#linux.ee
Taavi
MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule,
kasutamisele ja levimisele. Kas kellelgi nende e-maili aadressi on?
Veebilehelt minu silm seda ei leidnud. Oli plaan neile kirjutada
lootuses, et ehk võtavad oma lehelt maha viida #linux.ee kanalile, kus
just kohalike operaatorite-spetsialistide näpunäidete järgi üks algaja
abiküsija pahaaimamatult oma kõvaketta nulle täis kirjutas. Võibolla
tuleks selle kanali kasutamise eest kuidagi hoiatada hoopis?
Taavi
Heno Ivanov
>
> MT? Eesti Linux eesm?rgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule,
> Veebilehelt minu silm seda ei leidnud. Oli plaan neile kirjutada
> just kohalike operaatorite-spetsialistide n?pun?idete j?rgi ?ks algaja
> abik?sija pahaaimamatult oma k?vaketta nulle t?is kirjutas. V?ibolla
>
aga vo~ibolla tuleks sinna panna ka soovitus, mitte newsgruppidest
eemale hoida. need kah sellised ohtlikud asjad. keegi voib sind solvata vms.
heno
Suva
> MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule,
> kasutamisele ja levimisele. Kas kellelgi nende e-maili aadressi on?
/-- Snip --/
> abiküsija pahaaimamatult oma kõvaketta nulle täis kirjutas. Võibolla
> tuleks selle kanali kasutamise eest kuidagi hoiatada hoopis?
Vabandust kui ma nüüd kedagi solvan, aga ma arvan, et inimesed võiksid
enne mingeid baasteadmisigi omandada, kui hakkavad karmilt servereid
adminnima. Vähemalt teadmise mida shellis ">" märk teeb ja mis fail
/dev/hda on võiks ikka iga üks teada ennem kui Linuxit üldse torkima
hakkab. Seda enam mingeid servereid haldama.
--
Suva, üks #linux.ee "spetsialistidest"
Marko Sakkos
> Vabandust kui ma nüüd kedagi solvan, aga ma arvan, et inimesed võiksid
> enne mingeid baasteadmisigi omandada, kui hakkavad karmilt servereid
> adminnima. Vähemalt teadmise mida shellis ">" märk teeb ja mis fail
> /dev/hda on võiks ikka iga üks teada ennem kui Linuxit üldse torkima
> hakkab. Seda enam mingeid servereid haldama.
Mumeelest ei maininud algne kirjutaja mitte poole sõnagagi serverit.
Juhul kui sa konkreetse casega paremini kursis oled, siis küll. Ometigi
ei ole viisakas ka baasteadmisteta küsijale destruktiivseid soovitusi
jagada.
P.S #linux.ee peal hauguvad paljud tegelased oluliselt kõvemini kui neil
endal teadmisi on, ning "päris" servereid on näinud vähesed.
Markos
Siim Vahtre
> Veebilehelt minu silm seda ei leidnud. Oli plaan neile kirjutada
> lootuses, et ehk võtavad oma lehelt maha viida #linux.ee kanalile, kus
> just kohalike operaatorite-spetsialistide näpunäidete järgi üks algaja
~~ ~~ ~~~~
> abiküsija pahaaimamatult oma kõvaketta nulle täis kirjutas.
~~~~
Ää ilusta.
Oli vaid üks säherdune operaator-spetsialist ning ühest näpunäitest
põhimõtteliselt piisas. Ka päris täis ketas nulle ei saanudki.
> Võibolla tuleks selle kanali kasutamise eest kuidagi hoiatada hoopis?
Suunaks pahameele ikka konkreetse isiku pihta, kui leiad, et see vajalik
peaks olema. Kui ma ei eksi siis on see pahaaimamatu üsna tihti sealt
kanalilt abi saanud.
--
tähenärija amööb
Suva
> Mumeelest ei maininud algne kirjutaja mitte poole sõnagagi serverit.
> Juhul kui sa konkreetse casega paremini kursis oled, siis küll. Ometigi
> ei ole viisakas ka baasteadmisteta küsijale destruktiivseid soovitusi
> jagada.
Minumeelest ma mainisin, et ma ka ise #linux.ee kanalil olen. Ja ma olen
nõus, et pole viisakas. Siiski, tüüp sai valusa õppetunni. Järsku nüüd
teinekord proovib vaadata/mõelda mida käsk ka tähendab ennem kui ta selle
terminali toksib.
--
Suva
Andres Soolo
>> Vabandust kui ma nüüd kedagi solvan, aga ma arvan, et inimesed võiksid
>> enne mingeid baasteadmisigi omandada, kui hakkavad karmilt servereid
>> adminnima. Vähemalt teadmise mida shellis ">" märk teeb ja mis fail
>> /dev/hda on võiks ikka iga üks teada ennem kui Linuxit üldse torkima
>> hakkab. Seda enam mingeid servereid haldama.
>
> Mumeelest ei maininud algne kirjutaja mitte poole sõnagagi serverit.
> Juhul kui sa konkreetse casega paremini kursis oled, siis küll. Ometigi
> ei ole viisakas ka baasteadmisteta küsijale destruktiivseid soovitusi
> jagada.
Tõepoolest.
Teistpidi ka: kõiksugu soovitusi ei ole viisakas kriitikavabalt järgida
ning seejärel kõlbmatu soovituse pakkujat süüdistada. Klassikalised
näited on "Mine põrgusse!" plangu peal, "Osta meie kaubamajast palju
asju!" ... khm, teise plangu peal ja "Ilm on külm, pista pea ahju"
teadagi, kus.
Sellega, et paljud soovitused on kõlbmatud ning nende järgimine ohtlik,
tuleb lihtsalt arvestada ...
> P.S #linux.ee peal hauguvad paljud tegelased oluliselt kõvemini kui neil
> endal teadmisi on, ning "päris" servereid on näinud vähesed.
#linux.ee peal elav bot kogub omaette rubriiki "101 sigadust algajale"
lausa eraldi niisugust nurinõu (meenutagem ka kunagises ajakirjas
Põhjanael ilmunud õpetusi "Kuidas kõike karta?" ja "Kuidas minna
paksuks?"). Praegune seis on umbes selline:
* chmod -R 000 /
* chmod -R 777 /
* cat /dev/zero > /dev/hda
* mine IRCu, seal antakse head nõu
* raamatud on rasked, ära lugemisega vaeva näe
* tark küsimine on põlevate silmadega linuxiaffide rituaal, sina
pudruta rahulikult
* kui sinu üldsõnalisele küsimusele ei vastata samm-sammuliste
juhtnööridega, vaid palutakse täpsustavaid detaile, saada abivalmis
asjatundja mõnda käepärasesse pimedasse kohta
* tõmba ftp-serverist 127.1 ära fail nimega "*"
* mp3-sid saad pakkida käsuga "tar -cf *.mp3"
* kui arvuti ei tööta, siis proovi elektrit otse lasta
* indeksid teevad sql'i aeglaseks
* libc on mqttetu ruumi raiskaja. kustuta /lib/libc* maha
* graafilises süsteemis pole käsurea-asju tarvis. ruumi
kokkuhoidmiseks tee rm -f /bin/*sh
* tegelikult võid /bin ja /usr/bin kogu täiega maha kustutada, ainult
/usr/X11R6/bin sisaldab vajalikke asju
* rm -f /dev/null
* aga mida cat /dev/zero > /dev/hda ütleb?
Nagu näha, on nurinõu -- õiges kontekstis vaadelduna -- ka äraspidine
postmodernistlik kunstivorm.
[Diskleimer: allakirjutanu ülalloetletu kasulikkuse, tõesuse või
töökõlbulikkuse eest ei vastuta.]
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
kaups
> MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule,
> kasutamisele ja levimisele.
kahtlemata see on ta 1 eesmärke.
> Kas kellelgi nende e-maili aadressi on?
on
> Veebilehelt minu silm seda ei leidnud. Oli plaan neile kirjutada
> lootuses, et ehk võtavad oma lehelt maha viida #linux.ee kanalile, kus
> just kohalike operaatorite-spetsialistide näpunäidete järgi üks algaja
> abiküsija pahaaimamatult oma kõvaketta nulle täis kirjutas.
Täna kirjutab nulle täis, homme konfib omale open relay, ülehomme installib
kellegi soovituse peale root-kiti jne.
> Võibolla
> tuleks selle kanali kasutamise eest kuidagi hoiatada hoopis?
Võibolla tõesti. Ilus tegu see kahtlemata polnud, aga loll pidavat kirikus
kah peksa saama.
--
kaups
Hi! I'm a .signature virus! Copy me into your ~/.signature to help me
spread!
Taavi
>
> Täna kirjutab nulle täis, homme konfib omale open relay, ülehomme installib
> kellegi soovituse peale root-kiti jne.
Selleks peakski teda harima, mitte ta masina õhku laskma. Kui omal
hetkel aega ei ole inimest harida, siis vähemalt öelda talle, kust ta
abi otsida võiks. Kui seda ka ei viitsi või sellest abi pole, siis pole
ju midagi vaja öelda.
Minu jaoks on probleem selles, et see sigadus toimus linuxi kasutajaid
aidata lubava saidi poolt reklaamitud jutukas. Sellest ka minu ettepanek
link konkreetsele jutukale eemalda, et heausksed abivajajad peksa ei
saaks. Vähemalt mitte "vaba tarkvara arengu, kasutamise ja levimise"
egiidi all.
Taavi
Vootele Voit
> Minu jaoks on probleem selles, et see sigadus toimus linuxi
> kasutajaid aidata lubava saidi poolt reklaamitud jutukas.
kui kuuri ukse peale on kirjutatud "m u n n", siis pole põhjust
arvata, et kuuris on neid terve virn. samamoodi pole põhjust
uskuda, kui kuskil internetilehel on kiri, et "siit saab abi"...
olgu siis tegu linuxi installimisega, potentsiprobleemidega
või kiire rikastumisega.
ammu oleks aeg teada, et kohalik linusipedsjalistide seltskond
on oma ülbuses nagu meerikamaa mootorratturite gäng.
kui naiivsema olemisega tegelane, kes nende endi stiilis ei
räägi ja välja ei näe, ligi astub ja teed küsib, siis virutatakse
talle kõigepealt rusikaga tou kõhtu. kui ta selle peale veel
püsti jääb, siis ehk patsutatakse talle õlale, ulatatakse
õllepudel ja käratatakse, et vaata kaarti.
linux.ee pealt abi saamisega on nagu pangast laenu
küsimisega - lõplikult aktsepteeritakse sind alles siis,
kui sa oled iseseisvalt selliselt järjele jõudnud, et sul
nende abi enam vaja ei lähe.
--
vootele
Vootele Voit
> ...Siiski, tüüp sai valusa õppetunni.
> Järsku nüüd teinekord proovib vaadata/mõelda mida
> käsk ka tähendab ennem kui ta selle terminali toksib.
kui linuxi usul oleks kümme käsku, siis ilmselt oleks seal
sees ka selline lause:
"linuxi õppimine ei pea sinul mitte kerge olema. läbi vere,
valu ja kogemuste ning solvangute allaneelamise pead sina
oma tarkuse omandama"
oled sa, suva, kuulnud midagi sõnast usaldus?
usaldus vanema, kogenenuma kolleegi vastu?
usaldus õpetaja vastu?
eestimaa on küllaltki väike, it-spetsialiste veel vähem.
kas on ikka õige viis õpetada "ära usalda kedagi",
lüües abiküsijale kaikaga piki pead.
või on asi selles, et kohalikud tegijad on nii nälgas,
et teevad kõik, et uut rahvast oma toidumolli juurest
eemale hirmutada.
(ja need, kes on iseseisvalt sellisele tasemele jõudnud,
et oskavad juba "õigesti ja targalt küsida", on niikuinii
uksest sisse trüginud ja neid on hilja eemale peletada)
--
vootele
Vootele Voit
> Täna kirjutab nulle täis, homme konfib omale open relay,
> ülehomme installib kellegi soovituse peale root-kiti jne.
ja sina oled õige inimene otsustama, milline inimene on
nii loll, et parem las kustutab oma vindi tühjaks, kui üritab
kohaliku linuxiklubi abiga mõnda teenust käima panna?
> Võibolla tõesti. Ilus tegu see kahtlemata polnud, aga loll
> pidavat kirikus kah peksa saama.
oota, kaups, oota.
kui sa peaks kunagi minult nt elektroonikateemalist nõu
küsima, siis küll ma ka leian soovituse, kuidas sa
kõrgepingega näpud tahmaseks saad.
siis ma tuletan sulle seda kiriku ja lolli juttu meelde :)))
--
vootele
Joel Kuusk
kaups kirjutas:
> Täna kirjutab nulle täis, homme konfib omale open relay, ülehomme
> installib kellegi soovituse peale root-kiti jne.
Jah. Eks ta ole. Aitäh sulle, Kaups! Sa sooritasid tõelise heateo ja
päästsid kogu maailma halvimast. Nüüd on *raudselt* maailmas üks open relay
vähem.
Lisaks veel üht-teist, aga newsis pole vist viisakas...
--
Joel
ei tunne kannatanut, küll aga tunneb talle kaasa
Herbert
> ammu oleks aeg teada, et kohalik linusipedsjalistide seltskond
> on oma ülbuses nagu meerikamaa mootorratturite gäng.
