakai 'o
kumi mei ai 'a 'enau ngahi fale'i faka-molale (where do people have
moral guidence from?). If the church is out of touch (irrelevant), how
do we expect our members to know what to do these days!
Ko fee 'evil' ke tautea, pea koe fee ne talamai ke tau 'ofa mo lotua?
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
On Behalf Of Uaniva Havea
'Oku tau question leva e lotu fakakalisitiane pe 'oku anga fefe hono
fai.
----------------------------------------------------------------------
Malo Uani, mahalo ko e me'a lelei ke vakai pe ko e ha 'oku tuai ai ke
'iai ha Christians party 'i he Falealea 'o Tonga.
Faka'amu pe ko e ha e ofi taha 'a e lotu ki he politikale, 'oua na'a
tukuange politikale ke hola mei he kau lotu.
Atunga e foki e lahi ' ae fo'i fehu'i e fakapaati atu moe kauitalanoa.
Malo.
Sepesi.
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
------------------------------------------------------------------------
---.
Tv,fakamolemole 'oku 'ikai ko ha fehu'i mo e tali eni, ka ke 'ai mai
ha'o lau. 'Oku ou kole atu ai pe ke tukumai ho hingoa totonu keu lave'i.
malo.
sepesi
-----------------------------------------------------------
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
On Behalf Of Uaniva Havea
Kuo mahino mai 'oku 'ikai ngaue e "lotu" tangutu ia he ko ena ko e talu
e lotu mei 'anefe.
------------------------------------------------------------------------
----
Malie ia Uani, he ko 'eku vakai ki he ma'ulu'ulu 'oku ma'u e tokanga ia
'a e kau mamata 'e he taanafa(faivatu'u), a'ia e toe malieange ka huu
mai ha fu'u lakalaka. Poupou atu, he 'oku fenaapasi 'aupito e lotu mo e
tu'u.
Ko e taatapuni taimi atu pe.
Sepesi.
'Io, kataki na'e 'ikai ha fakakaukau atu ko e fehu'i & tali eni. Ka
'oku hangee 'oku ke pehee 'oku 'i ai ha taha ko "tevolo" ke tautea'i.
Ko e 'uhinga ia e langa talanoa ki hano vakai'i 'etau fakakaukau ki he
"evil" ke fai ha ngaue ki ai he 'e tokoni lahi ki he hanga atu ki he
langa fonua kuo pau ke tau fou ai.
Toe 'ai ha'o lau 'au ki ho'o pehee ke "... tautea'i e tevolo 'o
fakatatau ki he kovi na'a e fai ...". Ko 'eku lau 'a 'aku, 'oku 'ikai
kamata e langahake ia he tautea'i ee 'aki ee. Ko e fetongi 'aki ia e
ngaue kovi 'e taha 'a e fo'i me'a tatau pee (whichin fact keep these
evil acts in circulation). Vakai ki mamani lahi mo e me'a 'oku hoko ai;
Iraq, Afgan, Palestine ... etc. Ne anga fefee ha lava 'e hono fakatatau
e ngaue pango 'aki hono hilifaki atu mo e me'a 'okutau pehee ko hono
tuha. Ne 'uhinga ai e langa talanoa ke tau vakai 'etau Tohitapu 'o toe
lau'i angee pe ko e haa e 'uhinga 'a Sisu ki he ngaahi me'a pehe eni.
Mahalo 'oku sai ai ke tau vakai ki he ngaue 'a Desmond Tutu na'e, pea
'oku fai 'i Saute 'Afilika. Ka koe anga pe lau.
talamonu & faka'apa'apa lahi
tevita
Uani wrote:
"'Oku 'i ai nai ha 'uhinga 'oku longo fuoloa ai e Siasi Uesiliana 'ikai ke
'i ai ha press release fekau'aki mo e Black Thursday. Ne mahino e ngaue
fakataha ia 'a e ngaahi Siasi ko ee 'o fai 'enau Press Conference ka u
ongo'i e puli 'a e Uesiliana, 'ikai ha 'asi ki mu'a. Ko e ki'i fo'i
tokotaha pe 'oku fiema'u, that's all. Na ne nau si'i mo'u tafu'ua pe he
vela 'a Tungi Arcade? Kataki kapau kuo 'i ai ha press release 'a e Siasi
Uesiliana pea fokotu'u mai heni."
Ko 'eku tokanga tokanga ki ha le'o faka-Tauhisipi mei he Siasi ke fakahoko
mai 'i
ha Press Release fekau'aki mo e me'a na'e hoko. 'Omai ha fakanonga mo ha
le'o afea mo
faka'amanaki lelei ki he fu'u kakai ko eni nau
tofanga 'i he fu'u fakamasiva ne hoko. 'Oku ou tokanga atu ke taki'i 'etau
fakakaukau ki he ngaue ngaue
fakataha, melino mo e langa hake. 'A ia 'oku
ou toe fakamamafa'i atu
ai pe 'eku fehu'i hono ua, ko e ha 'ataua 'e fai?
Ne u fokotu'u atu foki pe 'e lava ke initiate 'e he Siasi pe ko e kau
Kalisitiane ha fa'ahinga peace forum pe ko e reconciliation forum, etc he
uike kuo 'osi. Kuo fuoloa e ta'e fai ha nga'unu ia mei he Pule'anga pe
ko e kau Temokalate ke fai ha ngaue fakataha. Ko e
role leva eni ke taaimu'a ai e kau Kalisitiane 'a e fakamelino mo e holoki e
'a vahevahe.
..................................................
Malie Uani e fokotu'u talanoa pea malie 'ae fehu'i kuo fokotu'u. Ko e fakakaukau pe eni ia ke kau atu ki he fifili 'oku fai. Kuo taimi nai ke tau hiki pe tanaki mai ha fa'ahinga fotunga fo'ou 'oe tala 'Otua ki he fotunga lolotonga? 'Oku kei taau nai ke tau ke i'ilo pe 'a Sisu ki he top of the social religious pyramid? Ko hai 'ae 'Otua kia kitautolu 'i he ngaahi 'aho ni? 'Oku ou tui koe fa'ahinga fotunga 'oe fakama'opo'opo pe fakaakeake ke fai ke construct ha newer approach to this old question: who Jesus Christ is for us today? Kuo lahi e ngaahi fonua kuo nau laka atu ki hono kumia 'ae appropriateness 'oe ngaue 'a Sisu kuo ne fai ki honau sosaieti he lolotonga ni. Lolotonga 'ae tu'u ma'u 'ae kaveinga fisifisi mu'a ko 'ene hoko mai ke fakahaofi 'a mamani [to save the world] mei he mate ta'engata 'oku toe mahu'inga pe kiate kitautolu ke break down 'ae fakakaukau ni ke hoa mo taau mo e fa'ahinga tangi 'oku ongo mei hotau ki'i fonua. Mahalo pe na'a kuo taimi ke fakale'ole'o si'i hifo 'a hono hiva'aki 'ae toe foki Sisu mei langi 'o toe ala pe kae fakale'ole'o lahi hake 'ae Tama tonga tu'u 'o ngaue ho koloa ke fakamonu, kumi kia Sisu he 'oku ne 'i heni ma'u pe pea tene poupou ki he lotu.
Ko e anga pe tanaki atu mo e fakaninimo lahi
Samiu
Pea ka 'ikai pea vakai'i fakalelei na koe fua pe 'ena 'etau fai e Lotu
he Kuonga ni,Ko hono ola pe ia,ko e taimi ke tutu oe taimi ke fahi moe
ha fua,pea 'oku ake ai 'eku manatu kihe lau 'a e Punake "Ko e tenga
tete to,tete utu pe ko ia,,,,,,,,,,,,,,pea koe fehu'i leva........Kohai
tene kai e nunu'a,??Na 'oku tau tuhu ki hee mo ee kae hili ko iaa,Ko e
fua pe ia moe ola 'etau fai e Lotu,
Koe anga pe 'eku tui vaivai,
Niumui
..................................................
