Lamell vs nael :)
krimell (at) \"kuum\" . ee
Siin on küllalt fleimitud teemal nael vs lamell. Kuna olude sunnil olen
viimased 2,5 k kulgenud lamellidel, siis saadud kogemus on vähemalt minu
jaoks asjad paika pannud. Ehk siis: kui sõidad peamiselt linnas, siis
pole olulist vahet nael või lamell (kuigi nael on kindlam). Kui sõidad
ka maanteel, siis vali kindlasti nael. Must jää, värskeltsadanud
sulalumeplöga - ehk kõik see, millega meie kohalik loodus üllatada
suudab - siin jääb üle parafraseerida ainult kod. Rannalat: "Nendest
väiksestest metallitükkidest on edasiliikumisel ikka uskumatult palju kasu".
k@lõpetamas.talvehooaega
Helar Laasik
>väiksestest metallitükkidest on edasiliikumisel ikka uskumatult palju kasu".
Eriti palju kasu on näha Järvevanal ;-P
BTW, vagude vahe on seal vastikult kitsas
Helar
Arno Arengu
> viimased 2,5 k kulgenud lamellidel, siis saadud kogemus on vähemalt minu
> jaoks asjad paika pannud. Ehk siis: kui sõidad peamiselt linnas, siis
> pole olulist vahet nael või lamell (kuigi nael on kindlam). Kui sõidad
> ka maanteel, siis vali kindlasti nael. Must jää, värskeltsadanud
> sulalumeplöga - ehk kõik see, millega meie kohalik loodus üllatada
No ja mida see nael selle lumeplöga jaoks annab? Sõltub kõik ikkagi
mustrist. Ei pea see G UG500 rehvid samuti lumeplögas, kui lamellisarnased
libled kulunud on. Ning sai Nokia Q kummiga 3 talve sõidetud, tagaveolise
ameeriklasega, mille juhitavus lumes niigi huvitav.
See talv oli ilmset vajadust naela järele vaid jäärajal. Kui nüüd võtta must
jää ja kiirus üle 90, pole naelast niikuinii tolku. Rahustab ainult. Või
oli kehv lamell...
Virgo Inno
news:40672...@news.estpak.ee...
> Kui nüüd võtta must jää ja kiirus üle 90, pole naelast niikuinii tolku.
Miks?
v
krimell (at) \"kuum\" . ee
> See talv oli ilmset vajadust naela järele vaid jäärajal.
Oleneb kus sõita. Ma saan rääkida ikka oma kogemusest :) Tallinna piires
oli tõesti nii, et kuidagi ei saanud aru, mis libeda juttu seal
raadios-teles aeti. Pruukis aga linna piiridest välja minna, kui olud
muutusid kardinaalselt. Sedalaadi ekstreemsused jäid just viimasesse
kuusse, kus päeval sulatas, öösel külmetas ja varahommikul said nautida
avastamisrõõmu nt teemal "must jää". Igahommikuna ring linn-linna
lähiümbrus-linn õpetas mind igastahes naastrehvidest lugu pidama...
Maidu Uusen
selliseid vagusid? Aga võibolla on asi selles, et Peterburi maantee on
laotud betoonplaatidest? Võibolla siit tulenevalt on Järvevana teel lihtsalt
vilets aluspõhi?
Ah, mida ma siin ikka seletan, eks lamellipeded ikka arvavad, et kõiges on
süüdi naelad :))
Maidu
"Helar Laasik" <helar_at_neti.ee> wrote in message
news:mmae60t2curm7t7a2...@4ax.com...
Hendrik Karilaid
news:406726e2$1...@news.estpak.ee...
> jaoks asjad paika pannud. Ehk siis: kui sõidad peamiselt linnas, siis
> pole olulist vahet nael või lamell (kuigi nael on kindlam). Kui sõidad
> ka maanteel, siis vali kindlasti nael. Must jää, värskeltsadanud
kiirusel ei usaldaks ma naelu, kui need just piigi mõõtu pole. Väiksemal (linna)
kiirusel on nendest saadav pidamine palju suurem ja saab ja libisevat sõidustiili
harrastada. Kui on lumeplöga, siis on eelis niikuinii jämedamal mustril, mis ei
välista ei lamelle ega naelu.
Hendrik
Lauri Lihtmaa
keelata või äärmisel juhul võikis naelga lubada
sõita väljaspool linna (samas tuleks linnapiire laiendada).
Jääb vähamelt osa tänavaid ikka maha mitte sõidukite
külge. Võibolla aitab see ka kiirust alla võtta, sest
naeltele pidamisele on mõned kohe liiga kindlad.
Kui keegi muidugi suudab arvutada, et riigile kokuvõttes
läheb naeltega sõitmine vähem maksma, siis ...
lry
"krimell (at) "kuum" . ee" <"krimell (at) \"kuum\" . ee"> wrote in message
news:406726e2$1...@news.estpak.ee...
Lauri Zoova
Siiani kasutasin naela lihtsalt harjumusest. Kuid sügisel ostsin uued
veljed ja kuna neil olid peal täiesti uued dunlop sp wintersport m2
kirjadega rehvid siis otsustasin nendega ka talve ära sõita. Noh nüüd on
talv sisuliselt läbi ja võib hinnangut anda:
- paksu/lahtise lume sees oli ok. nii linnas kui maanteel
- kuiva asfaldi peal väga hea :)
- linnavahel võis suure hädaga jää peal ka sõita.
- jää/jäite/kinnisõidetud lume peal maanteel kulgedes on suuna/kiiruse
muutmine sisuliselt välistatud
- talvel öiel maanteel nendega sõita mina ei julgenud
Eelmine talv nokkia naeltega kulges *palju* muretumalt.
Hinnang nokia hakkapelita 10'le on võrdluseks selline:
- paksu/lahtise lume sees väga hea
- kuiva asfalti peal sitt-mis-sitt - jube vedelad - külgpidamist polnud
ollagi
- jää jmt. peal väga hea (st. suhteliselt loomulikult)
- sõitsin päeval, sõitsin ööl muret polnud miskit :P
Järgmine talv lähevad jälle nokkiad käiku. Mina ei näe fleimiks põhjust.
--
BR,
Lauri
Sven P
> Mina olen selle poolt, et võiks naela eestis ära
> keelata või äärmisel juhul võikis naelga lubada
> sõita väljaspool linna (samas tuleks linnapiire laiendada).
Mul jälle selline ettepanek, et lõpetaks ära teede soolamise talvel, kuid
muudaks naastrehvid kohustuslikuks. Siis poleks jäledat laga teedel,
korrosioonikahjustusi oleks vähem, kingad oleks rikkumata. Lisaks oleks
pidevalt ohutunne, et libe on, ei mingit "ootamatut" libedust, nagunii oleks
koguaeg libe.
Sven
Margus Värton
> Ah, mida ma siin ikka seletan, eks lamellipeded ikka arvavad, et kõiges on
> süüdi naelad :))
Kui teekattel on selgelt üks kiht läbi kulunud, siis ei oska ma peale
naelte küll mingit muud põhjust näha. Ja ma ei väsi kordamast - nii
vagudesse küntud ei ole eesti teed küll eales varem olnud. OK, tühja
autodest, need püsivad püsti, aga tsikleid hakatakse nende vagudes sel
aastal kõvasti lõhkuma, ja kardetavasti nendega sõitjaid kah - ma kordan
sellega küll ennast, aga hirm on täitsa tõsine. Ja keegi justkui ei vastuta.
Ma kuulun nende inimeste hulka, kes arvavad tõsimeeli, et naelte
kasutamise lubatud aega Eesti teedel võiks ja peaks KÕVASTI lühendama.
Jaanuaris-veebruaris on neil ehk mingi mõte, muul ajal peab ikka
sõidukäsi ja kaine mõistus ütlema, kuidas sõita saab.
Muidugi võiks diskuteerida, kas vagude põhjus on rehvides või
tee-ehituse käpardlikus tehnoloogias. Hindade alla pakkumine on
kvaliteetse tulemuse saamiseks fundamentaalselt vale lähenemine ning ehk
seetõttu näeme aastavanustel teedel rohkelt pragusid, mis mõne aastaga
vääramatult tee lagundavad, aga see on juba teine teema.
Ma muide arvan (sügavalt parempoolse maailmavaatega inimesena
sealjuures!), et teede hooldus tuleks kiirkorras taasriigistada -
hajutatud vastutus on sama mis selle puudumine ning vastutuse puudumine
on meie teede paljude hädade algus.
- M -
Hendrik Karilaid
news:4067ea6a$1...@news.infonet.ee...
> Minu hinnangul on lamelliga see häda, et nendega sõitmine on
> mõistusevastaselt kulukas. Point on selles, et kvaliteetne lamell maksab
> vaat et rohkem kui kvaliteetne nael, aga igaüks, kes arvab, et lamellrehvi
> eluiga on üle ühe talve, petab ennast valusasti ohutuse arvelt. Ilma
> ruunamata sõidab naelrehv kindlasti kaks talve, ilma et ta omadused
> märgatavalt muutuks.
Võikski olla tootmises sellised spetsiaalrehvid, mis on mõeldud aastaseks
kasutamiseks. (Niikuinii toimub globaliseerumine ja tarmimise suurenemine, miks ka
mitte siis sellele alal). Ehk siis sügisel, külmade saabudes paned uued rehvid
alla ja pealmine kiht on tehtud nii, et juht saaks kiiresti ja turvaliselt
kohaneda uutele oludele. Talve jooksul toimi pealmine jahedas hästi toimiv
rehvisegu, ning peenike lamellmuster, mis siis kevadeks ära kulub ja hakkab tööle
sooja taluv tugevam rehvisegu. Kuna lamellid kah lõpuni kulunud, siis pole
juhitavus enam nii lödi. Sügisel vahetad rehvid uute vastu ja vana lähep
prottimisele (võimalik, et saad järgmiseks tsükkliks isiklikud tagasi). Nii annaks
valmistada ka heade omadustega ning odavaid universaalrehve.
Vähemalt selline mõte tekkis aasta läbi lamellidega sõitmine - suvel olu jube libe
ja kulus mühinal.
Hendrik
Sven P
> Võikski olla tootmises sellised spetsiaalrehvid, mis on mõeldud aastaseks
> kasutamiseks. (Niikuinii toimub globaliseerumine ja tarmimise suurenemine,
miks ka
> kohaneda uutele oludele. Talve jooksul toimi pealmine jahedas hästi toimiv
> rehvisegu, ning peenike lamellmuster, mis siis kevadeks ära kulub ja
hakkab tööle
> sooja taluv tugevam rehvisegu. Kuna lamellid kah lõpuni kulunud, siis pole
Juba tükk aega tagasi olemas. Bridgestone Blizzak, kui ma ei eksi. Sellisel
juhul peab läbisõit ~50 kkm/a olema, et igal sügisel uued osta.
Sven
Neeme Reinmets
> Minu hinnangul on lamelliga see häda, et nendega sõitmine on
> mõistusevastaselt kulukas. Point on selles, et kvaliteetne lamell maksab
> vaat et rohkem kui kvaliteetne nael, aga igaüks, kes arvab, et lamellrehvi
> eluiga on üle ühe talve, petab ennast valusasti ohutuse arvelt.
