Netikett
Gunnar Koppel
Mind paneb sageli nördima see, kui ma näen, et inimesed, kes
ametinimetuse (arvutiõpetaja, infijuht) järgi peaksid valdama ja
järeltulevale põlvele edasi andma elementaarseid
arvutikasutamisvõtteid, poleks nagu kuulnudki netiketist ja/või ei
oska häälestada oma postiprogrammi/uudiselugejat. Alljärgnev ülevaade
netiketist käib kaasas Pegasus Mailiga, seetõttu on selles mõningaid
vihjeid just selle programmi häälestamiseks.
Soovin head tutvumist neile, kel netikett midagi uudset tähendab, ja
loodan, et leian enda postkastist üha vähem läbiva suurtähega
kirjutatud kirju, mille sabast saab teada, et saatja on infojuht. Või
et inimesed vaatavad üle oma programmide häälestuse ja ei saada listi
kirju HTML-itult.
Ja neile, kel netikett vana tuttav, tuletaks tagasihoidlikult meelde,
et seda ei maksa õpilaste eest vaka all hoida.
__
Juhtnööre elektrooniliseks kirjavahetuseks
ehk
netiketi lühiülevaade
Lisaks programmi kasutamise oskusele võib kasutajal nappida ka
teadmisi elektroonilise kirjavahetuse sisulistest reeglitest ehk
netiketist. Loodetavasti on algajale e-postitajale abi järgnevast
netiketi ülevaatest. Ettevõtmise kurbloolisus peitub paraku selles, et
seda kirjatükki satuvad tõenäoliselt lugema just need inimesed, kes
niigi kombekalt käituvad :*)
Kõige lihtsamalt interneti käitumisjuhiseid kokku võttes võiks öelda,
et kui sa suudad meeles pidada, et ka elektrooniline kirjavahetus on
suhtlemine inimestega -- kes võib-olla on küll maailma kuklapoolel --,
siis vaevalt sa eriliste riivatustega silma paistad. Ja kui sa kujutad
ette, kuidas tavalisi kirju kirjutada, ei tohiks sul kindlasti
e-konflikte tekkida. Ometi on elektroonilisel kirjavahetusel oma
nüansid, mille teadmine tuleb ainult kasuks. Kõigest sellest allpool
detailsemalt.
Aadressid ja isikunimed
Isikunimi on e-posti seisukohast kommentaar, mis lisatakse sinu
aadressile. Pegasus Mailis saad oma nime sisestada peaseade dialoogis.
· Anna alati programmile teada oma nimi, sest aadressile lisatud
nime järgi on kergem saatjat õige isikuga kokku viia, pealegi oskab
enamik postiprogramme saabunud kirja puhul aadressi asemel nime
näidata.
· Kasuta mõistlikku nime: "arva ära" või muud sarnased fraasid
on nimena tüütud ja takistavad kirja saajal sinu identifitseerimist.
· Kirja saatmisel kasuta aadressi juures alati isikunime. Kui sa
oled juhtumisi eksinud aadressi kirjutamisel, on see postimeistrile
suureks abiks.
Näituseks:
"joo...@kuskil.ee" asemel võid kasutada
"Joosep Joodel <joo...@kuskil.ee>"
"344...@foo.chaos.com" asemel
"344...@foo.chaos.com (Ford Prefect)"
Kirja teema
· Lisa kirjale alati teema. Peaaegu kõik postiprogrammid
näitavad saabunud kirjadel ka teemarida ning see on sageli ainus märk,
mille järgi kirja saaja saab mugava ja kiire ülevaate laekunud
kirjadest. Samuti on teemast palju abi, kui on vaja üles otsida mõni
vanem kiri.
· Teema peaks märku andma kirja sisust. Loogiline ju, kas pole?
Näiteks saates Joosepile kirja laupäevase kalapüügi teemal, pole mõtet
teemaks panna "Joosepile".
