peatus.ee
Jaanus Kase
eelnevad arvamused:
http://sepp.offline.ee/tavaline/2009/10/peatusee-no-kuulge/
http://tehnokratt.net/2009/09/28/peatus-aju-tegevus/
Oma poolt lisan:
Suurim puudus on, et otsingukastidesse peab kirjutama peatuse, mitte
aadressi. Kui tahan aadressi valida, tuleb kaardil klikkida. Mis on
ebamugavam kui aadressi sisse toksimine.
Paremklikk kaardil toimib, aga aadressiks tekib siis mingi kummaline
kinnistusraamatu nimi, mitte tänava aadress. (Vähemalt mõne maja puhul.
Teised on jälle OK.)
Laiem küsimus: mis on selle saidi mõte ja eelis Google Transiti
(google.com/transit) ees? Google'il on mitmeid eeliseid, näiteks mugavam
kasutajaliides, mobiiliversioon (alati ei oska ju kodus või tööl arvuti
taga olles ette näha, kuhu päeva jooksul vaja minna),
turistisõbralikkus. Sõbrad Poolas, Tšehhis ja Soomes on Eestist ette
jõudnud ja sealt leiab nt juba mitme Poola linna transiidikava. Tegin nt
otsingu, kuidas jõuda Białystoki kesklinnast raudteejaama. Toimis küll.
Võiks lausa öelda, et kui Google Transit on juba olemas, siis peatus.ee
on maksumaksja raha raiskamine — kasutajale pole mingit eelist, aga
Googlesse andmete laadimine oleks kindlasti odavam kui terve süsteemi
ehitamine? (Google väidab, et nad pakuvad teenust linnadele tasuta.)
terv,
Jaanus
Olavi
On Oct 6, 3:37 am, Jaanus Kase <jaa...@gmail.com> wrote:
> Hiljuti sai valmis peatus.ee.
Tõsi ta on. Minu jaoks on paraku funktsionaalsusega tutvumine seniks
tahaplaanile jäänud, sest "suurel" ekraanil pole olnud mahti peatus.ee
saiti avada. Miks tahaplaanile? Ma olen ju lehte külastanud küll, aga
oma netbooki ekraanil ja sinna paraku mahub 1/2 kuva ulatuses
hiiglaslikke otsingukaste ning ülimalt ümarmõnusaid tabe. Seega, minu
jaoks lõpeb peatus.ee kasutatavus (otsesõnu) esilehega. Ma keeldun
veebi vaatamast läbi laskeava.
Marti Laurimaa
(millest osa lõpuks ka järgi jäi :), siis võin kohe rahustuseks
öelda,
et eesti maksumaksja raha ei raisatud siin minuteada pennigi.
Dollarid voolasid erinevatest mittekodumaistest fondidest.
Kokkuvõtteks tuleb tõdeda: et ühistranspordi IT-süsteemi
veebiväljundile üldse mingi enam-vähem kasutatav UI külge sai,
ja et sellest ei kujunenud vormide ning väljadega ülekülvatud
tasandik, on täielik ime.
Olukord oli klassikaline, kus suurt infosüsteemi arendavad korraga
kolm firmat (üks neist leedus). Igasugune prototyping minuteada
puudus. Idee sellest, et asi peab ka kuidagi välja nägema ning
kasutatav olema ja et lõppkasutaja UI lahendus võib seada omi
nõudeid süsteemi tehnilisele poolele, tekkis minuteada alles
projekti lõppfaasis. Siis ei saa aga teha enem muud, kui
kustutada erinevaid tulekahjusid.
Kuigi Jakob Nielsen hakkas IT-alast usability-trummi kõigile
kuuldavalt taguma juba 90'ndate alguses, on antud termin täna
eesti suuremate tarkvaraarendajate hulgas kindlasti suhteliselt
võõrsõna. Webmedia on eestis ainuke(kahjuks) meeldiv erand,
väga tagasihoidlikul määral ka Helmes. Ja muidugi Skype,
aga nemad tegelevad ainult sisese tootearendusega.
Millegipärast (võibolla on süüdi ka siin foorumites räägitud
usability-alase koolituse ja hariduse puudumine), on antud teema
jäänud rohkem südamelähedaseks veebinikerdajatele (eelarveliselt
tagasihoidlikud projektid) ja see toimub sageli rohkem kujundajale
huvipakkuva harrastusena. Mitmete korralike tarkvaraarendajate
jaoks, kes on suutelised vedama suuremahulisi keerukaid
projekte, tundub usability millegipärast lahja valuuta, sellega
ei arvestata või ei osata arvestada.
Loodame siis, et edaspidi valivad suuremahuliste hangete
korraldajad lihtsalt hoolsamini partnerit, maksku see kasvõi
mõned lisamilkud - mugava kasutajakeskkonna ja kiire
rakenduse nimel võiks ju küll!
rgrds,
marti