Faktide esitamine on ilmselt liigne luksus kui jutt käib uskumistest.
Alustuseks niipalju, et naelkummiga sõitmine toob kaasa palju kaudseid
kulusid -- teeremont, autoremont.
Faktid:
Valisin 3,5 aastat tagasi talverehvi:
hetke liidrid oli testivõitja GY UG500 (vabandage, kui markeeringuga
eksin, aga saate ehk aru, millest räägin) ja Nokian HKPL Q.
hinnad olid
GY: ca 1550EEK/tk
Nokian: ca 1350EEK/tk
Kogemus:
Olen sõitnud Nokian'idega 3 talve, võtsin nüüd alt ära ja silma järgi ei
arvaks, et rehv on kulunud.
Sõidukogemusest teises kirjas.
tervisi
Neeme
Neeme Reinmets
> kohaneda uutele oludele. Talve jooksul toimi pealmine jahedas hästi toimiv
> rehvisegu, ning peenike lamellmuster, mis siis kevadeks ära kulub ja hakkab tööle
> sooja taluv tugevam rehvisegu.
Tegelikult tehakse teistpidi: kummi kuludes tuleb lamelle juurde (kuna
lamellide erladused hargnevad mustri sees), mistõttu ka kulunud kummil
on pidamine nagu uuel.
Ma ei mäleta tootjat, aga tehnoloogia nimi oli Y-lamellid.
terv.
Neeme
Neeme Reinmets
>>Faktide esitamine on ilmselt liigne luksus kui jutt käib uskumistest.
>
> Aga silma järgi rehvi hindamine on fakt:)?
Kirja lõpus ütled, et silma järgi oleks kõik nagu korras ... :)
> Sellega olen ma nõus. Tegelikult arvan ma, et lamellrehviga sõitmine on
> kulukas autoomanikule ja naelaga sõitmine teeomanikule ehk riigile.
see ei ole isegi naljakas mitte.
> Aga, olles sõitnud nii uute kui teist talve sõitvate lamellrehvidega auto
> roolis, väidan ma kindlalt, et lamellrehvi omadused degradeeruvad OLULISELT
> kiiremini kui naelrehvi omad.
Mina väidan sama kindlalt, et lamelli omadused säilivad ka vähemalt
kolmanda talve. :)
Võiks ju arvata, et küsimus on selle, mida keegi ootab ja milline on
sõidustiil, ...
.. aga *kui* hinnag on antud Tallinna soolatatud või puhastel teedel
sõitmise põhjal ja teades, et naerehv *on* asfaldil halvem, kui lamell,
tekivad igasugused muud mõtted.
tervisi
Neeme
Urmas Sander
"Neeme Reinmets" <neeme.r...@mail.ee> wrote
> .. aga *kui* hinnag on antud Tallinna soolatatud või puhastel teedel
> sõitmise põhjal ja teades, et naerehv *on* asfaldil halvem, kui lamell,
> tekivad igasugused muud mõtted.
>
Aga seletage rumalale, miks peab nael asfaldil halvemini kui lamell.
Sellepärast, et mingi % njuutoneid pannakse teele läbi naela, mis ei nakku
teega nii hästi kui kummi? Kuid see % ei saa ju kuigi suur olla. Kummisegu
teistsugune? Aga miks ta on teistsugune?
Urmas@naast
Hendrik Karilaid
news:40680a32$1...@news.estpak.ee...
> Tegelikult tehakse teistpidi: kummi kuludes tuleb lamelle juurde (kuna
> lamellide erladused hargnevad mustri sees), mistõttu ka kulunud kummil
> on pidamine nagu uuel.
Minu jutu point oli see, et lamellid ise-enesest on asfaltil ebamugavad ja
juhitavust halvendavad (miks muidu ringrajal slikke eelistatakse). Et kumm peaks
olema sellise ehitusega, et kestabki ainult aasta ja kummil on erineva seguga
kihid, ning talvekiht kulub kevadel soojade saabudeskiiresti ära, sh. lamellid.
Selliste rehvite jaoks võiks olla spets. teenindus, kus kohe käigu pealt asi uue
(st. kaasaegse) segu ja mustriga ära taastatakse ning seda vastavalt sinu
läbisõidusoovidele. Esmased kummid peaksid olema kah ilma katteta. Iga sügis
tuuakse tehasest teenindusse spets. katte lindid, mis vastavate masinatega peale
sulatatakse, ilma et rehvi velje pealt maha võetaks. Ilus unistus muidugi, kuid
kas ka mõeldav, see on juba ise asi ;)
Lisaks võib antud probleemikäsitlusele lisada uue tehnoloogia, mis nelu asendab -
rauapuru. On katsetatud (ja vist ka müügil) selliseid kumme, mille pind on nagu
liivapaber. Selle asemel, et oleksid all suured naelad, on seal palju pisikesi.
See pidavat teed vähem lõhkuma, vaiksem olema ja teatud oludes parema pidamise
andma. Tegelikult võiks sellise seguga lamelli ääred olla, mis pidurdamisel ja
kiirendamisel vastu teed keeratakse. Ja see sobiks ka ideaalselt selle kiiresti
kuluva rehvi konseptsiooniga.
Hendrik
Olev Pihl
Eks see osa njuutoneid ikka üht-teist määrab. Otseses sõltuvuses sellest
%-st on jälle pidamine jääl, seal mida rohkem naeltele, seda parem.
Jääpiigid ei pruugi asfaldil sõitmiseks kõige parem valik olla:)
Kummisegu on teistsugune (kõvem) sellepärast, et naelad sees püsiksid ja
oma orieantatsiooni hoiaksid (s.t. et külili ei vajuks).
Lisaks on naastrehvil vähem lamelle, kuna naela kohale ja selle
vahetusse ümbrusse ei saa eelpoolnimetatud põhjusel lamelle tekitada.
Ise sõidan naastudega niikaua kui seadused lubavad. Kui keegi küsib,
siis olen proovinud ka lamelle (Blizzak ja Michelini
misiganesrehvseenüüdoligi). Ei sisendanud rahulolu, isegi 4wd-ga
kombineerituna. Hakkama muidugi saab.
-olev-
Hendrik Karilaid
news:4068106a$1...@news.estpak.ee...
> Aga seletage rumalale, miks peab nael asfaldil halvemini kui lamell.
> Sellepärast, et mingi % njuutoneid pannakse teele läbi naela, mis ei nakku
> teega nii hästi kui kummi? Kuid see % ei saa ju kuigi suur olla. Kummisegu
> teistsugune? Aga miks ta on teistsugune?
pisut kõrgem, kui nael ise, et naelale tekiks rõhk. Ja tühisena näiv pind võib
olla väga suur kadu pidamises. Mõtle näiteks, millise tagasimineku tegid randid
F1-s...
Hendrik
Kuno Talimaa
"Margus Värton" <mar...@eitahaspammi.dakar.ee> kirjutas sõnumis
news:c48rd2$5e8$1...@kadri.ut.ee...
> Ma kuulun nende inimeste hulka, kes arvavad tõsimeeli, et naelte
> kasutamise lubatud aega Eesti teedel võiks ja peaks KÕVASTI lühendama.
> Jaanuaris-veebruaris on neil ehk mingi mõte, muul ajal peab ikka
> sõidukäsi ja kaine mõistus ütlema, kuidas sõita saab.
Kõrvalteedel on vaja naelu just praeguste ilmadega, -10 puhul pole neil enam
pointi. Kõik inimesed ei ela suurlinnades! Üldiselt, naelrehvid IMHO tuleks
panna maksu alla (müüa neile kasutusluba teatud ajalise kehtivusega) ja siis
kasutajad ise otsustaksid, kas nendega sõita kesktalvel või koguni suvel.
trahvimine nende kasutamisest ei tuleks mitte rakendada. Samuti ei peaks
pedereerima sellist kodanikku talvel, kes sõidab suverehvidega kuival ja
puhtal asfaldil. rehvide kasutamise reglementeerimisel on vaja mõistust ja
pindlikkust!
samamoodi ajab mind närvi laste turvatoolide-hällide kohustuslik nõue (kulund
raha ja saadava efekti suhe on sitt), kuid see pole see teema.
kt
Taavi
>
> Mul jälle selline ettepanek, et lõpetaks ära teede soolamise talvel, kuid
> muudaks naastrehvid kohustuslikuks. Siis poleks jäledat laga teedel,
> korrosioonikahjustusi oleks vähem, kingad oleks rikkumata. Lisaks oleks
> pidevalt ohutunne, et libe on, ei mingit "ootamatut" libedust, nagunii oleks
> koguaeg libe.
Ma ka selle massilise kemiseerimise lõpetamise poolt. Pole asjatundja,
kuid siiski on tunne, et seesama sool ja mis iganes sinna teedele ka
talvel pannakse aitab siiski kaasa teekatte kulumisele.
Taavi
Neeme Reinmets
Jah, niipalju, et hoiab asfaldi väljas, mistõttu kulub naelkummidega
kiiresti.
Algsest ettepanekuga ma olen üldiselt nõus, ainult ei saa aru, mis peaks
naelkummid *kõigile kohustuslikuks* muutma.
tervisi,
Neeme
Teet Eomäe
-cut-
> Kogemus:
> Olen sõitnud Nokian'idega 3 talve, võtsin nüüd alt ära ja silma järgi ei
> arvaks, et rehv on kulunud.
Mis Sa arvad kustutuskummist, mis ei kulu? Eriti imelik tundub
mulle, et see nokiani värk ei kulu isegi siis kui väljas on 25
kraadi sooja :)
Teet.
Neeme Reinmets
> Neeme Reinmets wrote:
>
>> Olen sõitnud Nokian'idega 3 talve, võtsin nüüd alt ära ja silma järgi
>> ei arvaks, et rehv on kulunud.
>
> Mis Sa arvad kustutuskummist, mis ei kulu?
Sõltub sellest, kuidas ta kustutab.
Vallo Jõeorg
Neeme Reinmets wrote:
> Jah, niipalju, et hoiab asfaldi väljas, mistõttu kulub naelkummidega
> kiiresti.
>
Mulle tundub, et veel rohkem. Et see sodi mida maha pannakse, kipub ka
siduvat ainet - mis iganes see pole lahustama/pehmendama ja see
põhjustab omakorda kiiremat kulumist.
Vallo
PS selleks, et jääs tänavale sattudaei pea muide Tallinast kaugele
minema, jääs teid leiad nõmmelt, lasnamäelt ja ka kesklinnast :p (ma ise
elan ühel sellisel tänaval kesklinnas)
krimell (at) \"kuum\" . ee
> Mina olen selle poolt, et võiks naela eestis ära
> keelata või äärmisel juhul võikis naelga lubada
> sõita väljaspool linna (samas tuleks linnapiire laiendada).
> Jääb vähamelt osa tänavaid ikka maha mitte sõidukite
> külge. Võibolla aitab see ka kiirust alla võtta, sest
> naeltele pidamisele on mõned kohe liiga kindlad.
