maaalune veekraan
Heiki
Otsin sellist maa-alust lahendust, mis sulgeb vee ja laseb süsteemist
torudesse jäänud vee välja. Tavaline sinine maa-alune kraan täidab ainult
esimese ülesande.
Õues olev saun vajab nädalavahetusel vett ja peale leilitamist süsteemi
sulgemist ning tühjendamist.
Heiki
Kill Truu
> Otsin sellist maa-alust lahendust, mis sulgeb vee ja laseb süsteemist
> torudesse jäänud vee välja. Tavaline sinine maa-alune kraan täidab ainult
> esimese ülesande.
Ja kuhu see tühjendusvesi voolaks?
Lihtsalt maa sisse pole ju mõistlik, uhab pinnase õõnsaks.
2 maaalust kraani, mida kordamööda keeratakse?
Kill
Lauri Link
> Otsin sellist maa-alust lahendust, mis sulgeb vee ja laseb süsteemist
> torudesse jäänud vee välja. Tavaline sinine maa-alune kraan täidab ainult
> esimese ülesande.
> Õues olev saun vajab nädalavahetusel vett ja peale leilitamist süsteemi
> sulgemist ning tühjendamist.
>
> Heiki
Pane siis kaks kraani. Kui see trass aga pole kuskile kaldu siis peab
nii või naa mingist otsast survet avaldama, et vesi lahtisest otsast
välja läheks.
Või kui ta kaldega on siis võib ju lõpu lahti jätta ja trassi peale
(sinna, kus enam jäätumise ohtu pole) mingi kolmiku panna. Ainult, et
kolmiku üks ots on sisenev vesi, teine on väljuv vesi ja kolmas on siis
lihtsalt lahtine ots, kuskaudu õhk sisse pääseb. Siis saab kolmiku
väljundisse kruttida siseneva vee asemel õhu ja süsteem peaks ise
tühjaks jooksma. Või noh vahet pole eriti ka sel juhul kui trass on
kolmiku poole kaldu, siis jookseb vesi lihtsalt teistpidi sealt välja.
Ärge nüüd kõvasti tampige, kui see algaja torujüri kohta üks hiiglama
vale mõttekäik on.
--
Lauri Link
kt
"Heiki" <heikihät...@online.ee> kirjutas sõnumis
news:43b8f088$1...@news.estpak.ee...
Lihtsam, odavam ja kiirem on sellesse torujuppi, mis maast välja tuleb (eeldan,
et trass on õigel sügavusel ja ei külmu) panna kolmiku kaudu küttekaabel. Devil
on vastavad komplektid olemas. Mul on ka 2m jupp isereguleeruvat sinist Devi
kaablit koos 2m 1,5mm2 painduva kummikaabliga kokku pandud (jäi analoogilisest
projektist üle), kui sa hinda 300 kr paljuks ei pea, siis ku...@neti.ee . Kolmiku
ja läbiviigutihendi pead täiendavalt muretsema (Devil on neid komplekte) või
ostma tavalise kolmiku ja el poest sobiliku TOLLIkeermega hermeetilise
kaabliläbiviigu.
Ülejäänud süsteemi lased saunas läbi tühjenduskraani, mis asub sama kolmiku
lähedal, kuivaks.
kt
Jan-Erik Moon
news:43b8f088$1...@news.estpak.ee...
> Õues olev saun vajab nädalavahetusel vett ja peale leilitamist süsteemi
> sulgemist ning tühjendamist.
Paned kaks maakraani paralleelselt millest üks suunaks kanalisatsiooni. Kui
kanalisatsiooni ei ole, siis sobiva maapinna (kuiv ning liivane) korral võib
teha ka väikese maa-aluse imbkaevu, mille ülemine serv siis jääks väljalaske
kraanist allapoole. Kevadel on see muidugi sul nagunii vett täis aga nii
suure sula ajal ehk enam külmumise ohtu pole ka.
Jan
kt
"kt" <oci.kui.viicid> kirjutas sõnumis news:43b8f...@news.estpak.ee...
>
> Lihtsam, odavam ja kiirem on sellesse torujuppi, mis maast välja tuleb
> (eeldan, et trass on õigel sügavusel ja ei külmu) panna kolmiku kaudu
> küttekaabel. Devil on vastavad komplektid olemas. Mul on ka 2m jupp
> isereguleeruvat sinist Devi kaablit koos 2m 1,5mm2 painduva kummikaabliga
> kokku pandud (jäi analoogilisest projektist üle), kui sa hinda 300 kr paljuks
> ei pea, siis ku...@neti.ee . Kolmiku ja läbiviigutihendi pead täiendavalt
> muretsema (Devil on neid komplekte) või ostma tavalise kolmiku ja el poest
> sobiliku TOLLIkeermega hermeetilise kaabliläbiviigu.
