tuttavas (arvuti)firmas käis bsa külas. neil endal küll firma masinates legaalne soft, kuid paarist seal remondis-hoolduses oleval arvutist leiti (väidetav) pirasoft ja võeti masinad kaasa.
kas peaks tõesti hakkama kõikide klientidega lepinguid sõlmima, et arvutifirma ei vastuta talle remonti toodud masinate sisu eest.
teine asi, tegelaste jutu järgi olevat neil väga kiired ajad, seega ei ole lootustki masinaid enne 4-5 kuu möödumist tagasi saada.
lisaks võeti uurimiseks kaasa hulk isekirjutatud cd-si, windowse plaadikoopiast draiverite ja linuxi installikateni...
huvitav, kas meie räägime oma lastelastele kunagi bsa-st sama juttu, nagu vanaemad küüditamistest ja nkvd/kgb keldritest-ülekuulamistest pajatavad.
Vootele Voit wrote: > lisaks võeti uurimiseks kaasa hulk isekirjutatud > cd-si, windowse plaadikoopiast draiverite ja linuxi > installikateni...
> huvitav, kas meie räägime oma lastelastele kunagi > bsa-st sama juttu, nagu vanaemad küüditamistest > ja nkvd/kgb keldritest-ülekuulamistest pajatavad.
Kas neil on tõesti õigus kõik andmekandjad lihtsalt igaks juhuks kontrollimiseks kaasa võtta ja neid 4-5 kuud enda käes hoida? Kõlab umbes samamoodi nagu ühel päeval sajaks politsei koju sisse ja võtaks kaasa kõik alates kirjaklambrist kuni kirveni, et need ekspertiisi viia ja selgitada välja, kas tegemist on ohtliku külmrelvaga või mitte....
Vootele Voit wrote: > tuttavas (arvuti)firmas käis bsa külas. > neil endal küll firma masinates legaalne soft, kuid > paarist seal remondis-hoolduses oleval arvutist > leiti (väidetav) pirasoft ja võeti masinad kaasa.
> kas peaks tõesti hakkama kõikide klientidega > lepinguid sõlmima, et arvutifirma ei vastuta > talle remonti toodud masinate sisu eest.
vastutab siis või?
teine küsimus on, et mida peaks arvutiremontija tegema, kui ta avastab masinast illegaalse info (ilmselt varastatud softi, lasteporno, plaanid presidendi tapmiseks) aga kliendilepingi järgi ei peaks justkui olema põhjust üldse kõvaketta sisu näha?
> teine asi, tegelaste jutu järgi olevat neil väga > kiired ajad, seega ei ole lootustki masinaid > enne 4-5 kuu möödumist tagasi saada.
BSA on mingi organisatsioon, kas neil on üldse õigust toimetada võetust, ma pigem oletaks et võttis politsei. kui nii, siis pole muret, politsei seletab ka selle firma klientidele, et miks nii ja kui kaua läheb.
> huvitav, kas meie räägime oma lastelastele kunagi > bsa-st sama juttu, nagu vanaemad küüditamistest > ja nkvd/kgb keldritest-ülekuulamistest pajatavad.
welcome to america. eestlane toimetamas saksa põhjalikkusega kellegi jaburaid nõudmisi. üllatab see sind?
toomas -- Q: What do you call a blind pre-historic animal? A: Diyathinkhesaurus.
Q: What do you call a blind pre-historic animal with a dog? A: Diyathinkhesaurus Rex.
Toomas Soome wrote: >> kas peaks tõesti hakkama kõikide klientidega >> lepinguid sõlmima, et arvutifirma ei vastuta >> talle remonti toodud masinate sisu eest.
Aga kuidas muudmoodi politseile tõestad, et just see pirasofti täis masin ei kuulu sulle(firmale) vaid on remonti-hooldusesse toodud.
> BSA on mingi organisatsioon, kas neil on üldse õigust toimetada võetust, > ma pigem oletaks et võttis politsei. kui nii, siis pole muret, politsei > seletab ka selle firma klientidele, et miks nii ja kui kaua läheb.