>
> Kui keegi muidugi suudab arvutada, et riigile kokuvõttes
> läheb naeltega sõitmine vähem maksma, siis ...
Tegelikult naela süü siin vaid osaline. Meite tee-ehitajad võiksid pigem
kasutada õigeid materjale ning projekteerida teed õigele koormusele.
Paraku kõik see maksab ja nii remonditakse teid kilomeetritelt rohkem,
aga seda kvaliteedi arvelt. Olen suhtkoht veendunud, et viie aasta
pärast pole meie värskelt remonditud "euroteede" tänasest kvaliteedist
suurt midagi järgi.
k
Virgo Inno
> >> Mul jälle selline ettepanek, et lõpetaks ära teede soolamise talvel,
kuid
> >> muudaks naastrehvid kohustuslikuks. Siis poleks jäledat laga teedel,
> >> korrosioonikahjustusi oleks vähem, kingad oleks rikkumata. Lisaks oleks
> >> pidevalt ohutunne, et libe on, ei mingit "ootamatut" libedust, nagunii
> >> oleks
> >> koguaeg libe.
> >
> >
> > Ma ka selle massilise kemiseerimise lõpetamise poolt. Pole asjatundja,
> > kuid siiski on tunne, et seesama sool ja mis iganes sinna teedele ka
> > talvel pannakse aitab siiski kaasa teekatte kulumisele.
>
> Jah, niipalju, et hoiab asfaldi väljas, mistõttu kulub naelkummidega
> kiiresti.
Ma vaatan, et kolm eespoolkõnelejat siin teemaharus näib lähtuvat eeldusest,
et liikluskorralduse põhieesmärgiks peaks olema *teede* alalhoid. Minu arust
on selline rõhuasetus natuke ekslik.
v
Virgo Inno
> Sellega olen ma nõus. Tegelikult arvan ma, et lamellrehviga sõitmine on
> kulukas autoomanikule ja naelaga sõitmine teeomanikule ehk riigile.
Teeparandusele minevat aktsiisi maksad sõltumata oma rehvitehnoloogiast
niikuinii. Niisiis tuleks sõita naelaga - saad lõbu vähemalt "täie raha
eest". :-)
v
Kuno Talimaa
"Virgo Inno" <Virgo...@kustuta.see.siit.mail.ee> kirjutas sõnumis
news:c49o9u$isn$1...@kadri.ut.ee...
> Ma vaatan, et kolm eespoolkõnelejat siin teemaharus näib lähtuvat eeldusest,
> et liikluskorralduse põhieesmärgiks peaks olema *teede* alalhoid. Minu arust
> on selline rõhuasetus natuke ekslik.
Õnnetused juhtuvad suht harva, aga kehv tee käib pidevalt närvidele. Muidugi
käib närvidele ka ülilibe kooslus rehv-tee. Kahjuks elame me reaalses maailmas
koos tema kõigi hädadega. 1-ks selle maailma hädaks on ka inimese hukk või
surm. Küsimus taandub vaid sellele, kas inimesed surevad rohkem voodis või
"lahinguväljal". 1 õige mees pidi eelistama viimast varianti, :P.
kt
Virgo Inno
news:40686ab2$1...@news.estpak.ee...
> Õnnetused juhtuvad suht harva, aga kehv tee käib pidevalt närvidele.
Pidevalt mitte. Enne KOV valimisi pannakse asfalti, mis mühiseb. Siis on
paar kuud päris rahulik. Alles see oli, kui ma võisin aknast vaadata, kuidas
Savisaare linnavalitsus värskelt sadanud lumevaalude peale asfalti pani.
Peaaegu kevadeni pidas vastu. :)
v
Sven P
> Algsest ettepanekuga ma olen üldiselt nõus, ainult ei saa aru, mis peaks
> naelkummid *kõigile kohustuslikuks* muutma.
Ohutuse mõttes. Kui soola ei laotataks, siis oleks palju jääs teid. Naast
töötab jää peal. Praegu krõbistatakse väga palju puhta asfaldi peal, mis on
ju mõttetu. Ehk siis jää ja naastrehv sobivad kokku, aga puhas asfalt ja
naast ei sobi.
Sven
Urmas Sander
"Olev Pihl" <ol...@hot.ee> wrote
> > Aga seletage rumalale, miks peab nael asfaldil halvemini kui lamell.
> > Sellepärast, et mingi % njuutoneid pannakse teele läbi naela, mis ei
nakku
> > teega nii hästi kui kummi? Kuid see % ei saa ju kuigi suur olla.
Kummisegu
> > teistsugune? Aga miks ta on teistsugune?
>
> Eks see osa njuutoneid ikka üht-teist määrab. Otseses sõltuvuses sellest
> %-st on jälle pidamine jääl, seal mida rohkem naeltele, seda parem.
> Jääpiigid ei pruugi asfaldil sõitmiseks kõige parem valik olla:)
> Kummisegu on teistsugune (kõvem) sellepärast, et naelad sees püsiksid ja
> oma orieantatsiooni hoiaksid (s.t. et külili ei vajuks).
> Lisaks on naastrehvil vähem lamelle, kuna naela kohale ja selle
> vahetusse ümbrusse ei saa eelpoolnimetatud põhjusel lamelle tekitada.
>
Njah, kui võtta asfaldil pidamise orientiiriks suverehv, kus lamelle vähe ja
kummisegu kõvem (vähemalt kulub ta üsna aeglaselt) siis tundub loogiline, et
sellele on lähemal samuti vähemate lamellide ja kõvema seguga naastrehv...
ju siis kõvemal_kummisegul ja kõvemal_kummisegul ning lamellil ja lamellil
on suur vahe ja asi keerulisem, kui minu talupojamõistus kohe aduda võiks.
Urmas
Indrek Majas
"krimell (at) "kuum" . ee" <"krimell (at) \"kuum\" . ee"> wrote in message
news:40685bdf$1...@news.estpak.ee...
>
> Tegelikult naela süü siin vaid osaline. Meite tee-ehitajad võiksid pigem
> kasutada õigeid materjale ning projekteerida teed õigele koormusele.
> Paraku kõik see maksab ja nii remonditakse teid kilomeetritelt rohkem,
> aga seda kvaliteedi arvelt. Olen suhtkoht veendunud, et viie aasta
> pärast pole meie värskelt remonditud "euroteede" tänasest kvaliteedist
> suurt midagi järgi.
>
"Euroteed" on ikka üks paras naerukoht ... Tallinnast Narva poole sõites on
nii mõneski kohas kena suur silt mis teadvustab, et vot see tee siin nüüd on
remonditud EL rahade eest. Üldiselt on jah too teejupp siis veidi paremas
seisukorras kui ülejäänud samas on kvaliteedist rääkida ka tolle "eurotee"
puhul kohatu.
Kui ikka ei osata teid ehitada siis pole oluline kelle raha eest seda
tehakse ...
Indrek
Olev Pihl
Sry, mul oli väike brainfart, kui seda eelmist vasatust kirjutasin.
Puhtal & kuival asfaldil pole lamellidest suurt tolku jah, pigem
vastupidi. Pehmem segu (lamell) peab ikkagi reeglina paremini, kuni
selle hetkeni kui ta alla ära sulab. Seda viimast juhtub miinuskraadidel
suht harva ka lamelliga. Suverehvi segu on just sellepärast kõvem, et
kuumal suvepäeval ära ei sulaks, vaid kestaks kauem kui nädala, mitte
sellepärast, et kõvem kummisegu põhimõtteliselt parema pidamise annab.
Max pidamise saamiseks kasutatakse ikka võimalikult pehmet segu, mis
veel kestab vajaliku aja/distantsi.
Karkassi jäikus on veel omaette teema - suverehvil reeglina jäigem, sest
pidamine parem ja igasugu rehvile mõjuvad jõud suuremad.
-olev-
oma arusaamisega asjadest
Taavi
> Ma vaatan, et kolm eespoolkõnelejat siin teemaharus näib lähtuvat eeldusest,
> et liikluskorralduse põhieesmärgiks peaks olema *teede* alalhoid. Minu arust
> on selline rõhuasetus natuke ekslik.
>
Ja üldse, minu arvates nüüd talve lõppedes tekkinud vagude ja löökaukude
vahel laveerides õnnetuse oht nii väga väiksem ei olegi ju, kui talvel
libedama teega? Seda teavad kõik, et talvel teed libedad on. Võiks sõita
rahulikumalt, aga meil kõigil on ju kiire. Aga Tallinna liikluses, kus
pikivahe jätmisel see kohe täidetakse, on tee defektide jälgimine kohati
ikka üksjagu raske. Ning suht viimasel hetkel märgatud august mööda
põikamine tihedas autodevoolus...
Taavi
Raul
Juriidiliselt on süüdi alati autojuht, kui suurema ohuallika valdaja. Muud
tuled-viled, särgid-värgid, on müügimeeste eduka reklaamikampaania tulemus,
mis autoomanikele kaela määritakse. Tegelikult keelaks ma naelad ka ära,
siis kahanevad talvel ka kiirused.
raul
"Kuno Talimaa" <oci.kui.viicid> wrote in message
news:406814f9$1...@news.estpak.ee...
Hendrik Karilaid
news:406814f9$1...@news.estpak.ee...
> panna maksu alla (müüa neile kasutusluba teatud ajalise kehtivusega) ja siis
> kasutajad ise otsustaksid, kas nendega sõita kesktalvel või koguni suvel.
selle maksust saadud rahaga. Need uued ja kallid rauapuruga rehvid võiks olla kah
totatsiooniga. Asi selles, et kummid kuluvad niikuinii. See on su oma otsustada,
millal sa kallemaid kumme kulutad. Lumise ja jäise ilma puhul kuluvad naelkummid
oluliselt vähem.
> trahvimine nende kasutamisest ei tuleks mitte rakendada. Samuti ei peaks
> pedereerima sellist kodanikku talvel, kes sõidab suverehvidega kuival ja
> puhtal asfaldil. rehvide kasutamise reglementeerimisel on vaja mõistust ja
> pindlikkust!
Sellisel puhul võiks olla litsents või kategooria, mille saamiseks tuleb vastav
sõidu ja teooria eksam teha. See näitaks, et oled võimeline objektiivselt
ilmastiku ja teeolusid hindama ning oskad libda puhul toime tulla. Siis saad
autole/lubadele märgistuse, mille puhul võid talvel suvekummidega sõita. Võibolla
peaks see kajastuma ka kindlustuses mingi sümboolse koefitsendina. Muidugi peaks
olema teatud nõuded, millisel juhul siis liigelda ei tohi ja vahele jäämisel jääd
ka litsensist ilma.
Tegelikult rekkad ja bussid sõidavad kõik suverehvidega, miks siis sõiduautojuhid
kehvemad on?
Hendrik
Paavo Sild
<Hendrik....@mail.ee> wrote:
>Tegelikult rekkad ja bussid sõidavad kõik suverehvidega, miks siis sõiduautojuhid
>kehvemad on?
Suvekummid rekkade ja busside all on minu teada raha taga kinni.