· Kui sa vastad kirjale, aga muudad vestlusteemat, siis muuda ka
teemarida. Veelgi parem -- alusta uut kirja. Teemarida on lihtsaim
võimalus jälgida vestluslõnga, nii et vahetades vestlusteemat ja
jättes teemarea samaks, võid asjatult segadust tekitada ja teema
jälgimist raskendada. Eriti kehtib see Useneti uudisegruppide ja
postiloendite puhul.
Kirja pikkus, sisu ja vormistus
· Kirja pikkus võiks olla vastavuses vestluse tooniga: kui
esitad lühida päringu, siis tee seda lühidalt ja täpselt.
· Pea kinni teemast. Kui sa tahad rääkida millestki täiesti
teemavälisest, siis võiksid parem saata uue kirja. Nii on vastajal
võimalik sellega eraldi tegeleda.
· Ära kirjuta suurtähtedes, see võrdub karjumisega ja on
raskesti loetav (ehkki väikses ulatuses võib suurtäheliselt rõhutada
sõnumi tuuma).
· Liigenda oma kiri loogilisteks lõikudeks ja hoidu pikkadest
lohisevatest lausetest.
· Kirjuta korrektses keeles. Veelkord: e-post on suhtlemine --
halvasti sõnastatut ja vigaselt kirjutatut on raske lugeda ja mõista.
Et e-post on kiire, ei tähenda veel seda, et ta peaks olema lohakas.
Kui su sõnad on sedavõrd tähtsad, et kirja panna, siis on nad ka nii
tähtsad, et kirjutada arusaadavalt.
· Kaalu põhjalikult, enne kui oma krediitkaardi numbri postitad.
Võib juhtuda, et kiri peetakse mingil põhjusel kinni ning kehtiv
krediitkaardi number on piisav, et keegi saaks su arvet kasutada.
Kirjale vastamine
· Jäta vastusesse algsest kirjast nii palju, et edasi anda
konteksti. E-post pole nii vahetu kui suhtlemine telefoni kaudu ja
kirja saaja ei pruugi täpselt mäletada vestluse tausta, eriti kui tal
on laialdane kirjavahetus. Kohased lõigud algsest kirjast aitavad
lugejal asjad oma kohale asetada.
· Vastamisel jäta algsest kirjast vaid minimaalne, mida vajad.
Üks enam levinud ebameeldivusi on see, kui 5leheküljelist
originaalkirja tsiteeritakse kogu tema ilus ja ulatuses ning lisatakse
siis omalt poolt lõppu: "mulle ka". Tsiteeri vaid nii palju, et oleks
selge, millele sa vastad. Nii palju kui hädavajalik ja nii vähe kui
võimalik, ütleb kuldreegel
· Kasuta mingit märki, määramaks, milline osa tekstist on
tsitaat algsest kirjast ja milline sinu lisatud uus tekst -- see
muudab vastuse paremini jälgitavaks. Traditsiooniline osundatud teksti
eristaja on ">"-märk rea alguses.
· Vasta alati saadud kirjadele. Võid koostada tüüpvastuse, mille
saad teele läkitada, kui mingil põhjusel ei saa parasjagu
põhjalikumalt vastata. Sinu vastus on ju ka märk sellest, et kiri on
adressaadini jõudnud ja teatavaks võetud.
· Jälgi tähelepanelikult, kuhu sa vastuse saadad. On piinlik,
kui saadad isikliku kirja tervele postiloendile ja enamasti on see
teistele loendi liikmetele häiriv.
· Küsi endalt, kas su vastus on vajalik -- nt kiri, milles sa
ütled vaid "Olen nõus", sobiks kindlasti palju paremini saata vaid
kirja autorile kui tervele postiloendile.
Allkirjad
E-posti seisukohalt on allkiri teksti lõik kirja lõpus, mis enamasti
sisaldab kirjutaja kontaktandmeid. Paljud postiprogrammid lisavad
allkirja automaatselt. Allkirja kiputakse kuritarvitama, nii et
tasakaalukus on hea märksõna allkirja hindamisel.