BSA-l ei ole õigust võetust teha, seda teeb ikkagi politsei. Politseil on nüüd ka oma "it-eksperdid", tasemel, et kui ekraani vasakus all nurgas Start nuppu ja arvutikorpusel värvilist kleepsu pole, siis on tegu piraadiga. :-))
On Mon, 20 Dec 2004 10:33:09 +0200, Andrus <and...@ojasild.com> wrote: >Toomas Soome wrote:
>>> kas peaks tõesti hakkama kõikide klientidega >>> lepinguid sõlmima, et arvutifirma ei vastuta >>> talle remonti toodud masinate sisu eest. >Aga kuidas muudmoodi politseile tõestad, et just see pirasofti täis masin ei >kuulu sulle(firmale) vaid on remonti-hooldusesse toodud.
>> BSA on mingi organisatsioon, kas neil on üldse õigust toimetada võetust, >> ma pigem oletaks et võttis politsei. kui nii, siis pole muret, politsei >> seletab ka selle firma klientidele, et miks nii ja kui kaua läheb. >BSA-l ei ole õigust võetust teha, seda teeb ikkagi politsei. Politseil on >nüüd ka oma "it-eksperdid", tasemel, et kui ekraani vasakus all nurgas >Start nuppu ja arvutikorpusel värvilist kleepsu pole, siis on tegu >piraadiga. :-))
Ühel kenal päeval (esmaspäev, 20. detsember 2004 02:59) kirjutas Vootele Voit:
> tuttavas (arvuti)firmas käis bsa külas. > neil endal küll firma masinates legaalne soft, kuid > paarist seal remondis-hoolduses oleval arvutist > leiti (väidetav) pirasoft ja võeti masinad kaasa.
Teise isiku majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamine loetakse õigusvastaseks, kui see toimus tegevusse õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streigiga sekkumise tagajärjel või muul viisil, mis on vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele. 8<---
> Teise isiku majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või > osalise > seiskamise põhjustamine loetakse õigusvastaseks, kui see toimus tegevusse > õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streigiga > sekkumise tagajärjel või muul viisil, mis on vahetult suunatud isiku > majandus- või kutsetegevuse seiskamisele.
Raiskad ainult raha. Juurdlustoimingut ei õnnestu sul kuidagi õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streina käsitleda. Targem oleks kontrollida, kas menetluse reegelid ei rikutud. Kui ma õigesti mäletan, peab võetuse tegemiseks juurdlus olema algatatud, aga päris kindel pole - võib-olla leidub ka mingi toiming, mille kohaselt saab võetuse teha enne juurdluse algatamist, kui on kahtlus see võib anda võimaluse tõendeid hävitada või kui see tahakse kuriteo tõkestamiseks vms. Konsulteerimine juristiga abiks.
Vootele Voit wrote: > huvitav, kas meie räägime oma lastelastele kunagi > bsa-st sama juttu, nagu vanaemad küüditamistest > ja nkvd/kgb keldritest-ülekuulamistest pajatavad.
See analoogia on õige jah. Sest nagu omal ajal sai "vajaduse korral" igaühe Siberisse saata, saab nüüd igaühe, kel keerulisem arvutustehnika kui arvelaud, süüdi teha.
Nagu näha ei aita ka Linux midagi. :-( Sest kettacaches võib mingilt juhuslikult klikitud lingilt ikka midagi "paha" olla.
Vootele Voit wrote: > tuttavas (arvuti)firmas käis bsa külas. > neil endal küll firma masinates legaalne soft, kuid > paarist seal remondis-hoolduses oleval arvutist > leiti (väidetav) pirasoft ja võeti masinad kaasa.
No kuidas nüüd seda võtta? Minul juhtus näiteks Windoza ametliku litsentsi originaal Windows 98SE plaadiga selline õnnetus et läks cd-romis kildudeks...Kas ma sellisteks juhtudeks ei tohi nüüd teha ühte originaali koopiat, kui mul Windows 98 SE käsiraamat koos ametliku cd keyga tagakaanel olemas on? (siiamaani lauasahtlis vedeleb) Ma ei salga et olen pirasofti kasutanud kuid hetkel olen linuxis. MUideks ka linuxi maailmas on olemas täiesti piraatprogramme (Isegi SUSE linux on tasuline ja piraadina levitatav), üks osa on open source litsentsiga teised aga täiesti kommertslitsentsiga ja müüdavad kirvehinnaga. Kas BSA seisab ainult windowsi ja MS eest või uuritakse ka linuxi piraatmaailma? Põhimõtteliselt peaks BSA olema ju igasuguse piraatluse vastu.
