Malo 'etau tu'uta mo'ui mai ki he ta'u fo'ou ni fakafeta'i ki he 'Otua he taulama hao ma'a kitautolu. Faka'ofa tama ko si'i Sia'atoutai si'ono talanga'i he paenga ni taumaiaa 'e 'aonga ia ke langa hake si'i 'api tupu'a ta ko e fiema'u generator ia 'ae kau 'Angelo kae tomu'a laiki 'a Sia'atoutai ia ke tau loto mamahi ai. 'Oku tau ongo'i e me'a kuo hoko kapau ko ha mo'oni eni, 'Oku ou pehe pe 'e au ia fefe ke tukuange e me'a 'a Sia'atoutai ki Sia'atoutai he 'oku 'iai pe kakai ke nau tokanga kiai ka tau feinga'i 'e kitautolu 'etau teolosia koaa pe koe ha ke mahino 'a Sisu ki he kakai 'oku tau tauhi he koe me'a ia 'oku kei hilio ai pe kovi 'i mamani koe 'ikai mahino ki he kakai 'etau fakamatal'i 'oe 'Otua kia kinautolu. 'Oku taau foki ke tau takitaha 'ilo 'etau ngaue 'oku fai mo e me'a ke fai ki he takanga 'oku tau tauhi, hange ko Tolitoli, ko 'eni 'e toe 'ai pe ia hange pe 'oku 'ikai ko ha'anau nofo popula kae 'ai ia ke tatau pe 'enau fiemalie 'i 'api mo
'enau fiemalie 'i Tolitoli. Tukuange ke nau 'ilo koe popula kinautolu pea mahino e mo'ui 'ae popula 'oku mole 'ene tau'ataina mo e fiefia/fiemalie hei'ilo 'e ako ai. Me'a ni 'oku 'ikai ha ha'anau polokalama ke ako'i ai kinautolu lolotonga 'enau 'i 'Ataaa, pe ko e uku 'umelei pe mo e sio sky? Fefe ke tafu pe ha'anau afi ke nau maama 'aki 'osi fekau ke nau mohe teu ki he uku kaloa'a he 'aho hoko.
Malo 'aupito hono fukefuke hake 'o Sia'atoutai ke 'ilo 'e mamani, kuo ha e ngaahi fakataha'anga ia 'ae Siasi kuo 'ikai 'ave ai kiai, 'ae founga 'oku ngaue'aki 'e he Siasi Uesiliana Tau'ataina 'o Tonga. 'Oua na'a ngalo ko Sia'atoutai 'oku tanaki ai e kakai kehekehe pea 'oku 'ataa ke ako ai e taha kotoa pe pea he'ikai mata 'aki 'e si'i Veituna mo Muli 'atiola ke siofi e tamaiki. kapau 'oku tau 'ilo ha lelei ke fai koeha 'oku 'ikai 'ave ai kiai pe koe 'omai ki heni he 'e tokoni 'ikai ko 'etau ta'aki pe pea 'osi. Fefe ke tau fai e me'a 'oku taau mo kitautolu, pea 'oua mu'a 'e hoko e paenga ni ko ha ma'u'anga me'a kovi ki he 'etau ngaue pe hoko ko ha fakatupu loto tangia mo loto 'uli pe taaufehi'a. Fakamolemole atu Pope mo Bill mo Sami, mo 'Elaona 'oku lahi e me'a 'aonga ange mo lelei ke tau fe'inasi'aki ai heni ke tokoni ki he 'etau takitaha ngaue 'oku fai. Ko Fakapulia 'ena 'oku kaivi mai he lesoni fakauike mo e fietokoni ki si'i kakai ia 'oku nau longo pe
mo pango'ia he 'etau ta'aki si'i Sia'atoutai kae tuku e me'a mahu'inga ke tokoni ki he 'etau mo'ui fakalaumalie. 'Oku ou tui 'oku 'ikai longo e tokolahi 'oe kau memipa ko e ta'e fielea pe kau atu, pango'ia mai kinautolu he'etau me'a 'oku fai hange ia kuo 'ikai ha toe taha he fale ni. Fakamolemole atu ko e ki'i fie tokoni atu pe ia pea kapau 'oku mamahi ai ha loto vakai'i mai ha fo'i kaliki 'o fakamamalohi ko e ifo atu. Talamonu atu ki he taha kotoa he ta'u fo'ou ko eni.
