Google Groups no longer supports new Usenet posts or subscriptions. Historical content remains viewable.
Dismiss

Collatzi ülesanne ja Wikipedia

0 views
Skip to first unread message

Rein Prank

unread,
Mar 19, 2005, 4:47:05 PM3/19/05
to

Ma ei olnud varem seda Wikipediat uurinud. Nüüd vaatasin.
Mis puudutab loogikat ja rekursiooniteooriat, siis A.Rieti
kirjas olnud viitest alustades ei leidnud ma lehekülge,
kus midagi rängalt valesti ei oleks kirjutatud.

Needsamad kaks Undecidability mõistet
a) ühe küsimuse mittelahenduvus mingis konkreetses formaalses süsteemis
(nagu Gödeli mittetäielikkuse teoreemi korral) ja
b) algoritmi eksisteerimine mingi küsimuste seeria suvalise küsimuse
lahendamiseks
on mittelahenduvate probleemide leheküljel üheks pudruks keedetud.

Leheküljel Decidability (logic) on tõestatavus mingis loogikasüsteemis (mille
puhul on seal räägitud aksioomidest) kokku segatud semantilise tõesusega. Jne.

Ei oleks uskunud, et see paljureklaamitud vabamaterjal nii kole on.

MathWorldi olen paljude kohtade pealt lugenud, sellist jama pole leidnud.
Aga asi sõltub muidugi konkreetse valdkonna kirjutajast. On võimalik,
et mõne teise valdkonna jaoks on Wikipedial kompetentne autor ja kõik korras.
Aga on selge, et seal pole mingit üldgarantiid.

Tervitades
Rein Prank

jan.vi...@ut.ee

unread,
Mar 20, 2005, 11:05:01 AM3/20/05
to
On Sat, 19 Mar 2005, Rein Prank wrote:

> Ma ei olnud varem seda Wikipediat uurinud. Nüüd vaatasin.
> Mis puudutab loogikat ja rekursiooniteooriat, siis A.Rieti
> kirjas olnud viitest alustades ei leidnud ma lehekülge,
> kus midagi rängalt valesti ei oleks kirjutatud.

[---]


> Ei oleks uskunud, et see paljureklaamitud vabamaterjal nii kole on.
>
> MathWorldi olen paljude kohtade pealt lugenud, sellist jama pole leidnud.
> Aga asi sõltub muidugi konkreetse valdkonna kirjutajast. On võimalik,
> et mõne teise valdkonna jaoks on Wikipedial kompetentne autor ja kõik korras.
> Aga on selge, et seal pole mingit üldgarantiid.

Rein,

oled Wikipedia mõttest natuke valesti aru saanud. Nimelt on seal kõik
artiklid kõigile vabalt redigeeritavad ja igaüks, kes vea leiab, on
teretulnud seda parandama. Minu teada pole Wikipedia ühelgi valdkonnal
ühtegi kõrgemalt poolt määratud autorit ning kogu teadmus koguneb
vabatahtlike panustajate ühiste jõupingutuste tulemusena. Kui lähed tagasi
vigu sisaldanud lehele, võid lehe ülaosas vajutada nuppu "Edit this page"
ning kogu maailma matemaatikahuvilised (sh meie teaduskonna üliõpilased)
on Sulle väga tänulikud.

Tervites,
Jan Willemson

Rein Prank

unread,
Mar 21, 2005, 3:11:18 AM3/21/05
to

> Rein,
>
> oled Wikipedia mõttest natuke valesti aru saanud. Nimelt on seal kõik
> artiklid kõigile vabalt redigeeritavad ja igaüks, kes vea leiab, on
> teretulnud seda parandama. Minu teada pole Wikipedia ühelgi valdkonnal ühtegi
> kõrgemalt poolt määratud autorit ning kogu teadmus koguneb vabatahtlike
> panustajate ühiste jõupingutuste tulemusena. Kui lähed tagasi vigu sisaldanud
> lehele, võid lehe ülaosas vajutada nuppu "Edit this page" ning kogu maailma
> matemaatikahuvilised (sh meie teaduskonna üliõpilased) on Sulle väga
> tänulikud.
>
Ma vist ei ole nii demokraatlik persoon, et asuda kirjutama vabalt
redigeeritavaid tekste. Selle tegemiseks tahaksin mingit veendumust, et
see parandamise protsess koondub vähemalt niivõrdki tõeseks infoks, kui
seda on ühe/mõne eksperdi kirjutatud ja seejärel ettepanekute peale
korrigeeritud tekst.
Ma ei näe mingit võimalust, kuidas jagu saada entusiastlikust amatöörist,
kes arvab, et ta suudab ühe lausega populaarselt ära seletada Rice'i
teoreemi ja selle tähenduse programmeerimise jaoks ning kirjutab:
Rice's theorem states that all non-trivial properties of computer programs
are undecidable.
(Mina arvan, et tean, millise algoritmiga lahendada näiteks probleeme
"Kas programm peatub minu arvutil igal Integer-tüüpi sisendil hiljemalt
1 sekundiga?" ja "Kas programm mahub minu USB-pulgale?". Ülaltoodud lause
autor nimelt pole aru saanud, et Rice'i teoreem räägib programmide poolt
arvutatavate funktsioonide, aga mitte näiteks arvutusprotsesside või
programmide kui tekstide omaduste äratundmisest.)

Kui ma nüüd asendaks selle lause millegi täpsemaga, siis minu tekst
võidakse ju isegi rahule jätta, aga sinna kõrvale ilmub sada uut sama
sinisilmset väidet nagu ülaltoodu. Sinna saiti kogunevate tekstide
totaalne omadus on selliste autorite kitsas asjanägemine, kes on ühe
raamatu läbi lugenud ja tõttavad oma teadmisi jagama. Eriti just
tulemusi interpreteerima. Otseselt formaalsed artiklid on seal
kvaliteetsemad.

Mina jätan selle saidi küll amatööride harjutusmaaks.

Tervitades
Rein Prank


0 new messages