Mis konkreetsesse casesse puutub, siis BSA võib küll politsei abil need arvutid konfiskeerida, aga vastutama ei peaks selle eest mitte garantii või remonditöid tegev firma vaid arvuti omanik. SEllisel juhul peaks piisama sellest kui firma avaldab kliendi andmed ja edasi tegeleb kliendiga juba politsei. Põhimõtteliselt ei ole ju näiteks Elion ka mitte vastutav selle telefonikõne sisu eest mida kliendid omavahel räägivad (Elion süüdistatuna näiteks kuriteole kaasaaitamises sideteenuse tarbimise võimaldamisega klientide vahel kes kuriteos osalesid). See on ju absurd. Turvafirmades näiteks uuritakse iga uue töötaja tausta et ei oleks töötajal kehtivaid või kehtetuid kriminaalkaristusi et vältida sellega oma maine kahjustamist. Selline situatsioon aga ei ole võrreldav arvutiparandusega. Remondifirma võib ise küll keelduda pirasoftiga arvuti parandamisest aga see on juba firma enda asi. Üks asi on riistvara testimine-vahetus jne, teine asi piramasina softi üleinstallimine ja konfimine. Esimene asi on puhtalt asja riistvaraline parandus ja ei kuulu BSA softipiraatluse vastu võitlemise klausli alla, aga teine on tarkvaraline parandus ja kuulub selle klausli alla küll. Microlink ise näiteks on loobunud vastutusest kliendi ees arvuti tarkvaralise rikke tekkimise eest. Ametliku windoza softi ostul eelinstalleeritud arvutisse saab 30 (vähemalt kunagi sai) päeva tehnilist tuge telefoni teel ja see on ka kõik. Edasi on ainult 3 aastane riistvara garantii. Võib-olla olen asjadest valesti aru saanud, aga see on minu arvamus. Tulevikus võib juhtuda et arvutifirmasid kohustatakse piramasinate kohta andmeid avaldama, aga see tähendab et arvutiparandus läheb põranda alla, pirasoft levib rohkem ja windows hakkab rohkem turgu kaotama linuxile.
> aga täiesti kommertslitsentsiga ja müüdavad kirvehinnaga. Kas BSA seisab > ainult windowsi ja MS eest või uuritakse ka linuxi piraatmaailma? > Põhimõtteliselt peaks BSA olema ju igasuguse piraatluse vastu.
Sa oled valesti aru saanud.
BSA ei ole põhimõtteline, BSA on rahakotiline. Neid huvitavad nende liikmed, kellest tuntumad on Microsoft ja Autodesk.
Kurjad keeled räägivad ka, et BSA huvituvat mõnikord mitteliikmete toodetud tarkvara ebaseaduslikult tehtud koopiatest küll, aga seda huvi saavat leevendada, kui sihuke tarkvara kiiremas korras välja vahetada BSA liikmetelt ostetud tarkvaraga. Kurjade keelte usaldusväärsuse kohta paraku kurjad keeled vaikivad.
> Mis konkreetsesse casesse puutub, siis BSA võib küll politsei abil need > arvutid konfiskeerida, aga vastutama ei peaks selle eest mitte garantii või > remonditöid tegev firma vaid arvuti omanik.
Ei, BSAl ei ole Eestis sellist *seaduslikku* võimu. Ameerikas pidavat küll hageja ise prokuröri loaga konfiskeerimist läbi viia saama, aga Euroopas on selleks vaja riigiesindajat, üldjuhul politseinikku.
> politsei. Põhimõtteliselt ei ole ju näiteks Elion ka mitte vastutav selle > telefonikõne sisu eest mida kliendid omavahel räägivad (Elion süüdistatuna > näiteks kuriteole kaasaaitamises sideteenuse tarbimise võimaldamisega
Selle jaoks on Telekommunikatsiooniseaduses vastav telekommunikatsioonioperaatorit niisugusest vastutusest vabastav klausel. Mõnes ilmanurgas on, muide, ISP-sid püütud panna vastutama nende torudes liikuvate MP3'de ja muu säärase eest.
Paraku ei pruugi ka heal advokaadil õnnestuda kohtunikku veenda selles, et arvuti hoidmine arvutifirmas seisneb temporaalse telekommunikatsiooniteenuse osutamises -- bitid liigutatakse eilsest homsesse.