Vaata, Vootele, pole midagi uut siin päikese all...
Kõik see taandub taas fundamentaalse vastuolu linux vs. microsoft
alla... Keda vihkavad linuxikasutajad üle kõige? Kes on need uued,
kes tulevad linuxis abi küsima? Õige...endised microsofti tarkvara
kasutajad... Ja mis nendega teha? Õige...maatasa materdada, sest
kuidas nad üldse julgesid enne microsofti tarkvara kasutada?
Täitsa kurb on, et suur osa tulihingelistest microsofti tarkvara
vihkajatest pole seda isegi kunagi katsetanud...
herbert, kasutab SuSE't paralleelselt microsofti tarkvaraga, väga
varajastest versioonidest peale...
Kristo Kivisaar
> ammu oleks aeg teada, et kohalik linusipedsjalistide seltskond
> on oma ülbuses nagu meerikamaa mootorratturite gäng.
Ei ma sellist asja ei usu.
Üks kogukond on liialt väike , et selle põhjal teha üldistusi. Jahh,
sellised naljad nagu seal käivad läbi ja seda mitte ainult linuxi puhul.
Ka windowsi soovitatakse format c: teha. Vana-Tuntud nali, issi, ma
panin format c tööle ja nüüd...
Et selline soovitus ei ole kohane, olen sinuga täitsa nõs. Kuskilt peab
asjade vastu usaldus tekkima. Samas kõik väiklane ühel hetkel hääbub...
inimeste asemel tulevad botid, inimesed ise liiguvad edasi jne. Kurb aga
selline asi toimus ka ammu juba ka Fidoga.
> linux.ee pealt abi saamisega on nagu pangast laenu
> küsimisega - lõplikult aktsepteeritakse sind alles siis,
> kui sa oled iseseisvalt selliselt järjele jõudnud, et sul
> nende abi enam vaja ei lähe.
Tead ma olen sinuga nõus aga siiski olen ka linux.ee peal olevaga nõus.
Kahtlemata on seal tegu "klubi" iniestega, kes 11'esit tunnevad. Ja läbi
omavaheliste tutvuste 11'esit aitavad.
Kuid miks sellist lollitamist õigustaksin: Esiteks on see, et inimene
peaks omama miskeid teadmisi. Vaata enda ümber installitud windowsi
servereid ja ütle, et need on turvalised ?
Või vaata kuhu jõutakse next -> next -> Finish asjadega ?
(kunagi aasta tagasi kammisin ühel õhtul siis suvalisi eestis olevaidIP
vahemikke läbi. Usu mind , seis oli masenadv. Alasti windowsi masinad
netis. Heal juhul oli "C:\" share parooliga kaitstud. Parooli lahti
võtmine win98/95 masinal alla 1 sekundi etc. Loe mida tahad masinast)
Isiklikult leian , et see osa mis linuxis on keeruline on tegelt hea.
Liigne lihtsus viib idiootsusteni.
Samas kui inimene on windowsi serverite admin ja vaja tal miskit linuxi
serveri peal teha ja kohalik linuxi spets kadunud. Siis võiks ta öelda,
et sry mina ei oska aga kuidas seda või teist teha.
Kõik me oleme õppinud oma kogemustest ja tänases ühiskonnas tahame ka
vastavalt oma teadmistele ka raha teenida. Koolitust tasuta ka ei saada.
Ja lõpetuseks kulunud küsimus foorumitest, Installisin linuxi , mis ma
sellega teha saan ?
Kristo
Kristo Kivisaar
> oled sa, suva, kuulnud midagi sõnast usaldus?
> usaldus vanema, kogenenuma kolleegi vastu?
> usaldus õpetaja vastu?
<norides>
Ja sa kõike usud ?
Kui uksele on suurelt kirjutatud M U N N siis tead, et selle kirjutas
kogenum jorss ja tead mida sealt saad :))
</norides>
> eestimaa on küllaltki väike, it-spetsialiste veel vähem.
> kas on ikka õige viis õpetada "ära usalda kedagi",
> lüües abiküsijale kaikaga piki pead.
Jahh see ei ole ilus, pigem ignoor on parem võimalus. Aga ikkagi suva
juba mainis, midagi peaks endal olema 2 kõrva vahel.
> või on asi selles, et kohalikud tegijad on nii nälgas,
> et teevad kõik, et uut rahvast oma toidumolli juurest
> eemale hirmutada.
Ja kus kohas seda ei tehtaks ?
Tead, inimkond on tuhandeid aastaid elanud ja alles viimasel 80'el
aastal on meil olnud võimalus süüa nii palju kui tahame. Arvad, et linux
on see asi mis suudab kõigi nälga kustutada ? Tuhandeid aastaid oleme
võidelnud selle eest , et saaks isu täis söödud.
Aga ma olen enam kui kindel, et _tegijad_ ei ole nälgas! Kui siis uued
tegijad. Need kes hüppavad ja kelgivad on _nõrgad_ ja ei ole oma
tunnustust veel saanud.... Aga see teema hakkam juba mujale kiskuma :(
Kristo
Marko Sakkos
lõplikult aktsepteeritakse sind alles siis,
> kui sa oled iseseisvalt selliselt järjele jõudnud, et sul
> nende abi enam vaja ei lähe.
Tuleb nõustuda.
Markos
Vootele Voit
> Kuid miks sellist lollitamist õigustaksin: Esiteks on see, et
> inimene peaks omama miskeid teadmisi. Vaata enda ümber
> installitud windowsi servereid ja ütle, et need on turvalised ?
offtopic, aga need windowse serverid, mida mina *enda*
ümber vaadates näen, on küll turvalised. aga see selleks
> Või vaata kuhu jõutakse next -> next -> Finish asjadega ?
küsin siis, et kas selleks, et inimesele öelda, et tema
teadmiste juures on oht, et tema hallatav kast võib olla
ebaturvaline, on ikka õige kast jalaga pikali lüüa?
(uhh, pikk ja segane lause sai)
propageeritakse küll, et pange endale kõik kodudesse
linux, nii hea ja turvaline on, viiruseid ei ole, installimine
on lihtne jne.
selle juures ei olnud ju ometigi mõeldud, et kõik need
inimesed peaksid tundma devaisse ja torusid.
nüüd inimene tahtis ühte elementaarset lisateenust (ftp)
käima saada, näiteks selleks, et sõbraga faile vahetada,
oma mõistusest jäi väheseks, neti(.ee) otsingust leidis
ilmselt suht. esimese *eestikeelse* asjana viite linux.ee
ja läks sealt abi küsima...
"abi" serveeriti mitte pilkega (stiilis formati ketas üle)
vaid küllaltki eksitavalt, nagu kaups "asjalikult" küsib:
Siim: 421 Unable to read the indexed puredb file
(or old format detected) - Try pure-pw mkdb
Siim: sellise errori peale ei tule miskit
Siim: ja pure-pw mkdb võib rahulikult sisse toksida
see ei anna mingit tulemust
[-kaups-]: ee oota 1 hetk
[-kaups-]: aga mida cat /dev/zero > /dev/hda ütleb?
selle threadi ühes teises kirjas kirjutasid mulle
"ja sa kõike usud?"
ütle mulle, miks *EI* peaks usaldama seltskonda,
kes on saanud endale domeeni "linux dot ee" ja
nimetavad ennast "mittetulundusühinguks, kelle
eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule,
kasutamisele ja levimisele" ???
--
vootele
Vootele Voit
(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=709355)
ütleb kirjeldatud teo kohta järgmist:
§ 206 lg. 1. Arvutikahjurlus
(1) Arvutis olevate andmete või programmi ebaseadusliku
vahetamise, kustutamise, rikkumise või sulustamise eest,
kui sellega on tekitatud oluline kahju, samuti arvutisse
andmete või programmi ebaseadusliku sisestamise eest,
kui sellega on tekitatud oluline kahju, - karistatakse rahalise
karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
väljenduste: "...homme konfib omale open relay, ülehomme
installib kellegi soovituse peale root-kiti jne" peale võib
kraesse saada isegi sama § lg. 2.
(2) Sama teo eest eesmärgiga takistada arvuti- või tele-
kommunikatsioonisüsteemi tööd - karistatakse rahalise
karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
mõned tegelased väidaksid ehk õigustuseks, et ega
"abiandja" andmeid ei kustutanud, seda tegi masina
omanik. selle kohta ütleb aga karistusseadustik:
§ 21. Täideviija
(1) Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist
isikut ära kasutades.
§ 22. Osavõtja
(1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja.
(2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule
õigusvastasele teole.
(3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule
õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.
(4) Osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi,
mille järgi vastutab täideviija, kui käesoleva seadustiku §-s 24
ei ole sätestatud teisiti.
siis §22 lg. 4 järgi saab "abiandjat" ikka §206 järgi karistada.
mõned tegelased väidaksid ehk õigustuseks, et ega
"abiandja" ei uskunud, et teine tõesti andmeid kustutab.
selle kohta on aga karistusseadustikus §16 Tahtlus:
(2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks
süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see
saabub, _või_vähemalt_peab_seda_võimalikuks_...
--
voo...@asjaarmastaja.seaduseuurija
Andres Soolo
> oled sa, suva, kuulnud midagi sõnast usaldus?
> usaldus vanema, kogenenuma kolleegi vastu?
> usaldus õpetaja vastu?
Oled Sa, Vootele, kunagi proovinud usaldada (ja õpetajaks pidada)
juhuslikke tänavalviibijaid? (Muide, mitmed tuntud usud oma õpetust
just tänavatel jagavadki. Mitu neist Sa vastu võtnud oled? Mitmele
kirikule kümnist maksad?)
> eestimaa on küllaltki väike, it-spetsialiste veel vähem.
> kas on ikka õige viis õpetada "ära usalda kedagi",
> lüües abiküsijale kaikaga piki pead.
Võltsdilemma. "Usalda kõiki" ja "ära usalda kedagi" vahel on mitmeid
huvitavaid halltoone -- sealhulgas näiteks "enne usaldamist uuri välja,
kas see, mida öeldi, kuidas öeldi ja kes ütles, ikka seekord usaldust
väärib". Paljud niisugused halltoonid on oluliselt elutervemad, kui
emb-kumb äärmus.
> või on asi selles, et kohalikud tegijad on nii nälgas,
> et teevad kõik, et uut rahvast oma toidumolli juurest
> eemale hirmutada.
Kuna Sa nii ilusasti ja targasti ... või siis sofistliselt küsisid, oled
ära teeninud vastuse. Vastus on: "Asi ei ole selles".
Püüa nüüd ära arvata, kas see vastus on usaldamist väärt ;-)
Igaks juhuks mainin ma siia lõppu, et kõlbmatute nõuannete andmine eriti
viisakas tõesti ei ole -- kuid *läbipaistvalt* kõlbmatute nõuannete
(nagu kõnealune nõuanne oli) järgimine näitab pigem
kommunikatsioonihäiret või algaja ülemäärast kogenematust (as contrary
to 'tavapärane ja oodatav kogenematus') kui vaenulikkust.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Andres Soolo
> Vaata, Vootele, pole midagi uut siin päikese all...
> Kõik see taandub taas fundamentaalse vastuolu linux vs. microsoft
> alla... Keda vihkavad linuxikasutajad üle kõige? Kes on need uued,
> kes tulevad linuxis abi küsima? Õige...endised microsofti tarkvara
> kasutajad...
Ei vasta tõele.
> Ja mis nendega teha? Õige...maatasa materdada, sest
> kuidas nad üldse julgesid enne microsofti tarkvara kasutada?
Ei vasta tõele.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Andres Soolo
>> Täna kirjutab nulle täis, homme konfib omale open relay, ülehomme installib
>> kellegi soovituse peale root-kiti jne.
>
> Selleks peakski teda harima, mitte ta masina õhku laskma.
"ta masina õhku laskma" ei ole kindlasti antud juhtu iseloomustama
sobiv väljendus.
Üks elementaarseid nurinõuga seotud aspekte on nõuandja ootus, et
nõuvõtja mõistab, et see nõu ei kõlba, ja irvitab kaasa. Kui nõuvõtja
peas asetsev filter ei toimi ja nõuvõtja kahjuliku nõuande tõesti
täitmiseks võtab, siis oodatakse vastutust selle eest juba temalt
endalt. (Well, lepinguõiguse põhjal on vastutust võimalik delegeerida
nõuandjale, kuid üksnes siis, kui nõuvõtja ja nõuandja vahel on
võlaõiguslik konsultatsioonileping.)
> Minu jaoks on probleem selles, et see sigadus toimus linuxi kasutajaid
> aidata lubava saidi poolt reklaamitud jutukas. Sellest ka minu ettepanek
> link konkreetsele jutukale eemalda, et heausksed abivajajad peksa ei
> saaks. Vähemalt mitte "vaba tarkvara arengu, kasutamise ja levimise"
> egiidi all.
#ifdef FLAME
Selle huvitava ettepaneku väljamõtleja pea oli kindlasti väärtusliku
aktivisti otsas ja seda tuleks käesoleval külmal talvel alajahtumise
vastu kaitsta. Kas nimetatud pea asetamist küttekoldesse on juba
proovitud?
#endif /* FLAME */
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Andres Soolo
>> Täna kirjutab nulle täis, homme konfib omale open relay,
>> ülehomme installib kellegi soovituse peale root-kiti jne.
