Tartus arutati rahvusvahelise teaduskoostöö tugevdamist Ukrainaga

[Siret Varblane - ETAG]

Head uudistelisti lugejad!

Konverents „Rahvusvaheline teaduskoostöö – Ukrainaga ja Ukraina heaks“ tõi 18. märtsil Tartusse ja veebi osalejad 19 riigist, et arutada Ukraina teaduse toetamise, rahvusvahelise koostöö ja Euroopa teadusruumi tugevdamise võimalusi.

Nüüd on kõigil huvilistel võimalik üritust järele vaadata ETAGi YouTube’i kanalist (ülekanne on inglise keelne).

Kõik ettekanded ja pikema kokkuvõtte leiab ETAGi kodulehelt. 

Konverents andis ülevaate teaduskoostööst Ukrainaga ning uuris võimalusi selle tihendamiseks laiemas Euroopa kontekstis. Avasessioon keskendus Eesti, Ukraina, Euroopa Liidu ning Põhjala-Balti algatustele, mis toetavad Ukraina lõimimist Euroopa Teadusruumi. Temaatilised sessioonid olid suunatud ülikoolidele ja teadlastele, et tutvustada Ukraina-suunalisi tegevusi ning Eesti ja Ukraina osalusega rahvusvahelisi teaduskoostöö projekte. Päeva lõpetas paneelarutelu, et võtta kokku sessioonides arutatu ja keskenduda edasistele koostöövõimalustele.

Päeva modereeris Brüsselis asuva Ukraina kontaktbüroo juht Mõhhailo Hrebeniuk.

Esinejad tõid oma ettekannetes esile, miks rahvusvaheline koostöö on Ukraina jaoks praegu eriti oluline:

Anu Noorma (ETAGi juhatuse esimees) rõhutas Eesti kiiret reageerimist sõja alguses, mil toetati Ukraina teadlasi seemnerahastusega ja loodi alus pikaajalisele koostööle. Eesti panustab aktiivselt rahvusvahelistesse partnerlustesse IMPRESS-U ja LUKE ning viib ellu ESTDEVi toetatud projekti, mis toetab Ukraina lõimumist Euroopa Teadusruumi. Eestis töötab 104 Ukraina teadlast ning Eesti ja Ukraina osalevad koos 35 „Euroopa horisondi“ projektis.

Olga Polotska (Ukraina riikliku uurimisfondi NRFU tegevdirektor) kirjeldas sõja ulatuslikku mõju Ukraina teadusele: tuhanded haridusasutused on kahjustatud, suur osa teadustaristust hävitatud ning 20% teadlastest on lahkunud. Siiski jätkab 80% teadlastest tööd. Ukraina prioriteedid on läbipaistvus, institutsionaalne vastupidavus, lõimumine Euroopa Teadusruumi ja rahvusvaheliste partnerluste laiendamine.

Elis Paemurd (Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht) rõhutas ELi rolli Ukraina suurima toetajana ning tõi esile Ukraina assotsieerumise programmidega „Euroopa horisont“ ja EURATOM. Ta tutvustas uut rahvusvahelist teaduskoalitsiooni, mis koordineerib üleilmset tuge Ukraina teaduse ja innovatsiooni taastamiseks.

Kristin Andersen (NordForski tegevjuht) kirjeldas Põhjala-Balti koostööd, mis hõlmab projekte pagulaste lõimumise, rahvatervise, hariduse ja valitsemise valdkonnas. NordForsk on valmis looma Põhjala- Balti-Ukraina ühisprogramme ning peab oluliseks noorteadlaste toetamist ja teemade valikut, mis lähtuvad riikide tegelikest vajadustest.

Igor Taranov („Euroopa horisondi“ Ukraina büroo juht) selgitas Ukraina jõupingutusi Euroopa Teadusruumiga lõimumisel, rõhutades digitaalse toe, partnerotsingu ja koolituste olulisust olukorras, kus teadlased seisavad silmitsi liikumispiirangute, taristukahjude ja halduslike takistustega.

Viktoriia Biliaieva (TÜ grandikeskuse projektikirjutamise üksuse juht) rõhutas teadusadministraatorite tähtsust rahvusvaheliste partnerluste loomisel ja projektide kvaliteetsel elluviimisel. Ta tõi esile vajaduse tugevdada Ukraina institutsioonide taotlusvõimekust ning nende osalemist widening- ja twinning-skeemides.

Konverentsi teises sessioonis tutvustati Eesti ülikoolide algatusi teadus- ja hariduskoostöö tihendamiseks Ukrainaga. Kolmandas sessioonis keskenduti teadusprojektidele ja koostööalgatustele, mis pakuvad praktilisi teadus- ja arenduspõhiseid lahendusi Ukraina teadus- ja arendusvajadustele ning toetavad mõjukaid rahvusvahelisi partnerlusi. Kolmandas sessioonis tutvustati kokku nelja IMPRESS-U projekti ning lisaks kahte NordForski projekti.

Päeva lõpetas paneeldiskussioon, mida juhtis Mõhhailo Hrebeniuk ning kus osalesid ekspertidena Anu Noorma, Kristin Andersen, Igor Taranov, Gert Jervan ja Marharyta Domnich. Arutelu tõi esile, et koostöö tugineb pikaajalistele suhetele, vastastikusele õppimisele ja ühistele ühiskondlikele vajadustele. Ukraina panustab unikaalse kogemusega – alates lahinguvälja tehnoloogiatest kuni ühiskondliku vastupidavuseni. Samas saab Eesti pakkuda digipöörde ja riigireformide kogemust. Väljakutsetena nimetati liikumispiiranguid, haldusbarjääre, killustatud infot ja piiratud taotlusvalmidust. Noorteadlased vajavad paremat ligipääsu teabele ja võrgustike loomise võimalustele. Ukraina teadlaste tugevustena tõsteti esile nende kiirust ning kohanemis- ja reageerimisvõimet. Paneeldiskussioon rõhutas pikaajaliste suhete, vastastikuse õppimise ja noorteadlaste toetamise tähtsust. Ühiselt tõdeti, et Ukraina teadussüsteemi taastamine ja ülesehitus on võtmetähtsusega kogu Euroopa tuleviku jaoks.

Konverentsi korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Ukraina Teadusagentuuriga (NRFU), toetas ESTDEV – Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus.

Loe pikemat uudist ETAGi kodulehelt (est ja eng).

Siit leiab ürituse fotogalerii.

Parimate soovidega

Siret Varblane organisatsioonikommunikatsiooni valdkonna juht Teaduskommunikatsiooni osakond SA Eesti Teadusagentuur  +372 5624 7474