Maakivi
Vahur Lokk
Tahaks maakivist, soovitavalt tiba suuremast, mõned postid laduda. Ja
tulevikus ühe kobeda maakeldri fassaadi.
Äkki oskab keegi viidata kust leiab õpetust. Mõned asjad netist leidsin,
selle järgi teeks kange 1/4 seguga ja sätiks nii et kivi ka ilma seguta
paigal püsida tahaks (siis vähemalt 3 toetuspunkti. Ja üle ühe kihi päevas
ei lao. Ja vuugid saab kummikindaga kuivemat segu täis toppida ja ära
siluda.
Aga huvitavad ka nõuanded teemal - kuidas kivi sobivamasse vormi lõhkuda,
kuidas sellisesse posti sobitada hingi, aiakinnitusi ja igasugu muid
lisavidinaid nii et aia najale kargav 70-kilone koeraelukas poste paari
aastaga laiali ei loksuta, kuidas teha katus nii et vihmavesi sisse ei
tiku. Jne jne.
Ehk siis valage välja omaenda tarkus ja andke viiteid netist kah.
Wahur
Kalvi Teldre
> Tahaks maakivist, soovitavalt tiba suuremast, mõned postid laduda. Ja
> tulevikus ühe kobeda maakeldri fassaadi.
> Äkki oskab keegi viidata kust leiab õpetust. Mõned asjad netist
> leidsin, selle järgi teeks kange 1/4 seguga ja sätiks nii et kivi ka
> ilma seguta paigal püsida tahaks (siis vähemalt 3 toetuspunkti. Ja üle
> ühe kihi päevas ei lao. Ja vuugid saab kummikindaga kuivemat segu täis
> toppida ja ära siluda.
Just kange seguga ära tee. Mida kangem on segu, seda vähem kannatab ta
paisumist/kahanemist ja saad praod sisse. 1/5 on paras, lahjemat pole vaja.
Kalvi
Vahur Lokk
>
> Just kange seguga ära tee. Mida kangem on segu, seda vähem kannatab ta
> paisumist/kahanemist ja saad praod sisse. 1/5 on paras, lahjemat pole
> vaja.
>
> Kalvi
kellujagu savi sisse. Kas see asja ei muuda?
Ja segust veel. Ma sihuke ise-ilutegija ja seguga enne palju pistmist pole
olnud. Kui paks ta peaks olema? Tegin siin juba algust ja olen hädas -
vahel kipub vägisi ära voolama, siis jälle tuleb nii kuiv et korralikult
pragudevahesid täita ei anna.
Vahur
uduelmar
"> Brittide soovitus oli, et lisada ka pisut lupja, naabrimees jälle pannuks
> kellujagu savi sisse. Kas see asja ei muuda?
lubi ok, savi ainult sisetöödel
> Ja segust veel. Ma sihuke ise-ilutegija ja seguga enne palju pistmist pole
> olnud. Kui paks ta peaks olema? Tegin siin juba algust ja olen hädas -
> vahel kipub vägisi ära voolama, siis jälle tuleb nii kuiv et korralikult
> pragudevahesid täita ei anna.
Kuiva ilmaga vedelam, niiske ilmaga paksem.
Krohvimissegust paksem ja paigaldussegust (muldniiske) pisut vedelam.
Sõltub ka kivist ja massist.
See ja palju muud kokku teebki mõnest mehest müürsepa, teisest hobi-ehitaja.
Nii et ära muretse, asja hoiab püsti eelkõige ikkagi tahte jõud, mitte
ilusad jalad või reied.
Vuukida võid ka hiljem, eraldi seguga.
uduehitaja
Tõnu
> kellujagu savi sisse. Kas see asja ei muuda?
Lubi väga abiks aparaat. See teeb kivistunud segu elastseks.
Nagu kumm :)) Ainult liivast ja tsemendist võid betooni teha aga
muuks tööks ta hästi ei kõlba.
> Ja segust veel. Ma sihuke ise-ilutegija ja seguga enne palju pistmist pole
> olnud. Kui paks ta peaks olema? Tegin siin juba algust ja olen hädas -
> vahel kipub vägisi ära voolama, siis jälle tuleb nii kuiv et korralikult
> pragudevahesid täita ei anna.
Lisa tsipa plastifikaatorit (Winmix näiteks) ja segu omandab
mitmedki kasulikud omadused - ei voola ja vesi ei seti segust välja.
Töö jõudlus tõuseb mitmekorselt.
Tõnu.
