M: Gasmax
Lopes
Pakun müüa mõned Gasmax'id (uued, pakendis). Kes veel ei tea, siis Gasmax on
neodüümi magnetil põhinev seade, mis vähendab auto kütusekulu umbes 10-20%.
Samuti parandab mootori tööd ja väljuvate saasteainete hulka. Täpsem info
www.hot.ee/gasmax .
Hind 490 EEK
gas...@hot.ee
PS: Skeptikutele: Kui pärast kolme või nelja paagitäit ei ole Gasmaxiga
rahul, siis ostan tagasi.
Estlander
mitu tükki oled suutnud maha müüa juba?:)
Kuno Talimaa
"Lopes" <gas...@hot.ee> kirjutas sõnumis news: bm1kgr$ov3$1...@kadri.ut.ee...
> Tere!
>
> Pakun müüa mõned Gasmax'id (uued, pakendis). Kes veel ei tea, siis Gasmax on
> neodüümi magnetil põhinev seade, mis vähendab auto kütusekulu umbes 10-20%.
> Samuti parandab mootori tööd ja väljuvate saasteainete hulka. Täpsem info
> www.hot.ee/gasmax .
Kas ta tõstab mootori kasutegurit või bensiini kütteväärtust?
kt, pakub gaasipedaali käigu piirajat (sääst kuni 100%). Piirajaks on 6x100mm
pikkune puukruvi, mis keeratakse auto alt läbi põhja gaasipedaali alla. Hind
400kr/tk. Paigaldust ei paku, kätte saab Nõmmelt. Kiiretele ostjatele allahindlus
kuni 90%. NB! Tagasi ei osta.
kt
Kristjan
>
> PS: Skeptikutele: Kui pärast kolme või nelja paagitäit ei ole Gasmaxiga
> rahul, siis ostan tagasi.
a teeme parem nii, et raha maksan siis kui positiivne tulemus käes on.
Kristjan
Andres V
gasmaxi magnetvälja sattudes end ilusasti käest-kinni 3-kaupa rivisse
võtavad. Tuleb meelde, kuidas lasteaias sai nöörist kinni hoides jalutamas
käidud...
Vastu talve ju bentsukulu tõuseb, seda asja oleks ehk kavalam müüa kevadel?
:)
Põhivastuolu minu jaoks on siiski see, et kui keegi müüb asja, mille edusse
ta usub ja on valmis oma tuludelt maksu maksma, siis miks ta ei söanda oma
õige nime all esineda?
AndresV
Vootele Voit
> Põhivastuolu minu jaoks on siiski see, et kui keegi müüb asja, mille
> edusse ta usub ja on valmis oma tuludelt maksu maksma, siis miks ta
> ei söanda oma õige nime all esineda?
ja kaks punkti läheb mõigu kekile hea vastuse eest :)))
--
vootele
Beavis
"notari juuresolekul"...?
Ja milliste tulemustega?
B
P.S. mille poolest erineb "neodüümi magnetväli" näiteks maavillasest raua
magnetväljast?
Kas läbi vaskjuhtme koju tulnud elekter on parem kui läbi alumiiniumjuhtme
tulnu?
"Lopes" <gas...@hot.ee> wrote in message news:bm1kgr$ov3$1...@kadri.ut.ee...
kristjan
> Kas läbi vaskjuhtme koju tulnud elekter on parem kui läbi alumiiniumjuhtme
> tulnu?
Päris kindlasti on vaskjuhtme elekter parem, kuna vaskjuhtme takistus on
väiksem (kui ma õieti mäletan) ning seega on loota rohkem ampreid (I=U/R).
Kristjan.
Olev Toom
kristjan wrote:
> Päris kindlasti on vaskjuhtme elekter parem, kuna vaskjuhtme takistus on
> väiksem (kui ma õieti mäletan) ning seega on loota rohkem ampreid (I=U/R).
ahaa, kohe päris kindlasti?
Olev Toom,
võrdleks 4 mm2 ristlõikega alumiinium- ja 0,1 mm2 ristlõikega vaskjuhtme
takistust ... võrdsete pikkuste juures
Teet Liiske
"Beavis" <bea...@cool.com> wrote in '
> Aga äkki on korraldatud mõni testimine "Shveitsi sõltumatus instituudis",
> "notari juuresolekul"...?
> Ja milliste tulemustega?
Selle testimise võiks lgp. müüja ju läbi viia siinsamas auto.ee kasutajate
seas.
Paar proovieksemplari kasutusse anda usaldusväärsetele ning sõltumatutele
isikutele ja voilaa - kui asi toimib, pole paremat reklaami siit klientide
leidmiseks.
renka
mondeo 2l, 1993a. kulu linnas 12,5l/100km'le (mul raske jalg ja king) -
arvutan pidevalt kulu st iga paagitäiega, seega peaks üsna täpselt keskmine
olema. Paberite järgi on selle auto kulu 10l/100km linnas. Tööle sõidan
Nõmmelt kesklinna ca' 5km iga tööpäev + veel päeval sellised 5km otsad.
Maanteel 110kmh sõites kulu ca' 9,7..10l/100km'le. eks ma annan teada ka
siis mõjub või ei mõju.
lihtsalt kiusatus oli proovida, sest õigepolaarsusega magnetitega tehakse
igasugu vigureid.
ei ole sellest rahast nii kahju ka.
Renee
"Teet Liiske" <t...@hot.ee> wrote in message news:bm3afj$1aa$1...@kadri.ut.ee...
kristjan
"Olev Toom" <olev...@hot.ee> wrote in message
news:3F85284E...@hot.ee...
Tere,
kristjan wrote:
ahaa, kohe päris kindlasti?
See on umbes sama hea kui võrrelda kumb peseb paremini kas sprite või ariel.
Kristjan
olev
pakun, et sellise idee, mis 490.-eek per mootor vähendaks kütusekulu kas või
10% võiks vääääga suure raha eest mistahes nimekale mootorivalmistajale maha
müüa. Mõelda vaid milline argument oleks autode müügi juures väiksem
kütusekulu, samas see 490.- ei paistaks auto hinna seest väljagi.
renka
uus auto on juba reeglina puhas.
samas usas mingi suur usa autofirma kasutabki analoogseid asju.
Siiani ostsin tihti bensiinilisandeid 2-3 paagitäie peale - 40...60 eeku <-
ära tüütab. Kui ta suudab natukenegi aidata ja suudab mootori ära puhastada
ja puhtana hoida, siis kindlasti väheneb bensiinikulu normaalsetsse
piiridesse, aga mis siin rääkida vaatame mis saab. Sõidustiili ma vaevalt
muutma hakkan, võimalik, et 10 aastapärast.
Huvitav on see, et 2 kuud tagasi müüdi eelmine partii maha (tookord jäin
ilma) ja ei mingit tagasissidet, isegi mitte siia newsi? ei negatiivset ega
positiivset, otsisin ka googlest, ei ole negatiivset infot.
Kas tõesti on kõik salastatud? või on inimesed kadedad ja hea asja korral ei
paku oma kogemusi?
Renee
"olev" <ole...@hot.ee> wrote in message
news:3f855618$0$148$bb62...@diablo.uninet.ee...
Marek Rannala
> Kas tõesti on kõik salastatud? või on inimesed kadedad ja hea asja korral
ei
> paku oma kogemusi?
ligi 1000 eek eest asja, millest mingit kasu pole ja raha tagasi ka ei saa;)
Mille kuradi pärast peaksid need orgaanilised molekulid magnetvälja peale
midagi tegema hakkama?
--
Marek
tõesti ei ole kade
renka
"Marek Rannala" <ma...@geomatics.kth.se> wrote in message
news:3f855...@news.estpak.ee...
Marek Rannala
--
Marek
Escort RS Turbo
Andres Klemm
wrote:
>uuel autol ei anna see kindlasti nii suurt effikti, kui vanal masinal, kuna
>uus auto on juba reeglina puhas.
>samas usas mingi suur usa autofirma kasutabki analoogseid asju.
>Siiani ostsin tihti bensiinilisandeid 2-3 paagitäie peale - 40...60 eeku <-
>ära tüütab. Kui ta suudab natukenegi aidata ja suudab mootori ära puhastada
>ja puhtana hoida, siis kindlasti väheneb bensiinikulu normaalsetsse
>piiridesse, aga mis siin rääkida vaatame mis saab. Sõidustiili ma vaevalt
>muutma hakkan, võimalik, et 10 aastapärast.
Suurel ameerika autofirmal on vast nimi ka?
Mootoris olev saast on orgaanilise päritoluga ja magnetväli teda ei
püüa...küll võib nendest magnetitest olla kasu bensiini seest rauapuru
välja filtreerimisel :P
Aga kütuse kokkuhoiuks on sõidustiil ja mõistusega sõitmine ühed
kindlamad meetodid käsikäes korras tehnikaga.
Andres
Hendrik Karilaid
> lihtsalt kiusatus oli proovida, sest õigepolaarsusega magnetitega tehakse
> igasugu vigureid.
loodetaksegi seda müües, et kui inimesed väga tahavad raha välja käies mingit tulu
näha, siis nad seda ka neävad, sõtumata sellest, kas tegelikult midagi on. Ja kui
leidubki mõni, kes suudab tunnistada, et tegi vea, siis kindlasti on mingi nõks
selle raha-tagasi-garantiiga. Näiteks, et avatud pakendiga ei saa kahjuks tagasi
võtta ;)
Tegelt kui miski asi peaks kusagil midagi lammutama, siis selleks on energiat vaja
kulutada. Magnet ise seda ei tee. Kui see magnetväli tõesti kuidagi bensiini
mõjutab, siis ta osutab sellele ka takistust ja benapump peab ilmselt rohkem vaeva
nägema. Kui see paigaldada aga peale kütuserõhu regulaatorit, siis võib tõesti
effekti olla - et takistab kütuse voolu, mistõttu rõhk pihustites väiksem ja segu
muutub lahjemaks ning kulu väheneb, kuid mootorile mõjub halvasti. Seega võib asi
ka kahjulikult mõjuda.
Mind täiesti huvitab, kas on olemas sellist asja, nagu "magneetiline
sagedusresonaator"? Kas saab mingi püsimagnet midagi resoneerida? Lammutage parem
mõni vana kõlar ja torgake selle magnetrõngast kütusevoolik läbi, peaks sama
tulemus olema. Kui bensiinimolekulidel oleksid magnetpoolused, siis võiks asi neid
mõjutada küll, kuid siis ei tekiks ka kobaraid.
Mis puutub molekulide kobaratesse, siis need lagunevad aurustumisel niikuinii.
Jäägid tekivad pigem seetõttu, et kõik ei pruugi aurustuda ja pihustunud tilkade
sisse ei pääse hapnik ligi. See ikka kinni pihustite omadustes, mitte magnetites.
Hendrik
renka
lubabki.