>
> ja sina oled õige inimene otsustama, milline inimene on
> nii loll, et parem las kustutab oma vindi tühjaks, kui üritab
> kohaliku linuxiklubi abiga mõnda teenust käima panna?
Vaata nüüd ise oma loogikaviga :-P
Selle otsustamiseks ei ole vaja subjektiivse inimese otsust. Selle
otsustamiseks piisab lihtsast ja objektiivsest katsest ...
>> Võibolla tõesti. Ilus tegu see kahtlemata polnud, aga loll
>> pidavat kirikus kah peksa saama.
>
> oota, kaups, oota.
> kui sa peaks kunagi minult nt elektroonikateemalist nõu
> küsima, siis küll ma ka leian soovituse, kuidas sa
> kõrgepingega näpud tahmaseks saad.
> siis ma tuletan sulle seda kiriku ja lolli juttu meelde :)))
Niipalju siis silmakirjalikkusest.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Andres Soolo
> muide, kaups, karistusseadustik
> (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=709355)
> ütleb kirjeldatud teo kohta järgmist:
>
> § 206 lg. 1. Arvutikahjurlus
> (1) Arvutis olevate andmete või programmi ebaseadusliku
> vahetamise, kustutamise, rikkumise või sulustamise eest,
> mõned tegelased väidaksid ehk õigustuseks, et ega
> "abiandja" andmeid ei kustutanud, seda tegi masina
> omanik. selle kohta ütleb aga karistusseadustik:
>
> § 21. Täideviija
> (1) Täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise või teist
> isikut ära kasutades.
>
> § 22. Osavõtja
> (1) Osavõtjad on kihutaja ja kaasaaitaja.
> (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule
> õigusvastasele teole.
Pane tähele, et oluline eeldus on, et teine isik tahtlikult õigusvastase
teo toime paneb. Omaenda arvutis asetsevate andmete või programmide
mistahes vahetamine, kustutamine, rikkumine ja sulustamine on aga
by default seaduslikud ja seega mitte-õigusvastased. *Seda isegi siis,
kui niisugune vahetamine ei ole omaniku-vahetaja parimates huvides.*
Kihutajaks saaks nõuandjat tembeldada siis, kui ta oleks tahtlikult
teinud ettepaneku minna tahtlikult kellegi kolmanda arvutis asetsevaid
andmeid või programme vahetama, kustutama, rikkuma või sulustama.
> siis §22 lg. 4 järgi saab "abiandjat" ikka §206 järgi karistada.
Ei saa. Abiandja ei kvalifitseeru kihutajaks, kuna kihutaja
definitsioon (§22(2)) ei ole täidetud.
> mõned tegelased väidaksid ehk õigustuseks, et ega
> "abiandja" ei uskunud, et teine tõesti andmeid kustutab.
> selle kohta on aga karistusseadustikus §16 Tahtlus:
>
> (2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks
> süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see
> saabub, _või_vähemalt_peab_seda_võimalikuks_...
See on küll ülaltoodu valguses irrelevantne, aga "nii loll ei saa ju
olla" tolle allakriipsutatud klausli kontekstis võiks päris huvitava
kaitsekaasuse moodustada.
Diskleimer ka: IANAL.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Vootele Voit
>> (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku
>> tahtlikule õigusvastasele teole.
see teine "tahtlik" jäi mul kahe silma vahele.
ma ei tunne juriidilisi nüansse, kuid ma *arvan*, et
ka olukord, kus üks kasutab ära teise teadmatust
ja tekitab selle abil nt. § 206 märgitud viisil kahju,
on seadusega reguleeritud..
> See on küll ülaltoodu valguses irrelevantne, aga
> "nii loll ei saa ju olla" tolle allakriipsutatud klausli
> kontekstis võiks päris huvitava kaitsekaasuse
> moodustada.
kui olev oma kuulsa "pruudid ahju" lause kirjutas,
siis ta ilmselt arvas ka, et "nii loll ei saa ju olla",
et keegi tõsimeeli hakkab 21. sajandil kedagi ahju
ajama / ajamises süüdistama...
> Diskleimer ka: IANAL.
jajah, mina ka, mina ka.
--
vootele
Vootele Voit
> ma ei tunne juriidilisi nüansse, kuid ma *arvan*, et
> ka olukord, kus üks kasutab ära teise teadmatust
> ja tekitab selle abil nt. § 206 märgitud viisil kahju,
> on seadusega reguleeritud..
mõttega lugeda veel kord läbi karistusseadustiku
§17...25, siis isegi midagi leiab. tõlgendamine jäägu
siiski nende tegelaste pärusmaaks, kes sellega leiba
teenivad.
--
vootele
Vootele Voit
> see teine "tahtlik" jäi mul kahe silma vahele.
> ma ei tunne juriidilisi nüansse, kuid ma *arvan*, et
> ka olukord, kus üks kasutab ära teise teadmatust
> ja tekitab selle abil nt. § 206 märgitud viisil kahju,
> on seadusega reguleeritud..
näiteks kelmus (§209...213) on üks näide olukorrast,
kus räägitakse teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisest,
kuigi seal on jällegi märgitud ära varalise kasu saamine.
--
vootele
Vootele Voit
huvitav, kas nimetatud ühekäsulist "koodijuppi" saab
teadmatule inimesele saadetult nt. troojalaseks nimetada?
viirus ta ei ole, kuna ta ei paljune, samas kurja teeb.
§ 208. "Arvutiviiruse levitamine" ei defineeri, mis on viirus,
või troojalane. piir on pealekauba hägune.
mõne jaoks on back orifice kaugadministreerimisvahend,
teise jaoks troojalane. samamoodi võib öelda, et skript,
mis vindi nulle täis kirjutab, on ühe jaoks tööriist, teise
jaoks destruktiivne programm, mis talle saadeti.
--
vootele
Ivar Koppel
>
>>ammu oleks aeg teada, et kohalik linusipedsjalistide seltskond
>>on oma ülbuses nagu meerikamaa mootorratturite gäng.
>
>
> Vaata, Vootele, pole midagi uut siin päikese all...
> Kõik see taandub taas fundamentaalse vastuolu linux vs. microsoft
> alla... Keda vihkavad linuxikasutajad üle kõige? Kes on need uued,
> kes tulevad linuxis abi küsima?
Mina igatahes vihkan kõige rohkem mingeid turusolkijatest wannabeesid.
Tulevad mingid vennad a-la panen sulle 200 krooniga linuxi, teeme teie
majale 2000 krooniga vinge interneti. Linuxi panemine seisneb tavaliselt
plaat sisse ja
Accept-> Next -> Next klõpsimiseks, 1M võrku tuleb aga teha ADSL-lahja,
Trendi ruuteri ja mingi Pringles-antenniga 54g seadmega.
Parimat,
Ivar
priitP
>
> laupäev, 28. veebruar 2004 19:13 kirjutas Taavi sellist juttu:
>
> > MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule,
> > kasutamisele ja levimisele.
>
> kahtlemata see on ta 1 eesmärke.
ha-ha-ha-ha-ha-haaa-haaa-haaa-haaaaaaaaa-haaaaaaaaaaa
Muide, käib kõlakas, et Microsofti turundusosakond kaalub tõsiselt
Turundusteo Elutöö Auhinna andmist ühe väikeriigi väikesele haisevale
kogukonnale.
Priit
Marko
>MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule,
>lootuses, et ehk võtavad oma lehelt maha viida #linux.ee kanalile, kus
>just kohalike operaatorite-spetsialistide näpunäidete järgi üks algaja
Kui kedagi huvitab mis täpselt toimus siis vaadake #linux.ee 28.02
logi
http://linux.ee/~tarko/log.phtml
Tsipa peale kella kuute õhtul läks aktsioon lahti:
18:12 Siim (~se...@ns.club.ee) has joined
18:12 Siim: tere
18:13 Siim: teab keegi miskit pure-ftp-s
[...]
18:17 [-kaups-]: aga mida cat /dev/zero > /dev/hda ütleb?
Marko
Andres Soolo
>>> (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku
>>> tahtlikule õigusvastasele teole.
>
> see teine "tahtlik" jäi mul kahe silma vahele.
> ma ei tunne juriidilisi nüansse, kuid ma *arvan*, et
> ka olukord, kus üks kasutab ära teise teadmatust
> ja tekitab selle abil nt. § 206 märgitud viisil kahju,
> on seadusega reguleeritud..
Võimalik, aga nähtavasti mitte kihutamise-klausli kaudu.
Ma kahtlustan, et Sind võib pigem huvitada mingit sorti kelmuse-klausel.
Kas kelmuse koosseis antud juhul olemas on, ei julge arvata. Mulle
tundub, et ei, aga see võib subjektiivne hinnang olla.
Ja igaks juhuks märgin veel, et minu tõlgendust mööda ei ole korrektne
väita, et nõuandja nimetatud kahju *tekitas*, kuna puudub selge ja
täielik põhjuslike seoste ahel.
>> See on küll ülaltoodu valguses irrelevantne, aga
>> "nii loll ei saa ju olla" tolle allakriipsutatud klausli
>> kontekstis võiks päris huvitava kaitsekaasuse
>> moodustada.
>
> kui olev oma kuulsa "pruudid ahju" lause kirjutas,
> siis ta ilmselt arvas ka, et "nii loll ei saa ju olla",
> et keegi tõsimeeli hakkab 21. sajandil kedagi ahju
> ajama / ajamises süüdistama...
Loota on.
Teda süüdistatakse aga jälle mitte kihutamises, vaid õhutamises. Ja
seda saab kolmandat moodi väänata, eriti telefoniõiguse valdkonnas :-P
>> Diskleimer ka: IANAL.
>
> jajah, mina ka, mina ka.
Teistpidi ka diskleimer: ma ei kavatse väita, et niisugune nõuanne --
ebameeldiva kõrvalefektiga tegevuse serveerimine kõrvalefektita
funktsioonikutsena -- viisakas, ilus või eetiline on. Mulle tundub
üksnes, et see ei ole illegaalne.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Jaanus Kase
> kes on saanud endale domeeni "linux dot ee" ja
> nimetavad ennast "mittetulundusühinguks, kelle
> eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule,
> kasutamisele ja levimisele" ???
põhjus lihtne - tegelikult on neil poogen, kas neid usaldatakse või ei ja
kas vaba tarkvara areneb ja levib või ei. neil endal on see ju juba ära
installitud ja kui keegi teine tuleb installida, on ju nii tore tema kulul
veidi musta huumorit harjutada. siit ka põhjus, miks see tarkvara niipea
levima ei hakka - lihtsalt seltskond suudab endast nii ebameeldiva mulje
kujundada, et vägisi tekib arvamus, et kui softi peale paned, oled ise
varsti samasugune.
--
Jaanus
kaups
> kaups wrote:
>>
>> laupäev, 28. veebruar 2004 19:13 kirjutas Taavi sellist juttu:
>>
>> > MTÜ Eesti Linux eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule,
>> > kasutamisele ja levimisele.
>>
>> kahtlemata see on ta 1 eesmärke.
>
> ha-ha-ha-ha-ha-haaa-haaa-haaa-haaaaaaaaa-haaaaaaaaaaa
Väike vihje, et mina ei kuulu, ega pole kunagi kuulunud eelpoolmainitud MTÜ
ridadesse.
--
kaups
Hi! I'm a .signature virus! Copy me into your ~/.signature to help me
spread!
Alo Raidaru
> kuid nõuannete
> (nagu kõnealune nõuanne on) järgimine näitab pigem
> kommunikatsioonihäiret või ülemäärast kogenematust.
Minu arust nõuanne "format c:" on labane.
Lapsik nali. Lastesõime tase.
Palju kenam on soovitada hädasolijale käivitada "recover.exe".
Väga õpetlik. Aitab kõvasti kaasa masina tundmaõppimisele.
Ja midagi ei lähe kaduma.
Kasutasin seda käsku ise esimest korda 85. aastal DOS-i all.
Tõsi, siiani ainult üks kord.
Hiljem olen lugenud õpikuid-juhendeid,
kus seda lahkelt soovitatakse kasutada.
***
Nüüd vaatasin, XP-l on see käsk olemas.
Vast mõni on nii kena inimene ja proovib.
****
Aga Sina Andres tead kindlasti.
Kas Linuxis ka "recover" analoog olemas on?
A.R.
P.S.
Üks teine mu kiri on Sinu prügikastis :)
Taavi
> Üks elementaarseid nurinõuga seotud aspekte on nõuandja ootus, et
> nõuvõtja mõistab, et see nõu ei kõlba, ja irvitab kaasa.
Antud juhul väljendub see ootus siis siin?
18:21 Siim: kaua see cat käsk jookseb?
18:21 fmarie: (kaua...)
18:21 [-kaups-]: kui suur vint sul on?
18:21 Siim: 80 vint on
18:21 [-kaups-]: ai siis ikka läheb natuke
18:22 [-kaups-] pakuks et pool tunnikest
> Kui nõuvõtja
> peas asetsev filter ei toimi ja nõuvõtja kahjuliku nõuande tõesti
> täitmiseks võtab, siis oodatakse vastutust selle eest juba temalt
> endalt. (Well, lepinguõiguse põhjal on vastutust võimalik
> delegeerida nõuandjale, kuid üksnes siis, kui nõuvõtja ja nõuandja
> vahel on võlaõiguslik konsultatsioonileping.)