Kuo taimi nai ke tau hiki pe tanaki mai ha fa'ahinga fotunga fo'ou 'oe tala 'Otua ki he fotunga lolotonga? 'Oku kei taau nai ke tau ke i'ilo pe 'a Sisu ki he top of the social religious pyramid? Ko hai 'ae 'Otua kia kitautolu 'i he ngaahi 'aho ni? 'Oku ou tui koe fa'ahinga fotunga 'oe fakama'opo'opo pe fakaakeake ke fai ke construct ha newer approach to this old question: who Jesus Christ is for us today? Kuo lahi e ngaahi fonua kuo nau laka atu ki hono kumia 'ae appropriateness 'oe ngaue 'a Sisu kuo ne fai ki honau sosaieti he lolotonga ni. Lolotonga 'ae tu'u ma'u 'ae kaveinga fisifisi mu'a ko 'ene hoko mai ke fakahaofi 'a mamani [to save the world] mei he mate ta'engata 'oku toe mahu'inga pe kiate kitautolu ke break down 'ae fakakaukau ni ke hoa mo taau mo e fa'ahinga tangi 'oku ongo mei hotau ki'i fonua. Mahalo pe na'a kuo taimi ke fakale'ole'o si'i hifo 'a hono hiva'aki 'ae toe foki Sisu mei langi 'o toe ala pe kae fakale'ole'o lahi hake 'ae Tama tonga tu'u 'o ngaue ho koloa ke fakamonu, kumi kia Sisu he 'oku ne 'i heni ma'u pe pea tene poupou ki he lotu.Ko e anga pe tanaki atu mo e fakaninimo lahiSamiu
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
On Behalf Of tv
'Io, kataki na'e 'ikai ha fakakaukau atu ko e fehu'i & tali eni. Ka
'oku hangee 'oku ke pehee 'oku 'i ai ha taha ko "tevolo" ke tautea'i.
Ko e 'uhinga ia e langa talanoa ki hano vakai'i 'etau fakakaukau ki he
"evil" ke fai ha ngaue ki ai he 'e tokoni lahi ki he hanga atu ki he
langa fonua kuo pau ke tau fou ai.
----------------------------------------
Tevita malo e tau moe ngaue mei hena, pea 'oku fakafiefia ho'o lave ke
fai ai ha potalanoa. 'Oku ou faka'amu pe ke fakaaata atu 'a e feitu'u
'oku ou talaonoa mei ai, 'i he 'eku lave ke tautea 'o fe'unga mo e evil.
Kataki ko e "phrase" 'oku 'iai 'a e 'evil' ko e fokotu'u mai, ka 'oku
'ikai ko au.
1. Lao 'o e Fonua.
Ko ia ai ke tukuange honau faingamalie ke fei mo faka'osi honau
fatongia, he ko e me'a 'uluaki ia 'oku lolotonga fai he taimi ni 'aee
'oku fakapaea atu ai si'i kau Sotia Aositelelia mo Nu'usila, pea taumaia
'e toe lava ia 'o ta'ofi.
2. 'Oku ou 'osi 'ilo'i he'ikai 'i ai ha fo'i malanga fakaului malie mei
ha tu'ungamalanga 'i Falelotu te ne fakamau'i ha hopo 'i Falehopo mei
he Lao 'o hao; tukukehe 'o kapau na'e 'ikai teu 'ilo ne 'iai ha me'a
pehe.
Toki hoko atu.
Sepesi.
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
On Behalf Of tv
Toe 'ai ha'o lau 'au ki ho'o pehee ke "... tautea'i e tevolo 'o
fakatatau ki he kovi na'a e fai ...". Ko 'eku lau 'a 'aku, 'oku 'ikai
kamata e langahake ia he tautea'i ee 'aki ee.
------------------------------------------------------
Tevita, tuku mu'a keu taufaa atu he talanoa, ki he tu'unga 'o e tautea.
malie lahi ko e ngata 'e ne olo ee, tautea e ongo me'a tutungoue 'o tuli
ki tua'a. 'Oku fika 'uluaki 'a e 'tautea' 'i ha fakafepaki 'oku hoko. 'I
ha'akuu lau ko e tonu pe ia.
Hange 'oku fu'u vave 'e kalo ki falelotu.
Sepesi
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
On Behalf Of tv
Ko e fetongi 'aki ia e ngaue kovi 'e taha 'a e fo'i me'a tatau pee
(whichin fact keep these evil acts in circulation). Vakai ki mamani lahi
mo e me'a 'oku hoko ai; Iraq, Afgan, Palestine ... etc. Ne anga fefee ha
lava 'e hono fakatatau e ngaue pango 'aki hono hilifaki atu mo e me'a
'okutau pehee ko hono tuha.
------------------------------------------
Tevita, malo mu'a ho'o kei fie 'a'a mai, ko 'eku vakai ki mamani kuo kau
'a Tonga he lau, he ko eni 'e fakatuha ' ae fakatupu moveuveu mei he
Lao 'o e fonua, pea ko e me'a 'ia 'e takamilo "ka 'iai ha taha te ne
maumau'i e lao mo fakatupumoveuveu 'e fakamau'i pea tautea " definitely
not an evil act.
Sepesi.
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
On Behalf Of tv
Ne 'uhinga ai e langa talanoa ke tau vakai 'etau Tohitapu 'o toe
lau'i angee pe ko e haa e 'uhinga 'a Sisu ki he ngaahi me'a pehe eni.
Mahalo 'oku sai ai ke tau vakai ki he ngaue 'a Desmond Tutu na'e, pea
'oku fai 'i Saute 'Afilika. Ka koe anga pe lau.
talamonu & faka'apa'apa lahi
tevita
-----------------------------------------------------------
Tevita, 'Oku mahino mei he Tohitapu 'oku tau lolotonga mo'ui 'i he Taimi
laveaa, pea ko e me'a 'oku hoko 'i Tonga ko e ngaahi events pe ia 'o e
vaa'itaimi ko eni, pea 'oku tau hanganaki tali ki he fakamaau ke puhi aa
katau hao atu ki he malolo'anga.
Founga pe eni 'e taha 'a Sisu 'oku tau kei makalo ai, kOe pau ke
fakahoko
Hota tautea 'iate ia ke pekia he Kolosi, ka e fakamolemole'i kitaua.
Kuo pau ke fai 'a e Tautea ia, pea 'oku ataa moha pole ke fua e hia 'a e
maatu'a ne nau fakamasiva si'ota fonua 'ofa'anga. Manatu'i ko 'eta
talanoa eni ki Tonga ka 'oku 'ikai ko ha fo'i tokotaha pe famili pe 'e
taha.
Fakamolemole au kapau 'oku fakatahamuhamu ha lea pe fakamaatatu'a.
Sepesi.
'I Tonga, 'oku hangee 'oku faingata'aa fau eni, he ko e fa'ahinga
'ulungaanga ko ia na'e tonu ke ako 'e he kakai mei he "Siasi", but my
assumption is, the church has been very poor in teaching it's people
such attitude. 'Oku muimui foki e kau memipa he kau taki and it is sad
that as a country, certain class in our societal structure has got away
with doing immoral things time & again. I don't know if our leaders
have lived an honest enough life or big enough to admitt when they are
wrong. When was the last time we've heard someone in power getting up
and admitt he may be wrong?