Kalvi Teldre
Ise olen alati müürisegule lupja lisanud. Igati parem laduda ja kuidagi
kõvem ka jäänud. Ma olen paarile oma tuttavale soovitanud aga mind
vaadati kui rahvavaenlast, seepärast ei julgenud soovitada (kallis on).
veel soovitaks plastifikaatorit panna, poes on müüa (tökatmust vedelik),
saab väga suure koguse ühest pudelist odava raha eest.
Lubi on ses mõttes hea, et just paisumise/kahanemise osas on ta
vastupidise toimega ning seob kivistamise algul palju vett.
Plastifikaator vähendab samamoodi pingeid segus.
Kalvi
veiko
> Ehk siis valage välja omaenda tarkus ja andke viiteid netist kah.
Vanasti tehti lubjamördiga, püsisid aastasadu. Ega nüüd teistmoodi pole.
Aimur
> ja sätiks nii et kivi ka ilma seguta paigal püsida tahaks (siis
> vähemalt 3 toetuspunkti. Ja üle ühe kihi päevas ei lao.
Õige. Vanarahvas räägib sama juttu, et kivi peab püsima ka ilma seguta.
Kui püsib ainult segu najal, siis jääb alati oht, et mingil hetkel vajub
laiali.
>
> Aga huvitavad ka nõuanded teemal - kuidas kivi sobivamasse vormi
> lõhkuda,
Suur haamer, meisel. Ehk peaaegu nagu ühes venekeelses anekdoodis, s
pomoshju loma, kuvaldõ i kakoi to jobanõi materi :-)))
> kuidas sellisesse posti sobitada hingi, aiakinnitusi ja igasugu muid
> lisavidinaid nii et aia najale kargav 70-kilone koeraelukas poste
> paari aastaga laiali ei loksuta, kuidas teha katus nii et vihmavesi
> sisse ei tiku. Jne jne.
Pole ise kunagi maakivist aiaposte teinud, aga üldjuhul on näha olnud,
et keskel on seal ikkagi raudpost ja kivid laotakse ümber selle. Ja
selle raudposti külge on keevitatud ka kinnitused.
A
Virgo Inno
news:e82n5l$8iq$1...@kadri.ut.ee...
> Vahur Lokk wrote:
>> Ehk siis valage välja omaenda tarkus ja andke viiteid netist kah.
>
> Vanasti tehti lubjamördiga, püsisid aastasadu. Ega nüüd teistmoodi pole.
Tühjagi nad aastasadu püsivad. Lubimört muutub ilmastiku toimel üsna kiirelt
mingiks hapraks pudiks.
v
Raim Padar
"Virgo Inno" <kes....@see.leiab> wrote in message
news:e83632$24f$1...@kadri.ut.ee...
Uskumatu?
R
Vahur Lokk
> Ise olen alati müürisegule lupja lisanud. Igati parem laduda ja kuidagi
> kõvem ka jäänud. Ma olen paarile oma tuttavale soovitanud aga mind
> vaadati kui rahvavaenlast, seepärast ei julgenud soovitada (kallis on).
> veel soovitaks plastifikaatorit panna, poes on müüa (tökatmust vedelik),
> saab väga suure koguse ühest pudelist odava raha eest.
> Lubi on ses mõttes hea, et just paisumise/kahanemise osas on ta
> vastupidise toimega ning seob kivistamise algul palju vett.
> Plastifikaator vähendab samamoodi pingeid segus.
Ei lubja soovitamine rahvavaenlaseks pidama ei pane. Aga palju seda panna
et hea tuleks? Või siis ehk ka teistpidi, kui vähesest on abi (eks hind
mängib tsipa rolli ikka kah).
Wahur
Vahur Lokk
>>> Vanasti tehti lubjamördiga, püsisid aastasadu. Ega nüüd teistmoodi
>>> pole.
>>
>> Tühjagi nad aastasadu püsivad. Lubimört muutub ilmastiku toimel üsna
>> kiirelt mingiks hapraks pudiks.
>>
> Tallinnas on Oleviste ja Toompea ikka veel püsti?
> Uskumatu?
Oleviste ja Toompea on püsti jah, aga mu paekivist laudal siriseb see
kuulus lubimört küll liivana vuugi vahelt välja, varsti pean seal midagi
tõsiselt ette võtma muidu võib üsna pea lauda kivihaaval laiali tõsta ilma
kangemaid tööriistu pruukimata.
Muide, kui selle probleemi suhtes on kellelgi ideid siis needki on
teretulnud.
Tõsi, lauda puhul on üks võimalik põhjus selles, et kunagi on üks usin
eelmine peremees seina väljast paksult üle krohvinud. Kange kraam, peaaegu
sinine, tõbras, ja seinast maha tulla eriti ei taha. Kuuldavasti lubi ja
tsement omavahel läbi ei saa - ehk siis seepärast krohvitagune mört
kehvaks jäänud.