10..20%, sa loed vist üle rea. 10% rahuldab mind ilusti. viimati sai
kusagilt imelikust tanklast kütust võetud, sai valelajal otsa, auto hakkas
peale tankimist 1900...2000 pöörde vahel jõnksuma, nüüd juba teist päeva ei
jõnksuta. :0)
magnet mõjutab enamusi orgaanilisi aineid ja bensiin ei ole ka üldse puhas -
tegelt on ikka puhas <- solk, seal on igasugu sodi, et ikka rohkem kuluks ja
rohkem oleks.
Ka vesi küttesüsteemidele müüakse analoogseid seadmeid agua2000 jne.
Magnetiseeritakse autokeresid roostemaise vastu, kuu graviatsioon muudab vee
taset jne.
eks vaatame kuu, enne kui poolt või vastu kisama hakkan, niisama targutada
oskavad kõik ja see on siin netis igapäevane. Tehekse asi maha enne kui ole
asja nähtudki.
see nagu pimedal keskajal - maakera oli siis ju lausa elevantide seljas ja
lapik.
Renee
Marek Rannala
> magnet mõjutab enamusi orgaanilisi aineid ja bensiin ei ole ka üldse
puhas -
> tegelt on ikka puhas <- solk, seal on igasugu sodi, et ikka rohkem kuluks
ja
> rohkem oleks.
?? On siis puhas või ei ole? Miks peaks magnet orgaanilisi aineid mõjutama?
Isegi roostevaba terase külge ei taha jääda.
> Ka vesi küttesüsteemidele müüakse analoogseid seadmeid agua2000 jne.
Müüakse igasugu asju. Ka vedelikke, mis juuksekasvu taastavad.
> Magnetiseeritakse autokeresid roostemaise vastu, kuu graviatsioon muudab
vee
> taset jne.
Magnetiseerimine roostetamise vastu? Tõusu-mõõna tekitab magnetväli?
> eks vaatame kuu, enne kui poolt või vastu kisama hakkan, niisama targutada
> oskavad kõik ja see on siin netis igapäevane. Tehekse asi maha enne kui
ole
> asja nähtudki.
Paljude asjade puhul on kohe näha et tegemist pasaga. Eriti selliste asjade
puhul mida müüakse otse tootjalt lõpptarbijale ja mis on
"revolutsioonilised". Welcome to the real world.
> see nagu pimedal keskajal - maakera oli siis ju lausa elevantide seljas ja
> lapik.
See hüpotees on tunduvalt vanem muideks.
--
Marek
Urmas Sander
"renka" <re...@no-spam-hot.ee> wrote
>
> magnet mõjutab enamusi orgaanilisi aineid ja bensiin ei ole ka üldse
puhas -
> tegelt on ikka puhas <- solk, seal on igasugu sodi, et ikka rohkem kuluks
ja
> rohkem oleks.
Elektromagnetlisised jõud mõjuvad polaarsetele molekulidele, kasvõi veele
näiteks. (mikorolaineahju tööpõhimõte) Aga mis see mõju siin aitab...?
Keerab neid, aga edasi? Silindriteni on jullast veel kohutavalt pikk tee
minna, soojusliikumine jõuab kõik must miljon korda segamini keerata.
> Magnetiseeritakse autokeresid roostemaise vastu, kuu graviatsioon muudab
vee
> taset jne.
Gravitatsioon on universaalne jõud mis ümbritseb igat seisumassiga osakest
ja üldse igasugust energiat, kuid ta on niii nõrk et siin võib selle vabalt
ära unustada. Kuu tirib vett tiba enda poole jah, aga vaata kui suur ja
raske ta on. Planeet Maa koosneb 1e+52 prootonist ja neil on tükki
higistamist, et tolmukübe põrandale tirida, mis siis veel selle julla ja
bensiinimolekuli vahelisest gravitatsioonist rääkida.
> eks vaatame kuu, enne kui poolt või vastu kisama hakkan, niisama targutada
> oskavad kõik ja see on siin netis igapäevane. Tehekse asi maha enne kui
ole
> asja nähtudki.
>
Kahju ta muidugi ei tee... Vaata et Sa siis tegelikult kaa kisa tõstad. :-)
Urmas
Lauri Link
Irwwwwwwwwwww.
Jälle hakkab peale. Ja nagu ma loen hakkab jälle ka täpselt sama vaidlus
pihta mis eelmine kord.
Jõudu siis. Muide minut.ee kirjutas mõni aeg tagasi mõttetute teaduste
pingerivi tekitamisest. Seal oli kindel kohta ka teadustel nimega
peerunuusutamine ja moskiitode püüdmine. Ma ei tea miks aga kangesti
kipub minu jaoks see "gasmax'i teadus" ka sinna liigituma.
Teet Liiske
mõjutama?
> Isegi roostevaba terase külge ei taha jääda.
>
näiteks tuumaplahvatusel tekkiv elektromagnetkiirgus tapab inimest nagu loom
;-)
See ei tähenda muidugi, et gasmax toimiks nagu tuumaplahvatus ;-)
Kaldun arvama, et pigem on lihtsalt tegemist liikuvate laetud osakeste
mõjutamisega magnetvälja poolt.
> > Magnetiseeritakse autokeresid roostemaise vastu, kuu graviatsioon muudab
> vee taset jne.
> Magnetiseerimine roostetamise vastu?
>
mõeldud on ilmselt katoodkaitset. pigem elektrokeemiline kui
elektromagnetiline nähtus.
Katoodkaitse põhimõte selles, et kuna roostetamine/oksüdeerumine toimub
positiivse pinnalaengu puhul, siis tekitatakse mingite vahenditega
negatiivne pinnalaeng.
rohkem infi netis lademes mõlema teema kohta. Tutvuks isegi põhjalikumalt,
kui aega oleks :-D
tl.
Rauno Temmer
"Marek Rannala" <ma...@geomatics.kth.se> wrote in message
news:3f855...@news.estpak.ee...
Sellepärast hakkavad orgaanilised molekulid tegutsema, et magnetvälja toimel
muutuvad molekulid sama intelligentseteks kui "Arieli" omad, võtavad
poisid-tüdrukud vaheldumisi õhu molekulidega teineteisel käest kinni ja
lähevad tipa-tapa silindrisse ja hakkavad seal paarituma.
Rauno
Olavi
>
> Mis puutub molekulide kobaratesse, siis need lagunevad aurustumisel niikuinii.
> Jäägid tekivad pigem seetõttu, et kõik ei pruugi aurustuda ja pihustunud tilkade
> sisse ei pääse hapnik ligi. See ikka kinni pihustite omadustes, mitte magnetites.
ilmselt ei anna see magnet kobaraid lõhkudes mingit märgatavat effekti,
kui mootori pihustid ja muud osad korralikult töötavad ja tagavad
kütuse ideaalilähedase põlemise enamikel tööreziimidel (pean silmas
ikka kaasaegset mootorit). Kui aga mootoril midagi viga on, siis võib
see "kobarate" lammutamine tõesti mingi effekti anda.
Ma arvan, et see magnet ja tema effekt ei ole otsast lõpuni jura,
küll aga reklaam selle ümber. Tugev magnetväli tõepoolest mõjutab
ümbritsevat keskkonda, küsimus on selles, mis täpselt juhtub, kui
bensiin sealt läbi voolab. Teatud juhtudel võib ju tulemus tõesti
kütusekulu seisukohast positiivne olla. Vaevalt see aga alati nii
on, muidu tuleksid ju enamik uusi autosid juba tehasest sellise
magnetiga varustatuna. Milline autotootja ütleks ära reklaamist
"meie uus midel võtab 10% vähem kütust, kui konkurentide oma" ?
USAs see ehk ei müüks, euroopas aga küll.
Olavi
Lopes
testijaid seda parem ju.
"Teet Liiske" <t...@hot.ee> wrote in message news:bm3afj$1aa$1...@kadri.ut.ee...
>
>
Lopes
kvaliteet. Enamikel juhtudel on sääst 10-20 % vahel.
"Olavi" <ol...@aetec.ee> wrote in message
news:3F85922E.EADBE466@kustuta_aetec.ee...
Lopes
huvitatuile proovimiseks, kes oskavad seda ka hinnata. Siin newsis ei ole
ilmselt seetõttu tagasisidet, et kõik inimsed ei loe lihtsalt newsgruppe.
"renka" <re...@no-spam-hot.ee> wrote in message
news:3f855ac6$1...@news.infonet.ee...
Rauno Temmer
Kas keegi teab, kuskohast Eestis neid nn "supermagneteid" osta saab? St ilma
plastmasskorpuseta ja müügimehejututa sinna juurde. Otsisin neid kunagi
tuulegeneraatori rootori tarvis, aga ei leidnud. See oli aasta tagasi, ehk
on nad nüüdseks ka jaemüüki saabunud.
Rauno
Olev Pihl
joogiveega suur probleem, äkki annaks ka 10-20% kokku hoida, vahet pole
ju mis vedeliku molekule sa oma magnetiga mõjutad. Müügimaht ületaks
kõvasti Eesti oma.
See gasmax on ilmselt üks neist vähestest toodetest, mis isegi teleturu
jaoks on liiga jabur.
-olev-
issanda loomaaed on ikka suur ja äraarvamatu ja mõne inimese naiivsus
piiritu
Olev Pihl
tuju terveks õhtuks.
OK, oletame et see Junn toimib ja kütus põleb puhtamalt. Kõigil on
puhtam, kuivem ja muretum tunne. Kuna energia jäävuse seadus
(loodetavasti ka gasmaxi tootjate arvates) siiski kehtib, tekivad minul
kui inseneril mõned küsimused:
Sama (auto liigutamiseks vajalik) energia saadakse 10-20% väiksemast
kütusekogusest. Kuna auto toitesüsteem ei tea sellest midagi, on ta
rõõmsalt nõus endiselt endast läbi laskma samapalju õhku kui ennegi ning
lisama sellele õhule vajaliku kütusemassi (bensumootoril about 1kg
bensiini 14,7 kg õhu kohta ideaalseks põlemiseks). Mootori võimsus
suuremal osal teadaolevatest mootoritest on piiratud ÕHUkogusega (mootor
on sisuliselt õhupump), mis temast on võimeline läbi käima. Kuna õhu ja
kütuse vahekorda ei ole mootoril vaja Junni reklaami põhjal muuta, saab
mootor ka sama kütusekoguse. Selle põlemisel peaks tekkima 10-20% rohkem
energiat. Kuhu KRT see läheb? Muidugi mootori võimsuseks. OK, suurema
võimsuse korral kaod suurenevad, samuti panevad väljalaskekanalid oma
piirid, aga ka VÄGA tagasihoidlikult võttes võiks mootor 3-5%
võimsuselisa ikka saada. N-grupi ralliautod, mille võimsus on piiratud
justnimelt sisselaskeõhukanali läbimõõduga, võidaksid sellest Junnist
siis rahulikult 10%. Kus on viga?