· Kasuta oma kirja lõpus allkirja, mis selgitab, kes sa oled ja
kus sa oled -- alternatiivsed võimalused kontakteerumiseks (tavaliselt
telefon ja ka faks).
· Kasuta lühikest allkirja. Mõttetult pikad allkirjad võtavad
palju ruumi ja on eriti tülikad, kui kirjutad postiloendisse või
uudisegruppi.
· Mõned postiprogrammid võimaldavad liita allkirjale valitud
fraasi sinu aforismikogust. See on mõnus ja tagasihoidlikul
kasutamisel lisab kirjale nüansse. Aga siiski võiks meeles pidada
paari asja:
* Lühidus. 500 sõna pikkuse tsitaadiga Kanti "Puhta mõistuse
kriitikast" ei võida sa just palju sõpru juurde.
* Inimesed solvuvad väga erinevate asjade peale: väldi tsitaate, mis
võivad inimesi solvata religioossete, poliitiliste või seksuaalsete
vaadete või rassierinevuste tõttu.
* Väldi kohalikke kilde, kuna need võivad olla tähendusetud kirja
saajale teises piirkonnas...
Enamasti on parimad vahelduvad allkirjad vaimukad allkirjad.
Polemiseerivad väljapursked poliitilistel või sarnastel teemadel
lülitavad suure osa inimesi välja, samas võib mingi üherealine nali
luua terveks päevaks hea tuju.
Delikaatsus
Väheke peenetundelisust tuleb ikka kasuks, ka elektroonilises
kirjavahetuses.
· Kui küsid kelleltki midagi, siis ära unusta öelda "palun".
Samuti kui keegi teeb midagi su heaks, ei tule kunagi kahjuks tänada.
Kuigi see võib tunduda triviaalne või solvav, on hämmastav, kuidas
suur osa inimestest, kes on igapäevaelus täiesti viisakad, paistab
unustavat oma head kombed e-kirjades.
· Ära looda momentaalset vastust. See, kui sa ei saa kelleltki
vastust kümne minutiga, ei tähenda veel, et ta sind ignoreeriks ega
anna põhjust solvumiseks. Elektrooniline kirjavahetus pole vahetu ja
sa saad vastuse niipea, kui see võimalik on.
· Pea meeles, et pole olemas sellist asja nagu absoluutselt
turvaline e-post. Ei ole just kõige arukam saata väga isiklikke kirju
või konfidentsiaalset infot salastamata kujul. Mõtle ka kirja saajale
-- sina ei pruugi olla ainus, kes on kimbatuses, kui delikaatne kiri
jõuab valedesse kätesse.
· Lisa piisavalt informatsiooni. Kui sa küsid midagi, millele
ootad ka vastust, siis vaata üle, kas sa oled lisanud piisavalt infot,
et vastamine ikka võimalikuks teha. Kui sa näiteks saadad Pegasus
Maili tehnilisele toele kirja, et sul Pegasus Mail jamab, siis sellise
info põhjal pole neil sulle midagi tarka vastata. Kui küsid kelleltki
oma probleemi lahendamiseks abi, siis anna ka selle võimalikult täpne
kirjeldus.
Emotikonid
Elektronpostis puudus algselt vahetule suhtlemisele omane kehakeelega
edastatav info. interneti "alternatiivkultuur" leidis sellele
probleemile juba aastate eest lahenduse: emotikonid (smileys) ehk hulk
tavalisi kirjamärke, mis saavad tähenduse, kui neid vaadata täisnurga
võrra pööratult.
Tuntumad emotikonid on järgmised:
:-) ehk :) Naerune nägu; kasutust leiab lõbususe väljendamisel või
kui tahetakse märkida, et seda kommentaari võiks võtta naljana (vahel
kasutatakse selle asemel ka "<g>" või "<grin>").