Ütlen selguse mõttes korra veel: mind häirib tüngade tegemine
*ametlikult linux'it propageerival* saidil.
Ise tahate tasuta tarkvara igasse metsatallu viia...
Taavi
priitP
> lihtsalt seltskond suudab endast nii ebameeldiva mulje
> kujundada, et vägisi tekib arvamus, et kui softi peale paned, oled ise
> varsti samasugune.
Sellele karjale kuluks väike ninanips ära.
Kas sul ei ole tekkinud tunnet, et oleks aeg veel ühe avaliku kirja
tarbeks mõnedele EV ministritele? Võib-olla nood veel ei tea milise
süüdimatu kambaga neil näiteks OO kontekstis tegelikult
tegemist on. Laseks selle tõlkevärgi riigi tasandil kolinal põhja või
suretaks vähemalt igeveseks pisimagi rahalootuse.
Priit
Andres Soolo
>> Üks elementaarseid nurinõuga seotud aspekte on nõuandja ootus, et
>> nõuvõtja mõistab, et see nõu ei kõlba, ja irvitab kaasa.
>
> Antud juhul väljendub see ootus siis siin?
>
> 18:21 Siim: kaua see cat käsk jookseb?
> 18:21 fmarie: (kaua...)
> 18:21 [-kaups-]: kui suur vint sul on?
> 18:21 Siim: 80 vint on
> 18:21 [-kaups-]: ai siis ikka läheb natuke
> 18:22 [-kaups-] pakuks et pool tunnikest
Ei, see on post hoc dialoog. Ootus on definitsiooni põhjal midagi
niisugust, mis *enne* sündmust saab olemas olla.
Tsiteeritu on arvatavasti ülesehitatud arvamusele, et Siim "mängib
kaasa" või siis ei reageeri asjaosalised adekvaatselt, kuna nad ei
mõista veel, et Siim toda nõu kuulda võttis.
> > Kui nõuvõtja
>> peas asetsev filter ei toimi ja nõuvõtja kahjuliku nõuande tõesti
>> täitmiseks võtab, siis oodatakse vastutust selle eest juba temalt
>> endalt. (Well, lepinguõiguse põhjal on vastutust võimalik
>> delegeerida nõuandjale, kuid üksnes siis, kui nõuvõtja ja nõuandja
>> vahel on võlaõiguslik konsultatsioonileping.)
>
> Ütlen selguse mõttes korra veel: mind häirib tüngade tegemine
> *ametlikult linux'it propageerival* saidil.
Sait ei saa vastutada soovitataval kanalil leiduvate inimeste suuvärgi
eest. Peale selle on sait ja IRC-kanal erinevad nähtused.
> Ise tahate tasuta tarkvara igasse metsatallu viia...
Kes "ise"? :-P
Ja fraasi "tasuta tarkvara" kasutamine Linuxi propageerimise kontekstis
on enam, kui küllaldane põhjus korralikult fleimitud saamiseks.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Andres Soolo
>> kuid nõuannete
>> (nagu kõnealune nõuanne on) järgimine näitab pigem
>> kommunikatsioonihäiret või ülemäärast kogenematust.
>
> Minu arust nõuanne "format c:" on labane.
> Lapsik nali. Lastesõime tase.
Tõsi ta on.
Üldjuhul aga on põhjendatud ootus, et keegi tolle nõuande järgi ei
käitu.
> Palju kenam on soovitada hädasolijale käivitada "recover.exe".
> Väga õpetlik. Aitab kõvasti kaasa masina tundmaõppimisele.
> Ja midagi ei lähe kaduma.
>
> Kasutasin seda käsku ise esimest korda 85. aastal DOS-i all.
> Tõsi, siiani ainult üks kord.
:-)
> Aga Sina Andres tead kindlasti.
> Kas Linuxis ka "recover" analoog olemas on?
Valmiskujul arvatavasti mitte.
Küll aga kahtlustan ma, et umbes niisugune asi võiks üsna edukalt
toimida (metamärgid ja tühikud failinimedes välja arvatud):
-- cut here --
#! /bin/bash
i=0
for s in `find / -type f -print`
do
i=$[$i+1]
d="`printf /FILE%04i.REC $i`"
while [ -e "$d" ]
do
i=$[$i+1]
d="`printf /FILE%04i.REC $i`"
done
mv "$s" "$d"
done
find / type d -print | tac | xargs rmdir
-- cut here --
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Suva
> veidi musta huumorit harjutada. siit ka põhjus, miks see tarkvara niipea
> levima ei hakka - lihtsalt seltskond suudab endast nii ebameeldiva mulje
> kujundada, et vägisi tekib arvamus, et kui softi peale paned, oled ise
> varsti samasugune.
Windowsi ja Linuxi vahe on selles, et Windowsi sa installid ja kasutad.
Niimoodi ta siis levib. Pole tarvis asja mõista. Linuxi puhul on aga
mõistmine veel tähtis. Ilma selleta pole levikul mingit mõtet.
--
Suva, ei levita linuxit igasse talumajja.
Suva
> Sellele karjale kuluks väike ninanips ära.
> Kas sul ei ole tekkinud tunnet, et oleks aeg veel ühe avaliku kirja
> tarbeks mõnedele EV ministritele? Võib-olla nood veel ei tea milise
> süüdimatu kambaga neil näiteks OO kontekstis tegelikult
> tegemist on. Laseks selle tõlkevärgi riigi tasandil kolinal põhja või
> suretaks vähemalt igeveseks pisimagi rahalootuse.
Kas sa ka tead, et selle fleimiga langesid sa ketta nullidega täitmist
soovitavast inimesest jupp maad allapoole? Nii umbes liivakastis
mängiva lapse tasemele kes teise mänguasju tahab kiusu pärast ära
lõhkuda.
--
Suva
Andres Soolo
Muide, säherdune korralik skandaal võiks raha saamise lootuseid hoopis
*parandada*. Sellepärast, et skandaalist on nõus ka Kroonika ja SLÕL
kirjutama, kui aga kõik korras on, siis kumbki ei kirjuta.
Nagu Rockefeller ütles, halba reklaami ei ole olemas ...
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Alo Raidaru
> Alo Raidaru <rai...@ut.ee> wrote:
>
>>>kuid nõuannete
>>>(nagu kõnealune nõuanne on) järgimine näitab pigem
>>>kommunikatsioonihäiret või ülemäärast kogenematust.
> Tõsi ta on.
> Üldjuhul aga on põhjendatud ootus, et keegi tolle nõuande järgi ei
> käitu.
Ma selleks (igaks juhuks) Sinu eelmise teksti
algust natuke kohandasin.
> Küll aga kahtlustan ma, et umbes niisugune asi võiks üsna edukalt
> toimida (metamärgid ja tühikud failinimedes välja arvatud):
>
> -- cut here --
> #! /bin/bash
> i=0
> for s in `find / -type f -print`
> do
> i=$[$i+1]
> d="`printf /FILE%04i.REC $i`"
> while [ -e "$d" ]
> do
> i=$[$i+1]
> d="`printf /FILE%04i.REC $i`"
> done
> mv "$s" "$d"
> done
> find / type d -print | tac | xargs rmdir
> -- cut here --
Nii vabalt ma seda ka ei loe et suudaks kaasa mõelda. :(
Ega see pole Windows, millest iga loll aru saab. :)
***
Too DOS-i recover oli mõeldud kasutada siis, kui FAT oli eest kadunud.
Aga ka niisama otsis ta üles failid ja tegi uue tabeli.
Kõik asjad olid kenasti numbrite all.
1.rec, 2.rec (oli vist rec laiend, proovi ise)
Kataloogid, exed, comid, tekstid, kõik kenasti järjest.
Mitte midagi ei läinud kaduma.
Kui ta töötas, näitas muundamise järjenumbrit.
Jõudsin kiita, et näe loeb meie failide arvu ära.
Ainult nädala taastasime süsteemi.
Aga jõle palju tarkust tuli juurde.
Kasulik asi.
A.R.
Suva
>> *ametlikult linux'it propageerival* saidil.
> Sait ei saa vastutada soovitataval kanalil leiduvate inimeste suuvärgi
> eest. Peale selle on sait ja IRC-kanal erinevad nähtused.
Pealegi ma peaksin mainima, et inimesed, kellel algteadmised on olemas
ja kes teavad mis /dev/hda vähemalt on, on kanalilt pea alati abi saanud.
Aga kuna meile ei maksta selle eest, siis pole meil võimalik ka igale
inimesele abi pakkuda kes tulevad küsimustega: A, mis see arvuti on?
rm -rf /'i ja selliseid võib lihtsalt pidada katseks kas inimene on väärt
seda aega mis talle pühendada tuleb. Tihtipeale inimestele, kes ei mõista
unixi baasteadmisi, on võimatu midagi seletada. Isegi kui asja detailselt
läbi nämmutad ei pruugi ta seda teha mida öeldakse vaid oma joru ajada.
#linux.ee on siiski pigem inimeste tarbeks kes asja tunnevad. Kui sul on
vaja proffesionaalset abi, siis üheks eelduseks on ka, et sa mõneti ise
proffesionaalne oled.
--
Suva
Andres Soolo
Suva
> Ma julgen arvata, et PriitP sellest langemisest ei hooli.
Järsku see polnudki langemine vaid hoopis tõus? ;)
--
Suva, fleimib niisama...
priitP
> Kas sa ka tead, et selle fleimiga langesid sa ketta nullidega täitmist
> soovitavast inimesest jupp maad allapoole?
silm silma, hammas hamba vastu
nagu koer külale, nii küla koerale
mida külvad, seda lõikad
peltsebuli aja välja peltsebuliga
Ja minu enda kohta AS juba vastas :-)
Priit
Andres Soolo
>> -- cut here --
>
> Nii vabalt ma seda ka ei loe et suudaks kaasa mõelda. :(
Põhiliselt on see for-tsükkel üle kõigi failide. Tsükli see nimetatakse
failid ümber FILE0001.REC'iks ja sõpradeks ja paigutatakse kenasti
juurkataloogi. Kõige lõpus koristatakse tühjaks jäänud kataloogid ära
-- et ei segaks.
> Ega see pole Windows, millest iga loll aru saab. :)
>
> ***
> Too DOS-i recover oli mõeldud kasutada siis, kui FAT oli eest kadunud.
FAT'il päris head analoogi Unixite failisüsteemidel ei olegi. Teatud
taastamisriistad mõnedel failisüsteemidel siiski on; üheks neist võiks
ilmselt kvalifitseeruda debugfs.
fsck'i täidetav lost+found puutub vist ka teemasse.
> Ainult nädala taastasime süsteemi.
See häda on ka veel, et tänapäevase OS'i *taastamiseks* ilmselt nädalast
ei piisaks. Niisuguse situatsiooni üleelanud OS'i on nüüd otstarbekam
kõigepealt tagavaraks CD-le kõrvetada, siis reinstallida ja lõpuks
vajadust mööda andmefailid CD-lt välja otsida.
> Aga jõle palju tarkust tuli juurde.
> Kasulik asi.
Meenutagem siis Jänku-onu, kes ka -- loomulikult heast südamest --
regulaarselt Rebase-Onule tarkust kätte toimetas ;-)
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Andres Soolo
>> Kas sa ka tead, et selle fleimiga langesid sa ketta nullidega täitmist
>> soovitavast inimesest jupp maad allapoole?
>
> silm silma, hammas hamba vastu
> nagu koer külale, nii küla koerale
Soovitan Sul 2Mo21:24-26 asemel Matt5:38-39'ga tutvuda.
Ah jaa ... ja siis soovitan ma Sul veel minu postimüügi-kirikule kümnist
maksta.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Meelis Roos
seda veel normaalseks ka. Ja teised kiidavad veel takka ka.
Noh, ma saaks kuidagi veel aru, et ehk öeldi naljaga pooleks seda ja ei
tuvastatud konteksti õigesti. Aga selline tagantjärgi õigustamine on
küll ikka ülim häbematus.
Häbi!
--
Meelis Roos (kah vahel #linux.ee kanalil)
Peeter Russak
> Jaanus Kase wrote:
>
>
>>lihtsalt seltskond suudab endast nii ebameeldiva mulje
>>kujundada, et vägisi tekib arvamus, et kui softi peale paned, oled ise
>>varsti samasugune.
Muide, kas ID-kaardil mitte suhteliselt sarnase aura pole?
> Sellele karjale kuluks väike ninanips ära.
> Kas sul ei ole tekkinud tunnet, et oleks aeg veel ühe avaliku kirja
> tarbeks mõnedele EV ministritele? Võib-olla nood veel ei tea milise
> süüdimatu kambaga neil näiteks OO kontekstis tegelikult
> tegemist on. Laseks selle tõlkevärgi riigi tasandil kolinal põhja või
> suretaks vähemalt igeveseks pisimagi rahalootuse.
#linux.ee karjast ei tea ma midagi, aga 2,5 OOo eestindamisega tegelevat
inimest ma küll karjaks ei nimetaks. Lohutan sind siiski sellega, et
ministri lubadus pole praeguseks hetkeks veel rahaks moondunud. Jookse,
ehk jõuad veel midagi päästa.