Kui viga pole, miks nad kõik siis ei kasuta õnnistatud gasmaxi-Junni?
Või kasutavad (minuteada siiski mitte)? Selle koha peal mingit FordMaxi
jura ei ole küll mõtet ajada, sest kui see Junn töötaks, kasutaksid seda
KÕIK võidusõidutiimid, olgu ta või vanakuradi enda tehtud. Või on FIA
selle ära keelanud, kuna nad ei saanud patenti ära ostetud ja lugupeetud
Junni FIAmaxiks nimetatud? Või teooria võidusõiduauto puhul ei kehti,
kuna nad kasutavad võidusõidubensiini (mille molekulid kihutavad niigi
nööri mööda ja ei allu tavabensiini reeglitele)?
Ühesõnaga, Sae Pekki (TM) oma gasmaxiga, senõr Lopes. Otsi lolle
kusagilt mujalt, kahjuks neid on ja mitte vähe.
-olev-
Tõnu Sergo
> Sama (auto liigutamiseks vajalik) energia saadakse 10-20% väiksemast
> kütusekogusest. Kuna auto toitesüsteem ei tea sellest midagi, on ta
> rõõmsalt nõus endiselt endast läbi laskma samapalju õhku kui ennegi ning
> lisama sellele õhule vajaliku kütusemassi (bensumootoril about 1kg
> bensiini 14,7 kg õhu kohta ideaalseks põlemiseks). Mootori võimsus
> suuremal osal teadaolevatest mootoritest on piiratud ÕHUkogusega (mootor
> on sisuliselt õhupump), mis temast on võimeline läbi käima. Kuna õhu ja
[rook]
> siis rahulikult 10%. Kus on viga?
> Kui viga pole, miks nad kõik siis ei kasuta õnnistatud gasmaxi-Junni?
> Või kasutavad (minuteada siiski mitte)? Selle koha peal mingit FordMaxi
> jura ei ole küll mõtet ajada, sest kui see Junn töötaks, kasutaksid seda
> KÕIK võidusõidutiimid, olgu ta või vanakuradi enda tehtud. Või on FIA
Konkreetse junni kohta ei oska midagi arvata aga sinu
teooria paneb sellegipoolest pange. Võidusõidutiimi huvitab
max võimsus mitte max kasutegur. Kui oletame, et molekulid
on kobaras ja ei põle täielikult, siis võime neid molekule
rohkem peale anda ja võimsuses ei kaota küll aga langeb
kasutegur ehk maakeeli öeldes kütusekulu suureneb.
Samas ei saa mainimata jätta, et kui need molekulid ilma
Junnita kobaras oleks ja täielikult ei põleks, siis peaks
väljalaskes olema liiga suur CO sisaldus või põlemata kütust...
paraku ei saa vist kummagiga ülevaatuselt läbi kui nende osakaal
arvestatav on;)
Idee lopesele: võibolla on õhu molekulid samuti sassis/kobaras,
mõne Junni(tm) võiks ju õhufiltrisse ka toppida ja kui asi
juba ette võtta, miks mitte ka salongi filtrile, võibolla
saab isegi juhi kasutegurit suurendada:D
Mait Soost
"Lopes" <gas...@hot.ee> wrote in message news:bm1kgr$ov3$1...@kadri.ut.ee...
> Tere!
>
> Pakun müüa mõned Gasmax'id (uued, pakendis). Kes veel ei tea, siis Gasmax
on
> neodüümi magnetil põhinev seade, mis vähendab auto kütusekulu umbes
10-20%.
> Samuti parandab mootori tööd ja väljuvate saasteainete hulka. Täpsem info
> www.hot.ee/gasmax .
>
> Hind 490 EEK
> gas...@hot.ee
>
> PS: Skeptikutele: Kui pärast kolme või nelja paagitäit ei ole Gasmaxiga
> rahul, siis ostan tagasi.
Gasmax my ass.
krt kuidas saab magnetväli üleüldse bensiini mõjutada (bensiin on ju
vedelate alkaanide c5-c20 segu + siis detonatsiooni omadusi muutvad
komponendid ja antioksüdandid)
alkaanides on aatomite vahel kovalentne mittepolaarne side (sigma side sp3
hübridisatsiooniga) järelikult ei suuda magnetväli neid mõjutada, kuna side
ei ole polaarne. Samuti ei magneetu bensiin (alkaanid) erinevalt rauast,
niklist ja koobalt'ist, mis tähendab et magnetväljas ei juhtu bensiiniga
MITTE MIDAGI!!!
rääkimata veel siis molekulide lõhustamiseks ehk krakkimisest.
kasutatud kirjandus : Agu-Tõnis Talvik Orgaaniline Keemia 1996.a.
Kristjan
> See gasmax on ilmselt üks neist vähestest toodetest, mis isegi teleturu
> jaoks on liiga jabur.
>
> -olev-
> issanda loomaaed on ikka suur ja äraarvamatu ja mõne inimese naiivsus
> piiritu
Too mõni fakt mis tõestab et see samune gasmax on jura ? Faktid mees on
need, mis tõhendavad midagi. See et sa ei usu et see töötab ei ole argument.
Mina ka ei usus, kuid see ei ole mõjuv põhjus seda saastaks tembeldada. Seda
ma saan teha alles pärast proovimist.
Kristjan
Kristjan
> ?? On siis puhas või ei ole? Miks peaks magnet orgaanilisi aineid
mõjutama?
> Isegi roostevaba terase külge ei taha jääda.
kule mees mõtle nyyd natuke, kas sa oled orgaaniline ? Loodan et oled, kas
sa ei ole kunagi mõlnud miks sa yles hypates kuu poole jehat ei pane ? Kui
ei ole siis mõtle sellele.
Kristjan
Kristjan
> Idee lopesele: võibolla on õhu molekulid samuti sassis/kobaras,
> mõne Junni(tm) võiks ju õhufiltrisse ka toppida ja kui asi
> juba ette võtta, miks mitte ka salongi filtrile, võibolla
> saab isegi juhi kasutegurit suurendada:D
Ehk mäletad fyysika tunnist et gaasi molekullid on rohkem mööda ilma laiali
kui vedeliku molekullid, seega on nende kobarastumine raskem.
Kristjan
Alo Raidaru
> Too mõni fakt mis tõestab et see samune gasmax on jura ? Faktid mees on
> need, mis tõhendavad midagi. See et sa ei usu et see töötab ei ole argument.
> Mina ka ei usus, kuid see ei ole mõjuv põhjus seda saastaks tembeldada. Seda
> ma saan teha alles pärast proovimist.
Tavaliselt on inimesel mingi elukogemus.
Selleks, et teada saada mis juhtub, ei pea korduvalt
hüppama pea ees 9. korruselt alla.
Mõnel ka professionaalne ettevalmistus teatud asjadest arusaamiseks.
See annab võimaluse teha nn mõttelisi eksperimente. Võib olla muidugi
probleeme suurte avastustega, aga magnetväli ja vool vask- või
alumiiniumjuhtmes peaks olema seletatavad nähtused.
Teiselt poolt, viimane Nobel oli ju laeng magnetväljas.
***
Sellest magnetväli/bensiin asjast oli kunagi suvel juttu. Siis esinesid
netis ka paar proovimise alustajat. Huvitav, kuidas neil on läinud.
A.R.
Maanus Kask
"Kristjan" <kris...@sigma.pri.ee> wrote:
> > ?? On siis puhas või ei ole? Miks peaks magnet orgaanilisi aineid
> kas sa ei ole kunagi mõlnud miks sa yles hypates kuu poole jehat ei
> pane ? Kui ei ole siis mõtle sellele.
"kule mees" kas sa koolis füüsikatunnis käisid? Mõtle sellele
mis on magnetväli ja mis on gravitatsiooniväli!
tervit
Maanus
P.S. ainult algkooli haridusega isikutele peaks interneti kasutamise
ära keelama
Alo Raidaru
> On Fri, 10 Oct 2003 08:33:47 +0300
> "Kristjan" <kris...@sigma.pri.ee> wrote:
>> Loodan et oled, kas sa ei ole kunagi mõlnud miks sa yles hypates kuu poole jehat ei
>>pane ? Kui ei ole siis mõtle sellele.
> "kule mees" kas sa koolis füüsikatunnis käisid? Mõtle sellele
> mis on magnetväli ja mis on gravitatsiooniväli!
> P.S. ainult algkooli haridusega isikutele peaks interneti kasutamise
> ära keelama
See "miks" on väga huvitav probleem.
Selle üle tasub mõelda küll.
Isegi peale füüsikaloengute kuulamist.
A.R.
Tõnu Sergo
Junn(tm) õhust lämmastiku kokku korjaks, saaks päris
arvestatava effekti(ei, ma ei usu, et üks pisike junn seda
reaalselt suudab):D
Hendrik Karilaid
> Sellest magnetväli/bensiin asjast oli kunagi suvel juttu. Siis esinesid
> netis ka paar proovimise alustajat. Huvitav, kuidas neil on läinud.
all ja harrastab ise-endaga teise nime alt suhtlemist, et tegija müügimehena
näida...
Hendrik
Hendrik Karilaid
> Kahju ta muidugi ei tee... Vaata et Sa siis tegelikult kaa kisa tõstad. :-)
ja segu võib lahjaks minna. St. kütusesääst beniinivooliku poomise läbi. Lahja
segu teadagi põletab mootorit seestpoolt, kui ta pole ette nähtud nii töötama.
Küünlad lähevad esimesena...
Hendrik
Andres Klemm
wrote:
>kule mees mõtle nyyd natuke, kas sa oled orgaaniline ? Loodan et oled, kas
>sa ei ole kunagi mõlnud miks sa yles hypates kuu poole jehat ei pane ? Kui
>ei ole siis mõtle sellele.
>
Sellepärast et gravitatsioon hoiab kinni :P
Andres
Hendrik Karilaid
> neodüümi magnetil põhinev seade, mis vähendab auto kütusekulu umbes 10-20%.
kuna lammutab kobaraid, siis põleb kogu kütus ära ja sellega sääst 10-20%. Aga kui
palju on tegelikult korras mootoril kütuse jääke? Kas tõesti ületab põlemata
kütuse kogus väljalaskes 10%? Kas need näitajad mitte alla 1% ei peaks olema?
Seega max effekt, mis saab olla, isegi kui see libateaduslik jutt paika peab, on
see, palju tehno nõuetes on kütusejääke lubatud.
Ja kui väita, et kobarad põlevad küll ära, kuid nende lammutamine võtab 10%
energiat ära, siis peaks samasugune energia ka magneti juures kütusele antama.
Magnet ise ei saa seda anda, ta ei tee tööd. Bensupump teeb, kuid seda käitatakse
mootori generaatorilt ja ikkagi jõuab asi vändani.