> arvamus. Tulevikus võib juhtuda et arvutifirmasid kohustatakse piramasinate > kohta andmeid avaldama,
Teoorias on juba praegu olemas seadused, mis näevad ette, et 1. Tarkvara ebaseaduslik kopeerimine on kriminaalkuritegu. 2. Niisuguste koopiate leidumine remonti viidud kõvakettal muudab kõvaketta asitõendiks, nimelt kuriteo toimepanemise vahendiks. 3. Kuriteo toimepanekut niisuguse asitõendi vahendusel märgates on arvutifirma kohustatud sellest asjaomaseid instantse teavitama.
Ühest küljest aga on meie arvutifirmadel võimalus väita, et nad on liiga ebakompetentsed, et kopeerimise seaduslikkuse üle otsustada, teisest küljest jälle on asjaomased instantsid nii ülekoormatud, et keegi ei ole sihandse konstruktsiooni praktikas kehtestamisest eriti huvitatud. Isegi BSA suunast ei tundu vastavat lobbyt tulevat.
> aga see tähendab et arvutiparandus läheb põranda alla, pirasoft levib
Ei, lihtsalt arvutiparandajatel peab edaspidi olema juristidiplom. Siis on arvuti remontiviimine juriidiline konsultatsioon, advokaat aga oma kliendi ebaseaduslikele tegudele viitavatest asitõenditest asjaomaseid instantse teavitama ei pea. Ja tunnitasud on ka vastavad ;-)
Andres Soolo wrote: > Teoorias on juba praegu olemas seadused, mis näevad ette, et > 1. Tarkvara ebaseaduslik kopeerimine on kriminaalkuritegu.
Antud juhul ei ole IMHO remondifirma kedagi ega midagi kopeerinud. Parimal juhtumil ei ole selles majas kasti veel käimagi pandud...
> 2. Niisuguste koopiate leidumine remonti viidud kõvakettal muudab > kõvaketta asitõendiks, nimelt kuriteo toimepanemise vahendiks.
Jah, ainult, et seda, kas tegu on kuriteoga, pole niisama lihtne otsustada ka hea tahtmise/tahte korral. Põhimõtteliselt ei ole remondifirmal võimalik kindlaks teha tarkvara meremõrtsuklikkust ilma, et ta kontrolliks kogu softiga kaasas käivat paberimajandust (PS. On võimalikud ka legaalsed ilma klepsuta windowsid - juhul, kui need on kaetud "karjakaupa" litsensiga, seljuhul lisaks veel kõigi installide koguloend). Sealsamas aga agentuuri NSR kaudu on levinud infot, et teatud ühingud soovivad lisaks klepsule/hologrammile/plaadile/raamatule näha ka veel raamatupidamise arveid - selline kontroll aga tundub küll väljumast tavalise tinutuskolvikangelase ampluaast ;=)
> 3. Kuriteo toimepanekut niisuguse asitõendi vahendusel märgates on > arvutifirma kohustatud sellest asjaomaseid instantse teavitama.
Kuna eelmises punktis sai näidatud, et kuriteo koosseisu olemasolu ei ole lihtsurelikul võimalik tõestada, siis kipub too kohustus kuidagi ära langema väääää...
--
Cuprum alias Elvar Vask Somewhere in NeT LRU#231058
> lisaks võeti uurimiseks kaasa hulk isekirjutatud > cd-si, windowse plaadikoopiast draiverite ja linuxi > installikateni...
Huvitav, milleks kuradiks neil NOID tarvis oli??? "Tarkvara" muutb nn. piraadiks siis kui ta on arvutisse "paigaldatud" st. to"o"v6imeline. Na"iteks i386 katapuldi, windowsi paigaldusfailidega, arvutis hoidmises pole ka ILMA litsentsita midagi ebaseaduslikku. Seda on BSA ise toonitanud.
Iseasi on muidugi arvutifirma puhul kindlaks teha, kas tegu pole ehk piraatkoopiatega MYYGIKS, aga selle kindlaks tegemiseks sooritatakse ometi kontroll-ost.
Iseasi on muidugi arvutifirma puhul kindlaks teha, kas tegu pole ehk piraatkoopiatega MYYGIKS, aga selle kindlaks tegemiseks sooritatakse ometi kontroll-ost.
"Offf" <o...@perses.net> kirjutas sõnumis news:41c7048d$1_1@news.estpak.ee... Huvitav, milleks kuradiks neil NOID tarvis oli??? "Tarkvara" muutb nn. piraadiks siis kui ta on arvutisse "paigaldatud" st. to"o"v6imeline. Na"iteks i386 katapuldi, windowsi paigaldusfailidega, arvutis hoidmises pole ka ILMA litsentsita midagi ebaseaduslikku. Seda on BSA ise toonitanud.