Wahur
Vahur Lokk
>> Aga huvitavad ka nõuanded teemal - kuidas kivi sobivamasse vormi
>> lõhkuda,
>
> Suur haamer, meisel. Ehk peaaegu nagu ühes venekeelses anekdoodis, s
> pomoshju loma, kuvaldõ i kakoi to jobanõi materi :-)))
No kurat, siis jääb see must tegemata. Proovisin. Peale esimest litakat
oli meisel otsast ilusti ümmargune, kivist sihuke pisike kild väljas.
Katsusin suure kuvaldaga, ilusa kivi solkisin ära, lõhe, raibe, jookseb
ikka sealt kus ise tahab.
Lugesin jällegi kuskilt et puuriga augud ette ja siis teraskiilud
aukudesse. Aga sihukseid teraskiile minu silm veel näinud pole (poes
nähtud tornid on kole järsu nurgaga) ja tuttavad sepad on kah Tallinnast
kõik ära kolinud.
Ja siis veel et puuriga augud ette, kivi lõkkesse ja siis vesi auku. Puht
eksperimendi mõttes huvitav plaan, aga praktikas muidugi aeg,
küttematerjali kulu ja muud sihuksed kainestavad tegurid...
tanel
> Ja siis veel et puuriga augud ette, kivi lõkkesse ja siis vesi auku.
> Puht eksperimendi mõttes huvitav plaan, aga praktikas muidugi aeg,
> küttematerjali kulu ja muud sihuksed kainestavad tegurid...
Puuriga auk ette, kuiv puupunn sisse ja uhad vett peale.
Puidupaisumine pidada lõhkuma kivi kergelt.
Aimur
>
> No kurat, siis jääb see must tegemata. Proovisin. Peale esimest
> litakat oli meisel otsast ilusti ümmargune, kivist sihuke pisike kild
> väljas. Katsusin suure kuvaldaga, ilusa kivi solkisin ära, lõhe,
> raibe, jookseb ikka sealt kus ise tahab.
>
Egas kiviraiduri amet ole mingi meelakkumine. Kujuta nüüd ette neid
graniidist Lenini kujusid, mida keegi pidi välja taguma :-)))
Kõige targem on otsida kohe sobilikud kivid. Ja neid tuleb ka omakorda
veel sobitada, et asi hakkaks ilmet võtma. Kui tellistest ladumine on
rohkem liinitöö, siis see asi on kunstnikutöö. Ja tõenäoliselt läheb
esimene vasikas ikka aia taha.
A
Vahur Lokk
> Vahur Lokk ::
>
>>
>> No kurat, siis jääb see must tegemata. Proovisin. Peale esimest
>> litakat oli meisel otsast ilusti ümmargune, kivist sihuke pisike kild
>> väljas. Katsusin suure kuvaldaga, ilusa kivi solkisin ära, lõhe,
>> raibe, jookseb ikka sealt kus ise tahab.
>>
> Egas kiviraiduri amet ole mingi meelakkumine. Kujuta nüüd ette neid
> graniidist Lenini kujusid, mida keegi pidi välja taguma :-)))
Ei ma meelakkumist sellest tööst oodanudki. Lihtsalt, kuna kivi on isegi
vähe ja oma põllu varud üpris piiratud siis ei taha neid asjata solkida.
Liiati ei tahaks paari posti nüüd mitu aastat kah laduda - mul päris
leivatöö ka ja väga palju aega pühendada ei anna. Iseasi kui oleks nii
suurte kividega tegu et enam tõsta ei suuda ja lõhkiajamisele alternatiivi
pole. Muide, vanu müüre vaadates on tekkinudki küsimus, et kuidas
sihukesed ühe mehe tõstevõimet ületavad mürakad müüri said - päris
korralikke poisse võib leida vahel mõne karjalauda seinastki ja ma küll ei
usu et keegi need seljas sinna üles viis ja paika sättis.
> Kõige targem on otsida kohe sobilikud kivid. Ja neid tuleb ka omakorda
> veel sobitada, et asi hakkaks ilmet võtma. Kui tellistest ladumine on
> rohkem liinitöö, siis see asi on kunstnikutöö. Ja tõenäoliselt läheb
> esimene vasikas ikka aia taha.