:-( ehk :( Õnnetu/kurb nägu. Kurbuse väljendamisel
;-) Silma pilgutav naeratus. Öeldut ei maksa võtta liialt tõsiselt
;-> Vallatu naeratus. Provotseeriva või muidu vallatleva värvingu
lisamiseks.
On veel sadu emotikone ehk smaile, ühed rohkem arusaadavad kui teised.
Üldtuntud smailide asjakohane kasutamine parandab märgatavalt sinu
teate selgust, sest nad annavad edasi kehakeele nüansse. Nagu mistahes
kaunistuse puhul kaob smailide ülekasutamisel nende väärtus.
Lühendid
Elektroonilises suhtluses kasutatakse palju lühendeid, mida esialgu
võib olla üsna raske dešifreerida. Mõned levinumad:
ASAP -- as soon as possible; niipea kui võimalik
BTW -- by the way; muuseas
FAQ -- frequently asked questions; sageli esitatud küsimused (SEK)
või korduma kippuvad küsimused (KKK)
FYI -- for your information; sulle teadmiseks
IMHO -- in my humble opinion; minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt
(MTAK ;)
SO -- significant other; "tähtis kaaslane", sõber/sõbratar, armsam
TIA -- thanks in advance; ette tänades
YMMV -- your mileage may vary; teie väärtushinnangad võivad ju erineda
Lõpetuseks
Netiketi meelespea:
· heida iga päev pilk oma postkasti ja kustuta mittevajalikud
kirjad
· kirjuta lühidalt ja selgelt, järgi õigekirja
· kirja saates pane teemareale kirja teema
· ÄRA KIRJUTA SUURTÄHTEDEGA, SEE ON NAGU KARJUMINE! Onju?
· tsiteeri kirja, millele vastad, aga ainult nii palju kui
vajalik ja nii vähe kui võimalik
· kasuta allkirja
· ära avalda privaatkirju ilma loata
· hoolitse selle eest, et keegi teine sinu postkastile ligi ei
pääseks
Selle kõige järel tuletan veelkord meelde, et e-post on
suhtlemisvahend, kommunikatsioon inimestega. Kui sa kirjutad
elektroonilist kirja, loe see enne saatmist üle ja küsi, milline oleks
su enda reaktsioon, kui saaksid sellise kirja. Iga minut, mille
kulutad kirja klaarimiseks, on mõistlikult kulutatud. Nii et võta
endale aega...
Lõppu üks mõttetera: "Tihti tundub, et algajad tegutsevad internetis
silmad ja kõrvad kinni ning suu lahti, solvates ja häirides korralikke
inimesi. Jumal andis inimesele kaks kõrva ja kaks silma ning vaid ühe
suu, et meelde tuletada, kuidas peaks käituma. Kuid ta andis ka kümme
sõrme ja siin me nüüd siis oleme..."
Alati Teie
Wanradt Koell
Kunnar Sink
> From: wan...@raamatukoi.ee (Gunnar Koppel)
> Subject: [KOOLID:7850] Netikett
> Date: Sat, 26 Feb 2000 03:34:24 GMT
> To: koo...@lists.ut.ee
> Reply-to: koo...@lists.ut.ee
> Terr!
>
> Mind paneb sageli nördima see, kui ma näen, et inimesed, kes
> ametinimetuse (arvutiopetaja, infijuht) järgi peaksid valdama ja
> järeltulevale polvele edasi andma elementaarseid
> arvutikasutamisvotteid, poleks nagu kuulnudki netiketist ja/voi ei
-- siitmaalt maha loigat...
Paneb jah nördima vahel. Eriti, kui vastad LISTIST tulnud kirjale
ISIKLIKULT ja sinu vastus kommenteeritult uuesti LISTI saadetakse.
K.
_______________________________________________
Kunnar Sink, Org.: Saaremaa Ühisgümnaasium
e-mail: kun...@syg.edu.ee Fax: (245) 57 226
Tel. home: (245) 55 831 Work: (245) 55 815
Org. homepage http://www.syg.edu.ee