HAPPY NEW YEAR
Lufe
Soakai
Kau Tasilisili
HAPPY NEW YEAR
Lufe
--------------------------------
malooo lufe etau ma'u e ta'u ni pea maloo e fai e feinga mei he potu tahi
na....hangee ko 'eku lau ki mu'aa ko 'etau ngaahi 'analaiso he'ikai hala ia
ka 'e tonu kotoa pe pea 'oku 'ikai ha tonu mo ha hala he ko 'etau laku
fkkaukau pe ki loto. Kou pehee lufe ke 'oua teke kole fkmolemole maiii he
'oku te'eki ke ke fai 'e koe ha fo'i me'a 'oku hala. ha ha ha ha... Ko e
me'a 'oku ke toknga ki ai 'oku 'iai pee 'a 'ene mo'oni ka 'i he taimi tatau
'e 'iai pee mo e 'uuu mo'oni 'oku sio ki ai e ngaahi lave ni pea kou kole
atu ke fk'ataa pe mu'a he'ilo na'a 'iai ha tokoni e ala mapuna mei he ngaahi
lafo ni 'o tokoni ki hotau 'apii. Kaekehe 'i he fkkaukau ko iaa tuku mu'a
ke velo atu mo e kii poini ko 'enii....kou tui pe 'oku mo'oni hoo lavee ke
tuku pee 'a e me'a 'a sia'atoutai ki sia'atoutai ka kou mavasi'i na'a tau
tuku 'etau ala ki he me'a 'a sia'atoutai pea 'ikai ke nau lava 'o fua pea
tau toe loto mamahi ange ai. na'a ku lave atu 'i mu'a ki he tokoni meia
mautolu 'i muli ni ke langa e fanga kii fale 'o e fanau akoo pea a'u ai ki
he kolofo'ou 'oku 'iloa ko kolotapuu...pea ko e ngaahi feinga misinale pea
mo e kau akoo 'oku folau maii 'oku 'iai 'a e tokoni lahji atu mei muli ni.
'I he 'ene pehee kou tui 'e 'iai pee 'etau totonu ke tau lave atu ki he
fklele 'o sia'atoutaiii koe'uhii ko e konga lahi 'ene ngaahi kavengaa 'oku
tau fua atu mei muli. In other word, koehaa kuo fktaputapui ai 'etau leaa
ki he ngaahi me'a 'e langa hakee kae ngofua pee ko 'etau lau ki he ngaahi
kavenga 'e fuaa. ha ha ha ha .....I he 'uhinga ai pee ko iaa kou pehee kuo
lava 'e tonga ia 'o fkfou 'enau ngaahi fkkaukau ki he ngaahi fktaha'anga ko
enaa pea ko nautolu 'oku sutt heni 'e lava 'o fkfou atu 'enau ngaahi
fkkaukau ki he fktha'anga fksiasii...ka ko mautolu ko nei e kau kalekalee
kou tui koe faingamalie pe eni ke tuku atu emau ngaahi view hei'ilo na'a
tokoni ai ki ha ni'ihi.
Hangee ko 'eku lave ki mu'aa mahalo pee 'oku totonu ke 'oua te tau toe lave
ki sia'atoutai ka tau fkmamafa pe he ngaahi ngaue 'oku tau faiii...ka kou
tui ka fktalatala hotau lotoo mei sia'atoutai pea tau fkngaloki ka tau
takitaha tokanga pe ki he 'etau ngauee kou tui ko e toe fu'u fk'ofa'ange ia,
koe'uhii he 'e ha'u 'a e sia'atoutai mo 'enau ngaahi kaveingaa kuo 'ikai ke
toe 'iai ha 'ofa ia 'i hotau lotooo ki he 'etau ngaahi me'aa. ko e me'a 'e
tahaa kou tokanga ki ai 'oua te tau tokanga ki he ngali kovii...kapau 'oku
'iai ha ngali kovi...kia au ko 'eku poinii koehaa ha me'a te tau lave ki ai
'e tokoni ki he 'etau ngauee...hangee ko e lave 'a veituna ki mu'aa 'okju
'iai pee 'a e kau faiako 'i sia'atoutai 'oku 'ikai ke nau kau mai he talanga
ka 'oku nau lau fklongolongo pee 'etau ngaahi tokoni....pea 'oku mo'oni
'aupito 'a e lufilufi 'o 'etau ngaahi toonounouuu...ka 'oku 'iai foki moe
lau 'a e punake ..to'o 'a e 'u'ufi kae 'ai ke e'a 'o mahino hono anga
faiii....pea kou tui ko e mahino hono anga fai 'o 'etau ngauee 'e tokoni
lahi ia ki he ngaahi tokoni te tau ala fakakaukau'i ki hotau
kolisi...kaekehe lufe ko e faofao pee pope.