Samas tahaks sind hoiatada, et OOo-ET "kari" on puhtast rõõmust ja
üllast samariitluseideest kannustatuna (noh, nii nagu juba viimased 2
aastat) suutnud viimase kuu ajaga
a) nihverdada kasutajaliidese eestikeelse tõlke nädala pärast ilmuva
OOo-1.1.1 ametliku source sisse. See tähendab, et loodetavasti juba
peatselt on võimalik leida eestikeelne OOo otse enamike
distributsioonide levitusmeedialt.
b) vaatamata raha moondumise veelmittejuhtumisele upitada tõlgitud
abitekstide protsent juba 33,6-ni. Pidevalt uuenevad (täna õhtul peaks
jälle nädala jagu uuemad pakid tekkima), kuid räpased ja testimata
testversioonid on jooksvalt saadaval aadressilt
ftp://ftp.linux.ee/pub/openoffice/contrib/helpcontent/
Juures on ka paigaldusjuhend. NB: README-nimeline paigaldusjuhend on
mõeldud lugemiseks.
--
Peeter
Andres Soolo
> Loen seda threadi ja imestan. Inimene keras teisele käki kokku ja peab
> seda veel normaalseks ka. Ja teised kiidavad veel takka ka.
>
> Noh, ma saaks kuidagi veel aru, et ehk öeldi naljaga pooleks seda ja ei
> tuvastatud konteksti õigesti. Aga selline tagantjärgi õigustamine on
> küll ikka ülim häbematus.
>
> Häbi!
Võtan kriitika omaks ja häbenen ...
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
priitP
> Samas tahaks sind hoiatada, et OOo-ET "kari" on puhtast rõõmust ja
> üllast samariitluseideest kannustatuna (noh, nii nagu juba viimased 2
> aastat) suutnud viimase kuu ajaga
See ei ole oluline. Nagu mul kombeks, tõmbame analoogi. Oletame, et
on seltskond kes sõidab rulaga ja ehitab vabast tahtest trampliini,
aitab ning õpetab nende trampliinil sõitvaid lastekodulapsi. Nad ilmselt
vääriks riigi abi. Kas nad vääriksid abi ka siis kui õhtul, pärast
oma trampliinilt lahkumist peksaksid puruks naabrikvartali laste
rulad, et nood on munnid ja algajad? Kas vääriksid?
Ma ei võta seisukohta teie kamba tegevuse vajalikkuse kohta, pigem
arvan, et sellist tegevust siiski võiks toetada, aga kuna tegemist on
open source ja gpl'ga siis see mida te olete teinud ei kuulu teile.
Selle saab teilt "ära võtta", riik saab vabalt palgata kedagi,
rahastada mõnda teist punti, kes asja edasi viiks.
Priit
ms
> siis ma tuletan sulle seda kiriku ja lolli juttu meelde :)))
Mina oskaks asja kommenteerida vaid nii palju, et piisavalt on hoiatusi
linuxis root kasutaja õigustes elamise kohta.
Kes seda ignoreerivad, peavad väga täpselt teadma, millega nad riskivad.
Ma julgen arvata, et enamus adminne teeb oma tegusid root õigustega
shellis selmet sudo jms läbi asja ajada.
Ise, kusjuures teen ka ;)
marx
> Tsipa peale kella kuute õhtul läks aktsioon lahti:
>
> 18:12 Siim (~se...@ns.club.ee) has joined
> 18:12 Siim: tere
> 18:13 Siim: teab keegi miskit pure-ftp-s
> [...]
> 18:17 [-kaups-]: aga mida cat /dev/zero > /dev/hda ütleb?
ja miks sa jätsid välja samuti asjasepuutuvad read?
...]
18:13 [-kaups-]: ? keegi
18:13 Tuxaator: keegi - jah. kindlasti on keegi seda kunagi teinud. |
kindlasti keegi kusagil kasutab | kindlasti kellelgi on kogemusi | keegi
on kindlasti nõus pommi panema
18:13 fmarie: tux teab
18:13 fmarie: ja googel-moogel ka
18:13 fmarie: !plan googel-moogel-bot
18:13 Tuxaator: 1) googel-moogel-bot
18:13 Tuxaator: 2) ...
18:13 Tuxaator: 3) spot the loony!
18:14 Siim: Fmarie koogelmoogelis polnud selle pihta miskit tarka öeldud
18:14 fmarie: või sa ei osanud otsida ...
[...]
18:14 [-kaups-]: siis ta pole ka tark asi järelikult
[...
marx
ps! ei õigusta, ei kaitse, ei ründa selle postitusega kumbagi
"aktsiooni" osapoolt
Suva
> Ma julgen arvata, et enamus adminne teeb oma tegusid root õigustega
> shellis selmet sudo jms läbi asja ajada.
> Ise, kusjuures teen ka ;)
Räägitakse veel, et tark on väikesse märkmikku üles kirjutada iga
liigutus mida sa roodina teed. Siis pärast on hea vaadata kui
midagi juranud ära oled.
--
Suva
Marko
<ma...@KustutAircnet.ee> :
>ja miks sa jätsid välja samuti asjasepuutuvad read?
Neid saab igaüks ise lugeda soovi korral.
Marko
Alar Suija
> Kas Linuxis ka "recover" analoog olemas on?
päris taolist asja pole, dump/restore abiks.
sinna dump'i ette võib veel lisaks tähti käia, sõltuvalt oludest :)
ideoloogia on veidi teine lihtsalt.
tõsi, linuxi all on debugfs olemas, mõnikord võib vaja minna sarnastes
oludes.
ja fsck tõstab kadunud jupid lost+found kataloogi kokku koos numbritega.
iseasi kas nendega suurt miskit pihta hakata on
al
Anti Veeranna
Konkreetne juhtum oli nõme, ei vaidle vastu. Varem on ka taolisi
nõmedusi esinenud.
Aga vahel on seal kanalil asjalik jutt, saab asjalikke nõuandeid,
algajad saavad abi ja spetsiifilisi probleeme on jõudu mööda lahendatud.
Aga SEE ei jõua kunagi suure kella külge/newsi.
On olemas selline kõnekäänd: "Sa võid ehitada 10000 silda, aga kui
ühe korra suhu võtad, oled sa kõigi jaoks ikkagi ....imeja"
Rohkem positiivsust ja ärge olge nii kuradi õelad üksteise vastu.
--
Anti
Marko Sakkos
> Räägitakse veel, et tark on väikesse märkmikku üles kirjutada iga
> liigutus mida sa roodina teed. Siis pärast on hea vaadata kui
> midagi juranud ära oled.
.bash_history ei kvalifitseeru ?
Markos
Urjuhh
ja kusse .bash_history on, kui ketas nulle täis ? :)
Marko Sakkos
> Aga SEE ei jõua kunagi suure kella külge/newsi.
Ma olen tähele pannud, et vastupidine on vaata et lausa reegel. Kirjuta
midagi newsi ja hiljem võid tuxaatori logist lugeda, mida sinu kohta
arvatakse, juhul kui millegagi tähelepanu ära teenid.
Markos
Andres Soolo
Väike märkmik on kindlam.
Muuhulgas ka selle poolest, et kui iga näpuliigutuse pärast kirjutama
peab, vähendab see natuke kiusatust liigselt näppu rooduna liigutada.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
root
On Sun, 29 Feb 2004 08:05:34 +0200, "Vootele Voit"
<vtl@!_no_spam_!vtl.ee> wrote:
>Andres Soolo pajatas:
>
>>> (2) Kihutaja on isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku
>>> tahtlikule õigusvastasele teole.
>
>see teine "tahtlik" jäi mul kahe silma vahele.
>ma ei tunne juriidilisi nüansse, kuid ma *arvan*, et
>ka olukord, kus üks kasutab ära teise teadmatust
>ja tekitab selle abil nt. § 206 märgitud viisil kahju,
>on seadusega reguleeritud..
>
>> See on küll ülaltoodu valguses irrelevantne, aga
>> "nii loll ei saa ju olla" tolle allakriipsutatud klausli
>> kontekstis võiks päris huvitava kaitsekaasuse
>> moodustada.
>
>kui olev oma kuulsa "pruudid ahju" lause kirjutas,
>siis ta ilmselt arvas ka, et "nii loll ei saa ju olla",
>et keegi tõsimeeli hakkab 21. sajandil kedagi ahju
>ajama / ajamises süüdistama...
>
>> Diskleimer ka: IANAL.
>
>jajah, mina ka, mina ka.
Andres Kuusk
> Laseks selle tõlkevärgi riigi tasandil kolinal põhja või
> suretaks vähemalt igeveseks pisimagi rahalootuse.
See "tõlkevärk" näikse vist kellegi sissetulekuid ohustavat.
Kuigi ma ise tõlkeid ei pruugi, pean sellest "süüdimatust kambast" lugu,
erinevalt sellest kambast, kes püüdlikult riigi tasandil s.t.
maksumaksjate kulul Billi taskuid täidab.
Andres Kuusk
Andres Kuusk
> linux.ee pealt abi saamisega on nagu pangast laenu
> küsimisega - lõplikult aktsepteeritakse sind alles siis,
> kui sa oled iseseisvalt selliselt järjele jõudnud, et sul
> nende abi enam vaja ei lähe.
Aabitsatõdesid tuleks aabitsaist otsida. Kui pole vaevunud ise
tähestikkugi selgeks õppima, siis võib juhtuda jah, et ei saa asjatundjate
omavahelise jutu vahelt visatud lausest aru, kas räägivad tõsiselt või
viskavad villast. Algõpetuse sissejuhatuse esimeste fraaside ja taseme "et
sul nende abi enam vaja ei lähe" vahele mahub näiteks see, et oskad vahet
teha lõmpsimisel ja tõsisel jutul, aga abi siiski vajad.
Andres
#linux.ee-d ei külasta, aga e.a.u.l.v-st selle "karja" käest, kellele
priitP ninanipsu tahab anda, abi saanud sageli
priitP
> See "tõlkevärk" näikse vist kellegi sissetulekuid ohustavat.
mitte minu, pole minu keel ja sõnaleiutamine nii hea
> Kuigi ma ise tõlkeid ei pruugi, pean sellest "süüdimatust kambast" lugu,
> erinevalt sellest kambast, kes püüdlikult riigi tasandil s.t.
> maksumaksjate kulul Billi taskuid täidab.
Mis sul Billi taskute täitmise vastu on? Bill kavatseb kogu
oma varanduse ( - 4 x 10 millli lastele) heategevusele
annetada. Kas sul on miskit selle vastu, et aidsi vastu
ravim leiutatakse või, et aafrika näljased söönuks saaks ?
Priit
Andres Soolo
> #linux.ee-d ei külasta, aga e.a.u.l.v-st selle "karja" käest, kellele
> priitP ninanipsu tahab anda, abi saanud sageli
Sotsioloogid muidugi täpsustavad mind, aga mulle on jäänud mulje, et
njuusiseltskonna üldine tase on mingitel põhjustel märksa tõsisem, kui
IRC-seltskonna oma.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Suva
> See ei ole oluline. Nagu mul kombeks, tõmbame analoogi. Oletame, et
> on seltskond kes sõidab rulaga ja ehitab vabast tahtest trampliini,
/-- Snip --/
> oma trampliinilt lahkumist peksaksid puruks naabrikvartali laste
> rulad, et nood on munnid ja algajad? Kas vääriksid?
Ära üldista. AFAIK ei ole too mees, kes praegusel juhtumil laste rulasid
lõhkumas käis, kõige vähimalgi määral seotud OOo eestindamisega.
--
Suva
Joel Kuusk
Marko kirjutas:
> Kui kedagi huvitab mis täpselt toimus siis vaadake #linux.ee 28.02
> logi
>
> http://linux.ee/~tarko/log.phtml
>
> Tsipa peale kella kuute õhtul läks aktsioon lahti:
>
> 18:12 Siim (~se...@ns.club.ee) has joined
> 18:12 Siim: tere
> 18:13 Siim: teab keegi miskit pure-ftp-s
> [...]
> 18:17 [-kaups-]: aga mida cat /dev/zero > /dev/hda ütleb?
Ai-ai! Kas sa Kaupsi käest ikka luba küsisid enne tema sõnade tsiteerimist?
Eelmine kord oli ta väga tige, kui Tarmo julges tsiteerida tema sõnu, kus
ta Tarmot m***iks nimetas...
--
Joel
Ivar Zarans
> #linux.ee on siiski pigem inimeste tarbeks kes asja tunnevad. Kui
> sul on vaja proffesionaalset abi, siis üheks eelduseks on ka, et sa
> mõneti ise proffesionaalne oled.
Omadest kogemustest võtaks väita, et keerulisemate/eksootilisemate
probleemide korral #linux.ee pealt küll mingite erilist abi oodata ei
ole. Ehkki sellisel juhul võiks tegu olla asjadega, mis proffidele
huvi pakuvad. Vastuseid saab üldreeglina küsimustele, mis pole päris
algaja omad, aga mis pole ka liiga keerulised. Ühesõnaga see Vootele
toodud pangast laenu taotlemise analoogia oli päris hea.