>
> Ülejäänud süsteemi lased saunas läbi tühjenduskraani, mis asub sama kolmiku
> lähedal, kuivaks.
Unustasin lisada, et köetav toruosa (st kuni tühjenduskraanini) tuleb
võimalikult hästi soojustada.
>
> kt
>
kt
"Jan-Erik Moon" <j...@ca.pri.ee> kirjutas sõnumis
news:43b8f...@news.estpak.ee...
Projekti puuduseks on see, et sageli on põhjavesi kõrgemal, kui -1,8m (toru
paigaldussügavus) ja kui maast jookseb kraani tagasi, pole täiedetud
hügieeninõuded. pealegi tuleb täiendavalt kaevata, ühendusi teha ja kraane osta.
kt
Heiki
"kt" <oci.kui.viicid> wrote in message news:43b8f...@news.estpak.ee...
> Lihtsam, odavam ja kiirem on sellesse torujuppi, mis maast välja tuleb
> (eeldan, et trass on õigel sügavusel ja ei külmu) panna kolmiku kaudu
> küttekaabel. Devil on vastavad komplektid olemas. Mul on ka 2m jupp
> isereguleeruvat sinist Devi kaablit koos 2m 1,5mm2 painduva kummikaabliga
> kokku pandud (jäi analoogilisest projektist üle), kui sa hinda 300 kr
> paljuks >
hea pakkumine.
Kuna olemasoleva kraani peab niikui nii lahti kaevama, lisaks mõningane
elektrikulu, siis vaatan ikkagi teiste hobitorujüride pakutud lisa
tühjenduskraani poole. Tühjendatavat torustikku on 2m, see paar liitrit
nädalas ei tohiks pinnast minema uhuda.
Kui just midagi proffesionaalset ei leia
Heiki
Mehis Siim
> Projekti puuduseks on see, et sageli on põhjavesi kõrgemal, kui -1,8m (toru
> paigaldussügavus) ja kui maast jookseb kraani tagasi, pole täiedetud
> hügieeninõuded. pealegi tuleb täiendavalt kaevata, ühendusi teha ja kraane osta.
>
> kt
Lisaks peab torust välja jooksev vesi sattuma mitte külmuvasse keskkonda, muidu on seal varsti jääkuubik torul ees.
MS
Tõnu Sergo
> Kuna olemasoleva kraani peab niikui nii lahti kaevama, lisaks mõningane
> elektrikulu, siis vaatan ikkagi teiste hobitorujüride pakutud lisa
> tühjenduskraani poole. Tühjendatavat torustikku on 2m, see paar liitrit
> nädalas ei tohiks pinnast minema uhuda.
> Kui just midagi proffesionaalset ei leia
> Heiki
>
Ostsin üle-eelmisel aastal samuti maakraani. Neid nn. proffessionaalseid
tehakse... kui mälu nüüd ei peta, siis tavaline maksis ca 600kr ja
tühjendamise võimalusega ca 1300. Torumees, kes ühendamas käis, seda
"proffesionaalset" ei soovitanud, tühjendamise ots pidavat aasta-kahega
umbe minema. Tegin nii nagu Kuno soovitas ehk panin tavalise kraani
ja küttekaabli.
Samas see kolmiku idee tundub suhteliselt lollikindel aga kui ise selle
lahenduse kasuks peaksin otsustama, siis ei üritaks mitte vett pinnasesse
immutada vaid tooks kolmikust toru maapinnale ja kui tühjendada vaja, siis
laseks sealt kompressoriga õhku sisse.
Andres
> Ostsin üle-eelmisel aastal samuti maakraani. Neid nn. proffessionaalseid
> tehakse... kui mälu nüüd ei peta, siis tavaline maksis ca 600kr ja
> tühjendamise võimalusega ca 1300. Torumees, kes ühendamas käis, seda
> "proffesionaalset" ei soovitanud, tühjendamise ots pidavat aasta-kahega
> umbe minema. Tegin nii nagu Kuno soovitas ehk panin tavalise kraani
> ja küttekaabli.
sama siin. Valge kraega torujürist sõber soovitas maakraani ära unustada
ja küttekaabli peale mõelda. Panin siis meetrise jupi välist
"isereguleeruvat" devi kaablit, mis lõpeb pesuruumi põrandast 20 cm
kõrgemal, süsteemi tühjenduskraani vahetus läheduses.
