Suhted,abielu ja kiriklik laulatus

25 views
Skip to first unread message

Tarmo Valing

unread,
Oct 30, 2010, 6:51:09 AM10/30/10
to emfbalancingestonia

Küsimus kirikliku laulatuse kohta. Vastuses on juttu abielu staatusest tänapäeva maailmas ja inimsuhetele uue lähenemisviisi leidmise vajadusest


KüsimusKõigepealt tahan ma Sind tänada Sinu suurepärase teenimise eest ja Sinu AskRealJesus veebilehe eest. Ma küsiksin kaks küsimust. Need on küll minu isiklikud, kuid ehk huvitavad ka teisi. Küsimus on suhetest. Esimene küsimus on abielu kohta. Üle terve selle veebilehe on kirjeldatud kirikut kui täielikku  duaalsuse teadvuse poolt pimestatud institutsiooni, millest on tegelikult saanud anti-kristuse meeleseisundis olevate olevuste tööriist. Minu küsimus on sellest, kas kiriklik laulatus pole mitte õigeusklike kristlaste ideedele vaikimisi kaasanoogutamine. Ma pean silmas, et äkki ei peaks üldse kiriklikult laulatama ja rääkima ka teistele, et nad peaksid hoiduma uskumast neid ideid, mida kirik levitab.

Vastus Jeesuselt (25. oktoober.2010):
Kui sa ei usu mingisse konkreetsesse kirikusse, siis pole mõtet selles abielu sõlmida, kui sa ei tee seda muidugi just oma partneri pärast. Kuigi abiellumine kellegagi, kes on oluliselt seotud oma uskumuste läbi kirikuga, mis on sulle vastumeelt, ei olegi soovitav. Parem oleks teha siiras katse ja leida üksmeel uskumustes või ligikaudnegi üksmeel enne kui üldse abielluda, sest erimeelsus uskumustes ei muutu aja möödudes vähemtähtsaks. 

Otse vastupidi, erimeelsused tihtipeale suurenevad ja neile omistatakse suuremat tähtsust, kui partnerid puutuvad kokku teineteise erinevustega. Väga kerge on ühel või mõlemal partneril kasutada uskumuste erinevust selleks, et keelduda tegelemast isiksuse probleemidega. Kuid erinevad uskumused  saavad tihtipeale komistuskiviks oma partneriga läbisaamisel ja erinevuste taha saab siis pugeda, kui ei taheta oma psühholoogiaga tegeleda. 

See on üldiselt õige, et laulatus mingis kirikus on selle kiriku doktriinide ja struktuuride toetamine. Seega on üks moodus mõjutada kristluse üldisi suundi, kui järjest rohkem rahvast keelduksid järgimast tema traditsioone ja sakramente. Abiks oleks ka nende doktriinide ja sakramentide tagamaade küsitavaks muutmine. Abielu temaatikas on  inimesed harjunud uskuma, et kirikliku laulatuse puhul on abiellujate suhted kuidagi Jumala poolt kaitstud ja seepärast on garanteeritud õnne kestmajäämine. Teine eeldus on abielu kestvus, mis peaks olema 20. eluaastast kuni elu lõpuni ja ei Jumal tahab, et see nii tingimata oleks.

See, mida te siin tegelikult näete, on  katse luua institutsioon, millesse pimesi uskumine  annab inimestele vabanduse, et nad ei peaks selle teema peale sügavuti mõtlema. On see tõesti tõsi, et kui teie suhetel on Jumala kaitse, siis need suhted ei katke ja peaksid olema õnnelikud? Kas see on tõesti eesmärk, et suhe peaks eluaja kestma? Või muudavad  niisugused suhted inimese vangiks, kes peab oma elu suhtevanglas  veetma  ja seda õnnetuna elu lõpuni?

Madal laulatuste ja kõrge lahutuste arv näitab, et paljud on juba hakanud küsitavaks muutma kirikliku laulatuse tagamaid ja seda õigustatult. Veevalaja ajastul on vajalik, et inimesed võtaksid vastutuse oma suhete eest ja mõistaksid, et  ainus garantii selleks, et suhe kestaks või oma  eesmärki täidaks,  on see, te mõlemad partnerid tahavad tegeleda oma lahendamata psühholoogiliste probleemidega ja oma psühholoogiat  tervendada.

Ma ei taha sugugi väita, et abielust kui institutsioonist pole mingit kasu. Algse kirikliku laulatuse  taga on mitmed psühholoogilised ja sotsiaalsed asjad. Andes tõotuse Jumala ja kohaliku kirikukoguduse ees, võtavad kaks inimest tõenäoliselt oma ühendust tõsisemalt ja see annab neile siira tõuke lahendada probleeme, mis nendevahelistes suhetes end ilmutavad. Astudes abielusidemetesse, mida tunnustab nende kahe inimese kohalik kogudus, on need kaks tõenäoliselt ka rohkem vabad kiusatusest suhe katkestada selleks, et leida uus partner, kes tundub atraktiivsem kui olemasolev.