Ja Kaupsi poolt tehtud sigadust pole küll mingit mõtet õigustama
hakata - tegu oli ju lihtsalt ühe kergeuskliku inimese kallal
toimepandud jõhkra naljaga. Tahaks näha Kaupsi või Sinu reaktsiooni,
kui mõni jurist teil naha üle kõrvade tõmbab ja pärast seletab, et
näe ise loll, miks ta siis ei ole piisavalt palju juriidikat endale
selgeks teinud...
--
Ivar
Andres Soolo
> huvitav, kas nimetatud ühekäsulist "koodijuppi" saab
> teadmatule inimesele saadetult nt. troojalaseks nimetada?
> viirus ta ei ole, kuna ta ei paljune, samas kurja teeb.
>
> § 208. "Arvutiviiruse levitamine" ei defineeri, mis on viirus,
> või troojalane. piir on pealekauba hägune.
Tõsi -- piir on hägune. Aga see muutub probleemiks üksnes
piirilähedastel juhtudel.
Kõnealune sigadus on tõenäoliselt trooja hobune, aga *kindlasti* ei ole
see viirus §208 mõttes.
(Muide, viiruse ja trooja hobuse vahel ei ole dihhotoomiat -- üks ja
sama programm võib korraga olla viirus *ja* trooja hobune.)
Kohtumenetluses on olemas võimalus palgata sõltumatu ekspert kohtunikule
selgitama, mida spetsialistid viiruse all tavaliselt mõistavad. Siin
tulebki mängu vahe fakti (viirus on ...) ja seaduse (viiruse levitamine
on keelatud) vahel.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Suva
> Ja Kaupsi poolt tehtud sigadust pole küll mingit mõtet õigustama
> hakata - tegu oli ju lihtsalt ühe kergeuskliku inimese kallal
> toimepandud jõhkra naljaga. Tahaks näha Kaupsi või Sinu reaktsiooni,
> kui mõni jurist teil naha üle kõrvade tõmbab ja pärast seletab, et
> näe ise loll, miks ta siis ei ole piisavalt palju juriidikat endale
> selgeks teinud...
Noh, ma ei taotle ka advokaadiks. Erinevalt tüübist kes seal vaikselt
oma serverit mässas. :)
Olen tegelikult nõus, et käitumine kena polnud ja kes mind kanalilt
tunnevad siis teavad, et minu käest on alati abi saanud, kui mul
vähegi aega ja oskust on antud teemas.
Aga lauslollus lihtsalt ajab vihale.
--
Suva
root
kellegi kettale kirjutati nulle, ühtesid, randomit või hoopis tühikuid
ja targa küsimuse küsimise kohta on olemas
"http://www.matti.ee/~aivo/smart-questions.html"
Margus Värton
> Mis sul Billi taskute täitmise vastu on? Bill kavatseb kogu
> oma varanduse ( - 4 x 10 millli lastele) heategevusele
> annetada. Kas sul on miskit selle vastu, et aidsi vastu
> ravim leiutatakse või, et aafrika näljased söönuks saaks ?
Minul on aafrikatäie rahva tasuta toitmise vastu küll - ajaloos on
tuhandeid kordi tõestatud, et näljasele kala toomisel too ise kalale ei
lähegi.
Tõsi, sellel puudub vähimgi seos käesoleva grupiga :)
- M -
Andres Soolo
Kristo Kivisaar
>> kahtlemata see on ta 1 eesmärke.
> ha-ha-ha-ha-ha-haaa-haaa-haaa-haaaaaaaaa-haaaaaaaaaaa
> Muide, käib kõlakas, et Microsofti turundusosakond kaalub tõsiselt
> Turundusteo Elutöö Auhinna andmist ühe väikeriigi väikesele haisevale
> kogukonnale.
priitP, Minule jäänud mulje, et sa oled kibestunud väike õel ja paks
vanapoiss. Isegi naised ei suuda nii õelad olla kui sina.
Aga muidu oli olemas üks soovitus sellistele kibestunud meestele.
Selle asemel, et midagi ise teha/saavutada, selle asemel lähed lihtsamat
teed ja hakkad teisi laimama ja enda poriste jalgade alla tampima.
Kristo
Andres Soolo
>> #linux.ee on siiski pigem inimeste tarbeks kes asja tunnevad. Kui
>> sul on vaja proffesionaalset abi, siis üheks eelduseks on ka, et sa
>> mõneti ise proffesionaalne oled.
>
> Omadest kogemustest võtaks väita, et keerulisemate/eksootilisemate
> probleemide korral #linux.ee pealt küll mingite erilist abi oodata ei
> ole.
Oleneb.
Enamik tollest seltskonnast on 'moderately advanced' kasutajad, kes
tavaliselt viitsivad aidata, kui vastus neile tõepoolest päris lähedal
on ja küsijale selle selgitamine ka suur vaev ei ole (mis üldjuhul
eeldab kodutöö kena ärategemist). Eksootilisemate probleemide puhul on
abi saamiseks vaja, et vastaja asjasse põhjalikumalt süveneks -- mis
eeldab, et vastajal on antud teema vastu piisav huvi. Niisuguseid
vastajaid on enamike teemade kohta olemas, aga paljude teemade kohta
piisavalt vähe, üks-kaks. Ja kuna vaid vähesed 24*7*365,25 IRC-s
istuvad ning küsimustele vastavad, jäävad paljud eksootilised küsimused
vastuseta üksnes sellepärast, et nad esitati valel ajal.
Siinkohal võib muidugi esitada ka vastuväite, et inimene, kes enne
eksootilise küsimuse esitamist ei vaevunud välja uurima, kes niisuguse
küsimusega tegeleda võiks, ei ole korralikult kodutööd teinud. Sellele
vastuväitele ma korralikku vastuväidet paraku ei tea.
> Ehkki sellisel juhul võiks tegu olla asjadega, mis proffidele
> huvi pakuvad. Vastuseid saab üldreeglina küsimustele, mis pole päris
> algaja omad, aga mis pole ka liiga keerulised.
Just nimelt.
> Ühesõnaga see Vootele
> toodud pangast laenu taotlemise analoogia oli päris hea.
Sellega olen nõus. Ja ometi on kasu ka niisugusest
küsimusest-vastusest, kus küsija tegelikult seda konkreetset vastust ei
vajagi.
> Ja Kaupsi poolt tehtud sigadust pole küll mingit mõtet õigustama
> hakata - tegu oli ju lihtsalt ühe kergeuskliku inimese kallal
> toimepandud jõhkra naljaga.
Julgen arvata, et nimetatud sigaduse tahtlik õigustamine
njuusikorrespondentidel enamasti plaanis ei olnud. Põhjuseid, miks nii
reageeriti, nagu reageeriti, on ilmselt erinevad; minu õigustavana
tunduvad kirjad tänasest hommikust olid peamiselt seotud kahe aspektiga:
- aktiivne lollus threadi algataja (mitte õnnetu küsija Siimu!)
poolt[1];
- Vootele ülereageerimistuhin.
Minu praegune seisukoht on, et tegemist oli sigadusega. Kui ma peaksin
seda juriidiliselt kvalifitseerima, siis tõenäoliselt satuks see kuhugi
'huligaansuse' lahtrisse. (Paraku ei õnnestunud mul praegu kehtivat
huligaansuse juriidilist definitsiooni Elektroonilisest Riigi Teatajast
leida, mis kontrollimise raskeks teeb.) Sigaduse autor on ilmselt
hukkamõistu ära teeninud ja temast oleks viisakas kannatanu ees
vabandada; samuti võiks eeldada, et tal on võlaõiguslik mittetäielik
kohustus[2] ohvrile süsteemi taastamiseks paremat nõu anda.
[1] Teadmatus on teatavasti ravitav, lollus enamasti mitte. Siim'u
puhul kahtlustan mina tolle logi põhjal üksnes teadmatust, mitte aga
aktiivset lollust -- kodanik Taavi aga ilmutas oma ebamõistlike
nõudmistega[3] just toda viimast.
[2] Mittejuristid hüüavad mittetäielikku kohustust auvõlaks. Siia alla
klassifitseerub näiteks kihlveo kaotamisest tekkinud võlg (vt. VÕS
§4(2)1).
[3] Diskleimerist *märksa* kasulikum oleks organiseerida mõned
aabitsateadmisi -- sealhulgas "vaata ette, keda usaldad" ja "enne
käskimist veendu, et tead, mida käsid" -- kirjeldavad artiklid ja
panna kanali-lingi juurde välja. Inimene, kes muidu diskleimerit
loeks, saaks vähemalt teatud algtõed kätte -- ja nendest on rohkem
kasu, kui mingisugusest juriidilisest nentimisest, et keegi ei
vastuta. Keegi ei vastuta niikuinii. Ja inimene, kes neid
artikleid ei loe, ei hooliks eeldatavasti ka diskleimerist.
Diskleimer ka: minu arvamised selles osas, mis viisakas on ja mis mitte,
ei ole kellelegi juriidiliselt siduvad.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Kristo Kivisaar
> küsin siis, et kas selleks, et inimesele öelda, et tema
> teadmiste juures on oht, et tema hallatav kast võib olla
> ebaturvaline, on ikka õige kast jalaga pikali lüüa?
> (uhh, pikk ja segane lause sai)
Pikali lõi selle kasti kasutaja.
Nagu mainisin , oleks kaups võinud mitte vastata. Antud juhul on jama
läbi ja eks mõlemad õppisid midagi, kui õppisid.
> propageeritakse küll, et pange endale kõik kodudesse
> linux, nii hea ja turvaline on, viiruseid ei ole, installimine
> on lihtne jne.
Jahh.. ja kõikse hullem , et seda lausa tehakse valitsuste tasemel.
Millised asjad paika siis ei pea ?
> selle juures ei olnud ju ometigi mõeldud, et kõik need
> inimesed peaksid tundma devaisse ja torusid.
Asju installitakse/ostetakse vastavlt vajadustele.
Ja ega need installijad ei adu ka seda kui nad koju ebaturvalise
windowsi installivad, et mida selle arvutiga veel teha saab.
Tegelt kui seda teemat arendada ja otse lingid tuulidele anda siis
saaksid paljud inimesed näha kui ebaturvaline seis meil Eestis on. Aga
ju keegi ei julge algust teha. Sest kui sa viitad kellegile, et näe,
auklik sul firmas server on, siis võid sattud KAPO/politsei huvi alla.
> nüüd inimene tahtis ühte elementaarset lisateenust (ftp)
> oma mõistusest jäi väheseks, neti(.ee) otsingust leidis
> ilmselt suht. esimese *eestikeelse* asjana viite linux.ee
> ja läks sealt abi küsima...
> selle threadi ühes teises kirjas kirjutasid mulle
> "ja sa kõike usud?"
Jahh... sa ise läksid ukse ja noku teemaga natsa viltu :) Ühes kohas
ütled, et usalda kõike ja teises kohas, et ära usalda. Ehk jään endiselt
enda juurde, et antud juhul olid mõlemad rumalad. Nii kaups, kuna selle
soovituse andis ja teiseks kasutaja, kes selle kohe sisse toksis enda
masinasse.
> ütle mulle, miks *EI* peaks usaldama seltskonda,
> kes on saanud endale domeeni "linux dot ee" ja
> nimetavad ennast "mittetulundusühinguks, kelle
> eesmärgiks on kaasa aidata vaba tarkvara arengule,
> kasutamisele ja levimisele" ???
Aga selleks, et mida suurem on seltskond, seda rohkem seal sees on
lõuapoolikuid, kes igasugu asju soovitavad.
Aga sinu enda ettepanekud siis mida teha.
Lugesin natsa priitP soovitust käkki keerata.
Või tuleks neilt linux.ee domeen ära võtta ? Või millised oleksid
ettepanekud ?
Kuna olemas ka "teine" linux.ee kanal, siis äkki selle teise kanali
andmed ka sinna panna ?
Või linux.ee jagada pooleks, et ühte osa saavad ühed arendada ja teist
osa teised adminid arendada etc ... Võimalusi nagu oleks.
Võimalik, et äkki hoopis kaups, peaks nüüd natsa adminima seda õnnetud
masinat , mille peal antud käsud käiku läksid etc.
Kristo
Jaanus Toomsalu
> Omadest kogemustest võtaks väita, et keerulisemate/eksootilisemate
> probleemide korral #linux.ee pealt küll mingite erilist abi oodata ei
> ole. Ehkki sellisel juhul võiks tegu olla asjadega, mis proffidele
> huvi pakuvad.
Tegelelikult, ega ka newsist ei saa. Pigem tekitab vahutava lõime ps
käsu optsioonid kui konkreetne keerulise lahenduse otsimine.
Ivar Zarans
>> ütle mulle, miks *EI* peaks usaldama seltskonda,
>> kes on saanud endale domeeni "linux dot ee" ja
>
> Aga selleks, et mida suurem on seltskond, seda rohkem seal sees on
> lõuapoolikuid, kes igasugu asju soovitavad.
Oma tõetera selles on, kuid kehtib tüüpiliste lobisemiskanalite kohta.
Selle nurga alt vaadates väidaks, et #linux.ee puhul on tegemist
mõnevõrra eksitava nimega - see kanal on ju tegelikult (mõningase
linuxikallakuga) arvutihuviliste klubi, kus päev otsa lihtsalt
suheldakse ja plära aetakse. Kohati päris teravmeelselt :) Aga
linuxispetsiifilise abi saamisega on seal just nii nagu on - et vahel
on ja siis jälle pole.