Jääb küsimus, kust see 10-20% ikkagi tuleb? Peaks vist praegu kõigile selge olema,
et on petukaup. Ja pettuseks on palju võimalusi. Mootorit võib näiteks umbes sama
palju kütust säästma panna tema tööresiimi rikkudes, mis vähendab tema ressurssi
mitmeid kordi. Näiteks vaese kütteseguga (mis tekib ka kütusevooli takistades)
saab ca 2-3 korda aastas küünlaid vahetada, kuna need põlevad ära ja tekivad
käivitusprobleemid. Vaese kütteseguga kuumeneb mootor seestpoolt ka rohkem,
detailid paisuvad ülemäära ja kuluvad rohkem. Ja mis põhiline, vaese kütteseguga
on minek autol palju kehvem. Aga see võib ostnutele tõesti tekitada illusiooni, et
asi toimib nagu lubatud - säästab kütust. Isegi teades, et asjal on negatiivsed
kõrvalmõjud ei saa siis raha välja käinu enam kaupa tagastada, kuna lubatud effekt
oli olemas...
Hendrik
Urmas Sander
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote
> > Kahju ta muidugi ei tee... Vaata et Sa siis tegelikult kaa kisa tõstad.
:-)
> Oled sa nii kindel. Kui tal vedelikule mõju, siis peab ta ka voolamist
takistama
> ja segu võib lahjaks minna. St. kütusesääst beniinivooliku poomise läbi.
Lahja
> segu teadagi põletab mootorit seestpoolt, kui ta pole ette nähtud nii
töötama.
> Küünlad lähevad esimesena...
>
Noh, ikka kahtlane, et ta bensu voolamist takistab. Oletame, et takistabki,
siis kindlasti väga vähe. Bensiini liikumist paagist ettepoole mõjutab
tõenäoliselt tunduvalt rohkem kasvõi pinge muutused elektrisüsteemis -
bensupumba poolt arendatav võimsus muutub. Noja kui pump tiba vähem survet
annab, siis tirtustavad pihustid lihtsalt tiba rohkem, seni kuni lambda
jälle õige haisu ninna saab. :-)
Urmas
Hendrik Karilaid
> Noh, ikka kahtlane, et ta bensu voolamist takistab. Oletame, et takistabki,
> siis kindlasti väga vähe. Bensiini liikumist paagist ettepoole mõjutab
> tõenäoliselt tunduvalt rohkem kasvõi pinge muutused elektrisüsteemis -
> bensupumba poolt arendatav võimsus muutub. Noja kui pump tiba vähem survet
> annab, siis tirtustavad pihustid lihtsalt tiba rohkem, seni kuni lambda
> jälle õige haisu ninna saab. :-)
ülejäägid paaki tagasi ja elimineerib inertsidest ja tootlikusest tekkivad
kõikumised. Kui peale seda takistus, siis on pihustites rõhk väiksem. Ja veel.
Kuna bensiini eriti kokku suruda ei anna, voolikud peale regulaatorit üsna jäigad
(lühikesed), siis bensiin liigub seal impulssidena. Kui ma õieti asjast aru saan,
siis pihustid on nagu kraanid, mis avatakse õigel hetkel teatud ajaks. Mida lühem
aeg, seda vähem bena segusse satub. Kuid mingi aeg kulub selle kiirendamiseks.
Pakun, et kui magnetil mingi mõju on, siis just kiirendamisel ja pidurdamisel.
Eriti kui benas esineb laetud osakesi. Seega võib ka ECU segadusse sattuda. Kui
avastab lambda abil et segu lahja, siis pikendab võrdeliselt pihusti avanemise
aega, kuid see ei muuda asja lineaarselt, nagu oleks see kütuse kvaliteedi/rõhu
või õhu koostise/rõhu kõikumisel. Tulemuseks võib lisaks põlenud küünaldele olla
ka põlenud katalüsaator jne. Kahjulike gaaside hulk tõesti võib väheneda
heitegaasides, kuna suureneb O2 osakaal ja lambda näit jääb 1-st erinema. Samal
põhimõttel töötavad ju järelpõletid ilma katita autodel - kollektorisse
pumbatakse/imetakse lisaõhku, mis põletab jäägid. Niiet asjal võib olla effekt ja
lubatud tulemustel võib tõepõhi all olla, kuid see on ainult pool tõde...
Hendrik
priitP
> Too mõni fakt mis tõestab et see samune gasmax on jura ? Faktid mees on
> need, mis tõhendavad midagi.
Kui sa mõnda keskkooli füüsikatundi oled kunagi sattunud siis oled ehk
kuulnud, et magnetväli on magnetväli :-), et pole vahet millega ja
kuidas
see magnetväli on tekitatud. Magnetväljal on olemas omadus nimega
tugevus
ja see ongi kõik. Ei mingit spektrit jms.
Neodyymist magnet on tavaline magnet, lihtsalt too keemiline element on
eriti
hea magnetite valmistamisel - sama väljatugevus sulami väiksemate
mõõtmete korral.
Laialdases kasutuses näiteks valjuhääldites.
Fakt on see, et Pedro ise oma leheküljel väidab, et tavaline magnet *ei
toimi*
- see tähendab ka, et tema neodyymmagnet ei toimi, kuna magnet on magnet
on
magnet. Mingit keemiat ja bensiini pole vaja siin arvestada.
Fakt on ka see, et igiliikurit pole olemas, seega ka too magnet ei
resoneeri
ega tee mitte muhvigi, kuna see kõik nõuaks energiat. Seda see magnet
kusagilt
"magneetiliset" ligi ei võta.
Priit
Marek Rannala
> kule mees mõtle nyyd natuke, kas sa oled orgaaniline ? Loodan et oled, kas
> sa ei ole kunagi mõlnud miks sa yles hypates kuu poole jehat ei pane ? Kui
> ei ole siis mõtle sellele.
magnetväli?:))) Ära sa emexi kraanadele liiga lähedale mine:D Mina
isiklikult liigitaksin ennast jätkuvalt gravitatsioonile alluvate kehade
hulka:P
--
Marek@hea tuju ülejäänud päevaks ja teema off
Marek Rannala
> Kas keegi teab, kuskohast Eestis neid nn "supermagneteid" osta saab? St
ilma
> plastmasskorpuseta ja müügimehejututa sinna juurde. Otsisin neid kunagi
> tuulegeneraatori rootori tarvis, aga ei leidnud. See oli aasta tagasi, ehk
> on nad nüüdseks ka jaemüüki saabunud.
hiljuti nägin seal päris head valikut ja üks oli isegi 50kg tõmbejõuga.
--
Ma...@hetkel.ee
Marek Rannala
> Turgatas pähe lihtne nüanss, mis kogu selle jutu pea peale keerab?
Väidetakse, et
> kuna lammutab kobaraid, siis põleb kogu kütus ära ja sellega sääst 10-20%.
Aga kui
> palju on tegelikult korras mootoril kütuse jääke? Kas tõesti ületab
põlemata
> kütuse kogus väljalaskes 10%? Kas need näitajad mitte alla 1% ei peaks
olema?
> Seega max effekt, mis saab olla, isegi kui see libateaduslik jutt paika
peab, on
> see, palju tehno nõuetes on kütusejääke lubatud.
mahu miljondikud). Igatahes on näha et sealt küll midagi võtta ei ole, mis
hiljem kütusekulus mõõdetav oleks.
--
Marek
Arno Arengu
> Tere!
>
> Pakun müüa mõned Gasmax'id (uued, pakendis). Kes veel ei tea, siis
> Gasmax on
GasMax on jama, Fuel Saver Pro on õige lahedus;) See kindlasti pikendab ka
veel.
Olev Toom
Kristjan wrote:
ja teie veel imestate, et Gasmaxile ostjaid leidub.
Olev Toom
Beavis
Heal lapsel ikka mitu nime...
Vene (kooperatiivide) ajal müüdi ka "turbiine", mida sai karbussi vahele
installida ja mille efekt oli väidetavalt õhukeerise ühtlustamises, õhu ja
kütuse paremas segamises ning seeläbi kütusekulu vähendamises. Mõni mees
olla kuuldavasti installeerinud veedosaatori, mis kütusesegu lahjendas...
Vaata ka "CD peegli küljes muudab auto radarile nähtamatuks" või veel parem
"fooliumiribakesed jahutusventilaatori labade küljes muudavad auto radarile
nähtamatuks".
Jõudu Jaan Tatikatele!
B.
"Arno Arengu" <ar...@aripaev.ee> wrote in message
news:oprwtmm4...@news.uninet.ee...
renka
ainult et osad mõjud on nii väikesed, et neid valemiise pole mõtet pannagi
:0)
Renee
"priitP" <pub...@conversation.only> wrote in message
news:3F866F...@conversation.only...
> Kui sa mõnda keskkooli füüsikatundi oled kunagi sattunud siis oled ehk
> kuulnud, et magnetväli on magnetväli :-), et pole vahet millega ja
> kuidas
> see magnetväli on tekitatud. Magnetväljal on olemas omadus nimega
> tugevus
> ja see ongi kõik. Ei mingit spektrit jms.
> Priit
Kuno Talimaa
"Beavis" <bea...@cool.com> kirjutas sõnumis news: bm63kr$7gt$1...@kadri.ut.ee...
Mõni mees
> olla kuuldavasti installeerinud veedosaatori, mis kütusesegu lahjendas...
Veedosaatoril oli point tolemas, nimelt vesi tänu oma suurele aurustumissoojusele
lasi põletada madalamaoktaanilist kütust kui muidu ette nähtud (93 asemel 76-e).
Selle juures muidugi suurenes kütusekulu kuna vee aurustamiseks kulus osa kütuse
energiat. Sama võtet kasutati eelmise sajandi alguses petroolimootoriga traktorite
juures.
kt
Andrus Kangro
Gasmax on könn jah oma 10..20% sääastuga, Fuel Saver Pro lubab 27%
pikemat läbisõitu!
Andrus@säästab.100%.bensiini.kuna.läks.jala.tööle
Hendrik Karilaid
news:3f869d6b$1...@news.estpak.ee...
>Gasmax on könn jah oma 10..20% sääastuga, Fuel Saver Pro lubab 27%
>pikemat läbisõitu!
Ilmselt siis Fuel Saver Pro magnet tugevam, tundub selline Gasmax-st suurem ja
ilusam ;)
Ilmselt on ta parem ka selle poolest, et seal väga segase lausega mingeid GM
patente on mainitud. A'la nike märk aknal annam kohe 10% mootorile võimsust
juurde. Aru ma ainult ei saa, kuidas GM seda talub?
Hendrik
Olev Pihl
> Konkreetse junni kohta ei oska midagi arvata aga sinu
> teooria paneb sellegipoolest pange. Võidusõidutiimi huvitab
> max võimsus mitte max kasutegur. Kui oletame, et molekulid
> on kobaras ja ei põle täielikult, siis võime neid molekule
> rohkem peale anda ja võimsuses ei kaota küll aga langeb
> kasutegur ehk maakeeli öeldes kütusekulu suureneb.