Toomas Soome wrote: > Vootele Voit wrote: >> tuttavas (arvuti)firmas käis bsa külas. >> neil endal küll firma masinates legaalne soft, kuid >> paarist seal remondis-hoolduses oleval arvutist >> leiti (väidetav) pirasoft ja võeti masinad kaasa.
>> kas peaks tõesti hakkama kõikide klientidega >> lepinguid sõlmima, et arvutifirma ei vastuta >> talle remonti toodud masinate sisu eest.
> vastutab siis või?
> teine küsimus on, et mida peaks arvutiremontija tegema, kui ta avastab > masinast illegaalse info (ilmselt varastatud softi, lasteporno, plaanid > presidendi tapmiseks) aga kliendilepingi järgi ei peaks justkui olema > põhjust üldse kõvaketta sisu näha?
Ei noh, ega siis klient neid asju pannud masinasse, need pandi ikka töökojas seni, kuni arvuti remondis oli. Pole siin midagi, et arvutifirma ei vastuta..., mis imeloom siis temagi on.
> Iseasi on muidugi arvutifirma puhul kindlaks teha, kas tegu pole ehk > piraatkoopiatega MYYGIKS, aga selle kindlaks tegemiseks sooritatakse > ometi kontroll-ost.
Andrus wrote: > Aga kuidas muudmoodi politseile tõestad, et just see pirasofti täis masin ei > kuulu sulle(firmale) vaid on remonti-hooldusesse toodud.
Igas korralikus firmas on inventari nimekiri. Kui arvutit selles nimekrjas pole ongi tegu võõra arvutiga. Lihtne, kas pole? Muuseas, kui seda nimekirja pole siis peaks see ostudokumentide alusel tagantjärgi loodav.
> Igas korralikus firmas on inventari nimekiri. Kui arvutit > selles nimekrjas pole ongi tegu võõra arvutiga. Lihtne, > kas pole? Muuseas, kui seda nimekirja pole siis peaks > see ostudokumentide alusel tagantjärgi loodav.
nii lihtsad võivad asjad olla kusagil kontorirottide juures, aga mitte arvutifirmas, kus paljude juppide kohta, mis upgradest või remondist üle jäänud, ei ole selget ja ühest ostudokumenti. samuti ei hakka töökojas keegi iga ülejäänud (ja kasutatud) tükki koheselt arvele võtma.
teinekord koostatakse neist juppidest jällegi arvuteid, mõnikord lõhutakse terved arvutid jällegi juppideks. võta siis kinni...
>> Igas korralikus firmas on inventari nimekiri. Kui arvutit >> selles nimekrjas pole ongi tegu võõra arvutiga. Lihtne, >> kas pole? Muuseas, kui seda nimekirja pole siis peaks >> see ostudokumentide alusel tagantjärgi loodav.
> nii lihtsad võivad asjad olla kusagil kontorirottide juures, > aga mitte arvutifirmas, kus paljude juppide kohta, mis > upgradest või remondist üle jäänud, ei ole selget ja > ühest ostudokumenti. samuti ei hakka töökojas keegi > iga ülejäänud (ja kasutatud) tükki koheselt arvele võtma.
Vohoh.. Kõlab nagu veidi imelikult. Sellisel juhul puudub ju kõige elementaarsem ülevaade laoseisust jms asjadest.
Ei tõesõna .. naerma ajab. peaks seda üllitist ülemusele näitama ja ütlema, et ei viitsi enam laokandeid teha(kohe).
On Wed, 22 Dec 2004 08:52:33 +0200, "Remi Talu" <r...@remove.remi.ee> wrote:
>> nii lihtsad võivad asjad olla kusagil kontorirottide juures, >> aga mitte arvutifirmas, kus paljude juppide kohta, mis >> upgradest või remondist üle jäänud, ei ole selget ja >> ühest ostudokumenti. samuti ei hakka töökojas keegi >> iga ülejäänud (ja kasutatud) tükki koheselt arvele võtma.
>Vohoh.. >Kõlab nagu veidi imelikult. Sellisel juhul puudub ju kõige elementaarsem >ülevaade laoseisust jms asjadest.