Suure seltskonna ja lõuapoolikute teemal tasuks vaadata irc.debian.org
#debian kanalisse. Rahvast kordades rohkem ja jutt üldreeglina
üksjagu asjalikum. Sisu ja vorm klapivad seal tunduvalt paremini :)
> Aga sinu enda ettepanekud siis mida teha.
Ega suurt midagi polegi teha - niikaua, kui #linux.ee sihuke vahva
suhtlus- ja lobisemiskanal on, siis oleks pettumiste vältimiseks
ilmselt kasulik www.linux.ee-sse vastavasisuline selgitus lisada.
Teine variant oleks meelitada sinna piisavalt palju asjalikke inimesi,
kes ka tegelikult aidata viitsivad ja ei kipu algajate kulul jõhkrat
nalja viskama. Paraku on see üsna ebareaalne, sest enamik selliseid
inimesi teeb tööd ja ei lobise päevade kaupa irc-us...
--
Ivar
Marko
(Andres Soolo) :
>Ega (tendentslikult) valikuline tsiteeriminegi ilus ei ole.
Sai ju selgesõnaliselt öeldud et kui on huvi siis vaadake ise
täpsemalt. Ma tsiteerisin nii et on selgelt näha väljalõiked: kui see
kellelegi ei meeldi siis on see tema probleem mitte minu.
Marko
Taavi
>>Ja Kaupsi poolt tehtud sigadust pole küll mingit mõtet õigustama
>>hakata - tegu oli ju lihtsalt ühe kergeuskliku inimese kallal
>>toimepandud jõhkra naljaga.
>
> Julgen arvata, et nimetatud sigaduse tahtlik õigustamine
> njuusikorrespondentidel enamasti plaanis ei olnud. Põhjuseid, miks nii
> reageeriti, nagu reageeriti, on ilmselt erinevad; minu õigustavana
> tunduvad kirjad tänasest hommikust olid peamiselt seotud kahe aspektiga:
> - aktiivne lollus threadi algataja (mitte õnnetu küsija Siimu!)
> poolt[1];
Et siis minu aktiivne lollus vabandab kõigi ülejäänute lollust? No see
selleks... Kas sa üldse algset kirja lugesid? Eesmärk oli teisi algajaid
(ehk lolle?) hoiatada linux.ee poolt reklaamitud jutuka eest, kuhu
baasteadmisteta inimestel nähtavasti asja pole. Väike hoiatus saidile,
link ära võtta või misiganes. Selleasemel saan umbes 50 vastust stiilis,
"paras lollile". Aktiivne lollus tõepoolest.
Vabandan üle 70 kirjalise fleimilõime tekitamise eest. Minu poolt kõik.
Taavi
Vootele Voit
> aspektiga: - aktiivne lollus threadi algataja (mitte õnnetu
> küsija Siimu!) poolt[1];
> - Vootele ülereageerimistuhin.
irw. kui juba minu personaalküsimus arutusele võeti, siis
mina olen selles threadis kirjutanud 9 kirja (see on 10.)
nendest 4 kohta võiks väita, et tegu on sisuliselt ühe kirjaga
(iseendale vastamisega ehk ühe kirja täiendustega).
sisulisi vastuseid siis 6.
sina oled sõna võtnud praeguseks 19. korral.
ja me räägime "ülereageerimistuhinast".
see selleks. mul on ka täielik põhjus selleks:
mõni päev tagasi ma viisin ühele oma kliendile koju uue
arvuti. kuna töö juures on juba mõnda aega olnud linux,
siis oli mõte, et paneks ka koju prooviks mõne uuema
värvilise linuxi. vaataks, kuidas tema kooliealised lapsed
sellega hakkama saavad, kas tavauserina mullimeedia
jooksutamine, netist musasikutamine ja cd-de kirjutamine
toimib ning üldse...
arvuti adminnimisest teab see inimene (naisterahvas)
nii palju (õigemini, *vähe*), et oskab ise oma mailikonto
seadeid sättida ning nagu täna hommikul veel selgus,
kui starmani modemit paigaldama tulnud tehnik linuxi
ip-aadressi/dns-i konfimisega hätta jäi, siis leidis too
naisterahvas iseseisvalt redhati graafilise network
configurationi üles ja kirjutas vajalikud numbrid sisse.
kui nüüd selline inimene oleks heausklikult mõne
kohaliku linuxiaffi käest nõu küsima ja too oleks talle
sellist "nõu" andnud, mille tagajärel vint oleks nulle täis
kirjutatud, siis võite edasist emotsiooni ette kujutada...
mitmed inimesed siin threadis on väitnud, et "nii loll
ju ei saa olla (et "elementaarteadmisi" nagu /dev/xyz
tüüpe ja sulgude-suunamiste tähendusi ei tea).
linuxi puudus lõppkasutaja jaoks ongi selles, et valmis-
rakenduse kasutamise ning pisemagi asja "adminnimise"
vahel on tohutu suured käärid. kui sa oled kasutaja, siis
"ära jumalapärast mitte midagi puutu", kui sa just ei oma
detailset ülesehitust süsteemist, regexpidest, shellist jms.
see välistab ka igasuguse võimaluse, et kasutaja saaks
midagigi oma (isikliku!) arvuti juures teha peale olemas-
olevate (konfitud) rakendusprogrammide kasutamise.
kas me sellist opsüsteemi/arvutit tahtsimegi?
--
vootele
Vootele Voit
> Asju installitakse/ostetakse vastavlt vajadustele.
> Ja ega need installijad ei adu ka seda kui nad koju ebaturvalise
> windowsi installivad, et mida selle arvutiga veel teha saab.
ah et ebaturvalise windowse?
veel paar aastat tagasi sai karbist linuxi installinud inimene
by default endale open relay, augulise ftp deemoni jms.
telnetist märksa turvalisemaks peetavat ssh-d (mis samuti
by default lahti oli) lapiti ka kümneid kordi, enne kui "pidama
jäi", kuigi tõenäosus, et (telneti) plaintekstina saadetud parooli
keegi pealt kuulab, on märksa väiksem, kui auguliste teenuste
otsimine netis subnettide kaupa võrgu läbiskännimise teel.
> Jahh... sa ise läksid ukse ja noku teemaga natsa viltu :)
> Ühes kohas ütled, et usalda kõike ja teises kohas, et ära
ma täiesti teadlikult tõin selle vastuolu välja.
--
vootele
Andres Soolo
>> Asju installitakse/ostetakse vastavlt vajadustele.
>> Ja ega need installijad ei adu ka seda kui nad koju ebaturvalise
>> windowsi installivad, et mida selle arvutiga veel teha saab.
>
> ah et ebaturvalise windowse?
>
> veel paar aastat tagasi sai karbist linuxi installinud inimene
> by default endale open relay, augulise ftp deemoni jms.
'fallacy of equivocation' on tore märksõna. Sa omistad mõnede
distributsioonide hädad kõigi kaela. Ma tean üsna mitut
distributsiooni, mis ülalnimetatud auke by default ära *ei* installinud,
vaid enne kasutaja käsku ootasid.
Muide, sellest ei ole väga palju aastaid mööda läinud, kui open relay
oli igati tavapärane ja normikohane mailiserveri töömood.
> telnetist märksa turvalisemaks peetavat ssh-d (mis samuti
> by default lahti oli) lapiti ka kümneid kordi, enne kui "pidama
> jäi", kuigi tõenäosus, et (telneti) plaintekstina saadetud parooli
> keegi pealt kuulab, on märksa väiksem, kui auguliste teenuste
> otsimine netis subnettide kaupa võrgu läbiskännimise teel.
Siis on veel abiks meenutada, et OpenSSH projekti suhe Linuxiga on umbes
nii sügav, et OpenSSH jookseb Linuxi peal.
>> Jahh... sa ise läksid ukse ja noku teemaga natsa viltu :)
>> Ühes kohas ütled, et usalda kõike ja teises kohas, et ära
>
> ma täiesti teadlikult tõin selle vastuolu välja.
So, what's the point?
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Andres Soolo
>>>Ja Kaupsi poolt tehtud sigadust pole küll mingit mõtet õigustama
>>>hakata - tegu oli ju lihtsalt ühe kergeuskliku inimese kallal
>>>toimepandud jõhkra naljaga.
>>
>> Julgen arvata, et nimetatud sigaduse tahtlik õigustamine
>> njuusikorrespondentidel enamasti plaanis ei olnud. Põhjuseid, miks nii
>> reageeriti, nagu reageeriti, on ilmselt erinevad; minu õigustavana
>> tunduvad kirjad tänasest hommikust olid peamiselt seotud kahe aspektiga:
>> - aktiivne lollus threadi algataja (mitte õnnetu küsija Siimu!)
>> poolt[1];
> Et siis minu aktiivne lollus vabandab kõigi ülejäänute lollust?
Ei, aga selle ebakorrektse järelduse tegemine illustreerib Sinu oma. ;-)
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Andres Soolo
> mitmed inimesed siin threadis on väitnud, et "nii loll
> ju ei saa olla (et "elementaarteadmisi" nagu /dev/xyz
> tüüpe ja sulgude-suunamiste tähendusi ei tea).
Kuna see on minu tsitaat, täpsustan seda igaks juhuks kontekstiga:
} > (2) Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks
} > süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see
} > saabub, _või_vähemalt_peab_seda_võimalikuks_...
}
} See on küll ülaltoodu valguses irrelevantne, aga "nii loll ei saa ju
} olla" tolle allakriipsutatud klausli kontekstis võiks päris huvitava
} kaitsekaasuse moodustada.
"Huvitav kaitsekaasus" tähendab minu arusaamist mööda kaitset, mille
tulemust on raske ennustada ja mille kasutamist protsessil huvitav
järgida. Nagu me kõik hästi teame, ei tähenda konkreetne kohtulik
kaitse- või ründestrateegia tingimata absoluutset tõde -- teatavasti on
inimesed *väga* suureks lolluseks võimelised -- kuid kõnealune väide
võiks teatud tingimustel tuua kaasa kohtu otsuse selles asjus, kui suurt
lollust tuleb juriidilise tahtluse säilimiseks võimalikuks pidada ja
missugusest lolluse tasemest alates juriidiline tahtlus enam mängu ei
tule. Mul on teatav lootus, et too piir on Eestis mõnevõrra madalamal,
kui USAs.
Kõnealune fraas *ei* ole mõeldud tähendama, et nimetatud
elementaarteadmiste puudumine on lollus. Üldjuhul on
elementaarteadmiste puudumine teadmatuse tundemärk; lollus võib, kuid ei
pruugi sellega kaasneda.
> linuxi puudus lõppkasutaja jaoks ongi selles, et valmis-
> rakenduse kasutamise ning pisemagi asja "adminnimise"
> vahel on tohutu suured käärid.
See, et lõppkasutaja ja administraator kuigi hästi kokku ei passi, on
vana teema ja siinkohal sügavamat lahkamist ei vaja.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
Suva
> telnetist märksa turvalisemaks peetavat ssh-d (mis samuti
> by default lahti oli) lapiti ka kümneid kordi, enne kui "pidama
> jäi", kuigi tõenäosus, et (telneti) plaintekstina saadetud parooli
> keegi pealt kuulab, on märksa väiksem, kui auguliste teenuste
> otsimine netis subnettide kaupa võrgu läbiskännimise teel.
Ma olen täheldanud, et kui njuub installib linuxit siis paroolid
pannakse järgnevalt. Tavakasutaja, ütleme, et "juhan" saab eriti
keerulise parooli. Juurkasutaja saab parooliks aga... "juhan".
Kui Juhan IRC'sse tuleb, seda loomulikult nime "juhan" all, siis
on 50% võimalus, et selle sama parooliga sa tema masinasse saad.
Või teine võimalus, roodi parooli pole üldse seatud.
Erinevalt windowsist on Linuxil SSH tavaliselt alati lahti.
Väikese heateo on teinud küll Elion kes ADSL kodu kasutajatel
pordid kinni keeras, aga mõned Juhanid on seda arvestades oma
SSH teenuse 113 pordile tõstnud. Muudaks siis juba parooli kah
ära... Aga ei.
--
Suva, mitut sellist masinat sättinud.
Suva
> Oma tõetera selles on, kuid kehtib tüüpiliste lobisemiskanalite kohta.
> Selle nurga alt vaadates väidaks, et #linux.ee puhul on tegemist
> mõnevõrra eksitava nimega - see kanal on ju tegelikult (mõningase
> linuxikallakuga) arvutihuviliste klubi, kus päev otsa lihtsalt
> suheldakse ja plära aetakse. Kohati päris teravmeelselt :) Aga
> linuxispetsiifilise abi saamisega on seal just nii nagu on - et vahel
> on ja siis jälle pole.
Noh, tegemist siiski on ju *IRC kanaliga*, mitte ametliku support
lainiga. Kui keegi sulle nõu annab siis seda omast vabast tahtest ja
austusest küsija vastu. Kui too küsija midagi äärmiselt hägust puterdab
oma vigases keeles, siis tahtmine talle midagi asjalikku vastata kaob
ka ära.
IRC kanali ja supportlaini vahe on selles, et üks on koht kus inimesed
omavahel suhtlemas käivad ja aitavad teisi omast vabast tahtest ja teine
grupp proffesionaalseid abimehi, kes saavad sinule nõuannete andmise
eest palka.