Küsimus ongi selles, et piiratud õhukogusele bensumolekulide
juurdeandmine ei suurenda võimsust. Küll aga suurendaks seda täiuslikum
põlemine. Täiuslikumat põlemist ei saa 100% kompenseerida kütuse
lisamisega.
> Samas ei saa mainimata jätta, et kui need molekulid ilma
> Junnita kobaras oleks ja täielikult ei põleks, siis peaks
> väljalaskes olema liiga suur CO sisaldus või põlemata kütust...
Sellepärast ei olegi mõtet liiga palju kütust sisse pritsida, põlemise
kvaliteet langeb (õhku jääb väheks) ja võimsus ei tõuse. Parim kasutegur
tuleb bensu/õhu suhte 14.7 juures, suurim võimsus kusagil 12 kandis. Ma
oletan, et need numbrid ei sõltu sellest, kas molekulid tulevad rivis
või läbisegi. Kui sõltuvad, siis on teine asi, aga siis ei pea paika
jälle auväärt Junni reklaam, et segu reguleerida pole vaja.
> paraku ei saa vist kummagiga ülevaatuselt läbi kui nende osakaal
> arvestatav on;)
Testitud, proovitud, kindel. CO 6,5 oli ülevaatajate arvates pisut
palju:D
tervisi,
-olev-
Olev Pihl
Veesissepritset kasutatakse ülelaetud kiirsõidumootorites suht tihti.
Pidavat vähendama põlemiskambri temperatuuri ja seega ka detoneerimist.
Eriti sügavalt ei ole asja vastu huvi tundnud...
-olev-
Hendrik Karilaid
> Sellepärast ei olegi mõtet liiga palju kütust sisse pritsida, põlemise
> kvaliteet langeb (õhku jääb väheks) ja võimsus ei tõuse. Parim kasutegur
> tuleb bensu/õhu suhte 14.7 juures, suurim võimsus kusagil 12 kandis. Ma
rikkama seguga, kui ökonoomseim vahekord. Ja see on ainult pool tõde. Üks asi on
põlemise effektiivsus, teine silindris toimuv. Mida madalamal temperatuuril
õnnestub toimetada, seda vähem kütame ilma. Tehakse ju japside poolt imemootoreid
otse pritsega, milles õhku ülearu ja et segu üldse süttiks, siis pihustatakse see
ainult küünla ümbrusesse. Seda kõikke ökonoomsuse eesmärgil.
Hendrik
tanel kuusk
>>tuleb bensu/õhu suhte 14.7 juures, suurim võimsus kusagil 12 kandis. Ma
>
> Oot-oot. Kas mitte sellisel juhul õhu/bensu suhte juures? Suurim võimsus ikka
Loomulikult on normaalselt ikka õhku rohkem, kui bensiini silindris :)
> õnnestub toimetada, seda vähem kütame ilma. Tehakse ju japside poolt imemootoreid
> otse pritsega, milles õhku ülearu ja et segu üldse süttiks, siis pihustatakse see
Olen näinud ka miskit 80-ndate lõpu Nissanit, millel oli pritse küll
tavaline, aga 2 küünalt per silinder, mida siis erinevatel aegadel
süüdati. Oli kah päris ökonoomne, performancit ei mäleta.
tanel
Hendrik Karilaid
news:3f86bc1a$1...@news.infonet.ee...
>Loomulikult on normaalselt ikka õhku rohkem, kui bensiini silindris :)
>Olen näinud ka miskit 80-ndate lõpu Nissanit, millel oli pritse küll
>tavaline, aga 2 küünalt per silinder, mida siis erinevatel aegadel
>süüdati. Oli kah päris ökonoomne, performancit ei mäleta.
Selleks isegi mingi nimetus on ja üsna levinud japside seas. Räägitakse ka
virtuaalsest põlemiskambrist nende puhul. Ju siis vanemate puhul see ala nihkus,
kuid uuemate puhul ostakse pritsimist paremini ajastada, kuni selleni välja, et
kahe sisselaske klapi puhul juhitakse runnereid erinevalt...
Eks diislitelgi parem kasutegur tulene sellest, et rohkem õhku, kui põlemiseks
vaja.
Hendrik
Olev Toom
Hendrik Karilaid wrote:
> ...põlemise effektiivsus, teine silindris toimuv. Mida madalamal temperatuuril
> õnnestub toimetada, seda vähem kütame ilma. Tehakse ju japside poolt imemootoreid
...
mida väiksem on soojusmasina "kuuma" ja "külma" osa temperatuuride erinevus, seda
väiksem on selle masina kasutegur, ehk -- seda _enam_ kütame ilma. Aurumasinaid ei
kasutata nüüdisajal eeskätt just madala kasuteguri tõttu.
Olev Toom
P.S. Üks päris mõistlik jutt soojusmasinates on näiteks
http://www.obs.ee/~jaak/loengud/esimene_02/loeng10/tryk10.pdf
O.T.
Hendrik Karilaid
>mida väiksem on soojusmasina "kuuma" ja "külma" osa temperatuuride erinevus, seda
>väiksem on selle masina kasutegur, ehk -- seda _enam_ kütame ilma. Aurumasinaid
ei
>kasutata nüüdisajal eeskätt just madala kasuteguri tõttu.
kasutegur. Temperatuur on ainult pool tõde sellest. Prosessist võtavad osa lisaks
ka rõhk ja ruumala ning gaasi hulk. Pole palju vahet, kas 1g gaasi kaotab 400
kraadi või 2g gaasi 200 kraadi (kui rõhk säilib). Vahe on selles, et kuumema puhul
lahkub rohkem energiat läbi mootori, kui jahedama puhul. Teisiti öeldes on
suuremal hulgal gaasil sama sise-energia madalamal temperatuuril, kui väiksemal.
Hendrik
Alo Raidaru
> Ei! Mida rohkem kulutatakse gaasi sise-energiat töö tegemiseks, seda parem
> kasutegur. Temperatuur on ainult pool tõde sellest. Prosessist võtavad osa lisaks
> ka rõhk ja ruumala ning gaasi hulk. Pole palju vahet, kas 1g gaasi kaotab 400
> kraadi või 2g gaasi 200 kraadi (kui rõhk säilib). Vahe on selles, et kuumema puhul
> lahkub rohkem energiat läbi mootori, kui jahedama puhul. Teisiti öeldes on
> suuremal hulgal gaasil sama sise-energia madalamal temperatuuril, kui väiksemal.
Umbes 180 aastat tagasi elas üks selline mees, nimi Carnot, kes selle
asjaga tegeles. vt Carnot ringprotsess
Tema arvamused lähevad siintoodust natuke lahku.
Räägitakse, et siiamaani on mootoreid tema ideede järgi ehitatud.
Aga vast on aeg uuendusteks.
Diesel juba seda protsessi natuke uuendas. vt Dieseli ringprotsess.
Kuidas näeb välja Henrik Karilaiu ringprotsess?
Nii saame kõige kiiremini uuendustest aru.
A.R.
Hendrik Karilaid
> Tema arvamused lähevad siintoodust natuke lahku.
olemasolu ja kasutegur avaldub n=1-T2/T1. Maksimaalne oleks siis, kui suudaksime
silindri sisu 0-ni jahutada. On see mõistlik kasuteguri arvutamiseks
sisepõlemismootorites?
Kas see nüüd "Karialiu teooria" on, kuid mina pakuks välja, et bensiin on
maksimaalse (100%-lise) kasuteguriga kulutatud siis, kui väljuv gaas on samal
rõhul ja temperatuuril, kui välis keskkond. Ehk tööd tegevale gaasile antud
energia muudetakse 100%-liselt mehhaaniliseks ja me ei küta välis keskkonda. Kui
väljuvad gaasid, mis on välis-keskkonnas madalamal temperatuuril, siis on
kasutegur juba üle 100% ehk energiat võetakse lisaks ka õhust, mitte ainult
bensiinist.
Pakuks siinkohal välja ka termodünaamika 1. printsiibi - süsteemile antud
soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi
välisjõudude vastu.
Soojushulk, mis saame samast kogusest bensiinist on sama. Kui me kütame sellega 2
grammi (samal algtemperatuuril olevat) gaasi saame madalama temperatuuri, kui
andes selle soojushulga 1g gaasi peale. Samas, et tööd tehtaks mõlemil juhul sama
palju, peavad lõpptemperatuurid jällegi samad olema. Selle printsiibi kohaselt on
siis saadud sama suur energia antud välja, kuigi erineva temperatuuri kõikumisega.
Sellele ka eelnevas postituses vihjasin.
Mida madalamate temperatuuridega saab läbi ajada, seda parem. Antakse vähem sooja
välis-keskkonnale.
Hendrik
Vootele Voit
> Ilmselt on ta parem ka selle poolest, et seal väga segase
> lausega mingeid GM patente on mainitud.
gm-i ja gasmaxi suhetest räägiti minu mäletamist mööda ka.
võta siis kinni, kas gasmax ja fuel saver on üks ja sama asi
või mitte. võib-olla püütakse ühe ja sama asja eri nimede all
müümisega tekitada illusiooni, et ka teised tegelevad sama
asjaga ja seepärast just nagu ei saaks asi täielik jama olla :)
aga magnet on alati inimesi oma "müstilisusega" võlunud.
vanasti püüti inimesi ravida, hoides magnetit haige koha peal.
--
vootele
Lopes
hinda ka. Gasmax on peaaegu poole odavam. Aga kuna siinsed "eksperdid" on
nii skeptilised, siis võin kokkuleppel pakkuda sellist varianti, et paneme
Gasmaxi peale ja siis pärast 1200 km läbisõitu vaatame tulemusi. Enne ma
raha ei võta. See peaks hajutama kahtlused, et tegemist on petukaubaga.
"Andrus Kangro" <and...@delfi.ee> wrote in message
news:3f869d6b$1...@news.estpak.ee...
Tõnu Sergo
> Tõnu Sergo wrote:
>
>
>>Konkreetse junni kohta ei oska midagi arvata aga sinu
>>teooria paneb sellegipoolest pange. Võidusõidutiimi huvitab
>>max võimsus mitte max kasutegur. Kui oletame, et molekulid
>>on kobaras ja ei põle täielikult, siis võime neid molekule
>>rohkem peale anda ja võimsuses ei kaota küll aga langeb
>>kasutegur ehk maakeeli öeldes kütusekulu suureneb.
>
>
> Küsimus ongi selles, et piiratud õhukogusele bensumolekulide
> juurdeandmine ei suurenda võimsust. Küll aga suurendaks seda täiuslikum
> põlemine. Täiuslikumat põlemist ei saa 100% kompenseerida kütuse
> lisamisega.
Kui püstitame hüpoteesi, et molekulid on kobaras ja ei selleks
ei põle täielikult ning osa nendest satub väljalaskesse(kuigi
kõikide molekulide põletamiseks on hapnikku piisavalt), siis
ikka saame molekulide lisamisega suurema võimsuse.