Põhimõtteliselt võiks ju teede soolamise lõpetada, kui talverehvide
kohustuslikkus kehtiks ka bussidel/trollide/rekkadel.
Aga selle arutluse ajal unusttakse üksiku rehvi/teekilomeetri hinna
juures ära see, mis on üldkokkuvõttes asja eesmärk? Eesmärk ikkagi, et
vähem inimesi hukka ja vigastada saaks (sest need on maksumaksjad, kes
riigile pappi sisse toovad).
Nii, et kaalukausi ühel poolel on liiklusõnnetuste statistika koos
kaasnevate kuludega ja teisel pool teede ehitamiseks ja soolamiseks
kuluv papp ja rehvidele kuluv papp.
Ma ei ole niiväga kindel, et lammellid + soolamine + kokkuhoid teede
väiksemast kulumisest annab optimaalseima tulemuse...
rgds,
Paavo Sild
Urmas Sander
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote
>
> > trahvimine nende kasutamisest ei tuleks mitte rakendada. Samuti ei
peaks
> > pedereerima sellist kodanikku talvel, kes sõidab suverehvidega kuival ja
> > puhtal asfaldil. rehvide kasutamise reglementeerimisel on vaja mõistust
ja
> > pindlikkust!
> Sellisel puhul võiks olla litsents või kategooria, mille saamiseks tuleb
vastav
> sõidu ja teooria eksam teha. See näitaks, et oled võimeline objektiivselt
> ilmastiku ja teeolusid hindama ning oskad libda puhul toime tulla. Siis
saad
> autole/lubadele märgistuse, mille puhul võid talvel suvekummidega sõita.
Võibolla
> peaks see kajastuma ka kindlustuses mingi sümboolse koefitsendina. Muidugi
peaks
> olema teatud nõuded, millisel juhul siis liigelda ei tohi ja vahele
jäämisel jääd
> ka litsensist ilma.
Olgem realistid. Meil on siin üle päeva sula ilm ja jää tuleb läheb
ettearvamatult. Suverehvidega kodanik võib väga kogenud olla, kuid ta ju
takistab liiklust, kui peab jäisel - lumisel teel libeda rehviga sõitma.
Minumeelest ei ole selles küsimuses suurt midagi reguleerida. Doteerimise
idee ei kõla ka eriti mõistlikult. Teed tuleb lihtsalt korralikult korda
teha, mitte enne valimisi võimalikult palju kilomeetreid mõneks kuuks
siledaks teha ja maanteid vähempakkumistega üritada ehitada (nõutagu siis
vähemalt nt 5 aastast garantiid).
Urmas
Neeme Reinmets
Neeme Reinmets
> "Neeme Reinmets" <neeme.r...@mail.ee> wrote
>
>>Algsest ettepanekuga ma olen üldiselt nõus, ainult ei saa aru, mis peaks
>>naelkummid *kõigile kohustuslikuks* muutma.
>
>
> Ohutuse mõttes. Kui soola ei laotataks, siis oleks palju jääs teid. Naast
> töötab jää peal.
Teeme lõpuks ühe asja selgeks.
Fakt on see, et lausjää peal on naastrehv parem kui lamellrehv, mis ei
tähenda, et lamellrehv oleks ohtlikult libe.
Kellegi uskumus, et ainult naastrehviga saab kinnisõidetud lume ja jää
peal sõita on tema isiklik probleem, mida ei tohiks kõigile kaela määrida.
Lisaks on avalikult korduvalt kirjutatud, et naaastrehviga sõitjad
muudavad jää piisavalt karedaks ka lamelliga sõitjate jaoks.
Ilmastikuolud muutuvad ka pidevalt ...
Puudub põhjendus nõuda kõigilt naastrehvide kasutamist.
terv.
Neeme
Neeme Reinmets
> Lauri Lihtmaa wrote:
>
>> Kui keegi muidugi suudab arvutada, et riigile kokuvõttes
>> läheb naeltega sõitmine vähem maksma, siis ...
>
>
> Tegelikult naela süü siin vaid osaline.
Väga hägune väide.
Kas see osa on 1%, 10%, 90% või 99%?
Kui teeks arvutuse, võtteks aluseks:
1. uurimuse tulemused, kui palju iga naastrehv teekatet lahti kraabib
kilomeetri kohta,
2. korrutakse selle talvise keskmise läbisõiduga auto kohta,
3. siis autode arvuga
4. ja lõpuks teekatte hinnaga,
siis vaataks milline number tuleb kokku ühe talve kohta.
(Arvutusel tuleks tegelikult arvestada ka fakti, et "ärakraabitud" teid
lõhuvad ka vihm, lumi ja jäätumine rohkem, kui korras teid, aga see on
hetkel määratlemata suurus)
Mul endal puuduvad vajalikud andmed, aga kui see number koos teede norm.
hooldusmahuga on suurem, kui summa, mida riik+OV saab aastas teede
remondile eraldada, siis tähendab see kokkuvõttes teede "negatiivset
bilanssi", ehk siis teede reaalset ja paratamatut hävimist.
terv.
Neeme
Neeme Reinmets
> Nii, et kaalukausi ühel poolel on liiklusõnnetuste statistika koos
> kaasnevate kuludega ja teisel pool teede ehitamiseks ja soolamiseks
> kuluv papp ja rehvidele kuluv papp.
>
> Ma ei ole niiväga kindel, et lammellid + soolamine + kokkuhoid teede
> väiksemast kulumisest annab optimaalseima tulemuse...
See on hiromantia ja uskumise küsimus.
Need kaalukausid on omavahel sõltuvuses ja üheks vägagi määravaks
teguriks on inimeste alalhoiuinstink ja soov ellu jääda.
Lisaks tegur, et siis oleks rohkem igaühe enda teha, kui kulukalt ta
liikleb: LK koef + remont või kasko on tuntavad summad.
Lisaks see väide, et siis oleksid kõik teed ühtlaselt libedad
(niivõrd-kuivõrd) ja üllatusi oleks vähem, on ka päris kaalukas argument.
Mida statistika näitab või uudistest kuuldu ütleb, kas rohkem ja
raskemad õnnetused juhtuvad ootamatu libeduse puhul või siis, kui on
pikemat aega libe olnud?
tervisi,
Neeme
Sven P
> Teeme lõpuks ühe asja selgeks.
> Fakt on see, et lausjää peal on naastrehv parem kui lamellrehv, mis ei
> tähenda, et lamellrehv oleks ohtlikult libe.
>
> Kellegi uskumus, et ainult naastrehviga saab kinnisõidetud lume ja jää
> peal sõita on tema isiklik probleem, mida ei tohiks kõigile kaela määrida.
Hee :), mina sõidan lamellidega. Olen rahul, eriti rahul lumisel teel
sahistades. Aga sooviks juurde pidamist jäistes oludes, eriti kui rehvid
juba kulunud on. Hea nähtavuse korral pole ka siledal jääteel viga sõita,
kuid halbades jäistes oludes võiks parem pidamine olla.
Tegelikult kõige suurem vahe on külgsuunalises pidamises jää peal. Seal jääb
lamell oluliselt naastrehvist maha. Veeresuunas on vahe väiksem.
Sven
Arno Arengu
> Tegelikult kõige suurem vahe on külgsuunalises pidamises jää peal. Seal
> jääb
> lamell oluliselt naastrehvist maha. Veeresuunas on vahe väiksem.
Sõltub mustrist! UG500 on külgsuunas üpris ujuv, kuigi naelrehv...
Hendrik Karilaid
news:c2di605cp375sr2ia...@4ax.com...
> Aga selle arutluse ajal unusttakse üksiku rehvi/teekilomeetri hinna
> juures ära see, mis on üldkokkuvõttes asja eesmärk? Eesmärk ikkagi, et
> vähem inimesi hukka ja vigastada saaks (sest need on maksumaksjad, kes
> riigile pappi sisse toovad).
> Nii, et kaalukausi ühel poolel on liiklusõnnetuste statistika koos
> kaasnevate kuludega ja teisel pool teede ehitamiseks ja soolamiseks
> kuluv papp ja rehvidele kuluv papp.
Ei unustata. Arutelus tehakse üsna kaugele ulatuvad järeldused ja ma toetan
arvamust, et praegustest teeoludest rikutud autod muutuvad palju ohtlikumaks, kui
suverehvidega talvel sõitjad. Räkimata siis sellest, et rööpad kraavi kisuvad jne.
Ning kui väga kaugele minna, siis suurenenud remondikulutused autole annavad ka
riigirahakotis tunda, näiteks autoomanike maksejõulisuse vähenemisega, mistõttu
tuleb neid aktsiisimaksu vähendamisega turgutada, suurenenud stressist vähenev
töövõime, ravikuluid jne.
Kasulikum tuleb igal juhul hoida tee korras ja odavaim viis selleks on
rehvikasutuse jaotuse mõjutamine.
Hendrik
Hendrik Karilaid
news:40693...@news.estpak.ee...
> Olgem realistid. Meil on siin üle päeva sula ilm ja jää tuleb läheb
> ettearvamatult. Suverehvidega kodanik võib väga kogenud olla, kuid ta ju
> takistab liiklust, kui peab jäisel - lumisel teel libeda rehviga sõitma.
ilusa ilma ajal pikemale sõidule suverehvidega, teadmata kas tagasiuleku ajaks
ilma jagub. Pigem oleks sellised suvekummikasutajad tööle-poodi-koju sõitjad, kes
kehvema ilma puhul kasutavad ühistransporti ja ei lähe niigi umbes liiklust
takistama.
Hendrik
Olev Pihl
Geniaalsed ideed, tõepoolest. Ja kui selline kodanik läheb poodi, viibib
seal tund aega, selel aja jooksul hakkab lund sadama, siis jätab auto
poodi või tellib pamperi järele? Aga kui hakkab sadama sel hetkel, kui
ta on parasjagu Järvevana/Tartu mnt ristis? Peab ikka päris idikas
olema, et mitte taibata, mis resulteerub suvekummidega talvel sõitmise
legaliseerimisest - hunnik troppe, kes kulgevad suvalise ilmaga oma
suvekatega ringi.
Jajah, ma tean, esiisad mossega said vabalt hakkama. Isegi olen saanud.
Aga mõistlike tegevuste hulka kuuluvaks ma tänapäeva võimaluste juures
kohe kuidagi ei pea.
-olev-
Hendrik Karilaid
> Geniaalsed ideed, tõepoolest. Ja kui selline kodanik läheb poodi, viibib
> seal tund aega, selel aja jooksul hakkab lund sadama, siis jätab auto
> poodi või tellib pamperi järele? Aga kui hakkab sadama sel hetkel, kui
tänapäeval. Probleem oleks rohkem peale niisket ja vesist ilma järsu külma puhul.
Kuid see on suht ette ennustatav.
Maakohtades on näiteks päris palju neid, kes panevad talveks auto seisma ja käivad
jala. Samas on meie talves piisavalt palju päevi, kus ei pea ootamatusi kartma.
Eriti sisemaal, kus kliima pisut kuivem ja stabiilsem. Aga see selleks. Küsimus
rohkem selles, et miks rekkad ja bussid tohivad, kuid sõiduautod mitte??