Muu süsteem jookseb tühjenduskraani kaudu tühjaks aga Minose 2-süst.
boileril pole lihtsalt ligipääsetavat tühjendusava :(. Variant oleks ehk
ka suruõhuga tühjaks puhuda nagu sullegi soovitati aga seni (sel talvel)
pole seda veel vaja läinud. Jõulude ajal olin 6 päeva ära ja naastes oli
pesuruumis +3° (mujal majas -3°). Kivikeris akumuleerib ja jäme palk
peab hästi sooja :). Plaanin hoone soojapidavust veelgi tõsta - praegu
on välisuks ühekordne ning pesuruumi üks (sise)sein kohati lainepapist :).
AndresV
Alo Raidaru
> Jõulude ajal olin 6 päeva ära ja naastes oli
> pesuruumis +3° (mujal majas -3°).
Mul oli raudtorul lahtine vaskkraan kraan, välisvindiga.
Vett võis olla see terakene, kraan ise oli lahti.
Kevadel oli korpus mõranenud.
Metallist pesukausis oli vast pool liitrit vett.
Kevadel oli põhi kenasti kumer.
Ühe lamedapõhjalise katla sain samal viisil
peaegu ideaalseks poolkeraks.
Külmuv vesi on vinge värk.
***
Kasulik oleks panna arvuti temperatuuri registreerima.
Siis pärast tead täpselt mis kuupäeval ja mis kellaajal torud lõhkesid.
See ju kõige tähtsam info.
-18 pidi nädala lõpus tulema.
Head toruvahetuse aastat!
A.R.
Andres
> Metallist pesukausis oli vast pool liitrit vett.
> Kevadel oli põhi kenasti kumer.
> Ühe lamedapõhjalise katla sain samal viisil
> peaegu ideaalseks poolkeraks.
200L tünn, pole kasutusel ja ei tea, palju seal vett sees võis olla.
Väljast paistis igati korras aga ma ta nüüd hiljuti külili lükkasin,
siis selgus, et põhi on poolkeraks kummunud, enam teda sileda maa peale
panna ei saa :D.
> Kasulik oleks panna arvuti temperatuuri registreerima.
> Siis pärast tead täpselt mis kuupäeval ja mis kellaajal torud lõhkesid.
see eeldab teadmist, et millise temp. juures see juhtub. Salvestavat
mikrofoni oleks lisaks vaja. Siis teaks. -5° Äkki?
AndresV
kt
"Andres" <ke...@kusagil.ee> kirjutas sõnumis news:dpc7n6$dv8$1...@keeks.cyber.ee...
>
> see eeldab teadmist, et millise temp. juures see juhtub. Salvestavat mikrofoni
> oleks lisaks vaja. Siis teaks. -5° Äkki?
Ega nad siis pauguga lõhke. Jää ruumala olevat vee omast ca 9% suurem. Paisumine
leiab aset ikka siis, kui vesi kristalliliseks muutub, st 0C kanti. Ärme hakka
siin ajama ülisuurtest rõhkudest mille puhul vee jäätumistemperatuur läheb
madalamaks jne, see mõnisada- mõni tuhat baari, mille puhul terastoru puruneb
pole rõhk ega midagi.
kt
Viktor Grossmann
On neid küll paugutatud
> Paisumine
> leiab aset ikka siis, kui vesi kristalliliseks muutub, st 0C kanti. Ärme
Jää ruumala on vee omast suurem küll, aga selle rõhu võtab nii mõnigi
toru veel vastu, aga vaat kui seda külmunud kärakat üles sulatama hakkad
(soojendama) siis lähevad põrgulised alles lõhki, radikad, torud,
ventiilid. Mismoodi füüsika seda seletab, ei tea, aga nii on. Ehk jää
paisub soojenemisel -10-st kuni -1-ni veelgi? Kas soe jää on suurema
ruumalaga kui külm jää? Muidu nagu enamike ainete ruumala on soojemas
olekus suurem, ka vesi muuhulgas soojendamisel paisub, miks siis
jäätunud vesigi teisiti käituma peaks?
Viktor
Paavo Sild
wrote:
>Otsin sellist maa-alust lahendust, mis sulgeb vee ja laseb süsteemist
>torudesse jäänud vee välja. Tavaline sinine maa-alune kraan täidab ainult
>esimese ülesande.