> Sellepärast ei olegi mõtet liiga palju kütust sisse pritsida, põlemise
> kvaliteet langeb (õhku jääb väheks) ja võimsus ei tõuse. Parim kasutegur
> tuleb bensu/õhu suhte 14.7 juures, suurim võimsus kusagil 12 kandis. Ma
> oletan, et need numbrid ei sõltu sellest, kas molekulid tulevad rivis
> või läbisegi. Kui sõltuvad, siis on teine asi, aga siis ei pea paika
> jälle auväärt Junni reklaam, et segu reguleerida pole vaja.
Hmm... kui sinu ja Junni(tm) teooria kokku panna, siis saame, et
rivis molekulid põlevad täiuslikumalt seega saame võimsuses
umbes sama tulemuse mis bensu/õhu suhega 12 ehk sama kütuse koguse
juures võimsus suureneb järelikult peaks kütuse kulu langema eeldusel,
et sõidustiil samaks jääb.
Ok, minu poolest võib selle vaidluse nüüd lõppenuks lugeda kuna
arvan samuti, et Junn(tm) kergendab ühekordselt 4xx eek rahakotti
ja rohkem tast mingit kasu ega kahju ei ole;)
Kuno Talimaa
"Tõnu Sergo" <napoleon@!eema1da!autoid.ee> kirjutas sõnumis news:
3f86f297$0$158$bb62...@diablo.uninet.ee...
> Ok, minu poolest võib selle vaidluse nüüd lõppenuks lugeda kuna
> arvan samuti, et Junn(tm) kergendab ühekordselt 4xx eek rahakotti
> ja rohkem tast mingit kasu ega kahju ei ole;)
Junnist on pidev kahju selle tõttu, et ta suurendab auto massi. Küll mingi x gr
võrra, kuid siiski.
Junni müüja on jätnud endale ka efektse backdoor'i (http://www.hot.ee/gasmax/) :
Paigaldasin GASMAXi, aga kütusekulu on endine. Milles asi?
Võimalikud põhjused:
Mootorid läbisõiduga üle 20 000 km:
Arvatavasti on mootori sisemus karboniseerunud. GASMAX ioniseerib siseneva kütuse.
Seejärel tõmbuvad põlemiskambrisse settinud süsinikuosakesed siseneva kütuse
ioniseeritud osakestega ja toimub täielikum põlemine. Ajapikku mootori sisemus
puhastub. See protsess võib kesta maksimaalselt 3000 kilomeetri läbisõidu aja ja
selle aja jooksul keskmine kütusekulu tasapisi väheneb, sest mootori sisemus
dekarboniseerub. Kui mootor on puhastunud, saavutab GASMAX maksimaalse efektiivsuse.
Tsit.lõpp. Seega võib arvata, et väidetava garantii (money back) rakendamine ei leia
aset enne, kui 3000km läbitud. Selle tee (aja) peale on junni ostjal juba uued ja
huvitavamad mured ning junni olemasolu kapoti all sootuks ununenud...
kt
>
Elar Saar
> Junnist on pidev kahju selle tõttu, et ta suurendab auto massi. Küll mingi x gr
> võrra, kuid siiski.
Selle kompenseerib jällegi junni ostja kergenenud rahakott.
Elar
Pets
"Lopes" <gas...@hot.ee> wrote in message news:bm1kgr$ov3$1...@kadri.ut.ee...
> Tere!
>
> Pakun müüa mõned Gasmax'id (uued, pakendis). Kes veel ei tea, siis Gasmax
on
10-20%.
> Samuti parandab mootori tööd ja väljuvate saasteainete hulka. Täpsem info
> www.hot.ee/gasmax .
>
> Hind 490 EEK
> gas...@hot.ee
>
> PS: Skeptikutele: Kui pärast kolme või nelja paagitäit ei ole Gasmaxiga
> rahul, siis ostan tagasi.
>
>
Öeldakse küll, et lollidelt tuleb nende taha ära võtta aga inimesi petta
pole ilus.
Alo Raidaru
> Carnot printsiip eeldab, et on vaja kahte erineva temepratuuriga soojusallika
> olemasolu ja kasutegur avaldub n=1-T2/T1. Maksimaalne oleks siis, kui suudaksime
> silindri sisu 0-ni jahutada. On see mõistlik kasuteguri arvutamiseks
> sisepõlemismootorites?
Niimoodi käitub loodus. Siin on mõistlikuse küsimus natuke kohatu.
NB! Temperatuur on absoluutses skaalas.
Seal nulli niisama ei saavuta. :)
Kosmoses!?
> Kas see nüüd "Karialiu teooria" on, kuid mina pakuks välja, et bensiin on
> maksimaalse (100%-lise) kasuteguriga kulutatud siis, kui väljuv gaas on samal
> rõhul ja temperatuuril, kui välis keskkond. Ehk tööd tegevale gaasile antud
> energia muudetakse 100%-liselt mehhaaniliseks ja me ei küta välis keskkonda.
Kui seda töötavat keha kuumutada, tõstame me selle keha
(nt gaasi) molekulide kineetilist energiat ja
tekitame kaootilist liikumist.
Sellest kaosest mehhaanilise liikumise saamine ongi see tõsine probleem.
> Kui väljuvad gaasid, mis on välis-keskkonnas madalamal temperatuuril, siis on
> kasutegur juba üle 100% ehk energiat võetakse lisaks ka õhust, mitte ainult
> bensiinist.
Kuidas saada väljuvaid gaase madalamale temperatuurile,
kui on jahutav keskond?
> Mida madalamate temperatuuridega saab läbi ajada, seda parem. Antakse vähem sooja
> välis-keskkonnale.
See õnnetu Carnot arvas, et kui temperatuuride vahe on väike
(minimumis NULL), siis sealt mingit kasulikku tööd ei saa.
Selles ongi teie põhiline erinevus.
A.R.
P.S.
Mina kirjutasin teooria nime "Karilaid" idee autori nime järgi.
Aga muidugi võib olla ka "Karialiu teooria".
Oma nime valesti kirjutamine viitab igatahes
proffessori mõttelaadile. :)
Urmas Sander
> Hendrik Karilaid wrote:
>
> > Carnot printsiip eeldab, et on vaja kahte erineva temepratuuriga
soojusallika
> > olemasolu ja kasutegur avaldub n=1-T2/T1. Maksimaalne oleks siis, kui
suudaksime
> > silindri sisu 0-ni jahutada. On see mõistlik kasuteguri arvutamiseks
> > sisepõlemismootorites?
>
> Niimoodi käitub loodus. Siin on mõistlikuse küsimus natuke kohatu.
>
> NB! Temperatuur on absoluutses skaalas.
> Seal nulli niisama ei saavuta. :)
> Kosmoses!?
>
Termodünaamika kursusest meenub, et Carnot ringprotsess on teoreetiline,
makismaalne võimalik. Lähtudes ideaalsest gaasist (osakesed on punktmassid,
energiat ei saa kuluda osakeste pöörlema panemiseks) ja adiabaatilisusest.
(Ega kosmosestki seda 0 K-t ei leia. Keskmine temp on jah, 2,7 K, kuid kui
on vaakum, osakesi pole, siis pole ka sellist asja nagu temperatuur)
> > Kas see nüüd "Karialiu teooria" on, kuid mina pakuks välja, et bensiin
on
> > maksimaalse (100%-lise) kasuteguriga kulutatud siis, kui väljuv gaas on
samal
> > rõhul ja temperatuuril, kui välis keskkond. Ehk tööd tegevale gaasile
antud
> > energia muudetakse 100%-liselt mehhaaniliseks ja me ei küta välis
keskkonda.
>
> Kui seda töötavat keha kuumutada, tõstame me selle keha
> (nt gaasi) molekulide kineetilist energiat ja
> tekitame kaootilist liikumist.
> Sellest kaosest mehhaanilise liikumise saamine ongi see tõsine probleem.
>
Siiski, kui õnnestuks saavutada adiabaatiline olukord, kus väljuv gaas on
sama temperatuuriga (kolb peab paar meetrit veel edasi põrutama), kui ta oli
silindrisse sisenedes, siis saaks kogu vahepeal gaasile lisatud siseenergia
mehaaniliseks tööks muundada. On ju nii. Seega, kui sulgeda sisselasketakti
ajal sisselaskeklapp alles veidi enne ÜSS, siis on kokkusurutava gaasi kogus
üsna väike, kui kolb on ÜSS-st allapoole teel, siis sama kaugel ÜSS-st, kui
sisselaskeklapp enne sulgus, siis samal kõrgusel on kolvi liigutamiseks
kulunud energia 0. Kokkusurutud gaas andis meile kokkusurumiseks kulunud
energia tagasi, ja kui nüüd seal veel tirtsuke bensiini põletada, siis
võibki nii juhtuda, et ASS kandis on segu temperatuur sama suur kui oli
siseneval gaasil... noh, kasutegur ongi 100%! Motorupp kõrvaldab ka
hõõrdumised ja... Niiet bensumootoril ei tule gaasipedaaliga mitte
seguklappi reguleerida, see las olla mkogu aeg lahti, tuleb hoopis
sisselaske klapi sulgumisaega muuta.
Urmas, patendiameti poole teel :-)
Marek Rannala
> Niiet bensumootoril ei tule gaasipedaaliga mitte
> seguklappi reguleerida, see las olla mkogu aeg lahti, tuleb hoopis
> sisselaske klapi sulgumisaega muuta.
>
> Urmas, patendiameti poole teel :-)
mingi 1,6 või 1,8 ökomootor compacti peal. Seguklapp puudub ja gaasipedaal
reguleerib (küll elektrooniliselt) klappide avanemist.
Btw, seguklapp on natuke eksitav nimetus, kuigi me kõik teame, millest jutt.
Pritsemootoris reguleerib see klapp ju ainult õhuvoolu.
--
Marek
Escort RS Turbo
Hendrik Karilaid
> > olemasolu ja kasutegur avaldub n=1-T2/T1.
siis saaksime kah 100%-se kasuteguri, kui oleme nii kütusest saadud soojuse, kui
ka sisse imetud õhus eksisteeriva mehhaaniliseks energiaks muuta. Sealjuures
soojus ei tohi lekkida. Reaalselt aga põleb küttesegu kolvi liikumisega
võrreldavas ajavahemikus, mistõttu temperatuuri kasv pole päris isohoorne protsess
ja gaas ei saavuta oma maksimaalset temperatuuri, mida arvestada. T2-na ei saa
arvestada ka ASS-s oleva gaasi temperatuuri, kuna see veel üsnagi kuum ja suure
rõhu all olev gaas suudab läbi kavalate kollektor-süsteemide seda energiat
mehhaniliseks muuta. Näiteks peale veerandpööret väljalaske taktis hakkab kolb
pidurdama, kuid gaasid on saavutanud tänu rõhule ja eelneva tsükkli
tagasipeegeldusele maksimaalse hoo ning hakkavad seda imema. Kaasaegses otto
mootoris on protsessid nii keerukad, et kuidagi ei anna Carnoti lihtsa printsiibi
abil kasutegurit käsitleda. Veelgi vägem, kuna tegemist ei ole lihtsa kahe
soojusallikaga süsteemiga ja vaja on teada bensiini kulutamise, mitte soojuse
kasutamise kasutegurit. Seda enam, et jutt käib Gasmax-i ümber...