Hendrik
Indrek Majas
news:40695...@news.estpak.ee...
> Aga kas värske lume puhul on suvekummiga probleeme? Sai vanasti sõidetud,
saab ka
> tänapäeval. Probleem oleks rohkem peale niisket ja vesist ilma järsu külma
puhul.
Ei olnud vanasti ei suve ega talvekummi ... selles ongi vahe. Vanasti oli
mingi universaalne kumm - suhteliselt pehme ja suure mustriga. Seetõttu
kannatas tollega aastaringselt sõita.
Praeguse aja suvekumm on ikka hoopis midagi muud - oluliselt kõvem materjal
ning ka märgatavalt tihedama ja siledama üldiselt.
Indrek
M
Ja kui kindlustus ostetud, ei ole jälle mõteksas autot seista lasta. See
2000 krooni iga 3/4 a tagant on ikka suhteliselt marginaalne kulutus.
Ise ma sõitsin sellel talvel peetud lamelliga. Auto on Quattro, mingeid
probleeme pidamisega või vedamisega ei tähendanud.
madis
Olev Pihl
Demokraatia üks põhitõdesid on, et rahvas on oma olemuselt loll. Sry,
aga nii see on. Usaldada külamehe hinnangut, et täna on turvaline
päev... nomaitia. Milleks meile siis joobes sõidu keeld? Võib ju
külamees ise samamoodi hinnata, et tegelt ta polegi nii täis ja sel
kellaajal mööda seda teed nagunii keegi eriti ei sõida ka.
Et põhiline mure on selles, miks keegi teine (rekkad/bussid) võib...
nojah, ka nii võib ju asjadesse suhtuda.
Ausalt, mina ei näe ühtegi head põhjust, miks bussid ja rekkad peaksid
võima. Küsimus taandub tegelikult kulutatud raha ja sellest saadava
turvalisuse kasvu suhtele. Bussi ja rekka rehvid on oluliselt kallimad,
ma saan aru ka neist transafirmadest kes ei taha seda pappi välja
köhida. A see ei tee suvekatega sõitmist minu jaoks mõistlikumaks. Ise
valiksin talvel sõitmiseks raudselt selle bussifirma, mille aparaatidel
on talverehvid, isegi kui peaks tiba rohkem maksma.
-olev-
piisavalt talvel kinnijäänud rekkasid ja busse näinud
Joel Kuusk
Hendrik Karilaid kirjutas:
> Ning kui väga kaugele minna, siis suurenenud
> remondikulutused autole annavad ka riigirahakotis tunda, näiteks
> autoomanike maksejõulisuse vähenemisega, mistõttu tuleb neid aktsiisimaksu
> vähendamisega turgutada, suurenenud stressist vähenev töövõime, ravikuluid
> jne.
Mismoodi see auto remontimine inimese maksejõulisust mõjutab? Oma saadud
raha pealt tulumaksu maksab inimene ikka samamoodi ja auto remondi pealt
käivet kah. Selles osas vahet ju pole, et kas ta selle raha eest ostab
kommi või silla pukse. Või pead bensiini aktsiisi silmas, mida laekub
vähem, sest autod mitte ei sõida vaid seisavad remondis?
--
Joel
Joel Kuusk
Hendrik Karilaid kirjutas:
> Aga kas värske lume puhul on suvekummiga probleeme? Sai vanasti sõidetud,
> saab ka tänapäeval. Probleem oleks rohkem peale niisket ja vesist ilma
> järsu külma puhul. Kuid see on suht ette ennustatav.
Üks aasta tuli lumi maha enne talvekate kohustuslikuks muutumise kuupäeva.
Siis ma jäin samaliigiliste teede ristmikul suvekatega 5cm valli kinni. Ei
saanudki muudmoodi sealt läbi, kui hooga minnes. Õnneks paremalt kedagi ei
tulnud...
--
Joel
Urmas Sander
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote
> Aga kas värske lume puhul on suvekummiga probleeme? Sai vanasti sõidetud,
saab ka
> tänapäeval. Probleem oleks rohkem peale niisket ja vesist ilma järsu külma
puhul.
> Kuid see on suht ette ennustatav.
Nagu juba öeldud, on rahvas loll. (:-)) Lisaks uisutasid vanasti kõik
ühesuguste rehviitaoliste rõngastega, kui nüüd aga 1 sell on korralikud
talverehvid alla pannud ja siis pidurdama juhtub, on tal need (olgu kasvõi
kogenud) suverehvimehed müdinal tagant sees.
> jala. Samas on meie talves piisavalt palju päevi, kus ei pea ootamatusi
kartma.
> Eriti sisemaal, kus kliima pisut kuivem ja stabiilsem.
Linnas jah, võid libedaga bussiga, taksoga või jala tööle minna, kuid maal
ei kipu lapsi 6 km kaugusele bussipeatusse läbi lörtsi kupatama ja siis
bussiga veel 15 km tööle/kooli sõitma. Maal on ilma autota ikka päris kole.
Mis teavad linnavurled auto vajalikkusest...
Aga see selleks. Küsimus
> rohkem selles, et miks rekkad ja bussid tohivad, kuid sõiduautod mitte??
>
No las nemad tohivad. Pealegi nad on nii rasked, et lumi ja lörts ei mõjuta
neid nii palju kui kerget sõiduautot. Väidetavalt puruneb ka must jää neil
ratta all, kui tugevasti pidurdavad.
Urmas, vahel linnas, vahel maal
Vello Petmanson
> tänapäeval.
Sai vanasti lükatud ka kővasti, küll oma, küll teisi autosid. Sulaga piisas, kui ratas
väikeses lohus oli ja pidid jälle jala uksest välja toeks panema.
Vello@ei mäleta millal viimati talvekummiga tänaval kinni oli
Vello Petmanson
> > kilomeetri kohta,
>
>
Ma ei tea, kuidas teil, aga mul on tunne, et pőhiline vagude tekkimine algas
mitte koos naelte vőidukäiguga, vaid mingite uute soolalögade
kasutuselevőtuga.
Vello
Hendrik Karilaid
news:40696...@news.estpak.ee...
> Mismoodi see auto remontimine inimese maksejõulisust mõjutab? Oma saadud
> raha pealt tulumaksu maksab inimene ikka samamoodi ja auto remondi pealt
> käivet kah. Selles osas vahet ju pole, et kas ta selle raha eest ostab
> kommi või silla pukse. Või pead bensiini aktsiisi silmas, mida laekub
> vähem, sest autod mitte ei sõida vaid seisavad remondis?
nende käest makse. Auto remont võib aga praeguste olude puhul moodustada üsna
olulise osa pere sissetulekutest. Paljud ju seepärast ülitöökindlaid autosi taga
ajavad ja on nõus kallimat hinda maksma, et ei oleks ootamatuid jalust maha
löövaid väljaminekuid. Lõpptulemus võib olla tõesti see, et autosi ei jõuta ülal
pidada ja riigile laekub vähem raha ning on vaja autopidamist kuidagi muul viisil
odavamaks teha. Aga see on üks ilmsetest seostest, neid võib olla palju.
Hendrik
Hendrik Karilaid
> Demokraatia üks põhitõdesid on, et rahvas on oma olemuselt loll. Sry,
> aga nii see on. Usaldada külamehe hinnangut, et täna on turvaline
tehtud vastavad eksamid, mis tunnistaksid sind selles osas pädevaks!
Üldse. Ei näe põhjust norimiseks. Laiendasin ideed, et aastaringselt võiks
suvekummiga sõita, lisanõuetega ja kohe on probleeme.
Hendrik
Hendrik Karilaid
> Linnas jah, võid libedaga bussiga, taksoga või jala tööle minna, kuid maal
> ei kipu lapsi 6 km kaugusele bussipeatusse läbi lörtsi kupatama ja siis
> bussiga veel 15 km tööle/kooli sõitma. Maal on ilma autota ikka päris kole.
ikka talvekummidesse väike investeering teha. Eriti kui lapsed peres.
> No las nemad tohivad. Pealegi nad on nii rasked, et lumi ja lörts ei mõjuta
> neid nii palju kui kerget sõiduautot. Väidetavalt puruneb ka must jää neil
> ratta all, kui tugevasti pidurdavad.
Irw. Meenutame, mis ummistasid massiliselt pealinna ristmikud siin talve alguses
;)
Hendrik
Hendrik Karilaid
> Ma ei tea, kuidas teil, aga mul on tunne, et põhiline vagude tekkimine algas
> mitte koos naelte võidukäiguga, vaid mingite uute soolalögade
> kasutuselevõtuga.
Teotan tähelepanekut. Seda on pisut märgata ka soolatatavate ja muul viisil
hooldatavate teede vordlemisel. Sool lammutab kivimeid üsna edikalt, miks ka mitte
siis asfaltit?
Libedusetorjet tegevad ja teede korrasoleku eest vastutavad institutsioonid on
vist üsnagi teineteisest soltumatud? Kui mitte, siis on ilmselt viimastel üsna
poogen...
Hendrik
priitP
> Lõpptulemus võib olla tõesti see, et autosi ei jõuta ülal
> pidada ja riigile laekub vähem raha ning on vaja autopidamist kuidagi muul viisil
> odavamaks teha. Aga see on üks ilmsetest seostest, neid võib olla palju.
Misasja sonime? Kodanik kulutab alati ära kogu oma raha. Või sa arvad,
et kui ma ei jaksaks autot pidada siis pühiksin ülejäävate kupüüridega
tagumikku ja riigile laekuks vähem raha? :-))
Priit
Teet Eomäe
-cut-
> Muidugi võiks diskuteerida, kas vagude põhjus on rehvides või
-cut-
sellest tulekski alustada, sest:
- kulutamist tõestab mingi suva-sepa 80-ndal aastal tehtud uuring
- bussipeatustes on hullud vaod
- eilses päevalehes oli fakt, et 50% kontrollitud veoautodest
ületavad lubatud maksimaalset massi
...muidu tuleb välja nagu alati...
Teet.
Neeme Reinmets
>> Kui teeks arvutuse, võtteks aluseks:
>> 1. uurimuse tulemused, kui palju iga naastrehv teekatet lahti kraabib
>> kilomeetri kohta,
>
> ja palju rikub katet sool.
Ei arvutame ikka ühe asja, mille mõju on kontrollitud, korraga, kui
tahame tulemuseni jõuda. Kui aga tulemus tundub liiga kardetav, et selle
kontrollitava tõega leppida, siis tuleb muidugi kõik ühte patta panna.
> "tee" on peale valmimist loomulikult peegelsile vettpidav moodustis,
> mille sisse pahad naelad hakkavad siis auke torkima....
Peegelsile otseses tähenduses on ilme liialdus, aga võrreldes uut teed
ja 2 talvega vagudesse sõidetud teed on see võrdlus isegi asjakohane.
Muidu said sisust aru -- nii nagu ükski sipelgas ei tõsta korraga suurt
pesa kokku vaid ikka hulgakesi bite by bite, nii ka naelkummid närivad
bite by bite.
> ma juba ootan huviga kunas jõutakse niikaugele et teede lagunemises on
> süüdi liialt suur autode arv ja vaja seda piirama hakata.