>Õues olev saun vajab nädalavahetusel vett ja peale leilitamist süsteemi
>sulgemist ning tühjendamist.
Selline rumal küsimus, et kas too maa-alune kraan kannatab sama
intensiivset kasutamist nagu mõni suva kuulkraan?
---
rgds,
Paavo Sild
(NB! from address before @ is ROT13 encoded)
Heiki
"Alo Raidaru" <alo.r...@ut.ee> wrote in message
news:dpc1rt$5n$1...@kadri.ut.ee...
> Mul oli raudtorul lahtine vaskkraan kraan, välisvindiga.
> Vett võis olla see terakene, kraan ise oli lahti.
> Kevadel oli korpus mõranenud.
Selle vastu on lihtne rohi: puuri kuulkraani korpuse külje peale 1 mm auk.
Sealt valgub suletud kuuli jääv vesi välja. Ei sobi siis kui tahad kraani
poolavatult kasutada.
Mis ma küll teeksin ilma leidurist äiata -)
Heiki
Urmas Sander
"Viktor Grossmann" <viktor54.ätt.hot.ee> kirjutas sõnumis news:
43ba149e$0$77313$bb62...@diablo.uninet.ee...
>> Paisumine
>> leiab aset ikka siis, kui vesi kristalliliseks muutub, st 0C kanti. Ärme
>
> Jää ruumala on vee omast suurem küll, aga selle rõhu võtab nii mõnigi toru
> veel vastu, aga vaat kui seda külmunud kärakat üles sulatama hakkad
> (soojendama) siis lähevad põrgulised alles lõhki, radikad, torud,
> ventiilid. Mismoodi füüsika seda seletab, ei tea, aga nii on. Ehk jää
> paisub soojenemisel -10-st kuni -1-ni veelgi? Kas soe jää on suurema
> ruumalaga kui külm jää? Muidu nagu enamike ainete ruumala on soojemas
> olekus suurem, ka vesi muuhulgas soojendamisel paisub, miks siis jäätunud
> vesigi teisiti käituma peaks?
>
> Viktor
Pakuks, et kui Sa seda jäätunud toru-radikat sulatad, siis soojendad väikest
pinda, ühes kohas annab see väga suur jõud, mis toru-radika 9%
jämedamaks-suuremaks on venitanud, järele, teises kohas kus jää veel alles,
peab aga toru-radikas veel endiselt palju jämedam olema. Et siis sellest
puruneb ehk. Sellistel "üleminkutel" peenemast jämedamaks on toru ju ikka
õhema seinaga, suurema pinge all, katkirebiv jõud kõige suurem. Nii et,
oodakem kevadet, las sulab ise ja ühtlaselt. :-)
Vaevalt vesi soojendades rohkem kui 9 % paisub, ma mõtlen enne
keemaminemist. Et siis jääst sulanud vee paisumine vaevalt midagi lõhki
lükkab. Jää paisumine soojenedes... eee... ei oska midagi arvata. Kuigi,
jäätumine toimub vast ni, et alguses tekib jää esmalt toru seintele, üha
paksenedes, kui võimalik, lahkub jäätumisest tekkiva rõhu tõttu osa vett
veel külmumata jäänud osa kaudu, siis ometgi ei tohiks teises "järjekorras"
sulamine veel suurema jõuga seda vaest toru-radikat venitada. Või mis?
Urmas, oletab, jälle
Paavo Sild
<viktor54.ätt.hot.ee> wrote:
>toru veel vastu, aga vaat kui seda külmunud kärakat üles sulatama hakkad
>(soojendama) siis lähevad põrgulised alles lõhki, radikad, torud,
>ventiilid. Mismoodi füüsika seda seletab, ei tea, aga nii on. Ehk jää
Vene ajal läksid jah lõhki, kui gaasipõletiga läheneti ja kiire-kiire
oli. Koolifüüsika seletab seda ehk järsust temperatuurimuutusest
tingitud pingetega liitmikes ja ülekuumutamisest tingitud auru jõuga?
Tõnu Sergo
> Selline rumal küsimus, et kas too maa-alune kraan kannatab sama
> intensiivset kasutamist nagu mõni suva kuulkraan?
Ei tea aga tööpõhimõte on küll erinev... kuulkraani kinni/lahti keeramiseks
peab keerama 45 kraadi aga maakraanile peab ikka mitu ringi peale tegema.