Kaikehe, 'oku toe faingata'a ange kapau 'oku si'i huu mai kinautolu mei
Tonga ki heni (Tasilisili) ko e vakai pee koe haa 'eta lau ki he me'a
kuo hoko; pea koe me'a fika 'uluaki 'oku ta 'oatu ko e "tautea". None
of us has been big enough to admitt that we may not done our job well.
We may have not prayed enough? we may not taught the Bible well? But
above all, we may not lived the life we preached?
'Oku tau pehee 'oku tonu ke ako 'e he kau Temo mo honau kau muimui e
moral priciple mei fe? Pea ko e haa e ngaahi moral principles 'oku
ako'i 'ehe Siasi 'i Tonga? 'Oku tau pehee 'oku ako 'e he kakai he
pule'anga e moral life mei fe? Pea ko e haa e fa'ahinga molale 'oku
'oatu mei he "Siasi"? interesting to see na'e 'i ai e ngaahi matu'a
SUTT (setuata ne loto mamahi ia hotau taki ne 'omai he mitia .. etc),
ne nau play a huge part in what is going on in Tonga.
Pe 'e 'omai 'e he Siasi ia ha press release pe 'ikai, 'oku ou tui kapau
te tau humble enough to say we may have not done it well. Ka kuo
'uluaki 'asi atu pee mei a kitaua ia 'a e "justice" mo e haafua.
Precisely what the devil want us to send out. What is justice? Isn't
justice koe kumi e fakamaau totonu? "truth" is never an ideal, it is a
person! Pea hangee ko ho'o lave Sepesi, na'e a'u 'a "truth" ki he
kolosi which is what we need to dig deep to be able to take. Kapau na'e
fight 'e Sisu 'ene mo'oni pea ko e haa leva e me'a ne mei hoko? I bet
you he was the last one that needed to be hung on that cross. He had no
right to do that. But that's a different kind of juctice!
faka'apa'apa lahi mo e talamonuu atu ai pe
Hangee kiate au 'oku tonu ke ta manatu'i ko 'eta ngaue (kalisitiane) is
to win hearts and minds. Pea 'oku kamata mahalo he extend grace to
people! Pea koe haa e ngaue ia 'a e "lao", I am sure they need to know
first what genuine peace is. Ka e ngali kuo 'osi 'eta ki'i me'a 'oku
fa'ofa'o he si'i tukuatu first to our legal system, pea ko e haa 'enau
lau pea tau toki hoko atu ai. Hangee 'oku fiema'u ke ta toe ki'i keli
hifo before we get involved???
'Oange ha faingamalie 'o e "tevolo" ka ta toki lau pee he mitia e me'a
'oku hoko he hilifaki e tautea. Mahalo 'apee kuo kamata e ngaahi sasala
ki he me'a 'oku fai 'e he kau sotia ki he kau fakahuu 'i Tonga! Pe 'oku
mo'oni ia pe 'ikai ka 'oku ta sio loto atu ki he me'a 'oku fai 'e he
ngaahi talanoa ko eni ki he loto 'o e kakai. Ngali 'oku 'oku kei poto
ange pee evil he 'oku te'eki ke ta mahino'i 'ene ngaue! Justice is
definetly needed, but what is the christian way? Do we really
understand it or we think we do?
'Oku mahino pe 'a e mafana 'a e talanoa he vela ka ko e ki'i fehu'i ko e
ha ha me'a 'e vela ia e loto 'o e ki'i siasi ko 'eni 'o manini he sapate ko
'eni ko ia mou ki'i afe mai 'o 'omai ha penisini ke kamata'aki ha ki'i
teuteu ki he pongipongi sapate .sami mou ki'i hifo mai mo niumui.
Losi malo e ngaue mai mei hena,Ko ho'o ki'i huuhuu hake 'oku hange ia
koe fa'a fakahua 'a e kau tama heni,Ko e hu 'a e vai mafana 'oku 'ikai
hu hala ia ha taimi,Pea 'oku pehe pe 'eku fa'a fiefia ho'o fa'a lava
mai ki hotau 'api ni,Kou tokanga makehe ma'upe kiha ngaahi me'a 'oku ke
fiema'u mei he 'api ni koe'uhi na'a lava fai atu ai ha ki'i tokoni,Kou
sio hifo he ngaahi talanga koe lave atu aipe ki Tonga na he vela moe
namu 'ohuafi,Ka ko 'eni kuo ke fokotu'u mai ha ke lii atu ha ki'i
fakakaukau kihe teu Malanga he Sapate,Mahalo keu fokotu'u atu aipe Koe
ia keke Malanga fakaava aipe hotau 'apifo'ou ni,Ke lava loua aipe moe
teu lingi Penisini ko 'ena,
Koeha ho'o lesoni 'oku fai ai e teuteu masi'i Losi koe'uhi na'ama
fakapaheke atu maua mo Sami ha Lesoni kehe,Ka teu fakaongoongo pe kia
Sami ke tafi mala'e kau toki faafaa atu aipe,
Niumui.
Ko Luke 3:1-6 Ko e talanoa ki he masi'i ko JP mo 'ene malanga he toafa mo e
tokanga ke fakatonutonu 'a e hala pea holoki mo e tafungofunga pea ko e
luoluo ke tanu mo ia.Masi'i Niu 'oku 'i ai ki'i hala ia 'I Halavave 'oku fiu
mo'oni pe kau poto ia 'o Tonga ni he tanu hala he feinga ke'oua 'e to e
luoluo he ko 'ene 'uha pe ko e luo ia he taimi kotoa pe he 'oku hange ia ha
ki'i halanga vai kai kehe ko e anga pe ia e ki'i kamata atu.
Ka ko e ngaahi lesoni'eni Malakai 3:1-4,Luke 1:68-79,Filipai
1:3-11,Luke3:1-16 mo fa'iteliha pe hena ka mo teka'i mai kae 'oua 'e
sikalu.
Losi
Niumui:
fekau atu e kau Ha'ano Pukotala ko 'ena 'oku taki he
>Temo kenau oo kiha kalasi 'aho,he ko hono 'atunga ee,fai 'enau fie taki
>moe hafua ka 'e hili kotoa pe faingata'a kihe uma e kakai.
.................................................................
Niumui mo Uani,
'Oku mo'oni ho'omo lau ka ko e fakalelei'i si'i atu pe. 'Ai pe ko e matu'a Tonga Tongan citizen na'a faifai pea 'alu ha taha 'o nofo 'i ha funga hakau. Mo'oni ko e matu'a Ha'ano ka kuo nau nofo 'i Nuku'alofa 'oku nau lea fakatonga lelei 'aupito 'o hange pe ko e tokotaha kotoa 'i Tonga, 'oku nau fai e fehalaaki 'o hange pe ko e fehalaaki 'ae tokotaha kotoa 'i Tonga. Ko e me'a pango pe ko 'ene a'u ki he tu'unga ko eni. Ka 'oku hange ko ho'omo fakahua fekau atu e matu'a Tonga pure Tongan citizens ko ena ke o a ki ha kalasi 'aho.
'ouaaaaaaaaaaa
Samiu
Lufe,
Ko e fie'ilo atu pe. Kuo fai nai ha 'a'ahi ki Pilisone kiate kinautolu kuo fakahu pe 'ikai. 'Oku ou tui pe 'e malava pe ke fakangofua kimoutolu kau faifekau 'ehe kau polisi ke fai ha a'u atu ki si'i kakai kuo fakahu 'o fai ha'a nau lotu mo fai ai pe 'a'ahi kakai.