Ilmselt teevad seda naelkummide pooldajad, sest muud võimalust nende
arvates ei jää üle -- sellist võimalust ei ole ega saagi olla, et
naastrehv teekatet rohkem lõhum kui kumm -- täpselt samuti nagu pole
mingit vahet, kas lüüa naela seina või puitu tappidesse metallhaamriga
või kummihaamriga.
Ja igasugused materjalide kõvadused kuulutame jamaks, Newtoni hulluks ja
Galileo tagasi ketseriks. Aamen.
jõudu
Neeme
Neeme Reinmets
> Ma ei tea, kuidas teil, aga mul on tunne, et pőhiline vagude tekkimine algas
> mitte koos naelte vőidukäiguga, vaid mingite uute soolalögade
> kasutuselevőtuga.
Ja mis veel huvitavam, so~ltumata sellest, kas talv on soe vo~i külm, kas
soola pannakse palju vo~i vähe on ta täpselt ühesuguse laastava mo~juga.
Kuigi talved on erinevad, on kevaded alati ühesgused.
Hendrik Karilaid
news:406979...@conversation.only...
> Misasja sonime? Kodanik kulutab alati ära kogu oma raha. Või sa arvad,
> et kui ma ei jaksaks autot pidada siis pühiksin ülejäävate kupüüridega
> tagumikku ja riigile laekuks vähem raha? :-))
kui teised. Seda nimetatakse aktsiisiks, kui ma ei eksi. Teine nüanss on siin see,
et varuosi ei toodeta siinmail, mistõttu nende mõttetult suur vahetamine viib
riigist raha välja.
Muidugi kulutab kodanik kogu oma raha ära, kuid kui tal muude vältimatute
kulutuste kõrvat auto korda tegemisekr raha ei jagu siis jääb see seisma. Võib ju
edasi arutada, mis kahjusid toob riigile isik, kelle transpordivõimalused on alla
tema vajaduste, kuid kas on mõtet?
Ma ei saa tegelikult aru, kuhu sa selle jutuga sihid või mida öelda tahad?
Hendrik
Neeme Reinmets
> sellest tulekski alustada, sest:
> - kulutamist tõestab mingi suva-sepa 80-ndal aastal tehtud uuring
> - bussipeatustes on hullud vaod
> - eilses päevalehes oli fakt, et 50% kontrollitud veoautodest ületavad
> lubatud maksimaalset massi
Tallinnas on vaod teises sõidureas sageli suuremad, kui esimeses. Kas sa
üritad väita et bussid ja ülekaalulised veoautod sõidavad põhiliselt
teises reas?
Teiseks sobib vagude kitsus ja nende vahe pigem sõiduautode sõidujäljega.
terv.
Neeme
priitP
> Ma ei saa tegelikult aru, kuhu sa selle jutuga sihid või mida öelda tahad?
No näiteks on raha maha juua riigile väga kasulik. Ma ei mõtle
alkoholismi, vaid niisama pidutsemist.
Priit
Margus Paas
> Ma ei tea, kuidas teil, aga mul on tunne, et pőhiline vagude tekkimine algas
> mitte koos naelte vőidukäiguga, vaid mingite uute soolalögade
> kasutuselevőtuga.
>
Minu isiklikud vaatluskogemused kinnitavad sama. Lisaks veel see, et auto hakkas talvel pigiga kattuma; mastiks, mis autopohja all
15 aastat ideaalselt vastu oli pidanud, hakkas ühtäkki maha kooruma (kusjuures pohjuseks ei ole rooste); piduriklotsid, mis suvel
mingeid kulumismärke ei ilmutanud, kulusid äkki ühe talvega ära jne.
Lisaks tuleb talvel lumel soitmise asemel soita mingis plögas, näpp klaasipesuri kangil. Naelrehve läheb pohimaanteedel kulgedes
viimastel talvedel toesti harvadel kordadel vaja. Paraku aga on need korrad nii libedad, et isegi puisturi-ja sahamehed vist ei
julge soita. Kui aga sajab kerget monusat lumekest voi asfalt on kuiv ja ilmateade on teatanud voimalikust "jäiteohust" siis
saalivad küll ringi ja muudkui puistavad. Minu talvesoidud ei kulge aga sugugi ainult pohimaanteedel ning seal on naastrehvid igati
abiks, et üldse kohale jouda (näiteks klaassiledast tousust üles ronimiseks).
Margus @ igatseb taga aega, mil talvel sai talvetingimustes soitu nautida
Arno Arengu
wrote:
>> Ja kui kindlustus ostetud, ei ole jälle mõteksas autot seista lasta. See
>> 2000 krooni iga 3/4 a tagant on ikka suhteliselt marginaalne kulutus.
>
> Ma päris täpselt ei tea, mis numbritega sa arvutad, aga sellel 100kW
> autol,
> millega mina viimasel ajal liigelnud olen, on talverehvijooks umbes 8000
> krooni ja liikluskindlustus 203 krooni kuus (Tallinn). Kui meil on
Mis parata, tuleb pisema rehviga mudel vaadata ;)
Raul
>
>
> Nagu juba öeldud, on rahvas loll. (:-)) Lisaks uisutasid vanasti kõik
> ühesuguste rehviitaoliste rõngastega, kui nüüd aga 1 sell on korralikud
> talverehvid alla pannud ja siis pidurdama juhtub, on tal need (olgu kasvõi
> kogenud) suverehvimehed müdinal tagant sees.
No ei ole, kogenud sõidab lumehange aga mitte ei jää jalg piguril ootama
millal ta eeseisvale otsa põrutab - siin ongi vahe
Urmas Sander
"Raul" <raul....@mailcity.com> wrote
> > Nagu juba öeldud, on rahvas loll. (:-)) Lisaks uisutasid vanasti kõik
> > ühesuguste rehviitaoliste rõngastega, kui nüüd aga 1 sell on korralikud
> > talverehvid alla pannud ja siis pidurdama juhtub, on tal need (olgu
kasvõi
> > kogenud) suverehvimehed müdinal tagant sees.
>
> No ei ole, kogenud sõidab lumehange aga mitte ei jää jalg piguril ootama
> millal ta eeseisvale otsa põrutab - siin ongi vahe
>
No vahel on vaja seal ka sõita, kus hange käepärast pole. Näiteks linnas.
Urmas
Hendrik Karilaid
news:406980d4$1...@news.infonet.ee...
>ok, konkreetselt, kui palju asfalti eemaldab üks sõiduauto (keskmine)
>100km pikkusel teekonnal?
See number on kilodes. Kui ma õieti mäletan, siis üle 5kg. Selle kohta on isegi
siinamil uurimusi tehtud.
Aga vaevalt et keegi on uurinud soola ja erinevate temperatuuride koosmõju. Sooja
ja pehmet asfaltit vast ei õnnestu nii edukatlt täksida, kui külma ja kõva, mis
veel soola poolt ära murendatud.
Hendrik
Neeme Reinmets
>> ja 2 talvega vagudesse sõidetud teed on see võrdlus isegi asjakohane.
>
> küsimus on vaid selles et mis vagusid põhjustab.
Erinevad koosmõjud, mis aga ei muuda fakti, et kõikides oludes naelkumm
närib tee või jääpinda oluliselt rohkem, kui lamellrehv.
> ma olen nõus et naelad, kui on tuvastatavad lõikekihid, st tõepoolest on
> näha et asfalt on kiht kihilt ära hööveldatud.
Tule, ma näitan.
Autotee on nagu paerannik, mille kihid on paljastunud ja mille
pehmetesse aluskihtidesse on veel vesi augud uuristanud.
> pigem ma aga kahtlustaks et tegu on kõikide asjade koosmõjuga -- keemia,
> naelad, ülekoormatud veokid, vilets aluspõhi. võta sa siis kinni, mis
> seal see kõige olulisem.
1. Veokid, eriti ülekoormatud, satuvad suhteliselt harva teisele rajale,
veel vähem neil teedel, mis viivad uutesse rikaste elamurajoonidesse.
2. teekatted on läbi näritud kiht kihilt.
3. Aluspõhja viltsus peaks avalduma muud moodi, kui asfalti näritud
vagudena.
>> Muidu said sisust aru -- nii nagu ükski sipelgas ei tõsta korraga
>> suurt pesa kokku vaid ikka hulgakesi bite by bite, nii ka naelkummid
>> närivad bite by bite.
>
> ok, konkreetselt, kui palju asfalti eemaldab üks sõiduauto (keskmine)
> 100km pikkusel teekonnal?
Peast ei mäleta, paar-kolm aastat tagasi käidi neid uurimusi välja, minu
meelest oli tegu kas ca ämbritäiega või ca kiloga. Nagu ma ütlesin, ma
ei valda seda infot.
> kangesti tekib kiusatus arvata et kui naelad söövad asfalti nii plaju
> nagu üritatakse väita, et kas siis mõned suure liikluskoormusega
> teelõigud ei peaks juba lausa paljad olema? killustik väljas st?
See ei olnud loogiline, sest killustikuni ei jõuta hetkega, kui
pealispind on läbi saanud. Juba poolel teel killustikuni muutub tee nii
hulluks, et sellel kas enam ei sõideta või tehtakse see korda -- mis
tähendab, et mõni teine tee jääb sõidetamatuks.
> ehk siiski pole need asjad päris nii must-valged?
Ma annan sulle 100kr, ei isegi 1000kr, kui sa suudad sama jooksul
kummihaamriga asfalti 0kraadi celciuse sama palju lõhkuda, kuipalju mina
sama aja jooksul metallhaamriga. Soola võib ka peale panna nii palju kui
vaja.
terv,
Neeme
Toomas Soome
> Väga hägune väide.
> Kas see osa on 1%, 10%, 90% või 99%?
>
> Kui teeks arvutuse, võtteks aluseks:
> 1. uurimuse tulemused, kui palju iga naastrehv teekatet lahti kraabib
> kilomeetri kohta,
ja palju rikub katet sool.
> 2. korrutakse selle talvise keskmise läbisõiduga auto kohta,
siis korda kulutatud tonnide arv...
> 3. siis autode arvuga
> 4. ja lõpuks teekatte hinnaga,
> siis vaataks milline number tuleb kokku ühe talve kohta.
> (Arvutusel tuleks tegelikult arvestada ka fakti, et "ärakraabitud" teid
> lõhuvad ka vihm, lumi ja jäätumine rohkem, kui korras teid, aga see on
> hetkel määratlemata suurus)
"tee" on peale valmimist loomulikult peegelsile vettpidav moodustis,
mille sisse pahad naelad hakkavad siis auke torkima....
>
> Mul endal puuduvad vajalikud andmed, aga kui see number koos teede norm.
> hooldusmahuga on suurem, kui summa, mida riik+OV saab aastas teede
> remondile eraldada, siis tähendab see kokkuvõttes teede "negatiivset
> bilanssi", ehk siis teede reaalset ja paratamatut hävimist.
ma juba ootan huviga kunas jõutakse niikaugele et teede lagunemises on
süüdi liialt suur autode arv ja vaja seda piirama hakata. talongide või
autoostu lubadega näiteks.
toomas@kutsub vaime välja
--
Education is learning what you didn't even know you didn't know.