Malo Soakai étau maú e taúfoóu ni pea malo e moúi. Malie ko e mahino hoómou
ófa mo tauhi e fakaápaápa ki he Ápiako, ka kuo u manatu au he ngaahi taú sií
kuo hili he hanga ai é he paenga ni ó tukifaó e ápiako tupuá á e Sutt ko e
Kolisi ko Tupou, ko ia ne kau e kau ako tutuku hono taufaleí e ápiako, pea
kau ai mo e tokotaha kotoa. Ne melie e ápi ako ni ki hono talanoaí, ne íkai
pe nguu hake á Rev. Maile Molitika mo e kau Faiako tutuku ó e Kolisi, pea ne
kau mai mo e kau Faiako QSC mo Tupou High hono leaí e lahi 'enau inukava á
e kau ngaue mo fakapalu kavaí e fanau ako mo e haa fua ó tuúnga ai éne
toolalo fakaloki ako. Ne íkai ke fuú mahino á e kau á e kau ako tutuku ki
honau ápiako he ne mahino pea eá á e moóni óénau fepootalanoaáki. Ko ia ne
toki toóatu leva é he kau ako tutuku mei he paenga ni ó taufaleí áki e
ngaahi fakataha ó e fakamanatu fakataú he ngaahi fonua muli, pea ko hono ola
ko e tanaki e $1miliona he project vaeuaí taú ne fakahoko takai holo ki he
fakamanatu taú 140 he 2006.
Óku ou tui pe ko e Kakai kuo nau talanoa atu ki homou kolisi tupuá, óku fonu
honau loto he fie tokoni pea ko e tahaa ko e kakai pe ia ó e Siasi óku nau
mamahií e ngaue mo e ivi ó e Siaisi ó kau ai á Siatoutai, mo ha kakai pe ,
ka é lava lelei hano talanoaí ó kapau é fakaátaa, kaekehe kuo ke kole mo e
niíhi e kau ako tutuku ketau hiki aa ki ha talanoa óku foóu pea óku ou
poupou atu.
Ko Fatai[Fusituá] Slender, óku ne taufaleí é ia mo e kau Faifekau heni óku
íkai kenau tokanga ki he ngaue kau ai kimautolu ko eni óku fakavaívaínga he
lotu, pea ko e fefine mamahií lotu mo ófa fonua.
Mahalo ko ha taú fakakoloa eni ó e ápiako ko Siatoutai, he ko hotau paenga
ni koénau talanoaí pe ha topiki é hoko ia ko e fakakoloa lahi kiate
kinautolu óku fai ki ai e talanoa ó hange ko e $miliona á TCT,pehe kia
fakapulia(tulou ) he lahi hono kataí éne car wash mo e smiles pea fakakoloa
moúi ia í hono faitoó, Sio ketau hiki hake ki QSC kia Uani mo e kau taáhine
ó fakakoloa honau ápiako.