Samiu
Kiate kitautolu kau Kalisitiane, ko e kelesi mo e 'ofa 'a e 'Otua 'oku ou
tui 'oku 'ikai 'uhinga ia ke to'o ai e fakamaau totonu (justice). 'Oku ou
manatu ki he taha e kau Pisope faka'apa'apa'i mo 'ofa'i mo'oni he fonua ni
ko Bishop Hollingworth. Ne a'u 'ene falalanga'anga 'o hoko ai ko e Kovana
Seniale 'o 'Aositelelia ni. Ka ne launga e ni'ihi 'i he 'ikai ke ne fai ha
tautea ki he faifekau 'i Queensland lolotonga 'ene Pisope Pule ai. Pea 'osi
e ngaahi ta'u lahi pea toki 'ave e tangi 'a e kakai ne fai kiate kinautolu e
hia ki he Lao. Ne hoko 'o fakafisi e Pisope ni mei hono lakanga pea ko e
taha e me'a ne u ako he'ene lea na'a ne pehe, the Grace of God must go
together with his Justice. In those days, I put more emphasis on his grace
and turned a blind eye to his justice. In the end, the truth will prevail.
Kuopau ke oo ua e Kelesi mo e Fakamaau Totonu.
Ko 'etau tu'u 'a tautolu kau kalisitiane mei he tafa'aki, 'io te tau admit
mo tautolu 'etau ngaahi to nounou ka 'oku 'ikai 'uhinga ia ke tau fua e
responsibility ta'e recognise kuo fai e fehalaaki mo e fiema'u ke fai ha
langa hake. 'Oku 'i ai e levolo ke tau ngaue mei ai. Pea hange ko ia kuo
'osi 'ohake, ke tau vakai atu aa e ngaahi tafa'aki ki he personal spiritual
growth 'a e kakai.
Ko e me'a 'e taha ne 'omai 'e Samiu ke oo e kau Faifekau 'o fai ha lotu 'i
Pilisone, mahu'inga 'aupito mo ia. 'Oku kei fai ha 'a'aahi fakatauhi sipi
'a e kau Faifekau he taimi ni ki he ngaahi 'api 'o e kakai 'o fai ha'anau
lotu mo vakai pe 'oku fefe e fanga sipi? Na kuo taimi ke hoko atu e 'a'ahi
fakatauhi sipi ki he ngaahi 'api pea ka mo'ua e tangata'eiki faifekau pea
vahe atu ki he kainga lotu ma'u lakanga.
Ne u malie'ia he malanga 'a Bishop Winston Halapua he Tokonaki he malanga'i
e ta'u 101 'o e Sa 'Anitelu 'i Sene ni. Na kuo tau to'o 'a Sisu mo'oni 'o
tuku'i he tafa'aki kae lahi ange 'etau tokanga ki he ngaahi me'a 'i tu'a
meia Sisu. Pea hoko atu 'ene malanga ki he'ene pehee, 'oku ne fakatokanga'i
'e ia e ngaahi Siasi 'e ni'ihi ko e kakai masiva 'oku nau fakafonu e
falelotu. Pea ko e me'a 'oku ne ongo'i ke tau toe vakavakai lelei mu'a na
ko e kakai masiva eni 'oku nau fua e ngaahi kavenga mamafa 'a e Siasi kae
'ikai 'oange ha nau faingamalie ke nau 'inasi he ngaahi momona 'a e siasi.
Ko 'ene talanoa foki 'ana ki Fisi. Ka 'oku fefe nai 'a Tonga?
'Oku 'ataua ke fai!
'Ofa atu
Uani.
'oku 'i ai mo e fatongia 'e taha 'o e siasi, ke fakahinohino e hala ki he
mo'ui pea fakatokanga e hala ki he mate
when was the last time we weep for our own sins...when
was the last time we weep because of the people we
lead...if we are not humble enough to weep, we are not
smart enough to engage in politics...
And Jesus wept, so should we.
'ofa lahi atu mo e hufia
Send instant messages to your online friends http://au.messenger.yahoo.com
Fefee laine 'a e Make Poverty History - "we believe in life before
death"? Na'a kuo taimi ke tau 'unu ki ai, he hangee 'oku 'i ai e kalasi
'oku fakamama'u pe ki he - life after death.
>>> mani...@yahoo.co.uk 12/06/06 9:43 AM >>>
Feefee ia moe kau taki fakalaumalie 'oe 'aho
ni...lahilahi lotu tokolahi i he public...---faingofua
ke lotu 'oka tokolahi...ko e kau temo ke poupou he
'akilisi ke hapai...ke ke taniela...!!it's so easy to
offer 15 minutes prayer in public--but how many
minutes in the privacy of our homes?
ko nehemaia ko e layman who involved in politics
without politicized...weep & confess...worship while
building the broken walls..he worked as if he was the
only who worked...he prayed as if God was the only one
who worked....feefee moe kau taki fklaumalie 'oe 'aho
ni....??from laughter to anger...to shock??
fokotu'u atu...tau toe dig deep pee...na'a faifai pea
kai musie ...inu hahau...pesipesi'i pulu ha ni'ihi
'oku nau abuse e lakanga 'oku 'ave kiai 'e he
'Otua..pe ...God knows the tears of His people...are
they going back to Him??
warning--do not build any building/business next to
the next SUTT bookshop...it will be another fire...
books bring ideas...ideas have consequences...what did
the bookshops do to the soul of our people??
fele 'a veve 'oku fakatau fakataha mo e tohitapu...
i don't know ...but if i am in my sound mind...i will
not run any business next to the next SUTT bookshop
should it continue on the same trend....
leaders are readers...leaders should watch out what
their people read...don't feed people with trash!!
Losi kou hila hifo kihe kosipeli pea hange koe fa'a tukuhua " KO E
LESONI MAHINO PE EE " 'oku ho'ata kiate au 'a e ngaahi me'a ko 'eni,Ko
e FEKAU na'e fai kihe foha 'o Sakalaia ko Sione ke 'alu 'o Malanga'aki
'a e PAPITAISO FAKATOMALA kihe FAKAMOLEMOLE ANGAHALA,Mahalo koha sitepu
'ena kete 'uluaki fou ai,pea mei ai leva kihe TEUTEU 'a e Ha'ele'anga
'o Sihoiva,pea kou tui 'e toki lava leva ke fai e
fakatonutonu,tanu,holoki,ngaohi e pikopiko ke hangatonu,tokatamaki ke
tokamalie,pea lava leva ketau toki MAMATA kihe FAKAMO'UI'ANGA 'a e
'Otua,
Losi kapau tetau tanu mo holoki mo fakatonutonu e pikopiko koe'uhi koe
Ha'ele'anga 'o Sihova kou tui he'ikai kei loli maka'aki hono tanu,pea
he'ikai kei loli valita'aki hano feinga'i ke toka lelei,pea taumaia
tetau lava 'o holoki ha Mo'unga hange ko Kao,'Ikai keu tui tetau lava,
Mahalo koe si'i KALANGA mai 'a Sione ia ke tanu e ngaahi tokakovi 'i
hotau ngaahi loto,pea fakatonutonu mo 'etau ngaahi mo'ui ke taau
koe'uhi kae lava ke ha'elea 'e Sisu 'etau mo'ui pea lava ai ketau
MAMATA kihe fakamo'ui'anga 'a e 'Otua,Kou tui 'oku faingofua ange ke
holoki mo tanu 'a e ngaahi mo'unga mo e toka kovi 'i hotau loto,ka 'oku
hange koe lau faingofuaange kete folo ha kili fahi papa ha'ate fai ha
ngaue ma'ongo'onga pehee,
Losi toki fakalahi atu pe me'i penisini kake tokanga pe na'a ta toe
vela pe he'eta me'i penisini,'ofa atu kihe teu malanga 'oku fai,moe
lotu aipe moe hufia,
niumui
> 'Oku mo'oni ho'omo lau ka ko e fakalelei'i si'i atu pe. 'Ai pe ko e matu'a Tonga Tongan citizen na'a faifai pea 'alu ha taha 'o nofo 'i ha funga hakau. Mo'oni ko e matu'a Ha'ano ka kuo nau nofo 'i Nuku'alofa
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Samiu 'ai pe 'etau tolu ia e mahino,Ko e ongo ki'i matu'a pe mei
Pukotala mo Ha'ano pea fulusitopu ai,tuku e toe Tonga Sitiseni ia moe
fakahela,Tau luelue pe 'i Hala pule'anga kihe mo'oni moe totonu,he kou
tui kapau ko ha'ana fai ha ngaue lelei mahalo kuo 'ikai toe tala e
Tonga Sitiseni ia kae tala pe ko ho'omou ongo ki'i motu'a mei Kauvai
Ha'ano.'eheeeeee,
Koe anga pe fakahua,ka 'oku tau ongo'i kotoa pe 'a e me'a kuo hoko,
Niumui
tohi he tafa'aki 'e taha e phrase kae tafa'aki 'e taha 'a e Tasilisili
fokotu'u mai mo ha lanu
'e kumi 'e he kau heka lelue Sydney e kautaha ke nau ngaahi e wristbands, 'o
fakaongoongo atu ki he toenga totongi 'a e kau heka pasi. tokanga mai
vaikona kae tuku e heka car!