> NB! Temperatuur on absoluutses skaalas.
Teame. Ja seetõttu ei ole võimalik Carnoti järgi üle 100% kasutegur, kuigi
bensiini kulutamise mõistes on see võimalik. Võibolla tehniliselt võimatu
teostada, kuid teoorias siiski võimalik. Nagu ka soojapumpade puhul.
> Kui seda töötavat keha kuumutada, tõstame me selle keha
> (nt gaasi) molekulide kineetilist energiat ja
> tekitame kaootilist liikumist.
Molekulid ei pruugi ainult rabeleda vaid ka pöörelda. Sise-energia võib suurem
olla, kuid reaalse gaasi puhul ei pruugi see üks-üheselt temperatuuris avalduda.
> Sellest kaosest mehhaanilise liikumise saamine ongi see tõsine probleem.
Ok. Kui sulle meeldib ideaalne gaas, siis võta neid molekule, kui ideaalselt
põrkavaid palle, millel on mass. Paned palli kahe seina vahele põrkuma (ideaalse
puhul jääbki seda tegema). Seinale mõjub igal põrkel jõud. Kui sein osutab vastu
väiksemat jõudu, siis ta hakkab liikuma ja pall annab oma kineetilist energiat
sinna ära ning liigub aeglasemalt. Kui me asetame palli teele aga teise, siis
jaotub nende kin. energia kahe vahel ja keskmiselt kiiguvad mõlemad 2x
aeglasemalt. Kas nad osutaksid siis seinale vähem rõhku? Kahepeale ikka sama
palju, kuigi kiirus väiksem. See võib aga kasulik olla, kui sein pole ideaalselt
jäik ja võib põrkeid summutada. Nii on reaalelus silindriga - võib soojust endasse
võtta. Siis mootoril seda parem (põlemisest saadud energia mehhaaniliseks
muundamise) kasutegur, mida madalama temperatuuriga saab tööd teha. Madalamat
temperatuuri kompenseerib suurem gaasi hulk ja sise-energi on ikka sama.
> Kuidas saada väljuvaid gaase madalamale temperatuurile,
> kui on jahutav keskond?
Jahutav keskond? Jahutajaks on energia mehhaaniliseks muundamine! Kas sa arvad, et
mootor ei suudaks ilma vesijahutuse töödata? Saab ja kuidas veel. Väljalaske
kollektoreid mässitakse sisse, et nad võimalikult kuumad oleksid. Siis on
pind-takistus väiksem. Ainus probleem, mis silindris tekib - detailid kipuvad
paisuma või sulama. Ilma välise jahutuseta töötaks mootor palju parema
kasutegurita - ei esine soojuskadusi. Või mida sa jahutaja all mõtled? Nagu ma
mainisin juba eelmises postituses - Carnot pole just kõige paremini
sisepõlemismootoritele kohandatav.
Hendrik
Hendrik Karilaid
> Siiski, kui õnnestuks saavutada adiabaatiline olukord, kus väljuv gaas on
> sama temperatuuriga (kolb peab paar meetrit veel edasi põrutama), kui ta oli
> silindrisse sisenedes, siis saaks kogu vahepeal gaasile lisatud siseenergia
> mehaaniliseks tööks muundada. On ju nii. Seega, kui sulgeda sisselasketakti
vaevalt õhust soojemad. Oleksid ka siis, kui väljalse korralikult isoleerida.
Lihtsalt sisse imetav õhk pole 1atm juures, vaid tänu vähesele täituvusele suht
vaakumi lähedal ja seega jahe. Peale töötakti peaks ka silindris gaasid üsna
välis-temperatuuril olema.
> hõõrdumised ja... Niiet bensumootoril ei tule gaasipedaaliga mitte
> seguklappi reguleerida, see las olla mkogu aeg lahti, tuleb hoopis
> sisselaske klapi sulgumisaega muuta.
See on ammu teada lüke, mis ökonoomsust tõstab. Ainult tee sa sujuvalt ajastatavat
nukka. BMW vähemalt tegi muudetava käiguga klapid ja Toyota kahe ajastusega nuka,
kuid sujuvat ei ole oodata ennem, kui klapi avamine elektrooniliselt käib. Segu
siiber on paras pidur ja energia kadu...
Hendrik
Hendrik Karilaid
news:3f87ea95$1...@news.estpak.ee...
> Hiljaks jäid;) BMW-l on selline rakendus täiesti kasutuses. Mälu järgi oli
> mingi 1,6 või 1,8 ökomootor compacti peal. Seguklapp puudub ja gaasipedaal
> reguleerib (küll elektrooniliselt) klappide avanemist.
runnerid käivad koguaeg välisrõhul. M3-del on näiteks segusiiber runnerite ja
klappide vahel, kuid see ikkagi takistab ka avatult.
Hendrik.
Hendrik Karilaid
> Jah, see Fuel Saver Pro töötab ilmselt samal põhimõttel. Aga vaadake selle
> hinda ka. Gasmax on peaaegu poole odavam. Aga kuna siinsed "eksperdid" on
> nii skeptilised, siis võin kokkuleppel pakkuda sellist varianti, et paneme
> Gasmaxi peale ja siis pärast 1200 km läbisõitu vaatame tulemusi. Enne ma
> raha ei võta. See peaks hajutama kahtlused, et tegemist on petukaubaga.
Hendrik
udu_
nii nii mina aga pakun veel revolutsioonilisemat võimalust kütust
säästa...
osta endale uus COSMODISK...see on uus ja ainulaadne patenteeritud toode
mis on testitud sõltumatute automeeste seltsi poolt Sveitsis....
tööpõhimõte: lisaks radioaktiivsetele isotoopidele comsmodiskis on ta
varustatud ka spetsiaalse ainega mis tõmbab ligi kuu gravitatsiooni ja
seetõttu paneb kütuse pimedas lahedalt helendama...olge rahulikud..see
ei ole tervisele kahjulik ja kütuse sääst on kuni 98%....selleks mässi
oma auto toiteseadmed comsodiski sisse...uskuge mind te ei
PETTU....kütus tõepoolest hakkab helendama ja sumpsist hakkab tulema
rohelist tossu, mis kõik omakorda aga parandab mootori tööd....
hind: esimene meeter cosmodiski on tasuta iga järgnev meeter 499+kkm
osta täna ja juba aasta pärast võid näha tulemusi
Marek Rannala
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message:
> See on ammu teada lüke, mis ökonoomsust tõstab. Ainult tee sa sujuvalt
ajastatavat
> nukka. BMW vähemalt tegi muudetava käiguga klapid ja Toyota kahe
ajastusega nuka,
> kuid sujuvat ei ole oodata ennem, kui klapi avamine elektrooniliselt käib.
http://autozine.kyul.net/technical_school/tech_index.htm on päris põhjalik
leht koos näidetega.
--
Marek
Hendrik Karilaid
> Sujuvat ajastust on OI kui palju:)
määrata, kuid kestvust mitte. Käivitada mootorit on lihtne, kui kattuvust
klappidel pole, kuid kõrgematel pööretel hakkavad runnerid ja kollektorid
ventilleerima, nagu kahetaktilisel ja siis on kasulik sisselaskega varem alustada
ja väljalaskega hiljem lõpetada. Lihtsaima "sujuva ajastusega" saab seda teha,
kuid väljalaske alguse ja sisselaske lõpu arvelt. Mälu järgi oli Toyota esimene,
kes tegi nuka, millel kaks ajastuse ja kestvuse asendit. Madalatel toimib nii, et
on ökonoomne, kõrgematel lükatakse nukka sissepoole ja nookurid hakkavad hoopis
teist kontuuri mööda jooksma. Aga kas on ka sujuvalt kestvust reguleerivaid
süsteeme? Teoreetiliselt saaks seda kahe nukaga teha, st. üks nookur toetub kahele
nukale ja mõlemil on sujuv ajastus (ning järsud tõusud/lame lagi). Antud saidilt
leidsin, et Roveril on sujuv süsteem olemas. Kirjelduste järgi saan aru, et neil
muudetakse pöörlemise kiirust erinevates klapifaasides.
Igal juhul pean sõnad tagasi võtma ja vastavad süsteemid on olemas.
Hendrik
Raul
toodud, detonatsioon 76 bensuga kadus ja lubatud13,5l/100 km asemel linnas
vähenes bensukulu 8-9l / 100 km peale. Kui ristteelt minek, siis näitasin
teistele tagatulesid, nii et kerge jalg mul polnud.
parimat
raul
"Olev Pihl" <ol...@hot.ee> wrote in message news:3F86AA8D...@hot.ee...
Iljar Kabral
Ja ostma pead minimaalselt 2m...:-)
JAN
Valdo Praust
In article <bm1kgr$ov3$1...@kadri.ut.ee>, gas...@hot.ee says...
Mnjah, vaatasin lehte veebitegija pilguga. Lehel on hulk keele- ja kirjavigu.
Samuti on piltide ümber "aupaiste", st ei ole viitsitud pilte kujundada
kollasele taustale vastavaks. Ma kardan, kas säärane algeline ja diletantlik
veebileht kutsub ostma. Kardan et ei...
Kui keegi just tasuta Gasmax'i kingiks, siis võib mõelda veebilehe vigade
parandamise peale... ;)
Parimat,
Valdo
Ville Hallik
> seega 3665/398=9,208 l/100km <- seega esimese paagitäiega sääst minimum
> 0,5...0,8l/100 km kohta. - see on 5..8% säästu - minu jaoks juba piisavalt
> positiivne tulemus esimese korra kohta.
Ja kus on mõõtevea hinnang?
--
Ville Hallik
Iljar Kabral
> kui automaadi püstol juba kinni, 2 korda veel püstoliga kuni isevälja
> klõpsab)
"Kui pystol kinni kl6psab" EI ole paak pilgeni t2is. Kui tahad v2hegi t2pset
n2itu, siis sirista ikka nii t2is, et n2ed oma silmaga taset. See kuna
pystol kinni l88b s6ltub pumba kiirusest ja selle m6jul tekkivast vahust ja
loomulkult paaki mineva toru j2medusest. Diisli puhul tekib vahtu rohkem ja
pystol l88b kinni kui paaki mahub veel 35L n2iteks Transporteril. Vaatasin
just t2na, et bentsuga Escordi puhul mahtus peale kinni l88mist veel 5L aga
see on kah juba 10% paagi mahust, seega tekitab arvutustes ikka mingi vea.