Minu mõte on selles, et ühest küljest on abieluinstitutsioon põhjendatud ja see on tähtis tänapäeval rohkemgi kui kunagi varem. Kuid teisest küljest on abielu oma traditsioonilises vormis pannud nii mõnedki inimesed suhtelõksu ja suhe ei toimi ning ei hakka toimima ka pärast siiraid katseid. Abielu mittesõlmimine   pole küll ideaalne lahendus, sest selle asemele peab kirik leidma mingi muu toimiva aseaine.

Tegelik probleem on selles, kuidas suhe toimima panna ja seda ei saa teha ilma, kui mõlemad sellele pühenduks. Tänapäeva maailmas näete te paljusid abiellumas ja siis ühe, kahe aasta pärast lahutamas. See on kindel märk olukorrast, kus puudub pühendumine, et suhe toimima hakkaks. Kuid teisest küljest ei saa traditsiooniline abielu garanteerida pühendumist endaga tegeleda – see garanteerib tihtipeale pühendumise kokku jääda, kuid see on hoopis midagi muud kui pühendumine suhte toimimasaamiseks.

Tegelikult viib traditsiooniline abielu tihtipeale seisundisse, kus kumbki partner ei kasva osalt sellepärast, et nad ei pea ja nad ei lahuta ka. Miks mitte leida viis rahumeelseks kooseksisteerimiseks, lastes teineteisel varjata oma lahendamata psühholoogiat, jätkates suhetega, kus ei teki konflikti, kuid kus ka ei kasvata vaimselt. Kui te vaatate vanema generatsiooni inimesi, siis leiate te palju näiteid paaride kohta, kes on jäänud kokku 40 või 50 aastaks, kuid kes on vaimselt selle aja jooksul väga vähe kasvanud. Te leiate ka neid, kes on kasvanud rohkem, kuid arvuliselt on nad vähemuses.

Veevalaja ajastul pole vaja uut institutsiooni, et asendada  see traditsioonilise kirikulaulatusega, sest ka ilmalik institutsioon ei garanteeri pühendumist. Vaja on uut teadlikkust ja see algab arusaamisast, et suhte eesmärk on vaimne kasvamine. Sa saavutad maksimaalse kasvamise, asudes pühendunult suhtesse, mis tähendab, et sa ei lahuta kergekäeliselt ja kui sa koged konflikti, siis sa lihtsalt ei kõnni minema ja ei katkesta suhet.

Peale pühendumise on oluline võti suhete puhul ka see, et kumbki partner tahab tegeleda oma psühholoogiaga  selle asemel, et projekteerida seda teise peale ja teha teisest kõigi probleemide põhjus. Teiste sõnadega on kasvamine   oma mentaalse kasti ületamine. Elades koos teise inimolendiga olete te „sunnitud“ vaatama oma mentaalse kasti piiranguid. Kuid küsimus on selles, kas need kaks inimest tahavad oma individuaalsed kastid selja taha jätta või tahavad nad luua uue kombineeritud mentaalse kasti, mis paneb nad mõlemad lõksu.

Kui inimesed tahavad näha ja ületada oma mentaalse kasti, siis on   pühendunud suhtes olemine kiireim võimalus vaimse edu saavutamiseks. Kuid kui te vaid püüate oma partnerit muuta selle asemel, et tahta tegeleda palgiga oma silmas, siis võib suhtes toimuda negatiivne kasvamine, mis tähendab, et te võite oma mentaalses kastis veel rohkem kalestuda selle asemel, et see ületada .

Suhe teenib maksimumkasvu vaid juhul, kui mõlemad partnerid näevad erimeelsusi kui võimalust  kasvamiseks  selle asemel, et näha erimeelsuses ohtu. Kui te püüate varjata erimeelsusi või need alla suruda, siis ei toimu ka vaimset kasvamist ja väga suur hulk inimesi  tahab lihtsalt erimeelsustest mööda vaadata  selle asemel, et nendega tegeleda ja neist avatult rääkida.

Abielu eesmärk pole muinasjutuline „ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni“, vaid see, et mõlemad partnerid  jätkaksid kasvamist. Kui üks või mõlemad partnerid kaotavad kasvamise tahtmise, siis suhe jookseb kinni ja see viib kergesti negatiivsele kasvamisele. Kui ühe partneri siirad jõupingutused ei taasta kasvamist, siis viib see suuremale kasvamisele läbi abielu lahutamise. Eriti praegusel ajal on palju inimesi, kes on pühendunud  maksimaalselt liikuma oma Kristsuse suunas  selleks, et tõsta kollektiivset teadvust. Vana seadus abielu lahutamise keelu kohta pole enam eesmärk, sest see tihtipeale põhjustab märklauast möödalaskmist  selles konkreetses kehastuses.