ko e langa fonua kuo pau ke hiki mei he talanoa ki hano fai ha me'a, jh
*****
Another world is not only possible, she is on her way. On a quiet day I can
hear her breathing -- Arundhati Roy
Samiu 'ai pe 'etau tolu ia e mahino,Ko e ongo ki'i matu'a pe mei
Pukotala mo Ha'ano pea fulusitopu ai,tuku e toe Tonga Sitiseni ia moe
fakahela,Tau luelue pe 'i Hala pule'anga kihe mo'oni moe totonu,he kou
tui kapau ko ha'ana fai ha ngaue lelei mahalo kuo 'ikai toe tala e
Tonga Sitiseni ia kae tala pe ko ho'omou ongo ki'i motu'a mei Kauvai
Ha'ano.'eheeeeee,
----------------------------------------------------------------------------
----
Mooni ho'o lau Niumui, kuo manatu ki hono fakanofo ko ia Minisita Ako
lolotonga ki hono lakanga kuo takitaha tala hake i he etau paenga ni ehe
ngaahi kolisi ae kolisi tutuku oku totonu ke kau ai .
Vilimo
Niu 'oku mo'oni ho'o lau hange 'oku ta 'uluaki vela pe taua ia ki'i me'i
penisini. Ta ko e me'a 'oku 'i ai e ngaaahi sitepu kete fou ai hange ko e
lau 'a Sione ko ia koa Ko e ha 'a e fa'ahinga anga e kakai na'e malanga ki
ai 'A Sione
>
>
> >
Quoting jione havea:
> mou fokotu'u mai ha phrase (e.g., 'ofa ki Tonga OR tau langa fonua OR
> tuku e fe'itengaki OR tuku e to'o masi) ke 'ai ha'atau wristband ke tanaki'aki
> ha'atau tokoni ki Tonga
------------------------------
Fefee "Toehuke Tonga" mo e lanu Kulokula ??? tfinau
TALAMAI HO TU'ASILA KEU LI ATU KI AI E KI'I FOOMU MEI
HE WORLD EDUCATION SERVICES--KE KE TOKI 'OANGE KI HE
PULE AKO PEA KE KOLEANGE KE NE FAKAFONU PEA SEND
HANGATONU KI HE TU'ASILA I LOTO--KOE KOLE KI HE
OFFICIAL TRANSCRIPT KE HANGA EHE WES-- O FAKAFUOFUA PE
KOE HAA IA HE SYSTEM US NI....HEI'ILO NA'A CROSS
CREDIT HA ME'A HE ELECTIVES...PEA MOE FOOMU KEKE AVE
KI USP..NAA CROSS ONE OF THE LEGAL COURSES I DID..HE
KA IKAI I HAVE TO DO US CONSTITUTIONAL LAW--WHICH WILL
BE A WASTE OF TIME
SAI PE AKO TUTUKU 15 DEC THEN I WILL GO TO THE
KAUNOMUKA I ARIZONA AND RAISE FUND FOR MY SCHOOL FEES
NEXT SEMESTER PEA TEU FKOSI TAU KI SALT LAKE
I WILL PREACH IN ARIZONA MO SALT LAKE...LOTU MAI KE
AVA E WALLET E KAU TONGAA!! O OMI HA SILINI
OFA LAHI ATU
SENI
> ---------------------------------
> Check out the all-new Yahoo! Mail beta - Fire up a
> more powerful email and get things done faster.
>
>
>
mou fokotu'u mai ha phrase (e.g., 'ofa ki Tonga OR tau langa fonua OR
tuku e fe'itengaki OR tuku e to'o masi) ke 'ai ha'atau wristband ke
tanaki'aki ha'atau tokoni ki Tonga tohi he tafa'aki 'e taha e phrase
kae tafa'aki 'e taha 'a e Tasilisili fokotu'u mai mo ha lanu 'e kumi
'e he kau heka lelue Sydney e kautaha ke nau ngaahi e wristbands, 'o
fakaongoongo atu ki he toenga totongi 'a e kau heka pasi. tokanga mai
vaikona kae tuku e heka car! ko e langa fonua kuo pau ke hiki mei he
talanoa ki hano fai ha me'a, jh
---------------
present! tali ui poupou atu moe fakaongoongo. Palesiteni Niumui 'oku
lau mape he kau heka ko eni, pea ko e haa pe ha lau mei ai mei taumu'a.
'ikai teu ma'u pe 'oku fefee anga e lelue homou fonua na, ka ko eni ...
'ofa mai ko e fakapaa pomu ia 'oku fai e tailiili ki ai tukukehe 'ene
mamafa atu fau. ka e kamata'i mei ena ia na'a 'i ai ha 'aonga e kau
heka car!
ps.
vakai angee hingoa "Tonga", he hangee 'oku 'ikai toe ngofua ke
ngaue'aki ta'e faka'ataa mai mei he pule'anga!
>Samiu 'ai pe 'etau tolu ia e mahino,Ko e ongo ki'i matu'a pe mei
>Pukotala mo Ha'ano pea fulusitopu ai,tuku e toe Tonga Sitiseni ia moe
>fakahela,Tau luelue pe 'i Hala pule'anga kihe mo'oni moe totonu,he kou
>tui kapau ko ha'ana fai ha ngaue lelei mahalo kuo 'ikai toe tala e
>Tonga Sitiseni ia kae tala pe ko ho'omou ongo ki'i motu'a mei Kauvai
>Ha'ano.'eheeeeee,
>Koe anga pe fakahua,ka 'oku tau ongo'i kotoa pe 'a e me'a kuo hoko,
>
>Niumui
................................................
Masi'i niumui he kohai tene toe teke'i ka ko e feinga atu pe ke tau kaungaa ongo'i e me'a kuo hoko. Na'e 'iai e taimi na'atau polepole kotoa pe he'ena ngaue pea 'ikai toe 'ilo ia pe ko e Pukotala pe Ha'ano ka e 'ilo pe ko e fakafofonga 'oe kakai neongo na'e toki fai ai pe 'ae tukuhua 'oe Pukotala mo e Ha'ano. Ko e 'aho ni kuo teke'i ange pe ia ki he motu kuo ha e fakafofonga ia 'oe kakai ki he falealea.