> Suure seltskonna ja lõuapoolikute teemal tasuks vaadata irc.debian.org
> #debian kanalisse. Rahvast kordades rohkem ja jutt üldreeglina
> üksjagu asjalikum. Sisu ja vorm klapivad seal tunduvalt paremini :)
Ei soovita antud kanalit mitte. Kui sul just ei ole tõesti mingit
debiani spetsiifilist probleemi mida kuskil mujal sa siiani pole suutnud
lahendada.
Antud kanalil võibolla ei lasta sul nii kergelt ketast nullidega üle
kirjutada, aga kui sa oled algaja siis tehakse sulle väga detailselt
selgeks kuivõrd idioot sa oled ja kuivõrd mõtetu sinu eksistents siin
planeedil on. Siis sõimatakse veel vähe peale ja lõpuks läbi pilgete
ja mõnitamise antakse ehk abi ka.
Nii ülbet seltskonda kui seda #debiani rahvas on, pole mina veel
oma elu sees näinud. :)
> Ega suurt midagi polegi teha - niikaua, kui #linux.ee sihuke vahva
> suhtlus- ja lobisemiskanal on, siis oleks pettumiste vältimiseks
> ilmselt kasulik www.linux.ee-sse vastavasisuline selgitus lisada.
Sellega ma olen täiesti nõus tegelikult. #linux.eel peaks olema mingi
diskleimer kus tuuakse välja info selle kohta, et kanalil on inimesed
vabast tahtest. Et kanali inimesed ei ole otseselt seotud linux.ee
portaaliga ja selle sihtidega. Ja, et kõik mis kanalil öeldakse, pole
puhas kuld mida tasub pimedalt terminali toksida.
> Teine variant oleks meelitada sinna piisavalt palju asjalikke inimesi,
...
Jah, sina maksad nende kuupalka siis?
--
Suva
Vootele Voit
>> linuxi puudus lõppkasutaja jaoks ongi selles, et valmis-
>> rakenduse kasutamise ning pisemagi asja "adminnimise"
>> vahel on tohutu suured käärid.
>
> See, et lõppkasutaja ja administraator kuigi hästi kokku ei
> passi, on vana teema ja siinkohal sügavamat lahkamist ei vaja.
arvad?
tule maapeale tagasi.
millegipärast valmistatakse järjest rohkem igasuguseid
wizardeid, millede abil saaksid ka mitte-spetsialistid
asju mõistuse piires "adminnida".
ju siis neile wizarditele turgu ja nõudlust on.
oluliselt lihtsam (ja odavam) on müüa selliseid
lisaseadmeid, mida klient saab supermarketi
tehnikaosakonnast ostukorvi tõsta, kodus ise
külge ühendada ning tööle panna.
ostad näiteks netijagamis-seebikarbi. vanasti nimetati
spetsialistide hulgas seda tähtsa näoga nat-routeriks.
mitmete firmade hinnakirjas küsigi sellise karbi
konfimise eest kolme- või isegi neljakohalist raha.
tänapäeval saab juuresoleva värvilise plakati abil
üle next->next veebiliidese selle installeerimisega
pea iga vähegi tehnikat tundev inimene hakkama.
tähendab, saab küll teha sellist seadet, mille
adminnimiseks[1] ei ole eriharidust vaja.
kusjuures, paljud sellised karbid jooksevad
sisemiselt mingi embedded linuxi peal.
[1] siinkohal võib muidugi vaielda, kas korralikult
kirjeldatud algoritmi järgi ehitatud wizardit läbi
käimist võib nimetada adminnimiseks või mitte.
tegelikult vahet pole, kuidas seda nimetada -
häälestamiseks, adminnimiseks, käivitamiseks.
vahe teeb sisse see, et tegemist pole kasutamisega.
--
vootele
Vootele Voit
>> veel paar aastat tagasi sai karbist linuxi installinud inimene
>> by default endale open relay, augulise ftp deemoni jms.
>
> 'fallacy of equivocation' on tore märksõna. Sa omistad mõnede
> distributsioonide hädad kõigi kaela. Ma tean üsna mitut
> distributsiooni, mis ülalnimetatud auke by default ära *ei*
> installinud, vaid enne kasutaja käsku ootasid.
ma ei rääkinud selles, et leidub "üsna mitu distrot", mis ei...
ma rääkisin sellest, et hulk aega oli olemas populaarne ja
vahva karp, mis idee poolest peaks kodukasutajale üks
sobivamaid lahendusi olema.
> Muide, sellest ei ole väga palju aastaid mööda läinud, kui
> open relay oli igati tavapärane ja normikohane mailiserveri
> töömood.
aastatel 97-98 oli spämmi- ja open relay probleem täiesti
olemas. 7 aastat tagasi siis.
>> telnetist märksa turvalisemaks peetavat ssh-d (mis samuti
>> by default lahti oli) lapiti ka kümneid kordi, enne kui "pidama
> Siis on veel abiks meenutada, et OpenSSH projekti suhe
> Linuxiga on umbes nii sügav, et OpenSSH jookseb Linuxi peal.
openssh suhe ülalkirjeldatud karbilinuxiga on täpselt nii
sügav, et ta installiti vaikimisi seades peale ja pandi käima.
> So, what's the point?
point on selles, et mine p...
--
vootele
Vootele Voit
> oluliselt lihtsam (ja odavam) on müüa selliseid
> lisaseadmeid, mida klient saab supermarketi
> tehnikaosakonnast ostukorvi tõsta, kodus ise
> külge ühendada ning tööle panna.
> tähendab, saab küll teha sellist seadet, mille
> adminnimiseks ei ole eriharidust vaja.
sa, soolo võid ju arendada mingit teooriat "vtl-i
foobiatest", aga kolm korda võib arvata, kelle
huvidega see vastuolus on, kui kliendid saavad
ise oma masinaid adminnida (seadistada, tööks
ette valmistada jne.)
eks ikka nende omadega, kellede praegune töö
selline adminnimine on.
tentents on, et tehnika liigub järjest lõpptarbijale
lähemale, millega kaasneb ka adminnimise oluline
lihtsustumine ja kasutajale kättesaadavaks tegemine.
arvuti on alles veel nii lapsekingades.
ps. olid kord ajad, kus uut telekat tuli mehaanik
koju häälestama. nüüd teevad enamus telekaid
seda esmasel sisselülitamisel ise.
--
vootele
Andres Soolo
>> 'fallacy of equivocation' on tore märksõna. Sa omistad mõnede
>> distributsioonide hädad kõigi kaela. Ma tean üsna mitut
>> distributsiooni, mis ülalnimetatud auke by default ära *ei*
>> installinud, vaid enne kasutaja käsku ootasid.
>
> ma ei rääkinud selles, et leidub "üsna mitu distrot", mis ei...
> ma rääkisin sellest, et hulk aega oli olemas populaarne ja
> vahva karp, mis idee poolest peaks kodukasutajale üks
> sobivamaid lahendusi olema.
Just nimelt. "On olemas üks karp" => "Linux on nii- ja naasugune"
järeldus on vigase ekvivokatsiooni ehe näide.
--
Andres Soolo <so...@math.ut.ee>
who walks alone
> Suva wrote:
>
>> Räägitakse veel, et tark on väikesse märkmikku üles kirjutada iga
>> liigutus mida sa roodina teed. Siis pärast on hea vaadata kui
>> midagi juranud ära oled.
>
>
> .bash_history ei kvalifitseeru ?
>
Kahjuks mitte. Minuteada
* bash oma ajaloo maha kirjutab _ainult_ normaalsel lõpetamisel
* kui miskil imelisel põhjusel mitut bash'i kasutad, siis kõige "isasem"
on see bash, kes viimasena karjub (Kevad lähenemas & kodukasslased
aktiveerumas)
* Seda faili on pärast kuidagi lugeda kah saada (ntx toosamma kaua
kestev nullikirjutamise juhtum)
> Markos
--
Cuprum alias Elvar Vask
Somewhere in NeT
LRU#231058
PS
kvalifitseerus täiesti õpetamiseks. Abivajajal oligi tarvis õppida, kui
ohtlik on masinale suvaliste tundmatute käskude andmine liiga suurte
õigustega.
Loomulikult võib selliseid asju ka teistmoodi õpetada -- alati leidub
kuskil paremaid õpetajaid. Võib minna kooli, õppida proffide käe all
vastav eriala plaanipäraselt selgeks, vastupidiselt suvalises klubis
katse-eksituse meetodil susserdamisele. Läheb katki, parandame ära,
pusimiseks aega on.
Või meenutada vanasõna, kes kelle vigadest õpib...
--
petslane
priitP
>
> Peale tolle ircu logi lugemist võin väita, et kaupsi tegevus
> kvalifitseerus täiesti õpetamiseks. Abivajajal oligi tarvis õppida, kui
> ohtlik on masinale suvaliste tundmatute käskude andmine liiga suurte
> õigustega.
Ok, see on nüüd näide ja jutt, mitte tegelik ähvardus, aga:
tahad ma õpetan sind kui ohtlik on ülaltoodud arvamuste
esitamine njuusis? Või peaks Taavi ? kaupsi ? õpetama?
Kas vigaseks peksmine oleks õige? Kas see õpetaks
kaupsi ? kui ohtlik on teiste meeste kõvaketaste
kustutamine ? Ja lõpetuseks - oletame hetkeks, et läkski
nii jubedalt ja Taavi võttis kätte ja peksis kaupsi
vigaseks. Kas õigeksmõistev otsus kohtus mahuks pähe?
Et kvalifitseerus õpetamiseks. Mis vahe on vägivallal ja
vägivallal? Kui järgida trende siis viimasel ajal saab
majanduskuritegude eest rohkem kui isikuvastaste eest...
Priit
Ivar Zarans
> Noh, tegemist siiski on ju *IRC kanaliga*, mitte ametliku support
> lainiga. Kui keegi sulle nõu annab siis seda omast vabast tahtest ja
Seda ma ju räägingi, et tegu on mõneti eksitava nimega - algajal võib
jääda mulje, et #linux.ee-st saab abi, kuna www.linux.ee peal on
selle kohta selgitatud: "#Linux.ee on üks Eesti Linuxikasutajate
Grupi suhtluskanalitest".
Tavaliselt on igasugused kasutajate grupid loodud selleks, et kogemusi
vahetada ja vajadusel inimesi aidata. Kuna #linux.ee kohta ei ole see
praegune mitte esimene sellelaadne kriitika, siis on ikkagi olemas
arvestatavad käärid sisu ja vormi vahel.
> austusest küsija vastu. Kui too küsija midagi äärmiselt hägust
> puterdab oma vigases keeles, siis tahtmine talle midagi asjalikku
> vastata kaob ka ära.
OOt-oot kuskohas antud teemale aluse pannud küsija "midagi äärmiselt
hägust" puterdas? Ta ei jõudnud veel õieti küsimagi hakata, kui Kaups
oma legendaarse soovitusega esines. Ja kui pole tahtmist vastata,
siis võiks kasuada võimalust vait olla :)
> kirjutada, aga kui sa oled algaja siis tehakse sulle väga detailselt
> selgeks kuivõrd idioot sa oled ja kuivõrd mõtetu sinu eksistents
> siin planeedil on. Siis sõimatakse veel vähe peale ja lõpuks läbi
> pilgete ja mõnitamise antakse ehk abi ka.
Ahah. Mõne inimese jaoks kõlab see nagu #linux.ee kirjeldus :))
Lõppeks pole vahet. #debiani tõin siinkohal näiteks peamiselt
seetõttu, et niipalju, kui mul on olnud põhjust seal toimuvat
jälgida, on alati jutt väga konkreetne ja asjalik olnud. Kuna ma ei
ole kuigivõrd sagedane irc kasutaja, siis võib-olla ma ei ole
lihtsalt mahlasemate olukordade peale sattunud.
>> Teine variant oleks meelitada sinna piisavalt palju asjalikke
>> inimesi,
> ...
>
> Jah, sina maksad nende kuupalka siis?
Väike palve - kui Sa mingile minu jutule viitad, siis palun tee seda
nii, et algne mõte säiliks. Sellised võtted meenutavad pigem mõne
sopalehe ajakirjaniku töömeetodeid.
Sinu viidatud lõigus järgnes lause, kus ma seda võimalust ebareaalseks
pidasin. Just nimelt sellistel põhjustel.
--
Ivar
PS
> Ok, see on nüüd näide ja jutt, mitte tegelik ähvardus, aga:
>
> tahad ma õpetan sind kui ohtlik on ülaltoodud arvamuste
> esitamine njuusis?
Ohtlik mäng on ikka huvitavam. Adrenaliin avaldab soovitud mõju ;)
> Või peaks Taavi ? kaupsi ? õpetama?
> Kas vigaseks peksmine oleks õige? Kas see õpetaks
> kaupsi ?
Vähemalt mina õpin siit, milliste arvamuste esitamine võib tekitada
vigaseks peksmise soovi. Väike tüng, suur tüng, turvatunde kadumine,
lootusetus, alkoholism, vägivald...
--
petslane
priitP
> Vähemalt mina õpin siit, milliste arvamuste esitamine võib tekitada
> vigaseks peksmise soovi. Väike tüng, suur tüng, turvatunde kadumine,
> lootusetus, alkoholism, vägivald...
ei, sa said valesti aru...
Priti