>Ei tõesõna .. naerma ajab. peaks seda üllitist ülemusele näitama ja ütlema, >et ei viitsi enam laokandeid teha(kohe).
Ma ei tea, kuidas arvutifirmades aga ühes korralikumas kontorifirmas, kus on u. paarkümmend arvutit on peale 5 või 6 tegevusaastat tüüpiliselt võimalik "kokkuhoitud reservidest" komplekteerida üks töötav ront või natuke juppe juurde ostes ka vähe pädevam masin. Kui kõik need ülejäävad komplektide jupid (võrkarid ja 2Gb kettad jms) ükshaaval arvele võetakse, siis ma tunnen kaasa raamatupidajatele. Kui keegi väidab, et sellisied juppe ei jäägi üle, siis tuleb sellise firma IT seltskond usalduse kaotamise tõttu lahti lasta ja kohe! Kui muidugi on alles elektroonika hävitamise ja kõlbmatuks muutmise aktid, siis on teine lugu - siis tuleb see IT seltskond lahti lasta teistel põhjustel :))
rgds, Paavo Sild (NB! from address before @ is ROT13 encoded)
> Kõlab nagu veidi imelikult. Sellisel juhul puudub ju kõige > elementaarsem ülevaade laoseisust jms asjadest.
väga hea ülevaate vanade juppide "laoseisust" saab, kui heita pilk vanade juppide sahtlisse.
> Ei tõesõna .. naerma ajab. peaks seda üllitist ülemusele > näitama ja ütlema, et ei viitsi enam laokandeid teha(kohe).
uus 100Mbit võrgukaart maksab *poes* 75 krooni. kui palju maksab vana, aga töötav 10Mbit võrgukaart? 25.-? aga 3GB vint? mõned 32Mb simm-id? vana ventikas?
ja sa teed alati sellisele asjale laokande? pakun, et aeg,[1] mis kulub sellise asja sissekandeks (koos serialnumbri/ mac aadressi sisestamisega, muidu pole ju asjast kasu), on kallim, kui ülaltoodud pudinate turuväärtus.
disklaimer: kui sinu tööks on vanade arvutijuppidega kauplemine, siis on muidugi teine asi.
Virgo Inno wrote: > oleks kontrollida, kas menetluse reegelid ei rikutud. Kui ma õigesti > mäletan, peab võetuse tegemiseks juurdlus olema algatatud, aga päris kindel > pole - võib-olla leidub ka mingi toiming, mille kohaselt saab võetuse teha > enne juurdluse algatamist, kui on kahtlus see võib anda võimaluse tõendeid > hävitada või kui see tahakse kuriteo tõkestamiseks vms. Konsulteerimine > juristiga abiks.
Vastavalt uuele KRK-le ja menetluskoodeksile loetakse juurdlus algatatuks alates esimesest menetlustoimingu tegemisest. Enamasti on selleks küll ütluste võtmine, kuid võiks olla ka võetus.
Iseasi on see, et sellisel juhul, kui arvutifirmast lihtsalt viiakse kliendi masinad minema, siis ilmselt rikutakse menetluskoodeksit kohe kamaluga. Kõige targem on üldse mitte midagi teha, ja kui BSA hakkab süüdistama, siis öelda neile et asitõendid on kogutud ebaseaduslikult ja ei oma sellest tulenevalt jõudu, ning kogu kaasus kukub kolinal kokku.
Loomulikult vaja kõigi asja- ja tehioludega kursis olla ja oma advokaadiga konsulteerida.
> aga ühes korralikumas kontorifirmas, > kus on u. paarkümmend arvutit on peale 5 või 6 tegevusaastat > tüüpiliselt võimalik "kokkuhoitud reservidest" komplekteerida üks > töötav ront või natuke juppe juurde ostes ka vähe pädevam masin.
Polegi paarikümmet vaja. Mul siin haardeulatuses kuus desktoppi, milles pole üheski poest ostetud konfiguratsioon säilinud. Neist üks on justnimelt ülejäänud tükkidest koostatud.
Andres Kuusk wrote: > Meenub, kuidas vene ajal tegi laborant mitu päeva aruannet > uusaastakaartidele kleebitud 4-kopikaste markide mahakandmiseks.
Aga kui palju aastaid osteti kõikvõimalike asju selle tulematajäänud akadeemia suurarvuti raha eest, mis aasta lõpus jälle kasutamata jäi. Piisas ühest allkirjast.
|