Samiu
Crusader wrote:
Oku tangi 'a hoku loto 'i he'eku sio ki he ngaahi vela pea 'oku 'ikai ke 'i ai ha'aku fakakaukau te u tau'ataina 'amui ange. Oku ou mamahi ki he me'a ni ka e taumaiaa te u malava ke tu'u tokotaha pea 'oku ake 'a 'eku 'ofa ki he 'Otua mo e tau'ataina te u ma'u ai.
................................................................
Crussader malo 'etau lava pea malo e tau mo e ngaue mei hena. Faka'ofo'ofa e ongoongo ko e me'a 'oku ou tokanga atu ki ai. Tuku a e tangi save ho lo'imata ka ke nofo mo fakaongo ka talaki mai ha hiko 'o Nuku'alofa pea ke 'alu 'o kau ai 'e 'aonga ange ia he tangi. A'u atu ki si'i ngaahi famili 'oku nau mo'ua he loto mo'ua ki hano ma'u atu ki honau ngaahi loto fale ha me'a kaiha'a 'o fai ha'a nau lotu. 'Ai ke nau kei ongo'i pe ko e memipa kinautolu 'oe sosaieti 'oua 'e kata'i mo luma'i. K oe me'a ia 'e holoholo'i ai ho lo'i mata pea pehe foki ke faito'o ai si'onau loto lavea. Kapau teke sio atu kia Lufe pea ke talaange ke mo laka ko e taha ia e founga 'o e fakama'opo'opo. 'Oua e tali ke uki fakataha mo e ha fua. 'E toki fai e fakataha ia ka ko e loto lavea 'oku fiema'u ke faito'o leva.
Samiu
Senituli wrote:
>I WILL PREACH IN ARIZONA MO SALT LAKE...LOTU MAI KE
>AVA E WALLET E KAU TONGAA!! O OMI HA SILINI
......................................................
Tuli tuku ia neongo pe ko ho'o fakahua. Tuku ke fai atu e lotu ke ongo na 'ehe kakai 'ae fekau pea ke fakafonu laumalie'ia kinautolu fullstop. Ko e tapuaki ko e me'a ia 'ae 'Otua 'aia 'oku ke falala ki ai 'oku ke 'osi 'ilo pe pea ko ia tene foaki ia kiate ko e. Tala hanga tonu pe ki he siasi 'ae me'a 'oku ke lele atu ai pe ko e setuata 'o kole ha ki'i po ke fai ai ha'o me'i kava. 'Oua te ke malanga koe mo ke 'amanaki atu 'e ma'u ha ki'i me'a na'a faifai pea siva ai ho'o 'amanaki. Malanga ko e mo ke 'amanaki 'e ma'u ha me'a 'ae kakai meiate ko e full stop.
'Ofa atu
Samiu
kaikehe oku take peee one term at a time..fkfalala pe
teemi ka hoko he trip ko eni....oku ou ngaue security
he apiako o lava ai e rent moe noodle...te'eki ma'u ha
faingamalie ke te ngaue ki tu'a
--- Samiuela Taungakava <samiue...@hotmail.com>
wrote:
---......................................................
Tuli tuku ia neongo pe ko ho'o fakahua. Tuku ke fai
atu e lotu ke ongo na 'ehe kakai 'ae fekau pea ke
fakafonu laumalie'ia kinautolu fullstop. Ko e tapuaki
ko e me'a ia 'ae 'Otua 'aia 'oku ke falala ki ai 'oku
ke 'osi 'ilo pe pea ko ia tene foaki ia kiate ko e.
Tala hanga tonu pe ki he siasi 'ae me'a 'oku ke lele
atu ai pe ko e setuata 'o kole ha ki'i po ke fai ai
ha'o me'i kava. 'Oua te ke malanga koe mo ke 'amanaki
atu 'e ma'u ha ki'i me'a na'a faifai pea siva ai ho'o
'amanaki. Malanga ko e mo ke 'amanaki 'e ma'u ha me'a
'ae kakai meiate ko e full stop.
'Ofa atu
Samiu
---------------------------------
MSN Shopping has everything on your holiday list. Get
expert picks by style, age, and price. Try it!
> tv kou tui ko e fakakaukau malie eni ia kuo ke fokotu'uu pea 'oku 'ikai ko
> ha me'a faingofua foki ki he ni'ihi tautautefito ki he sio mei he tafa'aki
> fakateolosiaa....ka kou pehee 'oku ou tui au ki ho'o lauu...pea 'oku 'ikai
> ko ha me'a fo'ou eni he ko e ngaahi fakakaukau fklotu pe fkteolosia ko 'enii
> na'e 'i he loto pe ia mo e laumalie 'o etau kau matu'a 'i he kuo hilii ka
> kuo hangee 'oku 'ikai ke tau toe fktokanga'ii...'i he 'etau himii ...'oku ha
> lelei e ngaahi fkkaukau koiaa...
---
'e toe fai nai ha "Fakamaau tuku" ke 'ave a e kau hevani ki hevani pea 'alu e kau heli ki heli? pe ko e ma'u e hevani 'i mamani ko e lava ia hono fakamaau tuku. ko e fifili noa pe.
__________________________________________
"Be faithful in small things because it is in them that our strength lies." --Mother Teresa
--
Search for products and services at:
http://search.mail.com
> tv kou tui ko e fakakaukau malie eni ia kuo ke fokotu'uu pea 'oku 'ikai ko
> ha me'a faingofua foki ki he ni'ihi tautautefito ki he sio mei he tafa'aki
> fakateolosiaa....ka kou pehee 'oku ou tui au ki ho'o lauu...pea 'oku 'ikai
> ko ha me'a fo'ou eni he ko e ngaahi fakakaukau fklotu pe fkteolosia ko
> 'enii
> na'e 'i he loto pe ia mo e laumalie 'o etau kau matu'a 'i he kuo hilii ka
> kuo hangee 'oku 'ikai ke tau toe fktokanga'ii...'i he 'etau himii ...'oku
> ha
> lelei e ngaahi fkkaukau koiaa...
---
'e toe fai nai ha "Fakamaau tuku" ke 'ave a e kau hevani ki hevani pea 'alu
e kau heli ki heli? pe ko e ma'u e hevani 'i mamani ko e lava ia hono
fakamaau tuku. ko e fifili noa pe.