Sepesi
-------------------------------------------------------
Soakai
-~----------~----~----~----~------~----~------~--~---
Malo Maánanga e moúi pea tau aú mai ki he taú foóu ni. Ámanaki pe óku tau ínasi í he tapuaki moúi mo e monuía fakatouósi ó e tuúta moúi ki he taú foóu ni.Malo e fakatokanga.ófa atu kia Mele moe kids.Sepesi----------------------------------------------------On Behalf Of Sione M. Veituna
Pope kae'uma'a 'a e Kau Tasilisili,
Ko e ngaahi fokotu'u eni
1. lau mo toe lau ke mahino 'a e poini 'o e posting. kuo lahi etau felaulahi ko e ikai mahino 'a e me'a na'e tohi mai ai 'a e tokoua pe tuonga'ane pe tuofefine koee. kou fa'a lau hifo e comment e ni'ihi ki he'eku posting, oku hee mama'o ia mei he me'a ne u 'uhinga atu ki ai
2. ma'u ha loto tau'ataaina ke fai 'aki e fietokoni. ko e ngaahi posting e ni'ihi ia, kuo huhua mai ki he pangai ni ia 'ete mamahi mo 'ete palopolema. na'e lea 'a e tokotaha he mala'e 'o e communication pea ne peeheee ko e mea' koee 'oku te lau 'aki ki ha taha, it has more to do with you than the one you say it to. Ko 'eku vakai vaivai, ko e ngaahi fu'u felingiaki ko eni, it represented more 'a e tokotaha 'oku ne fai e lea 'i ha'ane fakafofonga e me'a 'oku lea ki ai. What I say, speaks more of who I am than what I say to you.
__________________________________________
"Be faithful in small things because it is in them that our strength lies." --Mother Teresa
--
Be Yourself @ mail.com!
Choose From 200+ Email Addresses
Get a Free Account at www.mail.com
'Ofa Atu
Soakai
..................'E kehe ia mo hano hapai atu ki ha taha 'oku ne fiema'u.
'Oku pehe pe mo e ongoongo mei he kolisi ki he tokolahi, 'e lau e tupangi
kuo fai 'e Pope mo Bill ko e veve he kuo fai e pahia he fanongo ai ka ko
kimautolu 'oku si'i ke ma'u atu ki he kolisi 'oku mau kai pe mo ngungu e
hui.
loke
__________________________________________
ha ha ha ....loke maloo lahi loke ngaue mei hena ..'e kau mo ho'o lavee he
mo'oniii faufauaa... Kaekehe lolotonga 'oku 'ataa faufaua ki he kau fou ki
sia'atoutai ke tuku mai 'a e ngaahi ongoongo 'oku 'ikai ke vevee tuku pee
mu'a ke 'ataa ki he fakaveve ni ki ha ni'ihi 'oku lava 'o sio ki he veveee
'o hoko ia ko ha tokoni. Ko e lave malie 'oku ke faii loke pea kou manatu
ai ki he taha e ngaahi tafulu 'a e kau fa'ee 'e ni'ihi 'i Tonga na'e
pehee....te mou mohe pee kae 'ikai ke mou huu atu ki tu'a 'o tafi'i atu ha
me'i veve he ko e veve eni 'e huu mai ki fale ni ka mou mohe pee... Na'e
'iai e ki'i taimi na'a ku ngaue veve ai heni he tutuku 'a e akoo he ta'u 'e
taha. Pea ko e ngaue veve ko 'enii ko e research ia 'a e Auckland City
Council he 1991 nai. Ko e taimi ko 'enii na'e fa'o fktaha pee 'a e vevee he
tangai pe 'e taha. Ko 'emau ngauee ko e fkfa'ahinga 'a e vevee pea record
pea 'ave ia 'o assess 'e he kau researchers ...pea ko e ola 'o e fekumi ko
'enii ko hono fa'u ai e ngaahi bin ke fkfa'ahinga ki ai e vevee. Na'e
holoki leva e bin 'oku tapuni kulokula ki he veve 'e 'ikai ke toe lava 'o
recycle kae 'ai leva 'a e fanga ki'i bin iiki 'o lanu blue ia ke fa'o ki ai
'a e veve 'e toe lava 'o recycle. Pea mei ai ki he 'aho ni kuo mau ngaue'aki
'a e bin veve 'oku lahi ange ki he veve 'oku toe lava 'o recycle hangee ko e
nge'esi hina, pepa mo e pelesitiki foki. Fakamolemole lolotonga 'oku
te'eki ke 'omai 'e ha taha ha ongoongo ke tau hikii ki aii kou tui 'e 'aonga
pe 'etau 'analaiso 'a e veve he 'e 'iai 'a e tokoni mahu'inga 'e lava 'o
fktafe mei ai ki hotau kolisii . Pea kapau 'e 'ikai pea tau tukuu aa ia ka
ke tufi mai ha veve foou ('isiuu) mei fonua lahi na ke tau lavelave mo
'analaiso na'a lava pee ke tau fatu ai ha ngaahi tokoni. Fefee nai e veve
fokotu'u siasi Sutt 'a e faifekau malooloo mei he Halamangaonoo 'i
Sacramento (koaa) ....na'e fkongoongo ia kia Fale Lomu he koe faifekau pule
ia pee na'a ne 'ai pe 'ia 'o tu'akau taa..'isa 'o ta'efklao....ko e faofao
pe. pope.