Juba teame. Esimene post on valmis. Ilus. Võimas. Selg on valus aga hing
uhkust täis et ei mahu tuppa ära :) Mõned asjad said valesti kah, paar
siinset nõuannet jõudsid liiga hilja minuni. Õnneks see konkreetne post
midagi suurt kandma ei pea, ehk pole hullu, järgmistega oleme targemad.
Wahur
Aimur
> Muide, vanu müüre vaadates on tekkinudki küsimus, et kuidas sihukesed
> ühe mehe tõstevõimet ületavad mürakad müüri said - päris korralikke
> poisse võib leida vahel mõne karjalauda seinastki ja ma küll ei usu
> et keegi need seljas sinna üles viis ja paika sättis.
>
Ikka põhiliselt nõuga. Ja jõudu pisut lisaks. Köied, rakised jne.
A
tanel
Aga võibolla ehitasid need aiad hoopis ufonaudid. Nagu püramiididki...
Raim Padar
"Vahur Lokk" <vlokk_ei_t...@hot.ee> wrote in message
news:op.tb3rkig50ox5vz@wahur...
> On Sat, 01 Jul 2006 19:39:41 +0300, Raim Padar <son...@hot.ee> wrote:
>
>>>> Vanasti tehti lubjamördiga, püsisid aastasadu. Ega nüüd teistmoodi
>>>> pole.
>>>
>>> Tühjagi nad aastasadu püsivad. Lubimört muutub ilmastiku toimel üsna
>>> kiirelt mingiks hapraks pudiks.
>>>
>> Tallinnas on Oleviste ja Toompea ikka veel püsti?
>> Uskumatu?
>
> Oleviste ja Toompea on püsti jah, aga mu paekivist laudal siriseb see
> kuulus lubimört küll liivana vuugi vahelt välja, varsti pean seal midagi
> tõsiselt ette võtma muidu võib üsna pea lauda kivihaaval laiali tõsta ilma
> kangemaid tööriistu pruukimata.
Ehksiis hoone eluiga sõltub räästalaiusest.(Toompea on erand(heasmõttes)
R
Aimur
>
>Mida laiema räästa teed majale(laudale) seda kauem maja(laut) püsib.
>Ehksiis hoone eluiga sõltub räästalaiusest.(Toompea on erand(heasmõttes)
>R
>
>
Lapsepõlvest mäletan kohalike vanade meeste juttu selles, kuidas keegi
tahtis pärast sõda mõisa viinavabriku korstna telliskive ära kasutada.
Korsten oli ainus asi, mis sellest veel püsti oli. Mõtles, et laseb õhku
ja saab kivid kätte. Lasigi, aga ei saanud mingeid kive. Kivid läksid
igalt poolt mujalt pooleks, aga mitte segu koha pealt. Rahvajutud
muidugi saavad ajaga värvi juurde ka.
A
Urmas Sander
"Vahur Lokk" <vlokk_ei_t...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:
op.tb3r6xff0ox5vz@wahur...
>
>>> Aga huvitavad ka nõuanded teemal - kuidas kivi sobivamasse vormi
>>> lõhkuda,
>>
>> Suur haamer, meisel. Ehk peaaegu nagu ühes venekeelses anekdoodis, s
>> pomoshju loma, kuvaldõ i kakoi to jobanõi materi :-)))
>
> No kurat, siis jääb see must tegemata. Proovisin. Peale esimest litakat
> oli meisel otsast ilusti ümmargune, kivist sihuke pisike kild väljas.
> Katsusin suure kuvaldaga, ilusa kivi solkisin ära, lõhe, raibe, jookseb
> ikka sealt kus ise tahab.
Poolkuulujutt: talumees tahtis kiviaeda teha, külapealt kuulis et mingi
vanamees olla sel alal peen vend, kutsuski siis tolle vanamehe appi.
Kokkulepitud päeval tuleb vanamees, poolest lõunast kohale, käed taskus.
Talumees juba pahur, et ilmub alles poolest päevast, tööriistu kaasas pole,
et ju mingi jobu ikka on. Vanamees aga sobrab niisama kive, keerab ja
vaatab, ja läheb siis vilet lastes võpsikusse, taskusolnud haamrile vart
otsima. Talumees lööb käega, teeb omi toimetusi edasi. Tüki aja pärast tuleb
vana metsast haamriga tagasi, keerutab jälle kive, ja siis kõlks ja kõlks,
kivid lähevad sealt kust vaja katki - vana oli enne kivid õige nurga all
päikese kätte sooja pannud, õigeid kive (?), õigest kohast soojenenud (?),
õige nurga all (?) lüües olla kivlõhkumine naljamäng.
Selline lugu. Kui palju selles tõtt on, ei oska öelda.
Urmas, ei tea kividest mitte midagi