------------------------
toe fu'u malie ange ho'o liii 'au masi'i keika....mo'oni lau 'a e kau
tutututuu 'ikai tama ke mau lava'i koe keika ee....hangee ko e lauu lii pe
ki loto ke tau sapisapi ai ....he ko lone e mo e kau tama 'oku nau nasi mai
keika..koma pe pope
Samiu na'e talu 'eku paloti kihe fili e fakafofonga e kakai 'o Ha'apai
na'e 'ikai keu fili 'ia 'Uliti,pea kapau na'a ku fili ki Tonga he'ikai
pe keu fili 'ia 'Akilisi,He ko e me'a pe ia na'a kemipeini'aki kihe
kakai tena feinga ke Liliu 'a e fa'unga 'o e Pule'anga,Pea koe talu ee
'ena fakafofonga'i e kakai 'o Ha'apai mo Tonga koe me'a pe ee kuo lava
hono fakahoko ki he kakai Ko hono tutu mo fahi 'a Nuku'alofa.Ko ai
Samiu fakamolemole tau mata punou kotoa pe ai 'i he 'etau ongo ki'i
matu'a mei Ha'apai ko ia,Mahalo kapau na'e 'i ai ha'ana falekai pahia
kuo tala koe ongo ki'i matu'a Tonga pe ia eee,
JHavea mahalo ko e mo'oni'i me'a ia,na 'oku fu'u lahi e talanoa mo 'eku
fakapahekenoa'ia he TASILISILI kae 'ikai fai mo 'ai ha me'a 'oku to e
'aonga ange,'oku mau tali ui KO AU fakataha atu he tali kuo fai 'e
Tevita,'Oku ou tui 'oku 'aonga lahi e fakakaukau ni,Ka 'oku fu'u
mahu'inga 'aupito keke 'omai e fakakaukau pea pehee kihe taumu'a 'e fai
ki ai e feinga tokoni ko 'eni koe'uhi keu fakahoko kihe tamaiki heni,Ka
'ikai pea ke fakahoko mai kia Tevita,Koe'uhi he temau hee lahi mautolu
he'eku lau mape 'oku fai,
JHavea Ko 'eku ki'i kole atu pe kihe lanu e wristbanbs ke fakakau atu e
Lanu BLUE 'o e Kolisi ko QUEEN SALOTE,koe'uhi koe lahi taha homau
ngaahi hoa heni na'a ako nau 'i Kolisi Fefine,kau ai au mo Tevita,
'eee...hhh...eeee.kolisi mo'oni ia,
Kaikehe Jh mau fakaongoongo atu,
'ofa atu,
Niumui
ko e tu'u he taimi ni, kuo ma'u e kautaha 'e taha 'oku nau ngaahi 'a e
wristbands. 'e uike 'e 3 'enau ngaue, pea 'e ma'ama'a ange kapau 'e 'ai 'a e
order ke lahi (e.g., 5000+)
1. lanu: ko e hinehina mo e kulokula e lanu hotau fonua, ka kuo fokotu'u
mai 'e Niumui e blue
2. kupu'ilea: Toehuke Tonga (he ko ha kalapu!); Mo'ui ma'a Tonga; Vesa 'o
e 'amanaki
kapau 'e lava 'e he wristbands 'o sponsor ha taha e kau fakalelei/resource
person ki he talanoa/fakataha 'oku fokotu'u 'e Valu ki he Komiti
Konifelenisi mo e Kosilio, 'e 'aonga, ka ko e fokotu'u pe, jh
'Ikai ko koe, ko au!
'Ikai ko au, ko koe!
Ue'i ke ngaue!
Tonga, 'aa kuo hoa'ta!
Ka ko ha matavai 'oku melie!
Ko e 'ume'umea pe, popo, movete, ta'e'aonga mo 'auha!
Kolosi, ko e palani fe'unga ia!
Inu ha vai ma'a!
'Oku 'uli ia, tokanga!
Na'aku lele atu ki Tonga he ta'u kuo 'osi, na'aku ongo'I mo'oni 'ae
ngaahi lao 'oku fekau'aki ai 'ae pule'anga moe Lotu hono fakangofua 'ae
ngaahi pa ke ava pe ia he Sapate, koe Sapate 'oku kamata he 12:00
midnight 'ikai koe eight o clock Sunday morning, pea moe ngaahi
falekoloa 'oku nau kei faifakatau pe he sapate. Koe to'utupu koho nau
'aho 'eva ia ki matatahi. Koe tokanga koeha ha nai ha lau kihe fa'ahi
'ae pule'anga 'oku 'ikai pe ke 'iai ha'anau kovi ia 'a kinautolu? Kuo
hoko e tutu ia ke hoko ai hono to'o hake 'ae temo, kae fefe nai 'a
Pule'anga, tenau kei fakaleveleva pe kinautolu. Mahalo koe tuku ki
langi 'oku kei tu'u, ka koe kelekele pe 'ikai koe kakai.
'Ofa atu kihe kau nofo 'I Fisi 'ofa ke mou get out soon.
San
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com]
On Behalf Of jione havea
Sent: Wednesday, December 06, 2006 6:50
To: tasil...@googlegroups.com
Subject: [tasilisili] Re: tau langa fonua
Manini:
> part. And certainly us "church" must play our part. Fakaoli ko e 'ai
> mai ke play our part, and what have we come up with? "grace" is
> something that we neglect, and sadly we as the church should be the
> one to promote this but I am not sure if we really understand this.
> And I am not sure if we know that it is part of our play.
=========
Jhavea malo e ngaue mei hena, 'oku 'osi mahino pe lanu ia hotau fonua,
ka ko e me'a ke mahino ko hono fie fakatau 'e fu'u 'aonga ia kihe
fakakaukau kuo fokotu'utu'u, pea kou tui 'e kau e lanu 'i hono fiema'ua
ke toe fakataua ange 'a e ngaahi fo'i vesa, 'oku 'ikai foki katau
'ilo'i na'a fakatau ia ha taha 'o tuku ko ha suvenia koe'uhi ko hono
toki tutu e 'a e kolomu'a, 'oku 'osi mahino pe foki 'a e 'uhinga moe
taumu'a 'o e ki'i vesa ko 'ena 'oku teu fai ki ai e ngaue, Ka 'ikai jh
pea ke fakamolemole 'o 'ota makehe mai pe 'e Koe ha'aku ku vesa lanu
Kolisi Fefine, 'eheee
Fefe ke 'ai e kaupu'i lea koe " 'Ofa ki Tonga " pe 'oku 'osi 'i ai ha
kalapu kava tonga ia Jh kuo ui ko 'ofa ki Tonga, ka 'ikai pea vakai
na'a kuo 'osi ui ha falekai ia ki ai, Ka 'oku lolotoange e Vesa 'o e
'amanaki,
'ofa atu,
Niumui
losi
> Niumui, sai pe 'a e lanu, he 'e lava pe ke 'ai e kulokula tohi hinehina, mo
> e pulu tohi hinehina, mo e maroon mo e lanu mata mo e lanu moli mo e ngaahi
> lanu kehekehe!!
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Jione Havea,
Fakafeta'i he lanu blue tohi hinehina.... 'eheee,
pea pehe pe kihe ngaahi lanu kehekehe ko ee, fai pe ngaue mei hena kake
toki fetu'utaki mai, kau toki fakalea kihe fanau 'ae fakakaukau kuo
fokotu'u, pea mahalo koe konga lahi 'o kinautolu 'oku nau memipa pe he
Tasilisili, pea kou tui 'oku nau lau hifo pe 'a ho'o ngaahi fakakaukau,
Talamonu atu ki he week-end, 'ofa ke mou ma'u ha week-end lelei mo
Kelesi'ia foki mei he ngaahi ma'u'anga Kelesi,
'ofa atu.
niumui
Jh:
Niumui, sai pe 'a e lanu, he 'e lava pe ke 'ai e kulokula tohi hinehina, mo
e pulu tohi hinehina, mo e maroon mo e lanu mata mo e lanu moli mo e ngaahi
lanu kehekehe!!
------------------------
Malo Jh,
Ka maau e ngaue pea order atu mo ha 'inasi ki Canberra ni. Ka lava mo ha
fakapalangi hono tohi ki he vesa pea 'e lelei ia kia kimautolu 'oku
fakata'ane he ngaahi community 'o e kehe mei he tonga. Na'e fakalea mai e
kau tonga pea pehe ko e kau papalangi pe 'oku 'iai ha appeal ke tokoni ki
Tonga peau talaange 'oku kei fai e ngaue kiai. Ko 'ene maau pe pea 'omi
ha'amau 'inasi ki heni.
