Head uudistelisti lugejad!
Täna avaldatud ülevaatest selgub, et Eestil on Euroopa Liidu (EL) teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis (RP) „Euroopa horisont“ läinud väga hästi. Tugevas konkurentsis on Eestisse toodud 286 mln eurot teadusrahastust, mille toel on käivitatud alates 2022. aastast ligi 600 rahvusvahelist projekti.
Kui võrrelda Eesti osalejate saadud ELi netotoetust „Euroopa horisondi“ projektides teiste ELi riikidega, on Eesti SKP järgi hetkel 3. kohal ja rahvaarvu kohta 7. kohal.
„On tõesti märkimisväärne, et hetkel, kui pool Euroopa Liidu raamprogrammi eelarvest on veel jagamata, on meie teadlased suutnud endale kindlustada teadusrahastust rohkem kui terve eelmise 7-aastase perioodi jooksul kokku (st eelmisest programmist saadi toetustena kokku 272 mln eurot),“ selgitab Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma. „Lihtsustatult saame öelda, et iga euro, mille Eesti on raamprogrammi sisse maksnud, on tulnud tagasi peaaegu kolmekordselt. Kuigi rahaline toetus on väga oluline, siis raamprogrammis osalemise mõju on Eesti teadusele palju laiem: meie teadlastel avaneb võimalus kasutada parimal tasemel teadustaristuid ja uusimaid tehnoloogiaid, teha koostööd oma ala tippudega teistest riikidest ning mis kõige olulisem – teha parimal tasemel teadust.“
Uuringu järgi on Eesti asutuste edukuse määr taotlemisel olnud 18,1%, mis on pisut vähem kui EL27 keskmine (19,1%), kuid kõrgem kui EL13 riikide keskmine (17,0%). Ehkki üldise edukuse määraga võib rahul olla, on eriti tippteadusele suunatud Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grantide puhul edukus madalam kui Lääne-Euroopa riikides. See on ka põhjus, miks ETAG ERC granti taotleda soovivaid teadlasi igakülgselt toetab. Lisaks rahalisele toele ja nõustamisele on teadlaste inspireerimiseks valminud ka ERC grantide teemaline näitus “Exciting Minds”, mis kajastab Eesti grandisaajate tipptasemel teadustööd.
„Alles täna avaldas ERC alustava teadlase grandi 2025. aasta tulemused. Eesti sai juurde 2 ERC grandisaajat: Triin Lauri Tallinna Ülikoolist ja Kelli Lehto Tartu Ülikoolist. Nendega kokku on käesolevas raamprogrammis rahastuse saanud juba 15 ERC granti, kus elluviijaks on Eesti asutus. Oleme näinud, et kui me ise pakume Eestis oma teadlastele rohkem tuge ja nõustamist, on nad ka edukamad ERC grantide taotlemisel. Muidugi on väga suur roll ka ülikoolidel.“ selgitas Noorma.
Ülevaatest nähtub, et osalevate asutuste profiil muutub iga raamprogrammiga järjest mitmekesisemaks: teadusasutuste ja ülikoolide kõrval on edukad olnud ka näiteks haiglad, erialaliidud, kodanikuühendused, omavalitsused jt. Eestisse tulnud teadusrahastusest on ettevõtetele läinud 34%, mis on rohkem kui Euroopa Liidu keskmine (27%). Kõige edukam Eesti asutus on „Euroopa horisondis“ olnud Tartu Ülikool ligi 90 mln euroga. Enam kui 10 mln euro mahus on toetusi saanud veel kolm Eesti asutust: Tallinna Tehnikaülikool (32,1 mln eur), Fibenol Imavere OÜ (16,5 mln eur) ja Tallinna Ülikool (15 mln eur).
Eesti asutuste osalus „Euroopa horisondis“ numbrites
Detailset ülevaadet Eesti osalusest „Euroopa horisondis“ saab lugeda värskelt valminud ülevaatest.
Euroopa Liidu (EL) teaduse ja innovatsiooni raamprogramm on Eesti teaduse jaoks suurim ja mõjukaim välisrahastuse allikas ning pakub rikkalikult võimalusi rahvusvaheliseks teaduskoostööks kõikvõimalikes erinevates teadusvaldkondades. Eestis koordineerib raamprogrammi Eesti Teadusagentuur läbi oma konsultantide (National Contact Points, lüh NCP) võrgustiku. ELi raamprogrammide kestus on 7 aastat. Praegune, järjekorras 9. „Euroopa horisondi“ nime kandev programm on aastateks 2021–2027.
ERC (European Research Council) on Euroopa Liidu teaduse rahastusasutus, mis toetab oma rahastusinstrumentidega eesliiniteadust ning uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke mõtteid.
Parimate soovidega
Siret Varblane
Kommunikatsioonijuht
Teaduskommunikatsiooni osakond
Eesti Teadusagentuur
Tel: +372 5624 7474
Jälgi meie tegemisi Facebookis ja LinkedInis.