Ise olen oma autode kytusekulu 22reni t2is lastes j2lginud juba mitu aastat
ja k6ik ilusti exelis kirjas. Vahest ikka p2ris huvitavad numbrid tulevad,
n2iteks Escordil on keskmine kulu umbes 6,7 tavaliselt (99,9% maantees6itu
mul yldiselt) aga yks paagit2is oli 5,3 kulu, kusjuures t2pselt sama tee
j2rgmine p2ev s6ites sama kiirusega hoopis 7,2 vahepeal olin aga paagi
teises jaamas t2is v6tnud. Tegu oli siis erinevate Neste jaamadega.
JAN
Hendrik Karilaid
> TTÜ's sai piisavalt katseid tehtud ja tean vigadest piisavalt, nii et pole
> mõtet seletada, kui sa pole ise proovinud, siis võid uskuda mida tahad, mina
> aga enam raha tagasi ei küsi.
Aina enam hakkab mulle tunduma, et Lopes ja renka on sama isik ;)
Millegipärast kirjutavad siia kah alati ühel ajal ja siis nädal vahet. Aga noh.
See on ainult oletus. Ja kui ongi sama, siis tegutseb vähemalt pisut kavalamalt,
kui BBS fotogrupis äri tehes.
Sry, et skeptiline
Hendrik
.aivar.
regulaatorit või veel paremasse kohta. Samas ütlen sulle et parima kokkuhoiu
annab see kes roolis istub. minu ja mu naise vahe on kuskil 2l/100 km mis
teeb säästuks üle 20% , muidugi raha küsib ta rohkem kui gasmax :)
aivar
"renka" <r e n e e a t hot punkt ee> wrote in message
news:3f8f...@news.infonet.ee...
> ma teen aastalõpus jõuluvana ka. Ainult põhjapõtradele sööta on raske
> koguda, pole aega pean gasmaxi müüma. :0))))))
>
> Kusjuures, mina kirjutan siin newsis iga päev, ma kirjutasin enda üllitise
> valmis kui eile saaremaalt tuli, ja alles siis nägin, et lopes on ka
> kirjutanud.
> nüüd ma näen, miks ma pole kusagil netist siiani positiivset ega ka
> negatiivset tagasisidet leidnud: lihtsalt on selliseid inimesi kes
igahinna
> eest teisi maatasa teevad ja ei usu niiikuiiiniiii midagi. :0(
> Mis mul sest, ikkagi ütlen ka järgmine kord tulemuse, kui ei pea päevad
otsa
> ummikutes seisma.
> Renee
>
Hendrik Karilaid
news:3f8f...@news.infonet.ee...
> negatiivset tagasisidet leidnud: lihtsalt on selliseid inimesi kes igahinna
> eest teisi maatasa teevad ja ei usu niiikuiiiniiii midagi. :0(
tegelesin. Panin "smile" taha, et kõikk ikka aru saaksid, et ei ole tõsiselt
mõeldud. Sty veelkord. Lihtsalt tundub lausa uskumatu, et mõni võib Gasmax-ga
rahule jääda ;)
Head katsetamist ja jääme ikka tulemusi ootama :)
Hendrik
kristjan
> Mondeo 2l 1993, esimene täispaak: 16.10.2003 saarema ots: tangitud
pääsküla
> Neste A24 tanklast paak täis ja tagasi tulles uuesti täis paak samast
> kohast. Kilomeetreid läbitud: 398.0, viimane tankimine pilgeni täis (siis
> kui automaadi püstol juba kinni, 2 korda veel püstoliga kuni isevälja
>
> seega 3665/398=9,208 l/100km <- seega esimese paagitäiega sääst minimum
> 0,5...0,8l/100 km kohta. - see on 5..8% säästu - minu jaoks juba piisavalt
> positiivne tulemus esimese korra kohta.
>
pisi
> asulat) 105...110km/h, möödasõidul kiirendasin veelgi.
>
> näh teile skeptikud, paras neile kes edasi lõugavad ja arvavad, et teavad
> molekulidest ja maailmast kõike.
> Renee
Endal kah see gasmax nyyd peal, hetkel pole veel teada kas mõjub - paak pole
tyhjaks saanud. Aga sellel toimimine võib tuleneda ka nn psüholoogilisest
effektist. Lihtsalt kui see gasmax on peal, siis alateadlikult vajutad vähem
ja ongi toime olemas :)
Kristjan
renka
koguda, pole aega pean gasmaxi müüma. :0))))))
Kusjuures, mina kirjutan siin newsis iga päev, ma kirjutasin enda üllitise
valmis kui eile saaremaalt tuli, ja alles siis nägin, et lopes on ka
kirjutanud.
nüüd ma näen, miks ma pole kusagil netist siiani positiivset ega ka
negatiivset tagasisidet leidnud: lihtsalt on selliseid inimesi kes igahinna
eest teisi maatasa teevad ja ei usu niiikuiiiniiii midagi. :0(
Mis mul sest, ikkagi ütlen ka järgmine kord tulemuse, kui ei pea päevad otsa
ummikutes seisma.
Renee
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message
news:3f8f7bc2$1...@news.estpak.ee...
renka
juba kirjutasin: raskejalg :0))))).
kui läbi online newsi lugeda, siis kõiki postitusi ei ole - samas uninet
newsiga on? onlines on vist kehvemad postitused välja jäetud.
".aivar." <ai...@hot.ee.spämm> wrote in message
news:3f8f8498$1...@news.estpak.ee...
Alo Raidaru
> Endal kah see gasmax nyyd peal, hetkel pole veel teada kas mõjub - paak pole
> tyhjaks saanud. Aga sellel toimimine võib tuleneda ka nn psüholoogilisest
> effektist. Lihtsalt kui see gasmax on peal, siis alateadlikult vajutad vähem
> ja ongi toime olemas :)
See on kõikide inimese mõjutatavate toimuvate mõõtmistega nii.
Ainus "puhas" võimalus on, et katsealune ei tea, kas süsteem toimib nii
või naa.
Umbes nii, et korraks lülitatakse sisse, korraks välja. näiteks
juhuslike ajaintervallide järel säilitades keskmise. Ja mõõdetakse
otsest kulu ja mitte lihtsalt paagitäisi. Siis me võime rääkida TTÜ-s
õppinu tasemel tehtud mõõtmistest. Või siis mootor töötab stendil
tühikäigul ja toimub vahetu mõõtmine. Kolm ühte, kolm teist vaheldumisi.
Seal TTÜ-s olid ju ka mingid mootorilaborid. Kas seal ei saa testida?
Kunagi oli juhus näha Saksamaal sellist reklaamfilmi, kus autosse oli
pandud liiter bensiini ja sõideti linnas.
Esimene katse oli käsatud sõita kiiresti, teisel rahulikult. Pikkuse
vahe oli vist kolmandik.
***
Minul näiteks kulub vähem kütust kui naine on kõrval.
Aitab isegi koerast, ta ei ole rihmaga kinni ja
peab sõitma rahulikumalt.
Endalt küsiks mitte kas mõjub vaid miks mõjub.
Ja siis mõtleks kasutamisest.
A.R.
priitP
> näh teile skeptikud, paras neile kes edasi lõugavad ja arvavad, et teavad
> molekulidest ja maailmast kõike.
Sa pane oma nokamütsile kah magnetid külge, hallolluse molekulid
rühmituvad
ümber ja mõtlemine muutub tõhusamaks ja kiiremaks. JA kui naistesse
lähed
hoia enne magnetit kummaski püksitaskus.
Priit
kristjan
> kristjan wrote:
>
> > Endal kah see gasmax nyyd peal, hetkel pole veel teada kas mõjub - paak
pole
> > tyhjaks saanud. Aga sellel toimimine võib tuleneda ka nn
psüholoogilisest
> > effektist. Lihtsalt kui see gasmax on peal, siis alateadlikult vajutad
vähem
> > ja ongi toime olemas :)
>
> See on kõikide inimese mõjutatavate toimuvate mõõtmistega nii.
> Ainus "puhas" võimalus on, et katsealune ei tea, kas süsteem toimib nii
> või naa.
>
Ma mõtlesin et võiks auto tõsta pakkude peale ja siis lasta käik sees 3000
pöörde juures paak tyhjaks nii gasmaxiga kui ilma, siis saab kõige õigema
tulemuse, sest erivatel hetkedel võib tava olukorras tingumused olla öiigagi
erinevad. Aga sellise neetodi juures oleks koguaeg samasugused tingimused ja
tulemus kõige ausam.
Kristjan
Alo Raidaru
> Ma mõtlesin et võiks auto tõsta pakkude peale ja siis lasta käik sees 3000
> pöörde juures paak tyhjaks nii gasmaxiga kui ilma, siis saab kõige õigema
> tulemuse, sest erivatel hetkedel võib tava olukorras tingumused olla öiigagi
> erinevad. Aga sellise neetodi juures oleks koguaeg samasugused tingimused ja
> tulemus kõige ausam.
Kui paned tühja paaki nt liitri ja katsetad nii paar korda vaheldumisi,
saad ka täpsema tulemuse. Tervet paaki polegi vaja raisata.
A.R.
Kuno Talimaa
"renka" <re...@no-spam-hot.ee> kirjutas sõnumis news: 3f8efe31$1...@news.infonet.ee...
>
> seega 3665/398=9,208 l/100km <- seega esimese paagitäiega sääst minimum
> 0,5...0,8l/100 km kohta. - see on 5..8% säästu - minu jaoks juba piisavalt
> positiivne tulemus esimese korra kohta.
>
> molekulidest ja maailmast kõike.
Ma või minu naine võin(b) sama väita. Ega sellest veel midagi muutu. vaja oleks
sõltumatut shveitsi instituuti, :).
kt
Iljar Kabral
Minu m6te oli, et see kui palju tegelt paaki l2ks ei olene sinust, n2iteks
kui pystoli luku vedru kulunud, siis l88b ta kinni ka varese kraaksatuse
peale :-) Oma silm on ikka kuningas.
> ps escordiga sain ka tulemusi 5,6 .8 aga alati olenes kuidas sõitsin ja
> palju inimesi peal oli,
Oma n2ite t6in 22rmustest kuna tegemist oli identsete tingimustege (m6istuse
piires): M6lemal korral sama trass ~250km , 1-2 m88das6itu, kiirus spidol
100 (reaalselt GPS andmetel 93) ja seda ma ei yleta kui just m88da ei s6ida,
linnas6it puudus m6lemal korral, reisijaid : mina + laptop.
Tegelikult ma isegi oleks n6us selle Escordi peal seda Gasmaxi proovima aga
raha ei taha kyll ei tahaks kulutada kuna tegu t88autoga, probleemiks vist
ainult see, et liigun l6unaosariikides... L2bis6it on mul ikka selline, et
4-5 x kuus paak tyhjaks .
JAN