'Oku teu atu mo e katoanga 'akapulu 'a e siasi Tokaikolo 'i Sene he mahina
tisema mo sanuali na'a ko ha feitu'u lelei ia ke takai atu 'a Sami mo e kau
heka lelue 'o tu'uaki atu 'etau ngaahi vesa.
he 'ofa moe lotu
Nau
Losi mahalo kapau na'e 'i ai ha'o kautaha Taxi kuo tokanga atu e kau
tamaa ki ho'o fakatangi 'oku fai, koeha hanau ngaue lahi 'oku fai ai
'enau mo'umo'uaa, Ka 'ai atu pe 'oku 'ikai kenau tokanga mai pe ke
lingi penisini'i atu Ko e nautolu,
niumui
ongotama ko e 'uhinga ia ne ngaohi ai 'a e 'aisi ko e fa'ahinga taimi pehe ni. unuhi mai ha me'a mei ai 'o toe 'ai pe hano ki'i vesitapolo...'ouaaaaa.
1. ko ha kupu'i lea te ne uki kitautolu Tonga ke tau ngaue fakataha -- to
be united
2. ko ha kupu'i lea te ne ue'i kitautolu ke tau move forward in hope
fokotu'u mai pe ka tau toki fili (he ko ha mataka?)
kei fakaongoongo ki ha ola e komiti konifelenisi 'a Valu pe 'oku 'i ai ha
me'a ke tau piki atu ki ai, jh
>
> 1. ko ha kupu'i lea te ne uki kitautolu Tonga ke tau ngaue fakataha --
to
> be united
Sione kae fai atu pe ha ki'i fakalea mei he kau teu malanaga.
Ko 'ofa ko e halapule'anga.
> 2. ko ha kupu'i lea te ne ue'i kitautolu ke tau move forward in hope
> Ko e afi 'oku ta'e mafu'ifu'i.
Ko e 'ofa 'oku 'ataa ia ki ha taha pe pea 'oku tatau ia mo e 'ataa ki hataha
kene 'alu he halapule'anga pea ka ma'u ha taha 'a 'ofa 'oku tatau ai pe pe
koe ha ha me'a 'e'ikai pe ke tuka ia ai mate pe mo'ui ka ai 'a 'ofa tete
'alu ai.
pea kapau 'e'ai kena fehokotaki pea peheni ia .Ko 'ofa ko e halapule'anga ko
e afi 'oku ta'e mafu'ifu'i .'Oua 'e 'ai ia 'o vesa kae 'ai ia 'o kahoa he
'oku manakoa e kahoa e fanga ki'i telefoni ia 'i Tonga ni
Ko e anga pe foki e kaila atu mei toafa ,pea kapau 'oku 'ikai ongo e fakalea
atu 'i kolo pea ongofefe ai e kaila mei he toafa.
mo e teu ai pe sapate
1. ko ha kupu'i lea te ne uki kitautolu Tonga ke tau ngaue fakataha --
to
> be united
> 2. ko ha kupu'i lea te ne ue'i kitautolu ke tau move forward in hope
--------------------------
fefee 'a e 'united in hope' pe ko e 'uniting in hope'
moe lotu ai pe.
Nau
-----Original Message-----
From: tasil...@googlegroups.com [mailto:tasil...@googlegroups.com] On
Behalf Of jione havea
malo e ngaahi fokotu'u ki he vesa: 'oku kei puli e fo'i fakakaukau 'e ua ke
'omai hano fa'ahinga fakalea:
-----------------------------------------------------
" UIAKI e TAHA moe 'OFA " ;;
koe "Uiaki" Koe lea mahino ia meihe nofo fakakolo, 'ihe Uikai 'oe "FONO" pe
koha fakataha fakafamili.pea toe ngaue'aki 'ehe ngaahi Siasi 'ihe "tala-'oe
folofola pe koe ngaahi Fafangu 'oku taa.....koe "Taha" KOE "fiekau-fakataha"
, KOE "OFA" koe IVI -FAKA'OTUA 'oku 'ihe loto 'oe Tangata Takitaha,, kene
"OMAI" ia ke "lalava" 'aki 'e kakai ke hoko koe "taha" pe koe NGAUE
FAKATAHA...
fakakau-kau 'oe uiaki ko'eni, koe kau mai 'ae tufiniu, a'a muli'one kihe
no'ota'ovala moe nofo 'ofisi...hange pe ha leleu,'oku 'ikai toe
fakakalakalasi pe kohai 'oku "HEKA" ka koe "'a'u kihe feitu'u 'oku te fie
'alu kiai 'oku """mahu'inga"..
koe fakakaukau,, meimei ma'u meihe "ui-ui" [ he koha kalapu ke ui holo]..
mahalo kuou toe fai atu au 'ihe vela 'I Melipoane ee.ka koe kaui talanoa atu
pe. 'e toe ngaue'aki pe kihe lea fakapilitania 'ehe kau liliu lea.........
sio lelue aipe........sami
>malo e ngaahi fokotu'u ki he vesa: 'oku kei puli e fo'i fakakaukau 'e ua ke
>'omai hano fa'ahinga fakalea:
>
>1. ko ha kupu'i lea te ne uki kitautolu Tonga ke tau ngaue fakataha -- to
>be united
>2. ko ha kupu'i lea te ne ue'i kitautolu ke tau move forward in hope
>
>fokotu'u mai pe ka tau toki fili (he ko ha mataka?)
>
>kei fakaongoongo ki ha ola e komiti konifelenisi 'a Valu pe 'oku 'i ai ha
>me'a ke tau piki atu ki ai, jh
>
.....................................
'Oku 'iai 'etau lea Tonga na'a 'aonga ai. "Takanga 'etau fohe" [toloi e a 'uluaki ke taakanga]. Koe lea ni 'oku mahino ai e ngaue fakataha pea ko e fohe 'oku natula nga'unu ki mu'a 'i hano 'a'alo ha popao pe fautasi.
Samiu
Losi wrote:
>pea kapau 'e'ai kena fehokotaki pea peheni ia .Ko 'ofa ko e halapule'anga ko
>e afi 'oku ta'e mafu'ifu'i .'Oua 'e 'ai ia 'o vesa kae 'ai ia 'o kahoa he
>'oku manakoa e kahoa e fanga ki'i telefoni ia 'i Tonga ni
>
>Ko e anga pe foki e kaila atu mei toafa ,pea kapau 'oku 'ikai ongo e fakalea
>atu 'i kolo pea ongofefe ai e kaila mei he toafa.
>mo e teu ai pe sapate
...........................................
'Oku ongo lelei mai pe losi. 'Oku hala ia ke kahoa he 'e fa'o ia ki loto 'i he sote pe falani. Kapau pe 'ikai ke 'ai he nima pea 'ai ko e palaea. 'e toe mata'aa'aa ange ia. Tuku a ho'o va'inga losi kae 'ai mai ha lea.
Samiu
Kapau pe 'ikai ke 'ai he nima pea 'ai ko e palaea. 'e toe mata'aa'aa ange ia. Tuku a ho'o va'inga losi kae 'ai mai ha lea.
Samiu
Ko e ha 'oku ke manako ai he palea na'ake kau nai he kau palea na'e o ki 'Atele 'o fahi he ngaahi ta'u mai koee ?Tuku na'a lau mai e kau tama'ofa atu mo e 'umu kulii
Mapuhoi `a Tevolo.
>========
_________________________________________________________________
Advertisement: Amazing holiday rentals?
http://a.ninemsn.com.au/b.aspx?URL=http%3A%2F%2Fwww%2Eninemsn%2Erealestate%2Ecom%2Eau%2Fcgi%2Dbin%2Frsearch%3Fa%3Dbhp%26t%3Dhol%26cu%3DMSN&_t=758874163&_r=HM_Txt_Link_Holiday_Oct06&_m=EXT