-- Daniel J. Boorstin
Martin P. Rinne
"M" <ma...@kolmkaru.ee> wrote in message
news:BC8F3CF6.6C28%ma...@kolmkaru.ee...
> Vaevalt et neil inimestel oleks mõteksas seisvale autole kindlustust osta.
> Ja kui kindlustus ostetud, ei ole jälle mõteksas autot seista lasta. See
> 2000 krooni iga 3/4 a tagant on ikka suhteliselt marginaalne kulutus.
Ma päris täpselt ei tea, mis numbritega sa arvutad, aga sellel 100kW autol,
millega mina viimasel ajal liigelnud olen, on talverehvijooks umbes 8000
krooni ja liikluskindlustus 203 krooni kuus (Tallinn). Kui meil on
kohustuslikku talverehviaega 4 kuud aastas ja ma olen sinuga nõus, et rehvid
sõidavad kolm hooaega, siis on talverehvikulu 666 :) krooni kasutuskuu
kohta, mis on vastava ühe kuu liikluskindlustusest üle kolme korra kallim.
Ma küll täpselt ei tea, miks neid kahte numbrit üldse võrldema peaks:)
Kõigele lisaks on maal kindlustus odavam, rehvid aga vist mitte.
Toomas Soome
> Peegelsile otseses tähenduses on ilme liialdus, aga võrreldes uut teed
> ja 2 talvega vagudesse sõidetud teed on see võrdlus isegi asjakohane.
küsimus on vaid selles et mis vagusid põhjustab.
ma olen nõus et naelad, kui on tuvastatavad lõikekihid, st tõepoolest on
näha et asfalt on kiht kihilt ära hööveldatud. mehaanilise eemaldamise
jäljed peaks ju olema suhteliselt lihtsalt tuvastatavad.
pigem ma aga kahtlustaks et tegu on kõikide asjade koosmõjuga -- keemia,
naelad, ülekoormatud veokid, vilets aluspõhi. võta sa siis kinni, mis
seal see kõige olulisem.
küll aga peaks triviaalne olema tuvastada kas vao põhjas on sama palju
asfalti kui sileda pinna peal või mitte.....
>
> Muidu said sisust aru -- nii nagu ükski sipelgas ei tõsta korraga suurt
> pesa kokku vaid ikka hulgakesi bite by bite, nii ka naelkummid närivad
> bite by bite.
ok, konkreetselt, kui palju asfalti eemaldab üks sõiduauto (keskmine)
100km pikkusel teekonnal?
kangesti tekib kiusatus arvata et kui naelad söövad asfalti nii plaju
nagu üritatakse väita, et kas siis mõned suure liikluskoormusega
teelõigud ei peaks juba lausa paljad olema? killustik väljas st?
> Ja igasugused materjalide kõvadused kuulutame jamaks, Newtoni hulluks ja
> Galileo tagasi ketseriks. Aamen.
ehk siiski pole need asjad päris nii must-valged?
toomas
Teet Eomäe
> Sőltub sellest, kuidas ta kustutab.
Kaks kőva kivi head jahu ei tee... :)
Teet.
Teet Eomäe
-cut-
> Tallinnas on vaod teises sõidureas sageli suuremad, kui esimeses. Kas sa
> üritad väita et bussid ja ülekaalulised veoautod sõidavad põhiliselt
> teises reas?
>
> Teiseks sobib vagude kitsus ja nende vahe pigem sõiduautode sõidujäljega.
Teine rida on võibolla remonditud teisel ajal ning ma ei näe
vahet kasutuses, bussid-rekkad panevad 2 reas vabalt. Seega pole
väide tõestatud. Bussipeatused, ülekoormatud veoautod ja ürgvana
uuring on faktid.
Vagude vahe laiust ei oska kommenteerida...
Teet.
Kuno Talimaa
"Teet Eomäe" <te...@bigfoot.com> kirjutas sõnumis
news:40697ace$1...@news.estpak.ee...
> - eilses päevalehes oli fakt, et 50% kontrollitud veoautodest
> ületavad lubatud maksimaalset massi
Ületavad eesti ajugeeniuste poolt seatud maksimaalset massi, mitte
valmistajatehase oma. Näiteks, kui valmistaja lubab 60tn, siis eestlased omas
tarkuses vaid 40. Ühesõnaga, kui eeldada, et kaubavoog on konstantne, siis
eestlased lasevad autodel sama teed ligi 2x rohkem tallata (sellise auto
tühimass on ca 15-20tn) ja arvavad, et nii lagunevad teed vähem.
kt
Paavo Sild
wrote:
>Ületavad eesti ajugeeniuste poolt seatud maksimaalset massi, mitte
>valmistajatehase oma. Näiteks, kui valmistaja lubab 60tn, siis eestlased omas
>tarkuses vaid 40. Ühesõnaga, kui eeldada, et kaubavoog on konstantne, siis
Kas mitte teljekoormus pole see asi, mis on piiratud?
rgds,
Paavo Sild
Tarmo Sepp
news:4069915d$1...@news.estpak.ee...
Mis selles imelikku on? Pakun välja, et see on üsna õige lähenemine, et
ülekaalulisus rikub rohkem, kui kasutustihedus. Tee kodus proovi - lase
mõnel pereliikmel 20 korda varba peale astuda. Ja siis sõida võrdluseks 1
kord autoga üle. Lõpuks võrdle tulemust. Kilogramm-kordade ühikutes võiks
mõlemad variandid enam-vähem samad olla.
Mina arvan, et viga on teedes, mida ehitatakse jumal-teab-millest
jumal-teab-kuidas. Huvitav , kuidas teised samas kliimavöötmes hakkama
saavad? Rootslased, soomlased, norrakad?
Tsepp
Helar Laasik
wrote:
>Vagude vahe laiust ei oska kommenteerida...
Vagude vahe on selline, et bussi ja rekka jäljed need olla ei saa,
pigem pisikeste väikese rööpega kähmikute töö.
Ja ka asfalt on pandud mõlemale rajale korraga, sellise laia
laoturiga.
Helar
Helar Laasik
<Virgo...@kustuta.see.siit.mail.ee> wrote:
>et liikluskorralduse põhieesmärgiks peaks olema *teede* alalhoid. Minu arust
>on selline rõhuasetus natuke ekslik.
Autosõit pole inimõigus ;-))))
Nutab ja õpib tagajärgi ette nägema....
Helar
krimell (at) \"kuum\" . ee
> krimell (at) "kuum" . ee wrote:
>> Tegelikult naela süü siin vaid osaline.
>
>
> Väga hägune väide.
> Kas see osa on 1%, 10%, 90% või 99%?
>
> Kui teeks arvutuse, võtteks aluseks:
> 1. uurimuse tulemused, kui palju iga naastrehv teekatet lahti kraabib
> kilomeetri kohta,
> 4. ja lõpuks teekatte hinnaga,
> siis vaataks milline number tuleb kokku ühe talve kohta.
> (Arvutusel tuleks tegelikult arvestada ka fakti, et "ärakraabitud" teid
> lõhuvad ka vihm, lumi ja jäätumine rohkem, kui korras teid, aga see on
> hetkel määratlemata suurus)
Tahad fakte? Fakte mul pole. Sul endal ka pole. Aga selles olen ma pea
100% kindel: teedes olevate aukude ja rööbaste tekkimise peasüüdlaseks
ei ole teps mitte naastrehv. Ma ei väida, et naastrehv ei lõhu teid -
lõhub küll. Kuid siin on üks "aga". Ja see "aga" seisneb selles, et
tuleb eristada põhjuseid ja tagajärgi - ehk kõik saab alguse sellest,
millise kvaliteediga teid projekteeritakse. Projektid on head, ka ehitus
on enam-vähem. Kuid võibolla on häda äkki selles, et projektid ei
arvesta tegelikke olusid (tee koormust, liiklustihedust jms)?
Näiteks: tee on projekteeritud 10-le sõiduatole päevas ja kestvusega 10
aastat. Tegelikkuses kasutab seda teed 80 sõduautot + 20 rekkat päevas.
Küsimus suurele ringile - kaua see tee vastu peab? Pakun, et
nominaalaega kindlasti mitte, isegi siis kui kõik sõidaksid
suverehvidega :) Tõsi, naeltega saaks see aeg ilmselt veelgi lühem olema
:)))
k@oletab
Kuno Talimaa
"Indrek Majas" <i...@hot.ee> kirjutas sõnumis
news:40696184$1...@news.estpak.ee...
>
> Ei olnud vanasti ei suve ega talvekummi ... selles ongi vahe. Vanasti oli
> mingi universaalne kumm - suhteliselt pehme ja suure mustriga. Seetõttu
> kannatas tollega aastaringselt sõita.
> Praeguse aja suvekumm on ikka hoopis midagi muud - oluliselt kõvem materjal
> ning ka märgatavalt tihedama ja siledama üldiselt.
Näit venelaste MI16 või MI166 oli talvel väga libe. Samas olid neil nn. 03 ja
01 rehvid (esimesed radiaalid, teised diagonaalid), mille muster pidas libedal
päris hästi. Selles valguses tekib mul küsimus, et kus on lamellrehvide areng,
kui juba 70-ndatel täiesti pädevaid rehve vorbiti? Paljukirutud venelaste
poolt (vene värk olevat igavene pask??). Seda enam, et kiirusel 90 kannatasid
need rehvid ka suvel täiesti normaalselt sõita.
kt
Kuno Talimaa
"Olev Pihl" <ol...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:406963BD...@hot.ee...
> Ausalt, mina ei näe ühtegi head põhjust, miks bussid ja rekkad peaksid
> võima. Küsimus taandub tegelikult kulutatud raha ja sellest saadava
> turvalisuse kasvu suhtele.
Selles valguses pole tagajärjel vahet, kas kokkupõrke põhjustab buss, veokas
või sõiduauto. Ehk, kui talverehve nõuda, siis totaalselt, mitte jupitada.
Mõnedele ju meeldib totaalsus ja see, et ei peaks oma peaga mõtlema? Mõnedele
meeldib trahvi teha. Mõnedele maksmata trahve välja nõuda. Mõnedele trafiraha
laekumist jälgida. Mõnedele rehvimüügist ja -vahetamistest pappi kasseerida.
Kõik oleks rahul, :).
kt
Kuno Talimaa
"Tarmo Sepp" <ts...@hot.ee> kirjutas sõnumis news:c4c46e$756$1...@kadri.ut.ee...
> Mis selles imelikku on? Pakun välja, et see on üsna õige lähenemine, et
> ülekaalulisus rikub rohkem, kui kasutustihedus. Tee kodus proovi - lase
> mõnel pereliikmel 20 korda varba peale astuda. Ja siis sõida võrdluseks 1
> kord autoga üle. Lõpuks võrdle tulemust. Kilogramm-kordade ühikutes võiks
> mõlemad variandid enam-vähem samad olla.
Põhimõtteliselt on sul õigus, kuigi oled toonud näiteks liiga erinevad jõud.