Teiste sõnadega, suure lahutuste arvu põhjuseks on kasvamise kiirendamine  ja see on planetaarsest olukorrast tulenev olukord Kalade ja Veevalaja ajastu vahel. Need, kes on pühendunud olema eesminejad vajaliku teadvusenihke tingimustes, näevad suhteid kui kasvamise vahendeid ja neis on vähem kõhklust katkestada jäigastunud suhted, kui seda oli nende vanematel.

Teisest küljest raskendab  kiirendamine kollektiivses teadvuses inimestel säilitada oma status quo. Niisuguste suhete säilitamine, kus on fassaad küll rahulik, aga tuha all konflikt  hõõgumas,  on muutunud oluliselt raskemaks, kui see oli generatsioon tagasi. Konflikt, millega pole tahetud tegeleda, on muutunud raskemini allasurutavaks ja seepärast kogetakse tänapäeva abieludes palju rohkem konflikte, mis viib paljud inimesed valima kergemat lahendust. Kui te ei saa sellest aru, kuidas lahendada oma psühholoogilisi haavu ja selle asemel projekteerite need oma partneri peale või kui te saate küll aru, aga ei taha endaga tegeleda, siis tänapäeva olukorras on märksa raskem niisugust suhet jätkata.

Kas te panete tähele, mida  ma tahan öelda? Veevalaja ajastul ei toimi põhimõte leida karmimaid ja kindlamaid reegleid millelegi. Ja järelikult reegel, mis ütleb, et sa ei tohi kunagi lahutada, pole enam konstruktiivne. Kuid samuti pole konstruktiivne lahutada enne, kui kasvamisvõimalused sellest suhtest pole ammutatud. Kuni sa pole õppinud selgeks  kõike, mida sa olemasolevast suhtest enda kohta selgeks õppima pead, on ennatlik see suhe lahutada. Kui sa lahutad selleks, et hoiduda nägemast ja tegelemast oma lahendamata psühholoogiliste probleemidega, siis viib see samuti negatiivse kasvamiseni.

Paljud on kogenud, kui nad on ausad endaga, et katkestades ühed suhted enne, kui nad on selgeks saanud teatud õppetüki, põhjustab niisugune olukord ainult selle, et te tõmbate ligi sama õppetunni teise suhtega. Teisest küljest, kui te olete õppetüki omandanud, jäädes sellesse suhtesse edasi, mis võib olla lihtne ja mugav, siis  ei anna see  maksimaalset kasvutulemust. Delikaatse tasakaalu võib leida siin vaid individuaalsel baasil.

Mu mõte on selles, et paindumata reegli rakendamise asemel, peab kõike lahendada individuaalse eristamise baasil. See tähendab, et tuleb teadlikuks saada, kuidas väline meel ja välised soovid üritavad kavaldada teid kas suhet lõpetama enneaegselt või jääma sellesse suhtesse pidama, kuigi oleks aeg edasi liikuda.  Te peate häälestuma oma kõrgemale olemusele ja tunnetama neid õppetükke, mis teil selgeks  õppida on vaja või peate te edasi liikuma.

Järgige seda sisemist juhatust, mis on vastandiks pimesi reeglite järgimisele ja see juhib teid maksimaalse vaimse kasvamise juurde ning see on äärmiselt tähtis Veevalaja ajastul. Selleks, et saavutada maksimaalset vaimset kasvamist, pead sa olema kui vesi, mis on pühendunud voolamisele ja voolab ümber igasuguse takistuse oma otsingus jõuda mina-ookeani. Seista Kristuse kaljul on hea, kui tead, et Kristuse kalju liigub alati Elu Jõega kaasa. Arvamus, et Kristuse kalju on kivisse raiutud, on tõsine väärarusaam, mis tuleneb ego vajadusest turvalisuse järele.

Te ei saa kasvamist institutsiooniks muuta. Püüd seda teha oleks katse peatada elu voolu. Abielu institutsioon on ilmses kriisis või üleminekufaasis. Lahenduseks oleks MITTE kehtestada uut  jäika institutsiooni, vaid tõsta teadlikkust ja seega avada uks uuele visioonile inimsuhetes. Tegelikult pole küsimus selles, kas laulatada teatud kirikus või isegi mitte selles, kas abielluda või mitte. Tegelikult on küsimus selles, kuidas omandada suhetes  niisugune lähenemine, mis annaks maksimaalse kasvu. Kuid seda pole võimalik teha läbi institutsiooni, sest sellele küsimusele pole normeeritud vastust, vaid sellele võib vastata igal individuaalsel baasil.