kapau ko e talanoa eni 'o e tokonii pea kapau te tau sio positive ki ai kou
tui 'e liliu 'etau mamahi pe ko e hurt hotau ongo 'i he 'ofa ki he kolisii
ke tau fa'u ha ngaahi tokoni 'oku 'ikai ko e lavea pe 'a e ongo ka ko e
tokoni 'oku toe solid angee pea realistic ange.
Pea kapau Soakai 'oku ke pehee ke ta'ofi ai pee 'a e tokoni pea ke kataki 'o
lava mai ke tau 'ai'i fk'osi ai leva he po Falaitee 'a e ki'i kalapu 'a e
taha 'o e kau folau mai ko eni mei he kolisii 'a e toko 31 ko eni na'e tau
mai 'i tisemaa 'i homau 'api siasii... 'i papatoetoe pea ka toki 'osi ia
pea tau toki vakai ai .... fkafe mai ke tokolahi ko e tu'asila ko e 89
Carruth Rd, Old Papatoetoe ..pope.
>
>
loke
__________________________________________
"Believe those who are seeking the truth. Doubt those who find it."---Andre Gide
Pope, ko e ni'ihi 'o e kolisi tutuku 'oku mau talanoa telefoni pe. Pea 'oku
nau fiefia 'i ho'omou 'omai e ongoongo fekau'aki mo e tu'unga 'oku 'i ai e
kolisi he ko e tapa'anga ia 'enau hufia mo e lotu ki he kolisi lolotonga. Ko
ho'o fakatalanoa ne toki hili hange na'e haa mei hono kakano hange na'a ku
fakahoa ho'o fakatalanoa ki he veve ka na'e 'ikai pope, pea kapau na'e haa
atu 'i he'eku fakatalanoa ha fakakaukau pehe pea ke kataki'i ange. Malo e
mamahi'i pea 'oku ongo mai pe.
loke
-------------------
loke maloo e langa fkkaukau ......'oku mole ke mama'o ha malomaloa'a mo ha
talafili 'e taha he langa fkkaukau 'oku mou faiii he 'oku mahino pee ki he
motu'a ni 'etau mamahi'i hotau kolisii....ko e 'uhinga pee fklave talanoa
atuu ko e kumi pee ha tepu'i maka ke vaka atu ai e fkkaukauu na'a 'aonga atu
ki ha ni'ihi 'oku fanongo mai ka 'oku nau loto ke tokoni. Veituna mo
Fkpulia mo kataki pee he fiepotoo atuu ki homo ngafaa ....ka mahalo na'a
'oku mo'oni e lau 'a e motu'a mei he 'one'onee tokua 'oku sai ange e
'ohonoaa he nofo noaa taa koaa ko e fksaienisi ia 'o e kaaimumu'aaaa.....ka
kuo fai ha kaaimumu'a atu pea mo fkmolemole...mahalo kuo malohi he motu'a ni
e afa'i ha'apaiii. Kaekehe, Veituna mo Fkpulia ....ko e taha 'o e kau teu
huu atu he ta'u fo'ouu ko e foha 'o Kalolo Fihaki pea 'oku ma'u hoa ange 'a
e kii motu'aa ki Tongoleleka. 'Oku 'uhinga 'eku lave ki aii he ko Kalolo ko
e chief executive ia he Pacific Island Affairs he va'a 'i 'Okalani ni. Pea
ko kinautolu 'oku nau advice 'a e pule'anga NZ ni he ngaahi aids 'oku 'oatu
ki Tonga na 'o kau ai e potungaue akoo. Ko e fokotu'u talanoa atu pee he 'e
'alu atu 'a Kalolo 'o 'oatu hono fohaa ki he fokotu'u 'a e akooo pea na'a
koha faingamalie ia ke fai ha fkpotalanoa ...who knows na'a ko ha luck eni
kia tautolu. Kou tui he'ikai kovi ka fkhuu ha Dept 'a e tech 'i
Sia'atoutai...pea lava pee he setuata pe faifekau 'osi mei sia'atoutai 'o
ma'u ha'ane tikite he tufunga pe 'enisinia mo ma'u ai pe 'ene BD. Pea lele
fk'univesiti mo tech 'a Sia'atoutai hangee ko e ngaahi UniTech 'i henii.