Esimese puhul tõenäoliselt ei toimu purunemist, vaid elastne deformatsioon.
Teede puhul peaks olukorda kaaluma vähe teisiti. Kui täismassiga veokas teed
ei purusta, vaid tekitab 1/3 suurem elastse deformatsiooni kui vähemkoormatud
(60 vs 40tn), kas sel puhul väsib teekate kiiremini, kui kordade arv on 2x
väiksem? Lisaks tuleb pidada silmas, et metsaveoautod reeglina sõidavad pool
maad tühjalt, siis on väike deformatsioon (1/3 nn. ühikut, 20tn), kuid 2x. Kui
see võrrand õigesti lahendada, saab vastuse. Kaalule tuleb panna ka
vähemkoormatud autode lisaküttekulu ja maj. kahju liigsetest reisidest.
> Mina arvan, et viga on teedes, mida ehitatakse jumal-teab-millest
> jumal-teab-kuidas. Huvitav , kuidas teised samas kliimavöötmes hakkama
> saavad? Rootslased, soomlased, norrakad?
Alus on sagedamini graniidist.
kt
Raul
>
> No vahel on vaja seal ka sõita, kus hange käepärast pole. Näiteks linnas.
linnas on veel tee keskel olev haljasala, mis talvel hästi hoo maha võtab,
proovitud. aga kui on valida kas kõksida oma +1 auto või +2 ja 3, siis on
paraku eesseisjale selgasõit odavam
raul
Hendrik Karilaid
news:kv9j609a3gu4i0epq...@4ax.com...
> Vagude vahe on selline, et bussi ja rekka jäljed need olla ei saa,
> pigem pisikeste väikese rööpega kähmikute töö.
> Ja ka asfalt on pandud mõlemale rajale korraga, sellise laia
> laoturiga.
vaod olid ainult pidurdamise ja kiirendamise piirkonnas. Kaugemal oli asfalt
ilusti sile. Ja ristmikul oli kah keskmises reas sügavamad vaod, kui äärmises, kus
sõidavad ka bussid. Seega rõhu viga see ei ole ja vajumiseks ei saa pidada. Pakun
hoopis, et bussid on teekatet säästnud sellel ristmikul, kuna neil ei ole naelu
kummides. Et kõikse kurja juur on loha ja kaaps, mis tekib soolases lumesupis...
Jutt oli Pärnu mnt. Juurteveo ristmikust. Kui tondi poolt tulla risti üle pärnu
mnt. siis tuleb suu igaks juhuks pärani lahti hoida või hambad tugevasti kokku
pigistada...
Hendrik
Martin P. Rinne
"Hendrik Karilaid" <Hendrik....@mail.ee> wrote in message
news:406a661e$1...@news.estpak.ee...
> Eile takseerisin lähemalt ühte fooriga ristmikku ja oli selgelt näha, et
sügavad
> vaod olid ainult pidurdamise ja kiirendamise piirkonnas. Kaugemal oli
asfalt
> ilusti sile. Ja ristmikul oli kah keskmises reas sügavamad vaod, kui
äärmises, kus
> sõidavad ka bussid. Seega rõhu viga see ei ole ja vajumiseks ei saa
pidada. Pakun
> hoopis, et bussid on teekatet säästnud sellel ristmikul, kuna neil ei ole
naelu
> kummides. Et kõikse kurja juur on loha ja kaaps, mis tekib soolases
lumesupis...
Sa oled täiesti õigel teel. Nii on Tallinnas kümnetel ja kümnetel teedel.
Kusjuures vagudes on selgesti näha erinevad asfaldikihid, mis tähendab, et
need on sisse söödud, mitte vajutatud. Loomulikult on vaod sügavamad teises
ja kolmandas sõidureas, kus ühistransport jms ei liikle. See on tegelikult
suhteliselt masendav. Minu meelest tuleks teha ühte kahest - kas lõpetada
talverehvide kohustus või keelata kategooriliselt lumesulatuskemikaalide
kasutamine. Need kaks asja omavahel kokku ei sobi. Mina isiklikult pooldan
kemikaalide keelustamist.
Andres Klemm
<mar...@delfi.ee> wrote:
>Sa oled täiesti õigel teel. Nii on Tallinnas kümnetel ja kümnetel teedel.
>Kusjuures vagudes on selgesti näha erinevad asfaldikihid, mis tähendab, et
>need on sisse söödud, mitte vajutatud. Loomulikult on vaod sügavamad teises
>ja kolmandas sõidureas, kus ühistransport jms ei liikle. See on tegelikult
>suhteliselt masendav. Minu meelest tuleks teha ühte kahest - kas lõpetada
>talverehvide kohustus või keelata kategooriliselt lumesulatuskemikaalide
>kasutamine. Need kaks asja omavahel kokku ei sobi. Mina isiklikult pooldan
>kemikaalide keelustamist.
Sama siin - eelistaks sahatud, olgugi jääs teed mingi ebamäärase löga
asemel.
Andres
PS - ma pole kindel et järgmiseks talveks ikka veel naelkummid alla
panen - nagunii on kevadepoolseks otsaks naelad läinud. Aga see on
sõidustiili ja odavate kummide mure. Panin suvekad alla ja talvekaid
uurides ilmnes et ees pole pea ühtegi naela jäänud ja tagant on
kõvasulamist otsad kadunud kuid valged kontsud on sees.
Hendrik Karilaid
news:406a682c$1...@news.infonet.ee...
> suhteliselt masendav. Minu meelest tuleks teha ühte kahest - kas lõpetada
> talverehvide kohustus või keelata kategooriliselt lumesulatuskemikaalide
> kasutamine. Need kaks asja omavahel kokku ei sobi. Mina isiklikult pooldan
> kemikaalide keelustamist.
Lumekoristusmasinatega sammuti (muideks mina pole viimaseid see talv kordagi
näinud). Siis pritsitaksegi keemiat ja soola, et autod selle löga välja
pritsiksid. Väikegi lohk tekib, siis see on kohe katastroof, kuna vesi jääb sisse
ja läbi kihutavad autod uuristavad veega lohku sügavamaks. Niiet siin ei olegi
vaja nuputada, et kui palju naelad kaevata suudavad, asi on tegelikkuses palju
keerulisem. Aga 1. ja 2. raja võrdlus näitab, et naastudeta rehvid on igal juhul
säästlikumad.
Lahendus saab olla ainult teede siledaks tegemine (mitte lappimine) ja talvel lume
koristus. Alternatiivina võib lund lohkude täiteks kasutada (lasta autodel see
kinni sõtkuda) ja liiva karestamiseks kasutada.
Hendrik
Martin P. Rinne
> Lahendus saab olla ainult teede siledaks tegemine (mitte lappimine) ja
talvel lume
> koristus. Alternatiivina võib lund lohkude täiteks kasutada (lasta autodel
see
> kinni sõtkuda) ja liiva karestamiseks kasutada.
Minu meelest peaks lihtsalt teelt suurema lume kõrvaldama sahkadega ja edasi
kasutama kriitilistel kohtadel (tähtsad tõusud, suuremate ristmike ees)
aeg-ajalt graniitkillustikku või kergkruusa. See ei lenda kevadel tolmuna
silma ja on kokkukogumise järel taaskasutatav.
Marek Rannala
> Põhimõtteliselt on sul õigus, kuigi oled toonud näiteks liiga erinevad
jõud.
> Esimese puhul tõenäoliselt ei toimu purunemist, vaid elastne
deformatsioon.
> Teede puhul peaks olukorda kaaluma vähe teisiti. Kui täismassiga veokas
teed
> ei purusta, vaid tekitab 1/3 suurem elastse deformatsiooni kui
vähemkoormatud
> (60 vs 40tn), kas sel puhul väsib teekate kiiremini, kui kordade arv on 2x
> väiksem?
koos teljekoormuse kasvuga vaid tükk maad hullemini. Olen selle arvutuse
kunagi läbi teinud aga liiga palju aega möödas ja hiljem pole vajadust olnud
nii et täpseid suurusi ei oska tuua. Konspekte ka otsima ei viitsi hakata.
--
Marek
Escort_RS_Turbo
Virgo Inno
news:c4b93g$q7r$1...@kadri.ut.ee...
> Virgo Inno wrote:
> > Ma vaatan, et kolm eespoolkõnelejat siin teemaharus näib lähtuvat
eeldusest,
> > et liikluskorralduse põhieesmärgiks peaks olema *teede* alalhoid. Minu
arust
> > on selline rõhuasetus natuke ekslik.
> >
> Ja üldse, minu arvates nüüd talve lõppedes tekkinud vagude ja löökaukude
> vahel laveerides õnnetuse oht nii väga väiksem ei olegi ju, kui talvel
> libedama teega? Seda teavad kõik, et talvel teed libedad on. Võiks sõita
> rahulikumalt, aga meil kõigil on ju kiire. Aga Tallinna liikluses, kus
> pikivahe jätmisel see kohe täidetakse, on tee defektide jälgimine kohati
> ikka üksjagu raske. Ning suht viimasel hetkel märgatud august mööda
> põikamine tihedas autodevoolus...
Ah linna vahel õnnestub niikuinii ainult plekki mõlkida. See peab ikka väga
õnnetu kokkupõrge olema, kui keegi tõsiselt viga saab. (Ausaltöeldes ei
tulegi hetkel meelde, et oleks viimase aasta jooksul sellisest õnnetusest
kuulnud). Laibad tulevad ikkagi maanteedelt.
v
Virgo Inno
news:40693d1f$1...@news.estpak.ee...
> Teeme lõpuks ühe asja selgeks.
> Fakt on see, et lausjää peal on naastrehv parem kui lamellrehv, mis ei
> tähenda, et lamellrehv oleks ohtlikult libe.
Aga miks siis ikkagi valida vabatahtlikult viletsam variant?
See paar ämbritäit asfalti, mis ma talvega üles keeran, jätab mind täiesti
külmaks võrreldes võimalusega, et õnnestub mõnest piirolukorrast eluga välja
tulla.
Eesti teede heakorra pärast ma vabatahtlikult kehvema pidamisega pastlaid
igastahes alla ei hakka panema. Kes selle pärast tõesti nii hullusti südant
valutab, võib ju teha vabatahtlikke annetusi või ettepanek kehtestada Eestis
teedemaks.
v
Williams
>> Vagude vahe on selline, et bussi ja rekka jäljed need olla ei saa,
>> pigem pisikeste väikese rööpega kähmikute töö.
>> Ja ka asfalt on pandud mõlemale rajale korraga, sellise laia
>> laoturiga.
> Eile takseerisin lähemalt ühte fooriga ristmikku ja oli selgelt näha, et
> sügavad vaod olid ainult pidurdamise ja kiirendamise piirkonnas. Kaugemal
> oli asfalt ilusti sile. Ja ristmikul oli kah keskmises reas sügavamad
Toetan seda seisukohta. Enne, kui auto kõrgemaks tõstsin, oli võimalus
mitmel ristmikul sõpruse puiesteel saada põhja alt sädemed kätte. Ja just
ainult ristmikuil, mujal olid vaod enamvähem sõidetavad.
--
SW