Kalade ajastul oli inimkond niisuguse teadvuse koorma all, mis tahtis kõike seadusega määrata, mis tahtis sundida Elu Jõge voolama inimese poolt tehtud voolusängis, mis tahtis Vaimu struktuuripuuri sulgeda, nagu me selgitasime Roomas. Väljakutse on niisugune meeleseisund ületada, läbi oma meeles olevate struktuuride ületamise ja individuaalse Kristsuse saavutamine, et te enam ei järgiks väliseid reegleid, vaid liiguksite sisemise Vaimu voolus. Inimkond ei saanud seda väljakutset selgeks ja oleks erakordselt vajalik selle väljakutsega silmitsi seista enne, kui te tõeliselt saate siseneda Veevalaja teadvusse, et tõsta planeet Saint Germaini Kuldsesse ajastusse. Eriti tähtsaks on muutunud see, et ülemine kümme protsenti mõtleks järele traditsiooniliste institutsioonide ja struktuuride üle, sealhulgas abielu ja inimsuhted.

 
 

Heli Käspri

unread,
Oct 30, 2010, 11:18:31 AM10/30/10
to emfbalanc...@googlegroups.com
Tarmo, ole hea anna oma materjalide allikad ka - tore oleks rohkem lugeda/teada. 
Ja üks küsimus: sa tsiteerid koostööd partneritega. 
 
"Veevalaja ajastul on vajalik, et inimesed võtaksid vastutuse oma suhete eest ja mõistaksid, et ainus garantii selleks, et suhe kestaks või oma eesmärki täidaks, on see, te mõlemad partnerid tahavad tegeleda oma lahendamata psühholoogiliste probleemidega ja oma psühholoogiat tervendada.
Meil on vaja on uut teadlikkust ja see algab arusaamisast, et suhte eesmärk on vaimne kasvamine.
Oluline võti suhete puhul ka see, et kumbki partner tahab tegeleda oma psühholoogiaga selle asemel, et projekteerida seda teise peale ja teha teisest kõigi probleemide põhjus. Teiste sõnadega on kasvamine oma mentaalse kasti ületamine."
 
 
Kes on need partnerid, kellega sa kanaldatud teadmisi praktiseerid?
Kas sa teed valiku või võtad tingimusteta vastu kõik väljakutsed partnerluse osas?
 
Siin ongi vist see, mis vaimsel teel eneseületamist nõuab:)?
 
 
Vaimsel teel käies projekteeritakse oma probleemid teiste peale. Eriti siis kui koostöös toimetatakse intensiivset energiatööd. Energiatöö tegemise üks aluseid ja eeldusi on tingimusteta armastus, millel eelneb mõistmine, kaastunne, teadvelolek, püsivus. Peggy räägib nii. 
 
Siin tahan jagada oma kogemusi olukordadest, kus inimesed käituvad vaenulikult ja süüdistavalt ajukahjustuste tõttu. Minu emal on aastaid olnud Alzheimer ja dementsus. Sümptomiteks on muuhulgas äärmine vaenulikkus, sh oma lähedaste suhtes, ja oma probleemide projekteerimine teistele. Läbi aegade väitis ta, et minu "pea on haige" ja seetõttu häirin teda iga oma sõna, mõtte ja teoga. Temal polnud ju häda midagi. Ja nii aastaid.
Nüüd on ta ametlikult tunnistatud nõrgamõistuslikuks, kohtulikult määratud eestkostega ja veedab tugevatoimelise tablettide mõju all õndsat vanaduspõlve maal oma lapsepõlvekodus. Tütre järelvalve all.
 
Alzheimer on teatud tingimustel päritav. Läbisin ajusonograafia jm olulised testid. Tavameditsiin tunnistas, et üks tervematest kohtadest mu kehas on mu aju.
 
 
Siit üleskutse, kallid Veevalaja ajastus kehastunud vaimolendid -  kui te järjekindlalt ja ületamatult tunnete end ahistatuna kaasteeliste "KURJUSE" vms tõttu, siis pöörduge palun arsti poole - lihtsalt eelkõige enda ja oma lähedaste pärast.
 
Ma armastan teid kõiki, igat ja ühte, just sellisena nagu te olete.
 
Aitäh teile!
 
 
Heli
 
 
    
 


--
Grupist lahkumiseks saada palun e-kiri aadressile
EMFbalancingEST...@googlegroups.com
Rohkem valikuid leiad, kui külastate gruppi aadressil
http://groups.google.com/group/EMFbalancingESTONIA?hl=et



--
Valguses
Heli

Tarmo Valing

unread,
Oct 30, 2010, 12:18:34 PM10/30/10
to emfbalanc...@googlegroups.com
Reply all
Reply to author
Forward
0 new messages