Pea lava pe e faifekau 'o fai e monomono 'o e ngaahi 'api siasi 'ikai toe
mole ha pa'anga pe ko 'ene tokoni ki he ngaahi me'a lele 'a e kakai 'o e
siasii he kuo lahi e 4WD 'i tonga na. Pe koe lava e faifekauu pe tikonesii
'o ma'u ha'a nau Cert he computer ke nau lava 'o tokoni'i honau ngaahi
computer centre he ngaahi koloo hangee ko Holonga mo Leimatu'aa he 'oku
tauhi ia 'e he kau pisikoa. Na'e fai e kalasi taipe homau taimi na'e tiuta
ai 'a 'Eleni Kaea. Fefee ke toe fkake ia he kalasi computer. Ko e 'uhinga
'eku lave ki aii kou tui ka 'iai ha me'a pehee 'e fokotu'u 'e lava leva 'a
Siatouti 'o qaulify pe eligible ke apply ki he ngaahi pa'anga tokoni mei
mulii hangee ko e fktalanoa kia Kalolo..na'a koha matapaa ia ke tafe atu e
tokoni fkpa'anga mei muli ni pea lava pe 'etau ako tohi tapuu pea vahe lelei
mo e kau faiakoo mo fknaunau'i atu foki mei muli ni he aids 'a hotau
kolisii. Pea 'ikai koia pee ka ko e matapaa eni ke hu mai 'etau kau akoo
faifekau 'o toe ma'u faingamalie he 'elia kehe hangee ko e ha'u ki he tech
ko eni 'oku pule ai 'a tifinauu 'a e whitireia mahaloo 'aee 'oku fengaue'aki
mo tupou high...he ko e lahi ange e ngaahi mala'e kehekehe 'oku a'usia 'ehe
'etau akoo ko 'ene lelei ange ia ki he 'etau ngauee...hangee ko
fkpuliaaa...degree he mala'e 'o e education and theology pea ko e wider ange
'a e a'usiaa ko 'ene sai ange ia ...sai ki he ako ..sai he mo'ui
fklaumalie.....'ouaaaa ma'a lahi atu. Fakamolemole he fiepotoo ka kuo mau
mei kamata mahalo kou toe pe ha uike 'e taha pea u kau he longooo hangee ko
e kau tama ko ee kaekehe kou tui 'oku mo'oni e lau 'a e leka 'e taha
....it's about time to think big mann...ko ia ko e feinga pe faofao ha me'a
na'a tokoni ki he 'api na'ane fai hotau fktokaa....koma pee pope
> ------------stan 'oku 'ikai ko ha'a ku lau ka ko e lau ia si'i kau fa'ee na'a nau fa'a fakainu vai tava'i, vai lekileki, vai fihofiho, mo e haa fua e ngaahi vaiii...pea ko 'enau lauu ia tokua neongo 'ene konaa ka 'oku sai ia ki he'etau mo'uii pea 'etau tangii mo e ngala he ta'efie inuu kae hala'ataa ha'a nau teki mai 'e taha ka nau toe ala hifo nautolu 'o fa'ahi hotau ngutuu (hufanga) kae feinga pee ke tau inu koe'uhii he 'oku sai tokua...kaekehe mahalo pe 'oku mo'oni masi'i tavalu he koeni 'oku tau kei hao mai pee...pope
'Ofa Atu mo e Lotu
Soakai